UMengameli u-Cyril Ramaphosa: iKulumo yobuJamo beNarha 2018

IKulumo yobuJamo beNarha ngoMengameli weRiphabhliki yeSewula Afrika, Nom. Cyril Ramaphosa, ePalamende

Somlomo wesiBethamthetho seliZweloke, (i-NA), Mma Baleka Mbete,
Sihlalo womKhandlu weemFunda, (i-NCOP), Mma Thandi Modise,
Sekela likaSomlomo wesiBethamthetho seliZweloke neSekela likaSihlalo we-NCOP,
Mengameli wangaphambilini Thabo Mbeki,
Sekela likaMengameli wangaphambilini FW de Klerk,
Jaji eliKhulu Mogoeng Mogoeng nawo woke amalunga ahloniphekileko wezobulungiswa,
Bongqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe,
BoNdunakulu naboSomlomo beemBethamthetho zeemFunda,
Sihlalo weHlangano yaboRhulumende bemaKhaya yeSewula Afrika (i-Salga) naboMeyara bamaDorobha amaKhulu,
BaPhathi beenHlangano zesiGaba se-9 ezisekela iNtando yeNengi,
Sihlalo wendlu yeNarha yabaRholi beNdabuko,
Barholi beenhlangano zezekolo,
Somlomo wangaPhambilini we-NA Dorh. Frene Ginwala,
Somlomo wangaPhambilini we-NA Nom. Max Sisulu,
Nthekeli ezimenyiweko,
Abomakadabona bomzabalazo wekululeko,
Malunga wamazwe esinesikhozi sezobuhlakani nawo,
Malunga ahloniphekileko,
Zakhamuzi zeSewula Afrika.

Kulithabo netshwayo lokuhlonitjhwa okukhulu kimi ukunikelwa ithuba lokwethula leKulumo yobuJamo beNarha (i-SoNA).

LeKulumo beyifuze yethulwe ngeveke egadungileko, kodwana yatshwiliswa ngonobangela wokobana sikghone ukutjheja ngefanelo iindaba eziphathelene namatjhuguluko woburholi bezepolotiki.

Ngithanda ukuthokoza amaLunga aHloniphekileko namaSewula Afrika ngokusibekezelela.

Ngithanda godu ukudlulisa amezwi wokuthokoza kuMengameli wangaphambilini u-Jacob Zuma ngendlela aqalene ngayo nesikhathesi esibudisi nesimasikizi.

Ngithanda ukumthokoza ngomsebenzakhe esitjhabeni emahlandleni amabili wesikhathi sokubusa njengoMengameli weRiphabhliki, lapho inarha ibe neragelophambili emikhakheni ehlukahlukeneko yezetuthuko. Ngikhulume noMengameli uZuma izolo wasifisela ipumelelo ekwethulweni kwe-SoNA.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Emalangeni angaphezudlwana kwe-150 ukusukela gadesi, abantu ephasini loke bazakubumbana ekugidingeni iminyaka eli-100 kwabelethwa ikutani, u-Nelson Rolihlahla Mandela.

Kulilanga lapho thina simaSewula Afrika sizakukhumbula khona ipilo yomunye wabarholi abaphambili owakhe waziwa yinarha le, ikhonthinentikunye nephasi.

Sizakukhumbula ikhambo likaMadiba elide lekululeko, ukuhlakanipha kwakhe, ukuzithoba kwakhe, ithando lakhe nesithunzi sakhe esiqakathekileko.

Simemezele lomnyaka wee-2018 njengaloyo ozakuba sikhumbuzo ngepilwakhe, lapho sizokusebenzisa koke ukwenza nokukhuluma kwethu ukufikelela kunembombono yakhe yomphakathi wentando yenengi nolinganako ngokomnotho.

Ngokuhlahlwa sibonelo sakhe, sizokusebenzisa umnyaka lo ukuqinisa ukuzibophelela kwethu ekuziphatheni ngefanelo nangoburholi obunesimilo.

Ngokugidinga ikhulu leminyaka kwabelethwa u-Nelson Mandela asikhumbuli kwaphela kwangaphambilini, sakha nekusasa, sakha ikusasa khulukhulu lelo egade lilibhudango likaMandela.

Siyaraga nekhambo elide alithomako, ukwakha umphakathi lapho boke abantu bazokutjhaphuluka khona, baphathwe ngokulingana ngaphambi komthetho nomphakathi lapho boke abantu bangabelana ngomnotho wenarha yekhethu babe nepilo engcono.

Sakha ilizwe lapho amathuba wokuphumelela komuntu adzimelele emizameni yakhe nokusebenza ngamandla, kungayi ngombala wabo, indawo ababelethelwa kiyo, ubulili, ilimi lekhabo nanyana ingenisomali lababelethi bakhe.

Ngifuna ukugandelela ikulumami le nangelimi lesiBhuru.

[Ek wil dit ook in Afrikaans se: Ons bou ’n land waarin ’n persoon se vooruitsigte bepaal word deur sy eie inisiatief en harde werk, en nie deur sy velkleur, geboorteplek, geslag, taal of sy ouers se inkomste nie.]

Nonyaka sigidinga godu ikhulu leminyaka yenye ikutani yomzabalazo wethu, u-Albertina Nontsikelelo Sisulu.

Ngepilwakhe ehle nokuzinikela, waveza ihlathululo yokuba mlweli wetjhaphuluko, umrholi nomsebenzeli wesitjhaba onesimilo esihle.

Ngoburholi bakhe wahlanganisa ngokuqakathekileko ukulwela itjhaphuluko yesitjhaba neyobulili.

Nasigidinga ikhulu leminyaka yakhe, sivuselela bonyana akukho ukutjhaphuluka okupheleleko godu akunasitjhaba esingazibetha isifuba ngetjhaphuluko nakungakatjhatjhululwa abomma.

Sihlonipha indodana le, uNelson Rolihlahla Mandela nendodakazi ye-Afrika, u-Albertina Sisulu emnyakeni wamatjhuguluko, newokuvuselela umnyaka wethemba. Asibahloniphi ngomlomo kwaphela, kodwana khulukhulu ngezenzo ezizakuvezwa kuphunyeleliswa kwenembombono yabo efanako yokwakha umphakathi ongcono.

Kufanele sihloniphe uMadiba ngokuphelisa kwakhe isikhathi sehlangahlangano, ukwahlukana namatlhuwo. Kufanele silibale isikhathi sokutjhabalala kwethemba emabubulweni wombuso nokungasathenjwa kwabarholi belizwe lethu. Kufanele silibale boke ubumbi egade bubhode ilizwe lekhethu ngombana sekuyasa begodu umkhanyo omutjha ufikile.

Kumkhanyo omutjha okhuthazwa yikumbulohlanganyela yethu ka-Nelson Mandela namatjhuguluko aragako. Nasikhupha boke ubumbi ngemkhumbulwenethu, kufanele sivuselele ikolelo ethi iSewula Afrika ingeyabo boke abahlala kiyo.

Nanyana sibabantu abahlukileko, sisitjhaba sinye.

Siziingidi ezima-57, abanye banemilando ehlukileko, amalimi, amasiko, ilemuko, imibono namakareko.

Kodwana sibotjhelelwe lirhuphelo lekusasa elifanako lokuba maSewula Afrika soke.

Ngebangelo, sifanele sithokoze abokhokho bethu – abafana no-Pixley ka Seme, u-Charlotte Maxeke neKosi u-Albert Luthuli – egade bazwisisa isidingo sobunye netjhebiswano labantu boke kilelizwe elikhulukazi.

Sisitjhaba sinye begodu esibumbeneko.

Sibabantu ababumbeneko, abazibophelele ukusebenzisana ngomnqopho wokufumanela ilutjha lethu imisebenzi; ukwakha amafemu neendlela, iinkumba, nemitholapilo; ukulungiselela abantabethu ilizwe lamatjhuguluko; ukwakha amadorobha namadorojana lapho imindeni ingaphepha khona, iziphilise, godu yaneliseke.

Sizimisele ukwakha umpahakathi owaziwa ngokuphatha kuhle nonesithunzi ongakghodlheleli nakancani izenzo zokoniwa kweensetjenziswa zombuso, nanyana ukwetjiwa okwenziwa ziinlelesi zamakhampani ezisozisa abantu abanganabuyo.

Siyazi bonyana kusese kunengi okusihlukanisako.

Sisesemphakathi ongalinganiko ngezomnotho, lapho umtlhago nokunjinga kusahlukaniswa ngobutjhaba nobulili.

SimaSewula Afrika sinikelwe umsebenzi wokwakha isitjhaba esitjha, ukuqalana nokudinywa kobulungiswa kwangaphambilini nokungalingani ngokomnotho kwagadesi.

Sikhonjelwa ukukwenza lokhu nanyana siqalene nobujamo obubudisi.

Ubujamo esikibo njengesitjhaba kukobana ije umtlhago wehla khulu ngemva kwepumelelo yentando yenengi ngomnyaka we-1994, sikuyelele ukurhagala kwawo godu eminyakeni le.

Amazinga womtlhago akhula ngomnyaka wee-2015, ukutlhogeka kwemisebenzi kukhulile kanti nokungalingani kezomnotho kurhagele.

Sekuminyaka umnotho wethu ungakhuli ngezinga elifaneleko elizakuvula imisebenzi eyaneleko kobana sikghone ukwenyula abantu bekhethu emtlhagweni.

Zinciphile iimali ezingena esikhwameni sombuso, okubujamo obukhinyabeze ikghono likarhulumende lokwandisa isisomali ekuthuthukiseni zomnotho nezehlalakuhle.

Hlangana naleziintjhijilo, sikghonile ngokusebenzisana ukufikelela iragelophambili ekuthuthukiseni amaphilo wabantu bekhethu.

Nangaphasi kobujamo bomnotho okhula kabuthaka, umnotho wethu uvule imisebenzi, kodwana ingasi ngezinga elifunekako ukuvulela abantu abagade bangasebenzi amathubaI wemisebenzi.

Lokhu kutjho bonyana nasirhuluphele amazinga aphakemeko wokukhula komnotho nesisomali, kufanele sisebenzise amagadango angezelelweko wokwehlisa izinga lomtlhago nokuhlangabezana neendingo zabangasebenziko ngelizweni.

Ukusukela ekuthomeni kwehlandla lokuphatha lePalamende le, amahlelwethu wemisebenzi yomphakathi avulele imiphakathi amathuba wemisebenzi engaphezulu kweengidi ezi-3,2.

Kilobu bujamo bokutlhogeka kwemisebenzi oburhageleko, amathuba la araga nokusiza ngengenisomali etlhogekako, ilemuko lomsebenzi nebandulo.

Sithethe amagadango wokwehlisa iindleko zeemfuneko zepilo yangamalanga yabantu bekhethu, khulukhulu abatlhagako. Iindleko zeemfuneko zepilo yangamalanga ziraga nokukhuphuka.

Ihlelo likaRhulumende leendingoQangi ezisiSekelo njenganje lisekela imizi etlhogako engaphezulu kweengidi ezi-3,5.

Kubhadelwa imali yesibonelelo sezehlalakuhle engaphezulu kweengidi ezili-17 qobe ngenyanga, ngalokho kuzuza pheze ingcenye yokuthathu ekhuluwini lembalo epheleleko yesitjhaba. Imali le yesibonelelo sezehlalakuhle yenze ngcono amaphilo wabantu bekhethu begodu ithatjelwa beyithokozwa khulu babantu bekhethu.

Nanyana kunjalo, siyazi bonyana nasifuna ukuphelisa umthlago, kufanele sifundise abantwana babantu abatlhagako.

Sigandelele bonyana lokhu kufanelee kuthonywe msinyana emaHlelweni wokuThuthukiswa kwabeNtwana kwebuNcanini (i-ECD).

Namhlanjesi sinabentwana abapheze babe sigidi eenkulisa namkha emazikweni we-ECD.

Sibona ituthuko kumiphumela yehlelo lethu lefundo esisekelo.

Izinga lemiphumela kamethrigi likhule ukusukela ema-60,6% ngomnyaka wee-2009 ukufikela ema-75,1% ngomnyaka ogadungileko.

Pheze sigidi isibalo sabafundi abatlolise emazikweni wefundo ephakemeko, lokhu kutjho ukukhula ngee-500 000 ngomnyaka we-1994. Lokhu kulitshwayo leragelophambili.                                                                                                 

Njengombana singena esikhathini esitjha, sizimisele ukwakhelela kilepumelelo, siqalane neentjhijilo ezisibhodileko godu sirhabise ituthuko yomsebenzi wokwakha umphakathi ophumelelako nolinganako kezomnotho.

Sikubonile ukutlhurha komnotho okuphakathi nokuragako ngokunabileko emnothweni wephasi.

Iintengo zezenjiwa nemikhiqizo yelizwe lekhethu ethunyelwa kamanye amazwe seyingcono begodu iya ngokuya ithuthuka nama-oda emafemini ayanda, Amandla weranda aqinile, imakethe yamatjhere ikhulile begodu kunamatshwayo wokobana abasisimali baya ngokulethemba ilizwe lekhethu.

Sithethe amagadango aqinileko wokutjhejana neminako yokunganzinzi kezepolitiki. Sizibophelele ukuqinisekisa ukunzinza kezomthethomgomo nokukhanjiswa ngefanelo kwemihlahlandlela yawo.

Kukhona ukuvuseleleka kwethemba ebantwini bekhethu.

Abantu bekhethu banethemba ngeksasa.

Sekukhulile ukuthenjwa kweSewula Afrika ziinkhamphani nabasisimali baqale amathuba amatjha ngelizweni lekhethu.

Amanye amaziko weemali atshwaye iSewula Afrika njengenye yamamakethe akhulako emnyakeni wee-2018.

Umsebenzethu njengamaSewula Afrika kukakarela lesisikhathi sokuvuselelwa kwethemba, nokubambisana ngomnqopho wokuqinisekisa kobana kuba nomehluko obonakalako ebantwini bekhethu.

Nonyaka sizokutlama amagadango wokubeka ilizwe endleleni etja yokuhlumisa umnotho, ukuvulwa kwemisebenzi nokulethwa kwamatjhuguluko.

Sizokwenza lokhu ngokuhlanganisa ababambisani kezomnotho ngokusebenzisana ukutlama isivumelwanonzuzo nabatjhebisani bethu lapho sizokwakha iinzisa eziphemba nezivuselela umnotho.

Kufanele sakhele phezu kwetjhebiswano nebamabhizinisi neenhlangano zabasebenzi ukuvuselela ithemba nokuvikela ukwehliswa kwezinga lomnotho.

Kufanele kuthathwe iinqunto eziqinileko ukuvala isikhala sezeemali, kunzinziswe isikolodo sethu nokubuyisela amabubulo wombuso esigeni.

Okusekabeni ye-ajenda yethu yelizwe emnyakeni wee-2018 kuvula imisebenzi, khulukhulu kwenzelwa ilutjha.

Sizokuthatha amagadango abalwako ukuqalana nesitjhijilo sokutlhayela kwemisebenzi.

Omunye wemizamo kuzakuba kubiza umButhano wemiSebenzi owaziwa ngelokuthi yi-Job Summit eenyangeni ezizako ukulinganisa imizamo yayo yoke imikhakha nabo boke ababambisani ekuvuleni imisebenzi.

UmButhano lo uzakutjheja esitlhoga ukukwenza ukuqinisekisa ukukhulisa umnotho wethu bona ukhiqize, kobana amakhamphani asise iimali ngokubonakalako, kobana abasebenzi bafumane ilemuko elingcono nokobana umthangalasisekelo womnotho wethu ukhule.

Silindele bona lombuthano uveza imiphumela ezakuba yipengu ebonakalako namano azakusetjenziswa khonokho.

Sizokusebenza ngamandla nonyaka ukukhuthaza isisomali elitjha emnothweni wethu.

Ukufikela gadesi, sizokuhlela ikhonferensi yesisomali eenyangeni ezintathu ezizako, siqothele abasisimali bangekhaya nebangaphandle kwemikhawulo ngomnqopho wokukhangisa amathuba abonakalako wokusisa afumanekako ngelizweni lekhethu godu manengi amathuba anjalo.

Sizokutjheja ukurhunyela kwekghono lethu lokukhiqiza, okube nomthelela ekutlhayeleni kwemisebenzi nokuthunyelwa kwepahla ngaphandle kwemikhawulo.

Sizakufuna ukuvula amabubulo ngezinga elizokudosela iingidi zabasebenzi emnothweni.

Sizokukhuphula isisomali elikhulu emikhakheni yemikhiqizo eqakathekileko. ngokusetjenziswa kweembonelelo namano karhulumende.

Njengendlela yokuragela phambili nokuthuthukisa zemikhiqizo ngelizweni lekhethu, sizakuraga nehlelo lemikhiqizo yangekhaya, lapho imikhiqizo yamatjhila, izembatho, ifenitjhara, iisimbi zeentimela nemitjhini yamamithara wamanzi kuzokukhiqizwa bekuthengiswe ngelizweni lekhethu.

Sesisebenzise ngaphezulu kwamabhiliyoni ama-R57 ngemikhiqizo eyenziwe ngekhaya okungenzeka bonyana ithengwe emazweni wangaphandle. Lokho kukutlama imisebenzi ngemikhiqizo ethengwa emazweni wangaphandle nethunyelwa emazweni wangaphandle.

Iinkoro zomNotho eziKhethekileko mathulusi aqakathekileko azakusetjenziselwa ukudosa isisomali langaphandle nelangaphakathi, nokwakha amakghono wamabubulo anqotjhiweko nokwakha amaziko wamabubulo amatjha ngelizweni mazombe.

Umsebenzi wokuvula amabubulo kufanele ukhambisane namatjhuguluko.

Ngamagadango afana nokuthenga ipahla ngokukhetha nehlelo labosomabubulo abanzima, sakha isizukulwani esitjha sabakhiqizi abanzima abaduna nabasikazi abakghona ukuvula amabubulo asezingeni eliphezulu.

Sizokuthuthukisa ikghono namandlethu wokusekela iimfundiswa zabanzima, siqinise isandla phezu kwamakhamphani angafuni ukwenza amatjhuguluko, sisebenzise umthethomgomo wephaliswano ukuvulela abosomabubulo abanzima abatjha amamakethe, nokusisa ekutlanyweni kwamabhizinisi emalokitjhini neendaweni zemakhaya.

UkuTjhugululwa komNotho onamaNdla kutlhoga bonyana sithuthukise ubujamo babomma abanzima nemiphakathi kezomnotho, siqinisekise bonyana baba banini, abaphathi, abakhiqizi, abanye babo bangagcina sebasomabubulo bamaziko amakhulu weemali.

Umrarwethu omkhulu noburhaba kutlhayelelwa misebenzi kwelutjha.

Kurhabekile ukudosela inengi lelutjha emnothweni wezemikhiqizo ngelizweni lekhethu.

AmaSewula Afrika amatjha azakufakwa ekabeni ye-ajenda yezomnotho.

Sele bayingcenye ekulu yabasebenzi kumaphrojekthi wethu womthangalasisekelo godu babazuzi abaphambili bamahlelo afana nokufakelwa kweemfuthumezi zelanga nepi yokulwisana nokuvuza kwamanzi. Sithatha amagadango wokufaka ilutjha ekuqalaneni neentjhijilwezi.

Siyaraga nokudosela isibalo esikhulu selutjha emnothweni wemikhiqizo ngamahlelo afana neleSibonelelo somThelo wabaQatjhi eyaziwa nge-Employment Tax Incentive.

Ngotjhebiswano esinalo nebamabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi nabajameli bomphakathi, sakhela ilutjha amathuba ngomnqopho wokufumana ilemuko lomsebenzi ngokubandulelwa emsebenzini, kezamabhizinisi, ukutjengiswa umsebenzi.

Ngenyangezako sizokuhloma umZamosisungulo wokuQatjhwa kweLutjha, i-Youth Employment Service Initiative ozakufaka ilutjha elingasebenziko emisebenzini yokubandulwa ebhadelako kumakhamphani ahlukahlukeneko.

Sinababambisani bethu kezamabhizinisi, sivumelene ngokuvula imisebenzi yokubandulwa le esigidi eminyakeni emithathu ezako.

Ukuze sitjheje ngokuzeleko iindingo zelutjha, kuqakathekile bonyana abantu abatjha baveze imibono yabo bakghone ukukhulumisana ngorhulumende emazingeni aphezulu.

Ukufikela gadesi, ngizokuhloma isiQhema esiSebenza ngeLutjha esijamele woke amaSewula Afrika asesematjha ngomnqopho wokuqinisekisa bonyana imithethomgomo etlanywako namahlelo kuthuthukisa amakarekwabo.

Isisomali ekwakhiweni komthangalasisekelo kuqakathekile emizameni yethu yokukhulisa umnotho, ukuvula imisebenzi, ukusiza amabhizinisi amancani nokunikela abantu bekhethu izenzelwa zomphakathi.

Sisise khulu eendleleni ezitja, iintetjhi zegezi, iinkolo neminye imithangalasisekelo.

Njengombana amanye wamaphrojekthi wethu athatha isikhathi ukusikima bekanzinze ukuze kuqiniswe imizamo yethu, ngizokuhloma isiqhema esizokurhabisa ukuphunyeleliswa kwamaphrojekthi amatjha, khulukhulu amaphrojekthi wamanzi, amaziko wezamaPhilo nokulungiswa kweendlela. Kuzokuhlonywa isiqhema esizokwenza inengi lemisebenzi.

Sifunde iimfundo eziqakathekileko ekwakheni imithangalasisekelo emitjha, ekulilemuko elizasisiza nasiragela phambili.

Sizokutjheja ukulungisa isabelomali sethu namahlelo wokuhlola, kuthuthukiswe ukuhlanganiswa kwamaphrojekthi nokwakhiwa kwehlanganisela yomthangalasisekelo onatjisisweko hlangana kwamabhizinisi neenyonyana zabasebenzi.

Zeemayini ngomunye umkhakha onekghono lokukhulisa umnotho ongatjhejwako ongavula imisebenzi.

Kufanele sibone umkhakha weemayini njengebubulo eliletha amathuba wemisebenzi nokukhula komnotho.

Mayelana nokuvuselelwa kwentengo yepahla, sizimisele ukusebenzisana namakhampani weemayini, iinhlangano zabasebenzi nemiphakathi ukukhulisa lomkhakha, kudoswe abasisimali abatjha, kuvulwe imisebenzi bekubekwe ibubulo endleleni etha yamatjhuguluko nokuziphilisa.

Nonyaka sizakuqinisa imikhulumiswano nabo boke ababambisani mayelana neTjhatha yeeMayini ukuqinisekisa bonyana iba lithulusi elisebenzako lokutjhugulula ngefanelo zeemayini eSewula Afrika.

Ngokusebenzisana, ngetjhebiswano elinqophileko elakhelwe phezu kokuthembana nenembombono efanako, ngiyathemba bonyana sizakukghona ukurarulula isiqabo esikhona sirhabise amatjhuguluko nokukhulisa lomkhakha wezomnotho oqakathekileko.

Ukutjhejwa kwesiKhibelelo somThethomlingwa wokuThuthukiswa kweZenjiwa neenSetjenziswa zePethroliyamu zizindlu zepalamende zombili sele uya emaphethelweni, nesiqiniseko esikhutjhwe yiPalamende bonyana lomThethomlingwa uzokuphela ngekota yokuthoma yomnyaka wee-2018.aka wee-2018.

LomThethomlingwa, nasele uphasiswe waba mthetho, uzakuqinisa ilawulo, ulethe isiqiniseko sobunini benarha kuthuthukiswe amakareko wezehlalakuhle nezomnotho wawo woke amaSewula Afrika.

Sitshwenyeke khulu ngokukhula kwenani labantu abahlongakalela eengozini zeemayini, khulukhulu ngomnyaka ogadungileko.

Sikhombela amakhamphani weemayini asebenzisane nababambisani ukuqinisekisa ukwehliswa kwezinga leengozi ezibangela ukuhlongakala eemayini.

Akukamukeleki ukufela kwabantu eengozini zeemayini begodu ngitjho nokufa komuntu munye tere.

MaSewula Afrika,

Ukukhula komnotho welizwe lekhethu kuzakudzinyeleliswa mabhizinisi amancani njengalokha kwenzeka emazweni amanengi.

Kumsebenzethu ukukhulisa lomkhakha oqakathekileko wezomnotho.

Sizakusebenzisana nababambisani bethu ukwakha ihlelo elisekela, lisezele belikhuphule abosomabhizinisi abancani.

Urhulumende uzakuhlonipha ukuzibophelela kwakhe ukubekela ngeqadi okungenani ama-30% wokuthengwa kwepahla yombuso makhampani amancani, aphakathi nasathuthukako (ama-SMME), amakoporasi namabhizinisi wemalokitjhini newemakhaya.

Sizakuraga nokusisa ukukhoselisa amabhizinisi amancani.

Sikhuthaza amabhizinisi amakhulu ukwenza njalo nawo ukukhoselisa amabhizinisi amancani.

Ukuhlonywa kwesikhwama samabhizinisi amancani kusetjenziswa ihlelo elaziwa nge-CEO Initiative – njenganje esinemali elinganiselwa ku-R1,5 yebhiliyoni – kusibonelo esihle kwamambala ngendima engabanjwa makhampani wangeqadi.

Urhulumende uqedelela isikhwama samano samabhizinisi amancani esinqophe abasathomako.

Sizakwehlisa iinqabo kezelawulo kumabhizinisi amancani. Ngizokuqinisekisa ngokwami bonyana iinqabo ezikhandela amabhizinisi amancani ziyapheliswa.

Sisebenzela ukukhulisa amathuba kezomnotho wabantu abakhubazekileko.

Hlangana nokhunye, i-Ejensi yeeMali yamaBubulo amaNcani (i-SEFA) ihlome iskimu sokuthuthukisa nokusekela ngeemali abosomabhizinisi abancani abakhubazekileko esibizwa Amavulandlela Funding Scheme.

Zokulima zingenye yamathuba amakhulu wokukhulisa umnotho wethu ngokubonakalako nokuvula imisebenzi.

[Tsena tsa temo ke tsona tse bohlokwa le ho feta, ka hobane ke moo batho ba rona ba tla fumanang menyetla e metle ya hore ba kene kgwebong ena ya tsa ho lema. Ke moo re shebileng hore re ka kgona ho aha mesebetsi. Bane ba National Planning Commission ba ile ba re ho rona re ka kgona ho aha mesebetsi e lekanang milione ha re tla ho ena ya Agriculture.]

[Iindaba zezokulima zingeziqakatheke khulu ngombana kukulapho abantu bekhethu bazakufumana amathuba angcono wokungena emkhakheni webubulo lezokulima. Kulapho umnqopho wethu wokuvula imisebenzi unzinze khona. IKomitjhini yokuTlama yeliZweloke (i-NPC) isibikele bonyana ngomkhakha wezokuLima, singakghona ukuvulwa imisebenzi engaba sigidi].

Zelimo zafaka isandla ngokubonakalako ekukhuleni komnotho wethu kukota yesibili neyesithathu yomnyaka wee-2017.

Nonyaka, sizakuthatha isiqunto esiqakathekileko ukufikelela ikghono eliphezulu lezokulima.

Sizakurhabisa ihlelo lethu lokusabalalisa inarha kungatjhejwa kwaphela ukulungisa ukudlelezelwa ngenarha kwangaphambilini, kodwana kungezelelwe abakhiqizi emkhakheni wezokulima nokwenza inarha elinywako ifumaneke.

Sizakulandelela indlela ehlanganyelweko esebenzisa ngefanelo woke amano esinawo.

Ngokuhlahlwa ziinqunto zeKhomferensi yeliZweloke yama-54 yehlangano ebusako, indlela le izakufaka hlangana ukuthatha inarha ngaphandle kwesibonelelo.

Sizimisele bonyana ukuthatha inarha ngaphandle kwesibonelelo kufuze kwethulwe ngendlela ezakukhulisa imikhiqizo yezokulima, iqinisekisa ukuthi kukhiqizwa ukugoma okwaneleko nanyana inarha ibuyiselwa kilabo abathathelwa yona ngaphasi kobukoloniyali nebandlululo.

Urhulumende uzokuthoma umsebenzi wemikhulumiswano ukuqala iindlela zokusetjenziswa kwesiqunto lesi.

Senza ibizelo elikhethekileko kumaziko weemali elizweni lekhethu bonyana abatjhebisani bethu ekurhabiseni ukusatjalaliswa kwenarha njengalokha kuzakudingeka isisomali engezelelweko. Sithatha zokulima njengomkhakha oletha amathuba wemisebenzi emnothweni welizwe lekhethu.

Zokuvatjha ngomunye umkhakha onikela amathuba amangalisako ngepumelelo.

Umkhakha wezokuvakatjha uqatjhe abantu abazii-700 000 godu lomkhakha usebenza ngcono kuneminye.

Akunasizathi kungani lomkhakha ungeze wabuyelelwa kabili ngobukhulu.

Sinelizwe elihle khulu ephasini begodu sibabantu abanobuntu. Kufanele amaSewula Afrika avulele iinthekeli zethu iinhliziyo neenkumba zawo.

Nonyaka sizokuqinisa isekelo lokukhangisa iindawo zevakathjo nokuthatha amagadango wokwehlisa iinqabo zelawulo kuthuthukiswe amabhizinisi akhasako.                                                                                                                            

Sikhombela woke amaSewula Afrika ukuvulela iphasi amakhaya neenhliziyo zawo.

Ukuphumelela kwethu njengesitjhaba kweyame ekghonweni lethu lokusebenzisa amatjhuguluko wetheknoloji.

Lokhu kutjho bonyana sitlhoga ukuthuthukisa msinyana amakghono wethu emkhakheni wezesayensi, itheknoloji nemitlamo.

Sizokuhloma msinyana IKomitjhini yeThekhnoloji yesiManjemanje, ezokufaka hlangana amakhampani wangeqadi nomphakathi, ukuqinisekisa bonyana ilizwe lekhethu lisebujameni lokubamba amathuba nokutjheja iintjhijilo zethekhnoloji yelwazithintano enetjhuguluko elirhabako.

Ijima lokuthuthukisa ithekhnoloji yesimanjemanje lizakusekelwa bukhona bemithangalasisekelo yethekhnoloji esebenza ngefanelo.

Sizakuqedelela imikhulumiswano yethu nomkhakha wezemithangalasisekelothintano nabanye ababambisani ukuqinisekisa ukunikelwa komthamo wesithombe kwehlisa iinqabo kilabo abafuna ukuba nebubulo kilomkhakha, kukhuphule iphaliswano kwehlise neentengo kubathengi.

ISewula Afrika yemukele isivumelwano seNdawo yokuRhwebelana siMahla esihlanganisa iHlangano yokuThuthukisa Amazwe ase-Afrika engeSewula (i-SADC), iNhlangano yaMazwe ase-Afrika engePumalanga nengeSewula (i-COMESA) neHlangano yaMazwe we-Afrika engePumalanga (i-EAC).

Indawo yokurhwebelana simahla ihlanganisa amazwe ama-26 anabantu abapheze babe ziingidi ezima-625.

Sizakuvulela imikhiqizo yeSewula Afrika iindawo engathengiswa ngizo kunye namazwe wangaphandle esingarhwebelana nawo ngalemikhiqizo begodu sisize nokuvula imisebenzi nokukhula komkhakha wamabubulo weSewula Afrika.

Imikhulumiswano mayelana nesiVumelwano seRhwebelano leKhontinenti lasiMahla iyaraga ngebelo godu kulindeleke bonyana itlhatlha lesivumelwano lingaqedelelwa msinyana.

Nonyaka iSewula Afrika izokuthatha iinleyisela zokuba ngusihlalo wesiqhema samazwe we-BRICS; (i-Russia, i-India, i-China neSewula Afrika) lapho izokutjheja qangi ukukhutjhulwa kwerhwebelwano elinesizo nokusiswa kwemali ngaphakathi kwamazwe we-BRICS emikhakheni ephumelelako.

MaSewula Afrika,

Mhlana lili-1 kuMrhayili nonyaka, sizokuhloma isilinganiso sobuncani bomrholo sokuthoma ngeSewula Afrika.

Lepumelelo emlando – ukuzwisisia enye yeendingo zomTlolo weKululeko–ilindeleke ukukhulisa ingeniso yamaSewula Afrika asebenzako angaphezu kweengidi ezisithandathu sithuthukise amaphilo wamakhaya elizweni mazombe.

Ukwethulwa kwesilinganiso sobuncani bomrholo kwafikelelwa kiso njengesiqunto sabo boke ababambisani ngomnqopho wokwehlisa ukungalingani ngemirholo ngakelinye ihlangothi kutjhejwe ukukhula komnotho nokuvulwa kwemisebenzi.

Kusibonelo sekghonakalo lokha amaSewula Afrika nakafuna ipengu ngokukhulumisana kurarululwe nemiraro neentjhijilo.

Ukuqinisekisa ukuzwana nokubambelela entweni yinye ekuphunyelelisweni komthethomgomo wezomnotho – nokuqinisekisa ukulungela kwethu ukuqalana nobujamo bezomnotho obutjhugutjhugulukako – ngizokuhloma umKhandlu oLuleka uMengameli ngezomNotho.

Lomkhandlu uzokusebenzisa abantu abanelwazi namakghono abaphuma eenhlanganwenio zabasebenzi, amabhizinisi, umphakathi nebezefundo ephakemeko.

Ilizwe likakarelwe sisomiso esimbulalazwe ekhulwini leminyaka esibe nomthelela omkhulu emnothweni wethu, kwathinteka kumbi neensetjenziswa zezehlalakuhle nemikhiqizo yezokulima.

Ubujamo besomiso eTjhingalanga Kapa, ePumalanga Kapa neTlhahgwini Kapa bukhutjhulelwe ezingeni lehlekelele yelizwe.

Lokhu kunikela urhulumende welizwe igunya lokulawula nokuhlanganisa ukuziphendulela elizweni mazombe ngesekelo leemfunda zoke.

Sizakuqinisekisa ngokuhlanganisa amagadango asekela iimfunda ezembethwe mraro wesomiso.

Sinqophe ukutherhula amagadango aveleleko avunyelwe mthetho.

Ngiyababuka abantu beKapa neTjingalanga Kapa mazombe ngokulandela iindlela zokonga amanzi.

Sikhombela woke umuntu ngelizweni ukusebenzisa amanzi ngokonga njengombana sililizwe elitlhayelelwa mamanzi nelithembele kilesisisetjenziswa ukufikelela ituthuko yethu.

Malunga aHloniphekileko,

Mhlana ali-16 kuNobayeni nyakenye, uMengameli wangaphambilini u-Jacob Zuma wamemezela bonyana urhulumende uzakungenisa ngeengaba ezizakuthatha iminyaka emihlanu ifundo ephakemeko nokubandula yasimahla ezokusiza abentwana abanababelethi beSewula Afrika abatlhagako nabarhola imirholo ephasi.

Ukuthoma umnyaka lo ifundo yasimahla ephakemeko nokubandula izakufunyanwa bafundi bomnyaka wokuthoma, labo imindenabo enengenisomali ehlangeneko ezii-R350 000.

UNgqongqotjhe wezeFundo ePhakameko nokuBandula uzokudosa phambili ukuphunyeleliswa komthethomgomo lo, kanti uNgqongqotjhe wezeeMali uzokuhlathulula ngokusekelwa ngeemali kweskimu lesi nakethula iKulumo yeSabelomali ngeveke ezako.

Ngaphezu kokukhuphula ubulungiswa bezehlalakuhle, isisomali lalelizinga efundweni ephakemeko lilindelwe ukufaka isandla ekukhuleni komnotho nokusiza ukwehlisa umtlhago, yehlise ukungalingani, iqinise ingeniso nokuphumelela komnotho wethu.

Urhulumende uzakuraga nokusisa ngokwandisa ukufikeleleka kwefundo esisekelo eyikhwalithi nokuthuthukisa imiphumela yeenkolo zombuso.

Ihlelo lomfundasimahla we-Funza Lushaka Bursary lihlela ukunikela imifundasimahla ezii-39 500 ngeFundo yobuTitjhere esisekelo eminyakeni emithathu ezako.

Kumlando bonyana ekuthomeni kwalomnyaka, zoke iinkolo zombuso zithome ukufundisa ilimi labaNzima.

Okhunye okuqakathekileko kuphunyeleliswa kweenhlahlubo zemethrigi ngeLimi lamaTshwayo leSewula Afrika (i-SASL) ezizokunikelwa abafundi abangezwako eendlebeni ekupheleni komnyaka wee-2018.

Ihlelo lokuRhabisa umThangalasisekelo weenKolo (i-ASIDI) liyaraga nokunikela ngomakhiwo yesimanje eenkolweni zemakhaya nezitlhagako zemadrobheni elizweni mazombe, sekuqedwe iinkolo ezili-187.

Lelihlelo lizokuqedelela amaphrojekthi aseleko ekupheleni komnyaka weemali ozako.

Imali yesibonelelo sezehlalakuhle iyipengu yeengidi zabantu bekhethu abaphila ngomtlhago.

Sizokuthatha amagadango aqinileko ngokurhabako ukuthobela umleyo weKhotho yomThethosisekelo.

Ngifuna ukwehlisa amaphaphu ngevalo lokuthi ihlelweli eliqakathekileko lingaphazamiseka godu ngizokuthatha amagadango wokuqinisekisa bonyana akunamuntu embusweni ozokuqalela phasi ukuphunyeleliswa kwamalanga aquntwe yikhotho.

Sizokuqedelela ukwenziwa kwetlhatlha lasafuthi elizokusetjenziswa banikeliinsiza bembusweni namakhampani wangeqadi ukupha abazuzi igunya lokuzikhethela, ukufikelela iinsiza nobulula bokuzifumana.

Nonyaka sizokuthatha amagadango aqakathekileko wokuphelisa iNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV).

Ngokukhuphula ijima lethu lokuhlolwa nokulatjhwa, sizokuthoma ngokulapha ngemitjhoga esiGogobalisi seNtumbantonga (ama-ARV) ngoNobayeni womnyaka wee-2020 isibalo sabantu esingezelelweko esiziingidi ezimbili.

Sizokulwisana namalwele afana nokuphakama kweengazi, itjhukela, ikankere namalwele wehliziyo.

Eenyangeni eentathu ezizako sizokuhloma ijima elikhulu lekankere elifana nesalihlomako lokululeka nokuhlolelwa i-HIV.

Lokhu kuzokufaka namakhampani wangeqadi ngombana kufuze sisebenzise zoke iinsetjenziswa zokulwisana nalobubulwele.

Sifikile isikhathi sokuphumelelisa iTjhorensi yezamaPhilo yeliZweloke (i-NHI).

UmThethomlingwa we-NHI sele ulungele ukutjhejwa ngurhulumende godu uzakuthunyelwa ngePalamende eemvekeni ezizako.

Amanye amaphrojekthi we-NHI anqophe abantu abanganabuyo emphakathini azokuthoma ngosiHlabantakana nonyaka.

Ekuthuthukiseni ikhwalithi yepilo yamaSewula Afrika woke, kufuze siqinise imizamo yethu yokulwisana nobulelesi sakhe imiphakathi ephephileko.

Ngokukhamba komnyaka, iQhinga lesiPholisa lomPhakathi lizakuphunyeleliswa ngomnqopho wokukwakha ukuthembana nomphakathi nokukhuthaza ukuzibandakanya komphakathi ekulwisaneni nobulelesi.

Ukwethulwa kweQhinga leLutjha lokuVikela ubuLelesi lizakunikela amandla kulutjha bakghone ukuziphilisa bangene nekulwisaneni nobulelesi.

Umsebenzi omkhulu nonyaka kuzakuba kuthumela iinsetjenziswa eentetjhini zamapholisa.

Lokhu kuzokufaka hlangana abasebenzi nezinye iinsetjenziswa, ukuvuselela ikghono nelemuko ezingeni lapho kulwisanwa khona nobulelesi khulu.

Ekwamukeleni indima eqakathekileko ebanjwa ziinhlangano ezingasi ngezakarhulumende (ama-NGO) neenhlangano ezinzinze emphakathini (ama-CBO) ekupheliseni umtlhago, ukungalingani neetjhijilo zezehlalakuhle, sizakubiza umhlangano wababambisani bomphakathi ngokukhamba kwalonyaka.

Hlangana nokhunye, lomhlangano uzakunqopha ukuthuthukisa ukuthintana hlangana nombuso nompahakathi godu utjheje iintjhijilo eziqalene nama-NGO kunye nama-CBO.

Masewula Afrika,

Ukwakha umnotho, ituthuko nokuletha amatjhuguluko kuyame embusweni oqinileko nonekghono.

Kuqakathekile bonyana isakhiwo nobukhulu bombuso bukhambisane nokuhlangabezana neendingo zabantu nokwenza bonyana iinsetjenziswa zombuso zisatjalaliswe ngefanelo.

Sizokuthoma ngokubuyekeza isibalo nobukhulu beminyango karhulumende.

Inengi lemabubulo wethu wombuso (ama-SOE) aqalene neentjhijilo ezikulu zeemali, ukusebenza nokulawula, esele kube nomthelela kezomnotho kwaletha negandelelo kusikhwama sombuso.

Sizokungenelela ngokuzeleko ukunzinzisa nokuvuselela amabubulo wombuso.

Isiqunto samhlapha esisithetheko e-Eskom sokuqinisa ilawulo, ukuruthula ikohlakalo nokubuyisela ubujamo bayo beemali esigeni kusese sithomo semisebenzi esizokuraga nayo.

Urhulumende uzakuthatha amagadango angezelelweko ukwenza bonyana woke amakhamphani wombuso enza umsebenzi anikelwe wona wokuthuthukisa umnotho.

Kufanele siqalane namambala weentjhijilo kamanye wama-SOE wethu ngombana ezinye iintjhijilo zithintana nesakhiwo sawo – okutjho bonyana akanayo imali eyaneleko yokusekela ukusebenza kwawo.

Ama-SOE la akakwazi ukuphila ngokuboleka qobe nakanomraro weemali, sizakuthoma umsebenzi wokukhulumisana nababambisani ukubuyekeza itlhatlha lokusekela ngeemali ama-SOE namanye amagadango.

Sizokutjhugulula indlela yokukhetha amabhodi bonyana kube babantu kwaphela abanelwazi, ilemuko nesithunzi basebenze kilezinkhundla eziqakathekileko.

Sizokukhupha amalunga wamabhodi emkhakheni wokuthenga sisebenzisane nomHloliincwadi Zombelele ukuqinisa ukuhlolwa kweencwadi kwangaphandle.

Nasiqalana neentjhijilo kumakhamphani athile, umsebenzi uzakuraga ngesakhiwo esinabileko samakhamphani wombuso sifikelele ekuhlanganisweni, ukutjheja nokuziphilisa kwawo okungcono.

Lomnyaka lapho sizokuphendula amatafula ngekohlakalo eminyangweni yethu yombuso.

Amaziko wezobulungiswa sele athethe amagadango azosisiza ukulwisana nekohlakalo bunqopha.

IKomitjhini yePhenyo ngokuGolwa komBuso edoswa phambili liSekela leJaji eliKhulu, iJaji Raymond Zondo, ilindelwe ukuthoma ngomsebenzayo msinyana.

IKomitjhini le iqakathekile ukwenza bonyana kufunyanwe izinga nokudepha kokugolwa kombuso, kubuyiswe isithunzi samaziko wombuso ebantwini kuthi labo abathintekako ezenzweni zobumbi batshwaywe.

IKomitjhini le ayikafaneli ijamiselele umsebenzi wangemihla ama-ejensi wamaziko wezomthetho welizwe lekhethu ekuphenyeni nekutjhutjhiseni zoke izenzo zekohlakalo.

[Amasela aba imali kaRhulumente mawabanjwe.]

[Amasela eba iimali zombuso kufanele atjhutjhiswe bekabotjhwe]

Kufuze silwisane nekohlalakalo, ukukhwabanisa nokusebenzisana bukhobosi kumakhampani wangeqadi ngomfutho ngomnqopho ofanako.

Kufuze sikhumbule bonyana ngaso soke isikhathi umuntu nakafunjathiswako kukhona nozimisele ukubhadela.

Sizakwenza bonyana siqinise isandla ngokufanako.

Sikhuthaza iinhlangano nabalawuli ukuthathela amagadango amalunga afunyenwe angakaziphathi kuhle.

Lokhu kufuna siqinise amaziko wezomthetho godu siwavikele angacajelwa nanyana adlelezelwe.

Sizakutjheja iindaba zoburholi eBandleni lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA) ukwenzelela bonyana leliziko eliqakathekileko linzinze belikghone nokwenza umsebenzalo ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi nokuzindlela.

Sizakuthatha amagadango godu wokunzinzisa amaziko aqakathekileko anjengePhiko lemiSebenzi yomThelo leSewula Afrika (i-SARS).

Kufanele sizwisise bonyana ukuthembeka ngezomthelo kuyame esivumelwaneni esingakatlolwa hlangana nababhadelintela norhulumende nokuthi imali esetjenziswa mbuso kufanele kube nenzuzo begodu ingahlobani nekohlakalo.

Ngokukhonjelwa nguNgqongqotjhe weeMali, ngizokuhloma iKomitjhini yePhenyo ngokuPhathwa komThelo neHlawulo e-SARS, ukwenza bonyana sibuyise isithunzi seziko siqinise nekghono lalo lokufikelela inani lomthelo obuthelelwako.

Umbuso wethu uqatjhe abasebenzi abasigidi.

Inengi labasebenzi bombuso basiza abatu ngefanelo nangokuzimisela.

Siyabathokoza ngomsebenzi omuhle abawenzako.

Nokho siyazazi iintjhijilo abantu bekhethu abahlangabezana nazo nabathintana nombuso.

Kanengi banikelwa isizo elingasi lihle nanyana bangasizakali kwaphela.

Sifuna abasebenzi bombuso bathobele imigomo ye-Batho Pele, ukutjheja abantu bekhethu qangi.

[Hi ri lava va hi tirhelaka hinkwerhu, hi lava ku ri loko va hi tirhela va tiva ku ri vanhu va lava ku ri va va tirhela kahle. Va endla swilo swa khwatsi. Swi vonaka ku ri vona vanhu lava va tirhelaka gavhumende ya hina va tirha mitirho ya kahle. Swi voniwa hi vanhu hinkwavo].

[Singurhulumende sithi kufanele bona abasebenzi bombuso bethule izenzelwa zomphakathi ngendlela eveza bonyana bayazi ukuthi abantu batlhoga ukusizwa ngokuzinikela. Kufanele bethulele umphakathi imisebenzi nezenzelwa ezisezingeni eliphezulu. Kufanele woke umuntu abe ngufakazi wokobana abasebenzi bembusweni basebenza ngokuzikhandla nokuzibophelela.]

Sizibophelele ekutheni woke umuntu osebenza embusweni kufanele enze umsebenzakhe ngefanelo, ngokuzimisela nangokuthembeka.

Sifuna ukutjala ummoya omutjha wokuziphatha kuhle, wokwenza izinto ngefanelo, ngokupheleleko nangesikhathi.

Sikhombela boke abasebenzi bombuso bonyana babe ngabaletha amatjhuguluko.

Eenyangeni ezizakwezi ngizokuvakatjhela yoke iminyango yombuso ukukhulumisana neemphathimandla zeminyango yonke yombuso wekhethu ukwenza bonyana umsebenzi karhulumende uhlaliswe kuhle.

Ngizazipha nesikhathi sokuhlangana nabarholi beemfunda nebakarhulumende wekhaya ukwenza bonyana umbuso ngokupheleleko utjheja iindigo ezirhabako zabantu bekhethu.

MaSewula Afrika,

Ngikholwa bonyana ilizwe lisesikhathini samatjhuguluko.

Nofana amatjhuguluko angaletha ukuzaza nevalo, nokho abuye alethe amathuba wepumelelo wezinto ezitjha, imvuselelo neragelophambili.

Sisoke sizokwenza umlando elizweni lekhethu.

Saphumelela ngaphambilini begodu sizokuphumelela nagadesi – sibanjwe lithando esinalo ngelizwe lekhethu, nokuzimisela ukuqalana neentjhijilo ezisengameleko, nokuthemba bonyana nasibambiseneko sizokwakha ilizwe elilungileko nelihle lelo uMandela anikela ipilwakhe ngalo.

Nasele ngisonga ikulumami, ngivumelani bona nginikhumbuze amezwi wehloko leya ebe iyikutani u-Bra Hugh Masekela.

Engomenakhe ethi, ‘Thuma Mina’, wamemezela ukufika kwevuselelo, ilanga lokuthoma kabutjha.

Wabhina wathi:

 “I wanna be there when the people start to turn it around

When they triumph over poverty

I wanna be there when the people win the battle against AIDS

I wanna lend a hand

I wanna be there for the alcoholic

I wanna be there for the drug addict

I wanna be there for the victims of violence and abuse

I wanna lend a hand

Send me.”

Sisesikhathini emlandweni wesitjhaba sekhethu lapho abantu, ngokuzimisela kwabo, bathome ukutjhugulula ilizwe.

Singalindela ipumelelo ngaphezu komtlhago, singabona ukuphela kwepi eqalene neNtumbantonga.

[Vhathu vha hashu vha ri vha khou ṱoḓa shango heḽino ḽi tshi vha shango ḽiswa, ḽi tshi vha shango ḽavhuḓi. Ḽi tshi vha shango ḽine ḽa ḓo ḓisela vhathu vhoṱhe vha hashu zwavhuḓi.]

[Abantu bekhethu bathi bafuna ilizweli libe ngelitjha, ilizwe elihle eliletha okuhle kibo boke abantu bekhethu.]

Sekusikhathi sokufaka isandla.

Njenganje kusikhathi sokuthi omunye nomunye athi “thuma mina”.

[Sifikile isikhathi sokuthi sisebenze soke sibeke izwe lakithi phambili.]

[Sifikile isikhathi sokuthi sisebenzisane ngomnqopho wokutjheja ilizwe lekhethu qangi].

Sekusikhathi sokobana sisebenzisane, ngokuhlonipha u-Nelson Mandela, ukwakha iSewula Afrika etja nengcono yabantu boke.

Sekusikhathi.

Ngiyathokoza.

Share this page

Similar categories to explore