Isitatimende Somhlangano Wekhabinethi Wethungelelwano Lemmoyeni WangeLesithathu Somhla We-09 KuMhlolanja Wee-2022

A.       Ezingundabamlonyeni    

1.      IKulumo YobuJamo BeliZwe (i-SoNA)   

1.1.  IKhabinethi iyithokozele iKulumo yobuJamo beliZwe yee-2022 (i-SoNA 2022) eyethulwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa  phambi kweHlalohlanganisela yeziNdlu zeKoro yePalamende eKulu nomKhandlu weemFunda, eholweni i-Cape Town City Hall ngeLesine somhla we-10 kuMhlolanja wee-2022, ekuyikulumo ekukhulunywa ngayo esitjhabeni soke.     

1.2.   I-SoNA isisehlakalo esiqakathekileko ekhalendeni karhulumende wentando yenengi, njengoba inikela isiKhulu sesiGungu esiPhetheko ithuba lokuveza ubujamo bomnotho womphakathi nebepolitiki, kunye nokwethulela isitjhaba amahlelo karhulumende womnyaka lo nangale kwawo ebajamelini babantu kezepolitiki nesitjhabeni ngokuphelela kwaso.                      

1.3. Eemvekaneni ezizako aboNgqongqotjhe ngokwahlukahluka kwabo bazokwethulela isitjhaba iHlelo lemiSebenzi kaRhulumende lee-2022, elizakusekelwa yiKulumo yeSabelo seeMali ezakwethulwa ngeLesithathu somhla wama-23 kuMhlolanja wee-2022, lisekelwe nanga yivowudi ngesabelo seemali kiyo yoke iminyango karhulumende.                                       

2.   Ukuzihlanganisa NeBalopheleleko  Lee-2022  

2.1. IKhabinethi ibawe zoke izakhamuzi nabantu abahlala elizweni leSewula Afrika ukuthi bazihlanganise neBalopheleleko lee-2022, elithome ngeLesine somhla we-03 kuMhlolanja wee-2022, elizakuraga njalo bekube ngoMvulo womhla wama-28 kuMhlolanja wee-2022.                                      

2.2.   Leli-ke lihlandla lesine lokubalwa kwabantu solo iSewula Afrika yangena ehlelweni lokubuswa ngentando yenengi, kanti-ke lokugcina iBalopheleleko belingomnyaka wee-2011.  Umphumela weBalopheleleko wenza umsebenzi oqakatheke khulu ekwabiweni kwemithombo yamandla yokuphumelelisa izenzelwa neemfuneko ekuphilwa ngazo emphakathini wekhethu ngokuphelela kwawo.                          

2.3.  AmaSewula Afrika angakhetha ukuzihlanganisa neBalopheleleko lee-2022 ngefowuni, ngekhomphiyutha ene-inthanethi, namkha ngokuvakatjhelwa babantu abakhamba bangena indlu nendlu babala. Ukubalwa ngekhomphiyutha ene-inthanethi kusebenza kwaphela kilabo abazitlolise ngekhomphiyutha ene-inthanethi ngaphambi komhla we-05 kuMhlolanja.                     

3.  Zamva Nje Ngesifo Sengogwana Ye-Corona (i-COVID-19)  

3.1. IKhabinethi ibuke amaSewula Afrika ngokuphikelela ngokusimelela ekulweni ne-COVID-19, okusize ngokwenza ukuthi lihlale liphasi inani labantu abangenwa ngilesisifo se-COVID-19 ngitjho nanyana ilizwe belisengozini ngokusahlelwa lihlandla lesine lesifesi nje.    

3.2.   I-COVID-19 isese yingcenye yepilwethu kilamalanga, ngalokho-ke yoke imilayelo yezepilo nezokuphepha kufuze ithotjelwe ngeenkhathi zoke, sekubalwa nokuqalangana nabanye abantu, nokuhlamba izandla ngamanzi nesibha nokuzihlikihla ngesihlanzekisi, nokwembatha imaski umuntu nakahlangana nabantu; imaski kufuze ivale ipumulo nomlomo. Njengoba ingogwana engumabhubhisa le iphikelele ngokubulala abantu nje, ukuhlaba solo kusese yona ndlela enamandla khulu yokuzivikela.  Ukwanda kwabantu abahlabako kukhuphula amathuba wokuphephisa isitjhaba ngobunengi baso ngcono.                         

3.3. Njengoba kancani kancani ilizwe libuyela ebujameni obujayelekileko bemhleni njengoba umnotho uvuleka ngobutjha neenkolo sezibuyele emahlelweni wazo ajayelekileko wemhleni wokuya kwabafundi esikolweni wokemalanga, iKhabinethi ibawa boke abantu abangakahlabi beminyaka engaphezulu keli-12 ukuthi bahlabe msinyana ngokungakghonakalako. Ekufuze ukwenze nje kuziphekelela kinanyana ngiliphi iziko lokuhlaba, ngitjho nanyana ungakatjho ukuthi uyeza, kodwana nasele ufikile uzakutloliswa bewuhlabe, ngaphandle kokubhadaliswa.                  

3.4. IKhabinethi godu ikhuthaza labo esele bahlabe ngokupheleleko ukuthi bayokuhlaba umjovo wokuqinisa, wona olekelela ngokukhuphula nokuqinisa amasotja womzimba ukuthi akghone ngcono ukulwa nemihlobo yengogwana ye-COVID-19.                             
Umjovo wokuqinisa uyatholakala kunanyana ngubani osele ubuncani bakhona aneenyanga ezintandathu ahlabe umjovo wokuthoma. Ngokuphelela ngokuhlaba asigcini ngokuphungula ingozi yokungenwa kugula okungasikghokghisa, neyokulaliswa esibhedlela kunye neyokubulawa kugula, kodwana siphungula ngitjho nengozi yeengogwana ezingumabhubhisa ezingafika ngomuso.                              

4.  Ikomitjhini Yephenyo Lezobulungiswa Ngombiko Wokuthunjwa Kombuso   

4.1. IKhabinethi ikutjheje njengesilinganisoliqha esiqakathekileko sokulwa nobukhohlakali ukwethulwa kuMengameli uRamaphosa komBiko wePhenyo ngokuThunjwa komBuso.                 
4.2. IKhabinethi ilisekela ngamandla ihlelo elizakuphumelelisa uMengameli ukwendlala amahlelo wokuphumelelisa iimphakamiso zekomitjhini mhlazana ethula umbiko opheleleko ePalamende ngaphambi namkha ngomhla wama-30 kuMgwengweni wee-2022.        

5. Umbiko Wephenyo Ngemiguruguru YangoVelabahlinze Wee-2021 

5.1. IKhabinethi ihlanganyele noMengameli uRamaphosa ekuthokozeleni ukumenyezelwa kombiko weBandla leZazi elikhethelwe ukuhlola nokubuyekeza indlela urhulumende athatha amagadango ngayo emigurugurwini, nezenzweni zokubhidla nokugiribeza ezenzeka ngoVelabahlinze wee-2021.  UMengameli wethule umbiko weBandla leZazi emhlanganweni womKhandlu wezokuPhepha kweliZwe ngeLesihlanu somhla we-04 kuMhlolanja wee-2022, kwathi ngemva kwalokho wabe walayela ukuthi awumenyezelwe emphakathini umbiko lo.                              

5.2. USihlalo webandleli bekunguPhrofesa Sandy Africa, kanti amanye amalunga walo bekungu-Advocate Mojanku Gumbi noNom. Silumko Sokupa, kwathi uNom.. Michael Sarjoo waba nguNobhala webandleli.                      

5.3. Ibandleli belithunywe ukuphenya koke okuphathelene namagadango athathwa ngabezokuphepha bawathathela imiguruguru eyenzeka khulukhulu KwaZulu-Natal ne-Gauteng, nokwenza iimphakamiso zokuthi singaqiniswa njani isandla sokuphepha.  Umbiko lo nemininingwana oyivezako yomsebenzi yabezokuphepha, abathobelisimthetho kunye neenjamiso zombuso ezifaneleko  neentjhijilo abaqalene nazo malungana nobujamo bezinto ngemiguruguru leyo, ngiwo ozakuhlahlela urhulumende indlela ukuthi uthatha amagadango bani malungana nalokho okwenzekako ngemiguruguru leyo.                             

6.   Inturhu Yobulili Nokubulawa Kwabantu Abasikazi (i-GBVF)

6.1. Njengengcenye yepi yokulwa ne-GBVF, uMengameli uRamaphosa mhlapha utlikitle imiThetho emithathu eqinisa imizamo yokuqeda i-GBVF – umThetho wobuLelesi namaCala aKhambelana nalawo, umThetho wobuLelesi oTjhugululiweko  (amaCala wezoMseme namaCala aKhambelana nalawo), kunye nomthetho oTjhugululiweko weNturhu yomKhaya.                       

6.2.  IKhabinethi ikholwa kukuthi ukutlikitlwa kwemithetho emitjha liliqha elikhulu lokunqoba i-GBVF, nje-ke ibawa ibutho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) neBandla lezokuTjhutjhisa (i-NPA) ukuthi leziinjamiso zilawule imilayelo emitjha izobalethela ubulungiswa labo abalahlekelwe ngabathandiweko babo, abangani namkha abalingani babo bomsebenzi kilamanikelela wekhwekhwe.                
  
6.3. IKhabinethi seyilindele khona ukubona imithetho le ithoma ukusetjenziswa msinyana, kobanyana abongazimbi benturhu nokukhahlunyezwa bazokuvikeleka ngcono.               
 
6.4. Khumbula ukubika izehlakalo ze-GBVF epolisteyitjhi yangekhenu, ngenomboro yeFowuni yokuLwa nobuLelesi ethi: 086 00 10111 namkha ufowunele iZiko eliLawula iinLilo ze-GBVF elisebenza ubusuku nemini enomborweni ethi: 0800 428 428.                                     

7.   Ivakatjho Lomsebenzi E-Mozambique 

7.1.   IKhabinethi ikuthokozele ukuphela ngepumelelo kweVakatjho lomSebenzi likaMengameli uRamaphosa lokuvakatjhela iRiphabhligi ye-Mozambique ngeLesine somhla we-03 kuMhlolanja wee-2022, njengoba bekamenywe nguMengameli u-Filipe Nyusi, onguMengameli weRiphabhligi ye-Mozamboique.                                      

7.2.   Ngesikhundla sakhe sikaSihlalo weHlanganisela yamaZwe wezeTuthuko e-Afrika eseSewula (i-SADC) kezePolitiki, zokuVikela nezokuSebenzisana ngezokuPhepha, uMengameli uRamaphosa uvakatjhele amajoni ayingcenye  yesiQhema somSebenzi se-SADC e-Mozambique, wabe waba yingcenye yesiKhumbuzo seHlandla lama-53 sokubulawa kwakaDorh. Eduardo Mondlane, omsunguli noMengameli wokuthoma wehlangano eyalwela ikululeko ye-Mozambique, i-Mozambique Liberaion Front (i-FRELIMO).                               

7.3. UMengameli uRamaphosa noMengameli we-Mozambique bacocisene ngeendaba ezithinta amazwe wabo ngobubili bawo, bacocisana ngelizwekazi le-Afrika, bakhulumisana godu nangeendaba zephasi loke, babe bavuselela ukuzibophelela kwabo ukuya phambili ngokusebenzisana eendabeni ezihlanganyelweko ngokwahlukahluka kwazo.                                            

8.   Umhlangano Weenkhulu Zehlanganisela Yamazwe We-Afrika (i-AU)

8.1. IKhabinethi iwuthokozele umphumela womhlangano weenkhulu ze-AU wehlandla lama-35 ebewubanjelwe e-Addis Ababa, e-Ethiopia ngomhla we-05 nangomhla we-06 kuMhlolanja wee-2022, umhlangano ebewunqophe ukuphakamisa ukuthula nokuphepha e-Afrika, wayisola ngamagama abukhali imikghwa yokuketulwa kwaborhulumende e-Afrika  ngokuphambana nomthethosisekelo.       

8.2. ISewula Afrika yethulele iKoro yePalamende eKulu ye-AU umBiko wokuPhatha nokuLawula wee-2021; nje-ke iKoro yePalamende eKulu ye-AU itjhejile ukuthi yihle indima esele yenziwe ekuhlanganiseni ihlelo lentando yenengi nokukhambela ngekulungeleleni umnotho nge-African Continental Free Trade Area. Ibuye yaphakamisa ukuthi abarholi bathathe amagadango arhabako wokulungisa abonobangela bokuqokama kwezinto, njengokwanda kwenani labantu abatjha abangasebenziko, ukwanda kwabantu abanetjisakalo yokuzidela iingazi namathambo, ukufuduka ngokutjhitjhinga kunye nokuvuleka kwendima yokutjhiyana.                           

8.3. Ekubekeni umlayo wezepilo omutjha ekhonthinenthini ye-Afrika, umhlangano weenkhulu lo uvumele umqondo weSewula Afrika wokusungulwa kwesikhwama esizakuqalana nezifo ezirhagalako e-Afrika wavuma neemphakamiso zokuthi ikhonthinenthi ye-Afrika ingazivikela njani kobunye ubujamo bezepilo obuwalazela ngengozi.                           

8.4. IKhabinethi yakuthokozela nokukhethelwa kweSewula Afrika emKhandlwini wezokuPhepha nokuThula ku-AU (i-AUPSC). I-AUPSC isijamiso se-AU esithatha iinqunto sokukhandela, ukulawula nokurarulula imibango. Iyihlanganisela yezokuphepha nesiyeleliso sokuthoma esinqophe ukulungisa nokulamula imibango kusese nesikhathi e-Afrika. Ukudlula lapho, ibuye godu ibe yisika eqakathekileko yomTlamo wezokuThula nokuPhepha e-Afrika, osisekelo sokukhuthaza ukuthula, ukuphepha nobunzinzo e-Afrika.  I-AUPSC inamalunga ali-15 anamandla wokuvowuda alinganako.                            

8.5. Abarholi be-Afrika bazokuhlanganela e-Brussels e-Belgium emhlanganweni wehlandla lesithandathu weenkhulu ze-European Union ne-AU, ngomhla we-17 nomhla we-18 kuMhlolanja wee-2022, ozakuqalana nemiraro ehlupha iphasi, njengokutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi, kunye nokuvuselelwa kokuthula nokuphepha.                                     

9.  Indlela Yokulinganisana Kwamazwe We-Afrika (i-APRM)

9.1. ISewula Afrika iwuqedile umnyakayo wesibili okade usikhathi sayo sokuba nguSihlalo weKundla yokuLinganisana kwamaZwe we-Afrika (i-African Peer Review Forum), esijamiso se-APRM, enqophe ukukhuthaza nokuvikela amalungelo wobuntu, nokuhlanganisa intando yenengi kunye nokuphakamisa imikghwa emihle yokubusa nokusebenza komthetho hlangana namazwe we-Afrika.                                

9.2.  Ekuhlolweni kwayo komnyaka wee-2021, iSewula Afrika yathola umphumela omuhle ngokusebenza komthetho, nangokusebenza kuhle kweenjamiso ezinjengeenhlangano zeSahluko 9, ngokuphakanyiswa nokuthuthukiswa kwamalungelo wabantu abasikazi, nokuvikelwa kwabaphalali ngesandla esiqinileko kunye nokuthuthuka kwehlelo lethu lezekhetho, nehlelo elinamandla lokulawula emabhizinisini, nemahlelweni avulekileko wesabelo seemali kunye nangokwandiswa kwamahlelo wamabhizinisi wokulekelela umphakathi.  Ilizwe lekhethweli libuye laphakanyiswa igama lalo ngoburholi obuhle nokulawula okuhle emahlelweni wokulwa nesifo esikhe sarhagala i-COVID-19.                  

9.3.  Lapho kube khona neenghonghoyilo nakuhlolwa ukusebenza kweSewula Afrika -  njengokuvuleka nokukhula kwendima abantu abatjhiyana ngayo nokutlhogakala kwemisebenzi, nobukhohlakali, nokuninwa kwamaphandle kunye nomsebenzi wokugcinwa kwezenzelwa – koke sekuyalungiswa; kulungiswa emahlelweni wethu wokutlama newakarhulumende.                        

10.  Abonongorwana Beembikiindaba Emazweni We-SADC

10.1. IKhabinethi ikhuthaza iimbikiindaba zeSewula Afrika ukuthi zithumele amaforomu wazo wokungenela iphaliswano leembikiindaba, i-2022 SADC Media Awards.  Abonongorwana bephaliswaneli bakhuthaza ukulungelelana komsebenzi nokusebenzisana esifundeni se-SADC, nokukhuthaza umsebenzi weembikiindaba omuhle okubabazekako ekorweni yokutlola, yokufoda iinthombe, yethelevitjhini neyomrhatjho, nokukhuthaza ababikiindaba abasemazweni amalunga we-SADC ukuthi balandelele iindaba zesifunda se-SADC.                                 

10.2. Abazakuthumba abonongrwana abakhamba phambili bazakumenyezelwa emhlanganweni weenKhulu zomBuso nezaboRhulumende emaZweni we-SADC, wehlandla lama-42.  Amaforomu nemithetho yaleliphaliswano itholakala ku-www.gcis.gov.za/newsroom/media-releases/launch-2022-sadc-media-awards-co....                      

11.  Zefundo     

11.1.   IKhabinethi ibuke iTlasi yee-2021, yathokoza woke umuntu obe nesandla epumelelweni yabafundi abaphumelele ngitjho nanyana ilizwe beliqalene neentjhijilo ezingaka ezize ne-COVID-19.  Nababoke bama-897 163 abafundi abatlole iinhlahlubo ze-National Senior Certificate (i-NSC) ngomnyaka wee-2021; lelinani-ke libe ngaphezulu kelee-2020 ngama-23,6%.          
                                                                       
11.2. Ukuphasa kwabafundi besitifikethi se-NSC see-2021 ngama-76,4%, abama-256 000 babo baphase bathola isitifikethi esivumela ukuyokufunda eyunivesithi. Lokhu-ke kutjho ukuthi ukuphasa kwabafundi baka-2021 kube ngcono nge-0,2% ukusukela ema-76,2%  ekwaphasa ngayo iTlasi yomnyaka wee-2020.                  

11.3. IKhabinethi ibafisele okuhle kodwa boke abafundi njengoba badlulela phambili nje ngepilo ngemva kweminyaka yabo yesikolo. NgesiKhwama sokuSiza abaFundi ngeeMali zokuFunda (i-NSFAS), urhulumende usekela abafundi abasebenza kuhle eemfundweni zabo ukube kanti babuya emakhaya achakileko, bemindeni enganalitho, kodwana ukube bona bafisa ukudlulela eyunivesithi namkha emaKholeji wokuFundela umsebenzi (ama-TVET) ngeemfundo zabo.                      

B.  Iinqunto Zekhabinethi  

1.    Imibiko Yendima Yokusebenza Ephuma Kabili Ngomnyaka

1.1. IKhabinethi ivumele imibiko yendima yokusebenza ephuma kabili ngomnyaka, yesikhathi esisukela kumhla wo-01 kuSihlabantangana ukuyokufika kumhla wama-30 kuKhukhulamungu wee-2021. Imibiko le iyingcenye yomTlamo weHlelo lesiKhathi esiLingeneko esiminyaka yee-2019-2024.  Imibiko yebuthelelo leminyango ngeminyango iqalene namaqalontanzi alikhomba karhulumende namanye amahlelo akhambelana nalokhu wombuso karhulumende wesithandathu.                                                                                                                    
1.2. IKhabinethi iwathokozele amakoro lapho kube khona nendima ngeminqopho ebeyiqothelwe ngalesisikhathi sokulinganiswa kwendima yomsebenzi.    
                  
1.3. Imihlangano yebuthelelo leendaba ngemiNyango yaboNgqongqotjhe izakuhlelwa ngesizo le-GCIS, kobanyana iminyango ngeminyango izokwendlala yethule lemibiko yokusebenza. 

2.   Ukuthunyelwa Kweendawo ZeSewula Afrika Ezimagugu Wemandulo Kobanyana Zizokuphakanyiselwa Ukuba Ziindawo Ezimagugu Wephasi   
 
2.1. IKhabinethi ivumele ukudluliswa/ukuthunyelwa kwamagama amathandathu wokuVela kwabaNtu besiModeni: Iindawo ezimaGugu weMandulo kobanyana zizokuqalwa ukuthi angeze zafakwa hlangana neendawo ezimaGugu wePhasi na. Zintathu zeendawezi ziseTjingalanga Kapa (i-Diepkloof Rock Shelter; i-Pinnacle Point Site Complex kunye ne-Blombos Cave); yinye isePumalanga Kapa (i-Klasies River Caves), bese kuthi zimbili zibe KwaZulu-Natal (i-Sibhudu Cave kunye ne-Border Cave).                             

Amaziko (iindawo) wamagugu lawa, nakandawonye asiza ngokusivezela ilwazi nomkhanyo wendabuko yomuntu nokuthuthuka kwakhe, selavele selamenyezelwe njengeeNdawo ezimaGugu weliZwe, ngokomThetho we-1999 (umThetho 25 wee-1999) wemiThombo yaMandla yamaGugu weliZwe.  Amaziko amagugu welizwe lawa abufakazi bokuthi abantu bathoma ukuhlala elizweni lekhethweli mandulondulo, ematjhumini ngamatjhumi weenkulungwana zeminyaka eyadlulako, ngobufakazi obufakazela ukuthi abantu besimodeni bathoma nini ukubonakala kilelilizwe.                 

2.2.  Ukudluliswa/ukuthunyelwa kwamabizo wamaziko wamagugu lawa kukhambisana nomThetho wesiVumelwano sePhasi se-1999 (umThetho 49 we-1999) onikela amazwe ithuba lokuthi athumele iindawo/amaziko wamagugu welizwe njengengcenye yokuzwana kwephasi loke ngokuthi umuntu wadabukaphi, wathuthuka njani abe afike lapha akhona njenganje.                           

3.    Ukungezelelwa Kwesikhathi Sobujamo Behlekelele 

3.1.  IKhabinethi ibikelwe ngomsebenzi owenziwe ngesiJamiso somSebenzi oHlanganyelweko nezobuHloli ukuthola ukuthi usese ngangani umsebenzi we-COVID-19 osaseleko osafuna ukulawulwa ngemilayelo yobuJamo beHlekelele eliZweni lekhethweli. Iminyango karhulumende ngokwahlukahluka kwayo ithumele iinlinganiso zayo zomsebenzi esele uyela ngekupheleni.   

3.2.   Nokho-ke ngemva kokulimuka ukuthi eminye yeminyango eqakatheke khulu kileyo esebenza nge-COVID-19 ayikabukuqeda ngecozululo layo, iKhabinethi yelule isikhathi sobuJamo beHlekelele kokugcina, ukufikela kumhla we-15 kuNtaka wee-2022, ngokwesiGaba 27(5)(C)  somThetho wee-2022 wokuLawulwa kweHlekelele (umThetho 57 wee-2002).                                                               

4.    Umtlamo WomThethokambiso Wokubekwa Kwentengo Yegezi (i-EPP)

4.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kokulinganiswa kwe-EPP kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngakho. I-EPP ebuyekeziweko inqophe ukulinganisa intengo yokuphakela igezi ebantwini ngendlela yokuthi kuzokuba nentengo ezakukghonwa babantu abanganamali, bese kuthi boke abanye babhadaliswe imali abazayikghona.        

4.2. Umthethokambiso lo ukhamba ngendlela ejayelekileko yokubeka intengo, intengo yegezi yewoliseyila nentengo yokuphehlwa kwegezi, nentengo yegezi esatjalaliswako kunye nentengo yegezi ethengiswako. I-EPP izakumenyezelwa eGazedeni yomBuso kanti-ke ungayithola kubunzinzolwazi bomNyango wemiThombo yezeNjiwa neemBaseli (i-DMRE): www.dmr.gov.za.   

C.    Imithethomlingwa 

1.   UmThethomlingwa Wee-2022 OTjhugulula IHlangano YezokuThuthukiswa KweLutjha (i-NYDA)   

1.1. IKhabinethi ikuvumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa oTjhugulula umThetho we-NYDA wee-2022. Amatjhuguluko aphakanyiswako lawa atjhugulula umThetho we-NYDA wee-2008 (umThetho 54 wee-2008).  UmThetho osebenza njenganje lo unendawo yomtlamo womthetho wesiJamiso esiQalelela iLutjha, i-National Youth Service, isekelo lokungena kwelutjha libe nesandla kezomnotho, eennjamisweni zokweluleka ilutjha neziphathelene nezokwazisa.                                     

1.2.  Amatjhuguluko aphakanyiswako lawa aqinisa iindawo ezithileko zokusiza ngaphakathi kweentjhijilo ilutjha eliqalene nazo; ahlathulula iingaba zobukhulu bemisebenzi neenkhundla kezepolitiki, kanti godu aphakamisa nokukhulisa iBhodi ye-NYDA ukusukela emalungwini alikhomba ukuyokufika kali-10.  Avula ithuba lokusungulwa kwemisebenzi eyenziwa yi-NYDA endaweni, khulu khulu imisebenzi eyenzelwe ilutjha eendaweni zemakhaya lapho lingakghoni khona ukuthola imisebenzi eyenziwa yi-NYDA.                                  

1.3. Iimphakamiso ezenziwekwezi zibe mphumela wemikhulumiswano yokubonisana ekukhulunyisenwe ngayo ngokunabileko nabo boke ababelani nabahlanganyeli kizo zolithoba iimfunda zeSewula Afrika.                       

2. UmThethomlingwa Wee-2022 Wesilaphazo Le-oli Elwandle (Ukulungela ukuthatha amagadango, Amagadango athathwako kunye nokuSebenzisana)

2.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa we-OPRC Wee-2022,owavunyelwa ukuthi kungayokubonisanwa ngawo nomphakathi ngoSewula wee-2019. Ifakiwe kilomThethomlingwa imibono neemphakamiso ezinabileko ezenziwa bahlanganyeli nababelani  abahlukahlukileko.                    

2.2. Nasele umThetho, umThethomlingwa lo uzakusiza ngeendlela zokulawulwa nokuphathwa kwamahlelo wokuhlwengiswa kwelwandle elisilaphazwe yi-oli eligwini lelwandle lelizwe lekhethweli.                

2.3.  ISewula Afrika ibhodwe malwandle neendlela zemikhumbi ezisetjenziswa khulu, njengoba ibhodwe malwandle amathathu nje, i-Indian Ocean, ne-Atlantic Ocean kunye ne-Southern Sea, amalwandle akhamba pheze afike esifundeni se-Antarctic. Ilizwe lekhethu nalinje, belingelinye lamazwe atlikitla isiVumelwano se-OPRC.                                                        

3.  Umtlamo Womthethokambiso  Wokutjhitjhinga Kwabasebenzi (i-NLMP) Kunye NomThethomlingwa Ophakanyiswako Wokuqatjha (i-ESAB).   

3.1. IKhabinethi ikuvumele ukuthoma kwemikhulumiswano yokubonisana nomphakathi nabahlanganyeli ngomtlamo ophakanyiswako womthethokambiso wokutjhitjhinga kwabasebenzi ne-ESAB ephakanyiswako. Umthethokambiso unzinzisa ukuvikeleka kokuqatjhwa kwabasebenzi beSewula Afrika, ukube ngahlanye kuqalelelwa amakghonofundwa wezomnotho afunwa lilizwe lekhethweli. Godu uqalelela iimbopho zelizwe lekhethu emilayelweni yokutjhitjhinga kwabasebenzi bamazwe we-SADC nabehlanganisela i-AU kunye neminye imilayelo yezokutjhitjhinga kwabasebenzi emazweni ngamazwe.                             

3.2. I-NLMP iza nomtlamo nesendlalelo somthetho sokulawula ukuthi abaqatjhi bangabaqatjha ukufikelaphi/kangangani abantu abazizakhamuzi zakamanye amazwe (amaphandle), ukube ngakelinye ihlangothi kuvikelwa amalungelo wabo lababantu bokukhamba. Umthethokambiso lo unesendlalelo sobunzinzo se-ESAB ephakanyiswako le.                                           
3.3. IKhabinethi ivumile ukuthi umNyango wezokuQatjha nezemiSebenzi sewungathoma ukubonisana nomphakathi ngomthethokambiso lo, okuzakuvulela izakhamuzi ithuba lokuveza imibonwazo nge-NLMP yelizwe.                     

4.  UmThethomlingwa Otjhugulula Ukulawulwa Kwegezi   

4.1.   IKhabinethi ivume ukumenyezelwa komThethomlingwa oTjhjugulula umThetho Olawula iGezi. UmThethomlingwa lo uphakamisa amatjhuguluko emThethweni wokuLawula iGezi wee-2007 (umThetho 28 wee-2007).  Amatjhuguluko aphakanyiswako lawa avula anabise umtlamo webubulo elilawula ukuphakelwa kwegezi.  Athomanisa ilizwe lekhethu neendlela ezihle kinazo zoke ezisetjenziswa emazweni ngamazwe kezegezi, kanti-ke godu anikela nemisebenzi yeHlelo lokuPhehlwa kweGezi, nomtlamo wokutholakala kwelayisense yokuphehla igezi, nokuyidlulisa, nokuyisabalalisa kunye nokuyithengisa.                       

4.2. Amatjhuguluko aphakanyiswako lawa ayingcenye yamagadango ambadlwana ilizwe eliwathathako ukutjhugulula nokwakha ngobutjha ikoro yezegezi kobanyana sizokuthola ihlelo elinzinzileko elizakwenza ukuthi ilizwe lihlale linegezi.  Amatjhuguluko lawa azakubuye aqinise ukusebenza kwebubulo legezi, ekugcineni kwakheke ubujamo obuhle bokukhuliswa komnotho.                                            

4.3. UmThethomlingwa lo uzakumenyezelwa eGazedeni yomBuso kanti-ke uzakutholakala nakubunzinzolwazi nge-DMRE: www.dmr.gov.za.                     

D. Umlayezo  

1. Siyamthokozisa 

  IKhabinethi ithokozisa beyithumela neemfisabuhle zayo ku-    

1.1. Ndabezitha uKosikazi Nomandla Dorothy Mhlauli, osandukukhethelwa esikhundleni sokuba nguSihlalo weNdlu yamaKhosi nabaRholi bamaKhoi-San.  UKosikazi Mhlauli ungumma wokuthoma ukuthwala ibandla lamakhosi. Ukhethelwe isikhundlesi ngemva kokucima kwekosi uSipho Mahlangu obekanguSihlalo weNdlu yamaKhosi.                                                                                                                    

E. Ukuqatjhwa 

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

1.     Amalunga WomKhandlu OweLuleka NgezamaHlathi (i-NFAC)
  IKhabinethi ivumelene noNgqongqotjhe wezamaHlathi, zeenHlambi nezeBhoduluko ngokuqatjha amalunga weBhodi ye-NFAC alandelako  naka iminyaka emithathu:     

a.       UMm. uNosisa Euticus Nzuza (uSihlalo); 
b.       UDorh. Pulane Elsie Molokwane (iSekela likaSihlalo);
c.       UMm. u-Getrude Mathithwa Nonginzi; 
d.       UMm. u-Maropeng Dipitseng Manamela;
e.       UNom. Bhutinyana Calvin Chirwa;
f.        UMm. uPhindiwe Keletso Mokoena;
g.       UMm. uManushka Moodley;
h.       UNom. Bishop Ngobeli;
i.        UMm. uNombuso Mlambo;
j.        UNom. Mzwandile Roy Mendu;
k.       UNom. Sikhumbuzo Sipho Masuku;
l.        UNom. Thabo Simon Moloi;
m.      UMm. u-Felicity Blakeway;
n.       UNom. Jim Matsho;
o.       UMm. uFefekazi Sefara;
p.       UNom. Phemelo Sebitlo;
q.       UNom. Goodman Gcaba;
r.        UNom. Nkosipendule Quvile;
s.       UNom. Sixolile Msayi; kunye no 
t.        Nom. Makale Ngwenya.

2.       UDorh. Jennifer Molwantwa – IsiKhulu esiPhetheko (i-CEO) seKomitjhini yezeRhubhululo ngaManzi. 
3.       UNom. Petrus Maselaganye Matji – i-CEO ye-Amatola Water. 
4.       UNom. Frans Moatshe – isiKhulu sezeeMali emNyangweni wezaManzi nezokuHlwengisa.
5.       U-Brig. Mokgadi Bertha Bokaba – IsiKhulu sesiFunda seBandla labaNqophisi bamaQalontanzi wePhenyo lobuLelesi (i-DPCI) eFreyistata.     Provincial 6.       UBrig. Mathipha Solomon Makgato – isiKhulu sesiFunda se-DPCI eTjingalanga Kapa.

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi
Iselifowuni: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore