IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wangeLesithathu mhlana ali-09 kuMgwengweni wee-2021

A.       Ezingundabamlonyeni                            

1.    Ijima lokuJovela iNgogwana i-Corona (i-COVID-19) 
1.1.    IKhabinethi iyithokozele indima eyenziweko ngokujovela i-COVID-19, njengoba ngeLesibili ngomhla wo-08 kuMgwengweni wee-2021 bafike enanini elisi-1,524 589 abantu esele bajovele isifesi, kanti-ke imiThamo yokuThoma yakwa-Pfizer ekujove ngayo yeqile esi-1, 045 245 sabantu abajovwe kwehlandla lokuthoma; leli-ke linani elililiqha eliqakathekileko elihlanganisiweko. Ngaphezu kwalokho, bangaphezulu kweengidi ezintathu abantu abarejistarele ukujova ngeHlelo leButhelelomininingwana lokuHlabela i-COVID-19 (i-EVDS); lokhu-ke kuyinto ethabisako emzameni wethu otjhujileko wokulwa nokurhatjheka kwengogwana.                                                                  
1.2.    Isebenziswano nekoro yangeqadi ngokujova kunye nakilo loke ihlelo le-COVID-19 ngokuphelela kwalo kuqinisa imizamo yesitjhaba sekhethu yokuqinisekisa ukuthi ifika ebantwini abanengi imijovo ehlenga ipilo nomlayezo wamagadango wokuphepha esifeni se-COVID-19 esirhagelekwesi.             
1.3.     IKhabinethi iyakuthokozela nokufakazelwa komjovo i-Sinovac COVID-19 ezokusetjenziswa yiHlangano yezePilo yePhasi (i-WHO) ebujameni oburhabako; lokhu-ke kunikela umKhandlu oLawula iinSetjenziswa nemiKhiqizo yezePilo eSewula Afrika ithuba lokusiqalelela msinyana isibawo esibuya kwa-Sinovac.                                                                                 
1.4.    IKhabinethi ikhumbuza woke amaSewula Afrika ukuthi ahlale ayelele begodu athobele imilayelo ngaphasi kwesiGaba sesiBili sokuYelela sokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko elizweni loke.  Useduze umzombe wesithathu wokwehla kwengogwana yesifo i-COVID-19, kanti-ke sibabantu sinamandla wokuyinyefisa.  Asizithweseni umsebenzi osibopho wokufaka amamaski nasihlangana nabantu, sithobele umlayelo wokuqalangana nabantu nge-1,5 yamamitha ubuncani bakhona, sihlale ngokuhlamba izandla ngamanzi anesibha namkha sihlanzekise izandla zethu ngesihlanzekisi esine-alkhoholi ema-70%, sibalekele nokuba seendaweni zesiphithiphithi nalapho abantu bahlangene khona ngobunengi.     
                
2.    IHlolo Yezomsebenzi Yaqobe Kota (i-QLFS)
2.1.    IKhabinethi iyitjhejile imiphumela ye-QLFS yekota yokuthoma yomnyaka wee-2021 etjengisa ukuthi inani labantu abasebenzako pheze akhange litjhuguluke enanini elizii-15,0 yeengidi, njengoba lehle kancazana nje ngee-28 000 ekoteni yokuthoma yomnyaka wee-2021. Inani labantu abangasebenziko nalo pheze akhange litjhuguluke eengidini ezili-7.2 nakulinganiswa nekota yesine yomnyaka wee-2020 (eyande ngabantu abazii-8 000). Inani labafunimsebenzi esele baphelelwe lithemba lande ngabantu abama-201 000 (ekuma-6.9%) hlangana namakota amabili lawa, ngokwanda ngenani labantu abangasebenziko abali-164 000.       
                       
2.2.    Amatjhuguluko amancazana lawa enze ukuthi isilinganiso esisemthethweni sabantu abangasebenziko senyuke ngecezwana le-0,1 lephesente ukusukela kama-32,5% ekoteni yesine yomnyaka wee-2021 sayokuba ma-32,6% ekoteni yokuthoma yomnyaka wee-2021 – okusilinganiso esingesiphezulu kinazo zoke solo kwathoma i-QLFS ngomnyaka wee-2008.  Isilinganiso sabantu abangasebenziko, ngokutjho kwehlathululo enabileko sabantu abangasebenziko, senyuke ngecezwana le-0,6 lephesente sayokuba ma-43,2 ngeKota yoku-1 yomnyaka wee-2021 nakulinganiswa neKota yesi-4 yomnyaka wee-2020.                                                       
2.3.    Isilinganiso semthethweni hlangana nabantu abatjha (beminyaka eli-15 ukuya kema-34) abangasebenziko besima-46,3% ngeKota yoku-1 yomnyaka wee-2021. Kilesisilinganiso-ke, abama-9,3 ziimfundiswa zabantu abatjha abaneziqu zefundo yeyunivesithi. Ekorweni yemisebenzi ehlelekileko bande ngee-79 000 abantu abasebenzako, kwathi kamanye amakoro behla abantu abasebenzako ngeKota yoku-1 yomnyaka wee-2021. Ekorweni yemisebenzi engakahleleki behle ngee-19 000 (okuma-0,8%) abantu abangasebenziko; abasebenza emizini behle ngama-70 000 (5,8%), kwathi abantu abasebenza kezokuLima behla ngee-18 000 (okuma-2,2%).              

2.4.    Amanye amabubulo avula imisebenzi, kwathi amanye alahlekelwa misebenzi hlangana neKota yesi-4 yomnyaka wee-2020 neKota yoku-1 yomnyaka wee-2021, lokho kwenza ukuthi nasele iyoke imisebenzi elahlekileko ibe zii-28 000.  Lapho imisebenzi yande khona khudlwana kube kusekorweni yeeMali (eyenyuke ngemisebenzi ezii-215 000), kanti-ke amanye amabubulo lapho kwande khona imisebenzi kusemiSebenzini yeZenzelwa zomPhakathi (ezii-16 000), iZenzelwa zeemFuneko (zii-16 000), iiMayini (zii-12 000) nemiSebenzi yokuKhiqiza (7 000). Sitjheje ukuthi ilahlekile imisebenzi yezokwAkha (zii-87 000), kezeRhwebo (zii-84 000), emizini (zii-70 000), kezokuThutha (zii-40 000) nakezokuLima (zii-18 000).                                                                     

3.    Imiphumela YePahla EPheleleko YaNgekhaya (ye-GDP)
3.1.    Umnotho weSewula Afrika uhlume nge-1,1% ngekota yokuthoma yomnyaka wee-2021 (phakathi kwakaTjhirhweni noNtaka), ngesikhathi esimnyaka lesisilinganiso sokuhluma sibe ma-4,6%. Lokhu-ke kulandela isilinganiso esibuyekeziweko esiyi-1,4% (ngomnyaka:5,8%) sokwenyuka mbala kwePahla ePheleleko yaNgekhaya ngekota yesine yomnyaka wee-2020.                   
3.2.     IKoro yeemali, iimayini kunye neyezerhwebo ngiwo abekamandla khulu ekuphakameni ehlangothini lomkhiqizo (okhutjhwako) kezomnotho, ukube kanti imali esetjenziswa makhaya ngamakhaya kunye namatjhuguluko enzeke emarhelweni webuthelelomininingwana asize ukukhuthaza ukuphakama kokusetjenziswa kweemali ehlangothini (leemfuneko).              
3.3.    Nanyana le kuyikota yesithathu yokuhluma komNotho ngokulandelana, umnotho weSewula Afrika njenganje uphasi ngama-2,7% kunekota yokuthoma yomnyaka wee-2020.                
4.    Ukuvikeleka Kwegezi 
4.1.    IKhabinethi iyalimuka ukuthi amaSewula Afrika adane kangangani ngokuphikelela kokucinywa kwegezi ngenca yokubhalelwa komthangalasisekelo wethungelelwano legezi kwa-Eskom. IKhabinethi solo isazibophelele ekuphumeleliseni iHlelo LamaZiko WaMandla EliLungeleleneko lomnyaka wee-2030, elisekelwe yikambiso yomvango wegezi ozakuphungula ukuthembela ezikweni legezi linye namkha ambadlwana.                                      
4.2.    I-DMRE ibuye yavula neThuba lokuBhida (i-Bid Window5) leHlelo LeGezi EVuselelekako ezakuphehla igezi emamegawathi azii-2 600  ephehlwa ngommoya nangomtjhiso welanga, kobanyana izokulekelela isekele ithungelelwano legezi elisebenza njenganje elizweni loke. Amatjhuguluko wemithetjhwanalawulo yegezi nawo alekelele abomasipaladi abakghonako ukuzithengela igezi yabo kabanye abaphehli begezi. Lokhu-ke kuzalethula umthwalo obudisi ithungelelwano legezi lakwa-Eskom.                                                                                                                          

5.    Imitjhagalo 
5.1.    IKhabinethi inyefule imitjhagalo yamhlapha e-Soweto egcine yenze ukuthi kujame zoke izinto, begodu ibawa abatjhagali ukuthi bazithibe.                                                 
5.2.    Nanyana ilungelo lokutjhagala ngokuthula liyingcenye eqakathekileko yehlelo lombuso wentando yenengi nje, kodwana kufuze lisetjenziswe ngokulandela umthetho, lingephuli amalungelo wabanye.                                                          
5.3.    URhulumende uzibophelele ekusebenzisaneni nomphakathi kilo loke ilizweli kobanyana kuzokwenziwa ngcono ubujamo bokuphila bomphakathi woke.                      

6.    Ukukhandelwa Kobulelesi 
6.1.    IKhabinethi iyawubuka umsebenzi wesiqhema esimvango wamakoro esemuke iinlelesi isidakamizwa ikhokheyini epheleleko ema-800kg yemali elinganiselwa ema-R400 weengidi.                                               
6.2.    IKhabinethi izwakalise ubuhlungu ngokukhuphuka kwamacala abikiweko wokuthiywa kweenkoloyi ngeempikiri eendleleni zelizwe ezinguthelawalisa neendleleni ezisekusithekeni, la kudlelezelwe kwabe kwabulawa nokubulawa abakhambi ngeenkoloyi ezidlelezelwekwezo. IKhabinethi ibawa abathobelisimthetho ukuthi baqinise isandla emsebenzini wabo wokubopha lezizephulamthetho kobanyana zizokuqalana nobukhali bomthetho.                                                                              
6.3.    IKhabinethi ibawa amalunga womphakathi ukuthi abikele amapholisa ngobulelesi abubonako, ekubalwa hlangana nobulelesi obuphathelene neendakamizwa, angalingi ukuzigwebela namkha atjhotjhozele umphakathi ukuthi uzigwebele ezelelesini ngokuzigongoda.                                                                                                                               

7.    IKomidi YeenKhulu ZomBuso NaboRhulumende Be-Afrika NgezokuTjhugutjhuguluka KweTlayimethi (i-CAHOSCC)
7.1.    UMengameli u-Cyril Ramaphosa, ngesikhundla sakhe sokuba mLungeleli we-CAHOSCC, bekasemhlanganweni wethungelelwano levidiyo ngeLesibili womhla wo-08 kuMgwengweni wee-2021. Umhlangano lo wamukele umBiko wabaLungeleli be-CAHOSCC ngokuqakatheka phezu kwe-Afrika kweKhonfrensi yeHlandla lama-26 ngezokuTjhugutjhuguluka kweTlayimethi, njengoba kulungiselelwa iKhonfrensi le nje ngomTlamo weenQhema ngaphasi kwesiVumelwano seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNFCCC COP26), izinto ezenzekako emsebenzini wamahlelo wokuTjhuguluka kweTlayimethi emaZweni we-Afrika, kunye neHlelo EliKhuthaza UkuTsengeka KoMmoya E-Afrika (i-African Green Stimulus Programme).                            
7.2.    Umhlangano weenKhulu lo ubuyelele isiqiniseko sokuthi umphakathi wamazwe ngamazwe kufuze uqinise imizamo yawo ngendima ebonakalako, uphakamise izinga lokuncama usekele amazwe asathuthukako ngemithombo yamandla yokuphumelelisa amagadango wokutjhugutjhuguluka kwetlayimethi njengoba imisebenzi esibopho esabelwe yona ihlukahluka nje. Woke amazwe we-Afrika adinga isekelo labasebenzisani bamazwe ngamazwe begodu nendawo yethu yokuthuthukela kufuze bona ihlonitjhwe kobanyana sizokukghona ukuphumelelisa iminqopho yethu yezetlayimethi neyokuncama, ukube ngahlanye silima yethu indima esifaneleko nesilingeneko emzameni wamazwe ngamazwe.                                                                                            
7.3.    Umhlangano lo ufakazele isidingo sokulimuka ubujamo bethu obuhlukahlukileko bamazwe wethu namandla wethu, ngoba phela akusiyinto engakghonakala ukwenzeka ukulindela ukuthi amazwe we-Afrika aqede ngesikhathi esifanako namazwe athuthukileko ukutjhugulula umnotho wethu nokuthi silise ngesikhathi esifanako ukusebenzisa iimbaseli ezenziwe ngamazubela wezinto ezaziphila ekadeni.   Lokhu kuqakathekile, khulu khulu njengoba ukutjhiyana ngendima kuphakeme kangaka nje, babanengi kangaka nje abantu abangasebenziko, ziphakeme kangaka neendingo zetuthuko eKhonthinenthini yoke yekhethu, khulu khulu ebantwini abasikazi  nelutjheni.  Ukudlula lapho, kufuze sithumele umlayezo ozwakala kuhle othi ukuphumelelisa nokuncama kusebenza ngokulingana nokunciphisa, ukwenza ukutjhugululela ubujamo obutjha kunye nokusekela.                   

8.  Isiqunto SomKhandlu WamaLungelo WoBuntu EHlanganweni YeenTjhaba EziBumbeneko (i-UN) NgeeNdawo ZePalestina   
8.1. IKhabinethi ikuthokozele ukwamukelwa kwesiQunto somKhandlu wamaLungelo woBuntu eHlanganweni yeenTjhaba eziBumbeneko, okunqophe ukuqinisekiswa kokuhlonitjhwa komthetho wamalungelo wobuntu emazweni ngamazwe  nomthetho wobuntu emazweni ngamazwe eendaweni zamaPalestina, ekubalwa hlangana nazo ne-East Jerusalem kunye nelizwe lakwa-Israyeli.                                                                
8.2. Isiquntwesi sibuye godu sabawa nokuthi kubekwe ngokurhabako ikomitjhini yephenyo ezijameleko yamazwe ngamazwe kobanyana izokuphenya yoke izwangobatjho yokwephulwa kwamalungelo wobuntu. IKhabinethi ikhulume yagandelela ukuqakatheka kwesisombululo esilungileko nesizakuhlalela unomphela epini hlangana kwe-Israyeli nePalestina, njengoba ikhona nje yomibili lemibuso.               

B.    IinQunto ZeKhabinethi  

1.    Ukwelulwa Kwesikhathi Sehlekelele Yelizwe 
1.1.    IKhabinethi ikuvumele ukwelulwa kwesikhathi seHlekelele yobuJamo beliZwe nge-COVID-19 ukuyokufika kumhla ali-15 kuVelabahlinze wee-2021.  Ukwelulwa kwesikhathesi kwenziwe ngamandla weNdinyana 27(5)(c) yomThetho wee-2002 oLawula zeHlekelele (umThetho 57 wee-2002).                                                                                
1.2.    Ukwelulwa kwesikhathesi kunikela ilizwe amandla wokuragela phambili ngokuthobela imilayelo ebekelwe ukuphephisa isitjhaba ku-COVID-19.                                                    

2.    Imibiko Yendima Ngokuphunyeleliswa KomTlamo WeHlelo LokuKhibelela (i-MTSF)
2.1.     IKhabinethi iyivumile imibiko yokusebenza yokuphunyeleliswa kwe-MTSF 2019-2024 ehlanganiswe mNyango wezokuHlela, ukuTjheja nokuHlunga.                                   
2.2.    Ukurhagala kwe-COVID-19 kukuliyile ukuphunyeleliswa kwe-MTSF, izinto ezimbadlwana ebeziqothelwe akhange ziliyeke endlelenazo kilesisikhathi ebesiqaliwe, ukube kanti ngakelinye ihlangothi kube neriyado elibonakalako kilokho ebekuqothelwe keminye imisebenzi, laphokhunye okubangelwe kuhlelelwa kwesabelo seemali ngobutjha sinikelwe amaqalontanzi amatjha.                                  
2.3.     Imibiko yokusebenza le izokumenyezelwa emphakathini, kanti-ke aboNgqongqqotjhe bemisebenzi ehlanganyelweko bazakubamba imihlangano yeembikiindaba ngokuhlukahluka bendlale imibiko ngepumelelo ekhona nangamagadango athethweko asebenzako njenganje ukukhuphula izinga lokusebenza.                                      

3.    Umtlolo Womtlamo Ngeenrhuluphelo Zelizwe LeSewula Afrika 
3.1.    IKhabinethi ivumele umTlolo womTlamo ngeenRhuluphelo zeliZwe leSewula Afrika ekucocisaneni kwayo eendabeni zomkhaya nezamazwe ngamazwe.  Umtlolo womTlamo ususelwa emThethwenisisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996 ne-NDP.                                                                         
3.2.     Umtlolo lo wendlala ubujamo belizwe lekhethu ngokuzijamela kwalo nangokulayelwa kwalo mthethosisekelo walo; ukuphepha nehlalakuhle yezakhamuzi zalo; ukuphumelela kwalo kezomnotho kunye nendlela eliyilandelako ekwakheni i-Afrika engcono nephasi elingcono, hlangana nokhunye.                                                                                                                       
3.3.     Umtlolo lo uzokutholakala emphakathini ngobunzinzolwazi bukarhulumende kunye nobomNyango weTjhebiswano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba.  
         
C.    Iminyanya Ezako  

1.    UmHlangano WeenKhulu WabaRholi Be-G7
1.1.     IKhabinethi ineqiniso lokuthi kuzakuba lithuba lokuhlahla indlela ngeendaba ezitjhisako ezimbadlwana zalapha ekhethu nekhonthinenthini ye-Afrika ukuhlanganyela kwayo namanye amazwe emHlanganweni weenKhulu wabaRholi be-G7 e-United Kingdom ukusukela ngomhla we-11 ukuyokufika kumhla we-13 kuMgwengweni; emhlanganweni loyo iSewula Afrika izabe ijanyelwe ngumHlonitjhwa uMengameli u-Cyril Ramaphosa.                                                                  
1.2.    Imibuthano efana nomHlangano wabaRholi be-G7 lo imathuba aqakathekileko wokuthi iSewula Afrika iphakamise umbonwayo ngephasi elingcono nelinokuthula. ISewula Afrika izakuphakamisa umonakalo obangwe sisifo se-COVID-19 phezu kwehlalakuhle nomnotho welizwe, ibuye godu iveze nokuthi silulama njani kiloyomonakalo ngenca yemithethokambiso yezomphakathi emihle neyelelako.             
1.3.     ISewula Afrika izokusebenzisa umHlangano weenKhulu wabaRholi be-G7 ukukhwezelelela ukudelwa kwesikhatjhana kwesiVumelwano esiPhathelene namaPhuzu wezeRhwebo ngamaLungelo wobuNikazingqondo bePahla eHlanganweni yezeRhwebo ePhasini, ukuqinisekisa ukuthi imijovo ye-COVID-19 itholakala ngendlela elungileko nelinganako kibo boke abantu. Lokhu-ke kuzakwenza amazwe akghone ukuzididiyelela yawo imijovo ngaleyindlela kuvuleke indlela yokusungula ibubulo lokudidiyela imijovo lalapha ekhethu nekhonthinenthini ye-Afrika.             


D.    Imilayezo  
1.    Siyabathokozisa 
IKhabinethi Iyabathokozisa Laba Abalandelako:  
•    UNom. Pitso Mosimane (umBanduli uPitso), ngokuphaphisela kwakhe iflarha leSewula Afrika phezulu ngokuthwala kwakhe isiqhema sebholo esiphambili e-Afrika i-Ahl Ahly ibe ithumbe ephaliswaneni le-African Super Cup. Umphathi walokhuya we-Mamelodi Sundowns lo, uzithumbele unongorwana wesine ne-Al Ahly solo ajoyine lesisiqhema sebholo se-Cairo, eGibhithe, eenyangeni ezisithandathu ezisandukudlula.                                                                                                                       

2.    Sibalilela Imbiko  
IKhabinethi Iyililela Imbiko Imindeni Nabangani Balaba abalandelako:   
•    UNom. MacDonald Ndodana Mathunjwa, umlingisi owaziwa khulu ngendima ayidlale ku-Home Affairs, Generations, Soul City, Intsika kunye naku-Bones of Bones.                                            
•    UNom. Mabi Gabriel Thobejane, obekangomunye wabavumi be-jazz abathandwa khulu elizweni lekhethweli.                          
•    UNom. Ben Kruger, umakekere womlingisi, umtloli nomvezi owaziwa khulu ngendimakhe ayidlale ku-Binnelanders.     
•    UMm. Shaleen Surtie-Richards, umlingisi onesiphiwo esihle owaziwa khulu ngendima ayidlala efilimini lomnyaka we-1988 i-Fiela se Kind kunye nendima ayidlale Egoli: Place of Gold kunye ne-7de Laan.                                                                            
•    UMm. Ivy Cikizwa Gcina, osebenze eenjamisweni ezinengi ngesikhathi sakhe asilwa nombuso webandlululo; hlangana nokhunye, wakhe waba nanga lilunga le-Port Elizabeth Black Civic Organisation kanti godu wakhe waba lilunga lePalamende yokuthoma yombuso wentando yenengi (ukusukela ngomnyaka we-1994 ukufikela kewe-1999).                                                      

E.    Ukuqatjhwa   
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1.    UNom. Nhlanhla Michael Mabaso oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela likamNqophisiZombelele: Zokwazisa emNyangweni wezaNgekhaya.                                         
2.    Ukuqatjhwa kwamalunga weBhodi YabaLawuli YabaHloliincwadi AbaziJameleko  abazakusebenza iminyaka emihlanu:        
a.    UNom. uFulvio Tonelli;
b.    UMm. u-Ruth Benjamin-Swales;
c.    UMm. uThabiso Kutumela;
d.    UMm. uNalini Maharaj;
e.    UNom. Prostas Phili;
f.    UMm. uZine Mshengu;
g.    UNom. Eugene Zungu;
h.    UMm. u-Chuma Mjali;
i.    UNom. Richard Hawkins; kunye 
j.    NoMm. u-Naidene Ford-Hoon.
3.    UMengameli uqatjhe uNom. Hlengani Mathebula esikhundleni sikaSihlalo weBhodi yabaNqophisi be-Ejensi yezokuThuthukisa zobuBikiindaba nokwaHlukahlukana (i-MDDA).                                                                                                                              

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi
Iselifoni: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore