IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Wamhlana ali-7 kuRhoboyi wee-2019

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu, mhlana ali-7 kuRhoboyi, e-Union Buildings esePitori

A.  Ezingundabamlonyeni
1.  Iimbopho zomKhandlu weliZwe wokuThuthukisa zomNotho nezabaSebenzi (i-NEDLAC) iHlolomazizo yeNani labaSebenzi yeKota yoNyaka

1.1.  IKhabinethi ihlala inomnako ngamazinga aphezulu wokutlhayela kwemisebenzi neembalobalo ezitjengisa ukukhula kabuthaka komnotho ngenarhenekhethu. Imiphumela yeHlolomazizo  yeNani labaSebenzi yeKota yesiBili yomnyaka wee-2019 ekhutjhwe liZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-StatsSA), itjengisa bona izinga labangasebenziko likhule nge-1,4% ukufikela ema-29,0% nakumadaniswa nekota yokuthoma yomnyaka wee-2019. 
1.2.  IKhabinethi ihlala izibophelele ukuqalana neentjhijilo zesikhathi esadlulako eziragako nokuphazamiseka kokukhula komnotho wethu ngekghono lawo lokuqalana neentjhijilo zenarha ezande njalo. 
1.3. Isivumelwano sokuziphendulela msinyana esitlikitlwe ziinhlangano zoke ku-NEDLAC siqinisekisa ukuhlangana nababambindima qobe nyanga ngomnqopho wokulandelela iimbopho ezima-77 ezatlanywa emButhanweni wezemiSebenzi. UMengameli u-Cyril Ramaphosa uzokuba ngusihlalo wemihlangano le yaqobe nyanga ukuthoma ngoKhukhulamungu womnyaka wee-2019. 
1.4.    Iimbopho ezenziwe babambindima boke – abafaka hlangana urhulumende, iinhlangano zabasebenzi, amabhizinisi, iinhlangano zomphakathi – zinqophe amahlelo wokuvula imisebenzi, amano wokususa iinqabo ukuze kube nepumelelo, neemvumelwano zokukhandela ukulahleka kwemisebenzi. Hlangana nokhunye kileziimbopho mamano anqophe imikhakha yokukhulisa umnotho.

2.  ITjhebiswano leSewula Afrika ne-Japan

2.1.  IKhabinethi yemukela itjhebiswano elihlanganyelwe yiSewula Afrika ne-Japan lokukhandela ukusilaphazwa kwebhoduluko ngeemplastiki ngokusekela ukutjhugululwa kwebubulo leemplastiki ngokuphelisa iimplastiki ajayelekileko zijanyiselelwe ngeensetjenziswa ezikhambisana nokuhlwengiswa kwebhoduluko.

3.    UmHlangano we-18 womThetho wokuKhulisa nokuNikelwa kwe-Afrika amaThuba (i-AGOA)

3.1.  ISewula Afrika izibandakanye mhlapha emHlanganweni we-18 we-AGOA ogade ubanjelwe e- Côte d'Ivoire ngaphasi kommongondaba othi: “I-AGOA nekuSasa: UkuKhutjhulwa komKhakha wokuRhwebelana omuTjha ozakuba Mhlahlandlela kezeRhwebo neSisomali lamaZwe aBumbeneko (i-US) ne-Afrika”.
3.2.  I-AGOA lihlelo elizijameleko le-US elingabhadelisi intela yezokurhwebelana ngemikhiqizo emihlobo engaphezu kwee-6 400 yamazwe we-Afrika ama-40 angeSewula ne-Sahara anelungelo lokuhlomula ku-AGOA, kufaka hlangana iSewula Afrika. Lelihlelo livumela imikhiqizo yalamazwe bona ingene beyithengiswe e-US.
3.3.  Imikhulumiswano enepumelelo yeSewula Afrika nomJameli wokuRhwebelana we-US inikela ikghonakalo yokufikelela amamakethe we-US nesisomali ye-Amerika emnothwenethu, angaqakathekileko ekuvuleni amathuba wemisebenzi nokupheliswa komtlhago. 

4.  Ukusahlelwa kwamaLunga weButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS)  

4.1.  Ukusahlelwa kwamhlapha kwamalunga we-SAPS asemsebenzini ngeDorobheni yeJwanasbhege kusisenzo esingamukelekiko. IKhabinethi inyefula ngamagama abukhali ukusahlelwa kwamhlapha begodu iyalele amapholisa welizwe namanye ama-Ejensi wezomThetho ukuzuma abasolwa ngaphandle kokwesaba nokuthatha ihlangothi. 
4.2.  UmThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika womnyaka we-1996 ulayela ama-ejensi wezomthetho, kufaka hlangana namapholisa, ukukhandela, ukuvikela nokuphenya ubulelesi, ukuletha ukuthula emphakathini, ukuphephisa nokutjheja umphakathi nepahla yawo nokuphumelelisa imizamo yokuthotjelwa komthetho. 
4.3.  Nanyana ngikuphi ukusahlelwa kweemphathimandla zethu zomthetho kukusahlela umbuso nokuzijamela kwawo, kufuze ukusahlelokhu kuthathelwe amagadango. Senza ibizelo emiphakathini yethu ukusekela ama-ejensi karhulumende wethu, khulukhulu lawo aphumelelisa umthetho begodu kubanjisanwe nakulwisanwa namavukelambuso anqophe ukusahlela amapholisa. 
4.4.  Ikhabinethi yenza ibizelo kuma-ejensi wezomthetho ngokuraga nokusebenzisa umthetho nokuqinisa isandla kilabo abaphula imithetho yelizwe lekhethu. Imithetho yabomasipala kufuze ithotjelwe ngaso soke isikhathi begodu senza ibizelo lokobana abomasipala baqinisekise bona imithetho yabo iyathotjelwa. Sililizwe elithobela umthetho nelizokuraga nokuletha ukuthula, ukunzinza nepumelelo yezakhamuzi zalo. 
4.5.  IKhabinethi ilindele boke abahlala nofana abasebenza ngeSewula Afrika bona babambisane nama-ejensi wezomthetho ukukhandela izenzo zobulelesi nezingasi semthethweni.
4.6.  IKhabinethi iqinisekisa isitjhaba bonyana amapholisa namanye ama-ejensi wezomthetho azokuqinisa isandla abophe abantu abatjhotjhozela ukungathotjelwa komthetho nabanenturhu.   

5.  Ukoniwa Kwepahla Yombuso

5.1.  IKhabinethi ithokoza ukuphela komtjhagalo wamhlapha ngeDorobheni ye-Tshwane. Nokho kube sisenzo esidanisako ukobana abatjhayeli baqabe bebavale iindlela ngeembhesi zikamasipala, abanye babatjhagali bone umthangalasisekelo begodu bathusela namalunga womphakathi.   
5.2.  IKhabinethi itshwenyekile ngokwanda kwezenzo zokoniwa kwepahla yomphakathi okukhambisana nemitjhagalo nokubhenyoga ngelizweni. Ilungelo lokutjhagala livikelwa mThethosisekelo, nanyana kunjalo zinengi iindlela zokuveza iinghonghoyilo ngendlela enokuthula nangaphandle kokona imithangalasisekelo nepahla yombuso. Ukulungisa umthangalasisekelo ogiriziweko kubiza imali enengi begodu lokho kunemithelela emimbi nakezehlalakuhle, okuba mraro kuzakhamuzi ezisebenzisa imakhiwo nensetjenziswezi ngamalanga.

6.  Isivumelwano Ngomlandu we-Silicosis
6.1.  IKhabinethi isitjhejile isiphetho sekhotho esimlando samaBhiliyoni amaHlanu wamaRanda esivunyelwe yiKhotho ePhakemeko yeGauteng ekusifundo esikhulu kumakhampani weemayini ukobana batjheje qangi ukuphepha kwabasebenzi bebakhandele izifo ezingavela nofana seyikade bathatha umhlalaphasi.
6.2. Isiqunto seKhotho ePhakemeko sizokwenza iinkulungwana zabasebenzi beemayini bangaphambilini bafumane isililiso ngomtlhago abadlula kiwo ngemva kokungenwa magulo akhambisana nokusebenza isikhathi eside eemayini zerhawuda.  
6.3.  IKhabinethi ibuke iinqhema zamagcwetha nezazimthetho, kufaka hlangana nesiqhema samagcwetha wombuso, esajamela iinhlangano ezihlukahlukeneko emlandwini owadosa isikhathi eside owaphela ngesiqunto sokulilisa abasebenzi beemayini nofana iindlalifa zabo zangokomthetho, kilabo abasebenzi beemayini esele balala ngemva kokuthathwa bulwele be-silicosis nofana imihlobo ethile yobuLwele besiFuba (i-TB) abayithola eemayini zerhawuda ngemva kwamhlana ali-12 kuNtaka we-1965.
6.4. Amakhampani werhawuda asithandathu – i-African Rainbow Minerals, i-Anglo American, i-AngloGold Ashanti, i-Gold Fields, i-Harmony neSibanye-Stillwaters – nabameli abenze isibawo, azokuhloma isikhwama se-TshiamisoTrust, esizokuqinisekisa abasebenzi beemayini nofana iindlalifa zabo zifumana isililiso.

7. IsiVumelwano se-Mozambique
7.1. IKhabinethi yemukela ukutlikitlwa kwesiVumelwano sokuThula nokuBuyisana e-Mozambique ngeLesibili, mhlana asi-6 kuRhoboyi wee-2019 njengetshwayo lobunye nabantu be-Mozambique nokusekela ukuthula nokunzinza ngelizweni lela.
7.2.  Isivumelwanesi simphumela wemikhulumiswano yezepolitiki ebe yipumelelo hlangana korhulumende we-Mozambique nehlangano i-Mozambican National Resistance Movement (i-RENAMO), efikelele ekutlikitlweni kwesivumelwano sokubekwa phasi kweenkhali mhlana li-1 kuRhoboyi wee-2019.
7.3. ISewula Afrika ne-Mozambique zinesikhozi esihle samazwe amabili nesezepolitiki, zomnotho nesezehlalakuhle ukusukela eminyakeni yomzabalazo wekululeko. UMengameli u-Ramaphosa nezinye iinHloko zemiBuso ezinengi ze-SADC bebakhambele umnyanya lo wokutlikitla lesi sivumelwano.

8.    U-Caster Semenya

8.1.  IKhabinethi idanile bonyana umsubathi wethu oyikutani, u-Caster Semenya, angekhe avunyelwe ukuvikela unongorwanakhe webelo lamamitha ama-800 ePhaliswaneni lePhasiloke e-Doha, e-Qatar. Lokhu kumphumela wesiqunto sekhotho ye-Switzerland esivumelene nesiqunto seHlangano yabaSubathi yePhasiloke (i-IAAF) esithi kufuze asele umtjhoga owehlisa i-testosterone.
8.2. IKhabinethi imsekela ngokuzeleko uKosazana Semenya nakafaka isililo sokulwela ilungelo lakhe lobuntu elisisekelo. Njengabo boke abasubathi, unelungelo lokuphalisana ngaphandle kokukatelelwa ukutjhugulula umzimbakhe ngemitjhoga.

9.  AboNongorwana beliZweloke

9.1. IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukutjhukumisa amagama wabantu ababona bafanelwe kuthokozwa ngabonongorwana bokuhlonitjhwa abaphezulu, aboNongorwana beliZweloke.
9.2.  Abonongorwanaba bahlonipha amaSewula Afrika nabantu abaqakatheke khulu bamazwe wangaphandle abafaka isandla ngeendlela ezihlukileko ekufikelelweni kweSewula Afrika etjhaphulukileko, ebumbeneko, engabandlululi ngokobutjhaba nangokobulili nephumelelako.

9.3.  Isikhathi seentjhukumiso zaboNongorwana beliZweloke bomnyaka wee-2020 sizokuvalwa mhlana ama-31 kuRhoboyi wee-2019 wona umnyanya wokunikelwa kwabonongorwana uzokubanjwa ngoSihlabantakana wee-2020. Amaforomo weentjhukumiso ayatholakala kubunzinzolwazi be-Ofisi kaMengameli: www.thepresidency.gov.za. Amalunga womphakathi ayakhuthazwa ukunamathisela isizathu ngokusekela umuntu otjhukunyiswako loyo. 

B.  IinQunto eziQakathekileko
1.1  Ukwehla kommulwana we-Ebola


UNgqongqotjhe weTjhebiswano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba, uDorh. Naledi Pandor noNgqongqotjhe wezamaPhilo, uDorh. Zweli Mkhize babikele iKhabinethi ngokwehla kobulwele be-Ebola nangokuhlongakala okubangelwe ngibo ubulwelobu e-Democratic Republic of Congo nobungozi bayo obungatshwayela amazwe abomakhelwane. 

1.2. Ubulwelobu butshwayelana hlangana nabantu ngokuthintana bunqopha ngeengazi namanzi womzimba wabantu abanobulwelobu. Ukuya ngokweHlangano yezamaPhilo yePhasiloke (i-WHO), iSewula Afrika ingenye yamazwe we-Afrika anganayo ingozi yobulwelobu.
1.3. Ikhabinethi ibikelwe godu ngobujamo bokulungela ukuqalana nezehlakalo ze-Ebola okungavela ngelizweni. Ukuhlolwa kobungozi obumikhakhamithathu okwenziweko kuqinisekise bonyana ubujamo beSewula Afrika mayelana nokurhatjheka kwe-Ebola buphasi. Kuthethwe amagadango wokuzilungiselela ngelizweni lekhethu kufaka hlangana ukukhonjwa kweembhedlela ezithile kizo zolithoba iimfunda zekhethu ezizakuqalana ne-Ebola. Ngaphandle kweembhedlela ezikhonjiweko, amagadango wokuzilungiselela afaka hlangana iinsetjenziswa zokuhlahluba emadoyelweni nakobunye ubungeno belizwe, zokuthintana nokusebenzisana namalabhorathri.
1.4. IKhabinethi ivumele amagadango wokuzilungiselela ukuqinisekisa bonyana ilizwe leqe msinya nakungafunyanwa ubulwelobu. Nokho sifuna ukuqinisekisa ilizwe bonyana iSewula Afrika ililizwe elisebujameni obuphasi bokusahlelwa bulwelobu.

C.  ImiNyanya Ezako

1.  Ilanga laboMma leliZweloke

1.1.  NgeLesihlanu, mhlana ali-9 kuRhoboyi, ilizwe lizokugidinga iLanga laboMma leliZweloke elisitjengiso somzabalazo welizwe elingananturhu yobulili, elingabandlululi ngobuhlanga nangobulili ngaphasi kommongondaba othi: “ImiNyaka ema-25 yeNtando yeNengi: UkuTjhatjhululwa kwaboMma ngokuKhuphula iSewula Afrika”.
1.2. UMengameli u-Ramaphosa uhlelelwe ukunikela ikulumo eqakathekileko e-Vryburg Showgrounds, esiYingini se-Dr Ruth Segomotsi Mompati, eTlhagwini Tjingalanga.
1.3. INyanga yaboMma sele isisekelo semisebenzi enqophe ukuhlomisa ngamakghono nokuvikela abomma, kufaka hlangana ukukhetha kukaMengameli amalunga weKomitjhini yokuLingana ngobuLili, (i-CGE). I-CGE iyihlangano yangokomthetho ehlonyelwe ukukhuphula ukuhlonitjhwa kokulingana ngobulili nokuvikelwa, ukuthuthukiswa nokulondwa kokulingana ngobulili.
1.4. Abomma banendima eqakathekileko ekufuze bafake isandla kiyo ekukhuliseni umnotho welizwe, ukuvula imisebenzi nokuhlomisa ngamakghono imindeni iphume ekunanyathelweni mtlhago kwesizukulwani ngesizukulwani. Ukuhlonyiswa ngamakghono kwabomma kezomnotho kuqakathekile nakurorojelwa ukuphelisa ukuhlukunyezwa okulimaza iSewula Afrika. IKhabinethi ikhombela boke ababambindima ukutjheja qangi ukuhlonyiswa ngamakghono kwabomma godu bahlanganyele eminyanyeni yokugidinga ilanga laboMma kusasa.

2.  UmHlangano weHlangano yokuThuthukisa amaZwe we-Afrika engeSewula (i-SADC)
2.1.   UMengameli u-Ramaphosa uzokudosa phambili isiqhema seSewula Afrika esizozibandakanya emhlanganweni wama-39 weenHloko zomBuso naboRhulumende ze-SADC ozokubanjelwa e-Tanzania mhlana ali-17 namhlana ali-18 kuRhoboyi wee-2019.

2.2.  Emhlanganweni lo, uMengameli we-Tanzania u-John Magufuli uzokuthatha iintambo zikasihlalo we-SADC kumlinganakhe we-Namibia, uMengameli u- Hage Geingob. 
2.3.  UMhlangano we-SADC ulindeleke ukudemba iindaba ezinabileko, kufaka hlangana amahlelo we-SADC wokusebenza namahlelo atjhejwa qangi njengezamabubulo, ukurhwebelana, ukuthuthukiswa komthangalasisekelo, ukuhlonywa kwePalamende ye-SADC nokuqiniswa kokuthula nokuvikeleka esifundeni se-SADC.

D.  Imilayezo

1.  Amezwi Wokutjhiriya

IKhabinethi ithumele amezwi wokutjhiriya:
1.1.  ebantwini be-Republic of Tunisia ngemva kokudlula ephasini kukaMengameli u-Beji Caid Essebsi.
1.2.  emndenini nebanganini baka-Toni Morrison, umtloli nomThumbi we-Nobel Prize, odlule ephasini sele aneminyaka ema-88. Umtloli ongusaziwako lo watlola ngelemuko labantu abaNzima be-Afrika esele bababantu be-Amerika eenolwanini zeminyaka engaphezu kema-50, amanoveli afaka hlangana, i-Beloved ne-The Bluest Eye.
1.3.  ebantwini be-India ngokudlula ephasini kukamakekere wezepolitiki u-Sushma Swaraj we-New Delhi ogade aneminyaka ema-67. USwaraj bekanguNgqongqotjhe wezangaPhandle ukusukela ngomnyaka wee-2014 ukufikela kewee-2019.  Bekungumma wesibili wokuba sesikhundlenesi emlandweni we-India.

2.  UkuThokozisa neemFiselabuhle
IKhabinethi:
2.1.  ibuka umsebenzi omuhle wesiqhema se-Working on Fire esinamalunga ama-45 neemphathimandla zaso eziphezulu, abalwisene nemililo pheze amalanga ama-30 esiFundeni se-Alberta eseTjingalanga ye-Canada. Isiqhemesi gade sithunyelwe ukuyokusiza ukukhandela umlilo omkhulu we-Chuckegg Creek otjhise amahekthara angaphezu kwee-350 000 ukusukela ngenyanga kaMrhayili wee-2019, ngemva kokufunyanwa kwesibawo se-Canadian Inter-Agency Forest Fire Centre. 
2.2.  ithokozisa abadudi bethu abathabise ilizwe loke ephaliswaneni le-FINA World Championships 2019 e-South Korea. U-Zane Waddell ufumene imendlela yerhawuda ku-50m backstroke, u-Chad le Clos wafumana iimendlela zebhronzi ezimbili ebelweni le-100m nele-200m butterfly, no-Tatjana Schoenmaker ofumene imendlela yesiliva ebelweni le-200m breaststroke.
2.3.  ifisela isiqhema seSewula Afrika seminyaka engaphasi kweli-18 se-baseball ipumelelo nasiphaphisela iflarha yethu phezulu kuPhaliswano lePhasiloke e-South Korea ukusukela mhlana ama-30 kuRhoboyi ukufikela nakabu-8 kuKhukhulamungu wee-2019.
2.4. ithokozisa uKhanyisile Mthetwa, umdlali wefludi onesiphiwo, um-Afrika wokuthoma ukukhethelwa ukwamukela umfundalize womnyaka wee-2019 i-Myrna Brown International Scholarship, okhutjhwe yi-National Flute Association of America.

Imibuzo Ingathunyelwa: kuMma uPhumla Williams – UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi           
Inomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore