IsiTatimende somHlangano weKhabinethi oKhethekileko obanjwe ngeThungelelwano leVidiyo ngeLesibili nakali-14 kuKhukhulamungu wee-2021

UmHlangano weKhabinethi oKhethekileko ogade ubanjwe ngethungelelwano levidiyo ubanjwe ngaphambi kokuthoma kwe-Lekgotla leKhabinethi.                                                                                

A.    IinQunto ZeKhabinethi 
1.    Ukwelulwa kwesiKhathi somHlahlandlela we-Hayidrojini (i-HSRM)        
     
                                             
1.1.     IKhabinethi ikuvumele ukwelulwa kwesikhathi se-HSRM ngeminye iminyaka eli-10.  I-HSRM iphumelelisa iQhinga le-Hayidrojini le-Sewula Afrika elaphasiswa yiKhabinethi ngomnyaka wee-2007 ukulungiselela iSewula Afrika ukusebenza ngomnotho we-hayidrojini.  I-HSRM yakhelela phezu kwalokho okuphumeleleko eminyakeni elisumi edlulileko, ukulungiselela iSewula Afrika ukusuka ehlelweni lokwenza amarhubhululo nokuthuthukisa, kuyiwe ehlelweni lokukhiqiza nokwenza imali ngamabhizinisi.                                                                                          
1.2.    I-HSRM ihlanganisa yoke itheknoloji ekhambisana ne-hayidrojini emakorweni womnotho ahlukahlukileko, ibe ifakelele nokuhluma komnotho ohlanganyelweko. Ibeka iSewula Afrika ebujameni bokuba nekghono namandla wokubambelela komnotho we-hayidrojini, nebujameni bokukhulisa iimakethe zokuthengisela amazwe wangaphandle ngetheknoloji ye-hayidrojini.                     
1.3.    Ukukhiqizwa kwepahla ye-hayidrojini neensetjenziswa zayo khona lapha ekhethu kuzakusiza ngokuvulwa kwemisebenzi kwakhiwe namakghonofundwa, bekuphakanyiswe netjhuguluko lezomnotho elizakuzuzisa nabantu ababedinywe amathuba phambilini, khulukhulu abantu abasikazi nelutjha.                                                    
1.4.     I-HSRM ibuye godu isize ngeendlela ezizakulekelela ukuphungula irhasi esilaphaza ummoya (ama-GHG).  Hlangana nokhunye, izakukhuphula nokutholakala kweembaseli ezivuselelekako ehlelweni lethungelelwano legezi elingelikhulu, kanti                  injalo nje godu iphakamisa nokufaka isandla ekorweni yeenThuthi eziKulu, engenye yamakoro abanga ukusilaphazeka kommoya khulu (ngokuthunyisa intuthu yama-GHG).                                                                               
1.5.    Lomhlahlandlela kubonisenwe ngawo ngokubanzi nabo boke ababelani abafaneleko, ekubalwa hlangana nabo neminyango karhulumende, iinjamiso zeemfundiswa, ikoro yangeqadi kunye nemikhandlu yezesayensi.  Liza nomtlamo wokuqinisekisa ukuhlanganiswa kwayo yoke itheknoloji ekhambisana ne-hayidrojini kunye nokwakhiwa kwamakghonofundwa elizweni lekhethweli. Umtlolo lo uzakutholakala kubunzinzolwazi bomNyango wezeSayensi nokuSungula ku: www.dst.gov.za.      
  
2.    IsiVumelwano esiKhitjelelweko ngokuVikelwa kweenSalela zeNyukliya (i-CPPNM)                
                                                                                                                  
2.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kwe-CPPNM ekhitjelelweko kobanyana iyokuphasiswa, ukuya ngokwesiGaba 231(2) somThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika we-1996, wona othi: “Isivumelwano samazwe ngamazwe sibopha iRiphabhliki kwaphela ngemva kobana siphasiswe ngokuvumelana hlangana kwesiBethamthetho seliZweloke kunye nomKhandlu weemFunda.”                   
2.2.    Iinkhibelelo ezenziwe yi-Ejensi yeemBaseli ze-Atom (i-IAEA) ziqinisa ubuncani bamandla wokuvikelwa kweendawo nepahla neensalela zenyukliya ezisetjenziselwa ukuletha nokulonda ukuthula. Njengelunga le-IAEA, iSewula Afrika itlikitle isivumelwanesi, yalandelisa ngokusifakazela isiqinise ngomnyaka wee-2007.              
2.3.     Iinkhibelelo zesivumelwanesi ziqinisa ukuvikeleka kwamazwe amalunga walesisivumelwano, ekubalwa hlangana nawo neemfuneko zokuvikeleka kweendawo neensalela zenyukliya nepahla yayo.                
2.4.    Irherho lamacala anjengokuthengwa nokuthengiswa kwenyukliya emazweni wangaphandle ngaphandle kokuthola imvumo yokwenza njalo ntanzi.  Siqinisa nokusebenzisana kwamazwe amalunga ekwabelaneni ngelwazi elimalungana nemisebenzi nezenzo eziphambene nomthetho ngeensalela zenyukliya.                                    

3.    Ukujanyiselelwa Kwesiteyitjhi Senyukliya Ye-SAFARI-1 

3.1.    IKhabinethi iphasise ukwakhiwa kwesiteyitjhi semisebenzi ehlukahlukileko la kuzakwenzelwa khona irhubhululo lenyukliya, esizakujamiselela lesisiteyitjhi sokwenzela irhubhululo le-nuclear, esikhona njenganje, i-SAFARI-1, abanikazi baso ekuyi-South African Nuclear Energy Corporation (i-NECSA).  Lesisiteyitjhi solo sathoma ukusebenza ngomnyaka we-1965, kanti-ke siphelelewa sikhathi ngomnyaka wee-2030.                                                                                                          
3.2.    I-SAFARI-1 ingesinye seenteyitjhi ezine eziphambili ezikhiqiza ama-radioisotope ephasini loke, ekwelatjhwa ngawo iingidi zeengulani qobe mnyaka.  Ibuye godu isekele ilizwe lekhethweli ngerhubhululo lezesayensi, ngezetuthuko nezamandla wokusungula kezokwelapha, zokulima, i-paleontology kunye ne-bioscience.                                                                                                                           
3.3.    Ukujanyiselelwokhu kuzakuqinisekisa ukuthi iSewula Afrika ihlala ingelinye lamazwe akhamba phambili kilamakoro ibe izuze kutheknoloji etja kilokhu.  Iphrojekthi le izokudoswa phambili minyango embadlwana efaneleko kunye ne-NECSA njengekhastama elikhulu kilomsebenzi.                                                                                     

4.    Umbiko weSewula Afrika wesiNe waqobe minyaka emibili 
4.1.    IKhabinethi iphasise ukudluliselwa komBiko wesine welizwe waqobe miNyaka emibili – onikela ngehlathululo ngemizamo yeliZwe yokuqalana nokukhambisana namatjhuguluko weTlayimethi – esiGungwini somTlamo weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngezokuTjhuguluka kweTlayimethi (i-UNFCCC).                                                             
4.2.    Umbiko lo wendlala imithethokambiso esele iphunyelelisiwe kunye namagadango athathwa lilizwe lekhethu ukuphungula irhasi esilaphaza ummoya. Ubuye godu unikele okutjha kwamva nje ngamagadango wokuphungula irhasi esilaphaza ummoya emnothweni wekhethu, ngokulandela ikombandlela yomBikomthethokambiso ngezokuTjhuguluka kweTlayimethi eliZweniloke.              
4.3.    ISewula Afrika izibophelele ukufaka isandla ngokulungileko emizameni yephasi loke yokunzinzisa irhasi esilaphazako kumaqalontanzi wezokuthuthukiswa kwelizwe.  Njengelinye lamazwe atlikitlele i-UNFCCC, iSewula Afrika ilindeleke ukuthi inande yethula lemibiko efakelelweko.                                                                                  

5.     Isizo Elibekwe Elizweni Loke (i-NDC)
5.1.    IKhabinethi iphasise ukudluliselwa ku-UNFCCC kwe-NDC ebuyekeziweko ngokugedliswa kwenembo eqothelweko yomnyaka wee-2030 ngokutjhuguluka kwetlayimethi yeSewula Afrika. ISewula Afrika iyibuyekezile inembo yayo eqothelweko yomnyaka wee-2025 yayokuba ma-398 ukuyokufika ema-510, kwathi yowee-2020 yaya ema-350 ukuyokufika ema–420 yamathani we-Metric yerhasi i-Carbon Dioxide, (elingana ne-Mt Co2-eq).                                                                                                                                                
5.2.    Ngaphasi kwesiVumelwano se-Paris, zoke iinqhema kufuneka zithumele i-NDC qobe minyaka emihlanu. ISewula Afrika yathumela i-NDC yayo yokuthoma ku-UNFCCC ngoSewula wee-2015, ngaleyondlela yabe izibophelela ngokwenza ukuthi irhasi esilaphazako elizweni lekhethu ibe ngaphakathi kwesilinganiso esithoma ku-298 – 614 Mt CO2-eq ukufikela ku-2025 naku-2030.  IsiVumelwano se-Paris siqothele nokwehlisa amazinga wokutjhisa wephasi loke ayokuba ngaphasi khulu kwe-2 degrees Celcius, bese kulandelelwa imizamo yokuwehlisela ku-1.5 degrees Celcius.                                
5.3.    Zoke iinqhema bekulindeleke ukuthi zibike ngenembo yazo yomnyaka wee-2015 ngewee-2020 ukuqinisekisa ukuthi zikhambisana nesayensi yamva nje. Inembo eqothelweko ebuyekeziweko le iqalelela imibiko yamva nje yesiGungu esiyiHlanganisela kaRhulumende ngezokuTjhuguluka kweTlayimethi, begodu ikhambisana nabo boke ababelani abalekelela imisebenzi nemizamo yelizwe lekhethweli.                                           
B.     ImiThethomlingwa 

1.    UmThethomlingwa Wee-2021 oTjhugulula umThetho wokuSilaphazeka kweLwandle (UkuKhandelwa kokuSilaphaza kwemiKhumbi)                                                  
1.1.    IKhabinethi ivumile ukukhutjhelwa emphakathini komThethomlingwa wee-2021 oTjhugulula umThetho wokuSilaphazeka kweLwandle (ukuKhandelwa kokuSilaphaza kwemiKhumbi).  UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho we-1986 (umThetho Nomboro 2 we-1986) wokuSilaphazeka kweLwandle (ukuKhandelwa kokuSilaphaza kwemiKhumbi), ukhambisane nokubuyekezwa kwesiVumelwano samaZwe ngamaZwe sokuKhandelwa kokuSilaphaza kwemiKhumbi (i-MARPOL).         
1.2.    ISewula Afrika ingelinye lamazwe atlikitlele i-MARPOL, ekusivumelwano samazwe ngamazwe esingesikhulu esithinta ukukhandela ukusilaphaza kwemikhumbi elwandle nayisebenzako namkha nayisilaphaza ngengozi.                  
1.3.    UmThethomlingwa oTjhugululako lo uzakusiza ngokulonda ubunjalo belwandle ngokucitha iinsila zelwandle ezibangwa mikhumbi evuza i-oli namanye amakhemikhali ayingozi.               
1.4.    UmThethomlingwa lo godu uphakamisa nokuthi imikhumbi kufuze isebenzise iimbaseli ze-sulphur yomthamo ongadluliko ku-0,50%, namkha isebenzise amahlelo avulekileko wokuhlambulula iimbaseli.                                                       

2.    IsiKhibelelo somThethomlingwa weenKampani Wee-2021 
2.1.    IKhabinethi ivumile ukukhutjhelwa emphakathini komThethomlingwa wee-2021 oKhibelela umThethomlingwa weenKampani. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho weenKhampani wee-2008 (umThetho 71 wee-2008).  IKhabinethi yavuma ngoRhoboyi wee-2018 ukuthi umThethomlingwa wakhathesi lo sekungabonisanwa ngawo nomphakathi, umphumela walokho kwaba kutlanywa ngobutjha kwamatjhuguluko wakhona.                                                         
2.2.    Iinkhibelelo ezibuyekeziweko zikhanyisa khudlwana eendinyaneni ezimbadlwana zomThethomlingwa lo, wona ofuna ukuphungula kambiso yokulawula emabhizinisini; uqinise isandla etlhayelweni ekhona yamagadango wokulwa nokuhlanzekisa imali yomgunyathi; uqinise iimfuneko zokuveza, ubuye uphakamise namandla wababelani ekhampanini.                                                                                   

3.    UmThethomlingwa  wokuTjhuguluka KweTlayimethi
3.1.     IKhabinethi ivumile ukuthi udluliselwe ePalamende umThethomlingwa wokuTjhuguluka kweTlayimethi. UmThethomlingwa lo unqophe ukunikela ithulusi lomthetho lokuphumelelisa umThethokambiso wokuQalana nokuTjhuguluka kweTlayimethi.                  
3.2.    Uvumela ukuthonyaniswa kwemithethokambiso ezakuba nelitho elenzako emagadangweni welizwe wokulwa nokutjhuguluka kwetlayimethi.  ubuye godu uvule namathuba wokusebenza kwehlelo lokweyamisela ilizwe lekhethu ehlelweni elitjha lekhabhoni ephasi kunye nomnotho okwazi ukujamelana nobunjalo betlayimethi.                  
3.3.    UmThethomlingwa lo sekubonisenwe ngawo ngokunabileko nomphakathi la bekukhona khona nababelani abafaneleko.                          

C.    Ukuqatjhwa 
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.   
                                                                                                                                          
1.    UNom. Smunda Mokoena oqatjhelwe isikhundla sikaSihlalo weHlangano eLawula iGezi eSewula Afrika (i-NERSA).   
2.    UDorh. Margaret Mkhosi-Motsaathebe oqatjhelwe isikhundla sokuba mPhathi oyiHloko (i-CEO) se-National Radioactive Waste Disposal Institute. 

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma. uPhumla Williams – UmKhulumeli weKhabinethi            
 Iselifoni:   083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore