IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi mhlana ama-30 kuSewula wee-2019

Khabinethi ihlangene ngeLesithathu mhlana ama-30 kuSewula wee-2019, e-Tuynhuys, eKapa                                                                                                         

A.  Ezingundabamlonyeni   

1.  IKhonferensi YezamaSiso YeSewula Afrika (i-SAIC)    
                                            
1.1.   IKhabinethi iyilindele ngethemba elihle iKhonferensi yezamaSiso yesiBili i-SAIC 2019 ezokubanjwa ngeveke ezako ukusukela mhlama ama-5 ukuya nakali-7 kuSinyikhaba wee-2019 e-Sandton Convention Centre e-Gauteng ngaphasi kommongondaba othi: “Sikhambisa Ihlelo Lokuhlumisa Umnotho Ngokwakha Isebenziswano.”      
                                                                                                                              
1.2.  I-SAIC 2019 izakwakhelela phezu kwe-SAIC ebanjwe ngoSewula wee-2018, esidosele iinthembiso ezisibopho zamasiso zama-300 wamabhiliyoni wamaranda.  Hlangana naleziinthembiso kubalwa nehlangano ekulukazi  yamazwe ngamazwe yerhwebo nge-inthanethi i-Amazon ngokuvula iziko lezethungelelwanothintano eSewula Afrika; imayini yamazwe ngamazwe i-Vedanta Resources ezokusisisa efemini yokuncithikisa amalahle; ikhamphani yethekhnoloji i-Mara Corporation ezokukhanda amaselifoni wechwephetjhe eliphezulu kunye nekhamphani yabosokhemisi i-Aspen Pharmacare ezokusisisa ngokwenza iindambisimizwa ezihlanzekileko.  
                                                                                                                                                          
1.3.  Sihlanganyela namaSewula Afrika woke ekwamukeleni ibandla leenthunywa ezingaphezulu kwe-1500 ezijamele abosomabhizinisi balapha ekhethu nebamazwe wangaphandle ekulindeleke bona baye eKhonferensini yezamaSiso.

1.4.  Nakali-7 kuSinyikhaba ikhonferensi izabe iseYunivesithi YeJwanisbhege eKhamphasini ye-Soweto, la kuzabe kuqalenwe khona nezamabhizinisi, zamandla wokusungula kunye nokukhuliswa kwamabhizinisi amancani nalingeneko.                                                                                                                                      

2.  IKundla YezamaSiso E-Afrika  (i-AIF)      
 
2.1.   I-African Development Group izokubamba umhlangano weKundla YezamaSiso (i-AIF) ukusukela mhlana ali-11 ukuyokufika nakali-13   kuSinyikhaba wee-2019 eJwanisbhege. Leli-ke ngelinye godu ithuba lamasiso lokuthi iSewula Afrika ilulele isandla sayo emthonjeni wemali enqophe ukusekela nokukhambisa ituthuko yomthangalasisekelo we-Afrika.          
                                                                                                                            
2.2   Ikundla le ihlanganisa imali yomhlalaphasi, imali yomnotho wokuzijamela, amasiso wangeqadi, amafemu wezabelo zangeqadi kunye neenkhulu zaborhulumende. Izakuqalelela ukuthuthukisa nokuphumelelisa iimvumelwano zokuvula amathuba wamasiso wamabhiliyoni ngamabhiliyoni wamadola e-Afrika.

2.3.   Ngokulandelela umnqopho wethu esiwutjhwileko wokuvula ihlelo lomthangalasisekelo wombuso wangeqadi, urhulumende ubekele ngeqadi imali elikhulu lamabhiliyoni wamaranda ezakusetjenziswa esiKhwameni somThangalasisekelo seliZweloke etjhumini leminyaka ezako, begodu ukulindele ngamehlo abovu ukusebenzisana nabasisi bangeqadi neenhlangano zeemali zamazwe ngamazwe ukukhuthazela imali yokuthuthukisa umthangalasisekelo welizwe lekhethu.                                                                                                                                                   

2.  IsiTatimende SomThethokambiso WeSabelo SeeMali SokuKhibelela (i-MTBPS)  
                    
2.1   IKhabinethi ithokozele i-MTBPS yomnyaka wee-2019 eyethulwe nguNgqongqotjhe wezeeMali uTito Mboweni njengoba ubujamo bomnotho bubogaboga kangaka nje ekhethwapha nemazweni ngamazwe; i-MTBPS yee-2019 iphakamisa amagadango azakuvimba ukusetjenziswa kweemali zombuso kunye nesikwelede esikhona njenganje se-GDP.    
                                                                                                                             
2.2.  IKhabinethi ibuye yatjheja nomphumela weHlolomazizo yeNani labaSebenzi yeKota yoNyaka ekoteni yesithathu yomnyaka wee-2019 emenyezelwe liZiko leemBalobalo (i-Stats SA) otjengisa ukuthi isilinganiso esisemthethweni sabantu abangasebenziko sikhuphuke nge-0,1 yecezwana lephesente sayokuba yi-29,1 % nakulinganiswa nekota yesibili yee-2019.        
                                                                                                                           
2.3.  IKhabinethi inethemba lokuthi nange woke amaSewula Afrika angahlanganyela norhulumende ekuphumeleliseni iimbopho ezivezwe ku-2019 MTBPS, singasiza ukuthuthukisa iSewula Afrika ndawonye, siphakamise ukuhluma komnotho wekhethu nesibalo semisebenzi edingeke kangaka elizweni lekhethu.                                                                                                                            

3.  U-Eskom  

3.1.   IKhabinethi ithokozele iphepha lesihloko esithi “Roadmap for Eskom in a Reformed Electricity Supply Industry,” elimenyezelwe nguNgqongqotjhe wezamaBubulo kaRhulumende u-Pravin Gordhan ngeLesibili, mhlana ama-29 kuSewula wee-2019.         
                                                                                                                               
3.2.   Lokhu-ke kuze ngemva kwesimemezelo esenziwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa eKulumenakhe yobuJamo beliZwe (i-SoNA)   ngoMhlolanja wee-2019 ukuthi u-Eskom nakazakukghona ukusebenza ngcono, kuzakufanela ukuthi akghedlhulwe imikghedlha emithathu, kube sigaba sokuphehla, nesigaba sokwaba kunye nesigaba sokusabalalisa.               
                                                                                                                       
3.3.   IKhabinethi ivumelana nazo iimphakamiso zesifanekiselo somtlamo webhizinisi wakwa-Eskom, ongowamva nje ukubeka u-Eskom endleleni yokuhluma nokuthuthuka. Lelihlelo lakwa-Eskom linqophe ukuphakela igezi engabiza imali enengi, ihlale inegezi ithole neminye imithombo yeembaseli ngokukhambisana neHlelo LemiThombo YaMandla EliLungelelweko, eligazedwe phambilini kiyo inyanga le labeka imininingwana yomvango weembaseli ezizakusebenza ukusukela nje bekuyokuphela itjhumi leminyaka elizako.     
                                                                                                                                       
3.4.   Sikhombela boke ababelani ekorweni yeembaseli ukuthi bawusekele ngokupheleleko umsebenzi wokuphumelelisa ihlelweli.                                                                                                                                       

4.  Umdlalo Wamafayinali Kamakhakhulwarahwe WeBhigiri YePhasi (i-RWC)     

4.1.  IKhabinethi ngokuzitjhaya ithokozisa isiqhema somdlalo kamakhakhulwararhwe, i-Springboks, ngokuphumelela kwaso ukudlala besiyokufika esigabeni samafayinali wee-2019 RWC.  IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika nabasekeli bethu bakamanye amazwe ephasini loke ukuthi basekele amaBhokobhoko batjengise nokusekela kwabo abadlali bekhabo ngokufaka isandla ejimeni lama-Green Fridays babe babelane nangemilayezo yokusekela eenkundleni zokuthintana ngokusebenzisa i-hashtag #StrongerTogether, #Bokke, #Rugbyworldcup.      
                                                             
4.2.  UMengameli u-Ramaphosa uzabe awubukele mathupha umdlalo wamafayinali lo khona le e-Japan, ngaleyindlela aqinisa isekelo lesiqhema sekhethu.  
                                                                                                                                                         
4.3.  IKhabinethi iyasisekela nesiqunto se-SABC sokuwurhatjha bunqopha umdlalo wama-fayinali hlangana kweSewula Afrika ne-England ngoMgqibelo, mhlana ama-2 kuSinyikhaba ukusukela nge-iri ye-11ekuseni.                                                                                                                                        

5.  Ukulondwa Kwamanzi         

5.1   IKhabinethi ikhuthaza boke abantu beSewula Afrika ukuthi baragele phambili ngokubabalela amanzi. Lokhu-ke kulandela umbiko wamva nje wokwehla komthamo wamanzi emadamini welizwe. ISewula Afrika ingelinye lamazwe ama-30 ome khulu ephasini zombelele. Ukuphikelela ngendlela engakajayeleki kokubalela kezinye iindawo zeSewula Afrika, ngokuphekelelwa mtjhiso omkhulu obhoke kilamalangana, kuthuwelelise ubujamo bezinto.      
                                                                                                          
5.2.  Njengoba umNyango wezaManzi nezokuHlwengisa ubeke ihlelo lokwelusa isimetjhe nje, iKhabinethi isikhuthaza soke kobanyana sisebenzisane ukuqinisekisa ukuthi sihlala sinawo amanzi njengoba ayindlala kangaka nje. Iinyeleliso zokulonda amanzi hlangana nazo kubalwa nokunande kuqalwa iimpompi ukuthi azivuzi na, nokusezela ngamanzi asebenzileko etonini ngaphambi kwe-iri lesi-6 ekuseni namkha ngemva kwe-iri lesi-6 entambama nokutjala imithi ekwazi ukubambelela esomisweni. Soke kufuze sibe nendima esiyilimako nesandla esisifakako ekulondweni kwamanzi.                                                                                                                                                                                                                                                                   

6.  Ukusebenzinsana Okuhleliweko Ne-China         
                                     
6.1.  ISekela likaMengameli u-David Mabuza usevakatjhweni lomsebenzi eRiphabhligi ye-China, la azokubambisana khona umsebenzi wokuba nguSihlalo womHlangano weHlandla le-7 weKomitjhini ehlanganisa amazwe amabili ekuyiSewula Afrika ne-China (i-BNC) ozokubanjwa nakama-3 kuSinyikhaba wee-2019. I-BNC hlangana kweSewula Afrika ne-China yasungulwa ngomnyaka wee-2002 ukuthi isebenze njengekundla ehleliweko ukulungisa iindaba ezikhambelanako ezinjengezokukhuthazwa kwerhwebo nokurhwebelana ngezomnotho.    
                                                                                                                           
6.2.  Nasele zizoke zilinganiselwa ema-26 iinkhamphani zeSewula Afrika ezisisise e-China, ngemali esetjenzisiweko ema-R88 wamabhiliyoni hlangana kukaTjhirhweni wee-2003 noRhoboyi wee-2019. Ngakelinye ihlangothi, nasele zizoke zima-88 iinkhamphani ze-China ezisisise eSewula Afrika, la sekusetjenziswe khona imali eli-116 lamabhiliyoni wamaranda ngesikhathi esifanako.    
                                                                                                                                    
6.3.  IKhabinethi ithokozela ukutlikitlwa kwesivumelwano sokusebenzisana hlangana kwehlangano yezevakatjhobukelo i-South African Tourism nekhamphani ye-China, i-Tencent, emnikazi wekundla yezokuthintana i-WeChat.  Isivumelwano sokusebenzisana iminyaka emibili lesi sinikela iSewula Afrika ithuba lokunikela iingidigidi zeenkhambi ezingavela e-China ithuba lokukhangisa inarha yekhethu le, emabhizinisini nekuzithabiseni, njengenarha engenyulelwa ukuvakatjhelwa.     
                                                                                                                           
6.4   ISewula Afrika inqophe ukuphakamisa iimvakatjhibukeli zayo zamazwe ngamazwe ngokubuyelelwe kabili ukusukela eengidini ezili-10,4 ziyokufika ema-21 weengidi nakufika umnyaka ka-2030.
6.5.  IKhabinethi godu ithokozela negadango lomNyango wezeFundo esiSekelo lokuhlomisa ngamandla abaphathi beenkolo, ngokusebenzisana norhulumende we-China; ngalelihlelo babe ma-25 abophrinsipali babelana babe babonisana ngemikghwa nangeendlela zokusebenza ezihle kinazo zoke eenkolweni nabalingani babo be-Shanghai kelama-China.                                                                                                                                   
   
7.  Ukukhandelwa Kobulelesi      

7.1.  IKhabinethi ithokoza umsebenzi we-Operation O Kae Molao, elidoswa phambili maPholisa (wakwa-SAPS) esolo lilima indima ebonakalako ekulwiseni ubulelesi e-Gauteng.       
                                                                                       
7.2.  Babalwa ngamakhulu abasolwa esele babotjhwe ngejimeli ngamacala ahlukahlukeneko esifundeni se-Gauteng; kilababasolwa-ke kubalwa nabama-717 ebebafunwa mthetho khulu khulu, abama-90 ebebasolo bafunwa mapholisa ngamacala wenturhu ephathelene nobulili (i-GBV).

7.3.  IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi aragele phambili ngesekelo lawo nangesandla sawo ekulwiseni ubulelesi ngokubika izenzo zobulelesi kebomthetho.  Izakhamuzi zingasebenzisa ne-App etja yokulwa nobulelesi, i-MySAPS, ukubika ubulelesi ngaphandle kokuzitjho amabizo wazo, nokuthola amapolisteyitjhi aseduze nazo namkha ukuthumela imilayezo erhabako. IKhabinethi izibophelele ukuqinisekisa ukuthi abantu bendawo baphila endaweni ephephileko nevikelekileko.                                                                                                                             

8.   I-GBV Nokubulawa Kwabantu Abasikazi Madoda  
                                                                                                 
8.1.   IKhabinethi ithokozela ama-20 weengwebo zedilikajele nezokudosa ama-758 weminyaka ejele ezithweswe umkatimjeje uBongani Lucky Masuku kunye nesigwebo sedilikajele esithweswe umkati u-Nicholas Ninow. Lokhu kuthumela umlayezo otjhubileko eenlelesini ezephula umthetho ukuthi zazi kuhle ukuthi umthetho welizwe lekhethu asoze wajamelana nokucatjhazwa kwabantu abasikazi nabantwana zizelelesi.              
                                                                                                                     
8.2.  URhulumende solo usazibophelele ngokutjheja abongazimbi ube ukhuthaza abongazimbi be-GBV ukuthi basebenzise izenzelwa ezinikelwa liZiko le-GBV, i-GBV Command Centre. Izikweli lisebenza ubusuku nemini, umnyaka woke. Abongazimbi bangafowunela ku-0800 428 428 namkha bathumele i-Please Call Me ku: *120*7867# namkha bangene kubunzinzolwazi: www.gbv.org.za.  UMengameli u-Ramaphosa namhlanje uzokwazisa iPalamende nesitjhaba soke ngemizamo yokuqeda i-GBV nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi Madoda lokhuya nakaphendula imibuzo eKorweni yePalamende eKulu.                                                                                                                             

B.  Iinqunto ZeKhabinethi  

1.  IHlelo Lelizwe Lokulwa Neendakamizwa (i-NDMP) Lomnyaka Wee-2019-2024  
                                   
1.1.  IKhabinethi ivumele i-NDMP ka-2019-2024 nehlelo layo lokuphunyeleliswa, lona elendlala amahlelo wokukhandela nokukhalima ukusetjenziswa kweendakamizwa nezinye iinhlahla ngokungakafaneli eSewula Afrika. I-NDMP ka-2019-2024 le ibe khona ngemva kokubuyekezwa kwe-NDMP 2013-2017.   
                                                                                                                               
1.2.  Ihlelweli liphakamisa iminqopho elikhomba yamahlelo wokukhandelwa nokukhalima ukusetjenziswa kweendakamizwa nezinye iinhlahla ngokungakafaneli emphakathini wekhethu.  Liphakamisa godu nokuthi kusetjenzwe ngokuphungulwa kwefuneko yeendakamizwa, ukuqiniswa kwesandla sokulawulwa kweendakamizwa ezenzelwe ukwelapha, kunye nokuthotjelwa kwemithetho elawulako, nokuthotjelwa kwabarholi nokuzibophelela ngesibopho sokuphumelelisa i-NDMP.                                                                                                                                 

2.  UmThethokambiso WokuTjheja NokuVikela AbaNtwana (i-NCCP)     
                                                                                                                                       
2.1.  IKhabinethi ivumele i-NCCP, ephumelelisa umThetho wabaNtwana womnyaka wee-2005 (umThetho Nomboro 38 wee-2005). IsiGaba 28 somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika womnyaka we-1996 uthi boke abantwana banamalungelo wokuthola izenzelwa zombuso, banamalungelo wokuvikelwa enturhwini, nekukhahlunyezweni, nekuliselelweni kunye nekucatjhazweni.     
                                                                                                                            
2.2.  I-NCCP evunyelweko le iqinisa ukulungelelana kwehlelo lokutjhejwa kwabantwana nelokuvikelwa kwabantwana, beliqinisekisa nokusetjenziswa ngokupheleleko kwemithombo yamandla ekhona le njenganje kobanyana izenzelwa zizokuba ngcono kukhuthazeke ukukhuliswa kwabantwana kuhle. Umthethokambiso lo ukudlula lapho uphendula nesahlulelo seKhotho ePhakemeko ye-North Gauteng esilayele uNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komphakathi ukuthi enze amatjhuguluko azakuqinisa ihlelo lokukhulisa umntwana ongasiwakho namkha wokumbelekelwa.                                                                                                                                                

3.   IiMvumo EziKhethekileko Zezakhamuzi ze-Lesotho (ama-LSP)

3.1.  IKhabinethi ivumele ukwelulwa kwe-LSP ngeminye iminyaka emine. Isikhathi sale-LSP yanje siphela ngomhla wama-31 kuNobayeni wee-2019. Ukwelula kwesikhathokhu-ke kuzakunikela umNyango wezangeKhaya (i-DHA) ithuba lokuqedelela umsebenzi wawo wokuthola iindlela zokurarulula umraro wokungena kwamaphandle lapha eSewula Afrika, khulu khulu amaphandle avela emazweni angaphasi kwesiphande seHlangano yokuThuthukiswa kwamaZwe we-Afrika engeSewula (i-SADC).                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                      
3.2.  Ukwelulwa kwesikhathi semvumo namkha amaphemithokhu-ke kuzakusebenza kilabo esele vele bawaphethe amaphemithi wabo we-LSP. I-DHA izakukhupha eminye imininingwana ngehlelo elizakulandelwa ngalokhu.

C.  Iminyanya Ezako

1.  Ukuvulwa KweKhotho EPhakemeko

1.1.  UMengameli u-Ramaphosa uzokuvula ngokusemthethweni iKhotho ePhakemeko yeMpumalanga eMbombela ngeLesihlanu naka-8 kuSinyikhaba wee-2019. UMengameli uzakuhlangelwa nguNgqongqotjhe wezoBulungiswa nezokuVuselelwa kweSimilo u-Ronald Lamola noNgqongqotjhe wezemiSebenzi kaRhulumende nezemiThangalasisekelo u-Patricia de Lille ukuphakamisa indima yeliqha lomlando ehlelweni elinqophe ukuvulela woke amaSewula Afrika amathuba wobulungiswa. Lesi-ke sigaba sokuphela sehlelo lokuqinisekisa ukuthi kuneKhotho ePhakemeko kesinye nesinye isifunda kilezi ezilithoba zeSewula Afrika.                
                                                                                                               
1.2.  Abantu beMpumalanga kwanje sebazakuba neyabo iKhotho ePhakemeko begodu angeze basakateleleka ukuthi baye ePitori ngeendleko zokukhamba eziphezulu bayokufuna isizo lezomthetho.                                                                                                                                         

D.  Imilayezo  

1.  IKhabinethi iyabathokozisa laba abalandelako:   
   
1.1.  U-Olwami Shangase oneminyaka eli-12 ubudala, waKwaZulu-Natal, incwadi yakhe yesihloko esithi Rejected Treasure enqophe ukufundisa woke umuntu, khulu khulu abantwana, ngamandla wokucolela nokuthanda.   
                                                                                                                                           
1.2.  U-Amahle Zenzile, oneminyaka eli-11, weKapa, omenyelwe ukujamela iSewula Afrika ePhaliswaneni lelutjha lomdlalo we-Chess e-Afrika, i-African Youth Chess Tournament eliyokubanjelwa e-Namibia ngoNobayeni.       
                                                                                                                                             
1.3.  Umthiyi nomvezi weSewula Afrika uNom. Lebohang Morake, oqinisekise ukuthi i-Drakensberg Boys Choir iphaphisela iflarha yekhethu phezulu lokhuya nabebasesiteyiji emdlalweni wesiteyiji okhethekileko wokuthokoza i-Lion King e-London.      
                                                                                                                                         
1.4.  UMengameli u-Mokgweetsi Masisi nabantu be-Botswana ngelinye godu ikhetho lobengameli elikhambe ngokuthula, ekuyinto esaqinisa intando yenengi ukuya phambili elizweni le-Botswana. ISewula Afrika ithumela ibandla leenthunywa emnyanyeni wokugcotjwa kwakaMengameli we-Botswana kusasa, ngelanga loku-1 likaSinyikhaba wee-2019. Silindele ubudlelwano obuya phambili bokusebenzisana ne-Botswana kezokuhlalisana komphakathi, kezomnotho, kezepolitiki kunye nakezabosomaqhinga.

E.  Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.  Amalunga weBhodi i-ZA Domain Name Authority:

1.1.  UMm. u-Palesa Legoze (uSihlalo)
1.2.  UMm. u-Veronica Motloutsi
1.3.  UMm. uSizo Mzizi
1.4.  UPhrof. Kasturi Moodaliyar
1.5.  UMm. uMalekgoloane Malapane
1.6.  UPhrof. Daniel Mashao
1.7.  UMm. u-Anriette Esterhuysen
1.8.  UNom. Rendani Mbuvha, kunye no
1.9   Nom. Nicholas Msibi (oqatjhwe ngobutjha)

2.  UMm. u-Mmakgomo Anna Tshatsinde, iSekela lomNqophisi Zombelele (i-DDG): ImiSebenzi YeKoro YokuTjheja, umNyango wezokuHlela, zokuTjheja nokuHlunga (i-DPME).                               

3.  UNom. Blake Keith Mosley-Lefatola, DDG: WezokuTjheja EKorweni YezabaSebenzi bemBusweni Nokuhlomisa Ngamakghono Neensizakusebenza, kwa-DPME.                         

4.  UNom. Luambo Thomas Sigama, DDG: Ephikweni Lokusizakala Komphakathi emNyangweni wezangeKhaya (i-DHA).  

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma  uPhumla Williams – uMjaphethe womKhulumeli weKhabinethi
Iselifowuni: 083 501 0139

 

Share this page

Similar categories to explore