IsiTatimende SikaMengameli U-Cyril Ramaphosa Ngendima Yomzamo Welizwe Wokulwa Ne-COVID-19 Erhageleko

MaSewula Afrika weKhethu,

Kilokhu kuhlwa kwanamhlanjesi, ngithanda ukuthoma ngokunibikela ngelemuko esibe nalo njengesitjhaba ngomsebenzi weveke yinye esiwenzako ehlelweni lezepilo kesinye seemfunda zethu.

Hlangana nomhla we-14 nowama-20 kuRhoboyi nonyaka, umNyango wezePilo weTjingalanga Kapa ubuthelele inani labantu beminyaka engaphezulu kwama-60 abangenwe yi-COVID-19.   

Bama-30 kwaphela kebama-729 abantu beminyaka engaphezu kema-60 abalaliswa esibhedlela ngonobangela we-COVID-19 ngeveke leyo egade bajovele ingogwana.

Lokhu kuhlathulula bonyana abantu abama-699 benani elibalwe ngehla gade bangakajovi.

Godu ebantwini abama-292 beminyaka engaphezu kema-60 abathethwe yi-COVID-19 ngeveke leyo, abama-287 babo gade bangakajovi, okuhlathulula bonyana bahlanu kwaphela abantu egade bajovile.

Ngamanye amezwi, ma-96% wabantu beminyaka engaphezu kema-60 abalala esibhedlela esifundenesa godu abangaphezu kwama-98% beminyaka engaphezu kema-60 ababhubhileko gade bangakajovi.

Neembhedlela elizweni lokeli izinto zibonakele zikhamba ngayo lendlela.

Siyazi bonyana umuntu ojovileko ingogwana isengamgulisa, godu angathelela nabanye ngayo.

Kodwana esikubonako kukobana balidlanzana abantu abajovele i-COVID-19 esibagulisa ngokudluleleko isifesi, godu balidlanzana khulu abagcina sele base-ICU namkha ababa nesidingo sokusizwa ngokuphefumula ngesiphefumulisi.

Okuqakatheke khulu, yincani khulu ikghonakalo yokuthi abantu abajovele i-COVID-19 bathathwe bulwelobu.

ISewula Afrika seyiphenduke iziko lokujova ngokurhabako.  

ISewula Afrika ikhamba ngebelo isendleleni yokuba liziko lokujova.   

Angaphezulu kwekota amaSewula Afrika wabantu abakhulu abajove ubuncani bakhona munye umthamo womjovo, kanti-ke bangaphezulu kweengidi ezilikhomba abantu esele bajove ngokupheleleko.  

EPumalanga Kapa, e-Limpopo neTjingalanga Kapa, bangaphezu kwamunye esiqhenyaneni sabantu  abakhulu abahlanu, abantu esele bajove ngokupheleleko. 

Inani elipheleleko lemithamo yemijovo esele isetjenzisiwe elizweni lekhethweli liziingidi ezili-14.6. 

Njenganje sisisebenzisa imithamo yemijovo esigidi qobe ngamalanga amane ukuya kamahlanu. 

Urhulumende ufumene imijovo eyaneleko ukujova boke abantu abadala, godu akusesemraro ukufumaneka kwemijovo.

Urhulumende selathole umthamo owaneleko womjovo wokujova soke isitjhaba seSewula Afrika, ngalokho-ke ukutholakala komjovo akusese siqinteliso. 

Nokho, kufuze sisebenze ngokudluleleko.

Kunengi-ke esikwenzako nasenza ubungcono eendleleni zethu zokusebenza.    

Siphakamisa ibelo lomsebenzi wokujova besiqinisekisa nokuthi sikghona ukufika nakilabo abasengozini khulu yokubanjwa zizifo ezimbi.      

Nanyana umuntu ngamunye oneminyaka eli-18 nengaphezulu akulungele nje ukuhlaba/ukujova, kodwana siqale khulukhulu labo beminyaka engaphezulu kwama-60 nalabo abanamanye amagulo abakhamba nawo. 

Bekube nje, bangaphezulu kwama-57% abantu beminyaka engaphezulu kwama-60 esele bahlabile/bajovile. 

Le kuyipumelelo ekulu, kodwana sitlhoga ukufikelela kibo boke abantu.

Sithola ukuthi babantu abasikazi abaphuma ngobunengi bayokuhlabela/bayokujovela i-COVID-19 kunabantu abaduna.  

Nanyana lisanda nje inani labantu abahlabako/ abajovako, kodwana abaduna basavela buthaka khulu ekuhlabeni/ekujoveni. 

Sirhatjha umlayezo lo ngawo woke amalimi ukuqinisekisa ukuthi boke abantu bezwe ukuthi imijovo le iphephile, isebenza ngefanelo godu ifumaneka simahla.

Abantu abanengi ephasini zombelele bayajovwa, kanti-ke  sekusetjenziswe imithamo  yomjovo engaphezu  kwamabhiliyoni amahlanu nesiquntu ephasini zombelele bekube nje. 

Kunobufakazi  obuphuphumako emazweni amakhulukhulu bokuthi imijovo iphephile godu inikela ivikeleko eliqinileko.

Sithethe amagadango wokwenzela abantu ubulula ngokufikela umjovo nanyana kukuphi lapho bakhona.

Sele sinamaziko wokujovela angaphezu kwee-3000 avulwe mbuso namakhampani wangeqadi  elizweni lokeli, godu amaziko wangeqadi amanengi azokujova elinye nelinye ilunga lomphakathi simahla nofana linetjhorensi yezepilo namkha  alinayo.Ngifuna ukugandelela ukuthi ihlelo lokujova livulelwe woke umuntu eSewula Afrika,  ngaphandle kokukhetha ukuthi   usisakhamuzi seSewula Afrika namkha awa.

Kuqakathekile ukukhumbula ukuthi le yingogwana etja iphasi elingakhange khelithomane nayo ngaphambilini.

Nanyana kungenamuntu ongabonela phambili ukuthi ingogwana le ingatjhuguluka bunjani ukuya phambili, abososayensi batlame amano wokulandelela imihlobo emitjha yengogwana nayifikako.

Lokha abantu abanengi nabangajoviko godu bahlale basengozini yokusahlelwa yingogwana, landa khulu ithuba lokusahlela komhlobo omutjha wengogwana noyingozi khulu ngokudluleleko.   

Kungebangelo imijovo isikhali esinamandla khulu esinaso sokulwisana nombulalazwe lo.

Soke nasingajova msinyana, sizokurhaba ukuvulela ababukeli amatatawu wezemidlalo.

Soke nasingajova msinyana, singakghona ukwamukela iimvakatjhibukeli elizweni lekhethu elihleli.

Soke nasijovileko, singavakatjhelana msinyana nabangani nemindeni, godu singabuyela msinyana ema-ofisini nakezinye Iindawo zomsebenzi.

Nasijovileko, sizokukghona ukubuyisela umnotho ebujameni bokusebenza ngokuzeleko godu sivule imisebenzi etlhogwa khulu lilizwe lekhethu.

Okuqakatheke khulu, nasele sijovile, sizokukghona ukubuyisela esigeni amanye wamahlelo aqakathekileko wesizo lezepilo sethule nabasebenzi bethu bezepilo umthwalo.

Kukomunye nomunye wethu ukubonisa imindeni yethu, abangani nabasebenzisani ukuthi ukujova kuphephile nokuthi kungahlenga ipilwabo.

Nangigcina ukukhuluma nesitjhaba, besele silalamela isiqongolo   somzombe wesithathu wokusahlela kwesifesi, egade kusunduzwa mhlobo wengogwana i-Delta.   

Umhlobo wengogwana i-Delta ikhamba msinyana khulu kunemihlobo yaphambilini, begodu njengoba ingena abantu abanengi nje, iwadisibeza khulu amaziko wethu wezepilo. 

Ngesikhatheso sasithe umzombe wesithathu wengogwana uzokurhagala khulu kunemizombe emibili yaphambilini; nangambala vele kube njalo. 

Nanyana umzombe wesithathu ungakabukudlula nje, elizweni loke sibone kurhobha ukutheleleka kwabantu ngengogwana le eemvekaneni ezidlulileko. 

Isilinganiso senani lokutheleleka kwabantu qobe lilanga esikhathini esiyiveke esidlulileko siphasi ngama-29% kunemalangeni alikhomba ngaphambi kwalokhu, sibe phasi ngama-48% kunemalangeni alikhomba wangaphambi kwalokho. 

Nanyana umzombe wesithathu e-Gauteng uphakeme wafika esiqongolweni msinyana khulu kinalokho ebekulindelwe wabe warhobha msinyana khulu kunakezinye iimfunda, njenganje sewurhobhe okubonakalako kizo zoke iimfunda.   

Iimfunda ezimbili eziphuma phambili kunezinye yiTlhagwini Kapa neFreyistata, lapho isibalo sokutheleleka eenyangeni ezidlulileko   nasilinganiswa nenani lesitjhaba  sekuziinyanga solo siphezulu. 

Ngalokho-ke sinqophise imizamo yethu kileziimfunda ukuzwisisa unobangela  wokutheleleka lokhu namagadango esitlhoga ukuwasebenzisa ukwehlisa  lelinani lokutheleleka.

Njengoba lehlile nje inani labantu abatheleleka ngengogwana le kizo zoke iimfunda nje, iKomidi yaboNgqongqotjhe eLuleka ngeze-COVID-19 iphakamise ukuthi kugedliswe imilayelo yokuqinteliswa kwamakhambo wabantu neyokubanjwa kwemibuthano. 

Iimphakamiswezi kukhulunyisenwe ngazo nomKhandlu weliZweloke oLuleka ngeNgogwana i-Corona naboNdunakulu, abomeyara nabarholi bezendabuko kuMkhandlu kaMengameli oHlelako. Kukhulunyisenwe ngazo godu nabarholi beenhlangano zepolotiki ezijanyelwe ePalamende, kwakhulunyiswana godu neenhlangano zekolo.

Ukuya ngokwemikhulumiswano le, iKhabinethi iqunte ukuthi ilizwe lisuswe esiGabeni sesiThathu sokuYelela lehliselwe esiGabeni sesiBili sokuYelela ukuthoma kusasa, ngoMvulo, mhlana ali-13 kuKhukhulamungu wee-2021.

Lokhu kuhlathulula ukuthi:

  • Umthetho wewatjhi njenganje uzokuthoma nge-awa le-11 ebusuku uphele nge-awa le-4 ngamasa.
  •  Iindawo ezingakaqakatheki njengama restjurenti, amabhara namasentha wokuthabulula umzimba kuzokufanele avale nge-awa le-10 ebusuku. Lokhu kwenzelwa ukunikela abasebenzi isikhathi esaneleko sokuba ngekhaya ngaphambi kokuthoma kwesikhathi somthetho wewatjhi.   
  • Yoke imibuthano izokuquntelwa inani labantu abama-250 ngaphakathi kwemakhiwo nabama-500 ngaphandle.    

Lapho umakhiwo umncani khulu ukumumatha iimbalwezi, ngokuqalangana kwabantu okufaneleko, akukafaneli kusetjenziswe indawo edlula ema-50% womthamo wendawo leyo.    

Lokhu kufaka hlangana amasondo, iminyanya yezepolotiki neyokuzigedla, kunye namarestjurenti, amabhara, amathaveni neendawo ezifanako.

  • Ukuthengiswa kotjwala ekukhanjwa nabo kuzokuvunyelwa hlangana ne-awa le-10 ekuseni nele-6 ntambama ukusukela ngoMvulo ukufikela ngeLesihlanu.  
  • Utjwala obuselelwa lapho buthengiswa khona buzokuvunyelwa ukuya ngemibandela yelayisensi ukufikela nge-awa le-10 ebusuku.  

Abukavunyelwa utjwala eendaweni ezitjhatjhalazi.

Amagadango la azokubuyekezwa esikhathini esiziimveke ezimbili kuye ngobujamo bombulalazwe orhageleko lo.   

Sizokunikela godu ngelwazi elinabileko ngendlela yokwethula “amaphasipoti womjovo” angasetjenziswa njengobufakazi bokujova ngeminqopho ehlukileko neyokungena eminyanyeni.     

Ambadlwana amanye amagadango aqakathekileko asezakuhlala anjalo angatjhuguluki.  Kusakatelelekile ebantwini boke ukufaka imaski ehlala njalo ivale ipumulo nomlomo nabahlangana nabantu.  

Kukwephula umthetho ukungakwenzi lokho, godu abaphathi beentolo namarestjurenti kunye nabatjhayeli bamateksi nebeembhesi banesibopho sokuqinisekisa ukuthi amakhastama wabo afaka amamaski, nokuthi kube nokuqalangana okufaneleko.

Imingcwabo isabekelwe inani labantu abangadluliko kabama-50, godu njengaphambilini, imilindelo neminyanya ebanjwa ngemva kwemingcwabo “yokwesula iinyembezi” solo ayikavunyelwa.

Sikghone ukunyefisa  imiqinteliso ngesizo lemizamo yamaSewula Afrika woke ngokuthobela  imilayelo namagadango wokuzitjheja wezepilo.   Sithokoza ngokukhethekileko imikhakha leyo yomphakathi eye yathobela imiqinteliso mayelana nezinto  ezenza ngemihla, kwesikhathi esibonakalako.

Ngikhuluma lapha ngemiphakathi yoke yezekolo, ebhalelwe kulotjha nokutjheja iindingo zamarhamende wayo njengesiqhelo.

Ngikhuluma ngebezobukghwari, abakhwezeleli, abalingisi nabasebenzi ngezamasiko  abakateleleke ukuthi bathole ezinye iindlela zokukhambisa umsebenzi wabo,  baqalana nobudisi obukhulu.

Ngikhuluma ngabanikazi bamarestjurenti, amabhara, amathaveni, amahotela, iindawo eziqatjhisela amakhonferensi neminye imikhakha yezokuzigedla lapho ibhizinisi yehle khona khulu. 

Siyayelela ngobudisobu godu sizokuraga nokufumana iindlela, ngokusemandlenethu, zokusekela imikhakha le nokuthatha amagadango wokuphumelelisa ukuvuselelwa kwayo.

Ijima lokujova linikela ngethuba lokuvula iindawo ezinengi ezisavaliweko, godu siyaraga nokusebenzisana nabo boke abatjhebisani ukufumana indlela ephephileko nemsinyana yokwenza lokhu.Kufuze kugandelelwe ukuthi umzombe wesithathu awukabukudlula, begodu kuzakuba ngezenzo zethu kwaphela – umuntu ngamunye namkha sisoke – ukuthi sizokukghona ukunciphisa inani labantu abangenwa sisifesi ukuya phambili.  

Nasele sikwenzile lokho, iqalontanzi lethu kufuze kube kukhandela ukubuya ngobutjha kokuguliswa kwabantu yingogwana le. 

Umsebenzethu orhabekileko kujova isitjhaba sekhethu ukuze abantu abanengi ngokukghonakalako bavikeleke emalweleni arhageleko namkha ekubulaweni bulwelobu ngaphambi kokubuya ngobutjha.

Nakungajova abantu abanengi ngaphambi kwenyanga kaNobayeni, azakuphunguka khulu amathuba wokuthi singasahlelwa mzombe wesine ngesikhathi samaholideyi.

Kungunobangela omkhulu kithi soke abangakakwenzi lokho ukufumana iziko lokujovela sivikeleke.

Kufuze sizimisele ngendaba yokuthi amakhaya wethu, emisebenzini nezinye iindawo zibethe ummoya nanofana kukuphi lapho kubuthana khona abantu.

I-COVID-19 idluliselwana ngommoya, ngalokho-ke kufuze soke sitshwenyeke nasizifumana sisendaweni evalekileko engabethi ummoya owaneleko.

Labo abahlela imihlangano ebanjelwa ngaphakathi kwemakhiwo kufuze baqinisekise ukuthi kubetha ummoya ngokwaneleko emakhiweni leyo.

Emalangeni ezako ama-50 patsi, amaSewula Afrika azokuya emakhethweni waborhulumende bekhaya.

Kuqakathekile ukuthi njengoba singena kilelihlelo elikhulu lokusebenzisa ilungelo lethu lentando yenengi, senze koke okusemandlenethu ukukhandela ukubuya ngobutjha kwe-COVID-19.

Ngakelinye ihlangothi, sidinga ukuqinisekisa ukuthi umabhubhisa lo akaqintelisi ikghono lawo woke amaSewula Afrika ukusebenzisa ilungelo lawo lentando yenengi lokukhetha amakhansela wawo karhuumende wekhaya.

Indaba le ngiyidembe nabarholi beenhlangano zepolotiki phambilini evekeni le, godu kukhona ukuzimisela okuqinileko kizo zoke iinhlangano ukuthi amajima wokugaya amavowudu kufuze athobele imilayelo yokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko  neyokuzitjheja ngezepilo.  Sikhuthaza woke amaSewula Afrika ukusebenzisa ilungelo lawo lokugaya amavowudu ngokutjheja, atlhogomele ipilo yawo nepilo yabanye.

Njengoba siqinisa ipi ye-COVID-19, angeze seqisa amehlo omunye umbulalazwe oletha amatlhuwo nomonakalo emphakathini wethu.

Sisandukuqeda iNyanga yabaNtu abaSikazi, lapho sihlela khona ukugidinga ipumelelo yaboMma emikhakheni eminengi.

Kunalokho, ilizwe lekhethu libone izehlakalo zokusahlelwa ngelunya kwabomma madoda.

Kilenyanga yodwa kube   nezenzo zobulelesi ezinengi ezihlahlathisa umzimba eziqaliswe kibomma nabentazana.

Kube nomfundi wezomthetho we-Fort Hare,uKosazana Nosicelo Mtebeni, obulewe bewacwiywa eMonti; kube nomfundi weGreyidi yoku-1 weKhensani Primary School e-Soshanguve, owakatelwa eendlwaneni zesikolo; kube noKosazana u-Palesa Maruping, owafunyanwa alengiswe ephahleni lendlu, eTlhagwini Tjingalanga eskomplasi seKhuma; noKosazana uPheliswa Sawutana, owabulawa ngokukghanywa emikhukhwini yeKosovo eKapa.

Le, milandu evezwe ziimbikiindaba; ikhona eminye engakabikwa.

Lezizenzo zenturhu yelunya azikwazi ukuphelela emmoyeni zingakajeziswa.         

Kufuze ziqinise ukuncama kwethu kokuqeda iNturhu eQothele bobuLili obuThileko nokuBulawa (i-GBVF) ngazo zoke iindlela eza ngazo. Kufuze siqinise imizamo yethu kiyo yoke imikhakha.   IKoro yePalamende eKulu ivumele imithetjhwana eqakathekileko emithathu ezokuqinisa ihlelo lobulungiswa inisekise iinjeziso eziqinileko kilabo abafunyanwa bamlandu nge-GBVF).

Amakhotho aya ngokwanda ngokugweba iingwebo zedilikajele ngokukatwa kwabentwana, ukubamba ikunzi neengwebo eziqinileko zemilandu yokukata.

Siyaraga nokuphumelelisa zoke iinsika zeQhinga leHlelo leliZweloke lokulwisana neNturhu yobuLili nokuBulawa kwaboMma.

Ekugcineni, ipumelelo yomsebenzi lo isame ezenzweni esizenzako sisoke ukuphelisa umbulalazwe lo wenturhu eqaliswe kibomma nabentwana.

Ngiyabuyelela, ngikhombela amadoda welizwe lekhethu ukuzwisisa ukuthi amalungelo netjhaphuluko aqinisekiswe mThethosisekelo wethu angewabantu boke, amadoda nabomma ngokufanako.

Siyaraga nokuphumelelisa amagadango asiza amakhaya, abasebenzi namabhizinisi athintwe khulu mbulalazwe nemiguruguru eyenzeka eengcenyeni zaKwaZulu-Natala ne- Gauteng ngoVelabahlinze. Solo sizivule ngobutjha iimbawo zesiBonelelo sezeHlalakuhle sabaNganabuyo evekeni yokuthoma kaRhoboyi, sifumene pheze iimbawo eziziingidi ezili-13.

Kileziimbawo, eziziingidi ezi-8.3 ziphumelele, kanti sebe kuthomile nokubhadelwa kwabafakiimbawo.

Iimbawo ezingaphezudlwana kweengidi ezi-3.7 azikavunyelwa ngombana abenziimbawo labo baneminye imithombo yengenisomali namkha batlolisele isizo le-UIF nofana le-NSFAS.

 Iimbawo ezilinganiselwa ee-845,000  zisaqinisekiswa.

Ngokukhambisana namanye amagadango esiwethulileko, lesisibonelelo sinikela ngesizo eliqakathekileko kumaSewula Afrika angasebenziko esikhathinesi esibudisi.

MaSewula Afrika weKhethu,

Solo kwehla isifo esirhagelekwesi, besitjhejana, besivikelana nokuvikelana. 

Ngeengidi zabantu esele bajovile, neengidi zemijovo esinayo, siyabandamela ekulawuleni lombulalazwe.

Njengoba babalwa ngeengidi nje abantu esele bahlabile/bajovile, sisaphethe nemithamo yomjovo eziingidigidi nje esitokweni sethu, sitjhidela eduze khulu nekusilawuleni isifesi.   

 Akusese kude ukuthi lifike ilanga lapho singahlangana khona ngaphandle kwemiqinteliso, sizalise amatatawu wezemidlalo newombhino, sivakatjhe sikhambe ngokutjhaphuluka ngaphandle kokwesaba ukugula nokulahlekelwa ngabathandekileko bethu.

Ukuthi ilangelo lifika msinyana kangangani kulawulwa yinto yinye: sibangaki abahlabako/abajovako, begodu sikwenza msinyana kangangani lokho. 

Sehlule imizombe emithathu yamagulo we-COVID-19 ngenca yamandla wethu wokubumbana kunye nokubambelela kwethu emilayelweni yokuyelela ngezepilo.             

Asikwenze kube msebenzethu ukujova abantu abanengi ngendlela ekghonakalako, ukuze sikghone ukuragela phambili nomsebenzi wokwakha kabutjha umnotho welizwe lekhethu nepilo yethu.

UZimu akabusise iSewula Afrika bekavikele nabantu bayo.   

Ngiyathokoza.

Share this page

Similar categories to explore