IsiTatimende SikaMengameli u-Cyril Ramaphosa Ngendima Yomsebenzi Esele Wenziwe Ukulwa NesiFo EsiRhageleko I-COVID-19

MaSewula Afrika weKhethu,

Ntambama namhlanjesi, ngithanda ukukhuluma nani ngamaphuzu amane aqakathekileko epini yethu yokulwisana nesifo esirhageleko i-COVID-19 nokuvuselelwa komphakathi wethu nomnotho. Wona ngilawa alandelako, kokuthoma, kuqiniswa kwejima lethu lokujova lelizweloke; kwesibili, magadango esizowathatha ukuvula umnotho wethu khudlwana; kwesithathu, kukwethulwa kwesitifikedi somjovo;   bese kuthi kwesine kube mikhulumiswano yethu norhulumende we-United Kingdom  yokubuyisa  amakhambo, zevakatjhobukelo nerhwebo phakathi kwamazwe amabili la. 

Emalanganeni adlulileko, iKhamphani yeSewula Afrika yomFuziselo we-COVID-19 iqinisekisile ukuthi iSewula Afrika sele idlulile emzombeni wesithathu wokusahlela kwe-COVID-19.

Umzombe lo, obewubhebhedlhiswa mhlobo wengogwana ekuthiwa yi-Delta, bewumumbi khulu ukuyidlula kude imizombe yaphambilini.  

Umzombe wesithathu lo udose ngaphezu kwamalanga ali-130, begodu bewumude pheze ngeemveke ezimbili kunomzombe ngamunye kile edlulileko.

Esitlhorini  somzombe wesithathu, gade sirekhoda imibiko emitjha  ezii-20 000 qobe lilanga. Emalangeni alikhomba adlulileko, isilinganiso semibiko emitjha besithi  pheze iyi-1 800 ngelanga.

Solo liyehla nenani labantu abalaliswa esibhedlela nababhubha ngenca ye-COVID-19, kizo zoke iimfunda. 

Lezi ziindaba ezithabisako kithi soke. Kade siphila ngaphasi kwelifu lesifo esirhagelekwesi amalanga ama-574 ukufikela khathesi, godu sibethe enyameni kithi soke.  Sidlule ebudisini obukhulu, godu okube budisi khulu kikho koke lokhu kube ziinini ezinengi, abasebenzisani nabangani esibalobileko ngonobangela kamabhubhisa lo. Silila imbiko ngomunye nomunye wabo.

Njengesiqhelo soke sifuna ukubuyela epilweni yangamalanga ebesele singasakwazi ukuyiphila isikhathi eside esipheze sibe minyaka emibili.  Sifuna ukuphetha amasiko wethu, senze iminyanya yokugidinga ukubelethwa, imitjhado neminye imigidi yomphakathi ngokutjhaphuluka siyenze nabangani bethu nemindeni.

Sihlulukele ukuya emasondweni, ukuya kuma-mosque, kuma-shul nemathempeleni ngaphandle kokuqinteliswa, sifuna nokukghona ukwangana  nokuqhawulana ngaphandle  kwevalo lokuthi singagula. Abalandeli bezemidlalo hlangana nathi kade balindele ukubuyela ematatawini wemidlalo i-FNB, i-Moses Mabhida, i-Royal Bafokeng, i-Newlands, i-Loftus ukuyokusekela iinqhema zelizwe lekhethu.

Sifuna ukuzigedla ngokutjhaphuluka godu emarestjurenti, emathaveni nemathiyetha, godu sifuna nokukhamba ngokutjhaphuluka nanyana kunini nalapho sithanda ukuya khona.

Itjhaphuluko le, soke esiyihlulukeleko, ayisesekude nathi.

Kodwana sizokukghona ukuyifikelela kwaphela nasele sijovile soke godu siraga nokuthobela ikambiso esisekelo yezepilo.

Solo sathoma ijima lethu lokujova lelizweloke, ijimeli liya ngokukhula.

Ukufikela gadesi sele sisebenzise imithamo yomjovo eziingidi ezili-17.

Bangaphezu kweengidi ezi-8.6 abantu esele bajove ngokupheleleko, ekusibalo esingaphezu komuntu munye kabahlanu ebantwini abakhulu.

Kuqakathekile ukutjho ukuthi ama-60% wamaSewula Afrika weminyaka engaphezu kema-60, nama-50% wabantu beminyaka ehlangana nama-50 nama-59 esele bafumene umthamo wokuthoma womjovo.

Iimbalobalwezi zisinikela isibindi nethemba.

Sizibekele umnqopho wokujova ama-70% wabantu abakhulu eSewula Afrika ngokuphela kwalomnyaka.

Nasifikelela umnqopho lo, umNyango wezePilo ulinganisa ukuthi singakghona ukuhlenga abantu abangabe bafike ee-20 000.

Isibalwesi sijamele abantu abazii-20 000 – abomma, abobaba, amadodana  abantazana – ukufa kwabo okungakhandelwa lokha abantu abanengi nabakhetha ukujova.

Ukufikelela emnqophenethu sitlhoga ukungezelela imithamo yomjovo eziingidi ezili-16 nonyaka, ekusilinganiso semijovo yokuthoma ezii-250 000 qobe lilanga lomsebenzi laqobe veke ukufikela phakathi kwenyanga kaNobayeni.

Siyazi ukuthi ekukhuleni komuntu iyakhula nengozi yokuguliswa yi-COVID-19 khulu namkha yokulaliswa esibhedlela.   

Siyazi godu ukuthi ingozi yokuthathwa yi-COVID-19 iphezulu hlangana nabadala kunabantu abatjha.

Ukuhlenga ipilo nokubalekela ukuthi amaziko wethu wezepilo nabasebenzi bawo bangadisibezeki ngomsebenzi, siqala qangi abantu abangaphezulu kweminyaka ema-50 nabangaphezulu kweminyaka ema-60 ukuthi kujove bona qangi. 

Lokhu akutjho ukuthi abantu beminyaka engaphasi kwama-50 abasisengozini.

Eenyangeni ezidlulileko, sibone ukukhula kwesibalo sabantu abatjha abalaliswa eembhedlela godu bathathwa yi-COVID-19.

Kungonobangela lo ukuthi ukuthoma mhlana ama-20 kuRhoboyi savulela ihlelo lokujova kibo boke abantu eSewula Afrika ukusuka kebeminyaka eli-18.

Nanyana sesikhambe indima ehle neqakathekileko nje, sabe sathola nemithamo yomjovo eyaneleko yesitjhaba esiqothele ukusijova, kodwana nokho ihlelo lethu lokujova lisakhamba buthaka khulu. 

Ngalokho-ke siqunte ukukhuphula ihlelo lethu lokujova ngokwethula ijima elibizwa nge-‘Vooma Vaccination Weekends’ ukusukela kusasa.

Ijima le-Vooma Vaccination Weekends lizokusatjalaliswa nelizweloke ukukhuthaza abantu belizwe lekhethu bona bajove.

Siyazi ukuthi ukuya esikhungweni sokujovela kungaba budisi ebantwini abanengi phakathi kweveke, khulukhulu kilabo abasebenzako, abaqalene nokukhamba amabanga amade, namkha abaqalene neendingo zemindeni.

Labo abangeze baphumelele ukuyokujova phakathi kweveke kufuze basebenzise ithubeli.

Kusasa, mhlana li-1 kuSewula nangoMgqibelo, nakama-2 kuSewula, sizokuvula iinkhungo zokujovela elizweni zombelele, lapho siqothele ukujova abantu abangaba siquntu sesigidi nangaphezulu.

UmNyango wezePilo utshwaye iiyingi ezimaqalontanzi esifundeni ngasinye ukuya ngokwesibalo sabantu abangakajovi nesibalo esifikelelwako esiyingini ngasinye.

Le kuzokuba yi-Vooma Vaccination Weekend yokuthoma kumilandelande yamahlelo wokukhambela/wokuvakatjhela imiphakathi.

Abarholi beenhlangano zepolotiki, iinhlangano zomphakathi, abarholi bezekolo, abarholi bezendabuko, zabasebenzi nebamabhizinisi bazokukhuthaza umphakathi ukuthi uhlale uphephile ngokujova.

Mina neSekela likaMengameli kunye naboNgqongqotjhe, amaSekela waboNgqongqotjhe, aboSomkhandlu, aboMeyara namaKhansela sizokukhambela imiphakathi ngeLesihlanu nangoMgqibelo ukuyokukhuthaza izakhamuzi bona zijove.

Ukujova kusimahla kibo boke abantu abahlala eSewula Afrika, kungakhathaleki ubujamo bobakhamuzi beSewula Afrika nanyana bokudabuka kelinye ilizwe.

Ungaya esikhungweni sezepilo sikarhulumende namkha sangeqadi esijovako, ngitjho nanyana ungasililunga letjhorensi yezokwelatjhwa (i-medical aid).

Ungaya esikhungweni sokujova esihlanu kwakho uphathe uMazisi (i-ID) namkha nofana ngiwuphi umtlolo wokuzazisa, utloliswe khonokho.

Amajima we-Vooma Vaccination Weekends alithuba lokuthokoza umsebenzi omkhulu owenziwe basebenzi  bezepilo nabaphathi bemisebenzi yezepilo  abangene umuzi nomuzi bakhuthaza abantu ukuthi baye eenkhungweni zokujova neenkoloyini ezibomakhamba ngendlwana  nemazikweni wezepilo elizweni zombelele.

Sifuna godu ukuthokoza namavolontiya aphume ngobunengi bawo azokusiza, nemizamo eminengi eyenziwe barholi bendawo. Kumele sethulele ingwani imizamo eyenziwa mabhizinisi ngokunikela abasebenzi babo isikhathi sokuyokujova namkha ngokubajovisa.

Sikhombela woke amabhizinisi ukudosa phambili ihlelo lokujovwa kwabasebenzi bawo nokukhuthaza abasebenzi bona bajove.  Ukuzibandakanya kwemikhakha yoke yomphakathi emzameni welizwe kuzokuya ngokuya kuqakatheka khulu njengoba kulungiselelwa ikhetho laborhulumende beendawo zemakhaya ngenyanga kaSinyikhaba.

Imibuthano yokugaya amavowudu inengozi ekulu yokwehla kabutjha kwengogwana.

Omunye nomunye wethu – ukusukela kubarholi beenhlangano nabahleli ukufikela kubasekeli nabasebenzi bamakhetho banesibopho sokuqinisekisa ukuthi imithetjhwanalawulo iyathotjelwa ngesikhathi semibuthano yokuzikhombelela amavowudu.

IKomitjhini yamaKhetho eziJameleko ibeka amagadango wokuqinisekisa ukuthi umvowudi ngamunye usebenzisa ilungelo  lakhe lentando yenengi ngaphandle kokuqalana nengozi ngokunganasidingo.

MaSewula Afrika weKhethu,

Nagade ngimemezela ngomhla we-12 kuKhukhulamungu ukuthi ilizwe lizokubekwa esiGabeni sesiBili sokuYelela esiKhitjelelweko, ngatjho ukuthi sizokubuyekeza ubujamobu ngemva kweemveke ezimbili. Ikambiso yakhathesi ngobujamo bukamabhubhisa itjho ukuthi imiqinteliso ethileko  esebenzako njenganje inganyefiswa, ukuya ngokweentjhukumiso zeKomiti eLuleka aboNgqongqotjhe nge-COVID-19.

Ngemva kwemihlangano yomKhandlu oLuleka ngeNgogwana i-Corona noMkhandlu kaMengameli oHlanganisako, iKhabinethi iqunte ukususa iSewula Afrika esiGabeni sesiBili sokuYelela esiKhitjelelweko ukuya esiGabeni sokuThoma sokuYelela esiKhitjelelweko ukusukela phakathi kobusuku banamhlanjesi.

Amagadango alandelako azokusebenza njengengcenye yemilayelo yesiGaba sokuThoma sokuYelela esiKhitjelelweko: 

  • Ama-awa womthetho wewatjhi azokutjhuguluka, ukusukela nge-awa le-12 phakathi kobusuku ukufikela kelesi-4 ngamasa.

Iindawo ezingakaqakatheki khulu njengamarestjurenti, amabhara neendawo zokuthabulula umzimba kuzokufanela zivale nge-awa le-11 ebusuku ukunikela abasebenzi nabathengi isikhathi esaneleko sokufika ekhaya ngaphambi kokuthoma kwesikhathi somthetho wewatjhi.

  • Isilinganiso sobunengi babantu abavunyelwe ukubuthana ngaphakathi kwemakhiwo sizokukhuphuka ukusuka kabama-250 ukufikela kabama-750, bese kuthi isibalo esingesiphezulu esivunyelwe ukubuthana ngaphandle kwemakhiwo  sikhuphuke ukusukela kabama-500 ukufikela kabazii-2 000.

Lokha indawo yokuhlanganela nayiyincani ukumumatha lelinani nokuqalangana  okwaneleko, akukavumeleki ukuba nenani labantu abangaphezulu kwama-50%  womthamo womakhiwo loyo.

Lokhu kufaka hlangana imibuthano yezekolo, yezepolotiki neyokuzigedla, kunye namarestjurenti, amabhara, amathaveni neendawo ezifana nazo.  

  • Isilinganiso sabantu esivunyelwe emngcwabeni sizokukhuphuka ukusuka ema-50 sibe li-100. Njengaphambilini, imilindelo, imibuthano yokuzigedla yangemva komngcwabo ‘neyokwesulwa kweenyembezi’ ayikavunyelwa.
  • Ukuthengiswa kotjwala – ekukhanjwa nabo nalobo obuselelwa lapho buthengiselwa khona – kuzokuvunyelwa, ukuya ngemibandela ejayelekileko yelayisensi. Nokho, akukavunyelwa ukuthengiswa kotjwala ngemva kwe-awa le-11 ebusuku.
  • Ukufakwa kwamamaski eendaweni zomphakathi kusakatelelekile, godu ukungayifaki imaski nakufaneleko kusolokhu kumlandu. Njengengcenye yomzamo wethu ukubuyisela iingcenye zomnotho ezibetheke khulu esigeni, siqalelela nokunyefisa eminye imiqinteliso, khulukhulu mayelana nezemidlalo nezobukghwari.

 Njengalokha khengatjho ngaphambilini, soke sihlulukele itjhaphuluko yethu, godu nasiraga nokusebenzisana  njengoba besisenza soke isikhathesi, iindawo ezinengi zizokuvulwa. UmNyango wezePilo khona duze nje uzokusabalalisa iintifikedi zokujova, ezizokuba bufakazi obuphathekako ngobujamo bomuntu ojovileko.

Singasetjenziswa lokha umuntu nakathatha ikhambo, ukungena eendaweni nemibuthanweni nanofana kukuphi lapho kutlhogeka ubufakazi bokujova.

Ikambiso yethu yeyame phezu kwemihlahlandlela yeHlangano yezePilo yePhasiloke (WHO) godu ikhambisana neyamazwe wephasi loke.

Ukulungelelanisa nokuthonyaniswa kokuvezwa kobufakazi bokujova kuzokusiza ekunyefiseni imithetho yokuqinteliswa kwamakhambo wokuya emazweni wangaphandle newokuza  ngaphakathi kwelizwe lekhethweli. 

Ukujova akusiyo kwaphela indaba yokuzivikela ngokwakho nalabo abaseduze nawe.

Kumayelana godu nanokukhandela imihlobo yengogwana emitjha neyingozi khulu ukuthi ingaveza nehloko, njengombana ingogwana le iyakghona ukurhatjheka nokutjhugulukatjhuguluka ebantwini.

Nokho, kufuze sikhumbule ukuthi nalokha sele sijovile, kufuze sirage nokuhlonipha iinyeleliso ezisisekelo sikwazi ukuphungula ukurhatjheka kwengogwana isuka emuntwini iye komunye.

Siyazi ukuthi imibuthano yangaphakathi kwemakhiwo, khulukhulu eendaweni lapho kungangeni khona ummoya kuhle, ingunobangela omkhulu wokuthelelana nokurhatjheka kwengogwana.

Kumele sirage nokufaka amamaski wethu ngazo zoke iinkhathi nasihlangana nabantu, siqalangane ngebanga nabanye abantu godu sihlale siqinisekisa ukuthi amafesdiri ahlala avuliwe nokuthi kuhlala kunommoya ongenako.

Nasiraga nokuthobela imithetjhwanalawulo le, nasiqinisekisa ukuthi izinga  lokuthelelana lihlala liphasi,  ngaphezu kwakho koke, lokha  nasijova abantu abakhulu ngobunengi, sizokwenza bona umabhubhisa lo akhambele kude,   izinga lokuthelelana ligcine  likateleleke ukwehla.

Emzameni wokukhandela ukurhagala kokuthelelana, amazwe amanengi ephasini akhethe ukuvala amakhambo avela kamanye amazwe.

I-United Kingdom (i-UK) iqintelise amakhambo kumaSewula Afrika ngokubala iSewula Afrika hlangana namazwe angakavunyelwa ukungena khona e-UK.  Lokhu kusibeke ebujameni obubudisi, ngombana i-UK imthombo omkhulu wezevakatjhobukelo emazweni womkhakha ongetlhagwini wephasi nomrhwebelani oqakathekileko weSewula Afrika.

Nanyana abososayensi be-UK bagugunyeka ngobukhona bomhlobo wengogwana i-Beta eSewula Afrika nje, kodwana iqiniso kukuthi umhlobo wengogwana i-Delta njenganje ngiwo ongaphezu kwayo yoke imihlobo erhatjheka eSewula Afrikapha. 

Namhlanjesi emini ngithintene ngomtato noNdunakulu we-Britain, u-Boris Johnson ukukhulumisana naye ngendaba le.  Ngimhlathululele ngobujamo beSewula Afrika,   ubuzwisisa kuhle khulu.

Sivumelene sobabili ukuthi iinqunto ezinjengalezi kumele zisekelwe  yisayensi, godu sinethemba lomphumela omuhle lokha indaba le nayibuyekezwako emalangeni ezako.

MaSewula Afrika weKhethu,

Amaqalontanzi wethu amakhulu njenganje kuqinisekisa ukuthi umnotho uhluma msinyana, sikwazi ukuvula imisebenzi nokusiza amabhizinisi bona abuyele esigeni.

Ekukuphela kwendlela esingakghona ngayo ukukwenza lokhu, kulokha amaSewula Afrika amanengi akhetha ukujova, msinyana.

Lokha inengi labantu belizwe lekhethu bajovile, singatjho ngesibindi ukuthi iSewula Afrika ililizwe eliphephileko elingavakatjhelwa begodu samukele iimvakatjhibukeli kilelihlobo.

Singabuyela emibuthanweni yemidlalo namakhonsayithi, siphelise imiqinteliso  emarestjurenti nemabhareni, sikhuthaze abantu ukubuyela emisebenzini, eentolo neendaweni zomphakathi ngokuphephileko.

Nasingafikelela imbalo esiqothele ukuyibamba ekupheleni kwalomnyaka, singakhandela eminye imiqinteliso begodu sirhabise nokuvuselelwa komnotho welizwe lekhethu.

Ngifuna ukunikhuthaza noke bona sisebenzise ithuba le-Vooma Vaccination Weekends.

Asiphumeni soke siyokujova.

Asiphekelele abangani bethu nemindeni abangakajovi bayokujova.

Asibeni munye ekufikeleleni umnqopho wethu wama-70% nakufika inyanga kaNobayeni.

Asiphakamise iinyawo, sikhuphule izinga lokujova. Asi-Voome.

UZimu akabusise iSewula Afrika abe ahlale avikela nabantu bayo.

Ngiyathokoza.   

Share this page

Similar categories to explore