Isitatimende sikaMengameli U-Cyril Ramaphosa ngamanye amagadango wezomnotho nezehlalakuhle yomphakathi athathelwa umbulalazwe we-COVID-19

MaSewula Afrika Wekhethu,                

 
Sekumalanga ama-25 solo iSewula Afrika yathoma ngehlelo lokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo elizweni loke elinqophe ukukhandela ukurhatjheka kwengogwana i-corona.


Lelihlelo lifune isibindi esikhulu nokubambelela kwezakhamuzi.


Linibangele umtlhago omkhulu nazinikela ngakho koke.

Ngiyabuyelela, nginethulela ingwani, ngiyanithokoza.


Umbulalazwe oyingogwana i-corona udunge ipilwenu, wahlunguphaza nomnotho.


Amacaphazela wayo azakuba nomthelela omkhulu eemvekeni neenyangeni ezisezako.


Umbulalazwe lo ubangele ukuthi abantu balahlekelwe yingenisomali ngamabhizinisi  nabantu ngamunye  batjhelwa mithombo yabo yokuphila nendlala yarhagala.

Kube sidingo esikhulu ukuthi sithathe amagadango aqinileko narhabako wokuriyadisa ukurhatjheka kwengogwana le. 


Amagadango esiwathetheko la asinikele indawo engcono nethuba lokujamelana nokwanda ebesingeze sikubalekele kwenani labantu abangenwa ngilesisifo ngaleyindlela kwasinda ekufeni amatjhumitjhumi weenkulungwana zabantu. 

Nanyana ukuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo kuwuhlakaze kangaka nje umnotho wekhethu, akusilitho lokho nakulinganiswa nomonakalo ebewungenzeka phezu kwabantu, ekuhlalisaneni komphakathi nemnothweni nangathana ingogwana le izirhatjhekele ngokuthanda kwayo kunganamuntu oyibeke ilihlo.  


Abososayensi bezokwelapha nabodorhodera bekhethu basitjela ukuthi kusesekuseni ukuthi singaba nesiqiniseko ngombulalazwe lo. 

Ngaphandle kokufumaneka kweenhlahla namkha imitjhoga,  singalindela ukuthi lomraro usazosembatha isikhathi eside. 


Iqalontanzi lethu njenganje kuqinisa amagadango wezamaphilo wokusiza afunekako ukulawula nokuriyadisa ukurhatjheka kwesifesi nokuhlenga amaphilo. 

Bekube nje,ingogwana i-corona seyibulele abantu abama-58 elizweni lekhethu. Silila imbiko soke ngalokhu, ngoba siyabazi ubuhlungu nesihluku esikhahlumeze abathandiweko kibo. 

Ebantwini abangaphezulu kwee-126 000 abahloliweko, abazii-3 465 babo kutholakele ubufakazi bokuthi ibangene ingogwana i-corona.

Bangaphezulu kweengidi ezimbili abantu abahlungiweko eendaweni ngeendawo elizweni lokeli, kanti-ke ebantwinaba, abangaphezulu kwee-15 000 babo badluliselwe phambili ukuyokuhlolelwa ingogwana le.  

Sisiphalaza kangaka nje kilepi engakhange khesiyibone yokuhlenga ipilwethu, ngahlanye sithatha amagadango wokuvikela imithombo yethu yezamaphilo, kobanyana sizokuqotjha indlala sibalekele nokuphelelwa bubuyo, bese sibuyisela umnothwethu endimeni yokuvuseleleka. 

Ntambama nje ngithanda ukukhuluma nani ngamagadango esiwathathako kezomnotho nakezehlalakuhle yomphakathi kilobubujamo bezamaephilo obufuna amagadango arhabako. 

Lesisifo esisahlele ilizwe nephasi loke sifuna amagadango wezomnotho wamandla alingana nomonakalo esiwenzako.

Amagadango wethu wezomnotho singawahlukanisa iingaba ezintathu. 

Isigaba sokuthoma sithome phakathi kwenyanga kaNtaka mhlazana simemezela ukuthi ilizwe leSewula Afrika livelelwe yihlekelele ngokwehla kwesifo i-COVID-19.  

Lapha-ke kubalwa amagadango anabileko wokuthundubaza ukuthuwelela kwesifesi emabhizinisini, emphakathini kunye nebantwini ngamunye. 

Amagadango lawa-ke kuphunyuzwa emthelweni, kutjhatjhululwa kweemali zesikhwama sokusiza ehlekeleleni, ukutholakala kweemfanelo zesizo elirhabako, ukusekelwa kwemirholo ngeTjhorense yabaPhelelwe mSebenzi (i-UIF) kunye nokusekelwa ngeemali kwamabhizinisi amancani.


Kwanjesi-ke singena esigabeni sesibili samagadango wethu wezomnotho ukunzinzisa umnotho, silungise ukuhohlomela kokusatjalaliswa nokufuneka kwepahla kunye nokuvikelwa kwemisebenzi. 
Njengengcenye yesigabesi, ntambama nje simemezela ihlelo elikhulukazi lokwethula umphakathi umthwalo nelokusekela umnotho lemali ema-R500 wamabhiliyoni, elinganiselwa ku-10% wePahla ePheleleko yaNgekhaya (i-GDP).

Isigaba sesithathu lihlelo lamaqhinga womnotho esizolethula sivuselele ngalo umnotho wekhethu njengoba sisaqaquluka kilamahlungu wesifo esiwileko.

Okuqakatheke khulu ehlelweni lamaqhinga wokuvuselelwa komnotho kuzakuba magadango esizowathatha ukukhuthaza ukufunwa kwepahla nokusatjalaliswa kwayo ngokusebenzisa amahlelo abonakalako wokwakha umthangalasisekelo, ukuphunyeleliswa kwamsinya kwamatjhuguluko wezomnotho, ukutjhugululwa komnotho wekhethu kunye nokuthathwa kwawo woke amanye amagadango azakulumathisa ukuhlunyiswa komnotho oqalelela umuntu woke.  

Sizakwendlalela ihlathululo yalokhu ngemininingwana epheleleko emalangeni ezako.

Emalangeni adlulileko besibonisana nabahlanganyeli nababelani abahlukahlukeneko.

Sikhe sahlangana nebamabhizinisi, abajamele abasebenzi kunye nabajamele umphakathi ku-NEDLAC.

Sihlangene naboNdunakulu, naboSomkhandlu naboMeyara bamaDorobha amaKhulu kunye namalunga womKhandlu oBonisa uMengameli ngezomNotho. 

Ngemva kwemihlangano le, iKhabinethi iqale iimphakamiso ezimbadlwana ngokwahlukahluka yabe yaqedelela ihlelo lokwethula umphakathi umthwalo wezehlalakuhle yomphakathi newezomnotho; lelihlelo-ke liyisika yesigaba sethu sesibili segadango lezomnotho.  


Lokhu kufaka hlangana:


Kokuthoma, isabelomali ngokungakajayeleki esizokusetjenziselwa ukuqalana nengogwana i-corona;

Kwesibili, ukulamulela abantu ababulwa yindlala nabasemtlhagweni wokudosa budisi ekuyibangamatlhuwo emphakathini;

Kwesithathu, isekelo leenkhampani nabasebenzi;

Kwesine, ukuvulwa ngobutjha komnotho ngeengaba ngeengaba. 

Ubudisi obulethwe yi-COVID-19 bufuna isabelomali esibonakalako ngokungakajayeleki – esilinganiselwa ema-R500 wamabhiliyoni – esizakusetjenziselwa imithombo yamandla neensetjenziswa ekulwiseni lesisifo. 


Lapha-ke kubalwa ukunikelwa iqalontanzi elitjha kwemali elinganiselwa e-R130 yamabhiliyoni esesabelweni seemali sanonyaka. 


Enye-ke imali izakubuthelelwa keminye imithombo yamandla yekhethwapha, ngenge-UIF nakubasebenzisani bamazwe ngamazwe neenhlangano zeemali zamazwe ngamazwe. 
Bekube nje, leziinjamiso ezilandelako, iBhanga yePhasi, isiKhwama seeMali sePhasi (i-IMF), i-iBhanga eTja yezeTuthuko ye-BRICS, kunye neBhanga yezeTuthuko ye-Afrika sekukhe kwakhulunyisanwa nazo, nje-ke zisakhulumisana neZiko leeMali zeNarha leSewula Afrika ngeendlela ezihlukahlukeneko zokusizwa ngeemali.

Ezinye zeenjamiswezi zitlame amahlelo wokusekela ngeemali anqophe ukusiza amazwe ekufuze ararulule imiraro ebangwe yi-COVID-19 njengathi nje. 


Imali le-ke izakusetjenziselwa, kokuthoma, ukusekela imisebenzi yezamaphilo yokulwisa yona ingogwana le. Ima-R20 wamabhiliyoni imali ezakusetjenziswa emizameni yethu yokurarulula umraro wesifo nasi. 

Nasizakuphumelela ukulawula ukwanda kwabantu abangenwa sisifesi njengoba kulindelwe besiqinisekise ukuthi woke umuntu odinge ukwelatjhwa uyelatjhwa, kufuze silungiselele ukuthi iindleko zethu zizakukhuphuka ngeensetjenziswa zokuvikela umuntu ngamunye kubasebenzi bezamaphilo, emahlelweni wokuhlunga umphakathi, ukwanda kwabantu abahlolwako, ukungezelelwa kwemibhede esetjenziswa ngaphandle kweembhedlela, iimphefumulisi, iinhlahla kunye nabantu abahlenga abanye. 

Ukuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo kube namacaphazela amambi emalini abomasipalada abayenzako ukube kanti vele lesisikhathi lapho kuqina khona igandelelo lokuthi bakhwezelele baqinise. 


Ngalokho-ke enye imali ema-R20 wamabhiliyoni izakunikelwa bona abomasipalada kobanyana bazokwazi ukutholela abantu amanzi asidingo esirhabekileko, bandise ihlwengiso leenthuthi ezithutha umphakathi neendawo ezizisebenzisako, babe batholele abantu abanganabuyo ukugoma neendawo zokufihla ihloko.


Imininingwana epheleleko izakumenyezelwa esabelweni seemali esihlelwe ngobutjha esizakwethulwa nguNgqongqotjhe wezeeMali.  Omunye umraro ofuna ukungezelelelwa imali ebonakalako kuphungulwa kwendlala namatlhuwo womphakathi kilo loke ilizweli.                                                                                                                                                            

Nanyana sesithethe amagadango wokuvikela imirholo yabasebenzi emnothweni ohlelekileko nje sabe sasekela namabhizinisi amancani, alingeneko namancancani, iingidi ngeengidi zamaSewula Afrika emnothweni ongakahleleki nalabo abadinge umsebenzi badosa emhlweni bona baziphilise. 


Ukudinga nokungabi nokugoma okwaneleko kuthuwelele ngamandla ngeemvekana ezimbadlwana ezidlulileko. Njengendlela yokusiza imindeni ecaphazeka lula khulu eSewula Afrika, siqunte ukuthi sikhuphe isibonelelo esimrholo we-COVID-19 sesikhatjhana esizakuthatha iinyanga ezisithandathu.

Sizokukhupha ama-R50 wamabhiliyoni ukubakhupha emhlweni abadosa kiwo labo abacatjhazelwe khulu khulu ngiyo ingogwana i-corona.

Lokhu-ke kutjho ukuthi isibonelelo sesondlo sabantwana sizakukhuphuka ngama-R300 ngoMrhayili bese kuthi ukusukela ngoMgwengweni ukuyokufika kuSewula bangezelelelwe ngama-R500 qobe yinyanga. 

 

Zoke ezinye iimbonelelo zombuso zizokukhuphuka ngama-R250 ngenyanga isikhathi esiziinyanga ezisithandathu ezizako.

Ukudlula lapho, kuzokuba naneSibonelelo esiKhethekileko se-COVID-19 sokwEthula umThwalo wamaTlhuwo semali ema-R350 ngenyanga iinyanga ezisithandathu esizokurholiswa abantu abangasebenziko njenganje godu abanganasibonelelo abasifumanako embusweni namkha ku-UIF. 


UmNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi uzakumemezela ukuthi kuzakufuneka ini umuntu nakenza isibawo sokurholiswa leziimbonelelo. 

Silimukile ukuthi urhulumende akanamandla aneleko wokuphakisa ukugoma ukuthi kwanele woke umuntu njengoba isidingo sikhuphukile nje solo kwehle isifo se-COVID-19.


I-SASSA kiwo wona amalangana lawa izokuthoma ukusebenzisa ihlelo lethekhnoloji lokuphakisa ukugoma ngamavawutjha nangokudlulisa imali ukuqinisekisa ukuthi isizo liyafika belifika msinyana ebantwini abalitlhoge khulu. 
 

Ukudlula lapho, ukwanelisa isidingo sakhona nje, umNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi wenze isivumelwano sokusebenzisana nesiKhwama sokuZwelana, neenhlangano ezingasizombuso kunye neenhlangano zomphakathi, sokuphakisa iimpakana zokugoma ezima-250 000 elizweni lokeli eemvekeni ezimbili ezizako. 

Sibuhlungu khulu ngemibiko yeenkhohlakali ezidlelezela ihlelo lokuphakisa ukugoma nelinye isizo labadududu.


Angeze sizaze ukuqinisekisa ukuthi labo abanesandla kilobubukhohlakali obunje bayabotjhwa baqalane nesandla somthetho. 

Nanyana sekunamahlelo esele avele akhona eza norhulumende wokuphungula isibalo esiphezulu okurarako sabantu abangasebenziko njengeHlelo eliNabileko lemiSebenzi yomPhakathi (i-EPWP), kodwana akakaneli. 


Imiraro eza nengongwana i-corona izokubangela ukuthi abanengi balahlekelwe misebenzi. 


Kuzokubekelwa ngeqadi imali elikhulu lamabhiliyoni wamaranda yokuvikela imisebenzi nokuvula eminye imisebenzi. 

Solo kwamenyezelwa  ukuthi ilizwe leSewula Afrika liwelwe yihlekelele esikhathini esiyinyanga esidlulileko, urhulumende selathethe amagadango ambadlwana wokusekela imirholo yabasebenzi asize neenkampani ezifadalalako. 

Nakutjhinga lanamhlanje, isibonelelo esikhethekileko se-UIF nge-COVID-19 besesibhadele abasebenzi abazii-600 000 beenkampani ezingaphezulu kwee-37 000 imali eyi-R1.6 yamabhiliyoni. 


Kubekelwe ngeqadi imali ema-R40 wamabhiliyoni yokusekela umrholo wabasebenzi abaqatjhi babo ababhalelwa kubarholisa.

Siragela phambili ngokunikela isizo – ngokubolekisa imali, ngeembonelelo zomrholo wembusweni nokuhlelwa ngobutjha kweenkolodo – nama-SMME, abanikazi beentodlwana/iimphaza namanye amabhizinisi angakahleleki.

Ubungako balelisizo bekube nje bungaphezulu kwekhulu leengidi zamaranda.


Kuzokungezelelwa enye imali emabhiliyoni amabili wamaranda ekuzakusizwa ngayo abanikazi bama-SME nebeemphaza namanye amabhizinisi amancani.


Eemvekeni ezimbalwa lisetjenzisiwe ihlelo le-IDC ukusekela iinkampani bona zikghone ukuthenga nanyana ukukhiqiza iinsetjenziswa zokuzivikela kwabantu ngamunye , la kuvunyelwe khona imali eli-R162 leengidi bekube nje. 


Ezinye iindlela zokusekela zitlanyelwe abadlali besiteyiji, abadlali bemidlalo yekundleni nabosocwephetjhe kunye nababuthi beenzibi nabahlanganyeli nomphakathi ekorweni yezebhoduluko. 

Nanyana lamagadango atjengisa ukuthi aletha umehluko eenkampanini ezinengi nebasebenzini abanengi nje, kuyakhanya ukuthi kusese nesidingo esikhulu khulu emnothweni woke.

Ngalokho-ke sizokwethula ihlelo lokubolekisa ngemali lemali ema-R200 wamabhiliyoni ngokusebenzisana namabhanga amakhulu, iZiko leeMali zeNarha kunye neBulungelomali eliKhulu leSewula Afrika. 

Lokhu-ke kuzakusiza abosomabhizinisi ngeendleko zokuraga umsebenzi, njengemirholo, irende nokubhadela abasabalalisi.

Esigabeni sokuthoma, iinkampani ezenza imali engaphasi kwama-R300 weengidi ngomnyaka ngizo ezizakulungela ukuthola isizo.

Kulindeleke ukuthi ihlelweli lisekele amafemu angaphezulu kwama-700 000 nabasebenzi abangaphezulu kweengidi ezintathu ngalesisikhathi sobudisi. 


Ambadlwana amabhanga esele alindele ukuvula amahlelo wesizo lawa asebenze ngaphambi kokuphela kwenyanga. 


Urhulumende usebenzela nokungezelela amagadango wokusekela abacaphazeka lula namakoro athintekileko njengebubulo lamateksi nje. 

Ngaphezu kwalamagadango wokuphunyuzwa umthwalo womthelo, sizokwethula neholideyi yeenyanga ezine yokungabhadeliswa kwamakampani umthelo wokwakhiwa kwamakghonofundwa, sikhambise msinyana ukubuyiselwa kwabantu umthelo we-VAT kunye neriyado leenyanga ezintathu lokubuyisela amaforomu womthelo kunye nembadelo yokuthoma yomthelo wekhaboni. 

Njengendlela yokusiza amabhizinisi amanengi, isilinganiso salokhuya sokuhlukanisa inani lengeniso  ngezokutshwiliswa komthelo sikhutjhulelwa ekhulwini leengidi zamaranda ngomnyaka, nesilinganiso somThelo umQatjhi awuDosa esiSebenzini (i-PAYE) engatshwiliswa izokukhutjhulelwa ema-35%.


Ibhizinisi eyenza imali engaphezu kwekhulu leengidi zamaranda ngomnyaka ingakhombela bunqopha kwa-SARS ukutshwilisa imbadela yomthelo ibhizinisi ngayinye.
 

Akuzukuhlawuliswa ukubhadela ngemva kwesikhathi nakube umuntu uveza ubufakazi bokuthi ubejame kumbi khulu kilobubujamo bezinto obunje. 


Abatheli bomthelo abanikela esiKhwameni sokuZwelana (i-Solidarity Fund) bazakukghona ukuyitleyima ukufikela kuma-10% njengemali edoswe engenisweni yabo etheliswako. 


Nasele iyoke imali yomthelo le, ihlanganisa ama-R70 wamabhiliyoni wokwethula amabhizinisi nabantu ngamunye umthwalo.


UNgqongqotjhe wezeeMali uzakuhlathulula kabanzana ngeminye imininingwana ngalokhu okungehla nangezinye iimemezelo eziphathelene neendaba zomthelo. 


Nakuphunyeleliswa woke amagadango la, sizimisele ukuqinisekisa ukuthi abomma, ilutjha nabantu abakhubazekileko batjhejwa bebasekelwe ngokukhethekileko.


IBulungelomali eliKhulu leSewula Afrika nalo lenze umnikelo oqakathekileko ukusekela umnotho wamambala. 


Ngokukhambisana namandla elinikelwe wona mThethosisekelo, lehlise imalinzalo ezalela emalini ebolekiswa amabhanga ngamaphesende amabili (ebizwa nge-200-basis point), ngaleyindlela yabe itjhaphulule imali ema-R80 wamabhiliyoni ubuncani bakhona emnothweni wamambala, yabe yathatha namanye amagadango ukungezelela ukuthenga nokuthengisa lula ehlelweni leemali. 


Amabhanga ambadlwana neenkampani zetjhorensi nazo zisizile emzameni wokwethula umthwalo wezomnotho, ngokuriyadisa namkha ngokwehlisa imbadela, nokunikela ihlelo lokwethula umthwalo wesikolodo nokucima iindleko zokubhanga kilabo abarhola isibonelelo sembusweni. 

Isigaba sesine la iKhabinethi izibophelele khona kuvulwa ngobutjha komnotho ngeengaba.


Sizakulandela indlela elungiselwe ukuqalelela ubungozi nasibuyela emisebenzini epheleleko yomnotho, sinzinzise isidingo sokukhandela ukurhatjheka kwengogwana i-corona ngesidingo sokusiza abantu babuyele emsebenzini.

Njengoba ngikhe ngatjho phambilini, nasingaqeda ihlelo lokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo msinya khulu namkha ngokupharhazela, sizabe sizifake endleleni yengozi yokubuya kwesifo ngamandla amakhulu sibe singasalawuleka.


Ngalokho-ke sizakuthatha ikambiso yokukhamba kancani kancani, ngeengaba ngeengaba, silandela ubufakazi obuhle besayensi obukhona, sitjhaphulule imibandela yemisebenzi yomnotho kancani kancani. 


Njengoba sizabe sisenza njalo, sizabe solo sijame sinzinzile esiquntweni sethu sokuthi sifuna ukulawula ingogwana le ingakghoni ukurhatjhekela phambili.


Ngalokho-ke kutjho ukuthi kuzakufuneka ukuthi sisebenze ngokulungela ukuthi sihlale silindele ukutjhuguluka lapho kufuze sitjhuguluke khona nakunesidingo eemvekeni neenyangeni ezizakwezi, sisikimele ubujamo bezinto njengoba buzabe buvela ngesikhatheso. 


NgeLesine, ngizokukhuluma nesitjhaba ngamagadango azokuthathwa ngemva kokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo elizweni loke nasele kuvulwa umnotho ngobutjha. 


Umraro lo angeze uhlalele isiphelani, nje-ke lizakufika-ke ilanga mhlana woke amagadango athethweko lawa angeze asafuneka. 


Bekube mzukwanokho,  kufuze siqinisekise ukuthi boke abantu bekhethu bathola isekelo elaneleko. Ubukhulu balelihlelo lokusiza kuyinto eqakatheke khulu ngokwayo, engakhange kheyenzeke phambilini. 


Kutjengisa ukuthi akunalitho elingasikhandela nasele sincamele ukusekela nokuvikela abantu bekhethu engozini yalengogwana bona bangalimali. 

Sizakwenza esingakghona ukukwenza ukuthi siphume kilobubudisi obuyibangamatlhuwo phezu kwabantu, epilweni yokuhlalisana komphakathi kunye nemnothweni - ngoba kufuze siphume vele.


Ilizwe lekhethu nephasi lokeli esakhe kilo angeze lisabuyela kilokho ebelingikho.


Singancameli kwaphela ukubuyisela umnotho welizwe lekhethu lapho bewukhona phambilini ngaphambi kokufika kwengogwana i-corona, kodwana sitjhotjholozele ukuhlahla indlela yomnotho omutjha ebujameni bephasi obutjha.


Iqhinga lethu lezomnotho ukuya phambili lizakufuna indlela etja yokusebenzisana komphakathi kibo boke abalimindima -  abosomabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi, umphakathi kunye norhulumende -  ukuhlela umnotho ngobutjha besiwuhlumise ngokuqalelela umuntu woke. 

Ukwakhela phezu kwebambiswano elibanjisenwe babelani bomphakathi ngalesisikhathi sobudisi, sizalikhambisa msinyana ihlelo lokuhlela ngobutjha elifunekako ukuphungula iindleko zokuraga ibhizinisi, ukukhuthaza ukwenzelwa kwezinto emkhanyweni nokukhuthazwa kwamandla wokuhluma komnotho, ukuhlela amabhizinisi wombuso ngobutjha kunye nokuqinisa ikoro engakahleleki.  

Sizakubambisana sirage ihlelo lamatjhuguluko womnotho otjhuguluka kusukela emirajini elizakuqinisekisa ukuthuthuka kwabantu abasikazi, kwelutjha nabantu abakhubazekileko, elizakwenza amadorobha wethu, iindawo zethu zemakhaya zibe ziindawo eziphuphumako ngokomnotho. 

Umnotho wekhethu kufuze bona wakhelwe ekulungeni, ekuhlomisaneni ngamandla womnotho, ebulungisweni nekulinganeni. 

Kufuze usebenzise woke umthombo wamandla, loke ikghono nawo woke amandla wokusungula esinawo ebantwini belizwe lekhethu. 


Umnotho wethu omutjha kufuze uvule amathemba namathuba amatjha. 


Esikhathini esiyinyanga esidlulileko, amaSewula Afrika avulelene iinhliziyo atjengisa Ubuntu bokusizana.


Ngitjho nagadesi njengombana ubujamo bezinto busese nje, kufuneka sizidele, sizinikele ngamandla, njengombana siqale ingomuso elingcono ngethemba elikhulu. 


Ngitjho nanyana sizithola siseenkhathini zobudisi obukhulu kangaka, ngitjho iinkhathi lapha kutlhogeka bona sizinikele nje, ngitjho eenkhathini lapho singeze sathoma sinyefise ukutjheja nokuyelela kwethu, siqala phambili ngesibindi silindele ingomuso elingcono. 

Nginethemba emandleni nekuqiniseleni kwamaSewula Afrika amumuntu woke, nekghonweni lawo lokujamelana nobujamo obubudisi nokuvuka bazithathe okufakazeleka ngokubuyelelweko – kiwo woke umlando welizwe lekhethu– ukuthi ayakwazi ukujamelana nobujamo obufuna ukujanyelwa bekehlule.


Sizokuvuka besidzimelele.


Sizakwehlula.

Sizakuphumelela.


UZimu akabusise iSewula Afrika bekavikele nabantu bayo.


Ngiyathokoza. 

Share this page

Similar categories to explore