Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla we-12 kuMgwengweni 2013

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini sagadesi

1.1. IKhabinethi ithanda ukufisela uMengameli wangaphambilini uNelson Mandela ukuphola kwamsinyana begodu ithanda ukuqinisekisa isitjhaba bona lapha akhona uthola itlhogomelo lokwelatjhwa elithe tjha. IKhabinethi ithabe khulu bona uyalulama begodu ithanda ukugandelela bona ababikiindaba nomphakathi bahloniphe ilungelo lokuba yedwa kwakaMengameli nomndenakhe ngalesisikhathi.

1.2. IKhabinethi ikwakwazele umsebenzi weKlasta yezokuTjheja zobuLungiswa, ukuKhandela ubuLelesi nokuVikela owenziwe siqhema sabaHlanganyeli beJima eliLwisana nobuKhohlakali (i-ACTT) elahlonywa nguMengameli uJacob Zuma ngonyaka wee-2010. Kukokuthoma lokhu kwenzeka emlandweni wethu wentando yenengi bona iinlelesi ezihlukumeza umphakathi neensetjenziswa zivezwe tjhatjhalazi ebantwini begodu nazo ziziphendulele tjhatjhalazi ngalokho ezikwenzileko. Umnqopho weSewula Afrika wokuqeda ubukhohlakali usitjhideza kunembombono yethu yonyaka wee-2030 lapho umphakathi weSewula Afrika uzabe unemikghwa emihle yokuziphatha nokudzimelela emigomeni ezibekele yona.

Ubujamobu bokugasela bunqophe ekukhandeleni abantu emazikweni womphakathi nawangeqadi bona bangazibandakanyi ezenzweni zobukhohlakali nezobulelesi begodu lokhu kutjhotjhozelwa kukuzibophelela kwethu ukuze kuqinisekiswe bona woke umuntu uvikelekile begodu uzizwa aphephile.

1.3. IKhabinethi ikhgala ngokuncamileko isenzeko samhlaphanje sokubandlululana ngokobuhlanga kwezinye zeengcenye zenarha yekhethu. Ibandlululo ngokobuhlanga alamukeleki enarheni yekhethu nentandweni yenengi, iinkolo zethu azibe yindawo lapho kufundiswa khona imikghwa emihle yokuziphatha, ukuthuthukisa nokuvikela umThethosisekelo wethu.

IKhabinethi ikwakwazela umNyango wezeFundo esiSekelo ngokuthatha igadango lamsinyana lokulwisana nebandlululo ngokobuhlanga eenkolweni nangokukhuthaza boke abazali, abentwana nabotitjhere ukuthi babike izehlakalo zokubandlulula ngokobuhlanga nezenzo zokuhlukumeza eziseenkolweni. IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika bona asebenzisane nombuso ekukhandeleni ibandlululo ngokobuhlanga lokha nalibonakala lenzeka emphakathi wethu.

1.4. IKhabinethi yamukela ukuvakatjhela eRiphabhliki yeSewula Afrika kwakaMengameli we--Amerikha, uBarack Obama, eliyingcenye yekukhambela kwakheamazwe amathathu ekuyi-Senegal, i-Tanzania neSewula Afrika hlangana komhla wama-26 kuMgwengweni nangomhla ama-3 kuVelabahlinze 2013. Imikhulumiswano yethu yeqhinga lezepolotiki ne-Amerikha iragela phambili ngokuletha isivumelwano sebumbano letjhebiswano hlangana neentjhaba ezimbili. I-Amerikha ihlala imhlanganyeli oqakathekileko kwezokurhwebelana, zokusisa, zokuvakatjha nezethekhnoloji. 

1.5. IKhabinethi ithokoza umhlangano oqakatheke khulu omayelana neKambiso yokuNikelwa kweenTifikedi ye-Kimberley (i-KPCS) ogade ubanjwe nakama-4 ukuya nakali-7 kuMgwengweni 2013 e-Kimberley. UmButhano hlangana nokhunye ukhulumisane ngeendlela zokuqinisa ukuphunyeleliswa kwekambiso yokunikelwa kweentifikedi zokurhweba ngedayimani emakghwakghwa. Lokhu kukuqinisekisa bona irhwebo ngedayimani alisekeli ngeemali inturhu eyenziwa mavukelambuso nabahlanganyeli bawo abazokuthathela phasi okuvunyelwa mthetho wemibuso. Iimphakamiso zomhlangano lo zizokutjhejwa emhlanganweni wokulungiselela we-KPCS ozokubanjwa lokha unyaka lo nawuya ngekupheleni.

1.6. IKhabinethi ubike bona isikhumbuzo seLanga leLutjha elenza iminyaka ema-37 nonyaka lemiGuruguru ye-Soweto yamhlana ali-16 kuMgwengweni lizokugidingwa ngaphasi kwesihloko esithi, “Ukusebenzisana ngomNqopho wokuThuthukisa iLutjha nokuPhelisa ukuSetjenziswa kweenDakamizwa eSewula Afrika”. IKhabinethi ithokoze ukuzinikela kwelutjha lonyaka we-1976 ngokutjhugulula umlando wenarha bese labeka iSewula Afrika ebujameni obunganyakaziko bentando yenengi. IKhabinethi ibuyelele  ngokuthi njengobana ilutjha lonyaka we-1976 lalwela itjhaphuluko nokubunjwa kombuso wentando yenengi, lanamhlanjesi ilutjha lihlahlwa bona lilwele ukuphumelela ekurarululweni kweentjhijilo zokuqeda umtlhago, ukutlhogeka kwemisebenzi, ukurhobhisa iNgogwana yeNtumbantonga  neNtumbantonga, ukuzithuthukisa komuntu ngamunye nokuqeda ukusetjenziswa kweendakamizwa ngokweqileko. IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika neenhlangano bona zisebenzisane zikwazi ukwenza ngcono ipilo yelutjha begodu zilwe nabakhukhuthisi beendakamizwa abaphila hlangana nemiphakathi yethu. ILanga leLutjha elisikhumbuzo lizokuba ngoSondo mhlana ali-16 kuMgwengweni 2013 eNewcastle, KwaZulu-Natala.

1.7. IKhabinethi ithokozisa iHlangano yabaFundi beSewula Afrika (i-Cosas) ngesikhumbuzo sokufikelela kwayo eminyakeni ema-34 esekeleke emzabalazweni we-Soweto wonyaka we-1976 wokulwela ifundo enokutjhaphuluka, eyikhwalithi neyamambala. Isizwe sahlanganyela ne-Cosas ekugidingeni iqophamlando yepumelelo kanye nokukhuphula ikhwalithi yefundo yabantu boke. IKhabinethi ibuye godu ithokoza uburholi be-Cosas ngokuthatha isisungulo sokwakha iluTjha bona lilwisane nokusetjenziswa kweendakamizwa ngokweqileko.

1.8. IKhabinethi ikhalima isenzo somphakathi weTjingalanga Kapa sokuthulula uthuvi  hlangana nabantu lokha nagade sitjhagalela ukupheliswa kwekambiso yamathunga wokuphumela athuthwako. Kanti nokho, umBuso uyawahlonipha amalungelo wabantu wokuveza iinghonghoyilo kodwana indlela le yokunghonghoyila ayikahlonipheki begodu iletha ubungozi obukhulu kwezepilo yomphakathi neyabatjhagali ngokwabo. IKhabinethi ibawa boke abantu bona bethule iinghonghoyilo zabo ngendlela ehloniphekileko begodu bahloniphe iminyango yomphakathi  kungakhathaleki ukuthi bakwate begodu banghonghoyila kangangani. IKhabinethi ibuye yabawa iimphathimandla bona zirarulule imiraro ngokurhabekileko begodu ngendlela ekhambisana nomThethosisekelo wethu.

1.9 UmBuso ngaphasi koburholi beSekela likaMengameli uKgalema Motlanthe, uhlangane nabarholi bezekolo abajamele umKhandlu wamaSondo weSewula Afrika kanye neKhonferense yaboBhitjhobho beKhatholigi beSewula Afrika kuzokucociswana ngezinto ezibatshwenyako zokobana khuyini okuzokulethwa yiPhrojekthi yokwEnziwa Ngcono kwaboThelawalisa be-Gauteng ebantwini abatlhagako nokobana umbuso awukhathaleli iindingo zabatlhagako.

IKhabinethi ibuyelele godu yathi umbuso ukususile ukutloliswa kweenkhwelo zomphakathi (ezisetjenziswa khulu babantu abatlhagako) ekubhadeleni iindleko zendlela ebhadelwako eendleleni ze-Gauteng. Begodu ukuhlangabezana neenghonghoyilo zabatjhayeli abanye beenkoloyi, umbuso unciphise imbadela wabese wenza elinye irhelo lamanani wemali ezokubhadelwa ngokuya ngemihlobo yoke yeenkhwelo.

IKhabinethi ikhuthaza abatjhayeli beenkoloyi be-Gauteng bona bazitlolisele amakarajana wekhompyutha ama-e-tags begodu babone iphrojekthi le njengengcenye yemizamo yelizwe yokutjhotjhozela ukwakhiwa komthangalasisekelo womphakathi.

1.10 IKhabinethi ithokozisa iinQhema zeBholo eRarhwako i-Bafana Bafana ne-Banyana Banyana nesiQhema sebholo ePhaywako ama-Proteas ekuthumbeni kwabo kwamhlaphanje kwebholo erarhwako nephaywako. IKhabinethi ithokozisa iinqhema zebholo ngomsebenzi obudisi wokuthumba weveke egadungileko begodu ukhuthaza amaSewula Afrika woke bona asekele iinqhema zethu zenarha.

1.11 IKhabinethi imukele ukuhlonywa kwe-Power FM, isitetjhi esitjha somrhartjho nesingesitjha kileli bubulo lezokurhatjha. IKhabinethi ibike bona isitetjhi lesi sizokukhuluma ngeendaba zepolotiki, zokuhlalisana kanye nezemidlalo begodu sihlangane nerhelo lemirhatjho ezokusetjenziselwa ukulethela amaSewula Afrika ilwazi.

1.12 IKhabinethi ithokozisa umNqophisi Zombelele womNyango wezamaPhilo uDorh. Malebona Precious Matsoso, ngokuqatjhwa kwakhe njengelunga nokuba ngomunye waboSekela Sihlalo beBhodi ePhetheko yomKhandlu wezamaPhilo weNarha isikhathi esiminyaka emithathu.

2. Iinkulumiswano neenqunto eziqakathekileko zeKhabinethi

2.1. IKhabinethi yazise bona iZiko lezobuHlakani beeMali leSewula Afrika lizokubamba imiHlangano yeenQhema eziSebenzako newokuLungiselela waqobe Nyaka wango-2013 wesiQhema samaziko wezobuhlakani beemali we-Egmont.

IsiQhema se-Egmont yihlangano yamaziko wezobuhlakani beemali wemazweni ali-131. Sihlangana qobe ukuze zamarhwebo weentjhabatjhaba zikwazi ukukhomba imali engena ngobulelesi, ukuqeda imali ebuya kokuthengwako nokusekela ngemali ngendlela engasisemthethweni ngomnqopho wokuvikela isithunzi serherho lokusetjenziswa kwemali.

2.2. IKhabinethi yazise ngokukhethwa kweSewula Afrika bona isebenze kumKhandlu wezomNotho nezeHlalakuhle weenTjhaba eziBumbeneko (i-ECOSOC) ukusukela ngonyaka wee-2013-2015. Lokhu kuletha ithuba lokubeka uburholi beSewula Afrika ngeqhinga lokuthuthukisa iindaba nokuqinisa indima edlalwa yinarha njengokubumbana okunzinzileko nokunepumelelo ekusebenzisaneni namanye amazwe.

ISewula Afrika izokwenza isiqiniseko sokobana i-ECOSOC iqiniswa njalo begodu yakhiwa ngcono godu ukuqeda umtlhago ngokufaka iintjhijilo zephasi zombelele kanye neendingo zamazwe athuthukako.

2.3. IKhabinethi itjheje umbiko wobuLunga besiKhatjhana beSewula Afrika kumKhandlu wezokuVikela weenTjhaba eziBumbeneko (i-UNSC) ukusukela mhlana li-1 kuTjhirhweni 2011 ukufikela mhlana ama-31 kuNobayeni 2012.
Umbiko uhlathulula ngomthelela iSewula Afrika enawo erherhweni lokubusa lephasi zombelele ekuletheni ukuthula nokuvikeleka kweentjhabatjhaba.

Ngokukhambisana nemithetjhwana yokuziphatha neenrhuluphelo zenarha, iSewula Afrika ku-UNSC yenze iqalontangi lesisombululo senturhu nokuletha ukuthula kanye nokunzinza eNarhakazini ye-Afrika. Ubulunga ku-UNSC bunikele godu iSewula Afrika ithuba lokuqinisa ubudlelwana ngabahlanganyeli abaqakathekileko bamazwe athuthukako- I-Brazil, India, Nigeria ne-China ababelana neSewula Afrika ubulunga kilomkhandlu.

3. Imithethomlingwa

3.1. IKhabinethi iphasise bona umThethomlingwa wokuKhibelela weLawulo leHlekelele uthunyelwe emphakathini bona ubeke imibono.

UmThethomlingwa lo unqophe ukurarulula imiraro ekuqalenwe nayo kiwo woke amaziko wombuso ngemva kokuthonywa komThetho weLawulo leHlekelele woNyaka we-2002.   UmThethomlingwa wokuKhibelela uzokuqinisekisa umsebenzi owenziwa bomasipala beeyingi mayelana nemisebenzi ekufanele ihlonywe ezokunikela amandla wokuthuthukisa nokulungelelanisa ihlelo lelawulo lehlekelele. Lokhu kufaka hlangana ikghonakaliso yomsebenzi  welawulo lehlekelele endaweni elawulwa ngumasipala.
  
UmThetho weLawulo leHlekelele woNyaka wee-2002 unqophe izinto ezine: utlama bewuhlathulule iphahla yehlangano yelawulo lehlekelele; unzinzisa ituthuko yomthetholawulo ozeleko kanye nephahla ngomnqopho wokutlama ilawulo lehlekelele. Umthethomlingwa ubuye unikele ukuhlukanisa ngeengaba nesaziso sehlekelele; begodu usebenza kwesikhatjhana ngokusekela ngeemali kwalokha nakuqeda ukwenzeka ihlekelele nekubuyiseleni ebujameni obulungileko. Ihlinzekela ngabomazinikela belawulo lehlekelele kanye nokhunye okulisizo elingezelelako.

3.2. IKhabinethi iphasise ukuthunyelwa ePalamende komThethomlingwa wokuKhibelela weMali yomThelo weMakhiwo eseNdaweni kaMasipala womBuso wemaKhaya.

UmBuso wemaKhaya: UmThetho weMali yomThelo weMakhiwo eseNdaweni kaMasipala uthome ukusebenza nakama-2 kuVelabahlinze 2005. Ukhitjelelwe kabili ngonyaka wee-2008 nangowee-2009. Iinkhibelelo lezi zinqophe ukususa ukuba nehlathululo engaphezulu keyodwa bese inikela isiqiniseko sangokomthetho.

Ukukhitjelelwa kuzokuvumela ithuba lokwenza izinto tjhatjhalazi ekubekeni imali ethelwako yemakhiwo eyahlukahlukeneko begodu lokho kuzokwenza abanikazi bemakhiwo bazwisise ihlawulo ebhadelwako. Ukukhitjelelwa kuzokukhiphela ngaphandle ezinye izenzelo zomphakathi zomthangalasisekelo ezifana neendlela, iimporo zeentimela, amadoyelo weemphaphamtjhini namadamu akhiweko angeze abhadeliswa umthelo. Lezi zenzelo zilawulwa mphakathi begodu angekhe zibe nobumbi emazikweni wangeqadi.  Lokhu kuzokwenza ngcono izinga lemisebenzi yezomnotho emikhawulweni yoke kamasipala. Izokuba nomthelela godu ekuthuthukiseni iindima ezidlalwa mabhizinisi wombuso ngokuphungulu  iindleko ezinzinzileko.
 

3.3. IKhabinethi iphasise umThetho wokuThutha iPahla ngomKhumbi okuyokukhulunyiswana ngawo ePalamende. ImiThethomlingwa le iyingcenye yeendlela ezenzelwe ukunikela imiphumela yeembopho zeSewula Afrika ngaphasi kweKambiso yeHhlangano yokuThutha iPahla ngomKhumbi yeenTjhabatjhabayonyaka wee-1992.

3.3.1 Umnqopho womThethomlingwa wokuThutha iPahla ngomKhumbi (i-Civil Liability Convention): kukwenza umthetho weKambiso yeHlangano yokuThutha iPahla ngomKhumbi yeenTjhabatjhaba, yonyaka we-1992; begodu nokuphasisa njengomthetho isikhibelelo se-International Convention on Civil Liability for Oil Pollution Damage, sonyaka ew-1969. I-Civil Liability Convention ihloma begodu yenza iinkolodo zomnikazi womkhumbi otlolise ngokomthetho zibe semthethweni.

3.3.2 Ihloso yomThethomlingwa wokuThutha iPahla  ngomKhumbi (we-International Oil Pollution Compensation Fund): Kukghonakalisa umThethokambiso wonyaka we-1992 ku-International Convention on the Establishment of an International Fund for Compensation for Oil Pollution Damage, 1971 (isiKhwama sokuNcephezelisa).

IsiKhwama sokuNcephezelisa sitlama isiKhwama seentjhabatjhaba sokusekela ngeemali esibizwa i-International Oil Pollution Compensation (i-IOPC) Fund. Umnqopho wesiKhwama kubhadela iincephezeliso zabongazimbi abonakaliswe kusilaphala kweebhoduluko nommoya (ehlathululweni ye-Civil Liability Convention) lapho babhalelwe khona ukuthola iincephezeliso, iincephezeliso ngokuzeleko, ngaphasi kwehlinzekelo le-Civil Liability Convention. Isikhwama se-IOPC sithola iimali zayo kubanikazi bemikhumbi ethwala ipahla.

ImiThethomlingwa yeenKolodo zomPhakathi neMali ebekelwe ngeQadi isebenza ngeenkolodo nokuncephezelisa umonakalo odalwe kusilaphazeka okubangelwe kuvuza kweentanka ze-oli.

3.3.3 UmThethomlingwa wokuThutha iPahla ngomKhumbi (i-International Oil Pollution Compensation Fund) nomThethomlingwa wokuLawula ukuThuthwa kwePahla ngomKhumbi (i-International Oil Pollution Compensation Fund) ubonelela ngekghonakaliso yeKambiso yeHhlangano yokuThutha iPahla ngemiKhumbi  yonyaka we-1992 ukuze iSewula Afrika ikhibelele i-International Convention on the Establishment of an International Fund for Oil Pollution Damage.

UmThethomlingwa wokuPhatha uzokunikela imithetho efaneleko kwezemiSebenzi yeNtela yeSewula Afrika igunya lokubuthelela intela ye-International Oil Pollution Compensation Fund Contributions.

UmThethomlingwa womNikelo, mtheThomlingwa wemali  onikela igunya lokubuthelela intela esaleleko namtjhana engakabhadelwa esiKhwameni.

4. Ukuqatjhwa

4.1. IKhabinethi yamukele ukuqatjhwa kwamalunga alikhomba isikhathi esiminyaka emihlanu ukusukela mhlana ali-12 kuMgwengweni 2013, bazokusebenza ku-Ejensi yokuSatjalaliswa kweeMali zezemiDlalo nokuziThabisa, ngokuya ngomThetho weLotho (Umthetho weNomboro yama-57 we-1997).
a. Dorh. Vukile Charles Mehana;
b. Nom. Thandisenzo Aleck Skhosana;
c. Ksz. Muditambi Ravele;
d. Ksz. Annamarie Louise van Wieringen;
e. Ksz. Krubavathi Jaram;
f. Nom. Ado Moloabi; no
g. Nom. Goliath Munro.

4.2. IKhabinethi yamukele ukuqatjhwa kwamalunga amathathu isikhathi esiminyaka emihlanu ukusukela mhlana ali-12 kuMgwengweni, bazokusebenza ku-Ejensi yokuSatjalaliswa kweeMali zezobuKghwari, zamaSiko nezamaGugu weliZwe ngokuya ngomThetho weLotho (Umthetho weNomboro yama-57 we-1997).
a. Ksz. Hellen Kentse Makgae
b. Ksz. Violet Tyamzashe; no
c. Ksz. Brenda Sesane.

4.3. IKhabinethi yamukele ukuqatjhwa kwehlandla lesibili kwabaNqophisi ababili abangekho esigungwini esiphetheko eBhodini yeBanka yezokuThuthukiswa kwe-Afrika engeSewula (i-DBSA) ngokuya ngokwesigaba se-7 somThetho we-DBSA (umThetho 13 we-1997).
a. Kkz. Thembisa Dingaan
b. Phrofesa Omar Latiff.

4.4 IKhabinethi yamukele ukuqatjhwa kwamaSekela wabaNqophisi Zombelele:
a. Ksz. Maseapo Kganedi liSekela lomNqophisi Zombelele: ImiSebenzi eHlanganyelweko emNyangweni wezobuKghwari namaSiko.     
b.  Nom. Mpho Joseph Mofokeng: uMphathi oyiHloko yezeeMali: I-Akhawundi yokuRhweba ngaManzi emNyangweni wezaManzi.

Imibuzo inganqotjhiswa ku: Phumla Williams (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Iinomboro zokuthintana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore