Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla ama-4 kuNobayeni 2013

05 Dec 2013

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini sanje

1.1. IKhabinethi ithokozele umNyango wezeFundo esiSekelo, abotitjherehloko, abotitjhere nabafundi ngokuraga bebaqede ngepumelelo ukutlolwa kweenhlahlubo zesiTifikedi sikaMethrigi zonyaka wee-2013.

IKhabinethi yemukela ukukhutjhwa kwemiphumela yokuHlolwa kweliZwe loke koNyaka kuka-2013 namhlanjesi, mhlana ama-4 kuNobayeni 2013, okulithulusi elikhamba phambili lokuhlahluba elisiza umNyango wezeFundo esiSekelo ukulandelela iragelophambili ngemiphumela  yokufunda nokwenza ngcono ikhwalithi yefundo.

IKhabinethi iragele phambiliI nokubuka umNyango wezeFundo esiSekelo neKomitjhini kaMengameli eHlanganisa imiThangalasisekelo (i-PICC) ngendima ebonakala khulu yokulethwa kweencwadi, iincwadi zokusebenzela, ifenitjhara nokwethulwa kwesikolo sinye qobe yiveke ukusukela mhlana ama-22 kuVelabahlinze 2013, njengengcenye yeQhinga lomThangalasisekeko weliZweloke.

1.2. IKhabinethi yemukele ukuhlonywa kwekhamphani yeMayini i-Stanley Nkosi Sinter Mine of Kalagadi Manganese, Hotazel, eTlhagwini Kapa, ekuliziko elingelikhulu elikhiqiza i-manganese  ephasini iloke. Loku kuyingcenye yamaphrojekthi ahlanganiswa yi-PICC, edoswa phambili nguMengameli uJacob Zuma. ITlhagwini Kapa seyifumene imali engaba mabhiliyoni asi-R6,5 eminyakeni emine ngephrojekthi le, lapho kuvulwe imisebenzi ebunqopha ezi-3 000, begodu kwakhuthazwa namakghonofundwa hlangana nelutjha lalapho.

1.3. UMengameli uJacob Zuma uzakutshwaya iLanga lokuBuyisana mhlana ali-16 kuNobayeni e-Union Buildings ngaphasi kwesihloko esithi: “Ukwakhiwa kwesiTjhaba, Ukubumbana Kwabantu nokuBuyisana”.

Umnyanya lo uthomana newogidinga iminyaka eli-100 ye-Union Buildings njengendawo eyihlokodorobha karhulumende. Isithombe sikaMengameli wangaphambilini uNelson Mandela, ikutani yekululeko nokubuyisana elizweni lekhethu, sizakuvulwa e-Union Buildings njengengcenye yomnyanya. IKhabinethi yenza ibizelo kumaSewula Afrika ukobana asebenzise ilangeli ukukhumbula amagadango wepumelelo esiwenzileko njengesitjhaba ukuthi siphile ngokubambisana.

1.4. ISekela likaMengameli uKgalema Motlanthe lizakudosa phambili umHlangano wesiBili wobuDosipambili bomBuso  e-CSIR International Convention Centre, ngePitori ukusukela mhlana ali-10 ukuya nakali-12 kuNobayeni 2013. Umhlangano lo uzakuhlanganisa abaphathi abaphezulu bemikhakha yomithathu karhulumende ngomnqopho wokuqinisa ukuzwisisana ngendima yemiNyango yomBuso ekuhlangabezeni iindingoqangi zamaSewula Afrika nokudosaphambili ituthuko yomnotho wethu.

1.5. UMengameli uJacob Zuma uzakwamukela iKosi yeliZwe le-Malaysia, uTuanku Abdul Halim Mu'adzam Shah, ozabe aseKhambeni lomBuso lokuvakatjhela e-Union Buildings mhlana ali-10 kuNobayeni 2013. IKhambo lomBuso leli lizakuqinisa itjhebiswano lepolotiki nelezomnotho phakathi kweSewula Afrika ne-Malaysia, nokunikela ithuba lokurhabisa i-Ajenda ye-Afrika.

1.6.  IKhabinethi ikhulumisene ngesethulo sikaNgqongqotjhe wezemiSebenzi yomPhakathi esimayelana nombiko wesiQhema somSebenzi waboNgqongqotjhe mayelana nokuqiniswa kwamaziko wokuphepha emzini kaMengameli oseNkandla. IKhabinethi iphasise iintjhukumiso begodu yayalela kobana umbiko lo wethulelwe umphakathi. AboNgqongqotjhe beTlasta yezokuPhepha noNgqongqotjhe wezemiSebenzi yomPhakathi bazakubamba umhlangano nababikiindaba ngeLesibili, mhlana ali-10 kuNobayeni 2013.

1.7. IKhabinethi yemukele imiphumela yeForamu yesibili ye-BRICS yokuThukukiswa kwamaDorobha neForamu yesithathu  yamaDorobha wobuNgani nokusebenzisana noRhulumende weKhaya. Iforamu yatjheja isidingo sokobana imikhakha ehlukeneko karhulumende iqinise imikhulumiswano netjhebiswano kezomthangalasisekelo, ukuthuthukiswa komphakathi, umnotho wezebhoduluko, ukwabelana ngelwazi lamasiko, ukusisa imali nokwabelana ngetheknoloji.

1.8. IKhabinethi yamukela amazwe we-Afrika ali-16 nabasekeli bawo azokuhlanganyela  ePhaliswaneni lesithathu le-Orange African Nations Championship (i-CHAN) ukusuka mhlana ali-11 kuTjhirhweni ukuya nali-1 kuMhlolanja 2014 elizokusingathwa yiSewula  Afrika. Ukusingatha iphaliswaneli kuzakunikela amaSewula Afrika ithuba lokwakha ilifa elihle leBhegere yePhasi yeFIFA ka-2010 nephaliswano leBhegere yamaZwe we-Afrika ka-2013, nokuqinisa ubunye babantu negugu lesitjhaba.

Iphaliswaneli linikela amaSewula Afrika ithuba lokutjengisa ngobuhle belizwe lekhethu kezamavakatjho, ukurhwebelana nendawo yokusisa.

1.9 Ngesikhathi samaholideyi, urhulumende udosa phambili amajima ahlukeneko ngokusebenzisana nayo yoke imikhakha yomphakathi ukuqinisekisa ukuziphatha okuhle nokuphephileko. Lokuthoma hlangana namanye ngelokuPhila kuHle, Fika uPhila, iJima lamalanga ali-16 lokuTjhotjhozela neLanga leNtumbantonga lePhasiloke. Kufanele amaSewula Afrika woke adlale indima yawo ekuphumeleliseni amajima la.Urhulumende ngeze akghona ukwenza koke lokhu ayedwa.

Ngesikhathesi isibalo esingezelelweko nesibonakalako sabasebenzi bezomthetho lapho kujanyiswa bekusetjhwe khona iinkoloyi ngelizweni zombelele kuzakuqinisekisa bona amaSewula Afrika aphephile.

Abasebenzisi beendlela bayakhunjuzwa bona bangathokozi bese bayatjhayela, namkha bathokoze bese bakhambe endleleni. Labo abatholwa bamlandu ngokwephula imithetho bazakuqalana nokukhalipha komthetho okuqinileko.

1.10  IKhabinethi yenza isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika bona atjhejisise bekaqinisekise bona abentwana bethu bayatlhogonyelwa begodu bavikelwe eengozini. Kumsebenzi nesibopho sababelethi, abatlhogomeli nomphakathi ukuqinisekisa ukuphepha kwabentwana bethu, khulukhulu esikhathini esizakwesi.

1.11 Njengoba lo kumhlangano weKhabinethi wokugcina wonyaka wee-2013, amaLunga weKhabinethi afisela woke amaSewula Afrika isikhathi sikaKresimusi esinokuthula, ukuphumula nokuphepha. IKhabinethi ikhombela thina soke esikghonako ukutjengisa umgomo woBuntu ngokusiza  abantu nemindeni ebhalelwako ukuzondla nokutjengisa izwelo njengesitjhaba esitjhejako nesihloniphanako.

2. IinQunto eziQakathekileko zeKhabinethi

2.1  IKhabinethi iphasise umThethomgomo weQhinga neHlelo lokuThintana elibizwa nge-South  Afrika Connect. Lokhu kuzakusiza khulu ekukhuleni komnotho, ituthuko nokwakhiwa  kwemisebenzi. Umnqopho kukobana kufikelelwe ebelweni lephasi loke elili-100 mbps ungakafiki unyaka wee- 2030. Ukufikelela ezingeni leli ngendlela yetuthuko, kuneminqopho ebuyekezwako ukuthoma  ngomsebenzisi webelo le-5 mbps okufanele kufikelelwe kilo ngo-2016 begodu lifunyanwa  ngama-50% wabantu ukufika ema-90% ngo-2020. Iinkolo nemitholapilo  neminyango yombuso zibekelwe iimbalo zokuthintana. Itjhuguluko lamsinya lethekhnoloji  yokuthintana lihlathulula bona iimbalo lezi zizakubuyekezwa qobe ngonyaka.   

2.2  IKhabinethi yemukele ukutlolwa kuGazede yomBuso umtlamomgomo welwazi lelizwe   elihlanganyelweko lethekhnoloji yezokuthintana (i-ICT) kobana ufundwe mphakathi.  Umthethomtlamo lo umayelana nokukhibelela imithethomgomo nemileyo yokutjheja  amatjhuguluko arhabako ku-ICT eminyakeni yamva le. Hlangana nokhunye unqophene  nezokuthintana ngomtato, zokurhatjha nokuposa. Kuzakubanjwa imihlangano yokulalelwa  kwamazizo womphakathi kizo zoke iimfunda ekuthomeni konyaka ozako.2.3  IKhabinethi yemukele iinkhibelelo zomThethomgomo wokuztjhugulukela  kuDijithali
  khambisana nokobana  (amadikhowuda) we-Set Top Box angaba nehlelo eliwalawulako
      namkha awa. Hlangana nokhunye kusetjenziswe okulandelako:

  • isidingo sokurhabisa ukutjhugulukela kudijithali, khulu khulu ukukhulula izinga lokurhatjha;
  • ukuqinisekisa bona isibonelelo sikarhulumende sisetjenziswa ngendlela ezakuletha inzuzo;
  • ukukhuthaza ibubulo  le-elekthroniki lekhaya nokuvula imisebenzi;
  • ukusiza abosomabubulo abasakhasako;
  • ukwehlisa ikghonakalo yokuzalisa imaraga yeSewula Afrika ngama-STB angazisiko begodu angasebenzi ngokuzeleko;
  • ukuvikela amakareko weHlangano yezokuRhatjha yeSewula Afrika;
  • ukukhambisana namatjhuguluko arhabako ebubulweni lezokurhatjha nele-ICT;
  • ukwehlisa izinga lokuba marhamaru ngokukhuthaza iphaliswano ukwenzela bona nabasathomako bafumane ithuba kezikamabonwakude bangazuzi ngokungakafaneli inzuzo yesibonelelo sikaRhulumende;
  • ukwehlisa ikghonakalo yokuthathelwa amagadango wezomthetho ziinhlangano zokurhatjha nabosomabubulo okungariyadisa ikambiso yamatjhuguluko.

Nakuhlanganiswa koke lokhu, iKhabinethi iqunte bona ukusetjenziswa kwehlelo elilawulako akukafaneli kube ngokukatelelwako. Nokho ama-STB azakuba nehlelo elilawulako ukuvikela imali etjalwe nguRhulumende kumaraga yama-STB nebubulo le-elekthroniki lekhaya, begodu, ngamatjhuguluko wethekhnoloji arhabako, ingasetjenziswa ziinhlangano zokurhatjha esikhathini esizako.

Ukuvikela bona  imirhatjho ebhadela ubulunga ingazuzi ngokungakafaneli ehlelweni elilawulako le-STB, imali kaRhulumende etjaliweko izakubuyiswa emalini yobulunga ebhadelwako eenhlanganweni zokurhatjha ezikhetha ukusebenzisa  ihlelo elilawulako le-STB.

IKhabinethi ikhuthaza zoke iinhlangano bona zilise ukuphikisana zisebenzisane norhulumende ekusabalaliseni amatjhuguluko wedijithali ngokurhabako kuqalelelwe ikareko yelizwe.

2.4 IKhabinethi yemukele amagadango anqophe ukusiza imindeni ediselwa ziinkolodo nokuqinisa ukunzinza kezeemali.

UNgqongqotjhe wezeeMali newezamaBululo nokuRhwebelana bagunyaziwe ukusebenzisa iindlela zokwehlisa ingozi yokuba neenkolodo ezinengi ngokuboleka imali. Lokhu kufaka hlangana ihlelo elihlanganyelweko lamagadango aqinileko ngomnqopho wokusiza imindeni ediselwa ziinkolodo, begodu nokuvikela imindeni le ukobana ingasaba neenkinga zeenkolodo ngokuzako.

UNgqongqotjhe wezeeMali uzakuthatha amagadango wokukhuthaza abaqatjhi ukobana basize abasebenzi babo abararejwe ziinkolodo ngokuphenyisisa ukuba liqiniso kweenqunto zokudoselwa kwabo imirholo nokunikela abasebenzi ngeendlela zokusebenzisa imali.

2.5  IKhabinethi yamukele iPhepha lemiBono lomThethomgomo weliZwe wokuPhathwa kweBhoduluko leLwandle. Umthethomgomo lo uhlathulula indlela ehlanganyelweko  yokuphathwa kwebhoduluko lelwandle. Loku kuzakusiza  iSewula Afrika ukuqalisisa iintjhijilo ezikhulako ezibangelwa mithelela yabantu ebhodulukweni lelwandle, ngakelinye ihlangothi kwandiswe ikghonakalo yokuthuthuka komnotho okulethwa lilwandle.

2.6  Ikhabinethi yemukele umThethomgomo wokuGcina wobuJamo baManzi weliZwe begodu yatjheja ikambiso yemikhulumiswano nomphakathi eyabanjwako njengendlela yokuqedelela ukuBuyekezwa  komThethomgomo waManzi weliZwe.

UmThethomgomo omuTjha ngobuJamo baManzi wamukela indlela etlanywako  yokuphathwa kwamanzi okukhambisana netjhebiswano hlangana nokuphathwa  kwamanzi neminqopho yetuthuko namatjhuguluko kaRhulumende. Lokhu kutjheja loke  ithungelelwano lamanzi ukobana amanzi angasiza bunjani ukufikelela etuthukweni  elinganako nenenzuzo ngelizwe loke.

2.7 IKhabinethi yemukele ikambiso yokulinganisa  kabutjha amaBhodi wezaManzi aba ziinQhema zaManzi zeemfunda ezilithoba. Lokhu kulandela umbiko wokugcina ngesitjhukumiso sokutjhugulula amaBhodi wezaManzi.

Inginya yeeNqhema zeemFunda zezaManzi kuthuthukisa nokuphatha umthangalasisekelo  wamanzi amanengi (ukunikelwa kwamanzi nesisetjenziswa samanzi) kufaka hlangana ukusiza ngeemali, ukuthuthukiswa kwamaphrojekthi nokutjhejwa kwasafuthi. Lokhu kuzakusiza ngokusekela ngcono urhulumende wekhaya, okusidingoqangi esiqakathekileko ekutjhugululweni ibubulweli.

2.8 IKhabinethi yemukele ukusetjenziswa komjovo olwa neKankere yesiBeletho, ozakusetjenziswa iinyanga ezisithandathu  ngokuhlukana ngo-2014 ebentazaneni abahlangana neminyaka eli-9 ukuya keli-10 ngeHlelo eliHlangeneko lezamaPhilo eenKolweni. Lokhu kukhambisana  nesitjhukumiso seHlangano yezamaPhilo yePhasiloke.

Umnqopho kuphungula ubungozi bokusahlelwa kwabentazana yikankere yesibeletho ngokukhamba kwesikhathi, begodu izakusiza ukuthuthukisa ikhwalithi yezamaphilo wabomma nokwandisa iminyaka yabo yokuphila nokwehlisa ukurhagala kwamalwele angatshwayelaniko nangalaphekiko.

3. ImiThethomlingwa

3.1. IKhabinethi yemukele ukutlolwa kuGazede yomBuso komtlamo womThethomlingwa wesiVumelwano seSewula Afrika ka-2013 begodu neMemorandamu yemiNqopho yomThethomlingwa ikhutjhelwe emphakathini.

Umtlamo womthethomlingwa lo unikela isiqalelelo sokuhlonithjwa kwesiVumelwano seSewula Afrika, njengombuso. IBhodi yesiVumelwano seSewula Afrikainegunya, hlangana nokhunye, lokuhlolisisa ukulungela ngefanelo kwemikhiqizo yokwakha namkha amahlelo ukobana zingasetjenziswa ebubulweni lokwakha, nalapho kunganamazinga welizwe abekiweko.

Lokhu kuzakusiza ukutlama ibubulo lezokwakha eliqinileko neliba nemithelela emihle ekwakhiweni kwemisebenzi begodu lisize emaqhingeni kaRhulumende wemithangalasisekelo.

3.2. IKhabinethi yemukele ukwethulwa ngePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa weBhanga yokuThuthukiswa kwe-Afrika engeSewula ka-2013. UmThethomlingwa lo uKhibelela umThetho wokuThuthukiswa kweBhanga ye-Afrika engeSewula waka-1997.

Umnqopho wesiKhibelelo somthethomlingwa lo kukghonakalisa ukwandisa imisebenzi yeBhanga yokuThuthukiswa kwe-Afrika engeSewula kunanyana ngiyiphi imikhawulo yeNarhakazi ye-Afrika neenhlengele. Lokhu kuzakusiza iBhanga ukudlala indima kumithangalasisekelo emikhulu nakumaphrojekthi alisizo ngaphandle kwamazwe weHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula (i-SADC) anekghono lokuqinisa ukukhula komnotho eNarhakazini nokusekela iimvumelwano zeSewula Afrika zokuzibophelela ekuhlanganeni kwesifunda lesi.

3.3 IKhabinethi yemukele ukobana umtlamo womThethomlingwa wokuLawulwa  kweBubulo leeMali ukhutjhelwe emphakathini, kukhambisana neembopho  zeseSewula Afrika ze-G-20.

Umnqopho womThethomlingwa kukwenza ibubulo leemali liphephe ngokusebenzisa ihlelo lokulawula le-‘twin peaks’, elihlathulula ukutlanywa kwabalawuli ababili: yinye iqalene nokuphepha nokusebenza kuhle kwamabubulo weemali elinye liqalene nendlela amabubulo weemali asebenza ngayo.

4. Ukuqatjhwa

4.1. IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kuka-Esther Sarah Makau esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko weeMali emNyangweni wezobuKghwari namaSiko.4.2.  IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kwabalandelako emNyangweni wezokuThintana:

a) Reneva Fourie esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: IHlangano yokuThuthukisa iLwazi neRhubhululo;
b) Tinyiko Moses Ngobeni esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: ukuThuthukiswa komThangalasisekelo we-ICT;
c) Sibongile Vulikhaya Makopi esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: ukuTjhejisiswa kwamaKhamphani womBuso nokuThuthukiswa kwamaBhizinisi we-ICT.

4.3.  IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kukaSiyakhula Paradise Simelane esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko weeMali emNyangweni wezokuThuthukiswa kweenDawo zemaKhaya nokuBuyekezwa kweNarha.

4.4. IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kwehlandla lesibili kukaSiyabulela Thomas Tsengiwe esikhundleni sokuba nguKomitjhinara oyiHloko kuKomitjhini yokuPhathwa kweKomitjhini yezeRhwebo leenTjhaba.

4.5. IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kukaMm. uThezi Rosemary Mabuza esikhundleni sokuba liSekela likaKomitjhinara weKomitjhini yabaThengi yeliZwe Loke.

4.6. IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kukaNom. Themba Thomas Cyril Dlamini esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko yeBhodi yokuGembula yeliZwe Loke

4.7. IKhabinethi iPhasise ukuqatjhwa kuka-Adv Solomon Makhosini Msibi esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko wesiGungu seBandla eliLawula iinThuthi zeNdleleni (i-RTMC).

4.8. IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kwabalandelako kuBhodi ye-RTMC.

a) Mm. Thembeka Mdlulwa (iLunga elingaThathi iinQunto)
b) Nom. Ike Nxedlana (iLunga elingaThathi iinQunto)
c) Mm. Nalini Maharaj (iLunga elingaThathi iinQunto)
d) Nom. Rowan Graham Nicholls (iLunga elingaThathi iinQunto)
e) Mm. Morwenyane Maria Mathabathe (iLunga elingaThathi iinQunto)
f) Nom. Zola Malvern Percival Majavu (iLunga elingaThathi iinQunto)
g) Nom. Sam Ledwaba (iLunga elingaThathi iinQunto).

4.9. IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kwabaNqophisi abangaThathi iinQunto kuBhodi yezePoso yeSewula Afrika:

a) Nom. Templeton Mageza
b) Nom. Sihle Joel Ngubane
c) Mm. Selebaleng Primrose (Boitumelo) Mothelesi
d) Nom. Sathiaseelan Gounden.

4.10. IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kwabalandelako kuBhodi yokuThoma yeliZweloke yokuLawulwa kwe-Radioactive Waste Disposal Institute:

a) Phrof. Gordan Sibiya (USihlalo)
b) Clive Douglas Kneale
c) Eric Peter McDonald
d) Queen Nothando Gopo
e) Mathews Mateo Mathebe
f) Dorh. Margaret Msongi Mkhosi
g) Nolwazi Zandile Cobbinah
h) Justin Daniel.

4.11 IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kwabalandelako kumKhandlu wabaPhathi beeMali zomHlalaphasi wabaSebenzi bomBuso:

a) Nom. Stadi Mngomezulu (iKoro yeeMali yeliZweloke)
b) Nom. Bhekithemba Thabo Gamedze (uNgqongqotjhe weeMali)
c) Dorh. Renosi Mokate (uNgqongqotjhe weeMali)
d) Dorh. Malcolm Barry Kistnasamy (umNyango wezamaPhilo)
e) Mm. Gladys Modise (umNyango wezeFundo esiSekelo)
f) Mm. Esther Euphane Aletta (Barbara) Watson (umNyango wezokuPhathwa kwemiSebenzi yomBuso)
g) Nom. Nkhangweleni Seth Makhani (umNyango wezokuVikela)
h) Mm. Moira-Anne Moses (IHlangano yokuTjalwa kweeMali zomBuso)

IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kwabalandelako eenkhundleni zokuba baPhathi besiKhwama sabaJameli BabaSebenzi:

i) Mm. Lindy Ann Bodewig (IKoro yeeMali yeliZweloke)
j) Adv. Lindiwe Grace Nkosi-Thomas (uNgqongqotjhe weeMali)
k) Nom. Abel Sithole (uNgqongqotjhe weeMali)
l) Dorh. Thamizhanban Pillay (umNyango wezamaPhilo)
m) Dorh. Mogenthiran Shunmugam (Morgan) Pillay (umNyango wezeFundo esiSekelo)
n) Dorh. Lesiba Alex Mahapa (umNyango wezokuPhathwa kwemiSebenzi yomBuso)
o) Brigadier Johan David Griesel (iButho lamaPholisa weSewula Afrika)
p) Mm. Rejane Woodroffe (IHlangano yokuTjalwa kweeMali zomBuso).

4.12 IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kwehlandla lesibili kukaNom. Andrew Zaloumis esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko we-iSimangaliso Wetland Park Authority.

4.13 IKhabinethi itjheje ukuqatjhwa kwehlandla lesibili kwabalandelako ku-National Regulator for Compulsory Specifications (i-NRCS)

a) Jeff Molobela (USihlalo)
b) Nom. Nico Vermeulen (iLunga elingaThathi iinQunto)
c) Mm. Funzani Asnath Melato (iLunga elingaThathi iinQunto)
d) Mm. Susanna Elizabeth Moolman (iLunga elingaThathi iinQunto)
e) Phrof. Sadhasivan Perumal (iLunga elingaThathi iinQunto)
f) Mm. Dora Ndaba (iLunga elingaThathi iinQunto)
g) Nom. Paul Serote (iLunga elingaThathi iinQunto)
h) Nom. Sipho Reginald Zikode (iLunga elingaThathi iinQunto).

Imibuzo inganqotjhiswa ku:
Phumla Williams (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro yokuthintana: 083 501 0139

Issued by: Government Communications

Share this page

Similar categories to explore