Ikulumo yobuJamo beNarha kamHlonitjhwa uJacob G Zuma, uMengameli weRiphabhliki yeSewula Afrika kuHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende, eKapa

14 Feb 2013

Somlomo oHloniphekileko wendlu yesiBethamthetho,
Sihlalo womKhandlu weNarha owEngamele iimFunda (i-NCOP);
Sekela likaSomlomo wendlu yesiBethamthetho neSekela likaSihlalo we-NCOP;
Sekela likaMengameli weRiphabhliki, mHlonitjhwa uKgalema Motlanthe;
Mengameli wangaphambilini Thabo Mbeki noKkz. Mbeki,
Mengameli wangaphambilini De Klerk noKkz. De Klerk,
AmaSekela waboMengameli wangaphambilini aboKkz. Phumzile Mlambo-Ngcuka noBaleka Mbete,
Jaji eliKhulu eliHloniphekileko leRiphabhliki, nawo woke amalunga ahloniphekileko wezobuLungiswa;
Mhlonitjhwa Peeroo, uSihlalo womKhandlu wePalamende yamaZwe aThuthukako e-Afrika engeSewula (i-SADC),
BoNgqongqotjhe abaHloniphekileko namaSekela waboNgqongqotjhe,
BoNdunakulu naboSomlomo abakhethekileko beemFunda zethu;
Sihlalo we-SALGA, nabo boke abarholi baborhulumende bemakhaya;
Sihlalo weNdlu yabaRholi beNdabuko yeNarha;
BaPhathi beenHlangano zesiGaba se-9 ezisekela iNtando yenengi,
MPhathi weBhanga eKulu yeNarha; Kkz. Gill Marcus,
Sekela likaSihlalo weKomitjhini yokuTlama yeliZwe Loke noliSekela likaMengameli we-ANC, uNom. Cyril Ramaphosa nazo zoke iinKhulu ze-ANC,
Barholi bazo zoke iinkoro ukuthoma ngeyamabhizinisi, yezemidlalo, yabarholi bendabuko, nebezekolo,
Malunga wobuzenda bamazwe esikhozisene nawo, iintatanyiswa neenthekeli ezikhethekileko,
Malunga aHloniphekileko,
Zakhamuzi zeSewula Afrika,
Lotjhani noke entambama, sanibonani nonke, molweni, dumelang!

Angithokoze iimPhathiswa eziNgameleko ngokunginikela ithubeli lokwabelana nehlalohlanganisela lePalamende ngehlelo lethu lokusebenza lika-2013.

Silotjhisa boke abantu ababukele ukurhatjhwa kwekulumo le basemakhaya wabo kanye nakumasentha wokubukela we-GCIS enarheni mazombe, ukufaka hlangana nalabo abaseKhayelitsha, eNyanga neGugulethu lapha eKapa.

Angidlulise godu ukuthokoza kwami kibo boke abasizileko ekulungiseleleni ukwethulwa kwekulumo le. Ngithole imibono embalwa ngeposommoya, nge-Twitter nange-Facebook.

Ngibuye ngaba nesikhathi sokukhulumisana nabafundi beGreyidi ye-12 abangabele ngemibono yabo ngalokho abafuna kuvezwe yikulumo le. Imibonwabo ibe ngenesifundo begodu ingekhuthazako.

MaLunga aHloniphekileko,

Bakwethu nani bangani,

Mhla ali-15 kuRhoboyi nyakenye ngakile ndlu eqakathekileko, iKomitjhini yokuTlama yeLizwe Loke yanikela uMengameli umTlamo wokuThuthukiswa kweLizwe Loke (i-NDP), umtlamo lo umumethe inembombono yeminyaka ema-20 ezako ngenarha yekhethu le.

I-NDP imumethe iintjhukumiso zokuqalana nemiraro yomtlhago, ukungalingani nokutlhogeka kwemisebenzi.

Umtlamo lo umkhombandlela weSewula Afrika wokuqinisekisa bona boke abantu bafumana amanzi, igezi, iindlwana ezikhambisa  indle ngamanzi, imisebenzi, izindlu, iinthuthi zomphakathi, ukugoma okunezakhamzimba ezaneleko, ifundo, ukuvikeleka kezehlalakuhle, itjhejo lezamaphilo elisezingeni eliphezulu, zokuzithabisa nebhoduluko elihlwengileko.

Kubonakale kubudisi ukuphumelela eminqopheni le esikhathini esidlulileko ngonobangela wokufadalala komnotho wephasi loke.

Ihlekelele yeYurobhu iba nomthelela emnothweni wethu ngombana sinesikhozi esikhulu sokurhwebelana neYurobhu, okungafikelela ezingeni elimaphesende ama-21 womkhiqizo wethu esiwuthumela emazweni wangaphandle.

Kulindeleke kobana ukukhula kweNgeniso yomKhiqizo weliZwe Loke (i-GDP) yethu kunzinze kuma-2.5%, okungaphasi ukusukela kuma-3.1% nyakenye. Sitlhoga amazinga wokuhluma komnotho angaphezulu ngamaphesende amahlanu ukuze sikghone ukungezelela imisebenzi.

I-NDP ihlathulula amano wokungenelela angenza umnotho ube sebujameni obungcono. Kuqothelwe ukuvulwa  kwamathuba wemisebenzi aziingidi ezili-11 ungakafiki unyaka wee-2030 begodu kunefuneko yokobana umnotho uhlume ngokubuyelelwe kathathu nakuzakukghonakala ukuvulwa kwamathuba wemisebenzi etlhogekako.

Emhlanganweni engibe nawo nekoro yezamabhizinisi, iveze ukobana ukuze umnotho uhlume ngokubuyelelwe kathathu, sifanele sisuse iinqabo ezithileko.

Sizakukhulumisana nebamabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi nababambisani bezehlalakuhle ngomnqopho wokuthola isisombululo. Akunamkhakha osebenza wodwa ozakuphumelela ukufikelela eminqopheni esizibekele yona.

MaLunga aHloniphekileko,

Njenganje ngithi angibike ngeragelophambili elenziweko ukusukela ngemva kokwethulwa kweKulumo yobuJamo beNarha yanyakenye  begodu ngikhulume ngehlelo lokusebenza likarhulumende lonyaka wee-2013.

Ngizakuqala amatjhejontangi amahlanu – zefundo, zamaphilo, ukulwa nobulelesi, ukuvula amathuba wemisebenzi enesithunzi, ukuthuthukiswa kweendawo zemakhaya nokutjhugululwa kwenarha.

Nyakenye ngakhuluma nesitjhaba ngamahlelo karhulumende mayelana nomthangalasisekelo. 

Nasifika ekupheleni kukaNtaka nonyaka, nasibala ukusukela enyakeni wee-2009, urhulumende uzabe sele asebenzise amabhiliyoni alinganiselwa kama-R860 ekuthuthukisweni komthangalasisekelo. Kuhlonywa amaphrojekthi ahlukahlukeneko enarheni mazombe. Ngizakuthinta idlanzana.

Ukwakhiwa kwesigaba sokuthoma sokuNgezelelwa kwaManzi womLambo i-Mokolo ne-Crocodile sekuthomile begodu iphrojekthi le izakufakela ingcenye yamanzi adingekako eentetjhini zegezi i-Matimba ne-Medupi.

Ukwakhiwa kwehlelo lokusabalalisa amanzi amanengi leDamu i-De Hoop kwathoma ngoSewula enyakeni wee-2012, ngomnqopho wokunikela ngamanzi kibomasipala besiyingi se-Greater Sekhukhune, i-Waterberg ne-Capricorn.

EMpumalanga kufanele siphelise ukuthuthwa kwamalahle ngeenthuthi zendleleni kusetjenziswe isiporo, ukuze kuvikelwe iindlela zeemfunda. Ngebangelo ukwakhiwa komZila wokuThutha amaLahle iMajuba kuzokuthoma msinyana.

Sizibophelele ekuthutheni ipahla nokuhlanganisa zomnotho ngomzila weensetjenziswa zamabubulo weThekwini, Freyistata neGauteng.

Ngendlela le, umsebenzi omkhulu sele uthomile ukuthuthukisa isikhungo sangaphakathi nelizwe e-City Deep ese-Gauteng.

Sele uthomile umsebenzi wokukhulisa i-Pier 2 edoyelweni leenkepe eThekwini.

Kwesithathu, sekuthengwe indawo yokuthuthukisa idoyelo elitjha elenjiweko eDoyelweni laKade leemphaphamtjhini eThekwini.

Ngibuye ngavula ngokusemthethweni idoyelo leenkepe iNgqura begodu ukwakhiwa kwalo kuragela phambili njengombana lokhu kukuthuthukisa iziko elikhulu lokuthutha ngeenkepe.

IDamu iMzimvubu liqakathekile epilweni yabantu bemakhaya. Sekuthonyiwe ngamalungiselelo wokwaka okuzokusungula ngonyaka ozako.

Ukukhuphula izinga lomzila weemphaphamtjhini edoyelweni leMthatha nomakhiwo wakhona kuragela phambili nokwakhiwa kweNdlela yamaGugu iNkosi Dalibhunga Mandela neBhlorho.

Ngikhombele nokobana kurhatjiswe umsebenzi esifundeni seTlhagwini Tjingalanga njengombana kunokusalela emva okukhulu, khulukhulu igezi, iinkolo, imitholapilo, iindlela namanzi ekufanele kwenziwe bekuphele eminyakeni emibili ezako.

Njengendlela yokuthuthukisa ukukhanjiswa kwesenjiwa sesimbi nokuvula igu letjingalanga ngenarheni, sikhulise umthamo wesiporo ngokuthenga iinhloko zeentimela ezili-11.

Isigaba sokuthoma sokunabisa – ukwandisa umthamo wokuthuthwa kwesimbi edoyelweni leSaldanha kufikelele kumathani aziingidi ezima-60 ngonyaka – saphela ngoKhukhulamungu wanyakenye.

Ukwakha kuragela phambili emadorobheni amahlanu – eKapa, e-Nelson Mandela Bay, e-Rustenburg, eThekwini, eTshwane ngomnqopho wokuhlanganisa amahlelo ahlukahlukeneko weenthuthi – iimbhesi, amateksi neentimela.

Ekorweni yezamandla, sesindlale imizila yokusabalalisa igezi emakhilomitha ama-675 ukuhlanganisa amasentha wezomnotho athuthuka ngokurhabako nokuletha igezi eendaweni zemakhaya.   

Ngaphezu kwalokho, urhulumende watlikitla amakontraka abiza amabhiliyoni ama-R47 ehlelweni lokuvuselelwa kwamandla. 

Lokhu kufaka hlangana amaphrojekthi ama-28 wethekhnoloji yommoya, welanga kanye namancani wamanzi azakuhlonywa ePumalanga Kapa, eTjingalanga Kapa, eTlhagwini Kapa neFreyistata.

Nyakenye sahloma isikhwama senarha esibiza iingidi ezima-R800 somnotho otjheja ibhoduluko. Bekufike namhlanjesi, kuphasiswe ukutjalwa kwemali engaphezulu kweengidi ezima-R400 zokuthuthukisa amaphrojekthi womnotho otjheja ibhoduluko kibomasipala, keminye imikhakha karhulumende, iinhlangano zomphakathi namabhizinisi wangeqadi eemfundeni zoke.

Begodu sisabalalise amagizara azii-315 000 afuthunyezwa lilanga kusukela ngoTjhirhweni enyakeni lo, inengi lawo lanikelwa amakhaya atlhagako, ubunengi bawo khange khekabe namanzi wepompi atjhisako.

Siphumelele ekudluliseni amatjhejontangi ngehlelo lomthangalasisekelo. Pheze makhaya azii-200 000 afakelwe igezi esibalweni selizwe loke ngonyaka wee-2012.

Nizakukhumbula ukobana ukuBalwa kwabaNtu konyaka wee-2011 kuveze ipumelelo ekunikelweni kwezenzelo zomphakathi ezisisekelo. Umbiko wathi isibalo samakhaya athola igezi sifikelele eengidini ezili-12.1 okungahlathululwa bona ma-85%. Amakhaya alithoba kalitjhumi athola amanzi.  

Njengendlela yokulungiselela umnotho othuthukileko, sidinga ukwandisa ithungelelwano le-inthanethi.

Nyakenye, amabhizinisi wangeqadi nombuso bafaka amakhilomitha wamakhebuli we-opthikhi azii-7 000. Umnqopho kufikelela kumaphesende ali-100 wokusetjenziswa kwe-inthanethi ungakafiki unyaka wee-2020.

Mayelana nomthangalasisekelo wezehlalakuhle, nasifika ekupheleni kukaNtaka kuzabe sekwakhiwe inani leenkolo ezima-98 ezitja, ezingaphezu kwama-40 zisePumalanga Kapa ezizokujamiselela iinkolo ezakhiwe ngokukikitela idaka.

Kulindeleke bona kuthonywe ukwakhiwa kwamayunivesithi emabaleni  amabili asele akhonjiwe eTlhagwini Kapa neMpumalanga ngoKhukhulamungu.

Ngeveke ephelileko sikhuphe umThethomlingwa wokuThuthukiswa komthangalasisekelo, ngomnqopho wokobana umphakathi uveze amazizo wawo.

Sililisa isibebhu phezu kwalabo abenza izenzo zekohlakalo, abakhwabanisa ikambiso yokunikelwa kwamathenda nababhebhethekisa iintengo zokwenziwa kwamahlelo womthangalasisekelo.

Umbuso ubuthelele isitutu selwazi ngokungaziphathi kuhle kwamakhamphani amakhulu ebubulweni lezokwakha.

Indaba le seyiseenthebeni zekomithjhini yephaliswano neenkhulu zomthetho.

Ihlelo lokuthuthukiswa komthangalasisekelo linikele umbuso isifundo esiqakathekileko.  Enyakeni ozako sizokurhabisa amaphrojekthi amanengi amenyezelwe yiKomitjhini kaMongameli eHlanganisa imiThangalasisekelo.

Esikufundileko kukobana kufanele sihlanganise ngokuzeleko sinqophe ekusebenzeni.

MaLunga aHloniphekileko,

Iminyaka emibili egadungileko itjengisile ukobana lapho umbuso ungenelela khona ngamandla lokho kungatjhugulula amabubulo aqalene nengozi yangaphakathi njengalokha kwenzekile ekorweni yemikhiqizo.

Sibone ukuvuselelwa kokukhiqizwa kweembhesi neentimela eSewula Afrika, khulukhulu ngejima lokukhuthaza ukuthenga umkhiqizo wekhayapha. 

I-Ejensi yabaKhweli beenTimela yeSewula Afrika (i-PRASA) ne-Transnet bathembise ukusebenzisa amakhulukhulu wamabhiliyoni wamaranda ekuthuthukiseni ithungelelwano lethu leentimela zabakhweli nezokukhambisa ipahla ngesiporo.

Amabubulo wamatjhila namanyathelo anzinzile ngemva kweminyaka eli-15 yokuphungulwa kwabasebenzi. Iskimu esisekela zamatjhila sinikela isizo lemali elinabileko, ngomnqopho wokuphulukisa amabubulo nemisebenzi eembalwa.

Ekutjhugululeni zomnotho ngokunabileko, umThetho oBanzi wokuThuthukiswa kwabaNzima ngokoMnotho namakhowudu uyaqedelelwa. Ukuthuthukiswa kwamabubulo wabanzima nabakhiqizi abanzima kuzakutjhejwa ntangi. 

Urhulumende unamahlelo ambalwa wokusekela amabubulo amancani. Njenganje Iphrojekthi engekulu ye-Ofisi kaMengameli kukuqinisekisa ukobana iminyango karhulumende ibhadele amaBhizinisi amaNcani namaKhulu kungakapheli amalanga ama-30.

Iminyango kufanele ithumele imibiko yaqobe yinyanga, ukwenzelela bona sikghone ukutjheja iragelophambili mayelana nalokhu.

Sithethe isiqunto sokobana iinkhulu ezinesibopho sokuphendula ezibhalelwa kulandela umleyo lo zizakuthathelwa amagadango.

EKulumeni yobuJamo beNarha yonyaka wee-2010, ngamemezela isiKhwama sezemiSebenzi, begodu kuvunyelwene bona amabhiliyoni amathathu wamaranda azakusetjenziselwa ukuraga amaphrojekthi azakuvula amathuba wemisebenzi.

MaLunga aHloniphekileko,

Ingcenye engaphezudlwana kwesithathu esitjhabeni ingaphasi kweminyaka eli-15. Ilizwe lekhethu, njengamanye amanengi, linobudisi belutjha elingasebenziko.

Nyakenye ngenyanga kaMrhayili ngakhombela abajameli bomKhandlu weliZwe Loke wokuThuthukisa zomNotho nezabaSebenzi (i-NEDLAC) ukobana bakhulumisane ngeendlela zokuhlomulisa labo abaqatjha ilutjha. Njenganje ngithabile ngombana imikhulumiswano leyo iphethwe ngokuthi kufikelelwe esivumelwaneni semigomo eqakathekileko. Iinhlangano ezibandakanyekako zizakutlikitla isiVumelwano pheze ekupheleni kwenyanga le.

Imihlomulo le izokungezelela phezu kwalokho uRhulumende asele akwenza emizamweni yokunikela ilutjha amandla kezomnotho. 

Amabhizinisi wombuso anikela amathuba wokubandula abosomabhizinisi abasakhasako neemfundobandulo zelemuko lomsebenzi. Sikhuthaza ukobana lokhu kungezelelwe.  Sikhombela amabhizinisi wangeqadi ukobana amukele iimfundiswa zamaKholiji weFundo eRagela phambili neBandulo ezizii-11 000 ezilindele ukuqatjhwa.

UmNyango wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokuTjhugululwa kweNarha ulawula iHlelo lesiTjhaba lokuBonelela iLutjha leeNdawo zemaKhaya, esele litlolise ilutjha elizii-11 740 emahlelwenibandulo ahlukeneko.

UmNyango ubuye uhlele amaZikosizo weluTjha leeNdawo zemaKhaya alithoba isifunda ngasinye, ukufaka hlangana iiyingi ezima-23 zangenarheni ezibhodwe mtlhago.

Sizakubuye sisebenzise iHlelo eliNatjisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba neHlelo lemiSebenzi yomPhakathi ukuqalelela ukuqatjhwa kwelutjha.

Ngokusebenzisana sizakuthola isisombululo somraro wokutlhogeka kwemisebenzi efunwa lilutjha.

Malunga aHloniphekileko,

Sitshwaye zevakatjho njengenye yeendlela zokuvula amathuba wemisebenzi.

Isibalo seemvakatjhi sakhula ngamaphesende akarisako ali-10.7 phakathi kukaTjhirhweni noKhukhulamungu ngonyaka wee-2012, ekusibalo esiphezulu kunesilinganiso sephasi samaphesende amane wanyakenye.

Ngokusebenzisa itshimo singathi, ipumelelo yeSewula Afrika yomzamo wokulonda abobhejani ngenarheni le esele bafike ema-73% nakumadaniswa nabobhejani bephasi mazombe, sekwenze kobana ilizwe lekhethu liqothelwe migulukudu yeentjhabatjhaba ezuma abobhejani ngokungasimthetho.

Sisebenzisana namazwe amukelako nalayo ekukhukhuthiselwa kiwo anjenge-Vietnam, Thailand ne-China begodu siqinisa isandla ekulweni nepehli le.

Somlomo oHloniphekileko
Sihlalo oHloniphekileko,

Immayini, ezimgogodla womnotho ngokomlando, ziqalene nobudisi eenyangeni ezimbalwa ezidluleko.

Nyakenye ikoro le yasahlelwa mitjhagalo engasisemthethweni neyabangela ihlekelele eMarikana lapho kwabulawa abantu abangaphezulu kwama-44.

Sahloma iKomiti yaboNgqongqotjhe eyakhiwe boNgqongqotjhe abakhulu kukhabinethi ukusiza imindeni ngesikhatheso esasibudisi. IKomitjhini yePhenyo yezobuLungiswa eyenganyelwe liJaji u-Ian Farlam iragela phambili nomsebenzayo.

Ngokusebenzisana sakghona ukuletha ukunzinza kezehlalakuhle endaweni leya.

Urhulumende, iinhlangano zabasebenzi i-Cosatu, i-Nactu neHlanganyela yamaYuniyoni weSewula Afrika (i-Fedusa), iBumbano lamaBhizinisi weSewula Afrika, umKhandlu wamaBhizinisi wabaNzima nekoro yomphakathi zahlangana ngoSewula zafikelela esivumelwaneni esaba sisendlalelo sokubuyela emsebenzini ebubulweni leemayini jikelele.

Savumelana ngokukhethekileko ngokuthi sizokusebenzisana ekuqiniseni imikhulumiswano yemirholo; ukurarulula iintjhijilo zokunikelwa kwezindlu emadorobheni asingethe iimayini; ukusekela iHlelo leliZwe Loke lomThangalasisekelo; ngomnqopho wokuqalana nokutlhoga imisebenzi kwelutjha; nokutshwaya iindlela zokuphungula ukungalingani.

Umsebenzi uragela phambili begodu ingasikade isiqhema sizakwethula umbiko mayelana namano anqophileko we-Rustenburg, Lephalale, Emalahleni, West Rand, Welkom, Klerksdorp, Burgersfort/Steelport, Carletonville ne-Madibeng.

Eemvekeni ezimbili ezidlulileko, ngaba nomhlangano ePitori no-Sir John Parker, usihlalo we-Anglo-American Plc lapha besikhulumisana ngehlelo elibikiweko lokudiliza abasebenzi abazii-14 000 be-Anglo-American Platinum.

Bakwethu,  

Malunga aHloniphekileko

Sikholwa ukobana esigabeni somthethomgomo sikghonile ukuletha isiqiniseko ekorweni yeemayini. Ikulumopikiswano yokufaka iimayini ngaphasi kwelawulo lombuso yapheliswa kukhonferensi yehlangano ebusako ngoNobayeni.

Ukuqinisekisa ukobana iinsiza esizinikela umphakathi namhlanjesi bangazithola nakusasa, kufuneka bona sibe nemithethomgomo yentela efaneleko ukwenzelela bona sibuthelele intela eyaneleko yokubhadela iinsiza lezi.  

Esikhathini esinye nesinye senza irhubhululo ngemithethomgomo yethu yentela, ukuhlahluba ukobana iyakhambisana nemileyo yephiko leemali zombuso.

Ngokukhamba konyaka lo, uNgqongqotjhe weeMali uzakuyalela isifundo semithethomgomo yethu yentela, ukuqinisekisa ukobana sinemali eyaneleko yentela ngomnqopho wokusekela iindleko zemisebenzi yombuso.  

Ingcenye yesifundo lesi izakuhlahluba umthetho wanje wenzuzo weemayini mayelana nokusebenzela abantu bekhethu ngefanelo.

MaLunga aHloniphekileko

Nthekeli ezikhethekileko

Ekulumeni yanyakenye saveza indaba emayelana nesikhala sokungalingani ngemirholo, abantu abarhola khulu abanomraro wokufumana izindlu ze-RDP begodu barhola kancani ukuthi bangalungela ukusekelwa  yibhanga ngeemali zokuthenga izindlu.

Ukusukela ngoSihlabantakana wee-2012 ukufikela ngoNobayeni wee-2012, imiNyango yeemFunda yazibophelela ngokubekela ngeqadi isabelomali esiziingidi ezili-126 zamaranda zeSibonelelo sokuThuthukisa ukuHlaliswa kwaBantu esaziwa ngeHlelo leeMali lokusiza aBantu.

Imali le isetjenziswa ngaphasi kweHlangano yeeMali zeziNdlu yeNarha, ekhethelwe ukunikela abantu ababhodwe mraro wesikhala sokungalingani kwemirholo izindlu ngaphasi kwamaphrojekthi alitjhumi namabili atlolisiweko.

Bekube gadesi imali elinani leengidi ezima-70 zamaranda sele isetjenzisiwe.

Amaphrojekthi la afaka hlangana i-Walmer Link esePumalanga Kapa, i-Lady Selbourne, i-Nelmapius, i-Bohlabela Borwa, i-Cosmo City ne-Fleurhof e-Gauteng, Intabazwe Corridor Housing eseFreyistata ne-Seraleng eseTlhagwini Tjingalanga.

Ukusetjenziswa kwamaphrojekthi we-GAP la abunane sekuyaraga.

Bakwethu nabangani

­MaLunga aHloniphekileko

Siyathaba ukobana kezefundo izinga lepumelelo yeGreyidi ye-12 liyakhuphuka. Sithokozisa abaFundi bonyaka wee-2012, abotitjhere babo, ababelethi nemiphakathi ngeragelophambili leli.  

Sithokozisa isifunda esiphume phambili kizo zoke enyakeni wee-2012, i-Gauteng nomfundi weGreyidi ye-12 oveleleko, uKsz. Madikgetho Komane wesiyingi se-Sekhukhune, eLimpopo osithekeli sethu esikhethekileko.

Malunga aHloniphekileko

UkuHlolwa kweLizwe loke koNyaka (i-ANA) eenkolweni zethu sekulithulusi elinamandla lokuhlola ubujamo behlelo lethu lezefundo. 

Sithokozela ituthuko ebonakala minyaka yoke kumiphumela ye-ANA, kodwana kunengi okufanele kwenziwe ukuthuthukisa iimbalo, isayensi nethekhnoloji.

UmNyango wezeFundo esiSekelo uzakuhloma isiqhema sokuqinisa ukusetjenziswa kwamAno weemBalo, iSayensi neThekhnoloji.

Sikhuthaza ikoro yangeqadi ukobana isebenzisane norhulumende ekuhlomeni, ekuzitholeleni namkha ekusekeleni amaziko namkha iinKolo zangemiGqibelo zeembalo nesayensi.

Bakwethu,

Sithabile ngokwanda kwamahlelo wethu wefundo yabancani esisekelo, ukufaka hlangana iGreyidi R.

Begodu sithabile ngehlelo lethu lefundo yabadala, i-Khari Gude, esele lifikelele ngaphezu kweengidi ezi-2,2 zabantu phakathi konyaka wee-2008 ukuya kewee-2011. 

Siragela phambili nokukhuthaza abantu kiyo yoke imikhakha ukobana bangalisi ukufunda.  Abanengi bakhuthala lokha umbhini owaziwako nosithekeli sami esikhethekileko, uNom. Sipho Hotstix Mabuse aphasa umethrigi wakhe nyakenye, aneminyaka ema-60.

Malunga aHloniphekileko,

Samemezela zefundo njengetjhejontangi ngonyaka wee-2009. Sifuna ukubona woke umuntu elizweni loke azwisisa ukobana ifundo imsebenzi oqakathekileko esitjhabeni sekhethu.  

Ngokuthi ifundo imsebenzi oqakathekileko, asemuki abotitjhere amalungelwabo wangokomThethosisekelo njengabasebenzi abanelungelo lokutjhagala.

Ngalokhu sihlathulula bona sifuna ikoro yezefundo nomphakathi bazimisele khulu ngemisebenzi yezefundo kunagadesi.

Yoke imiphakathi ephumelelako inento yinye efana ngayo - batjala kezefundo. Imirholo ebonakalako nobujamo obuhle bokusebenza kuzakudlala indima eqakathekileko ekurherheni, ekukhuthazeni nekugcineni abotitjhere abanekghono.

Kilokhu, sizakuhloma iKomitjhini kaMengameli yemiRholo ezakurhubhulula ngokufaneleka kwemirholo nobujamo bokusebenza obunikelwa mBuso kibo boke abasebenzi bawo.

Ngikhuphe umyalo wokobana kutjhejwe abotitjhere qangi.

IKomitjhini izakuhlola nenzuzo yokutjala lokhu.

Ngokubeka ifundo endaweni yayo eyifaneleko, sifuna ukubona ituthuko ezingeni lokufunda nokufundisa nokuphathwa kweenkolo. Sifuna ukubona ituthuko ekwenzeni nemiphumeleni.

Ngokusebenzisana nabotitjhere, ababelethi nomphakathi nabazibandakanyako, sizakukghona ukwenza iinkolo zethu zibe maziko wepumelelo.

MaLunga aHloniphekileko,

Eminyakeni emihlanu eyadlulako iSewula Afrika yayinezinga leminyaka yokuphila eliphasi lapha abosolwazi basitjela ukobana ngonyaka wee-2015 izinga leminyaka yethu yokuphila lizabe lilapho lalikhona ngonyaka we-1955.

Kwakungebangelo saphuphuma ngethabo ekupheleni konyaka ogadungileko lokha amarhubhululo womKhandlu wezokuRhubhulula ngezokwElapha, ijenali yezokwelapha i-Lancet namanye athoma ukubika ngetjhuguluko elikhulu lokukhuphuka kwezinga leminyaka yokuphila ukusukela esisekelweni seminyaka ema-56 ngonyaka wee-2009 ukufikela kema-60 ngonyaka wee-2011. Imibiko le yabuka nokwehla okukhulu kokuhlongakala kwamasana nabentwana beminyaka engaphasi kwemihlanu.  

Ukukhuphuka kwezinga leminyaka yokuphila kuqakathekile etuthukweni yelizwe. Abantu babuyela emsebenzini, basebenza ngamandla, kezomnotho nakezehlalakuhle. Ubujamo bomndeni buya ngokunzinza nababelethi baphila isikhathi eside begodu bakghone ukutjheja abentwana babo. 

Ipumelelo enje akusiyo esingayibethela mthalazeni.

Ngonobangela wezinga eliphakamileko lokukhambelana kokuthelelana kweNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV) nesiFo sesiFuba, sihlanganise imisebenzi le.

Umsebenzi uragela phambili ehlangothini lezokurhubhulula. ISewula Afrika ivumbulule umtjhoga wokwelapha umalalahlengezela.

Ngaphezu kwalokho, abarhubhululi eSentha yehlanganyela lamabubulo yeHlelo leRhubhululo leNtumbantonga eSewula Afrika bathole itlelezi elilwa ne-HIV.

ISekela likaMengameli uMotlanthe likhethe amalunga amatjha womKhandlu weliZwe Loke oqalene neNtumbantonga. Sithokozisa isiqhema lesi esidoswa phambili liJaji esele lathatha umhlalaphasi uZac Yacoob ongusihlalo.

Amalwele abangelwa mimikghwa yokuziphatha arhagala ngokuthusako.  Kufanele sehlise amazinga wokubhema, imithelela elimazako yamarhugu, ukudla okunganapilo nokuthela khulu komzimba.

Malunga aHloniphekileko,

Ngonyaka wee-2014 sizokuhloma isiKhwama seTjhorensi yezamaPhilo yeliZwe Loke. UmNyango wezamaPhilo uzakurhabisa bewuqinise iragelophambili eeyingini ekulingwa kizo ihlelweli. 

Kilelo hlangothi, kusukela ngoSihlabantakana nonyaka, isiqhema sokuthoma esilinganiselwa ema-600 sabelaphi bangeqadi bazakutlikitla amakontraka wokunikela isizo emitholapilo ema-533 ezabelweni neenkomplasi eeyingini ezilitjhumi ekulingwa kizo ihlelweli. 

Bakwethu nabangani,

NgoMgwengweni sizokugidinga ikhuluminyaka solo kwaba  nomThetho weNarha ka-1913 owenza abantu abanzima bona babe baphalali, makhobonga womsebenzi nabaninwa elizweni lekhabo.

UMengameli wangaphambilini we-ANC uSefako Makgatho wahlathulula bunjalo ekulumenakhe kamengameli wehlangano emhlanganweni we-ANC wonyaka we-1919.

Wathi;

“UmThetho weNarha yabaNzima usasebenza ngelunya kezinye iindawo zeBumbano, begodu ngonobangela walokho imindeni eminengi yabanzima isasebenzela ukudla kubalimi abamhlophe’’.

Sihlonipheke khulu kilonyaka wokugidinga umThetho weNarha ka-1913, ukuba khona hlangana kwethu kukaMma uNomhlangano Beauty Mkhize, omunye wabomakekere banomyenakhe, uSaul Mkhize, abarhola umzabalazo wokufuduswa kwabantu ngekani e-Driefontein ne-Daggaskraal, ngesiFundeni seMpumalanga.

Indaba yenarha isikinya amazizo.

Kufuze siyirarulule ngokuzwana nangokulandela iinkambiso zomThethosisekelo nomthetho.

Ngithole umlayezo nge-Facebook obuya kuThulani Zondi othule umnako wakhe ngokukhamba kabuthaka kwehlelo lokwabiwa kwenarha. Uthe: “Mengameli, njengombana sigidinga iminyaka eli-100 solo kwethulwa umThetho weNarha wonyaka we-1913 lapho ubunengi bama-Afrika bathathelwa inarha.

“Ngikhombela bona urhabise ukwabiwa kwenarha kuma-Afrika anganayo.

“Nasaba inarha kufanele siyelele isiqiniseko sokufumaneka kokugoma. Ukubandula nokutatayisa abalimi abanzima abasakhasako kufanele kwenziwe”.

Ukusukela ngonyaka we-1994, besisolo sikhuluma ngekinga yokutjhugululwa kwenarha ngokulilisa, ukusabalalisa nokutjhugulula ubunikazi.

Njengalokha khekwatjhiwo ngaphambilini, asizukukghona ukuhlangabezana neenlinganiso zethu zokwabiwa kwenarha.

Ukubuyekezwa kwaphakathi konyaka kwakarhulumende kwaveza iinqabo ezimbalwa ekusetjenzisweni kwehlelo lethu lokutjhugulula inarha. Sizakusebenzisa iimfundo lezo ekwenzeni ngcono ukusebenza kwehlelo.

Kokuthoma, kufanele sirhunyeze isikhathi esithathwako sokudlulisa isibawo. Ngendlela le, urhulumende uzakulandela umgomo “wokwenza ngefanelo’ wokulilisa njengombana kutloliwe kumthethosisekelo kunokulindela umgomo “wokuthenga nokuthengisa ngokuzithandela”, okatelela urhulumende ukuthi abhadele khulu kunenani elifanele inarha.

Kwesibili, kuneenkhibelelo ezitjhukunyiswako emThethweni wokuBuyiselwa kwamaLungelo weNarha wonyaka we-1994, ukobana kuvulwe kabutjha isikhathi sokwenza iimbawo kilabo abaphundwa sikhathi sokuvala samhla ama-31 kuNobayeni we-1998.

Okhunye okufanele kutjhejwe, kubekela ngahlanye isikhathi esiquntiweko sikaMgwengweni wonyaka we-1913 ukwamukela iimbawo zeenzukulwani zama-Khoi nama-San kanye neendawo zamagugu nezamatshwayo womlando.

Esinye isifundo esiqakathekileko kunikela isekelo elaneleko lamva kokuthengiselana kubanininarha abatjha ukwenzelela bona inarha iragele phambili ngokukhiqiza.

Begodu kufuneka sinikele abalimi bethu abalimela ukurhweba isihlohlomezelo labo abazimiseleko nabakghona ukutatayisa abalimi bamaplasi amancani.

Esinye isitjhijilo esiqalene naso kukhetha imali kunenarha kwabenziimbawo, lokho akusisizi ejimeni lokutjhugulula amaphetheni wobunini benarha.

Njengengcenye yehlelo likaMengameli lokukhulumisana nababandakanyekako, ngaphambi kokwethulwa kweKulumo kaMengameli yobuJamo beNarha, iSekela likaMengameli uMotlanthe wabamba umhlangano nabalimi nabasebenzi bemaplasini e-Paarl ngeLesibili.

Abathintekako bavumelana ngelokuthi kufanele kube nokuthula nokunzinza ekorweni yezelimo nokobana kufanele kuthuthukiswe ubujamo bepilo nebokusebenza ngokurhabako.

Kuyakhuthaza begodu ukuthi nabalimi bazithathele emahlombabo ijima lokurhatjiswa kokutjhugululwa kwenarha nokusekelwa kwabalimi abasakhasako.

Sizokuragela phambili nemikhulumiswano nabalimi kanye nabasebenzi bemaplasini.

Bakwethu nabangani,

Kufanele godu  siyelele nendaba yokufudukela kwabantu emadorobheni. IimBalobalo zokuBalwa kwabaNtu ziveza ukobana ama-63% wabantu bahlala emadorobheni. Ubujamo lobu bunekghonakalo yokobana bande ngesibalo esingaba ma-70% kungakafiki unyaka wee-2030.

Amaphetheni webandlululo wokwakha ngokuhlukana asarhagele emadorobheni wethu. Abomasipala babodwa abazukukghona ukuqalana nomraro lo. Kudingeka iqhinga lelizwe loke.   

Nanyana ukuthuthukiswa kweendawo zemakhaya kulitjhejontangi kurhulumende, kuqakathekile ukobana sitlame umhlahlandlela ohlanganyelweko wenarha wokuthuthukiswa kwamadorobha ngomnqopho wokusiza abomasipala ukobana balawule ukwanda  kwembalo yabantu abafudukela emadorobheni.

Njengengcenye yokusebenzisa i-NDP, kudingeka bonyana yomithathu imikhakha karhulumende ilawule idumo elitjha lokufudukela emadorobheni ngeendlela ezizakusiza ukuthuthukisa iindawo zemakhaya. 

MaLunga aHloniphekileko,

Ukwenza ngcono ubujamo babomma kulitjhejontangi eliqakathekileko kurhulumende wekhethu.

UmThethomlingwa wokuLingana ngobuLili nokuNikelwa aMandla namaThuba kwaboMma uphasiswe yiKhabinethi wabese uthunyelwa  emiphakathini bona uveze amazizo wawo ngawo. UmThethomlingwa lo wenza kubemlandu ukwenza isenzo esinomthelela omumbi kibomma nabentazana.  

UmThethomlingwa lo ubuye wenze umgomo wokulingana ngokobulili owaziwa nge-50/50 bonyana ube semthethweni mayelana nokujanyelwa kwabomma ezakhiweni zokuthathwa kweenqunto.

Malunga aHloniphekileko,

Ukugagadlhelwa budlhegana liwoma nokubulawa ngesihluku kuka-Anene Booysen nabanye abomma nabentazana emalangeni la kuveze isidingo esirhabako sobunye bokuphelisa umonyani lo.

Ilunya nesihluku esenziwa kibomma abangakghoni ukuzivikela akwamukeleki elizweni lekhethu. Nyakenye kwahlonywa umKhandlu weliZwe Loke wokuLwa nePi yobuLili. 

Yakhiwe ngurhulumende, iinhlangano ezizijameleko, iinHlangano zomPhakathi, iinhlangano zeKolo, iimfundiswa, amaziko wezerhubhululo, iinqhema zamadoda nabajameli babomma, abentwana nabantu abakhubazekileko.

Sikhuthaza isakhiwo lesi ukobana senze ijima lokulwa nenturhu eqaliswe kibomma libe ngelangamalanga.

Sithokozisa zoke iinkoro ngamajima asele ziwenzile, wokutjengisa ukobana izenzwezi ngeze zamukeleka.

Ngiyalele ama-ejensi asebenza ngomthetho ukuthi atjheje qangi imilandu le begodu ithathwe njengehlubayeza khulu nerhabako. IYunithi eLwisana nenTurhu yeKhaya, eVikela abeNtwana neTjheja imiLandu yezomSeme yahlonywa kabutjha ngonyaka wee-2010, beyandisa isibalo sabasebenzi.

Ngonyaka weemali ogadungileko, amaYunithi akghone ukuthumba iingwebo zedilikajele ezima-363, nokutjhutjhiswa okuma-73% wobulelesi obuqaliswe kibomma beminyaka engaphezulu kweminyaka eli-18 nama-70% wobulelesi obuqaliswe ebantwaneni beminyaka engaphasi kweli-18.  

Asirorobhe sisebenzisane, silwe nekinga le esiqalene nayo yabantu abagagadlhela abomma nabentwana ngitjho nabogogo imbala. Abakwenzakokhu kulihlazo nobulelesi obethusa kwamanikelela. Kufanele kubikelwe amapholisa ngemigulukudu le, khona izakubotjhwa.

Urhulumende ungezelele ezinye iindlela zokuvikela abomma, njengombana asungule umThethomlingwa wokuVikela ekuHlukunyezweni. Kanti ngahlanye umThetho wokuLwa neNturhu yeKhaya nawo uqalelela ukuvikela, kodwana usebenza kwaphela ebantwini ababandakanyeka ekutlhorisweni okwenzeka emakhaya. 

UmThethomlingwa wokuVikela ekuHlukunyezweni uqaliswe godu ebantwini abahlukumeza abongazimbi babo ngokubalandelela ngeensetjenziswa zokuthintana ezibu-elekthroniki. 

Ngaphezu kwalokho, umThethomlingwa wokuPhelisa ukuKhukhuthiswa kwabaNtu waphasiswa siBethamThetho seliZwe Loke nyakenye,  njenganje useenthebeni zomKhandlu weNarha oweNgamele iimFunda.

Nasele usebenza, umthetho lo uzokusiza abomma nabentwana kanengi ababa bongazimbi bobulelesi obusatukilekobu nobunobulwana.

Bakwethu nabangani,

Ukubonakala kwamapholisa okwandileko kunqotjhwe ngakho ukusiza ekuphunguleni amazinga wobulelesi oburhageleko.

Amajima la asize khulu ukuphungula ubulelesi ngokutjheja umraro weengidi ezingasisemthethweni, iinkoloyi ezetjiweko nezemukwe abanikazi bazo ngekani, amarhugu neendakamizwa kuthathwa njengonobangela omkhulu wobulelesi.

Bakwethu nabangani,

Urhulumende uragela phambili ngepi yokulwa nobukhohlakali.

Njenganje isibalo sabasebenzi beKoro  eKhethekileko yokuPhenya (i-SIU) sikhule ukusukela kubasebenzi abama-70 ukuyaya kabama-600.

Kusukela ngonyaka wee-2009, ngitlikitle iimemezelo ezima-34 eziyalela i-SIU ukobana iphenye izwangobatjho yobukhohlakali, ubukhwabanisi nokuphatha makghwankghwa eminyangweni karhulumende ehlukahlukeneko nakumabhizinisi wombuso.

Ekupheleni kukaKhukhulamungu ngonyaka wee-2012, kwathonywa amaphenyo wobulelesi abekaqaliswe kubasolwa abama-203 emilandwini ehlubayezako ema-67 ephenywako.

Ngokupheleleko sekuthonyiwe ngezandulelakutjhutjhiswa ebantwini abali-191. Inani labantu abama-66 eliphenywako basolwa ngokuthi bathole inzuzo elinganiselwa eengidini ezi-R5 ngendlela yobukhohlakali. Kwethulwa  imiLeyo yokuJamisa ukusetjenziswa kwepahla yabantu abama-46.

Okhunye okungathathwa njengomsebenzi obe yipumelelo, abasebenzi abali-107 bangaphakathi kwerherho lezobulungiswa bobulelesi babekwa umlandu bebabotjhwa enyakeni weemali ogadungileko. 

IYunithi eDla iPahla ithethe ipahla elinganiselwa ngaphezulu kweengidi ezima-R541. Isamba esiziingidi ezima-R61 sepahla le seyithethwe Mbuso. Njenganje ipahla le isetjenziselwa ukulwa nobulelesi nobukhohlakali ngokwe-Akhawundi yePahla yobuLelesi eDliweko  (i-CARA).

Nyakenye, kwaphasiswa imali engezelelweko eziingidi ezili-R150 eku-CARA bona isetjenziswe siQhema esiLwa nokuKhohlakala esifaka hlangana ama-Hawks, i-SIU neBandla lezokuTjhutjhisa leliZwe Loke.

Kunqotjhwe ukuqinisa ikghono lama-ejensi womthetho ngeensetjenziswezi esiquntweni sethu sokulwa nobukhohlakali.

Sibuye sikhuthaze nekoro yamabhizinisi wangeqadi ukuthi nayo ihlome isahlele ubukhohlakali ukwenzelela bona umonyani lo siwuruthula ngomrhabhu mahlangothi woke.

Ukuragela phambili nokusekela ipi elwa nobukhohlakali, sizokuvala zoke iinkhala zeenkhundla eziphezulu emkhakheni wezobulungiswa obulwa nobulelesi.

Bakwethu nabangani,

MaLunga aHloniphekileko,

Kukhona esikufundileko ngezehlakalo zeMarikana nezinye izehlakalo esingeze sazivumela ukobana zibuyelele elizweni lekhethu.

Kwamambala umThethosisekelo wethu ungenye yeempumelelo ezikulu zelizwe lekhethu. Koke esikwenzako njengorhulumende kuhlahlwa mThethosisekelo wethu nombono womphakathi esiwakhako.

Senza ibizelo kizo zoke izakhamuzi ukuthi zigidinge, ziphakamise bezivikele umThethosisekelo wethu.

IVikelamalungelo yethu iqinisekisa ukobana “woke umuntu unelungelo lokubuthana ngokuthula, angakahlomi ngeenkhali, ukutjhagala, ukunghonghoyila nokwethula incwadi yeenlilo”. 

Ngakho-ke senza ibizelo ebantwini bekhethu ukuthi basebenzise amalungelwabo wokunghonghoyila ngendlela enokuthula nehlelekileko.

Akwamukeleki ukuthi amalungelo wabantu agadangelwe babenzi bezenzo ezinenturhu, njengalezo ezibanga ukulimala nokuhlongakala kwabantu, ukoniwa kwepahla nokutjhatjalaliswa komthangalasisekelo oqakathekileko womphakathi.

Sikatelelekile ukusekela, ukuvikela nokuhlonipha umThethosisekelo njengomthetho omkhulu weRiphabhliki. Sizakwenza ngakho koke okusemandlenethu ukuphumelela kilokhu.

Ngonobangela lo, Ngiyalele iKlasta yezobuLungiswa, eKhandela ubuLelesi neyezokuPhepha (i-JCPS) ukuthi ithome ngamagadango khona nje ukuqinisekisa ukobana nanyana ngiziphi izehlakalo zokutjhagala okunenturhu ziyatjhejwa, ziphenywe begodu abenzi bazo batjhutjhiswe.  

Amakhotho azakuhlelelwa ukuqalana nemilandu enje ngendlela erhabako. Kufanele kusetjenziswe kuhle umthetho, ngokupheleleko begodu msinyana.

Izakhamuzi zelizwe lekhethu zinelungelo lokulindela ukobana umbuso wabo wentando yenengi uzakusebenzisa igunya lawo ekuvikeleni umThethosisekelo owazabalazelwa linengi isikhathi eside begodu kabudisi. Asikwazi ukudanisa irhuluphelo ezinalweli.

IKlasta ye-JCPS ibeke amagadango ebujameni bombuso ophezulu, weemfunda nakiborhulumende beendawo zemakhaya ukuthi baqalane nezehlakalwezi ngokupheleleko.

Angingezelele msinyana ukobana kufanele iminyango karhulumende isebenzisane nemiphakathi kiyoyoke imikhakha begodu iqinisekise ukobana yoke iminako iyatjhejwa ngaphambi kokobana ithuwelele. Ukuziphendulela lokho kuhlala kunjalo. Singurhulumende otjhejako.

Malunga aHloniphekileko,

Unyaka lo sigidinga iminyaka ema-50 solo kwahlonywa iHlangano yoBunye be-Afrika (i-OAU) esele ilanywe buBunye be-Afrika (i-AU).

Sihlonipha i-OAU ngomzabalazo wayo wokulwelwa ikululeko yekhonthinenti yethu, ukufaka hlangana nokusisiza ekutholeni ikululeko yethu.

Sizakuragela phambili ngokusebenzela uBunye bethu obuqinileko nobusebenza ngepumelelo.

Ihlelo le-NEPAD kanye neHlangano yamaZwe we-Afrika yokuQalisisa zigidinge unyaka wazo wetjhumi solo zahlonywako.

Njengomtjhayeli wesiSungulo sokuRhola umThangalasisekelo waboMengameli be-NEPAD, iSewula Afrika iragela phambili nokusebenza nabanye  abarholi ngomnqopho wokusebenzisa amaphrojekthi wezinga eliphezulu kukhonthinenti. 

Kezokuthula nokuvikeleka, sisekela abantu beMali emzamenabo wokuqinisa isithunzi sendawo ezweni lekhabo.

Sikhombela uburholi be-Central African Republic, i-Guinea Bissau neSomalia ukuthi ziragele phambili nokwakha ukuthula kwasafuthi ezabe bakwenzela izakhamuzi zabo. Sisadzimelele ekuphikiseni  ukutjhugululwa kwakarhulumende okungakhambisani nomthethosisekelo. 

Siyakhuthala ngeragelophambili eliphakathi kwe-Sudan ne-South Sudan.    Ngepumelelo le sibuka besithokoza uMengameli wethu wangaphambilini uThabo Mbeki namanye amalunga wePhaneli yeZinga eliPhezulu yoBunye be-Afrika ngokuzinikela kwabo ekusebenzisaneni namahlangothi womabili weentjhabezi. 

Sizwelana nelizwe le-Democratic Republic of the Congo njengombana lisepini ethusela ukuvikeleka kwalo.  

ISewula Afrika izokuragela phambili nokusekela imizamo yokuletha ukuthula e-Afrika ukufaka hlangana ukulamula, ukuthumela amajoni ayokuletha ukuthula nangokunikela ngeensetjenziswa nesizo lemali.

Kilokhu sikulindele ngabomvu ukuphethwa kwemikhulumiswano yezombanganarha eZimbabwe ne-Madagascar. 

Umbono wethu nge-Afrika engcono ephasini elingcono uzakuthola isekelo elikhulu nasibamba umButhano wesihlanu wamazwe amalunga i-Brazil, Russia, India, China neSewula Afrika (i-BRICS) ngenyanga ezako eThekwini.

Sikhuthazwa kukhula okubuyelelweko kwetjhebiswano nelizwe ngalinye, isikhozi sezobuhlakani nakezomnotho, hlangana neSewula Afrika namanye amazwe we-BRICS. 

Ukuqinisa itjhebiswano namazwe aseTlhagwini-Sewula kuhlala kuqakathekile ku-ajenda yethu yomthethomgomo wezangaphandle.

Siqinisa kabutjha itjhebiswano lethu namazwe aseTlhagwini, khulukhulu i-Amerikha, iYurobhu neJapani.

Ukugidingwa kweminyaka ema-70 yeHlangano yeenTjhabatjhaba (i-UN) kunikela ngethuba lokuragela phambili nokutjhugulula umKhandlu wezokuVikela we-UN. 

Sizakuragela phambili nokusebenzisa amazwe athuthukileko kezomnotho (i-G20) ukujamela iimfuneko zabantu be-Afrika sizakuragela phambili nokusunduza kobana kutjhugululwe amaziko we-Bretton woods.

Ukubamba kweSewula Afrika indima emazweni wakosoontjhaba kunetshwayo lobunye.  Sisekela abantu be-Palestina njengalokha bakalukanela ukuthoma ipilo etja emzabalazweni wabo wokuzibusa; kungebangelo siye sasekela isitjhukumiso sabo sokuba lilizwe elizijameleko.

Ukungezelelwa kweendawo zokuhlala ze-Israel ngemikhawulweni yePalestina kusiqabo esikhulu ekurarululweni kombango lo.

Ilungelo lokuzibusa kwabantu be-Sahara eseTjingalanga kufanele liphumelele.

Sisadzimelele egadangweni lethu lokupheliswa kokutswinywa kwe-Cuba kezomnotho.

Ngokusebenzisana singenza okunengi ekwakhiweni kwe-Afrika engcono nephasi elingcono.

Bakwethu,

Ngonyaka wee-2012 sanqopha ekulondeni nekuthuthukiseni amagugu wenarha yekhethu siqalise khulu kumagugu wekululeko.

Sabuye sabamba umButhano weNarha wobuNye kezeHlalakuhle omlando, sinqophe ekwakheni isitjhaba esihlanganisa woke umuntu, esitjhejako nesizikhakhazisako.

Ekusetjenzisweni kwehlelo lethu sizakusebenzisana nabaTjhotjhozeli bobuNye kezeHlalakuhle; amaSewula Afrika aveleleko athethwe emikhakheni ehlukeneko emphakathini wethu.

Siyazikhakhazisa namhlanjesi ntambama ukobana phakathi kwethu sibe nabatjhotjhozeli bobunye kezehlalakuhle abaveleleko ababili, iJaji uYvonne Mokgoro neGcwetha u-George Bizos.

Bakwethu,

Unyaka lo ungewama-50 kugidingwa iSahlelo le-Liliesleaf Farm, ukuPhunyurha e-Marshall Square nokuThoma kokulalelwa komLandu we-Rivonia.

Kunemilandelande yeminyanya ehlelwako unyaka lo woke ngomnqopho wokukhumbula izehlakalo lezi ezintathu, isitlhori sakhona kuzakuba sikhumbuzo selizwe loke mhlana ali-11 kuVelabahlinze.

Malunga aHloniphekileko

Sisandukuvala iphaliswano elibe yipumelelo ekulu leBhigiri yeenTjhaba ze-Afrika ebegade silisingathile. Sithokozisa ngelikhulu ithabo iinkutani ze-Afrika, umBuso weHlanganyela weRiphabhliki ye-Nigeria nazozoke iinqhema ezizibandakanyileko ekukhangiseni kwazo izinga lebholo erarhwako e-Afrika.

Sithokoza boke abantu bekhethu ngokuba bosomnyanya nabalandeli abahle.

Ngibe nethuba lokuthokoza uMengameli weHlangano ePhetheko yeBholo eRarhwako yamaZwe we-Afrika (i-CAF), uMhlonitjhwa Issa Hayatou ngokusinikela ithuba elihloniphekaka lokobana sisingathe i-AFCON.

Bakwethu nabangani,

Njengombana khengatjho, ihlelweli lokusebenza lizokusetjenziswa ngokuhlukileko njengombana kufanele bona imisebenzi yeminyango ihlelwe ngokukhambisana ne-NDP.

Bakwethu,

Ngaphambi kokobana ngiqedelele, angithathe ithubeli ngidlulise amezwi wokutjhiriya asuka emirabhini yeenhleziyo zethu emndenini kamakadebona emzabalazweni nobegade aligcwetha elaziwako lamalungelo wobuntu, uKhomreyidi Phyllis Naidoo odlule ephasini namhlanjesi.

Mhlapha nje, sitjhiywe nguKhomreyidi Amina Cachalia.

Sitlhuwe khulu ngokulahlekelwa lokhu.

MaLunga aHloniphekileko,

Bakwethu,

NjengamaSewula Afrika kufanele siragele phambili nokuba nomnqopho owodwa osisekelo – wokwenza inarha yekhethu ibe ngekulu khulu nephumelelako.

Langelihle leenThandani kini noke!

Ngiyathokoza.

Issued by: The Presidency

Related information

 

Share this page

Similar categories to explore