Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi WangaLesitsatfu, mhla ti-7 Ingongoni 2016

Lapho umnyaka uya ngasemaphetselweni, Ikhabinethi ijoyina bantfu baseNingizimu Afrika ekugubheni umkhosi wesitsatfu wekusishiya emhlabeni kwaNelson Mandela mhla ti-5 Ingongoni 2013

“Tento tetfu sibantfu baseNingizimu Afrika tifanele kutsi tikhombise liciniso mbamba laseNingizimu Afrika lelitawucinisekisa kukholelwa kweluntfu kubulungiswa, licinise kutetsemba kwabo esitfuntini semphefumulo webuntfu, liphindze futsi lisimamise onkhe ematsemba etfu emphilo lenhle kakhulu yawonkhewonkhe.” – Nelson Mandela

Madiba bekakholelwa kumagugu eMtsetfosisekelo wetfu kanye nakumbononchanti wesive lesikhululekile, lesinobulingiswa nalesibumbene, lasisekelo semmango lesifanele kutsi sisebentele kuba ngiwo. Kute kutsi loku kube yimphumelelo, bantfu baseNingizimu Afrika badzinga kutsi babumbane, bahlanganiswe ngumbononchanti wekuba ngummango loncono.

1. Kufezekiswa kwetinhlelo tahulumende letibalulekile

Umnotfo was Ningizimu Afrika

1.1. IKhabhinethi iyakuncoma kubambisana lokunemandla kweLicembu LaseNingizimu Afrika (i-Team SA) – lokusemkhatsini wahulumende, emabhizinisi, tisebenti nabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika – ngekusebentisana bagadze lizinga lwelutjalomali lweNingizimu Afrika. Ngekusebentisana ngekutikhandla nesinyatselo lesibumbene, umnotfo nekutetsemba kwebatjalitimali sekusimeme kuletikhatsi temnotfo letimatima.

Mengameli Jacob Zuma wenta kutsi Team SA yente imikhakha leyehlukene kutsi isebentisane kute kutsi lilumeke kabusha umnotfo wetfu, lihehe lutjalomali kanye nekwakha imisebenti yebantfu bakitsi. Letintfo leti letakhako, letinsha letentiwe tifanele kutsi tisikhutsate kutsi senyuse emasokisi sisebente kakhulu kunasekucaleni kute kutsi sichubekisele iNingizimu Afrika embili.

1.2. IMoody’s Investor Services, Fitch Ratings neStandard & Poor’s tente simo setikweleti taseNingizimu Afrika lesikhombisa batjalimali kutsi simo sibi kangakanani, kutsi sibe ngetulu kwelizinga lelincane lelutjalomali.

Kukhatsateka lokuphakanyiswe ngulama-ejensi kunakiwe futsi sikanye nebalingani betfu betenhlalo siphutfumisa tinyatselo tekungenelela tekugucula simo semnotfo. IKhabhinethi isachubeka nekwetsemba kutsi lendlela lebekwe kuLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP) nekuhlanganiswa kwetimali lokuhleliwe kwahulumende, kanye nekufezekiswa kweLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica, kutayisita iNingizimu Afrika kutsi ichubeke ibe live lelikahle lekungatjalwa imali kulo.

1.3. IKhabhinethi iyacaphela kutsi sambakhulu semkhicito wasekhaya saseNingizimu Afrika (i-GDP) sikhule nga-0.2% ngekota yesitsatfu. Lokufake ligalelo lelikhulu ekukhuleni kwe-GDP kube ngumkhakha wetimbiwa newenkwali, wetimali, wetindlu nemisebenti yetemabhizinisi, kanye netemisebenti yahulumede leyetayelekile.  Umkhakha wetekulima, wemahlatsi nekudweba wehla nga- -0.3%; wekukhicita wehla nga- -3.2%; gezi, negesi nemanti kwehla nga- -2.9%; nekuhwebelana, tekupheka nendzawo yekulala tehla nga- -2.1%. Somiso sisesengumfakigalelo lomkhulu wekwehla kwemkhakha wetekulima.

1.4. Kunikwa kwematayitela kwemimango lesihlanu yaseBahurutshe , yiNdvuna  yeLitiko Letekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba, Umnu. Gugile Nkwinti, ngulesinye seticelonkhokhelo tekubuyisela umhlaba lesikhulu kakhulu lesitawukhokhelwa eMotsane Game Farm ngaphandle nje kweZeerust eNyakatfo Nshonalanga.
Umhlaba longetulu kwemahektha latinkhulungwane letingemashumi lasihlanu nakune (54 280), lofaka ekhatsi lipulazi lekufuya tinyamatane, ubuyiselwa kubanikati bawo labafanele.

Phindze futsi, nekwetfulwa kwemklamo lolingwako weLuhlakamsebenti lweNchubogomo yeKulwela Emalungelo Ebantfu Ngemhlaba (inchubomgomo ye-50/50) yeNyakatfo Nshonalanga ePulazini i-Stars Away  e-Ottoshoop, eZeerust,  kulandzela kuphetfwa kwesivumelwane lesitawenta kutsi tisebenti tasepulasini nemlimi babe banikati lababambisene ebhizinisini yekulima.

1.5. Sakhiwonchanti semanti siyincenye yeLuhlelo Lwesakhiwonchanti Lwavelonkhe lolutawugucula kuma kwetemnotfo wetfu lube futsi lwakha imisebenti luphindze lucinise kwetfulwa kwetinsita.  

Kwetfulwa kwe-Mokolo and Crocodile River (West) Augmentation Project kukhombisa kutinikela kwahulumende ekuphendvuleni tidzingo tetakhamuti. Sakhiwonchanti sekwendlulisa emanti siyisa emanti kuMasipala Wendzawo waseLephalale, kutiphehligezi te-Eskom (iMatimba neMedupi), kusihlantimanti saseZeeland, kanye naseMayini i-Exxaro's Grootegeluk. Siphindze futsi sendlulise emanti lavela emfuleni iCrocodile River West dvute neThabazimbi aye eLephalale.

1.6. Tihlantimanti taseWelgedacht dvutane neSprings, eGauteng, tiye takhuliswa kute kutsi tikhone kumelana nekufunwa ngemandla kwekuhlantwa kwemanti.

Kute kudzanjiswe kungcoliseka kwemanti kuMfula iVaal, Litiko Letemanti neKutfutfwa Kwendle liphucule Sihlantimanti leSihlanta Emanti Langcolile sase-Oranjeville kuMasipala weSigodzi saseMetsimaholo kanye neSihlantimanti seKuhlanta Emanti Langcolile saseLeeuwkuil kuMasipala weSigodzi sase-Emfuleni  ngetindleko letitigidzi letinge-R44.4. Kuphindze futsi, kwabekwa eceleni imali lengetulu kwetigidzi letinge-R300 yekulungisa nekuphucula tihlantimanti langcolile letingasebenti letinge-26 etindzaweni taseGauteng netaseFreyistata.

1.7. Ikhomishini ye-Orange-Senqu River Basin kungumanje iyachubeka lapha e-Emperors Palace eKempton Park, icale mhla ti-5 iyawuphela mhla ti-9 Ingongoni 2016. INingizimu Afrika, iLesotho, iBotswana neNamibia ngemave langemalunga alekhomishini. Lekhomishini ifezekisa luhlakamsebenti lwekulawula imitfombolusito yemanti leca iminyele iphindze futsi isebentele kuzuza imigomo yesikhatsi lesindze yekutfutfukisa kulendzawo yekutfutsela emanti.   

1.8. Inkhundla lensha yeMave ase-Afrika, Liviki lase-Afrika Lekuhwebelana langa-2016 lachutjwa kusukela mhla tinge-28 Lweti kwaya kumhla ti-2 Ingongoni ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Kutfutfukisa Tingucuko Tekuhlelwa Kwetenhlalo neTemnotfo ngeKuhwebelana Kwangekhatsi e-Afrika”. Loku kuvete inkhundla lenkhulu, lehlanganisa konkhe yekukhulumisana nenchubomgomo emkhatsini wetindzawo letinyenti letiphatselene nekuhweba.

Indvuna yeTekuhwebelana neTimboni, Dkt. Rob Davies, wachuba Tingcoco letimayelana neSigodzi Selivekati Lesingakhokhisani Mtselo Wekuhwebelana (i-CFTA), letetfulwa eNgcungcutseleni yeBunye be-Afrika (we-AU) lebeyibanjelwe eNingizimu Afrika mhla ti-15 Inhlaba 2015. I-CFTA ihlose kuphakamisa luhwebo lwangekhatsi e-Afrika kanye nekwakha i-Afrika lehlanganise konkhe lenebantfu labasigidzigidzi ne-GDP lengalinganiselwa ku-2.6 thriliyoni wemadola aseMelika.

1.9. Umkhakha wesibili weNgcungcutsela YeteSayensi YaseNingizimu Afrika ichutjwa ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Kuphehla tingcoco letimayela nesayensi” kusukela mhla ti-8 kuya kumhla ti-9 e-CSIR International Convention Centre. Bososayensi, babhali betinchubomgomo, titjudeni, tifundziswa kanye nemmango bakhulumisana ngetindzaba letiphatselene nesayensi, tebucwepheshe kanye nalokusha.

Kugcilwe kutesayensi yetenhlalo, futsi tinkhulumomphendvulwane tifaka ekhatsi umholo losezingeni lelincane kanye nesilinganiso se-60% sebafundzi labashiya phasi tifundvo tabo emanyuvesi aseNingizimu Afrika. Letinye tihloko tifaka ekhatsi  kugucuka kwesimo selitulu lesibangelwa kutfutseteleka kwebantfu, indlela bantfu labavisisa ngayo tintfo telufuto, kubakhona kwekudla, nekutsi isayensi yetenhlalo ingalibumba kanjani likusasa lase-Afrika.

Hulumende wasekhaya

1.10. Inkhomfa Yavelonkhe Yenhlangano Yabohulumende Basekhaya yaseNingizimu Afrika (i-SALGA) lesandza kubanjwa kusukela mhla tinge-28 Lweti kuya kumhla lu-1 Ingongoni 2016 yaphetsa ngekutinikela kabusha kuLuhlelo Lwekubuyela Emasisweni kanye nekukhutsata kuhlala lokufaka ekhatsi wonkhewonkhe ngekutsi kufezekiswe Luhlakamsebenti Lwekutfutfukisa Tindzawo Tasemadolobheni Loluhlanganisiwe (i-IUDF). I-IUDF yesekela umbononchanti wekwakha emadolobhakati nemadolobha "lekuhlalekako kuwo, laphephile, lanemitfombolusito leyenele, lehlangene ngetenhlalo, lefaka ekhatsi temnotfo futsi lecudzelana newemave emhlaba, lapho khona bahlali bahlanganyela emphilweni yasemadolobheni."  

Kulwa neBudlova Lobentiwa Kubomake neBantfwana

1.11. Lomkhankhaso wamanje Wanga-2016 weMalanga la-16 Wekucedza Budlova Lobentiwa Kubomake neBantfwana ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Nami ngifake: Sisonkhe sichubekisela

iNingizimu Afrika Lete Budlova Embili”, lowetfulwa nguMengameli Zuma, sewucale kuchubela embili i-#365 days of Activism. Njengencenye yekwenabisa tinsita tahulumende tenabele kuwonkhewonkhe, ikakhulu kulaba labahlaseleka kalula, kwetfulwa kwelithulusi lekwenta kancono leSikhungo Sekulwa neLudlame Lwebulili (i-GBV) lesisebenta imini nobusuku litawenta kutsi ummango walabangeva etindlebeni bakhone kutfola babuye futsi basebentise letinsita tebungcweti talesikhungo  tekwelulekwa.

1.12. IKhabhinethi igcizelela kugceka kwayo noma ngabe ngusiphi sento nato tonkhe tento teludlame letikhutsatwa lubandlululo. Hulumende uyachubeka nekulungisa tekuphepha tebantfu labasikati labatsandzana ngekwemacasi nalabanye labasikati, labadvuna labatsandzana ngekwemacasi nalabanye labadvuna, labadvuna/labasikati labatsandza ngekwemacansi nalabanye labadvuna nobe labasikati, labahlindziwe bantjintja bulili babo kanye nebantfu lababoncukumbili.  Umtsetfosivivinyo weKuvikela neKulwa neMacala Entondvo neNkhulumo Lenentondvo, kwamanje losesigabeni sekutsi kuboniswane ngawo, utawucinisekisa kulandzelwa nekushushiswa.

Tempilo

1.13. Kugujwa kwemkhosi weLilanga Lemhlaba Lengculazi mhla lu-1 Ingongoni 2016, ngaphansi kwengcikitsi letsi “Kusetandleni tetfu kucedza Sandvulelangculazi (i-HIV) neSifo Sesifuba (i-TB)”, lebewuholwa Lisekela laMengameli Cyril Ramaphosa, kwaphakanyiswa kwetfulwa kwelikhambi lekwelapha lelilingwako lesandvulelangculazi nengculazi lelatiwa ngekutsi yi-HVTN 702.

IKhabhinethi yetfula sigcoko isetfulela bososayensi baseNingizimu Afrika labahola embili kulolucwaningo lolubaluleke kangaka. Lelikhambi lelilingwako lingulelinye lalamakhulu kakhulu emhlabeni wonkhe futsi letfwele bufakazi belikhono lemkhakha wetekwelapha.

1.14. Hulumende uyachubeka nekubambisana kwakhe nalabanye labatsintsekako – kufaka ekhatsi i-PHILA neMkhandlu Wavelonkhe WaseNingizimu Afrika Wengculazi – kute kuzuzwe situkulwane lesite ingculazi, kuvinjwe konkhe kusuleleka ngesandvulelangculazi lokusha, kucedza kubhedvuka kwe-TB nekukhutsata tonkhe takhamuti tetfu kutsi titsatse tincumo letinemphilo nesibopho.

INingizimu Afrika seyiwuzuzile umgomo wayo wekwelapha ngetidzambisingculazi (ema-ARV) futsi manje sesineluhlelo lwema-ARV lolukhulu kakhulu emhlabeni, lolunebantfu labatigidzi letingu-3.4 labelashwa nga-2015. Umgomo wekuvikela kutsi make esulele umntfwana ku-3.5% nga-2010 kuya ku-1.8% nga-2014. Kwesuleleka ngesandvulelangculazi emacansini kwebantfu labasha kucala kulabaneminyaka le-15 kuya kulenge-24 budzala kwehla kwesuka ku-410 000 nga-2011 kwaya ku-330 000 nga-2014. Emanani labangenwe yi-TB kwekucala kanye nalababulewe yi-TB ehla, kepha imigomo yekuzuza kwehla nge-50% kwelinani lalababulelwe i-TB awutange ufinyelelwe.

Kulomnyaka timali lophelile kusabalaliswe emakhondomu alabadvuna latigidzi letinge-800 nemakhondomu abomake latigidzi letinge-20. Ngemkhankhaso wekuhlola bantfu i-HIV kuhlolwe bantfu labatigidzi letinge-35 kusikhatsi seminyaka lesihlanu. INingizimu Afrika inemishini ye-GeneXpert lenge-300 kulo lonkhe lelive futsi sekuhlolwe nga-GeneXpert ebantfu labatigidzi leti-2.1. Nga-2016 iNingizimu Afrika yafezekisa luhlolo jikelele neluhlelo lwekwelapha lapho khona umuntfu lonesandvulelangculazi ucala kwelashwa ngaphandle kwekubuka silinganiso se-CD4 sakhe.

Kulawulwa kwetinhlekelele

1.15. Umhlangano weTindvuna te-SADC letibukene nekulawulwa kwetinhlekelele wabanjwa mhla tinge-26 Lweti 2016 eMauritius, uholwa yiNdvuna yeLitiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko, Mnu. Des Van Rooyen.

Lomhlangano wavuma iNdlelalisu Yekulungela Nekuphendvula Kwesigodzi  Kutinhlekelele  njengobe ibekiwe kuMbutfo Losebentako kutsi kuphetfwe siphakamiso lesentiwe kusikhwama sekulungela nekuphendvula kutinhlekelele.   Lihhovisi lekulawula le-SADC litawubamba umhlangano wenhlanganisela yeTindvuna letibukene neKulawula Inhlekelele neTimali kute kutsi kubukwe letimali letiphakanyisiwe tekulungela tinhlekelele nesikhwama sekuphendvula.

Lusha

1.16. Njengencenye yaloluhlelo lwekutfutfukisa bantfu labasha, Ikhempu Yelusha Yavelonkhe yesihlanu  lebibanjelwe e-3 South African Infantry Battalion, levulwe dvutane neKimberley eNyakatfo Kapa Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle neMbutfo Wetekuvikela neTigayigayi Temphi, ngaphansi kwengcikitsi letsi #40YearsOn – Lusha lusachubela iNingizimu Afrika embili.

Loku kuhlanganisa ndzawonye bantfu labasha laba-1 000 bato tonkhe tive, tinhlanga, bulili, sigaba setemmango nelulwimi, labavela kuto tonkhe tifundza ngembono wekukhutsata kutati ngekwebuve, kwakha sive,  kubumbana kwesive, kutsandza live nekuba sakhamuti lesifaka ligalelo kubantfu labasha baseNingizimu Afrika.  Tingcoco letitawubanjwa titawube timayelana netinsayeya lusha lolubukene nato.

Kusukela ngeKhempu Yelusha Yavelonkhe yekucala yanga-2012, bahlanganyeli belusha sebente imiklamo leminyenti emimangweni yakubo, lehlose kuletsa intfutfuko. LeKhempu Yelusha iniketa bantfu labasha ematfuba, lesemanje babaholi ngekwelilungelo labo emimangweni yabo, kute kutsi babelane nalolunye lusha ngaloko labahlangabetane nako emphilweni.

Luhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe

1.17. I-NDP ingumbononchanti wesikhatsi lesidze losebenta njengesibonelo lekutsatsiswa kuso loludzinga kwentiwa kute kutsi kuzuzwe ngummango lophumelelako waseNingizimu Afrika nga-2030.  Tintfo letibalulekile letibekwa embili yi-NDP kunciphisa buphuya, kweswelakala kwemisebenti kanye nekungalingani.

1.18. IKhabhinethi imema yonkhe imikhakha yemmango, yebhizinisi, yetisebenti netinhlangano temmango kutsi tidlale indzima yato ekuchubekiseleni embili luphawukutatisa lwe-NDP ngekutsi kugcanyiswe kufezekiswa kwe-NDP ngekusebentisa imitamo yekuhlanganisa timphawu letichuba kufezekiswa kwaloluhlelo.

1.19. IKhabhinethi yatfwebula titfombe letiyinkhomba yesimemo sekutsi kuphakanywe kusetjentwe, lesitawenta kutsi yonkhe imikhakha yemmango isebentise loluphawukutatisa lwe-NDP.

2. Tincumo teKhabhinethi

2.1. IKhabhinethi iyayesekela Indvuna yeLitiko Letekutfutsa, Mk Dipuo Peters, ngekucondzisa Transnet National Port Authority, ngekwemibandzela yeSigaba se-79, sigatjana se-(1) seMtsetfo Wetikhumulo Temikhumbi Wavelonkhe, 2005 (Umtsetfo we-12 wanga-2005), kuchibela Sivumelwane seMlawuli weSikhumulo kuvumela Strategic Fuel Funds  kutsi sigcine phethiloli eSikhumulweni Semikhumbi iSaldanha Bay. Sivumelwano kanye nelayisense yekusebentisa sikhumulo tamanje teStrategic Fuel Funds titawelulwa ngeminyaka lenge-25 kwenta kutsi kube nekuciniseka ngetekutsenga nekusebenta kwelutjalomali lolusimeme emkhakheni we-oyili negesi.

Loku kuhambisana netintfo tahulumende latibeka embili letiphatselene ne-Operation Phakisa mayelana nekukhulisa Umnotfo Waselwandle kanye nemigomo lebanti lebekwe kuLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe, kukhutsata kukhula kwemnotfo kanye nekunika emandla kwakhiwa kwemisebenti.

2.2. IKhabhinethi yatiswa ngesimo semklamo  yeKumunywa Kwe-esidi Lephuma Emayini  umklamo “weMisebenti Lephutfumako” wafezekiswa njengesisombululo sesikhashana wekunciphisa kuMunywa Kwe-esidi Lephuma Emayini emasimini egolide eWitwatersrand. Sisombululo sesikhatsi lesidze sitawufezekiswa ngekuhambisana netincomo latabekwa Likomidi Langekhatsi Letindvuna (i-IMC).

Njengoba silive leleswela emanti, lomklamo Wekumunywa Kwe-esidi Emayini ugcile kakhulu ekongiweni kwemanti nekutsi aphindze futsi asetjentiswe ngemuva kwekusetjentiswa, kucinisekisa kwelapheka ngalokwenele kwemanti ekunatsa nekukhwesha ekuncikeni emantini lohlobile lasetjentiswa kutimboni. Ngetulu kwaloko, lomklamo uphindze unciphise kungcoliseka naletinye tintfo letineligalelo lelibi.

2.3. IKhabhinethi iyivumile Inchubomgomo Yavelonkhe Yekutfutfwa Kwendle yanga-2016 kutsi ifezekiswe. Loku kulandzela sikhatsi sekubonisana lesibanti. Lenchubomgomo ibeka kuphila kahle kwebantfu enkhabeni yentfutfuko futsi icondze embili mayelana nemazinga etinsita, kucamba lokusha netebucwepheshe letifanele kucinisekisa kusimama kute kwentiwe ncono timphilo tebantfu labaphuyile.

2.4. IKhabhinethi ikuvumile kukhululwa kwembiko Wavelonkhe weTibalobalo Tebugebengu wemakota lamabili ekucala anga-2016/17, yiNdvuna yeLitiko Letemaphoyisa, Mnu. Nkosinathi Nhleko. Lokhishwa njalo ngemakota kwenta hulumende kutsi akhone kulandzelela imigomo lebalulekile, ikakhulu kuncishiswa emacala lamatima labikwako, njengoba kubekiwe kuLuhlaka Lwendlelalisu Kwethemu Lesemkhatsini (i-MTSF) kantsi futsi kungasetjentiswa njengesicapheliso sangembi kwesikhatsi sekucinisa imisebenti yalabo labavimba bugebengu kanye netindlelamasu tematiko ahulumende lamanyenti lehlukene. Indvuna Nhleko itawukhulula letibalobalo tebugebengu ngembi kwamhla tinge-31 Bhimbidvwane 2017.

2.5. IKhabhinethi ivume Umbiko Wesibili Welive lomayelana nekufezekiswa kweMculu wase-Afrika Wemalungelo Ekondliwa Kwebantfwana (Mculu Webantfwana) kutsi ungeniswe ku-AU ngaBhimbidvwane 2017.

LoMculu Webantfwana wemukelwa yi-AU nga-1990 futsi ulithulusi lelikhulu lelibeka emalungelo libuye futsi lichaze imitsetfosimiso nemitsetfo yesimo sebantfwana. Umbiko Wesibili Welive ubeka emabalengwe inchubekelembili leyentiwe ekufezekisweni tinchubomgomo tahulumende kanye nemitsetfo lekhutsatako, ivikele iphindze futsi izuze emalungelo ebantfwana. Lombiko uphindze futsi uphakamise imitamo lechubekako futsi lephumelelako yekucinisa kufezelikiswa kwetinhlelo nemiklamo kukhutsata emalungelo ebantfwana.

2.6. IKhabhinethi yatiswa ngemiphumela yeMhlangano we-17 Wenkhomfa Yemave Angamalunga (i-CoP17) eSivumelwane Sekuhwebelana Kwemave Emhlaba Ngetilwane Netitjalo Temvelo Letishabalalako (i-CITES), lebeyingeniswe yiNingizimu Afrika mhla tinge-24 Inyoni kuya kumhla ti-5 Imphala 2016.

Emave avumelana ngetindlela netinyatselo letifanele kutsi titsatfwe kute kufezekiswe ngekhatsi kuligunya lalesiSivumelwane kucinisekisa kutsi kuhwebelana kwemave emhlaba lokusemtsetfweni kuyachubeka kuyasimama phindze futsi kucedvwe luhwebo lolungekho emtsetfweni. Lamave aphindze futsi avumelana ngekutsi bantfu badzinga kutsi bazuze ekusetjentisweni ngalokusimeme kwalomcebo wemvelo, kufaka ekhatsi luhwebo lwemave emhlaba lolusemtsetfweni.

2.7. IKhabhinethi ivume tincumo teNingizimu Afrika tekubonisana teMhlangano we-13 we-CoP weNkhomfa lemayelana neTintfo Letiphilako Letehlukahlukene (i-CBD COP13) kanye nemaphrothokholi ayo lotawubanjelwa eCancun, eMexico kusukela mhla ti-4 kuya kumhla ti-17 Ingongoni 2016.

I-CBD COP13 itawukhuluma nganati tintfo letibalulekile letilandzelako: Kugcogca umcebo; Kufaka kumkhakhabanti nekuhlanganisa Tintfo Letiphilako Letehlukahlukene ngekhatsi nangaphandle kumikhakha yonkhe; kanye neTintfo Letiphilako Letehlukahlukene taseLwandle netaseLugwini.

2.8. IKhabhinethi yatiswa mayelana nenchubekelembili leyentiwe nguhulumende ekuphendvuleni ekuhlaselweni kwebantfu betive tangaphandle kanye nekulungisa imbangela lenguyonayona.

Akhonjwa indlela yi-IMC lemayelana neKuhamba, hulumende ufezekise i-Operation Fiela, lekunguyona leyenta kutsi lobudlova bulawuleke. Kusukela mhla lu-1 Kholwane kuya kumhla tinge-30 Inyoni 2015, kwentiwa imisebenti yekuphikitha lenge-702, leyaholela ekutsini kuboshwe bantfu laba-9 741 lekwatsi laba-3 158 bebabekuchamuka kulamanye emave.

Kubukana nemphandze leyimbangela yalokuhlaselwa kwancuma kutsi kube nekucudzelana lokundlondlobalako kwematfuba etemnotfo, imitfombolusito imisebenti yahulumende emkhatsini webantfu betive tangaphandle kanye nebantfu baseNiningizimu Afrika labaphuyile labahlala emalokishini nasemikhukhwini.

Kuvunywa kwekugcina kweMtsetfo Lohlongotwako lomayelana neKutfutseteleka Kwebantfu Bemave Emhlaba uhlelelwe Indlovulenkhulu 2017, futsi utawufaka ekhatsi umtsetfomgomo lotsi “Kucala Live Leliphephile” lotawusita ekulawuleni bachamuki nebakhoseli. IKhabhinethi iphindze futsi yavuma Umtsetfosivivinyo Wekuchibela teBakhoseli ngeNyoni 2015 kutsi wetfulwe ePhalamende futsi Litiko Letasekhaya letfule idokhumenti kuNhlangano Yekutfutfukiswa Kwemave Lase-Afrika leseNingizimu, lemema tingcoco  tekutsi kungabukwana njani kuhamba kwebantfu kulesigodzi. Kwaphindze futsi kwatfolwa nemhlaba eLebombo, eMpumalanga nga-2015 lokutawakhiwa kuwo tikhungo tekubukana neticelo tebukhoseli dvutane nemnyele.

2.9. IKhabhinethi yanikwa lwatiso lwakamuva lolumayelana nekufezekiswa kweNchubo Yekuhlolwa Yavelonkhe lebekwe kabanti kuMbiko Wemnyaka weKuhlolwa kusuka nga-2016 kuya ku-2017 yavuma Luhlelo Lwekuhlola Lwavelonkhe lwesitfupha kusuka nga-2017 kuya ku-2018.

Lenchubo Yavelonkhe Yekuhlola isachutjwa kuye wonkhe hulumende futsi yakha umtimba lobufakazi ngemuva kwekuhlolwa kwemnotfo loku-16: lokusitfupha kwetekulima/kuhlolwa kwasemaphandleni; kuhlolwa lokusikhombisa kwekuhlaliswa kwebantfu kanye nelibalave lelibufakazi; kuhlolwa kwebantfwana lokusihlanu; nekuhlolwa lokune kwetekuphepha (lokunekuhlolwa lokwengetiwe kwetekuphepha lokucalako).

IKhabinethi yatisa ematiko kutsi afanele kutsi abe netimali letifanele tekuhlola lokwenele nalokunemphumelelo kucinisekisa kusebenta kwetinhlelo lokwenele nangemphumelelo.

2.10. IKhabhinethi yatiswa ngemiphumela netincomo telucwaningo lolwentiwa Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa (i-DPSA) mayelana nekufinyeleleka kwema-Thusong Service Centre etindzaweni letitfolakala kuto. Ema-Thusong Service Centre tikhungo tetinsita tahulumende lapho utfola khona konkhe, letiniketa imimango lwatiso netinsita.

Lolucwaningo luncoma kusabalaliswa kwema-Thusong Service Centre ngalokulinganako kanye nekuhlanganiswa ndzawonye kwetindzawo tetinsita letikhona tematiko labalulekile kute kutsi kukhule linani lebantfu labangafinyelela letinsita, kuncishiswe libanga lelihanjwako netindleko tekuhamba; kanye nekunciphisa sidzingo sekutjala kusakhiwonchanti lesengetiwe. Kwengeta kulamaThusong Service Centre lakhona lati-197, lolucwaningo lutfolile lwaphindze lwancoma kutsi kwakhiwe letinye Thusong Service Centre letinge-67 lapho khona kufinyelela tinsita kudzinga kutsi kuphuculwe kute kutsi kuhlangabetane netidzingo letinemandla tebantfu futsi kunciphiswe libanga lelihanjwako nakuyiwa kumaThusong Service Centre.

2.11. IKhabhinethi yatiswa ngemigomo yesicondziso sekuceceshwa kwemakhono lokusibopho, emalanga ekuceceshwa lasibopho netintfo letifunekako kuTemisebenti Yekuba Ngumphatsi Lomkhulu (i-SMS). Loku kwenta kancono lizinga lelifanele letisebenti, lokuyintfo lebaluleke kakhulu kuhulumende kutsi ente msebenti wakhe aphindze futsi afake ligalelo kuloko i-NDP legcile kuko ekwakheni umbuso lokhonako futsi nobeke embili intfutfuko.
2.12. IKhabhinethi ivume kukhushulwa nga-2.5% kwemiholo yemalunga eKhomishini Yemalungelo Eluntfu yaseNingizimu Afrika, kusukela mhla lu-1 Mabasa 2016.

3. Imitsetfosivivinyo

IKhabhinethi ivume kwetfulwa ePhalamende kwaleMitsetfosivivinyo lelandzelako.

3.1. Umtsetfosivivinyo Webutulujane be-intanethi  kanye Nekuvikeleka kwe-intanethi wanga-2016, locinisa inchubo yetebulungiswa bebugebengu njengobe kulindzelwe ku-NDP, ngekulwa nebugebengu lobentiwa nge-inthanethi, kutfola labanelikhono lekubukana netekuphepha ku-inthanethi kanye nekuvikela takhiwonchanti telwatiso lolubalulekile.

Kufaka ligalelo ekwakheni imimango lephephe kakhudlwana njengoba kulindzelwe kuLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe. Mayelana naloku, hulumende utinikele kubeka timiso tekwakha kutiva nekwetsemba ekusetjentisweni kweThekhinoloji Yelwati Lwetekuchumana.

3.2. Umtsetfosivivinyo Wetikantolo Tendzabuko wanga-2016, ufaka ligalelo lekuzuza umbuso lotfutfukisako, lonelikhono nesimilo ngekulawula indzima nemisebenti yesikhungo sebuholi bendzabuko ekusonjululweni kwetingcabano, ngekuhambisana neMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika.  

Loku kutawenta kancono kufinyelelwa tinsita tebulungiswa nguwonkhewonkhe ngenhloso yekukhutsata kubumbana kwemmango.

3.3. Umtsetfosivivinyo Wetinchubo Tebugebengu wanga-2016, lokuchibela Umtsetfo Wetinchubo Tebugebengu, wanga-1977 (Umtsetfo we-51 wanga-1977).

Letichibelo tinika tinkantolo litfuba lekutincumela lokubanti ekukhipheni imiyalelo mayelana nemacembu labasengotini kalula, lekubantfu labakhubatekile engcondvweni. Tinkantolo titawuphindze futsi telekelelwe ekutsatseni tincumo letifanele naletilandzela tinchubo letimiselwe kumibiko yabocwepheshe leyentiwe ngalokufanele.

4. Imikhosi letako

4.1. Mengameli waseZambia Edgar Lungu ulapha eNingizimu Afrika Ngeluhambo Lwekuvakasha Lwembuso kusukela mhla ti-8 kuya kumhla ti-9 Ingongoni 2016. Kulindzeleke kutsi kumiswe Ikhomishini Yalomphelo Yenhlanganisela lesemkhatsini walamave lamabili, letawubukana neSivumelwane Jikelele sanga-1996 kanye neSimemetelo Sekuhlosa sanga-1999 lesinika emandla letivumelwane talamave lamabili.

Lamave lamabili anebudlelwane bamave lamabili lobuhle nebudlelwane betemnotfo, lapho khona iZambia iyachubeka nekuba ngumlingani weNingizimu Afrika wetekuhwebelana wemave lamatsatfu lahamba embili kulelivekati lase-Afrika.

Imikhicito leyatfunyelwa yiNingizimu Afrika eZambia nga-2014 beyenta tigidzigidzi letinge-29.5, kwatsi imikhicto yeZambia leyatfunyelwa eNingizimu Afrika yefika kutigidzigidzi leti-R3.6.

4.2. IKhabhinethi ivumile kutsi iNingizimu Afrika ingenise Ingcungcutsela Yase-Afrika Yethekhinoloji Yelwati Netekuchumana nga-2017 ibambisene ne-AfricanBrains ngaKholwane 2017 Loku kutawuholwa Litiko Letakhiwonchanti Tetekuchumanisa Netinsita Temaposi.

4.3. Mhla ti-9 Ingongoni 2016, hulumende wetfu abambisene neLihhovisi laMhlabuhlangene (le-UN) kuteTidzakamiva neBugebengu eNyuvesi YaseNingizimu Afrika, kutawuphindze futsi kugubhe Lilanga Lemave Emhlaba Lekulwa Nenkhohlakalo ngaphasi kwalengcikitsi: “Sibumbene Silwa Nenkhohlakalo”. Lokuvakala ngemyalelo weLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe kutsi kucinise kuba sakhamuti lesifaka ligalelo emmangweni lesitawubambisana nahulumende ekulweni nenkhohlakalo.  

Kusukela nga-2014 sicinisekise kuboshwa kwebantfu labangemashumi layimfica (90) nemitimba lesemtsetfweni ngemacala enkhohlakalo  netintfo letiphatselene nayo inkhohlakalo. Lankha langemashumi lamatsatfu nakubili bekungemacala lapho khona samba lesiphelele besibandzakanya tigidzi leti-R5 licala lilinye lokwenta imali lefika kutigidzigidzi leti-R3.8.. Emashumi lasihlanu nesiphohlongo (58) ebantfu labalahlwe ngemacala bekawetimali letingaphasi kwetigidzi leti-R5 licala lilinye, linani lonkhe lemali lelibandzakanyekako kwaba  cishe tigidzi leti-R188.  

Ngesikhatsi lesifananako, sikhone kutfola imiyalelo yekuvala ema-akhawunti langemakhulu lasiphohlongo nemashumi lasikhombisa nakunye (871) lokwenta samba setigidzigidzi leti-R7.65 kanye nenkhulungwane yinye nemakhulu lasiphohlongo nemfica (1089) wemiyalelo wekudla imphahla lelinganiselwa kutigidzigidzi leti-R2.86.

Inkhohlakalo ilungiswa ngetindlela letehlukene, letifaka ekhatsi: Indlela Lefanele Yekutiphatsa Kwetisebenti Tahulumende; kusungulwa kwetimphiko letikhetsekile tekulwa nenkhohlakalo ngeLuphiko Lolubukene Netinhlangano Tebugebengu Lembutfo Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS),; Lihhovisi Lelibukene Nekuphenya Emacala Lahamba Embili; Luphiko Lolukhetsekile Lelibukene Nemacala Ebugebengu Bekutsengisa Lwemkhandlu Wetebushushisi Wavelonkhe; Luphiko Lwekudliwa Kwemphahla; kanye Nesikhungo Sebunhloli Setimali.

Imitamo ifakwa emandla Tinkantolo Temacala Ebugebengu Bekutsengisa Lobukhetsekile kanye nekusungulwa kwetincingo tekulwa nebugebengu tavelonkhe netemikhakha.

4.4. Nga-2016 kutawube kugujwa iminyaka lenge-20 yekusayinwa kweMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi YaseNingizimu Afrika kutsi ube ngumtsetfo nga-1996 nguMengameli waphambilini Nelson Mandela eSharpeville mhla ti-10 Ingongoni 1996.

LoMtsetfosisekelo wakha sisekelo semmango wentsandvo yelinyenti nalovulekile lapho khona hulumende umiselwe entsandvweni yebantfu. Ingumphumela wenchubo lendze yemzabalazo kanye nekubonisana kwemacembu etepolitiki lamanyenti lapho khona bosopolitiki, bameli nebameleli betinhlangano temmango badlala indzima.  Utsatfwa ngekutsi ungulomunye wemitsetfosisekelo lonenchubekelembili lenkhulu naloletsa tingucuko emhlabeni.

Kugubha umkhosi we-20 ngaphansi kwengcikitsi “Kugubha umkhosi weminyaka le-20 yeMtsetfosisekelo – kugucula imimango nekuhlanganisa sive”, hulumende utawubamba luchungechunge lwetingcoco nemmango netinhlelo tekufundzisa ngeMtsetfosisekelo, umcokwa bawo kanye nemalungelo eluntfu. Lomkhosi wavelonkhe utawube ubanjelwe eNkhundleni yetemidlalo eGeorge Thabe eSharpeville ngeMgcibelo, 10 Ingongoni 2016.

4.5. Umkhosi wavelonkhe wekugubha Lilanga Lekucolelana Nekubuyisana ngaLesihlanu, 16 INgongoni 2016 ngaphansi kwengcikitsi “Kuvala Sikhala kute kube neMmango Longabandlululi Ngekwebuve”, utawugujelwa eGopane Black Aces Ground, eZeerust eNyakatfo Nshonalanga.

4.6. IKhabhinethi ifisela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika lokuhle kuletikhatsi  temaholidi aKhisimusi.  Simema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basite bantfu nemindeni emimangweni yabo, ikakhulu bantfwana, bantfu labadzala kanye nebantfu labakhubatekile.

4.7. Simemetelo lesentiwe yi-SAPS kutsi tikhungo letititolo tekutsenga (ema-malls) nato titawubekwa embili ngalesikhatsi semaholide aKhisimusi kuchubeka nekucinisekisa kutsi bantfu baseNingizimu Afrika baphephile futsi bativa baphephile. Kuyiswa etikhungweni tetitolo tekutsenga kwemaphoyisa nemaphoyisa lasaceceshwa kulo lonkhe lelive kwenta incenye yendlela yeKubuyela Emasisweni ye-SAPS yekwenta kancono kubonakala, kwenta kancono umsebenti wemaphoyisa nekulwa nebugebengu lobunyenti lobehlukene lobuvamisa kundlondlobala ngemandla ngetikhatsi temigubho nemaholidi.  

IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ngekuhambisana netibopho letiku-NDP yetfu, kutsi babe yincenye yesisombululo kanye nekucinisekisa kutsi sikhatsi semigubho nemaholidi sawonkhewonkhe lesitfokotelwako nalesiphephile.  

Lapho bantfu baseNingizimu Afrika bangenela imigwaco bayovakashela labatsandzekako babo nemindeni, nicelwa kutsi nicaphele futsi nicinisekise kutsi timoto tenu tifanelekile kuba semigwacweni. Kugcina sivinini lesivumelekile, kufaka emabhandi ekuphepha nekungashayeli udzakiwe akukhulunyiswana nekukhulunyiswana ngako ekucinisekiseni kuphepha kwakho nekwalabo labadvute nawe.  

Lapho sisatfokotela sikhatsi semaholidi aKhisimusi, siyacelwa kutsi sichubeke nekusebentisa emanti ngekuhlakanipha nangalokwenele ngoba emanti ayachubeka nekuba ngumtfombolusito longasatfolakali kalula.

5. Umnyaka lowendlulile

Kulomnyaka lophelile kube nekukhula kwemitamo yelutjalomali lokumenyetelwe kulelive, lokukhombisa kutsi batjalimali bemave angaphandle bayawutsemba mnotfo waseNingizimu Afrika.

Kuphindze futsi kukhombise ngalokuchubekako kutsi live letfu lisendleleni yekwelulama kantsi futsi liyachubeka nekuba yindzawo lekahle yekutjala imali. Kufezekiswa kweLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica, i-MTSF netingenelelo letifana ne-Operation Phakisa tisibeke endzaweni lephakeme lengasenta sikhone kuzuza Umbononchanti wanga-2030 we-NDP.

Sakhe ematfuba lamasha ekuhwebelana lahlose kuvula timakethe nekujulisa iminotfo ngekubambisana. Loku kwentiwa kumihlangano yemave lamabili lebeyihlose Ematiko aHulumende, imihlangano  nalabo bebakhombisa inshisekelo yekuba batjalimali, kubonisana kanyenti neTinhlangano Temabhizinisi, kanye nekuhlanganyela kumihlangano yavelonkhe nakumikhosi yekukhutsata tekuvakasha.

Lemitamo yaba nemiphumela yekukhula kwemikhicito letsengiselwa lamanye emave yentsengo leyengetwe tigidzigidzi leti-R1.2 letenta imali legcogcwe ngemnyaka ibe tigidzigidzi leti-R3.8. Ngetulu kwaloko, Lutjalomali Ngco Lwemave Angaphandle (i-FDI) lolungenisa imali lumelele emandla e-FDI ekungenisa letigidzigidzi le-R13.1 ikakhulu emkhakheni wemandla nemakhemikhali. Loku kwenta samba semandla e-FDI yanga-2016 kube tigidzigidzi letinge-R30.

Tekuvakasha temave emhlaba tiyachubeka nekuba yimitamo lebalulekile, lokufaka ligalelo ekwakhiweni kwematfuba emisebenti nekukhula kwemnotfo.  Emanani etivakashi letingenako akhuphuka aba nge-14,8% nga-2016 nakucatsaniswa na-2015. Ngetinyanga tekucala ta-2016 kwatfolakala samba setigidzigidzi letinge-R39.3 temali liyasetjentiswa ngco bantfu bekuchamuka kulamanye emave, lokufaka sandla ekwakheni ematfuba emisebenti futsi kusimamisa umnotfo weve. Lolwatiso lucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika iyachubeka nekuba yindzawo levakashelwa tivakashi temave emhlaba.

Njengencenye yeLuhlelo Lwavelonkhe Lwesakhiwonchanti, sibone kutjalwa kwemali ekwakhiweni kwetakhiwonchanti tetemfundvo, temphilo, temanti, temandla kanye netitfutsi. Konkhe loku kudale imisebenti kwaphindze futsi kwenta kancono timphilo tebantfu. Kusimama kwesikhungo sagezi savelonkhe sekucinise kwetfulwa kwagezi lokwetsembekako eNingizimu Afrika.

Kubonisana nemave emhlaba lokunyenti nge-ajenda kulele ekubeni khona emamemorandamu lamanyenti kanye nekusayinwa kwetivumelwane. Loku kusebenta njengentfo lechuba imitamo yekutfutfukisa umnotfo nekuhlangabetana nemigomo yetfu ye-NDP.

Sibe neLukhetfo Lwahulumende Wendzawo lolube yimphumelelo saphindze futsi sangenisa, ngekwemoya weBuntfu, imikhosi lemikhulu leminyenti leyehlukahlukene. Loku kufake ekhatsi: I-AfricaCom; Iforamu Yase-Afrika Yekwengamela I-inthanethi; i-COP17) yeSivumelwano seKuhwebelana Kwemave Emhlaba Ngetilwane Netitjalo Temvelo Letisenkingeni Yekushabalala (i-CITES); Inkhomfa Yemave Emhlaba Yejiyoloji ye-35; Inkhomfa Yemave Emhlaba Yengculazi ye-21 naletinye letinyenti. INingizimu Afrika seyibe yindzawo bantfu labatikhetsela kuyivakashela.

IKhabhinethi kuyayitfokotisa kutsi titjudeni letinyenti etikhungweni temfundvo lephakeme kulo lonkhe lelive tivumile kuchubeka  nekufundza nga-2016 futsi incoma tinkhulungwane tebafundzi letibhale luhlolo lwato lwekuphela kwemnyaka.

Emacembu etfu avelonkhe etemidlalo kanye nema-athiletiki bawuphakamisele etulu umjeka wetfu ngekudlala kwabo nangemoya wekusebentisana kuma-Olimphikhi wase-Rio nga-2016 kanye naleminye imikhosi yetemidlalo. Bantfu baseNingizimu Afrika basifake inshisekelo ngemakhono nemathalenta abo babuye futsi batfola imiklomelo yavelonkhe neyemave emhlaba. INingizimu isive lesiwinako.

6. Imilayeto yendvudvuto neyekuhalalisela

IKhabhinethi ihalalisela:

6.1. Icembu iSpringbok Sevens ngekuphakamisela etulu umjeka walelive ngekuwina luchungechunge lwe-HSBC World Rugby Sevens eDubai.

6.2. Umceceshi wekugwedla lowatfola imiklomelo lemibili ye-Olimphikhi, Roger Barrow, waseNingizimu Afrika, loklonyeliswe ngekutsi unguMceceshi Wekugwedla Wemnyaka wanga-2016, yiNhlangano Yekugwedla Yemave Emhlaba.

6.3. Mengameli losandza kukhetfwa, losengakacali kwenta umsebenti wakhe webungameli Adama Barrow, lokhetfwe njengaMengameli lomusha waseGambia futsi iyatetsemba kutsi tingcongco takusasa titawazuzisa lamave lamabili.

Imiyaleto yendvundvuto

6.4. IKhabhinethi ijoyina Mengameli Zuma ekudvudvuteni bantfu baseCuba ngekushiywa emhlabeni ngulo bekanguMengameli phambilini futsi alichawe letingucuko El Commandante Jefe Fidel Alejandro Castro Ruz, lowanikela imphilo yakhe enkhululekweni nasekutinikeleni yena ngebuyena. Mengameli Zuma bekasemkhatsini weTinhloko Temibuso naboHulumende labebamenywe kutsi betfule inkhulumo kulomsebenti lokhetsekile lebewubanjelwe eCuba. Castro watsatsa sincumo lesicinile lesingagucuki lesimelene nekuhlala kwebagwamandzi bemave kulelivekati lase-Afrika wabuye futsi wadlala indzima lenemandla kabi ekutfutfukiseni umzabalazo wenkhululeko yaseNingizimu Afrika.

6.5. Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bamenywa kutsi bakhombise kuvelana nebantfu baseCuba ngekutsi basayine tincwadzi tekubadvudvuta letibekwe e-Union Buildings ePitoli, eTuynhuys eKapa nasemahhovisini aboNdvunakhulu kuto tonkhe tifundza.

6.6. IKhabhinethi yendlulisele emavi endvudvuto kuhulumende nakubantfu baseFederative Republic of Brazil, ikakhulu imindeni, bangani nalabo bebasebenta nabo bonkhe labo labashone   kundizamshini lephahlateke esigodzini lesinetintsaba saseColombia. IKhabhinethi ifisela labo labasidzile kwelulama lokusheshako.

6.7. IKhabhinethi ivakalisa emavi ayo endvudvuto ngekuhamba emhlabeni kwesigayigayi semzabalazo lesidvumile Riot Makhomanisi Mkhwanazi, lowaklonyeliswa umklomelo wekuhlonishelwa kuba nesibindzi lobitwa ngekutsi pheceleti Order of Mendi for Bravery ngekufaka ligalelo emzabalazweni walelive.

6.8. IKhabhinethi itfumela emavi endvudvuto emndenini nakubangani bemhlabeleli wetingoma teteNkholo Sfiso Ncwane lotfole imiklomelo leminyenti, lobekangulomunye webahlabeleli bemculo wetenkholo iNingizimu Afrika lebakhicitile.

IKhabhinethi ibonga:

6.9. emalunga ebetindzaba ngeligalelo labo lekwenta siciniseko sekutsi bantfu baseNingizimu Afrika bayatiswa ngetincumo teKhabhinethi kute kutsi bakwati kuhlanganyela ngalokubhadlile etingcocweni temmango.

6.10. emavolontiya netinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende ngekupha ngekungagodli lutfo kute tisite labanye kuyo yonkhe imikhakha yemphilo, ngekwemoya weBuntfu mbamba.

6.11. lababambisene kutebhizinisi netinhlangano tetisebenti ngencenye yendzima labachubeka njalo nekuyidlala kucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika iyaciniseka ngekukhula kwemnotfo ngalokulingene.

6.12. bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika etimphilweni tabo temalanga onkhe badlala indzima ekwakheni iNingizimu Afrika lengeyawonkhewonkhe.

7. Kubekwa etikhundleni:

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

7.1. Mnu. Alvin P Rapea nguMabalane weMaphoyisa.

7.2. Mk. MS Bronkhorst Umphatsi Lomkhulu Wekusebenta kuLitiko Letetisebenti.

7.3. Mnu. D Mashitisho nguMcondzisi Jikelele (i-DG) yeLitiko Letemanti Nekutfutfwa Kwendle.

7.4. Mk. L Shange Lisekela le-DG: kuTekulawula e-DPSA.

7.5. Mk TA Fosi nguMphatsi Jikelele: Tekuphatsa Ngekwendlelalisu Ku-Government Printing Works.

7.6. Dkt. Valanthan Munsami Umphatsi Lomkhulu (yi-CEO) we-Ejensi Yetasemkhatsini Yavelonkhe YaseNingizimu Afrika.

7.7. Bacondzisi labangekho kusigungu lesiphetse eBhodi yaseSENTECH:
a) Mk. Ntombizodwa Petunia Mbele (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
b) Mk. Reitumetse Jacqueline Huntley (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni); na
c) Mk. Lungile Myrtle Ndlovu.

7.8. Mk. NJ Dewar Umphatsi Lomkhulu Wetetimali seTeliposi LaseNingizimu Afrika.

7.9. Emalunga langekho kusigungu lesiphetse eBhodi ye-Ejensi Yethekhinoloji Yelwatiso Yembuso:
a) Mnu. Zukile Nomvete (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni futsi unguSihlalo);
b) Mk. Seadimo Hessie Chaba (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
c) Mnu. Graeme Alvan Victor (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
d) Mk. Nokuzola Nelly Ehrens;
e) Mnu. Mahomed Talib Sadik;
f) Mk. Phuti Matlala;
g) Mk. Nelisiwe Magubane;
h) Adv Ndumiso Mahlangu;
i) Dkt. Vuyokazi Felicity Mahlati;
j) Mnu. Nkhangweleni Walter Mudau (lomelele i-DPSA); na
k) Mnu. Job Stadi Mngomezulu (lomelele Temafa Wavelonkhe).

7.10. Emalunga langekho kusigungu lesiphetse eBhodi ye-Universal Service and Access Agency of South Africa:
a) Mk. Mawethu Cawe (Sihlalo);
b) Mnu. Xola Gladman Stock;
c) Mk. Jabulile Nkosi; na
d) Mmu. Linda Cecil Nene.

7.11. Sikhwama Semandla Lesiyinkhaba (i-SOC) LTD:
a) Mnu. Luvo Lincoln Makasi (Sihlalo);
b) Mnu. Mosimaneotsile Jim Besnaar; na
c) Mnu. Neville Israel Mompati.

7.12. Silawuli Semandla Savelonkhe SaseNingizimu Afrika:
a) Mnu. Christopher Forlee (ngu-CEO futsi ulilunga leliphelele lelingumlawuli).

7.13. Inhlangano YaseNingizimu Afrika Yemandla Enozi:
a) Mnu. Phumzile Tshelane (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni abe yi-CEO);
b) Dkt. Gregory Jerome Davids; na
c) Mnu. Samuel Matlobela Sekgota.

7.14. Emalunga eBhodi yeSikhungo Savelonkhe Sekulahlwa Kwenkhukhuma le-Radioactive:
a) Mnu. Tshepo Mofokeng (Sihlalo);
b) Mnu. Luvuyo Mkontwana (Lisekela Lasihlalo);
c) Mnu. Trevor Mark Gordan;
d) Dkt. Barry Kistnasamy;
e) Mk. Mbali Ndlovu;
f) Mnu. Lebohang Sam Moleko;
g) Mk Lerato Makgae; na
h) Adv Mothusi Lucas Tsineng.

7.15. Emalunga eBhodi Yavelonkhe Yesilawuli Senozi:
a) Dkt. Thapelo Motshudi (Sihlalo uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
b) Dkt. Pamela Zibuyile Dube (Lisekela Lasihlalo);
c) Lincusa Mochubeloa Jacob Seekoe;
d) Mnu. Abraham Pieter Le Roux;
e) Mk. Phoibe Elsie Monale;
f) Mnu. Protas Thamsanqa Phili;
g) Mk. Bridgette Motshidisi Mokoetle;
h) Mnu.Jeffrey Leaver (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
i) Dkt. Bethuel Sehlapelo (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
j) Mnu. Kabelo Samuel Kakoma (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni); na
k) Mk. D Bendeman (lomelele Litiko Letemvelo).

7.16. Mnu. Siyabulela Tsengiwe nguKhomishina Lomkhulu weKhomishini Yekulawula Kuhwebelana Kwemave Emhlaba.

7.17. Emalunga langekho kusigungu lesiphetse eBhodi Yenhlangano Yekulawula Ithrafikhi Yemgwaco:
a) Mnu. Zola Malvern Percival Majavu (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni futsi unguSihlalo);
b) Mk. Thembeka Mdlulwa (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
c) Mk. Pinkie Mathabathe (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
d) Mk. Daphline Harridene Charlotte-Ann Ewertse (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni;
e) Mnu. Thulani Matiki Norman Kgomo (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
f) Solwati Maredi Ivan Mphahlele;
g) Mk. Thandi Clarah Thankge; na
h) Dkt. Eddie Mogalefi Thebe.

7.18. Ibhodi Yemkhandlu Wekwendlulisela Tikhalo Wetemafilimu Nekushicilelwa:
a) Mk. Nonkoliso Isabela Sigcau;
b) Mk. Nonduduzo Samukelisiwe Kheswa;
c) Adv Thembelihle Pretty Mapipa-Ndlovu;
d) Mk. Manko Talitha Tsoehlisi;
e) Mnu. Sizwe Lindelo Snail;
f) Mnu. Lutendo Joy Malada;
g) Solwati Adelaide Simangele Verah Magwaza;
h) Mnu. Christopher Mamathuntsha; na
i) Dkt. Mbulaheni Mulaudzi.

7.19. Mnu. PK Legodi ngu-CEO WeLepelle Northern Water.

7.20. Emalunga Emkhandlu weMtimba Lolawulako Wemboni Yetekuvikela Yangasese:
a) Mnu. Humphrey Nhlanhla Ngubane;
b) Mnu. Zwile Zulu;
c) Mnu. Methews Thembinkosi Oliphant; na
d) Maj Gen Cynthia Lindiwe Pilison.

Imibuto ingacondziswa ku:
Mnu. Donald Liphoko
Tinombolo tamakhalekhikhini: 082 901 0766

 

Share this page

Similar categories to explore