Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-6 Kholwane 2016

1. Kufezekiswa kweTinhlelo taHulumende Letibalulekile

1.1. Ekwenteni ncono timphilo tebantfu betfu, iKhabhinethi yemukela kwetfulwa kweMklamo Wemisebenti Yekuhlantwa Kwemanti Ngebunyenti WaseNcora eMphumalanga Kapa nguMengameli Jacob Zuma. Sakhiwonchanti lesitigidzi letinge-R64 sekuhlanta emanti silinganiselwa ekutsini sitawuzuzisa imindeni le-17 887 levela emimangweni lenge-208 etindzaweni letine letidvutane. Sesakhe ematfuba emisebenti le-188, lapho khona bantfu bendzawo, lusha nabomake ngibo lababazuzi labakhulu.

Kwetfulwa kwemklamo lolungisiwe waphindze futsi wahlotjiswa kabusha weSikimu Sekuniketa Emanti iVaal Gamagara lobita tigidzigidzi leti-R 18 eNyakatfo Kapa yiNdvuna yeTemanti Nekutfutfwa Kwendle, Nomvula Mokonyane nasewuphelile utawusebentela bantfu labacishe babe-150, 000 emadolobheni la-3 kanye nemimango lenge-22.

Phindze futsi, nekwetfulwa kweMklamo Wekuniketa Emanti Etindzaweni Tasemaphandleni eJericho sewukhulise lizinga lekucinisekisa kuniketa imimango yaseJericho emanti kuMasipala Wendzawo waseMadibeng.

1.2. Kutjala imali kwahulumende kusakhiwonchanti setitfutsi kwenta tinsita tetetitfutsi temmango letiphephile, letetsembekako kanye naletingabiti kulo lonkhe lelive. Lokuvele kuletimo letentiwe ncono tetekuhamba nekutetsemba lokukhulu kwemtjalimali  kanye nekutfutfuka kwetemnotfo.

Kuvulwa ngalokusemtsetfweni kwelutjalomali lwetigidzi leti-R190 iBallito Interchange kanye nekulungiswa kwemgwaco lomkhulu i-P455 yiNdvuna yeTekutfutsa, Dipuo Peters ngemamodeli ekunikela timali ngekubambisana, tigidzi leti-R123 tibuya eSANRAL bese kutsi tigidzi letinge-R67 kuMasipala waKwaDukuza. Loku kusebenta njengetimbangela tekukhula lokuchubekako kanye nelutjalomali lapho khona kulungiswa kwemgwaco lomkhulu i-P455 kuholele ekwakhiweni kwendzawo lensha yetitolo leyisigidzigidzi semarandi sinye letawuphela kwakhiwa nga- 2017.

Titimela letiyincalisakuvela letikhicitwe yi-Ejensi Yetitimela Letitfutsa Bantfu YaseNingizimu Afrika titawetfulwa ekuhambeni kwalomnyaka. Letitimela titawusita ngekwentancono tinsita nekubakhona kwetitimela tebantfu labaseMamelodi labahamba ngesitimela.  Kutawuphindze futsi kwengetwe emabhasi lamasha lange-70 alabahamba ngemabhasi eDolobhenii laseJohannesburg lokutawutsi ekuhambeni kwesikhatsi kuchumanise kancono bahlali kubuye futsi kwente kancono kwenetiseka ngekwemnotfo endzaweni lebalulekile yetimali yalelive.  

Letinjalomali tintjintja kuma kwetindzawo tetfu tasemadolobheni ngekuphendvula kutidzingo tebantfu betfu.

1.3. Mhla ti-16 Kholwane 2016, Indvuna Yetesayensi Netheknoloji, Naledi Pandor utawukhipha tindishi leti-16 kukhulisa i-MeerKAT, umklamo weSquare Kilometre Array South Africa (SKA SA), 90 wemakhilomitha enyakatfo nshonalanga yeCarnarvon. Lombhobho lobona khashane waseMeerKAT sewente imifanekiso lemihle kakhulu yesibhakabhaka usebentisa nje tindishi letine taleti letinge-64 letitawufakwa; lokhombisa umtsala webucwebecwebe bemhlaba nelizulu lelikhashane. Setsembiso sesayensi yaseMeerKAT sitfola lisasasa lemhlaba wonkhe jikelele futsi manje sesiyasifinyelela. Kubufakazi lobucondziswe emsebentini lotimisele wabonjinela labanengi, bososayensi, baphatsi kanye naletinye tisebenti, kanye nebahlanganyeli betimboni baseNingizimu Afrika nebemave emhlaba, kanye nekwesekelwa nguhulumende waseNingizimu Afrika.

1.4. Umkhosi Wetebuciko Wavelonkhe lobanjwa njalo ngemnyaka eGrahamstown ubakhona emalanga la-11 kusuka mhla tinge-30 Inhlaba kute kube ngumhla ti-10 Kholwane 2016. Lomkhosi lomkhakhaminyenti, umkhosi wemnyaka lomkhulukati wetebuciko kuleLivekati lase-Afrika ufaka sandla ekuphumeleleni kweLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP) lolumemetela kutsi “tebuciko nemasiko tivula tindzawo letinemandla tetinkhulumomphikiswano mayelana nalapho ummango utitfola ukhona nalapho uya khona”.

Kwesekelwa lisu le-Mzansi Golden Economy, lohlela kabusha timboni tetemasiko eNingizimu Afrika kute kutsi tifake ligalelo letemnotfo lelikhulu nalelinelifutse ekukhuleni kwemnotfo kanye nasekudaleni ematfuba emisebenti. Ngenchubo Yesimemo Lesivulekile ye-Mzansi Golden Economy, Litiko Letebuciko Nemasiko lisungula futsi Sikhwama Salabacala Kwenta Tebuciko sabosobuciko labasesebancane. Inhloso kuveta ematfuba ekutsi bosobuciko labasesebancane bashicilele tincwadzi tabo tekucala, bakhicite imidlalo yabo yekucala, bakhicite i-alibhamu yabo yekucala nobe bente umbukiso wabo wekucala.

1.5. Mayelana nekuletsa dvutane nebantfu temisebenti yekuvikela bugebengu, IKhabhinethi iyasemukela siteshi semaphoyisa lesisandza kwakhiwa iKeimoes eNyakatfo Kapa, lesitawuniketa tinsita takhamiti letilinganiselwa kuleti-23 000.

EPhola eMpumalanga, kunikelelwa kwemmango ngesiteshi semaphoyisa siteshi sekuphehla gezi se-Eskom saseKusile ngekubambisana namakhi we-KCW JV kukhombise lifutse lekusebenta ngekubambisana. Kwakhiwa kwalesiteshi, lokube tigidzigidzi leti-R3, kudale ematfuba emisebenti kwaphindze futsi kwahlomisa bantfu ngematfuba emisebenti kanye nelwati lwekwakha simondzawo lesitse kuphepha kakhulu.

1.6. INingizimu Afrika beyingenise Iforamu Yabohulumende Basekhaya Yenhlangano Yemave Emhlaba – inkhomfa yeSigodzi Lesisentasi ne-Afrika  mhla ti-28 – 29 Inhlaba 2016. Lenkhomfa beyibanjwe ngaphasi kwalengcikitsi, “Kulumeka Kutfutfuka Kwetenhlalo Netemnotfo Letigcile kubantfu Letinenchubekelembili Lenganamkhawulo entasi ne-Afrika leseSahara”, lokubonakala endzimeni ledlalwa bohulumende base-Afrika ekuholeni i-Ajenda lensha yekutfutfukisa yeMigomo Yekutfutfukisa Lechubekelembili Ngalokungenamkhawulo lokutawuphetfwa nga-2030, kanye nekufezekisa imigomo yayo ngekhatsi kwe-Ajenda ye-Afrika 2063. Le-SDG ichaza i-ajenda yekutfutfukisa ezingeni lendzawo kutsi ibe ngumgogodla mayelana nekwenta tindzawo tamasipala tifake ekhatsi kakhulu ngetenhlalo, tikhicita umnotfo, tichubekele embili ngalokungenamakhawulo ngetesimondzawo futsi timelane nekugucuka kwesimo selitulu naletinye timo letiyingoti.  

1.7. Siyayemukela imiphumela yenkhomfa yeBhodi Yekusikwa Kweminyele (i-MDB) yekucala ngca yeKusikwa Kweminyele kanye neGuculwa Kwetindzawo lebeyibanjwe kusukela mhla tinge-23 – 24 Inhlaba 2016. Lenkhomfa yabanjwa ngaphansi kwengcikitsi letsi, “Kubuyeketa Sikhatsi Lesendlulile kanye neKuhlela Likusasa” kugcilwe etintfweni letibalulekile letiphatselene nekusikwa kweminyele kanye nekuhlolisisa tinsayeya tinchubo temadolobha lamakhululu letibukene nato kanye nesidzingo sekusika iminyele yemawadi njalo ngeminyaka lesihlanu. Indzima yekucinisekisa bomasipala labachubekela embili ngalokungenamkhawulo kwaba ngulokunakwa kakhulu njengencenye lebaluleke kakhulu yenchubo yekusikwa kweminyele. Emagalelo lavela kulenkhomfa atawuchubeka nekubumba kutfutfuka nekufezekiswa tinchubomgomo tekusikwa kweminyele kanye nekutfutfuka kwetindzawo.

2. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1. Mayelana nekulungiselela loLukhetfo Lwahulumende Wasekhaya lolutako mhla ti-3 Ingci 2016, IKhabhinethi yatisiwe ngeSimo Sekulungela, mayelana netekuvikeleka nekuphepha.

NgeTekusebenta Letihlangene Tavelonkhe kanye neKuma Kwetebumnhloli (i-NATJOINTS), tekusebenta setime ngemumo kanye nesimondzawo lesivikelekile kucinisekisa kutsi bantfu baseNingizimu Afrika bavikelekile kantsi futsi bativa baphephile. Loku kubaluleke kakhulu ekufakeni ligalelo ekusebenteni kahle kakhulu kwalolukhetfo lolutako.
Kwengeta i-SAPS, Umkhandlu Wekushushisa Wavelonkhe, Litiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo kanye neBhodi Yelusito Lwetemtsetfo ingene kuPhrothokholi Yekulawula Timo Lokulinganisiwe  Basekhaya kucinisekisa kulandzelwa kweMtsetfo Wemacala Elukhetfo.

2.2. IKhabhinethi yabuye yatiswa ngemalungiselelo lachubekako  eNkhomfa Yesitsatfu Yamhlabuhlangene lemayelana neTindlu kanye neKutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemadolobheni lokungenamkhawulo  (iHabitat III) letawubanjwa Sigungu Jikelele saMhlabuhlangene eQuito e-Ecuador kusukela mhla ti-17 kuya kumhla tinge-20 Imphala 2016.

IHabitat III ihlose kuvusetela kutinikela kabusha kwemave emahlaba ekulungiseni ludzaba lwetindlu kanye nekutfutfukiswa kwetindzawo tasemadolobheni lokungenamkhawulo kuleminyaka lenge-20 ngekwemukelwa kwesivumelwane sekubuka embili, lesimiselwe ekwenteni. IKhabhinethi iyasesekela Simo Se-Afrika Lesifanako mayelana neHabitat III letawetfulwa kuNgcungcutsela Yebaholi Benhlangano Yebunye Be-Afrika eKigali, ngaKholwane 2016. Loku kwenta sisekelo sekucela nekubonisana kweNingizimu Afrika. Kunekubonisana lokuchubekako lokutawufaka ligalelo kumculu weNingizimu Afrika wemiphumela wekuma kwe-Habitat III.

INingizimu Afrika yafaka ligalelelo kumalungiselelo emave emhlaba ngekutsi ingenise Inkhomfa Yengcikitsi ye-Habitat III lemayelana nemikhukhu ngaMabasa  2016 ngaphansi kwalengcikitsi letsi“Ingucuko Lehola Embili Kugucuka kweLidolobhakati: Kusuka emikhukhwini kuyiwe etindlini tekuhlalisa bantfu letihlanganisiwe, letiphephile, letimelana netimo kanye naletingenamkhawulo” lowemukela Sifungo SasePretoria njengeligalelo lelisemtsetfweni lelihlelekile lesitawungena kuluhlaka lwekucala lwemculu wemiphumela ye-Habitat III.

2.3. Sincumo seNdvuna yeLitiko Letekuhwebelana Netetimboni kkuncunywe Izoni Yetemnotfo Lekhetsekile yeMusina-Makhado eSigodzini saseVhembe eLimpopo, kanye nekuniketa Ilayisensi Yezoni Yetemnotfo Lekhetsekile ku-Ejensi Yekutfutfukisa Temnotfo yavunywa yiKhabhinethi. I-Hoi Mor Consortium itawuhlela, itfutfukise, ilawule ibuye futsi imakethe Emandla AseNingizimu Afrika kanye nePaki Yetimboni Tetinsimbi ekhatsi kwalezoni.

Lezoni lekhetsiwe itawukhutsata kutfutfuka kwetimboni kulesigodzi kugcilwe kakhulu ekuzuzeni kutimbiwa, kuchutjwa kwetekulima, emakhemikhali aphethiloli kanye naletinye timboni, letilula njengobe kulindzelwe kuLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica.

Lezoni Lekhetsekile Yetemnotfotfo isime kulutjalomali lwetigidzigidzi letingetulu kwaletinge-R40 kuTemandla kanye neLicembu Letimboni Tensimbi. Kufezekiswa kwemiklamo leyehlukahlukene kuleminyaka lesihlanu letako ilindzeleke kutsi idale ematfuba emisebenti lengetulu kwale-21 000.

Sigodzi saseMusina-Makhado naso siyincenye yeMitlamo Yekutfutfukiswa Kwendzawo yeTrans-Limpopo futsi ime kahle kakhulu mayelana nekuhlanganiswa nekuchumana neMozambique, Zimbabwe kanye neBotswana.

2.4. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kweMbiko lomayelana neLuhlelo Lwekukhutsata Kukhokhwa Kwemtselo Lwelucwaningo Lwekutfutfukisa (i-R&D) 2014/15 ePhalamende.
Hulumende uniketa sikhutsati sekukhokha umtselo i-R&D kute kutsi akhutsate umkhakha lotimele kutsi wente i-R&D eNingizimu Afrika. Lesikhutsati sifaka ekhatsi sephulelo semtselo lesi-150% kulusebentisomali lekuhlangabetwene nalo kumisebenti ye-R&D levunywe yiNdvuna yeTesayensi Nethekhnoloji.  Loku kungahlolwa tinkampani tebukhulu lobehlukene kuyo yonkhe imikhakha yemnotfo.

Tinge-876 tinkampani letahlanganyela kulomtamo kusukela ngeLweti 2006 kuya kuNdlovana nga-2015, kwatfola tigidzigidzi leti-R6 kusephulelo semtselo se-R&D. Kulinganiselwa ekutsini tigidzigidzi leti-R33.3 kulusebentisomali lwe-R&D lolwesekelwa kulesikhutsati ngalesikhatsi. Leminye yemiphumela yetinkampani letazuza tifaka ekhatsi: tishicilelwa tesayensi letinge-765; tinchubo tenkhomfa letinge-649; imikhicito leyetfulwa i-1062; tinhlobo temphahla yengcondvo leti-111; kanye netimvume tasekhaya netemave angaphandle letinge-33.

2.5. Luhlakamsebenti Lwekubonisana Lwemphahla Yengcondvo (i-IP) lwavunywa yiKhabhinethi. Luhlakamsebenti Lwekubonisana Lwe-IP luhlose kuchuba loko lokutawuba kukhulumisana lokuchubekako nalabasebentisana nahulumende kanye nemmango ngebukhulu bawo ekwakhiweni kweNchubomgomo ye-IP yeNingizimu Afrika. Umgomo lobalulekile kucinisa inchubo yekukhulumisana nakwentiwa inchubomgomo ye-IP yeNingizimu Afrika kucinisekisa kutsi imela kabanti hulumende kanye netinhlangotsi talabatsintsekako labatsintsekile emmangweni lobanti.

Hulumende utawucinisekisa kutsi inchubomgomo ye-IP ihlonipha emalungelo emphahla njengobe avikeleke kuMtsetfosisekelo futsi icinisekisa kusimama lokufanele nalokufunwa ngummango ibuye futsi iphendvule kulokusha lokwehlukile kweNingizimu Afrika kanye nekwehlukahluka nemdlandla wekutfutfukisa.

2.6. IKhabhinethi yatiswa ngemiphumela yemhlangano loseZingeni Lelisetulu weKuhlangana Kwesigungu Jikelele yeNgcungcutsela Yemhlaba yeMmango Welwatiso lebeyibanjwe kusuka mhla ti-15 kuya kumhla ti-16 Ingongoni 2015.

INingizimu Afrika yahola lenchubo egameni le G77+China, kantsi futsi nemiphumela lekwafinyelelwa kuyo beyihambisana nekuma kweNingizimu Afrika. Litiko Letakhiwonchanti Tetekuchumanisa Netinsita Teliposi titawenta i-ajenda yeLwatiso kanye Netebucwepheshe Betekuchumana yeNingizimu Afrika ngesikhatsi lesifanele.

2.7. IKhabhinethi ivume Lisu Lekwenta Kancono Umyalelo Webuphoyisa weTemisebenti Yeluphiko Lwemaphoyisa YaseNingizimu Afrika. Loku kucinisa tinhlelo tahulumende kanye nemitamo lekuhloswe ngayo kugcina kuthula kanye nekuzitsa kulelive. Loku kunelifutse kubatjalimali bemave angaphandle kubuye futsi kufake ligalelo ekufezekisweni kwe-NDP. Umyalelo wemmango kanye nemtsetfo wemtsetfosisekelo sekucinisekisa kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika baphelile kantsi futsi bativela baphephile.

3. Imikhosi letako

3.1. IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kanye nayo yonkhe imikhakha kutsi ihlanganyele ekubalweni kwemalanga lasasele kutsi kufike  Inkhomfa Yemhlaba Yengculazi ye-21  ngaphansi kwalengcikitsi letsi“Finyelela Emalungelo Ekulingana Khona Manje”, kusukela mhla ti-18 kuya kumhla tinge-22 Kholwane 2016, e-Albert Luthuli International Convention Centre eDurban.

Njengencenye yekukhula kwetinyatselo leticondze kuNgculazi 2016 kanye nekugcogca yonkhe imikhakha, Lisekelamengameli Cyril Ramaphosa, njengaSihlalo weMkhandlu Wengculazi WeNingizimu Afrika, utawuhola lokubalwa kwemalanga lasihlanu lasasele e-Union Buildings mhla ti-13 Kholwane 2016. #5Days kutsi kube #AIDS2016 sekwentiwe kuciniseksa inkhundla yekuchumana. Kwengeta  #1Day kube i-#AIDS2016 kutawusetjentiswa kusukela mhla ti-17 Kholwane 2016 lokutawube kwenta lilanga linye lelisele.
Takhamuti tikhutsatwa kutsi tigcoke tembatfo letibovu, letimhlophe nobe letimnyama, tinhlangano tikhombisa tintfo letifundzisako kanye nemakhondomu etindzaweni letibalulekile, bese kutsi tindzawo tekuthandaza tibambe imikhuleko lekhetsekile tiphindze futsi tikhanyise emakhandlela esikhumbuto. Kukhutsatwa kwayo yonkhe imikhakha kubalulekile lapho kusondzelwa kuNgculazi 2016. Imininingwane yaloku kanye nalokunye lokutawentiwa kutfolakala ku: www.gov.za

3.2. Lilanga Lemhlaba LaNelson Mandela mhla ti-18 Kholwane lusikhumbuto semsebenti wetfu wekwenta kancono timphilo talabo labanenhlanhla lencane kunatsi. "Kute siphetfo ekwenteni kancono. Sifanele kutsi sikwente sikuphindzaphindze." Sikhutsata bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise emaminitsi lange-67 esikhatsi sabo ekwenteni imisebenti lengazuzisi bona ngobe sikanye emtameni wekubambisana singawuntjintja umhlaba.

Kulomnyaka kutawube kugcilwe kutemfundvo kanye nelitheresi, kuciniseka ngekudla, indzawo yekuhlala kanye nesimondzawo. IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika baDlale Indzima Yabo ngekutsi basite bente bacale tingadze tekudla, bafundzele bantfwana, bapende tikolwa babuye futsi bafake ligalelo ekutfutfukisweni kwemimango.  

3.3. Kulomnyaka iNingizimu Afrika igubha umkhosi wekukhumbula Umshuco waBomake we-60, ngaphasi kwalengcikitsi: “Bomake bahlangene ekuchubeleni i-Ningizimu Afrika Embili” kucinisekisa kabusha kutinikela kwaHulumende kuphokophelela kuba nemmango lokhululekile kuto tonkhe tinhlobo telubandlululo kanye neKuchubela iNingizimu Afrika ngekucaphelisa ngendzima lebalulekile ledlalwa bomake ekutfutfukiseni umnotfo netenhlalo talelive. Kuhlonyiswa kwabomake kuyincenye lebaluleke kakhulu kulubumbano lwemmango kanye nekwakha sive.

Lokugujwa kwemkhosi we-60 wekukhumbula Lilanga LaBomake Lavelonkhe mhla ti-9 Ingci, 2016 lutawugcamisa umlandvo wemzabalazo wabomake, ngekucoca ‘ngeMlandvo Wakhe’. Kutawugcanyiswa ligalelo lelafakwa bomake ngesikhatsi semzabalazo wekulwa nekucindzetelwa kanye nelubandlululo kanye naloko lokuzuzwe bomake kumbuso wentsandvo yelinyenti. Hulumende utawenta luhlelo lwekufundza ngetindlela letinyenti letehlukene tekuchumana, tinhlangano temmango kanye nemkhakha lotimele lutawentiwa ngemisebenti leyakhelako kuto tonkhe tifundza kucondvwe kuLilanga Labomake mhla ti-9 Ingci.  

Umkhosi lomkhulu weLilanga Labomake utawugujelwa e-Union Buildings ePitoli. Lelilanga litawucala ngekumasha kusukwe eSiteshini eBosman kuyiwe eLilian Ngoyi Square lapho khono Mengameli Jacob Zuma utawubese uvula Sikhumbuto Sabomake Lesiphilako. Letinchubo letihlelekile titawendvulelwa ngumshuco wabomake labavela kutincenye telidolobha letehlukahlukene kuyiwe e-Union Buildings.

3.4 Indvuna yeLitiko  Letakhiwonchanti Tetekuchumanisa Netinsita Teliposi Dkt. Siyabonga Cwele utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika liye kuNkomfa ye-Pan African Postal Union (PAPU)ye-Plenipotentiary lehlelwe kuba mhla tinge-22-23 Kholwane eYaoundé, Cameroon. Lenkhomfa ihlose kuphetsa kuma kwe-Afrika ngembi kwe-Universal Postal Union (UPU) Congress, lehlelwe kuba mhla ti-19 Inyoni- 7 Imphala e-Istanbul, Turkey.

IKhabhinethi iyivumile injongo yeNingizimu Afrika yekutsi lelive limele kuphindze likhetfwe futsi kutsi  libe kumtimba loweNgamele ku-UPU, ngekuhambisana nemigomo yenchubomgomo yemave angaphandle ekuntjintja kwenganyelwa kwetikhungo temave emhlaba kanye nekuhola i-ajenda yekutfutfukisa. I-PAPU kanye ne-UPU kugcile ekwenteni kancono kuhlangana nekusebentisa letinye tinchubo emkhatsini wetisebenti temaposi kanye nalabanye labatsintsekako lababalulekile kute kutsi kuciniswe tinsita temaposi mhlaba wonkhe kute kucinisekiswe kutsi kuncishiwa lomkhatsi wedijithali bese kwentiwa kutsi kube nekufinyelela tinsita tekuchumana kanye netetimali.

4. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile kusimondzawo

4.1. Bantfu baseNingizimu Afrika babone ngentfokoto kutsi Mengameli Jacob Zuma wamemetela kutsi mhla ti-3 Ingci 2016 kutsi abe liholide lesive kute kutsi bonkhe bavoti labafanele kanye nebavoti lababhalisiwe kutsi bakwati kuvota ngekukhululeka ngalelo langa.  Nanobe nje i-IEC itawusebentela kucinisekisa kutsi lukhetfo lukhululekile futsi aluvunihlangotsi, kusibopho lesibalulekile sabo bonkhe labatsintsekako kufaka ekhatsi imimango kanye nemacembu etepolitiki. IKhabhinethi itsandza kucela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bacinisekise kutsi kuthula kanye nekungakhatsateki, ngesikhatsi selukhetfo lwahulumende wasekhaya lwanga-2016 nangemuva kwalo. 

Ema-ejensi lacinisekisa umtsetfo angeke atibeketelele tento letiphatamisako letihlose kutsatsela bavoti lilungelo labo lekuvota.  Sikhutsata bonkhe bavoti lababhalisile labangeke bakwati kuvota mhla ti-3 Ingci kutsi bafake sicelo ku-IEC sekuvota lesikhetsekile.

4.2. Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bakhutsatwa kutsi bahlanganyele enchubeni yekwenyula yeMiklomelo Yema-oda Yavelonkhe yanga-2017. Ema-oda Avelonkhe yemiklomelo lesezingeni lelisetulu live, ngekusebentisa Mengameli, kutsi ayetfwese takhamiti talo kanye nebantfu bakulamanye emave labavelele.

Emalunga emmango amenywa kutsi enyule bantfu labakholelwa ekutsini kuyabafanela kutfola kuhlonishwa live lokusezingeni lelisetulu. Emalunga emmango afanele kutsi afake sikhutsato lesifishane semuntfu lamenyulako futsi emafomu ekwenyula umuntfu ayatfolakala kuwebhusayithi yeLihhovisi laMengameli.

4.3. Sikwemukele lokutfoliwe kweMbiko Wesimo Semadolobhakati AseNingizimu Afrika (SOCR) wanga-2016 lowakhululwa mhla ti-22 Inhlaba 2016 yiNethiwekhi Yemadolobhakati AseNingizimu Afrika. Le-SOCR yetfula tinhlangotsi teminyaka lesihlanu tekusebenta kanye nesimo semadolobhakati alelive lamakhulu kunalamanye  bese ibeka I-ajenda yekutfutfukisa lekhuluma ngemibiko lebalulekile mayelana nekuhlela, kututfukisa kanye nekulawula lamadolobhakati kute kube situkulwane letilandzelako sebaholi bemadolobha. Lombiko uphakamisa tinyatselo tekwenta emadolobhakati etfu kutsi abe ncono, afake ekhatsi kakhulu kanye netindzawo letikhicitako talabo labahlala kuto.

4.4. Tingenelelo tahulumende seticalile titsela titselo kantsi futsi nabomasipala labesekelwa nguletingenelelo njengeKubuyela Emuva Esisekelweni kuphendvula kahle futsi kukhombisa timphawu tekuba ncono.  Kuyinchubekela embili leyentiwe ekubhidliteni tindzawo letahlelwa lubandlululo futsi kwenta kancono kwetfulwa kwetinsita. Kwendlula konkhe lokunye kuzuza lokuntjintje tindzawo tetfu taba tindzawo tentsandvo yelinyenti lapho khona tonkhe takhamiti tikhululekile kutsi tingatsintsana. Loku kuvakalisa Umbiko Wemcwaningimabhuku Jikelele mayelana neTimali taMasipala letakhombisa buncono lobukhulu kuMiphumela Yekucwaningwa Kwemabhuku kulemimyaka lesihlanu leyendlulile kusukela nga-2010/11 kuya ku-2014/15. Umbiko waMasipala weLubalo Lwetimali wanga-2015 losandza kukhishwa beteLubalobalo baseNingizimu Afrika ngulenye inkhomba yekutsi hulumende uyakhona kunika bantfu tinsita letisezingeni lelifanele Ngekuya kweluklayo Lwemmango lweteLubalobalo lwaseNingizimu Afrika, kukhula kwelinani lebantfu balelive kuncono kunekwaphambilini.

4.5. IKhabhinethi iphindze yakucinisekisa kwesekela kwayo inkhululeko yebetindzaba, kukhululeka kwekutetfula kanye nelilungelo lanobe ngubani lomunye umuntfu lekufinyelela lwati eNingizimu Afrika. Lamalungelo, avikeleke kahle kakhulu kuMtsetfosisekelo, atawuhlala njalo agcinwa futsi avikelwa nguwonkhe wonkhe.
Indzima ye-SABC njengemsakati iyachubeka nekubaluleka kute kutfutfuke umbuso wentsandvo yelinyenti yetfu lesatfutfuka. Letingcoco letikhona kwamanje mayelana nesincumo sekuhlela se-SABC sekungakhombisi imifanekiso yebudlova nekumoshwa kwemphahla tifanele kutsi tentiwe ngendlela leyakhako letawucinisa intsandvo yelinyenti yetfu.

IKhabhinethi iyachubeka nekutetsemba kutsi lomsakati wemmango utawuchubeka nekusebentela timfuno tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

4.6. INingizimu Afrika yente kancono ngetindzawo leti- 14 Kunkhomba Yekusebenta Kwetinhlelo teLibhange Lemhlaba 2016  isitjela kutsi iNingizimu Afrika yibhizinisi levulekile ngalokucinisekile. INingizimu Afrika ime kunombolo ye-20 yemave la-160 lahlolwe luklayo, isuke ku-34 nga-2014. Kuhamba kalula kwemphahla kanye netinsita kufaka ligalelo ngalokunemandla ekuncintisaneni kwalelive, ikakhulu njengendzawo yelutjalomali.

4.7 IKhabhinethi itfole umbiko kute tiNdvuna teLitiko Letimbiwa, Letetisebenti kanye neLetimali ngekulandzela kukhulumisana kwabo lokwakhako nalabatsintsekako embonini yetekubhanga. Imiphumela yalombiko itawatiswa ngesikhatsi lesifanele.

4.8 IKhabhinethi iyawemukela Umbiko Weluklayo Lwemmango wa-2016 lowentiwe Lihhovisi Lelubalobalo lwaseNingizimu Afrika lokhombisa inchubekelembili lesiyentile sisive etindzaweni letibalulekile tekwetfula tinsita, ikakhulu eminyakeni yekuphila lekulindzeleke kutsi iphilwe bantfu betfu.

Telubalobalo tiluthulusi lelibalulekile lekutsatselwe kulo kuhlela kwahulumende ikakhulu lulawulo lolusha nalolutako lwahulumende wasekhaya lolutawulandzela lukhetfo lwamhla ti-3 Ingci.  Hulumende utawungenelela kute acatulule tinsayeya letigcanyisiwe kulombiko ngekusebentisa Umbononchanti Weluhlelo Lwekutfutfukisa Lavelonkhe 2030, lokuluhlelo lwebantfu lolwentiwe bantfu.

4.9 IKhabhinethi ihalalisela naba bantfu labalandzelako:

  • Nkosinathi Maphumulo, lowatiwa kakhulu ngekutsi nguBlack Coffee, ngekuba ngumuntfu waseNingizimu Afrika wekucala kuwina iBlack Entertainment Television (BET) Best International Act lehlonishwa kakhulu: Umklomelo We-Afrika.
  • Bafana Bafana ngekuwina i-2016 Edition yeNdzebe ye-COSAFA. Licembu lebelibunjwe kakhulu badlali labangaphasi kweminyaka lenge-23 bangumhlahlo lokahle kakhulu wemphumelelo yelikusasa enkhundleni yavelonkhe.
  • Emabhokobhoko ngekuncoba i-Ireland kusivivinyo sesitsatfu sekuwina loluchungechunge.
  • Labawine Imiklomelo Yenkhundla Yetesayensi neTekhnoloji lokumiklomelo lebaluleke kakhulu kutesayensi, bunjinela, ithekhnoloji kanye nekwenta lokusha (i-SETI) eNingizimu Afrika. Lemiklomelo ihlonipha ligalelo lelivelele ku-SETI ngekukhutsata nekuklomelisa kusebenta ngalokusezingeni lelisetulu kakhulu.
  • Lidolobhakati laseTshwane lelitfole kubongwa ngemave emhlaba kuMiklomelo yeLilanga le-Wi-Fi yeKuba Lidolobhakati Leliphuma embili Ekucambeni nobe Luhlelo LwaHulumende lwekuvala Ligebe Ledijithali. Lemiklomelo beyiniketwa eWireless Global Congress e-United Kingdom. IWi-Fi Yamahhala yaseTshwane (leyatiwa ngekutsi yiTshWi-Fi) yaletsa takhamuti letitigidzigidzi le-1.8 kuleliDolobhakati- ekwetfulweni lokukhulu kwe Wi-Fi Yamahhala kulelivekati lase-Afrika. Kucala kusetjentiswa kwaba ngumphumela wekubambisana neMklamo Isizwe.

4.10 IKhabhinethi yendlulisa emavi ekudvudvuta kulaba labalandzelako:

  • Emave lasandza kuhlaselwa bophumasilwe, kufaka ekhatsi iSomalia, Turkey, Bangladesh kanye ne-Iraq. INingizimu Afrika ihambisana nemmango wemave emhlaba ekugcekeni lonkhe luhlobo lwekuphoca ngenkhani.  
  • Mayelana nekushona kwembhali lohlonishwa kakhulu wetemfundvo lephakeme, umbhali kanye nemholi wemcabango, Phrofesa Adam Small.
  • Emndenini nakubangani beMphatsiswatiko Joy Matshoge weTekulima waseLimpopo loshone engotini yemoto eMokopane, eLimpopo.
  • Kumndeni wasomabhizinisi lozuzile Don Mkhwanazi lowadlala indzima lebalulekile ekuhlomiseni bantfu labamanyama ngemakhono kanye nekubhebhetsela luntjintjo lwetemnotfo kulelive. Bekungumsunguli weNkhundla Yekulawula Kwalabamnyama.

5. Kubekwa etikhundleni

Bonkhe lababekwe etikhundleni ticu tabo titawucinisekiswa baphindze bahlolwe mayelana netekuphepha.

5.1. Libhodi Letekweluleka leLihhovisi Lekulawula Imphahla Yekwengcondvo sikhatsi lesingaba iminyaka lemine:
a) Mk.Morne Barradas;
b) Dkt. Antonel Olckers;
c) Mnu. Mkhetwa Alvin Maluleke;
d) Dkt. Carol Bernice Nonkwelo;
e) Phrof. Deresh Ramjugernath;
f) Mk. Mary Tumelo Mashabela (uyaphindvwa kukhetfwa);
g) Mnu. Duncan Raftesath (uyaphindvwa kukhetfwa);
h) Mnu. McLean Sibanda (uyaphindvwa kukhetfwa futsi unguSihlalo); kanye
i) neMnu. Vishen Pillay.

5.2. Sikhungo Savelonkhe Sekulahlwa Kwenkhukhuma Lekhicita Luhlobo Lwemandla Layingoti:
a) Kwesekelwa kwa-Dkt. Wolsey Otto Barnard,  lovela kuLitiko Letemandla, njengeLibambela leMphatsi Lomkhulu , sikhatsi lesiminyaka lemitsatfu (3).

5.3. Ibhodi yeBacondzisi yebeSilawulimandla Savelonkhe saseNingizimu Afrika:
a) Mnu. Yusuf Adam

5.4. Emalunga eBhodi ye-Ejensi Yetindzaba Tetakhiwo sikhatsi lesiminyaka lemitsatfu:
a) Eugenia Xoliswa Kula-Ameyaw Gyarko;
b) Nkosinathi Biko;
c) Amanda Zolisa Cuba;
d) Jill Corfield;
e) Johannes (Jan) Frederick Davel;
f) Thandiwe Sylvia January-McLean;
g) Manare Jeoffrey Legodi;
h) Phumzile Peterson Makhosana;
i) Umf. David Gauta Mogomane;
j) Viloshnee Naidoo;
k) Yusuf Patel;
l) Mmatlou Hellen Phaleng-Podile;
m) Thembeka Semane;
n) Frans Johannes Van der Westhuizen; kanye
o) na-Christoffel Willem Weilbach;

Imibuto ingacondziswa ku:
Mnu. Donald Liphoko
Tinombolo tekutsintsana: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore