Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi Wamhla tinge-28 Inyoni 2016

1. Kufezekiswa Kwetinhlelo Tahulumende Letibalulekile

1.1. Singuhulumende sitinikele kakhulu ekutfutfukiseni bantfu betfu, kungako nje imfundvo ichubeka nekuba nguletinye tetintfo lesitibeka embili letibalulekile. Loku sikukhombise ngekwaba imitfombolusito, lapho khona Imfundvo Lephakeme Nekucecesha ibe nguleminye yemikhakha lezuze kakhulu kumcombelelo wavelonkhe walomnyaka, itfole-18% nga-2016/17.

Nanobe nje umnotfo ulukhuni siyachubeka nekwaba imitfombolusito njengenkhomba yekwesekela kwetfu ekukhuliseni linani lalabo batfola Imfundvo Lephakeme, kanye nemfundvo ngalokwetayelekile. Kulomnyaka hulumende unikete tigidzigidzi leti-R1.9 tesikhebesi setigidzigidzi leti-R2.3 lesibangelwe kwelekelela kukhula kwanga-2016. Kubekwe eceleni tigidzigidzi letingetulu kwa-R4.5 kumnyakatimali wa-2016/17 kute ibe khona kuSikimu Savelonkhe Selusito Lwetimali Setitjudeni kwenta kutsi titjudeni letiphuyile tikwati kutfola imfundvo  lephakeme.

1.2. Hulumende ukwati kahle kamhlophe kutsi kutjala emfundvweni yebantfwana betfu kutawufaka sandla ekukhuleni kwemnotfo ngelizinga leliphakeme, lokuyintfo ledzingekako kutsi kulungiswe letinsayeya tekweswelakala kwemisebenti, buphuya kanye nekungalingani.

Hulumende ukuvile kukhala kwetijudeni, watiphendvula futsi utawulekelela ekulungisweni kwetimali letikhokhwako tasemanyuvesi tetitjudeni letiphuma emakhayeni laphuyile naletinebatali labahola imali lencane emnyakeni wekufundza wa-2017. Titjudeni letinebatali nobe banakekeli labakhonako kukhokhela imfundvo yato yasenyuvesi bafanele kutsi bachubeke bente njalo, ngobe imfundvo ingumtfwalo wabo bonkhe bantfu hhayi nje wahulumende kuphela.

1.3. Lokukhushulwa kwetimali letikhokhwako enyuvesi kutawufaka ekhatsi ludzaba lwekukhona kukhokhela kwetitjudeni nebatali babo, kanye nekwenta siciniseko sekutsi tikhungo temfundvo lephakeme tiyachubeka nekuba nemali. Umbiko wamanje weMkhandlu Wetemfundvo Lephakeme uphakamise kukhushulwa kwemali lekhokhwako emanyuvesi nga-2017 ngendlela lebheke emandla emali kuwo onkhe emanyuvesi.

1.4. Hulumende usemukele lesincomo lesiphakanyisiwe sekukhushulwa kwetimali nge-8% emanyuvesi nakuMakolishi Ekufundzisa Imisebenti Nekucecesha, abe futsi ngaso sona leso sikhatsi aniketa imali yekuvala sikhebesi sekulungiswa setitjudeni letiphuyile netemkhakha losemkhatsini letingekho.

Lapho Ikhomishini Yekuphenyisisa Yelihhovisi LaMengameli iphetsa umsebenti wayo wekuphenya ngekusitwa ngetimali kweteMfundvo Lephakeme Nekucecesha, inchubo yetfu yetenyuvesi ifanele kutsi ibe ichubeka nekusebenta, ikhicita titjudeni letinemakhono etemnotfo, kanye nekuhlomisa ngemakhono lusha lwaseNingizimu Afrika kanye netitjudeni letivela kuwo onkhe emave emhlaba, ikakhulu lawo eNhlangano Letfutfukisa eMave  ase-Afrika leseNingizimu (i-SADC).   

1.5. IKhabinethi icela titjudeni kanye nebaholi betitjudeni ikakhulu, kutsi bavakalise kukhatsateka kwabo ngendlela lefanele ngekuya kweMtsetfosisekelo, lokunguwona umkhombandlela wabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Budlova lobusandza kwenteka bufake lunyawo lwengulube kutibhelu tetitjudeni ngesikhatsi lelive libone kwephulwa, kumoshwa kwemphahla, kushiswa kwemitapolwati futsi manje sekufake ekhatsi ngisho nekushona kwesisebenti sasenyuvesi.   

1.6. Mengameli Jacob Zuma sewucondzise Sicheme seteBulungiswa, Tekuvimba Bugebengu kanye neTekuvikela (i-JCPS) kutsi tibukane nalobudlova lobendlulele lobubhubhisa tikhungo tetfu tetemfundvo lephakeme. Mengameli utawubamba umhlangano neTindvuna teSicheme se-JCPS ekuhambeni kwesikhatsi lamuhla. Ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo, asebenta ngekuya kwemtsetfo, atawuphenyisisa kute atfole letigilamkhuba temisebenti yebugebengu leboniwe.

1.7. Ekwemukeleni simemetelo seLitiko Letemfundvo Lesisekelo sekutsi konkhe sekume ngemumo ngemalungiselelo eluhlolo lweSitifiketi Lesiphakeme Savelonkhe seLibanga le-12 (lwaMatikuletjeni) lwa-2016, sicela bonkhe labatsintsekako kutsi basebentisane kute kwentiwe siciniseko sekutsi tikhungo tetfu temfundvo lephakeme temukela titjudeni letifundza Matikuletjeni nga-2016 kute siciniseke kutsi bantfwana betfu batfola likusasa lelichakatile.

Bonkhe labatsintsekako, ikakhulu batali nebanakekeli, bafanele kutsi batibandzakanye ngalokunemdlandla ekutfoleni sisombululo salomphelo sensayeya yekukhokhela imfundvo.

Luhlolo lwekuphela kwemnyaka lweLibanga le-12 lucala mhla tinge-26 Imphala luphele mhla tinge-29 Lweti 2016. Indvuna yeTemfundvo Lesisekelo itawumemetela imiphumela yeluhlolo lwekuphela kwemnyaka wa-2016 yeLibanga le-12 mhla ti-4 Bhimbidvwane 2017.  Mayelana neluhlolo lwekuphela kwemnyaka we-2016, kunebafundzi labebafundza ngalokuphelele la-677 141 kanye nalabebafundza ngalokungakapheleli la-150 183, lokwenta kutsi kube nebafundzi laba-9 000 labangetulu kunebanga-2015, lokukhombisa kutinikela kwahulumende ekucinisekiseni kutsi linyenti lebantfu labasha baphetsa imfundvo yabo lesisekelo kute kutsi bakwati kuhlanganyela emnotfweni. IKhabhinethi ifisela Bafundzi Bamatikuletjeni wanga-2016 inhlanhla lapho bangenela sigaba semabanga emfundvo lesisekelo.

1.8. Lapho umhlaba ukhumbula Lilanga Labothishela Lemhlaba mhla ti-5 Imphala 2016 ihalalisela bonkhe bothishela futsi iyabancoma ngekutinikela kwabo nekusebenta ngekutikhandla ekwakheni sisekelo sebaholi betfu bakusasa.  Kutinikela kanye nekubambelela ngemandla kwabothishela sekubatfutfukisile bantfu betfu kantsi futsi kusachubeka nekuchuba ngemandla bantfwana betfu kubachubele kulikusasa lelichakatile.

Umnotfo

1.9. IKhabhinethi ikhutsatwa yimiphumela yekukhulumisana lokuchubekako emkhatsini wahulumende nebaholi bemabhizinisi leholwa nguMengameli Zuma ngeMitamo Yebaphatsi Labakhulu (ema-CEO) Yelihhovisi LaMengameli kwakha kutetsemba kwetemnotfo, kokhela kabusha kukhula kwemnotfo nekuvimba kwehliswa kakhulu wehliselwe ezingeni leliphasi kutesilinganiso setikweleti.  

Inchubekelembili ifaka ekhatsi luhlelo lwekucashwa kwelusha kute kutsi kufakwe lusha lolutigidzi kutekufundzela umsebenti emsentini loholelanako iminyaka lemitsatfu emkhakheni wangasese, kufaka ekhatsi kusungulwa kweSikhwama Semabhizinisi Lamancane naLasemkhatsini aseNingizimu Afrika lesinetigidzigidzi le-R1,5 letawutjalwa emabhizinisini lamancane.  Ngekuhambisana neLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica lwahulumende, sekwentiwe umsebenti wekuhlatiya imikhakha yetemnotfo lesiphohlongo kwaphindze futsi kwakhonjwa netindzawo letinsha telutjalomali nekukhula kwemnotfo.
Nakuchutjekelwa embili emabhizinisi atawusebentisana nahulumende ngalemiklamo lelandzelako: kusungulwa kweSikhwama Sekukhulisa Tekulima; emakhono ekwesekela kukhangisa tekuvakasha; kukhulisa linani lebahlengi nebahlengikati labaceceshiwe; kanye nekuvusetela kabusha tindzawo tetimboni lesetiphelelwa ngemandla, ikakhulu e-Vaal Triangle.   

1.10. Kuphindze futsi kwentiwa inchubekelembili ekufezekiseni Lucwaningo Lwavelonkhe Lwetebucwepheshe BeHayidrojini neSeli Yemafutsa, Lisukwenta Lekucamba Lokusha neKutfutfukisa (Lisukwenta le-HySA). IKhabhinethi yavuma leLisukwenta le-HySA nga-2007 kwakha lwati nekwenta kutsi kukhoneke kutfutfukisa imikhicito yekutsengiswa lebalulekile emkhakheni wetebucwepheshe beHayidrojini neSeli Yemafutsa ngekuta kwenhlangano yalelive Inhlangano Yetinsimbi Teplathinamu yalelive. Loku futsi kunemandla ekutfutfukisa imikhicito yendzawo ngenhloso yekucinisa bosotimboni labamnyama.

Lesento seNingizimu Afrika sekuticambela lokusha sifaka ekhatsi  ligalelo ekucambeni lokusha kwemave emhlaba ngekusebentisa lisukwenta letekuhwebelana ngetebucwepheshe ibe ubuyisa ngaseluhlangotsini lwayo-25% wemakethe yeHayidrojini neSeli Yemafutsa, lokutawenta tigidzigidzi leti-R1.37 nga-2020.

1.11. IKhabhinethi yemukele kungeniswa kwemtsetfomgomo lomusha wekwengamela budlelwane lobusemkhatsini wemcashi nesisebenti mayelana nekwenta ibhizinisi neMbuso. Lomtsetfomgomo lofakwe kugazethi uniketa Umtsetfo Wekulawula Kuphatfwa Kwemisebenti Yahulumende, wanga-2014 (Umtsetfo we-11 wanga-2014) emandla ekusebenta.

1.12. Kwetfulwa kwetindlu tekucala letinge-500  kuMklamo Wekuhlaliswa Kwebantfu Lohlanganisiwe eSavanna City, lebekuholwa yiNdvuna yeKuhlaliswa Kwebantfu, Mk Lindiwe Sisulu, kuyincenye yemitamo yahulumende yekunika bantfu labadzingako tindlu letinesitfunti kanye nekubasita kutsi babuyise sitfunti sabo ngekucinisekisa kutsi bajabulela lilungelo lekuba nendzawo yekufihla inhloko lelingene futsi lesezingeni lelingulonalona. Kwetfulwe linani lelinge-200 letindlu kutigayigayi temphi. Nasewuphetsiwe kuleminyaka lesihlanu letako, lomklamo utawuba netindlu letingetulu kwaleti-18 000, 500 letitawunikwa tigayigayi temphi.

1.13. Iforamu Leyengamele I-inthanethi Yavelonkhe, kanye neSikhungo Sekuntjintjanisa I-inthanethi seNhlangano Yekutfutfukisa yeNingizimu Lesentasi ne-Afrika yetfulwe ngemphumelelo yiNdvuna yetekuchumana neTemisebenti Yemaposi, Dkt. Siyabonga Cwele naKhomishani weNhlangano Yelubumbano  yeMave ase-Afrika (i-AU) Dkt. Elham Ibrahim.

Iforamu Leyengamele I-inthanethi Yavelonkhe (i-AfIGF) itsetse sincumo salelive, sekulungiselela i-AfIGF Yesihlanu letawucala mhla ti-16 kuya kumhla ti-18 Imphala 2016, eThekwini, KwaZulu-Natal. Le-AfIGF itawuholela ekutsi tindleko tekutfola i-inthanethi tibe phansi kulesigodzi ngobe ithrafikhi ye-inthanethi itawjikeleta emaveni ase-Afrika.

Letintfutfuko tigcizelela kubaluleka kwekutsi iNingizimu Afrika ne-AU ahlanganyela ngalokubonakalako emnotfweni we-Inthanethi hhayi njengebasebentisi nje kuphela. Loku kuphindze futsi kusisondzete kakhulu ekucambeni umnotfo wetedijitali lofaka ekhatsi lokunyenti nemmango lonelwati, njengobe kucatjangiwe kuLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP). Hulumende utinikele ekucinisekiseni kutsi I-inthanethi itfolwa ngekufanana ngibo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, lokufaka sandla ekwakhiweni kwemmango lofaka konkhe ekhatsi.

1.14. Tekudiza tase-Afrika nembukiso wekundiza emoyeni weMbutfo Wetekuvikela kanye neKukhangisa Tembutfo Wetekuvikela tachutjwa ngemphumelelo Litiko Letekuvikela, i-Armscor, Tekundiza tase-Afrika, Inhlangano Yetaselwandle Nekuvikela Timboni, iDenel kanye neNhlangano Yetekundiza Yetekuhweba yaseNingizimu Afrika. Lenkhundla yavumela timboni tetekuvikela taseNingizimu Afrika kutsi timakethe emakhono ato emmangweni wavelonkhe, futsi kulomnyaka kube khona bakhangisi labanengi kanye nemaphaviliyoni avelonkhe labekamelelwe ngemave lamanyenti lahlukene.

2. Tincumo teKhabhinethi Etindzabeni Letibalulekile Tanyalo

2.1. IKhabhinethi ihambisana ngalokuphelele nesitatimende lesikhishwe Lihhovisi laMengameli mhla tinge-23 Inyoni, mayelana neludzaba Lwesikhulu Lesiphakeme Lesibukene Nekusebenta kwe-SABC (i-COO). IKhabhinethi iyasihlonipha sincumo lesitsetfwe yiNkantolo Lenkhulu Yekwendluliselwa

Kwemacala (i-SCA) sekucinisekisa kubeka eceleni kubekwa esikhundleni seMnu.Hlaudi Motsoeneng njenga-COO we-SABC.

IKhabhinethi imema iBhodi ye-SABC kutsi ihambisane nencwadzi nemoya wesincumo se-SCA. Imitamo yekwentela phansi sincumo se-SCA ngetihumusho temsolwa ngekusebentisa umtsetfo kusima ekwenteleni phasi umtsetfomgomo wemtsetfosisekelo wemtsetfo kuphindze futsi kunikete sigungu setebulungiswa lesimiswe ngekwemtsetfosisekelo setinkantolo tetfu insayeya. Sincumo sekutsi Umnu. Motsoeneng aphindze futsi afakwe esikhundleni sakhe lesisha kukhombisa kungahloniphi umtsetfo.

IKhabhinethi ikhumbute Ibhodi ngeSigaba se-165 seMtsetfosisekelo: kutsi umyalelo nobe sincumo lesikhishwe yinkantolo sibopha bonkhe bantfu lesisebenta kubo kanye nemitimba yahulumende lesisebenta kuyo.

IKhabhinethi iyalele Indvuna yeTekuchumana, Mk Faith Muthambi, kutsi asheshise atsatse tinyatselo asombulule loludzaba neBhodi ye-SABC.

2.2. IKhabhinethi yemukela imiphumela yekuhlanganyela kweNingizimu Afrika kuNgcungcutsela Jikelele Yamhlabuhlangane (ye-UNGA) ye-71, lebeyiholwa nguMengameli Zuma. Yacala mhla tinge-20 kuya kumhla tinge-26 Inyoni 2016 ngaphansi kwengcikitsi letsi “Imigomo Yekutfutfukisa Lesimeme: Kufuca lokufananako kute kuguculwe umhlaba wetfu."

Ngesikhatsi kuchubeka leseshini baholi bemave emhlaba bemukela Simemetelo seNew York lesimayela nentsandvo yetepolitiki kanye nekutinikela kute kuvikelwe emalungelo ebakhoseliswa nebachamuki. Lokutinikela kuvula indlela yekukhulumisana lokuhlose ekutsini kube nenkhomfa yemave emhlaba nekwemukelwa kwesivumelwane sekuhamba kwebantfu basuka yinye indzawo baya kulenye ngalokuphephile, lokuhlelekile nanjalo nje nga-2018.   

Live letfu liyaphindza futsi ligcizelela simemo sekucinisa tikhungo tekwengamela kwemhlaba, kufaka ekhatsi i-UN, ikakhulu Umkhandlu Wetekuvikela futsi lowesekela kuguculwa masinyane kwaletikhungo ngenhloso yekulungisa lokungesiko bulungiswa ngekwemlandvo lokwentiwa e-Afrika lokukhombisa takhiwo takadzeni.  

Mengameli Zuma wangenisa ngekubambisana naMengameli Francois Hollande, waseFrance Ikhomishini Yelizinga Leliphakeme yeKucashwa Kutemphilo neKukhula Kwemnotfo mhla tinge-20 Inyoni 2016. Lekhomishini yasungulwa nguMabhalane Jikelele we-UN futsi ihlose kukhulumisana nebaholi ezingeni lelisetulu kakhulu kukhutsata kwakhiwa kwematfuba lamasha emisebenti emkhakheni wetemontfo emaveni emhlaba. Lombiko waLekhomishini lowemukelwa nguleNgcungcutsela Jikelele, wenta tiphakamiso kuMave langeMalunga, letisuka kutidzingo tekuceceshwa, imfundvo lechubekako kanye nesidzingo sekugcila ekunakekelweni ngetemphilo lesisekelo. Loku kufaka ekhatsi kutinikela kucecesha  labanakekela ngetemphilo labatigidzigidzi letinge-40 nga-2030.

Kunikwa ngalokusemtsetfweni kweFrance sikhundla sekuba ngumholisihlalo weLubanjiswano Lwahulumende Loluvulekile (i-OGP) kwentiwe nguMengameli Zuma ngasekupheleni kwemkhosi wekugubha iminyaka lesihlanu ye-UNGA. Ngesikhatsi seNingizimu Afrika ingusihlalo we-OGP sahola Simemetelo Sahulumende Lovulekile ekufezekisweni kwe-Agenda ya-2030 yeKutfutfuka Lokusimeme, lokutawenta kutsi emave langemalunga e-OGP afake ekhatsi Imigomo Yekutfutfuka Lokusimeme etinhlelweni tekusebenta temave e-OGP. INingizimu Afrika yaphindze futsi yabeka embili kuvuleka kwekushaywa kwemtsetfo, imininingwane levulekile, kanye nekukhulisa kuhlanganyela kwetinhlangano temmango kufaka ekhatsi tinhlango tetepolitiki tendzawo kanye nemacembu lasengotini yekuhlaseleka kalula langekhatsi ku-OGP.

3. Tincumo teKhabhinethi Letibalulekile

3.1. IKhabhinethi yatiswa ngekuhlolwa kwe-Akhademi Yetesayensi yaseNingizimu Afrika mayelana nekulungela kweNingizimu Afrika kwesekela imboni yegesi yemvelo letfolakala emadvwaleni laphushukako, kufaka ekhatsi kufezekiswa kwetinyatselo letinconywe kutsi titsatfwe ngematiko lafanele.  
Ekwendluleleni kutebuchwepheshe lobunelizinga leliphasi lekhaboni kube kwentiwa kancono kuciniseka ngemandla, iNingizimu Afrika icabanga kusebentisa igesi letfolakala emadvwaleni laphushutelako kutsi ibe ngumfakigalelo kunhlanganisela yemandla alelive esikhatsi lesitako.  

Lombiko, lotawetfulelwa ummango, uphakamisa tindzaba letinyenti letidzinga kutsi tinakwe kute kutsi lelive libe ngulelilungele ngalokuphelele. Loku kufaka ekhatsi: kucinisa tiphatsimandla letilawulako, letiniketa timvume/emalayisensi kanye netekulandzelela, kucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika inemakhono lafanele; kwesekela emave lafanele kutsi asebentise ematfoma emnotfo, kuhlelwe tinyatselo letifanele kutsi titsatfwe letitawuvikela ingcebo yemvelo, kanye nekucala ngelucwaningo. Lombiko utawusetjentiswa njengesisekelonchanti sekwenta lucwaningo lwegesi letfolakala emadvwaleni laphushutelako, luhlelo lwekutfutfukisa nelekucamba tintfo letinsha.

3.2. Kwentiwe inchubekelembili ku-Operation Phakisa mayelana neTekulima, Kutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni neTingugcuko Kutemhlaba. Ngekusebentisa i-Operation Phakisa hulumende ufuna kwandzisa kukhula, ngenhloso yekwenta iNingizimu Afrika kutsi  ibe live lelinekudla kuwo onkhe emazinga.

Kusukela ngeNkhwenkhweti ya-2016, sekubanjwe emaseshini lajulile esikhatsini lesitinyanga letine. I-LAB lenguyonayona itawubanjwa sikhatsi lesingemaviki lasihlanu kusukela mhla tinge-25 Inyoni namhla tinge-28 Imphala 2016. Umgomo lomkhulu lapha kucinisekisa kusungulwa kwemitamo ledzingekako lengafezekiswa yekufaka ekhatsi umnotfo lomkhulu walomkhakha. Operation Phakisa: Tekulima neTingucuko Temhlaba tifuna kwakha ematfuba emisebenti lesigidzi sinye, nekulima emahektha lasigidzi nga-2019, njengobe kuhlosiwe ku-NDP.

3.3. IKhabhinethi iluvumile Luhlakamsebenti Lwelisu Lwekutfutfukisa Emakhono eTigodzi newaBomsipala Basekhaya ngekwesekela Luhlelo lwemaPaki Etekulima.

Luhlelo Lwemapaki Ekulima selu sisekelo salokubekwa nguhulumende embili mayelana neKutfutfukisa Tekulima neNchubo yeKwengeta Linani Ekwendlulisweni Kwetekulima, lokungulenye yetintfo letibekwa embili teLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica.  Bonkhe bomasipala besigodzi labange-44 bafakiwe kuloluhlelo. Loku kutawenta kutsi Emapaki eTekulima abe sisetjentiswa lesibalulekile sekuchuba indlelalisu ye-NDP lephakanyisiwe yekutfutfutfukisa tindzawo tasemaphandleni ngenca yemandla awo ekwesekela imikhicito lemincane yetekulima kanye nekukhutsata tekulima etindzaweni tasemakhaya.

3.4. IKhabhinethi iphindze futsi yavuma Inchubomgomo Yemtsetfo Lohlongotwako Wetebuchwepheshe Betekuchumana Nelwatiso (i-ICT) Letihlanganisiwe Tavelonkhe , lovala Umtsetfo lohlongotwako yeTekuchumana (yanga-1996) neMisebenti Yetemaposi (yanga-1998).

Lenchubomgomo ye-ICT lehlanganisiwe ibeka kutsi hulumende utawucinisekisa kanjani kutsi lomkhakha wenetisa emandla awo ekuchuba tingucuko tetenhlalo netemnotfo letifaka konkhe ekhatsi taseNingizimu Afrika. Indvuna yeTekuchumana neTemisebenti Yemaposi, Dkt. Cwele, itawubamba umhlanga lowehlukile nebentidzaba kutsi enabe ngalenchubomgomo ngalokuchubekako.

3.5. IKhabhinethi ivume kwetfulwa ePhalamende kweSivumelwane seNyonyane Yetekuchumana yase-Afrika (i-ATU) sanga-1999 kutsi sicinisekiswe ngalokusemtsetfweni ngekwemibandzela yeSigaba se-231(2) seMtsetfosisekelo.

I-ATU ingumtimba lokhutsata kufinyelela ngalokufananako e-Afrika kanye nekusetjentiswa kwema-ICT – njengekucala kusetjentiswa kwetakhiwonchanti, umkhakha wemagagasi emoya kanye nekusebentisana kwetinchubo/imikhicito lokusezingeni – kulelivekati.

Kuhlanganyela kweNingizimu Afrika ngekuhambisana ne-NDP nemigomo yetinchubomgomo tekubukana nemave angaphandle mayelana nekumisa kahle live emaveni emhlaba kanye nekucinisekisa sikhungo se-OU kute kutsi kufezwe inchubomgomo yekutfutfukisa yemave angaphandle.

3.6. IKhabhinethi iluvumile luhlakamsebenti lwesikhungo loluphakanyisiwe lwekusungulwa kweMlawuli Losisekelo Lesimkhakhamnyenti se-Digital Object Architecture (i-DOA), loneligama leliphakanyisiwe le-Enjensi MISAVA yeSikhombidijithali.

Kufezekiswa kwe-DOA kunemandla ekwenta kutsi iNingizimu Afrika ikwati kwesekela kuncintisana kwe-ICT kute ilungele kuhlanganyela kuTingucuko Tetimboni Tesine.

3.7. IKhabhinethi isivumile sincumo seNingizimu Afrika lesibuyeketiwe mayelana nesiphakamiso seNhlangano Yemave Latfutfukako ase-Afrika leseNingizimu (i-SADC) sekwentiwa kwememorandamu yekuvana mayelana nekusungulwa kweSikhungo Sekulawula Umhubhe Wenyakatfoningizimu (i-NSCMI).

Tindvuna Tetitfutsi te-SADC tivumile kusungula i- NSCMI kute kulungiswe kungahambi kahle kwemsebenti kanye nesiminyaminya kuloMhume weNyakatfoningizimu. Ikhabhinethi iphindze futsi yakuvuma nekutsi Indvuna Yetitfutsi ingenise umhlangano weTindvuna teMhum0e weNyakatfoningizimu nga-2016/17.

3.8. IKhabhinethi yatisiwe ngekwakhiwa kweluchungechunge lwetinhlamvumali tesikhumbuto netekujikeleta letitawumela emasiko, inkhululeko kanye nembuso wentsandvo yelinyenti, letakhiwe yi-South African Mint kanye neBacondzi beBhodi yayo, babambisene neNdvuna yeTetimali.

IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa nemadizayini lamasha eluhlavumali lwelisiliva leLicwebile abo-R10 nabo-R5; lo-R5 lomusha (1/2 oz.) loluhlavumali lwesikhumbuto loligolide lelingemakharenti lange-24 kuLuchungechunge Lweluhlavumali LweNatura nga-2017; futsi  

a. Emadizayini aloluchungechunge lwetinhlavumali tesikhumbuto:

  • Luchungechunge Lweluhlavumali Lwe-Natura Lwanga-2017;
  • Luchungechunge Lweluhlavumali Lwelisiliva Lelicwebile lwanga-2017; ne
  • Luchungechunge lweLisiliva lelicwebile-R2 Crown na-2½ c Tickey.

b. Letinhlavumali te-Krugerrand letilandzelako tanga-2017:

  • Kuphindza futsi kukhishwa kabusha i–Krugerrand ye-1967 nga-2016; ne
  • Kungeniswa kwema-Krugerrand lamasha kuligcogco nga-2017.

4. Imitsetfosivivinyo

4.1. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Kusitwa Ngekwetenhlalo wanga-2015 kute kutsi ummango uphawule ngawo. Loku kuchibela Umtsetfo Wekusitwa Ngetenhlalo (Umtsetfo we-13 wanga-2004).
Lomtsetfosivivinyo Wekuchibela ufuna kutsi kubekhona kukhokhelwa lokwengetiwe nobe/ne tinzuzo letichumene nekusitwa ngetenhlalo.  Tichibelo titawenta kutsi kusungulwe tinzuzo temngcwabo kanye netinzuzo letengetiwe tetintsandzane nebantfwana emakhaya laholwa bantfwana.

5. Imikhosi Letako

5.1. IKhabhinethi yatisiwe ngemalungiselelo eNingizimu Afrika yaphindze futsi yavuma nelisukuhlela lwekuhlanganyela kuNgcungcutsela ye-BRCS ye-8 letako, leholwa Likomidi Letindvuna te_BRICS.   LeNgcungcutsela ye-BRICS ye-8 itawubanjwa ngaphansi kwalengcikitsi “Kwakha Tisombululo Letiphendvulako, Letifaka konkhe ekhatsi naleTiligcogco (i-BRICS)” kusukela mhla ti-15 kuya kumhla ti-16 Imphala 2016 eGoa, e-India.

IKhabhinethi yaphindze futsi yatiswa nangesimo sekusebenta kweLibhange Lelisha Lekutfutfukisa leSikhungo seSigodzi sase-Afrika. INingizimu Afrika itawuchubeka nekwesekela kusebenta kweLibhange Lelisha Lekutfutfukisa Le-BRICS, lokufaka ekhatsi kungenisa eJohanennesburg Sikhungo SeSigodzi Sase-Afrika.

Tikhungo tetimali te-BRICS tekucala letisunguliwe, njengeLibhange Lekutfutfukisa Lelisha neKulungiselelwa Kwetimo Letibucayi tisebenta njengetikhungo letenta umsebenti wekugwadlula timboni netinhlelo tetakhiwonchanti eNingizimu Afrika nakulelivekati.

5.2. IKhabhinethi iwuvumile umsebenti wekukhulumisana weNingizimu Afrika kusebenta njengesisekelo sekukhulumisana Emhlanganweni we-28 weMave Angamalunga kuSivumelwano sase-Montreal lemayelana neTintfo leTinciphisa Ludvwadvwasi lwe-Ozone  (iMontreal MOP 28) lotawubanjwa kusukela mhla ti-10 kuya kumhla ti-14 Imphala 2016, eKigali, eRwanda. LeSivumelwano saseMontreal beyiloku isebneta ngemphumelelo mayelana neKucedza Tintfo Letinciphisa i-Ozone. Loku kuhambisana neMtsetfosisekelo wetfu lotsi kuncishiswa kwebuphuya kanye nekutfutfukiswa kwemnotfo netenhlalo kufanele kutsi kube sezingeni lelisembili ngekhatsi kwesimo sekutfutfuka lokusimeme.

5.3. Inkhomfa Yesitsatfu ye-UN lemayelana neTindlu neKutfutfukiswa Kwetindzawo Letingemadolobha Lokusimeme (i-Habitat III) itawubanjwa yi-UNGA eQuito, Ecuador kusukela mhla ti-17 kuya kimhla tinge-20 Imphala 2016. Ihlose kwemukela i-Ajenda Lensha Yetindzawo Tasemadolobheni; Umculu lomiselwe kutinyatslo lotawubeka emazinga ekuzuza emave emhlaba kutekutfutfukiswa lokusimeme kwetindzawo tasemadolobheni, kubuka kabusha indlela lesakha ngayo, kulawula nekuhlala kumadolobhakati ngekubambisana nabontsanga labatinikele, labatsintsekako labafanele, nalababuke tasemadolobheni kuyo yonkhe imikhakha yahululumende kanye nakumkhakha lotimele.   

5.4. Inkhomfa Yemave Emahlaba Lecwaninga Ngetakhiwonchanti (ICRI 2016) itawungeniswa eKapakusukela mhla ti-3 kuya kumhla ti-5 Imphala 2016 Litiko Letesayensi Nethekhnoloji kanye neKhomishini yaseYurophu.

Lenkhomfa ihlose kugcamisa indzima lebalulekile yetakhiwonchanti telucwaningo lwemave emhlaba ekubukaneni netinsayeya letinkhulu kanye nekuba tikhungo tekwakhiwa kwetintfo letinsha; kubukwa kwetidzingo, kutfutfukiswa nekusimama kwetakhiwonchanti temave emhlaba/sigodzi; kanye nekukhulumisana ngekwakhiwa kwelibalave lemhlaba.

INingizimu Afrika iyikhombisile isayensi yayo nemakhono ayo ekucwaninga, futsi itsatfwa njegelikhaya lemvelo laletinye takhiwonchanti temhlaba letibaluleke kakhulu.  Kungenisa i-ICRI 2016 kutawesekela inchubekelembili yalelive yekuba ngumnotfo lomiselwe elwatini njengobe kuhlosiwe ku-NDP.

5.5. IKhabhinethi iyasemukela simemetelo sesigaba sekucala sekucishwa kwesendlulisimagagasi sekusakata ngekwe-analogi mhla tinge-28 Imphala 2016 lesikhishwe yiNdvuna Faith Muthambi, emadolobheni layinkhaba etindzawo te-Square Kilometre Array (i-SKA) eNyakatfo Kapa, edolobheni laseCarnavon kuMasipala Wendzawo weKareeberg. Sekuchunyelwe emakhaya langetulu kwalange-86% etindzaweni te-SKA futsi asajabulela tinsita tamabonakudze losakata ngemagagasi emoya ekusakata  emhlabeni.

Nako lokutfuka loku kuhambisana ne-NDP kwakha sakhiwonchanti se-ICT lesinemandla, lesetsembekile, lesivikelekile lesingabiti kakhulu. Kutawuchuma bantfu basemaphandleni nebasemadolobheni, labanjingile nalabaphuyile kucinisekise kutsi takhamuti taseNingizimu Afrika tiyasebentisa tibuye futsi tichumane ngalokuyimphumelelo kakhudlwana tisebentisa ithekhnoloji.

5.6. Hulumende utawugubha Inyanga Yekutfutfukisa KweTenhlalakahle ngeMphala ngaphansi kwalengcikitsi "Sisonkhe Sichubekisela iNingizimu Afrika Embili Ekutfutfukeni Ngetemnontfo netenhlalo" futsi ngekusebentisa Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle (i-DSD), litawubamba tingcoco kulo lonkhe lelive kute livisise kahle tidzingo temimango letehlukahlukene.

I-DSD, ibambisene ne-Ejensi Yekutfutfukiswa Yavelonkhe (i-NDA) kanye ne-Ejensi Yekucinisekiswa Kwetenhlalakahle yaseNingizimu Afrika, itawatisa ngetinhlelo letehlukene tekucinisekiswa ngetenhlalakahle lenato nekutsi tingatfolwa kanjani.   IKhabhinethi ikhutsata yonkhe imikhakha kutsi yelekelele hulumende ekucinisekiseni kutsi tidzingo tebantfu labasengotini kakhulu yekuhlaseleka kalula emimangweni yetfu tiyanakekelwa.

Mhla lu-1 Imphala 2016 kutawuba Lilanga Lemhlaba leBantfu Labadzala, litawukhunjulwa njengencenye yeliviki lekucala leMphala. Kutawube kunakwa tinsayeya letingasikahle tetinkholelolite nemicondvo lengasiyo lemayelana nebantfu labadzala nekuguga.

5.7. Litiko Letemidlalo Nekukhibika kanye neNhlangano Yetemidlalo Yemave Emhlaba Yawonkhewonkhe itawungenisa i-“The Big Walk” ye-6 mhla ti-2 Imphala 2016 eFountains Valley Resort, ePitoli. IKhabhinethi ikhutsata bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batsandze indlela yekuphila lenemndlandla nalenemphilo kute kutsi balwe nelizinga leliphakeme lekugula lokubangwa yindlela tsite yekuphila kanye nekuzimuka ngalokwecile.

5.8. Mhla ti-19 Imphala 2016 kutawube kungumkhosi we-30 wekuphahlateka kwendizamshini lokwendlula nemphefumulo waMengameli waseMozambique, Samora Moises Machel kanye nemadvodza nabomake belive lakubo labange-34, lokufaka ekhatsi bashayeli bayo lendizamshini netintsatseli.

Bantfu baseMozambique bafaka ligalelo emzabalazweni wenkhululeko weNingizimu Afrika kanye nalamanye emave kulencenye yelivekati. Hulumende weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, ibambisene neRiphabhuliki yaseMozambique, itawungenisa umkhosi wekukhumbula loku we-30 kulendzawo lekwaphahlateka kuyo lendizamshini eMbuzini, eMpumalanga mhla ti-17 Imphala 2016.
Loku kufaka ligalelo kuLitiko Letebuciko Nemasiko lekusungula indlela yemagugu yekusiphalata nenkhululeko letawuchumanisa tonkhe tindzawo temagugu eNingizimu Afrika, ku-SADC nakulelivekati.

IKhabhinethi Yendlulisa Emavi Endvudvuto Kulabalandzelako:

5.9. Umndeni nebangani besigayigayi semculo saseNingizimu Afrika futsi longulomunye wemavulandlela emculo we-Kwaito, Mduduzi Tshabalala, lobekatiwa kakhulu ngekutsi nguMandoza. Umculo wakhe wenabela ngalokukhetsekile emasikweni lehlukene futsi uyachubeka nekutfokotelwa ngibo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.  

5.10. Umndeni nebangani besigayigayi setintsatseli, umhleli kanye nembhali Allister Sparks loshone aneminyaka lenge-83 budzala. Sparks wasebentisa sikhundla sakhe sekuba ngumhleli we-Rand Daily Mail ekucaleni kwabo-1980 kukhiphela ebaleni kungabi nebulungiswa bahulumende welubandlululo.

Bekayi-Nieman Fellow eNyuvesi yaseHarvard futsi ayintsatseli/umhlatiyi waseNingizimu Afrika wetishicilelwa letinyenti temave emhlaba, lokufaka ekhatsi i-The Washington Post ne-The Economist.

5.11. Bantfu base-India, ngekushonelwa nguNgcwelengcwele Pramukh Swami Maharaj Longcwele, umholi wenhlangano yetenkholo iSwaminarayan Hindu e-India. Ngcwelengwele watiwa kakhulu ngeligalelo lakhe lelikhulu lalifaka kutenkholo nemasiko ngekwakha takhiwo temasontfo, ema-mandirs kanye netikhungo temfundvo eNdiya nakulamanye emave.

5.12. Imindeni yabo bonkhe labalahlekelwe timphilo tabo etehlakalweni tebudlova letenteke e-Democratic Republic of Congo (e-DRC) kantsi futsi labo labalimele bafiselwa kwelulama lokuphutfumako. IKhabhinethi imema bonkhe bantfu base-DRC kutsi bahlanganyele eTingcogcweni Tavelonkhe Letifaka Konkhe Ekhatsi, letichutjwa nguMnu. Edem Kodjo egameni le-AU, futsi lowesekelwa tikhungo tesigodzi netemave emhlaba.

5.13. Emndenini nakubangani baShimon Peres, umholi wase-Israeli lowatfola iNobel Prize yekwakha kuthula emkhatsini webantfu base-Israeli nebasePalestine. Umn.Peres wasebenta njengembutfo lome njalo wetitukulwane kutepolitiki yase-Israeli.

IKhabhinethi Ihalalisele Labalandzelako:

5.14. Umkhandlu Wetesayensi Nekucwaninga Ngetetimboni ngetethekhnoloji lensha yekuva/kufundza tinyatseliso teminwe lokutawenta ncono kucinisekiswa kwemtsetfo kanye nalababuke netebuforensic emisebentini yabo. Sisetjentiswa seluhlobofanana, lesitfolwe Litiko Letesayensi Nethekhnoloji, singasetjentiselwa kuhlolisisa tindzawo nekuphakamisa tinyatseliso teminwe ngaphandle kwekusebentisa kwekwesula nobe kuba sengotini yekutfola kugula.

5.15. Dkt. Ismail Bhorat nelicembu lakhe ngeluhlindvo lolusha sha lwekuhlindza ummpunyu eSibhedlela Lesikhulu e-Inkosi Albert Luthuli. Lolu luhlindvo lwekucala ngca lolwentiwe kummpunyu kulelive futsi selubeke iNingizimu Afrika ezingeni lamhlaba lelisetulu.

5.16. IMamelodi Sundowns ngekufinyelela esiphetfweni se-African Football Champions League ngemuva kwekwehlula iZesco United. Lokuncoba akusiko nje kweSundowns kepha kutawuzuzisa tebhola yetinyawo taseNingizimu Afrika Yonkhe. Loku kunika badlali betfu kwatiwa lokudzingeka kakhulu kanye nelwati labaludzingako kute kutsi bacudzelane nalabasembili kakhulu kulelivekati lase-Afrika kanye nemhlaba.

5.17. IKhabhinethi ihalalisela Brad Binder ngeMoto3 World Championship yakhe leyincophamlandvo. Losomjako wetimoto loneminyaka lenge-21 budzala waba wekucala eNingizimu afrika kusukela nga-1980 kutfola sigaba se-Grand Prix ngemuva kwekuwina bushampeni bakhe bekucala ngca beMoto3.

5.18. IKhabhinethi iphindze futsi yendlulisa kubonga kwayo kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labahlanganyele emicimbini leminyenti leyehlukene bagubha imikhosi futsi bahlonipha emasiko etfu lehlukahlukene ngeNyanga Yemagugu. Lokukhonjiswa kwemasiko etfu lahlukahlukene nekwabelana ngemagugu etfu lanotsile kuvakele kulo lonkhe lelive.  

IKhabhinethi Yendlulisele Tilokotfo Letinhle Kulabalandzelako:

5.19. IKhabhinethi ifisela Archbishop Emeritus Desmond Tutu kwelulama lokuphutfumako.

5.20. Futsi ijoyina iNingizimu Afrika ekuhalaliseleni Make Winnie Mandela ekufinyeleleni lusuku lwakhe lwekutalwa lweminyaka lenge-80.

6. Kubekwa Etikhundleni

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe ngalokufanele.

6.1. Umkhandlu Wekweluleka Wavelonkhe weKucamba Lokusha:
a. Mnu. Mafika Mkwanazi; ne
b. Mnu. Sullivan O’Carroll.

6.2. Umkhandlu WaseNingizimu Afrika we-Academy yeTesayensi:
a. Solwati Eugene Cloete;
b. Solwati Sabiha Essack;
c. Solwati  Shireen Hassim;
d. Solwati Jonathan Jansen;
e. Solwati Nancy Phaswana-Mafuya;
f. Solwati  Barney Pityana;
g. Solwati Stephanie Burton (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
h. Solwati Norman Duncan (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
i. Solwati Johann Mouton (uyaphindvwa kubekwa esikhundle ni);
j. Solwati  Himla Soodyall (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
k. Solwati Zeblon Vilakazi (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
l. Solwati Brenda Wingfield (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni); na
m. Dkt. Shadrack Moephuli (kuMkhandlu Wekweluleka Wavelonkhe weKumela Tekucamba lokusha nekuphindvwa kubekwa esikhundleni).

6.3. Dkt. Sarah Mosoetsa kuBhodi Yesikhwama Sekucwaninga Yavelonkhe.

6.4. Sikhungo Sebetindzaba Te-elekthronikhi SaseNingizimu Afrika Savelonkhe (i-NEMISA):
a. Mk. Mymoena Williams njengeMphatsi Lomkhu (i-CEO).
b. Mk. Rahimoonisha Abdool njeMphatsi Lomkhulu Wetetimali  (i-CFO).

6.5. Bacondzisi Labangekho Kusigungu Lesiphetse be-NEMISA NPC SOC Limited:
a. Solwati Walter Theophilus Claassen (Sihlalo);
b. Mnu. Thami ka Plaatjie (uyaphindvwa kubekwa esikhundluni futsi uLisekela Lasihlalo); na
c. Solwati Manoj Maharaj;
d. Mk. Sarienne Rana Kersh;
e. Mk. Nelisiwe Gloria Mkhaliphi;
f. Mnu. Phuthi Nehemia Phukubje;
g. Ms Alina Thandiwe Mfulo; na
h. Mnu. Moraka Lucas Mello (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni).

6.6. Zolani Kgosie Matthews njengelilunga lelingekho kusigungu lesiphetse leBhodi Yemaposi YaseNingizimu Afrika.

6.7. Mnu. Mahomed Iftekhar Chowan njenga-CFO weTemisebenti Lefananako ne-Ejensi Yekufinyelela yaseNingizimu Afrika.

6.8. Umkhandlu WaseNingizimu Afrika Wetindzaba Tendzawo:
a. Mk. Pontsho Maruping (Sihlalo);
b. Mk. Nomfuneko Irene Majaja (Lisekela Lasihlalo);
c. Adv Lulekwa Makapela;
d. Mnu. Themba Beatus Tenza;
e. Mnu. Linden Sydney Petzer;
f. Lincusa Peter Goosen;
g. Mnu. Humbulani Aaron Mudau;
h. Dkt. Sandile Bethuel Malinga;
i. Mnu. Wiliam Simon Makwinja;
j. Mk. Nosiphiwo Monica Sonjani;
k. Mnu. Lloyd McPatie; na
l. Mnu. Leeandran Annamalai.

6.9. Adv Rory Wayne Voller njengaKhomishani weKhomishini Yetinkampani Nemphahla Yekwengcondvo.

6.10. Mnu. Jayaseelan Manickum Nair kuBhodi yeNingizimu Afrika yeMshwalensi Lokhetsekile Wetimo Letiyingoti Tenhlango Lenemkhawulo, i-SOE, njengemcondzisi longekho kusigungu lesiphetse.

6.11. Kukhetfwa kwa-Mk. Patience Bongiwe Kunene njengeMcondzisi Wesigungu Lesiphetse, lomele iNingizimu Afrika, i-Angola neNigeria, kuBhodi yeBacondzisi beNhlangano Yelibhange Lemhlaba (Libhange Lemhlaba).

6.12. Umlawuli Wetekuphepha Kutetitimela:
a. Kuphindvwa kubekwa esikhundleni kweMnu. Nkululeko Andrew Stephen Poya njenga-CEO.

Emalunga Langekho Kusigungu Lesiphetse seBhodi Yetekuphepha Kutetitimela:
b. Dkt. Nomusa Zethu Qunta (Sihlalo);
c. Mnu. Boy Johannes Nobunga (Lisekela Lasihlalo);
d. Mnu. Zacharia Mosothoane (lophakanyisiwe weNyonyane Yetetitfutsi YaseNingizimu Afrika Netisebenti Letibumbene);
e. Mnu. Christiaan Johan de Vos (lophakanyisiwe weFederation Yetinyonyane YaseNingizimu Afrika);
f. Jinene Lomkhulu Michael Monashi Motlhala (Litiko Letemaphoyisa ngekwesigaba sakhe);
g. Mnu. Ngwako Makaepea (Litiko Letekutfutsai ngekwesigaba sakhe);
h. Mk. Hilda Thamaga Thopola;
i. Jenene Lomkhulu Willem Adriaan Venter (lilunga lelingekho kusigungu lesiphetse lelitimele);
j. Mk. Khulekelwe Mbonambi (Uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
k. Mk. Ntombizine Mbiza (Uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
l. Mnu. Andre Harrison (Uyaphindvwa kubekwa esikhundleni); na
m. Mnu. Tibor Szane (Uyaphindvwa kubekwa esikhundleni neLitiko Letetisebenti ngekwesigaba sakhe).

6.13. Kuphindvwa kubekwa esikhundleni kweMnu. Japh Ronnie Chuwe njenga-CEO (Mabhalane) we-Ejensi Yekwephulwa Kwemitsetfo Yemgwaco.

6.14. Mnu. Skhumbuzo Dennis Macozoma njenga-CEO we-Ejensi Ye-SOC Lenemkhawulo Yetemgwaco YaseNingizimu Afrika.

6.15. Mnu. Sisa Neil Ntshona njenga-CEO weTekuvakasha TaseNingizimu Afrika.

6.16. Mnu. Dhesigen Pydiah Naidoo Uyaphindvwa kubekwa esikhundleni njenga-CEO weKhomishini Yelucwaningo Yemanti.

6.17. Ikhomishini Yemanti YeLesotho Highlands:
a. Mnu. Bhekizwe Simon Nkosi njengeMholilitsimba laseNingizimu Afrika; na
b. Mnu. Vusi Nhlapo njengeMmeleli Walomphelo.

6.18. Ibhodi Ye-ejensi Yetimali Yemabhizinisi Lamancane:
a. Mk. Charmaine Groves;
b. Mk Happy Ralinala;
c. Mnu.Kholofelo Molewa;
d. Mk. Nomcebo Dlamini;
e. Mnu. Nazir Ahmed Osman;
f. Mk. Nonkululeko Dlamini;
g. Mk. Phakamile Mainganya;
h. Mk. Kate Moloto;
i. Mk. Hlonela Lupuwana (Uyaphindvwa kubekwa esikhundleni); na
j. Mnu. Lawrence Mavundla (Uyaphindvwa kubekwa esikhundleni).

6.19. Mk. Cladie Thamo Hloniphile Mzobe njenga-CEO we- NDA.

Imibuto ingacondziswa ku:
Donald Liphoko
Tinombolo Tekutsintsana: 082 901 0766

 

Share this page

Similar categories to explore