Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi Wamhla tinge-26 Mabasa 2016

1. Kufezekiswa Kwetinhlelo Tahulumende Letibalulekile

1.1. IKhabhinethi iyakwemukela kuvakasha kwaMengameli Jacob Zuma Kwembuso kwekuya e-Islamic Republic of Iran, lokukhulisa ngemandla budlelwane betemnotfo nekuhwebelana emkhatsini walamave omabili, ngekusayina tivumelwane letinyenti kanye nekutinikela.

Mengameli Jacob Zuma naMengameli Hasan Rouhani bacinise kubambisana emikhakheni yetekuhwebelana, temfundvo nekutfutfukiswa kwemakhono; isayensi netebucwepheshe, emandla agezi, kufaka ekhatsi kuhlolisiswa kwegesi yemakhemikhala aphethroli  nemakhono ekuwuhluta; tekulima; kumbiwa kwetimbiwa kanye nekuzuza; kwakhiwa kwesakhiwonchanti netitfutsi; timali, kubhanga  nemshwalensi kanye netekuvakasha.  Konkhe loku kufaka sandla ekufezekisweni kweLuhlelo Lwetekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP).

Mayelana netemave emhlaba, labaholi lababili bavumelene kutsi kuciniswe simemo sekulungisa Mhlabuhlangene (i-UN) ikakhulu Umkhandlu Wekuvikela we-UN, ngekuya kwetimfuno temave lasatfutfuka.

1.2. Lemiphumela icinise Kuvakasha Ngekwemsebenti kwaMengameli e-United Arab Emirates (e-UAE) lapho khona omabili lamave avusetele kutinikela kwawo ekuhlanganiseni nasekuphakamiseni budlelwanobubili emkhatsini walamave omabili, ikakhulu kutekuhwebelana, imikhakha yelutjalomali neyemnotfo kutsi ibe yelubanjiswano lolubalulekile lolukhulu.

Loku kwakhele etukweKuvakasha Kwembuso kwaMengameli Jacob Zuma ngeLweti nga-2011 lokwaholela ekusungulweni kweKhomishini Lehlangene Ye-SA-UAE lokwasheshisa ngalokuphelele umdlandla nemandla ekuhwebelana emkhatsini walamave omabili kusuka kutigidzigidzi leti-R13 nga-2011 kuya kutigidzigidzi letinge-R27 nga-2015.

INingizimu Afrika kanye ne-UAE baphindze bavuma kukhulisa kubambisana kwabo kute basebentise ematfuba lakuMnotfo waseLwandle, kute kukhutsatwe kutsengiswa kulamanye emave imikhicito letilimo yaseNingizimu Afrika, imikhicito leyakhiwe ikakhulu tintfo tetekuvikela nelubanjiswano.

Lokuvakasha kuphindze kwakhutsata emandla ekwakha sakhiwonchanti saseNingizimu Afrika sacondza ematfuba etinkampani taseNingizimu Afrika ekukhangiseni kwaseDubai lokubitwe ngekutsi pheceleti, EXPO 2020 in Dubai, kanye nekubambisana emkhakheni wetekuthula, tekuvikela kanye nekusimama.

1.3. IKhabhinethi itemukele tinyatselo leticatsa letihlelwe yiNdvuna yeTemidlalo Nekukhibika Fikile Mbalula tekwakha kabusha temidlalo nekukhibika letibhidlikile naletibandlula ngemandla ngekusebentisa Ishatha Yetingucuko. Loku kutawusheshisa tingucuko tekutsi kube khona inchubo yetemidlalo lebumbene lesime etukwemitsetfomgomo yentsandvo  yelinyenti, kulingana, kubekwa kwetintfo ebaleni, kumelelwa  kwabo bonkhe bantfu, kufinyelela nekukhula kwemazinga ekuhlanganyela ngekuhambisana netimfuno teLuhlelo Lwetekutfutfukisa Lwavelonkhe.  

1.4. IKhabhinethi iyawemukela mcombelelo lowetfulwe ngematiko lehlukene lonemibiko lemikhulu lechaza inchubekela embili leyentiwe ekwenteni timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika kutsi tibe ncono.

Loku kukhombisa kufezekiswa kweLuhlakamsebenti Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini lolusisondzeta dvutane nekuzuza Umbononchanti 2030 weLuhlelo Lwetekutfutfukisa Lwavelonkhe.

IKhabhinethi imema bantfu baseNingizimu Afrika kutsi balandzele inkulumomphikiswano yomcombelelo etinkhundleni tekuchumana tebetindzaba letinyenti letehlukene kute bavisise kancono Luhlelo lwaHulumende lweKusebenta  

1.5. IKhabhinethi icela kutsi kube nekutinikela lokuchubekako kute kutsi kube netingucuko letingito tetindzawo tekusebenta letihambisana naloko lokutfolwe Ngumbiko Wemnyaka We-16 Wekhomishini Yetekucashwa Ngekulingana yabo bonkhe bacashi lababekiwe lowetfulwa ngaphansi kwengcikitsi letsi “Tingucuko tibalulekile”. Lombiko usita  hulumende kutsi avisise simo setekucashwa ngekulingana kulelive kanye nenchubekela embili yakho ekuguculeni simo sasemsebentini ngemnyaka-2015.

1.6. IKhabhinethi ihalalisele Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu ekwakhiweni kwetindlu letitigidzi leti-4, 3 kanye nematfuba ekuba netindlu kusukela kwaba khona intsandvo yelinyenti. Lamatfuba afaka ekhatsi-2, 806 235 wetindlu letelekelelwa ngalokuphelele (tindlu te-BNG), 121 784 wetindlu tetenhlalo/tekurentwa, 6329 weteLuhlelo Lwekwelekelelwa Kwangamunye Loluchumene Netimali kanye nemasayithi latfola tinsita la-986 608.

Leligcatsi lelingumlandvo selwente kutsi kube neluphahla lwebantfu labangetelulu kwalabatigidzi letinge-20 futsi-ke kugubha umkhosi walokuzuza lelitiko seletfule umkhankhaso wavelonkhe wekukhombisa timphumelelo talelive.

Lokwetfulwa kwavelonkhe kwentiwe eCOSMO City, lomunye wemiklamo lehlanganisiwe lebekwa embili lekhona kulo lonkhe lelive nawo logubha umkhosi weminyaka lelishumi solo waba khona.

IKhabhinethi ibonge bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngekufaka sandla kwabo, kutinikela kanye nekusebenta ngekutikhandla ekucinisekiseni kutsi siyabuyiswa sitfunti sebantfu baseNingizimu Afrika labadzingako, ngekuhlaliswa kwebantfu.

1.7. IKhabhinethi iyamncoma Mabhalane Jikelele waMhlabuhlangane ngekubamba Umkhosi Losezingeni Lelisetulu Kakhulu Wekusayinwa kweSivumelwane saseParis, lesemukelwa ngemave la-176 ngeNgongoni 2015. Kusayinwa kwaleSivumelwano saseParis kwenta sinyatselo sekucala sekuphumelelisa lesitawukhomba indlela imitamo yemave emahlaba; yekunciphisa kubhunyiswa kwemimoya lengcolile lengcolisa umoya lesiwuphefumulako kanye nekuhlangabetana nato tonkhe tinsayeya letivetwa kugucuka kwesimo selitulu. IKhabhinethi ilindzele kuphetfwa kwetinchubo tekucinisekiswa kwetekuhlala letifanele, ngubo bonkhe, kute ivumele sikhatsi lesifanele sekutsi leSivumelwane saseParis sifezekiswe ngalokuphelele nga-2020

1.8. IKhabhinethi iyakwemukela futsi nekutsi Litiko Letemvelo libambisene neLitilo Letekuvakasha ekuhlanganiseni emalabhorekhthri ekwetfula labitwa ngekutsi ngemaLebhu Etitjalo netilwane Letehlukahlukene: Kukhuliswa kwemnotfo waseNingizimu Afrika ngemcebo wetitjalo netilwane” kusukela mhla ti-10 Mabasa kuya kumhla ti-13 Inkhwekhweti 2016.

Inhloso kuzuza emandla emnotfo wetitjalo netilwane taseNingizimu Afrika letehlukahlukene lokubekwe ngalokucacile kuluhlaka Lwendlelalisu Yemnotfo Wetitjalo Netilwane Letehlukahlune Lwavelonkhe leyavunywa yiKhabhinethi ngaKholwane 2015 kute kutsi ummango uphawule ngalo.  

2. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1. IKhabhinethi ivume Luhlelo Lwekusebenta Lwenchubomgomo Yetimboni (i-IPAP) lwanga-2016/17 – 2018/19, loluyinsika yeLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica lwaMengameli futsi lufaka sandla ekufezekisweni kweLuhlelo Lwetekutfutfukisa Lwavelonkhe.

Loku ngumnyaka wesiphohlongo kuphindzeka kuphumelela kwetinhlelo tahulumende tekutfutfukisa timbono lokwakhela ekuzuzeni, tinkhundla tenchubomgomo kanye netinhlelo tekuphindzeka lokwendlulile.  

I-IPAP 2016/17 ifuna kuzuza inchubomgomo yetimboni lenemphumela losezingeni leliphakeme etimeni temnotfo letimatima. Loku kufaka ekhatsi imiphumela yekwehla kwemandla emali emhlabeni wonkhe lokuchubekako kanye nesomiso lesibi kabi naletinye tintfo tetenhlalo letisikhinyabeto.

Lokuzuziwe emnyakeni lophelile kufaka ekhatsi imisebenti levikelwe lelinganiselwa kule-67 000 kanye nekuvetwa kwemisebenti lemisha lenesitfunti lengalinganiselwa kule-7 000 emikhakheni yeTimphahla, yeMayadi Etikhumba kanye neyeTicatfulo. Umkhakha lomncane wekwendlulisa imikhicito letilimo nguwona mkhakha locashe bantfu labanengi kwendlula yonkhe imikhakha yasekhaya lekhicitako, uniketa imisebenti lelinganiselwa kule-216 090 nga-2015 nakucatsaniswa kule-208 822 nga-2014. Lungetulu kwegidzi letinge-R600 telutjalomali lolwaba khona nge-2015/16, lokwakha sisekelo sekucinisa kutfutfuka kwemabhizinisi lapho khona bekugcilwe emimangweni yasemaphandleni.

2.2. IKhabhinethi iluvumile Luhlakamsebenti Lwekugcina Loluhlanganisiwe Lwekutfutfukisa Tindzawo Tasemadolobheni kanye neLuhlelo Lwekufezekisa lwanga-2016/19. Umphumela sewuwonkhe waloLuhlakamsebenti Lwekugcina Loluhlanganisiwe Lwekutfutfikisa Tindzawo Tasemadolobheni kutfutfukiswa kwendzawo. Loku kwenta sivumelwane setebhizinisi lesisha semadolobhakati aseNingizimu Afrika, lokutawucondzisa kukhula kwetindzawo tasemadolobheni tibe  yimodeli yekukhula lokungenamkhawulo nemadolobha lahleleke kahle futsi lasondzelene nalachunyaniswako, laphephile, lanemitfombolusito kanye naletindzawo lekahle tekusebenta nekuhlala kuwo.
 
Loku kuphendvula ticondziso teLuhlelo Lwetekutfutfukisa Lwavelonkhe lwekwakha inchumomgomo yekutfutfukisa tindzawo tasemadolobheni letawucinisekisa kuhlelwa ngendlela lefanele, kwakhiwa kwetakhowonchanti nekulawulwa kwato kute tesekele kukhula tibuye futsi tikhulule emandla emnotfo wemadolobhakati nemadolobha etfu.   

2.3. IKhabhinethi ivume kushicilelwa kuGazethi yaHulumende Inchubomgomo Yavelonkhe  Yetekutfutfukisa Imisebenti – Kwakha Inchubo Yetinsita Yekutfutfukisa Imisebenti Lehlanganisiwe nalephumelelako yaseNingizimu Afrika, kute kutsi ummango uphawule ngayo.

Loluhlaka lweNchubomgomo naselufezekisiwe lutawuniketa indlela luchunyanisiwe yekubukana netinsita tekutfutfukiswa kwemisebenti lenguyonayona yetakhamuti. Loku kutawubenta kutsi bakwati kukhetsa kahle tinhlobo temisebenti kute kutsi batfole imisebenti, bafake sandla emmangweni babuye futsi bakhe umnotfo waseNingizimu Afrika.

Luphiko Lwetekutfutfukisa Imisebenti ludlala indzima lebalulekile ekusiteni timakethe tetisebenti kutsi tisebente kanye nekutsi tinchubo temfundvo tizuze imigomo yato. Loku kufaka sandla ekutsini kuzuzwe tincomo teLuhlelo Lwetekutfutfukisa Lwavelonkhe tekukhutsata kukhula kwemnotfo nekucashwa, kucondzaniswe tisebenti nemisebenti; kanye nekukhulisa lizinga lekutfutfukiswa kwemakhono kanye nelinani letitjudeni tasemanyuvesi letiphotfulile.

2.4. IKhabhinethi yatiswa ngekufezekiswa  kweNchubo Yekuhlola Yavelonkhe yabuye futsi yavuma Umbiko wemnyaka wa-2014/15 kanye neLuhlelo Lwekuhlola Lwavelonkhe lwa-2016/17 to 2018/19, njengencenye yemtamo wekwenta kancono kwetfulwa kwetinsita,

Inchubo Yekuhlola Yavelonkhe ivela kuLuhlakamsebenti Lwenchubomgomo Yekuhlola Lwavelonkhe lolucinisekisa kutsi bufakazi lobungubobabona nalobungavunicala bekuhlola buyayakwa enchubeni yekuhlela, yelwabiwomali, ekwentiweni kancono kwenhlangano bubuye futsi bulinganisele kulawula kute kwentiwe kancono kusebenta.

Sekuphetfwe kuhlola lokunge-47 nobe kusatawentiwa, lokufaka ekhatsi lusetjentisomali lwahulumende lolutigidzigidzi letinge-R75. Kuvunywe imibiko yekuhlola le-15 kanye nale-12 leyetfulwe kuKhabhinethi kute kube ngulamuhla. Tinhlelo le-14 tekutfutfukisa tiyafezekiswa kwamanje futsi inchubekela embili yato ikhombisa tingucuko letinkhulu letibonakalako, letitawenabisa umphumela.

2.5. IKhabhinethi yatisiwe ngemiphumela yabuye futsi yavuma netincomo ngenhloso yekukhulisa imiphumela ngekufezekiswa kweMkhakha Wetenhlalo Weluhlelo Lwemisebenti Yahulumende Leyengetiwe (i-EPWP-SS).

Loluhlelo ludlala indzima lenkhulu kutekuvikela kutenhlalo kwebantfu labadzala labangaguli ndzawo labangasebenti, ngekutsi bafakwe emisebentini lekhicitako nekutsi batfole umholombhasha welizinga lelisemkhatsini we-R1 517. 69 njalo ngenyanga. Linyenti letinhlelo temkhakha wetenhlalo linika batfu labasengotini nemimango lephuyile tinsita letikhetsekile  I-EPWP-SS yakhula ngemandla emkhatsini wesigaba sekucala nesigaba sesibili, yesuka kutinhlelo leti-5 yaya kuletinge-22 letaholela ekuzuzeni ematfuba emisebenti le-175 769 esigabeni sekucala kanye nemisebenti le-866 246 esigabeni sesibili, lokungetulu kakhulu kulebeyihlosiwe le-750 000.

Letincomo tigcile ekwenteni kancono kufezekiswa kunciphisa kubate kwemakhono ekutsatfweni kwetincumo, kufezekisa (kukhokhwa kwemiholombasha) kanye kekucecesha, kanye nekuchumanisa.   

2.6. IKhabhinethi yatisiwe ngalokutfoliwe yabuye futsi yemukela netincomo tekuhlolwa kwedizayini nekufezekiswa kweSelekelelo Sekutfutfukisa Kuhlaliswa Etindzaweni Tasemadolobheni kanye neLuhlelo Lwekwenta Kancono.

Loku lokutfoliwe kwesekela kugcinwa kweSelekelelo Sekutfutfukisa Kuhlaliswa Etindzaweni Tasemadolobheni njengesibonelelo sekugcwalisela lesisita ngetimali umbono lomkhulu wekuhlaliswa lokuchubekela embili ngalokungenamkhawulo kute kutsi kuzuze bantfu labaphuyile kanye nemakhaya latfola imali lengenako lesezingeni lelisemkhatsini.  

Loku kubalulekile ekuzuzeni imigomo lehlosiwe levela kuLuhlakamsebenti Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini; kuvetwa kwematfuba etindlu leti-1 495 etindzaweni tekuhlala letingutonatona nga-2019.

2.7. IKhabhinethi iwuvumile umbiko weKufezekiswa neKuhlolwa Kwemphumela weTebucwepheshe neTisebenti teLuhlelo lweTimboni, kuphendvula kwebaphatsi kulombiko kanye neluhlelo lwekwenta kancono lolungeniswe Litiko Letekuhwebelana  Netimboni.

Loluhlelo lwetfulwa Litiko Letekuhwebelana Netimboni nga-1992 kucinisa kutfutfukiswa kwemakhono kutesayensi, tebunjinela netebucwepheshe. Lufaka sandla ekwakhekeni kwematfuba emisebenti ngekutsi lukhicita kufika kwenabacwaningi labanelikhono lelisezingeni lelisetulu kanye nebaphatsi betebucwepheshe betimboni kanye nekutfutfukisa kucudzelana kwetinhlangano temabhazinisi letihlanganyelako.

LoLuhlelo lungilo, lubalulekile futsi luyincenye leyenele yekwesekela lokusha lokuniketa lokulingana nemali ngekwekutfutfukiswa kwetebucwepheshe nekutfutfukisa tisebenti kanye nemakhono laphatselene netimboni. Luphindze futsi lucatsiniseka kahle kakhulu naletinye tinhlelo temave emhlaba.

2.8. IKhabhinethi yatiswa ngalokutfolwe nguMbiko Welicembu Lekusebenta Letindvuna lebeluhlola tinsolo ‘tikhundla tabothishela letitsengiswako’ lokufaka ekhatsi bantfu labatimele, tinhlangano tabothishela kanye netikhulu teMatiko Etemfundvo Etifundza letitsite. IKhabhinethi itivumile tincomo tekubukana naloko lokutfoliwe ngalokuhlelekile nangekwesekela.

Embikweni wayo wekugcina leLicembu Lekusebenta Letindvuna liniketa luhlatiyo lwendzima ledlalwe ngubo bonkhe labatsintsekako kulenchubo yekukhetsa nekufuna bothishela.

Iphindze futsi yemukela tinkinga letinkhulu kulenchubo lekhona kwamanje yekubeka bothishela etikhundleni emkhakheni wetemfundvo lesisekelo; libuye futsi libeke tincomo tekusita Litiko Letemfundvo Lesisekelo kanye nemkhakha wetemfundvo lesisekelo jikelele kute kulungiswe letinsayeya letitfoliwe.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi ivume kwetfulwa ePhalamende Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Temahlatsi. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wetemahlatsi Wavelonkhe, 1998 (Umtsetfo 84 wa-1998).

Kufesekiswa kwaletichibelo kutawenta kancono kulawulwa kwemahlatsi lokuchubekela embili ngalokungenamkhawulo kubuye futsi kukhutsate kuhlanganyela kwemacembu lasengotini, laphila ngetemahlatsi, kuMkhandlu Wekweluleka Ngetemahlatsi Wavelonkhe.

4. Imikhosi letako

4.1. Mengameli Jacob Zuma utawuhlanganyela emkhosini wekubekwa esihlalweni nekufungiswa kwaMengameli Yoweri Museveni wase-Uganda eKampala mhla ti-12 Inkhwekhweti 2016. Lukuvakasha lokutako kutawucinisa ngalokuchubekako budlelwanobubili lobusemkhatsini weNingizimu Afrika ne-Uganda.

4.2. Mengameli Zuma utawuhola Lilanga Lavelonkhe leKuthantaza lelitawubanjelwa eNkhundleni Yetemidlalo yase-ABSA eDurban mhla tinge-29 Mabasa 2016. Baholi betenkholo kanye nebaholi betinhlangano temmango batawujoyina hulumende ekuthantazeleni kuhlanganiswa lokuchubekako kwentsandvo yelinyenti, kubumbana kwavelonkhe, kuchumana kwemimango yetenhlalo kanye neLukhetfo Lwahulumende Wendzawo lolunekuthula naloluyimphumelelo.

4.3. IKhabhinethi yatiswe ngeluhlelo lweLitiko Letebuciko Nemasiko  kutsi litawungenisa Inyanga Ye-Afrika ngeNkhwekhweti-2016 ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Kwakha i-Afrika Lencono neMhlaba Loncono” njengencenye yekugubha umkhosi kwalelive kugujelwa kusungulwa kweNhlangano Yekuhlanga kwe-Afrika (i-OAU), manje leseyibitwa ngekutsi Bunye Be-Afrika (i-AU) kanye nemsebenti leyiwentile.  Mengameli Jacob Zuma utawetfula Inyanga Ye-Afrika ngeLilanga Lekuthantaza Lavelonkhe mhla tinge-29 Mabasa 2016.

Nga-2016 Inyanga ye-Afrika itawugcila kubomake kanye nemitamo yekutfutfukisa lusha, sibe sikhumbula umnyaka we-60 weKushuca kwaBomake kanye nemnyaka we-40 weTibhelu Telusha taseSoweto.

Bantfu baseNingizimu Afrika bacelwa kutsi bahlanganyele eluhlelweni lwemikhakhaminyenti lolufaka ekhatsi imisebenti leminengi lefaka ekhatsi tebuciko lobubukwako, itiyetha, umculo, tifundvo kanye netingcungcutsela tetemfundvo kanye nemgubho we-10 wase-Afrika wekugubha Sikhwama Semagugu Emhlaba.  Inyanga Ye-Afrika iyinkhundla yekuchumana nekutinikela kabusha kwetfu kuMcondvo weKubumbana kwe-Afrika kanye neKuncoba Kwe-Afrika ekuhlanganiseni bantfu balalelivekati.
    
4.4. Mhla tinge-20 Inkhekhweti 2016 hulumende utawuhola  kugujwa kwemkhosi wavelonkhe weminyakalikhulu weNyuvesi yaseFort Hare kuluphiko loluse-Alice eMphumalanga Kapa. Mayelana nekulungiselela lomgubho lomkhulu, Mengameli Jacob Zuma sewusungule Likomidi LeTindvuna (i-IMC) kutsi lihlele libuye futsi lichumanise lomgubho wemnyakalikhulu loyincophamlandvo.

Lesikhungo sekufundza lesiyincophamlandvo sibe sikhonkhwane ngesikhatsi semzabalazo wekutfola inkhululeko sibuye futsi satiwe ngekutsi “libhodo lekuphekelwe kulo baholi base-Afrika” ngoba kwafundza khona bantfu labebalwa nelubandlululo, bantfu labakhulu labafanana nabo-ZK Matthews, Nelson Mandela, Robert Sobukwe, Oliver Tambo kanye naGovan Mbeki. Ngiyo kuphela inyuvesi yaseNingizimu Afrika lekhicite baholi bemibuso labasihlanu:  Nelson Mandela waseNingizimu Afrika, Yusuf Lule wase-Uganda, Robert Mugabe waseZimbabwe, Ntsu Mokhehle waseLesotho kanye na-Sir Seretse Khama waseBotswana.

Njengencenye yekugujwa kwemkhosi wemnyakalikhulu weNyuvesi yaseFort Hare iKhabhinethi imema titjudeni lebetifundza kulenyuvesi kanye nemalunga emmango kutsi babelane ngaloko labakukhumbulako ngeFort Hare bentele umkhankhaso weCoca Yakho Indzaba basebentisa #MyFortHare.

4.5. Lisekela laMengameli  Cyril Ramaphosa litawuhola litsimba letitfunywa laseNingizimu Afrika liye kuForamu Yetemnotfo Yemhlaba (i-WEF) ye-Afrika ye-26 eRwanda emkhatsini wamhla ti-11 namhla ti-13 Inkhwekhweti 2016. Leforamu itawubanjelwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuchumanisa imitfombolusito yase-Afrika ngeTingucuko tekweDijithali”.

Hulumende ngaloLuhlelo lwakhe Lwemaphuzu Layimfica utfutfukisa tigucuko tekwedijithali telive lakhe.  Wetfula sigaba sekucala semtamo wakhe we-inthanethi lesebenta ngekushesha letawuchumanisa tisetjentiswa tahulumende letingetulu kwaleti-5 000 kubomasipala besigodzi labasiphohlongo eminyakeni lemitsatfu. Sekubekwe eceleni imali letigidzi letinge-R740 yekwesekela lokwetfulwa.

4.6. INDABA 2016 eSikhungweni Senkhomfa sase-Inkosi Albert Luthuli eDurban kusukela mhla ti-7 kuya kumhla ti-9 Inkhwekhweti 2016, yinkhundla ye-Afrika Yonkhe letawukhutsata kutsengwa kwemikhicito yetfu yetekuvakasha bantfu bemave angaphandle.

Tekuvakasha, njengalenye yetinsika letisitfupha tekukhula kwemnotfo teLuhlelo Lwetekutfutfukisa Lwavelonkhe, tifake tigidzi letinge-R357 kuSambakhulu Semkhicito Wasekhaya (i-GDP) nga-2014 tabuye futsi tesekela i-9% yako konkhe kukhokhelwa kwaseNingizimu Afrika. Umkhandlu Wemhlaba Wetekuhamba kanye neTekuvakasha ulinganisela kutsi tekuvakasha titawufaka tigidzigidzi letinge-R560 ku-GDP yetfu nga-2025 kantsi futsi titawesekela imisebenti lengetulu kwaletigidzi letimbili.

Kukhulisa umphumela weTekuvakasha eMnotfweni Waselwandle kuyinsika lebalulekile yeLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica, lokwesekelwa ngemakhono lasengakatsintfwa etilwandle tetfu, lokungafaka sandla ekukhuleni kwemnotfo. Umnotfo waselwandle kanye netekuvakasha kuniketa ematfuba lamanyenti ekukhula kwemnotfo kanye nekwakheka kwematfuba emisebenti.

4.7. Mayelana nekukhunjulwa kweLilanga leTisebenti mhla lu-1 Inkhwekhweti 2016, iKhabhinethi ihamba etinyatselweni tekutinikela kwelive letfu ekuvikeleni emalungelo etisebenti ngekwemtsetfo wetisebenti lotfutfukako.

Kusukela nga-1994 hulumende ngekusebentisa umtsetfo lefanana neMtsetfo Webudlelwane Betisebenti Nebacashi, Umtsetfo Wetimo Tekucashwa Letisisekelo, Umtsetfo Wekucashswa Ngekulingana kanye neTemphilo yasemsebentini neKuphepha yatfutfukisa emalungelo etisebenti.

4.8. IkKabhinethi icela bafundzi beLibanga le-12 kutsi bacale manje bakhiphe ku-inthanethi emafomu ekufa ticelo tetindzawo tekufundza etikhungweni tetemfundvo lephakeme nobe bafake ticelo ku-inthanethi njengencenye yeMkhankhaso i-Apply Now/Khetha Career Guidance

Lomklamo uchutjwa njalo ngemnyaka Litiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha, utawuchutjwa kulo lonkhe lelive kute kube yiNyoni 2016 futsi usita bafundzi kutsi bakhetse kahle nabafaka ticelo tendzawo yekufundza etikhungweni temfundvo lephakeme.

Bafundzi bakhutsatwa kutsi batsintse Sikhungo Setinsita Tekutfutfukisa Imisebenti nge-SMS nome batfumele “please call me” ku: 072 204 5056 nobe :086 999 0123, incwadzigezi: careerhelp@dhet.gov.za, ku-Facebook ku: www.facebook.com/careerhelp nobe ku-Twitter ku: http://twitter.com/rsacareerhelp.

5. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letibalulekile tesimondzawo

5.1. IKhabhinethi ikhutsata labatsintsekako kutsi baphawule ngeluhlaka lolubuyeketiwe lwaseNingizimu Afrika lweShatha Yekuhlonyiswa  Ngemandla Emnotfo Umkhakha Lobanti Webantfu Labamnyama kanye neMboni Yetimbiwa, lwanga-2016 lolwashicilelwa kuGazethi yaHulumende.

Loluhlaka lolwabuyeketwa lweShatha Yetetimbiwa iyachubeka ihlanganise tinchubomgomo tahulumende tekutfutfukisa kanye nemtsetfo kute kutsi kuchutjwe emabhizinisi kalula, kwakheke kucaca kwekulawula, kucombeleleka kanye nekuciniseka. Kuphindze futsi kuhambisane neMtsetfo Wekuhlomisa Ngemandla Emnotfo Umkhakha Lobanti Webantfu Labamnyama, 2003 (Umtsetfo No. 53 wanga-2003) kanye  neMakhodi Ekusebenta Ngalokufanele (Emakhodi e-DTI).

5.2. IKhabhinethi ikwemukele kutsi kuvunywa kutfolwa kwe-SAB Miller yi-AB InBev lokuhlongotwako kubukwa tiphatsimandla temicudzelwano. IKhabhinethi iyayemukela  indlela levunywe yiNdvuna Yekutfutfukiswa Kwetemnotfo kanye ne-AB InBev kutiphatsimandla temcudzelwano ngekwetintfo letinyenti letitsandvwa ngummango. Lokutinikela kwalenkampani kusebenta njengenkhombandlela, yetindzaba letitsandvwa ngummango, kuletinye tinkampani letihlanganiswako kanye nekutfola etimeni letinjalo.

Loku kufaka ekhatsi kutinikela lokuvunyelwene ngako ngulenkampani kwekusebentisa sigidzigidzi si-R1 kuleminyaka lesihlanu letako kute kukhutsate kulima kwebalimi labancane kanye nekutfutfukiswa kwemtfulitinsita wendzawo, emabhizinisi lamasha, bucwepheshe bagezi nemanti lenele kanye nekutfutfukiswa kwelusha. 

Kutinikela kumisebenti kufaka ekhatsi kugwema kutsi kulahleke imisebenti ngekudendwa kwetisebenti emsebentini ngekungatikhetseli ngenca yalokuhlanganiswa kwaletinkampani kanye nekugcina emazinga ekusebenta kulenkampani kuleminyaka lesihlanu letako, kuyincenye yesivumelwano lesiveta lokusha lesisemkhatsini walenkampani nahulumende sekwesekela timboni, kutfutfukiswa kwemabhizinisi lamancane kanye nekuvetwa kwematfuba emisebenti.

5.3. Etehlakalweni letehlukene, iKhabhinethi iyakwemukela kucala kusebenta kwemigomo yeMtsetfo Wekuchibela Imicudzelwano lowenta kutsi kube licala kutsi bacondzisi nebaphatsi bavumelane ngalokuyimfihlo kutsi balungise tintsengo, emathendza nobe timakethe. Lemigomo iyincenye yetinyatselo tekucinisa
kulwanetinhlangano letikhulisa tintsengo ngalokungekho emtsetfweni lokulimata umnotfo kubuye futsi kubite batsengi tintsengo letishisiwe.

Simema emabhizinisi eNingizimi Afrika kutsi acudzelane ngetintsengo letiphasi, lokunyenti lokusha, lizinga lelincono lekudla lokuniketwako nobe tinsita temtfulitinsita laninika emakhasimende kunekuvumela ngalokuyimfihlo.

5.4. IKhabhinethi ikwemukele kutsi umkhakha wemabhange ulawulwa ngalokusezingeni lesitulu kanjani eNingizimu Afrika - nasemhlabeni wonkhe, kanye nesidzingo sekutsi iNingizimu Afrika ifanele kutsi ihambisane nemazinga emhlaba lafanana neBasel III kanye nemitsetfosimiso Lelwa nekwenta sengatsi imali letfolakele ngebugebengu itfolakale ngetindlela letifanele yeMbutfo Wekusebenta Wesinyatselo Setimali (i-FATF), lebeyivunywe yiKhabhinethi phambilini, yabuye futsi yesekelwa ngumtsetfo losisekelo lovunywe nguHulumende. Inchubo ye-Twin Peaks itawuphindze ilawule kutiphatsa kwetimakethe emkhakheni wetemabhange nalobanti."

5.5. IKhabhinethi iyayemukela imiphumela yeMhlangano Wesikhwama Setimali Wemave Emhlaba kanye neweMacembu Elibhange Lemhlaba weNtfwasahlobo yanga-2016 lobanjwa ngaphasi kwengcikitsi letsi “Tinsayeya Temave Emhlaba, Tisombululo Temave Emhlaba”. Kwahlongotwa indlela lemkhakhamitsatfu letawubasela ngemandla kukhula ezingeni lemave emhlaba, lekhutsata emave kutsi asebentise tonkhe tigwadluli tenchubomgomo kute phelwe kukhula,  imali yahulumende lengenako kanye nekuntjintjwa kwetimiso. Emave lanendzawo yemali nemali yahulumende lengenako akhutsatwa kutsi asebente kakhulu kute akhuphule timfuno; nanoma kunjalo, kufezekiswa kwekuntjintja kwetimiso bekubalulekile kuwonkhewonkhe.  Kulinyenti loku kufaka ekhatsi kutjala imali kusakhiwonchanti, kulokusha kanye nekwenta kancono simondzawo sekulawula, emkhatsini waletinye tintfo.  

5.6. IKhabhinethi ikhumbuta bonkhe bavoti labafanele labasengakabhalisi futsi labangakacinisekisi imininingwane yabo kutsi basengabhalisa nobe bacinisekise imininingwane yabo ngekutsi bavakashele Lihhovisi leKhomishini Yelukhetfo Letimele (i-IEC) yendzawo yakubo. Loku kuyadzingeka kute kutsi kucinisekise ligama lakho eluhlwini lwebavoti lokutawenta bavoti labafanelekile kutsi basebentise lilungelo labo lentsandvo yelinyenti mhla ti-3 Ingci 2016.

IKhabhinethi icela bavoti labafanelekile kutsi bacinisekise kutsi bayahlangabetana netidzingo tekuniketa lihhovisi leKhomishini Yelukhetfo Letimele (i-IEC) emakheli abo. Imibuto lemayelana nelukhetfo ingacondziswa esikhungweni sekuchumana se-IEC ku: 0800 11 8000, lelivula njalo ngeMsombuluko kute kube nguLesihlanu kusukela ngensimbi ye-7 ekuseni kute kube yinsimbi ye-9 ebusuku.

5.7. IKhabhinethi ihalalisela iTransnet, Umkhandlu Wetebushushisi Wavelonkhe, Inhlangano Yetekusakata Ngemoya YaseNingizimu Afrika (i-SABC) kanye neLitiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha, Litiko Letebudlelwane Nekubambisana Kwemave Emhlaba, kanye neLetebulungiswa Nekutfutfukiswa KweMtsetfosisekelo ngekutsi abekwe ezingeni lekutsi “Abacashi Labahehana Kakhulu” eNingizimu Afrika yinkampani lebeka bacashi luphawu, UNIVERSUM.

5.8. IKhabhinethi incoma Indvuna yeLitiko Letesayensi Netheknoloji, Naledi Pandor, lotfole umklomelo we-Order of Merit kuFederal Republic of Germany ngekufaka kwakhe sandla ekutfutfukisweni kwetesayensi emaveni emhlaba. Lomklomelo uklonyeliswe bantfu labavela emaveni emhlaba ngekuzuza kwabo emikhakheni yetepolitiki, tetenhlalo nome tetemfundvo.

5.9. IKhabhinethi ihalalisela  Umcondzisi Jikelele weLitiko Letemvelo Nosipho Ngcaba ngekutfola Umklomelo We-Eco-Logic Wemphilo Yonkhe Wanga-2015/16 lovela kumagazini  yetemvelo, i-The Enviropaedia.

5.10. IKhabinethi ihalalisela sobuciko Kemang Wa Lehulere ngekuba  "nguSobuciko Wemnyaka" wa-2017 lowesekelwa yiDeutsche Bank. Wa Lehulere, lohlolisisa kufaneleka kwalokukhonjiswa yiNingizimu Afrika ngemuva kwelubandlululo, utawukhangisa imisebenti yakhe yedvwana kwekucala eGermany eDeutsche Bank KunstHalle eBerlin kulomnyaka lotako.

5.11. IKhabhinethi ihalalisela  Litiko Letekuvakasha ngekuphumela kutfola umklomelo weNchubomgomo Yemmango/Kwesekela Lehamba Embili kuMiklomelo Yetekuvakasha Lokunesibopho yanga-2016. Lomklomelo uklonyeliswa litiko lemkhakha wahulumende, umtimba lophetse nobe nanobe ngusiphi sikhungo lesitinikele ngalokucacile sabuye futsi safaka sandla ekutfutfukiseni tekuvakasha etinesibopho.  

5.12. IKhabhinethi ihalalisela umdlaligaluva Branden Grace ngekuwina mcudzelwano wakhe wekucala we-PGA Tour e-RBC Heritage eHilton Head, e-US.

5.13. IKhabhinethi idzabukile ngekushona kwaBertie Lubner lowafaka sandla lesikhulu ekutfutfukeni kweNingizimu Afrika kutsi ibe ngumholi kutemabhuzinisi, umvelisi wemusa nesihawu kanye nasihlalo wemphilo yekubonga weNhlangano YemaJuda aseNingizimu Afrika.

5.14. IKhabhinethi yendlulisele emavi ayo endvudvuto kubangani nemindeni yalaba labalishumi (Tiisetso Tselo, Sesi Mtshali, Sana Sibeko, Mphikeleli Malindi, Gugulethu Sithole, Vusi Nkabinde, Daphney Linda, Sicelo Kheswa, Sphamandla Gedle and Simphiwe Nhlapo) labashone kunhlekelele yengoti yebhasi babuya kuRali Yekwetfulwa KweManifesto ye-ANC eBhayi. IKhabhinethi iphindze yafisela labo labalimele kutsi belulame ngekushesha.

5.15. Ikhabhinethi yendlulisele emavi ayo endvudvuto emndenini nakubangani ba-Dkt. Herman Nditsheni Netshidzivhani, dokotela lokhetsekile wekucala lomnyama eNingizimu Afrika wetembeleko. Njengemsunguli wemtfolamphilo wetembeleko eSibhedlela ePark Lane eJozi, Netshidzivhani wasita bantfu labanengi baseNingizimu Afrika kutsi babe nemindeni yabo.

5.16. IKhabhinethi yendlulisele emavi ayo endvudvuto emndenini nakubangani baDene Smuts, lobekaLilunga lePhalemnde leDemocratic Alliance esikhatsini lesendlulile. IKhabhinethi imetfulela sigcoko ngekufaka sandla kwakhe kahle kakhulu ekutfutfukisweni kwentsandvo yetfu yelinyenti.

5.17. IKhabhinethi ijoyina Mengameli Jacob Zuma ekufiseleni Make Winnie Madikizela-Mandela kwelulama ngekushesha iphindze futsi icela kutsi lomndeni uhlonishwe ngalesikhatsi lesi. Winnie Mandela uhlonishwa kakhulu ngendzima yakhe layidlala ekulweleni kwetfu inkhululeko lokwafaka sandla ekucedzeni tinchubomgomo letigcilatanako kanye nekuletsa intsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika.

6. Kubekwa Etikhundleni

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe ngalokufanele.
6.1. Paul Steenkamp kuMkhandlu Wetekweluleka Ngalokusha Wavelonkhe.
6.2. Clarinda Elizabeth Simpson njengeSikhulu Lesikhulu Setimali saseSENTECH.
6.3. Lumko Caesario Mtimde njengeSikhulu Lesiphetse seLuphiko Lwetemisebenti Lefananako kanye ne-Ejensi yeKufinyelela yaseNingizimu Afrika.
6.4. Kuphindza futsi kubekwa esikhundleni kwa-Adv. Rory Wayne Voller njengeLisikelaKhomishani leKhomishini Yetinkampani kanye Nemisebenti Yebuciko.
6.5. Kwelulwa kwekontileka yaLungisa Fuzile njengeMcondzisi Jikelele weMgcinimafa Wavelonkhe.
6.6. Kwelulwa kwekontileka yaNosipho Ngcaba njengeMcondzisi Jikelele weLitiko Letemvelo.
6.7. N Mafu njengeLisekela leMcondzidi Jikelele: Kuhlomisa Ngemakhono Nekulawulwa Kwalabatsintseko kuLitiko Letigayigayi Temphi.
6.8. TLM Makotoko njengeSikhulu Setkusebenta kuLitiko Letemvelo.

Imibuto ingacondziswa ku:
Donald Liphoko
082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore