Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi mhla tinge-25 Inkhwekhweti 2016

1. Kucala kwekusebenta Kwetinhlelo taHulumende Letibalulekile

1.1 Imicimbi yekugubha iminyaka lelikhulu yekubakhona kweNyuvesi iFort Hare lebeyisingatfwe nguMengameli Zuma ibe yimphumelelo. Emakhulukhulu ebahambeli, lokufaka ekhatsi labo labake bafundza kuleyo nyuvesi kanye naMengameli waseZimbabwe Robert Mugabe kanye nemancusa labehambele lomcimbi losetulu ngalendlela emlandvweni waseNingizimu Afrika.

Loku kwenteke ngesikhatsi sinye neNyanga Yase-Afrika, lapho kukhunjulwa khona kusungulwa kweNhlangano Yelubumbano Lwe-Afrika (i-OAU) leyake yabakhona, nyalo leseyatiwa ngekutsi Lubumbano Lwe-Afrika (i-AU).

IKhabhinethi iyayemukela incubekelembili leyentiwe mayelena nekusombulula tinkinga tebafundzi, intfo lebeyingakafaneli kutsi ngabe ibange kucekelwa phasi kwemphahla.

1.2 Mayelana nekuvakasha ngekwemsebenti kwaMengameli Jacob Zuma eRiphabhulikhi yase-Uganda, totimbili leTihloko Temibuso tivumelene ngekucinisa budlelwane emkhatsini walamave lamabili, taphindze futsi tacocisana ngesimo sepolitiki kanye nesetekuphepha eRiphabhulikhi yaseBurundi kanye nasemphumalanga yeDemocratic Republic of Congo.

Mengameli Jacob Zuma uphindze futsi wahambela umcimbi wekubekwa esikhundleni kwaMengameli Yoweri Museveni. INingizimu Afrika kanye ne-Uganda kute kube ngunyalo seyisayine tivumelwane emkhatsini walamave lamabili leti-20, kantsi kunetinkampani taseNingizimu Afrika letilinganiselwa etinkampanini letinge-70 kwanyalo letisebenta e-Uganda. Nga-2015, umkhicito waseNingizimu Afrika lotfunyelwe e-Uganda ube samba lesitigidzigidzi leti-R1.7 kwatsi imikhicito yase-Uganda lengene kuleli yabasamba setigidzi letinge-R98.

1.3 IKhabhinethi iyakwemukela kuphotfulwa ngemphumelelo kuvakasha ngekwembuso eQatar kwaMengameli Zuma lapho kusayinwe khona tivumelwane letinyenti kanye nekutibophelela, njengeSivumelwane Sekusebentisana Ngekubambisana Kutekuphepha, Kusebenta Ngekubambisana Kutebuphoyisa, kanye Nekusebenta Ngekubambisana Kutebuciko, Temasiko Netemagugu.

Kusungulwa kweLikomidi Lekutjala Timali Talamave Lamabili lekungamela kucala kusebenta kwaletivumelwane ekwengeteni Kulokubonisana Emkhatsini Walamave Lamabili kwenta ncono budlelwane lobusemkhatsini walamave lamabili kubuke ezingeni lelibalulekile.

Tinhlanganiso Mengameli lebenato neNkhundla Yetemabhizinisi yeNingizimu Afrika neQatar loko kugcugcutele kusebentisana ngekubambisana Kutemabhizinisi lokuhloswe ngako kwandzisa iminotfo yalamave omabili. Njengobe lamave omabili angemave lanelwandlwe ematfuba okutsi asebente ngekubambisana macondzana neMnotfo waseLwandle kucocisanwe ngawo. Tinkampani letinyenti taseNingizimu Afrika, ikakhulu letisebenta emkhakheni lophatselene ne-Petrochemical tisebenta eQatar. Lenye inkampani lenkhulu yaseNingizimu Afrika yelitjalo timali eMphumalanga Lemaphakatsi yiSasol, futsi ledlala indzima lebalulekile ekutfutfukiseni tilulu tegesi yaseQatar.

Letinye tindzaba lokucocisanwe ngato tifaka ekhatsi tekuhwebelana kanye netebudlelwane kutemnotfo kanye netindzaba tetekuphepha nekuthula emhlabeni wonkhe nasesifundzeni.

1.4 Mengameli Jacob Zuma wendlulisele sincepheteliso semhlaba njengencenye yeSigaba se-1 sekufezekiswa kweticelonkhokhelo macondzana neKruger National Park. Samba setigidzi letinge-R84 tiniketwe imimango lesitfupha, mitsatfu yaseLimpopo kanye namitsatfu yaseMpumalanga. Ngekwendzawo lomhlaba ulinganiselwa emahektheni la-318 000.

Lendlela lokufezekiswe ngayo lesicelonkhokhelo ibuke kubaluleka kweKruger National Park kanye nekucinisekiswa kwesincephetelo setetimali njengaloku labo labafake ticelonkhokhelo ngeke basakhona kubuyela emuva emhlabeni wabo. Loku kuhambisana nekulungisa ngekulingana lokwentiwa luhlelo lwahulumende lwekubuyisela umhlaba futsi kusho libanga lelibalulekile kuluhlelo lwalelive lwekuntjintja tintfo.

Ekuchubekeni nekuhlomisa lemimango, 1% wesikhwama setivakashi ukhicite tigidzi letilinganiselwa kule-R6.5 ngemnyaka kute kuzuze ummango. Loku kuholele ekutseni kwakhiwe tisetjentiswa tetemfundvo letinyenti lokufaka ekhatsi sakhiwo setekuphatsa lapha esikolweni eDumisani High, litiko letingcondvomshini eMasiza High, ilabhorethi yetesayensi etikolweni eTlakula High kanye naseSibusisiwe High, likhishi kanye nenkhundla yetemidlalo yebafundzi beLibanga R lapha eTakheleni Primary. Nga-2016/17 ngekuhlanganyela nalemimango letsintsekile, kwakhiwa kwemalabhorethi etesayensi lamane lapha eMbuyane High; eMahlale Secondary; eLepato High kanye naseMakuya Secondary, lokufaka ekhatsi letifundza saseLimpopo nesaseMpumalanga letibekwe embili.

IKhabhinethi igcizelele kubaluleka kwebudlelwane emkhatsini wetinhlanga letinyenti temmimango lokuyintfo lenemtselela lomuhle ekubumbaneni ngekwetenhlalo. Indlela yaseNingizimu Afrika yekubuyisela umhlaba iyagucuka nakubukwa tipiliyoni taphambilini kantsi nyalo seyiciniswa kudaleka kwetenzuzo temnotfo letisimeme kunaloko kunikwa nje kanye kwemali lebekunetinkinga ngaso sonkhe sikhatsi lebekushiya imimango ingakasitakali ngalutfo. Sigaba se-2  sekufezekiswa kweticelonkhokhelo sesitawuba nemiklamo lokuhloswe ngayo kucinisekisa kutsi imimango iyachubeka iyazuza ngekwesikhatsi lesidze kulamatfuba etemabhizinisi lakulePaki.

1.5 Yemukelwa imiphumela yeNgcungcutsela Yekuhlanganisa Tinhlelo Tekuncephetelisa lebeyibanjwe ngaphasi kwengcikitsi letsi, “Kufinyelela kwabo bonkhe basebenti kuluhlelo lwekuncepheteliswa ngalokulinganako, ngalokungatsatsi luhlangotsi kanye nalokusimeme” lebeyiholwa yiNdvuna yeTemphilo Aaron Motsoaledi kanye neNdvuna yeTemisebenti Mildred Oliphant, basekelwa ngeMasekela eTindvuna yeTimbiwa, Temphilo kanye neyeTemisebenti.

Lengcungcutsela beyigcile kutekuphepha nekuphila kwebasebenti endzaweni tekusebenta ngenhloso yekusungula luhlelo loluhlangene lwekuncephetelisa lwaseNgingizimu Afrika. Tindvuna letibuya esifundzeni seNhlangano Yekutfutfukiswa Kwemave lase-Afrika leseNingizimu (i-SADC), eTimbonini Tetitimayini taseNingizimu Afrika kanye netinhlangano tebasebenti letihlelekile kanye netinhlangano temisebenti nalabase basebenta etimayini nato betikhona kulengcungcutsela.

Ngaloluhlelo lwekuncephetelisa loluhlangene lolucatjangwako, hulumende utawucinisekisa kutsi basebenti kanye nalabo labase basebenta etimayini batfola tinzuzo letihambelana naleto letisemakethe letitawukhona kutsi tente imindeni yato itfole inhlalakahle lesimeme. Ngekusebentisana nalabamelebasebenti kanye nemkhakha wetetimayini, hulumende uhlose kucala kusebentisa luhlelo lwekuhlola nekwelusa lolutawunika tikhutsati leto tinkampani letinemtsetfo lohambisana netekuphepha lomuhle kanye netincephetelo letinhle Tikhutsati.

1.6 IKhabhinethi yakwemukela kuvulwa kwesikhungo sekucala salelive Sikhungo seMboni Yekutfutfukisa Kwakhiwa Kwalokuphilako (i-BIDC) ePitoli sivulwa Litiko Letesayensi Nethekhinoloji.
Lesikhungo siyincenye yeLisu Lemaphuzu Layimfica lalelive lekuvula emandla emabhizinisi lamancane, lasemkhatsini kanye nalamancane kakhulu (ema-SMME).  Sesekela ema-SMME latimbandzakanya ekwakhiweni lokuphilako ngekutsi bawasite kutsi asebentise ematfuba etimakethe lakhona. Tinkampani letilapha e-BIDC tiyakhona kufinyelela kutfola tisetjentiswa lesetivele tikulungele kwenta lowo msebenti wekwakha lokuphilako, kwesekelwa ngekwelucwaningo kanye nangemalabhorethi etentfutfuko.

Sigaba sekucala sitawuholela ekutseni kudaleke ematfuba emsebenti esikhatsi lesidze kanye newesikhashana lokutawuba nelifutse letemnotfo lelilinganiselwa etigidzini letinge-R250 ngemnyaka kuleminyaka lesihlanu letako. Kwanyalo le-BIDC yesekela emabhizinisi la-19 kantsi la-16 banikati bawo bosomabhizinisi labamnyama, lokufaka ekhatsi amabhizinisi abomake labamnyama laba-10.

Kwengeta kuloko, kunetikhala temsebenti letinge-55 tesikhatsi lesidze kanye naleti-171 tesikhashana lesetivele tidalekile, kanye nalabo labafundza basebenta labange-54 bayaceceshwa.

1.7 Lesimemetelo lesentiwe yiNdvuna Yetemandla, Tina Joemat-Pettersson sekusungula Inchubomgomo Yegesi letawuholela lelive kumnotfo losimeme wegesi yemvelo. Kungeniswa kwegesi njengemtfombo lowengetiwe wemandla kulokubhicaniswa kwemandla kwalapha eNingizimu Afrika kutakwehlisa kwetsembela emalahleni kucinisekise kutsi sinemandla lanele, lahlukahlukene kanye nekwenta kutsi takhamuti tiyawatfola emandla kanye nemnotfo, nyalo kanye nasesikhatsini lesitako. Loku kutawuphindza futsi kukhulise indlela yalelive yekufezekisa kutsi lomnotfo uphindze futsi wentiwe ube wetimboni, lokutawuholela ekukhuleni lokukhulu lokungukhukhulelangoco kanye nekudaleka kwemisebenti.

Kwanyalo Litiko Letemandla limatasatasa ngeluhlelo lwemandla egesi, lolutawukhicita emamegawatsi (i-MW) agezi la-3,726 lokuyintfo letawuba sikhutsati sekutfutfukiswa kwemboni yagesi yalelive loko kutawugcugcutela kutsi simo selutjalotimali sibe ngulesihle. Ematfuba emisebenti latawube acondzene ngco nome nsombo nalemboni letfutfukiswako atawube alinganiselwa etigidzini le-1, 25 lokumisebenti yematfuba esikhatsi lesidze esikhatsini seminyaka lengetulu kwalenge-25. Ngesikhatsi lesifishane loluhlelo lwekusebentisa igesi ibe ngemandla lutawuba neligalelo ekuvikeleni kwehla kwemnotfo luphindze futsi luvikele kutsi kungalahleki imisebenti.

1.8 Kucala lokusemtsetfweni kwemkhankhaso wavelonkhe wekonga emandla, i-Save Energy, ngesikhatsi seNgcungcutsela ya-2016 ye-African Utility Week, lebeyiholwa Litiko Letemandla, yakhela etikwemkhankhaso wahulumende Wekonga Emandla lowetfulwa nguMengameli Jacob Zuma nga-2015.    

1.9 Lomunye futsi umkhankhaso lowetfulwako ngulowatiwa ngekutsi ‘Kuhlolwa Kwesisetjentiswa’, i-Appliance Check,  sinyatselo sekukala kongeka kwemandla, lokuyintfo letawunika batsengi litfuba lekukhetsa nabatsenga tisetjentiswa tagezi. Kutawunanyatsiselwa sigcebhezana kuto tonkhe tisetjentiswa tagezi kukhombisa kutsi ngabe sisebenta njani macondzana neSilinganiso Lesiphasi Lesibekiwe Sekusebentisa Emandla.

1.10 IKhabhinethi ikubonile kwetfulwa kwe-Africa Energy Inward Buying Mission lebeyiholwa Litiko Letekuhweba Netimboni kanye ne-South African Electrotechnical Export Council. Tinkampani taseNingizimu Afrika letetfula tinsita tekwakha nebunjiniyela tibe nelitfuba lekuhlangana nalabamelele labasebentisa tinsita temandla base-Ethopia, eKenya, eTanzania, eSouth Sudan kanye naseNigeria. Loku kubeke esimeni lesincono tinkampani taseNingizimu Afrika kutsi titimbandzakanye kumatfuba elutjalotimali nakucala kusebenta kwesakhiwonchanti setemandla e-Afrika lolulinganiselwa kutigidzigidzi letinge-$20 kanye netigidzigidzi letinge-$42 ngemnyaka kuleminyaka lengetulu kwale-10 letako.

1.11 IKhabhinethi iyakujabulela kwetfulwa kwe-Acid Mine Drainage (i-AMD) lokusisombululo sesikhatsi lesidze lokwentiwe lapha e-AMD Central Basin eGermiston umkhakha wetetimayini utayisekela ngalokubili kulokutsatfu (i-⅔) ngetimali bese kutsi labasebentisa emanti bona bayisekele ngakunye kulokutsatfu (i-⅓).

Loku kulandzela emva kwekuphotfulwa ngemphumelelo kwesisombululo sesikhashana lesentiwe Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna mayelana ne-AMD. Nga-2011 hulumende wagunyata  baka-Trans-Caledon Tunnel Authority, sikhungo lesingaphasi kwahulumende ngaphasi kweLitiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola, kutsi baletse sisombululo sesikhatsi lesifishane kulensayeya ye-AMD eGauteng.

Inhloso yalesisombululo sesikhatsi lesidze kutsi kuchutjekwe nekuhlanta lamanti langcolisekile ngekutsi kususwe isalifeyithi bese kudaleka emanti langasetjentiswa ekwenteni inzuzo etimbonini nome lanatfwako.

1.12 IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseLesotho labahlala lapha eNingizimu Afrika ngalokungekho emtsetfweni kutsi bafake ticelo Temvume Lekhetsekile yebantfu baseLesotho lapha eVisa Facilitation Service Centre ngembikwekutsi kushaye mhla tinge-30 Inhlaba 2016.

LeMvume Lekhetsekile yaseLesotho ikhishwa ngaphasi kwesimo lesikhetsekile kwentelwa bantfu baseLesotho labasebentako, labafundzako nome labachuba libhizinisi lapha eNingzimu Afrika futsi bebasolo balapha kulelive solo banguloku ngembi kwamhla tinge-30 Inyoni 2015. Kwengeta kuloko, bantfu baseLesotho labatfole emadokhumenti aseNingizimu Afrika ngalokungekho emtsetfweni bayalulekwa kutsi bawaletse emahhovisi eLitiko Letasekhaya lakhona kute batfole incwadzi yashwele. Lesikhatsi sashwele sitawuphela mhla tinge-31 Ingongoni 2016. Bacashi bebantfu baseLesotho kufanele kutsi nabo basebentise lelitfuba lekutfola lemvume.

1.13 IKhabhinethi iyasemukela lesimemetelo lesentiwa yiNdvuna Yetemidlalo Nekukhibika Fikile Mbalula lesitsi umdlalo wesibhakela sewuyasakatwa futsi ku-SABC. Kute kube ngulamuhla tinhlelo i-“Boxing is Back” kanye na-“TKO” ku-SABC setifinyelele kumakhaya langetulu kwesigidzi le-1.3. Kubuya kwalomdlalo kumabonakudze, kutawenta kutsi kwandzise kakhulu imalingena yeNhlangano Yetesibhakela yaseNingizimu Afrika, kucinise bashayisibhakela lababomake kanye nekusekela bagcugcuteli kanye nebashayisibhakela labasafufusa.

2. Tincumo letimcoka teKhabhinethi

2.1 IKhabhinethi yalandziswa ngalamafishane mayelana nesiphetfo setinkhulumiswano kanye nekulungiswa kwemaphutsa etemtsetfo kuSivumelwane Sekusebentisana Kutemnotfo (i-EPA) neLicembu LeNhlangano Yekutfutfukiswa Kwemave lase-Afrika leseNingizimu (i-SADC) kanye neLubumbano LwaseEurope (i-EU).

IKhabhinethi ivumile kutsi Lesivumelwane Sekusebentisana Kutemnotfo singeniswe ePhalamende.

LeSivumelwane sitakwakha kuhwebelana kunye emkhatsini we-Southern African Customs Union (i-SACU) ne-EU. Sitawuphindza futsi sikhutsate leNingizimu Afrika kutsi likhetse kufinyelela kutimakethe teLubumbano Lwe-Europe kutsi litfole imikhicito yetekulinywa leminyenti njengashukela, i-ethanol, iwayini, tinhlanti kanye netitselo. Le-EPA yakhela etikweSivumelwane Sekubambisana Intfutfuko Nekuhweba (i-TDCA) live laseNingizimu Afrika lelasisayina ne-EU.

LeSivumelwane Sekusebentisana Kutemnotfo sinika iNingizimu Afrika indlela yekutsi yandzise inchubomgomo etindzaweni letinyenti. INingizimu Afrika iphindze futsi yacela Inchubo lekabili mayelana neTinkhomba Tetendzawo ne-EU, ngenca yekwandza kwenshisekelo yekuvikela emagama emawayini kanye nemikhicito yetekulima lekhetsekile. Ngaleyo ndlela-ke emagama ewayini la-102 utawuvikeleka ngaphasi kwaLesivumelwane kanye nemikhicito yetekulima lemitsatfu lebitwa ngekutsi yi-Rooibos, i-Honeybush, i-Karoo Lamb.

Lesivumelwne sihambisana netinjongo teLuhlelo Lwekutfutfukisa Lavelonkhe (i-NDP) leNingizimu Afrika lolusebentisako kutfutfukisa tetimboni kanye nekukhangisa timphahla letiphuma lapha eNingizimu Afrika tiye emakethe yase-EU. Lokubaluleke kakhulu, le-EPA igcugcutela intfutfuko yesifundza lapha e-Afrika ngaleyo ndlela-ke bese kuba neligalelo ekuhlanganiseni sifundza.

2.2 IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kuMculu waHulumende kweMtsetfo Lohlongotwako Wekutfutsa Wemave ngemave kutsi sive siphawule ngawo. IKhabhinethi futsi ilandziswe ngalamafisha mayelana nekukhulumisana nalabatsintsekako kanye nemihlangano macondzana naLomtsetfo Losahlongotwako wa-2016/17.

LoMtsetfo Losahlongotwako uhambisana ne-NDP futsi ulwa nekucedza buphuya kanye nekudala imisebenti lenesitfunti, kutfutsa kufanele kutsi kusetjentiselwe kucedza letinkinga, ngekutsi sandzise emakhono etfu kanye nelwati ngekutsi kususwe tihibe letivimba intfutfuko yesifundza. Loku kudzinga kutsi iNingizimu Afrika itjale timali ngekwendlelalisu kuchubeka nekutfutfukisa luhlelo lwekungena eveni lube nguloluphumelelako.

Kucala kwekusebenta Kwekutfutsa Kwemave Ngemave kutasisondzeta ekutseni sikhone kwenta kutsi kube nebhalansi emkhatsini wetidzingo tentfutfuko yaseNingizimu Afrika nekwelusa bucotfo beNingizimu Afrika kanye nekuphepha kwavelonkhe.

2.3 IKhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kutsi Litiko Letekulima, Lemahlatsi Netinhlanti libambe ngekuhlanganyela Ingcungcutsela Yemhlaba Yenhlangano Yetekulima Ngekwasemantini, ne-Aquaculture Association of Southern Africa kusukela mhla tinge-26 kuya ku-28 Inhlaba 2017 eNingizimu Afrika. Loku kutawuba kwekucala ngca kutsi Ingcungcutsela Yemhlaba Yetekulima Ngekwemanti ibanjelwe e-Afrika.

Lomkhakha wetekulima ngekwemanti hulumende uwubeke embili kute udlale indzima lebalulekile ekwenteni kutsi kube nekudla kanye nekukhula kwemnotfo walelive. Kulima ngekwemanti kufakwe njengesichamukelo lesimcoka ku-Operation Phakisa: Umnotfo Waselwandle. Kubanja kwaleNgcungcutsela kuleli kutawukwenta kutsi iNingizimu Afrika ihambise ngekushesha intfutfuko kanye nelutjalotimali kumkhakha wekulima ngekwasemantini ngekushiyelana lwatiso nelwati kanye nekuhlanganisa ematfuba.

Kubanja kwaleNgcungcutsela kutawuphindza futsi kudale litfuba lemkhakha wetekuvakasha kutsi ukhangise ngaloko lokwentiwa tekuvakasha kantsi nebalimi bendzawo batawukhangisa ngalokusha kwethekhinoloji yabo embukisweni wekuhweba lotawube unalabatawubukisa labangetulu kwe-100 lababuya etiveni letiphuma embili kutekulima ngekwemanti emhlabeni wonkhe.

Emave ase-Afrika atawuphindza futsi atfole lekutimbandzakanya kanye nekukhombisa imikhicito yawo lokuyintfo letawuba neligalelo lelihle ekutfutfukiseni umnotfo kumkhakha wetekulima ngekwemanti esifundzeni sase-Afrika kanye neNingizimu Afrika.

2.4 IKhabhinethi yalandziswa ngalamafishane mayelana nekuntjintja lokwentiwe kuLuhlakamsebenti Lwendlelalisu Yesikhatsi Lesisemkhatsini (iMTSF) Sehluko mayelana Nemphumela we-12 kanye neLuhlelo Lwahulumende Lwekusebenta Lwa-2016/17. Loku kuyimphendvulo kulesincumo lesentiwe yiKhabhinethi kucinisa kuhambisana emkhatsini we-MTSF Sehluko mayelana Nemphumela we-12, Temisebenti Yahulumende letingadli imali naletiphumelelako naletihambisana nentfutfuko, tesikhatsi sa-2014 kuya ku-2019 kanye ne-NDP.

3. Imikhosi letako

3.1 NgeNhlaba kutawube kugujwa iminyaka lenge-40 tiphitsiphitsi tenyanga yeNhlaba mhla ti-16 nga-1976, lokuyintfo leyantjintja kakhulu simo setenhlalo netepolitiki lapha eNingizimu Afrika. Lomcimbi walomgubho ungaphasi kweliso leLikomidi Letindvuna.

Inyanga Yelusha itakwetfulwa mhla ti-01 Inhlaba 2016 ngaphasi kwengcikitsi letsi “Lusha Luchubela iNingizimu Afrika Embili”, lapha e-Hector Petersen Memorial, eSoweto yiNdvuna Yelihhovisi Lamengameli, Jeff Radebe. Kutawuba luhlelo lwenyanga yonkhe, luchunyaniswe yi-Ejensi Yavelonkhe Yentfutfuko Yelusha, lokuhloswe ngalo kugcugcutela lusha lwetfu kutsi lusebentise lamatfuba lakhona kuyo yonkhe imikhakha leyahlukahlukene kute lwente ncono timphilo talo kute lukhone kufaka ngemphumelelo ligalelo ekutfutfukiseni umnotfo kanye nalelive.

Loku kutawuholela kuloko lokutawube kwentiwa ngeLusuku Lwavelonkhe Lwelusha mhla ti-16 Inhlaba 2016, lolutawube luholwa nguMengameli Jacob Zuma lapha etinkhundleni temidlalo tase-Orlando eSoweto.

3.2 Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle litawutfula Liviki Lavelonkhe Lekuvikela Bantfwana eBraakspruit Farm, eKlerksdorp mhla tinge-29 Inkhwekhweti 2016 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Sonkhe Asivikeleni Bantfwana Kute Sichubele iNingizimu Afrika Embili”.  Leliviki litakwenteka kanye nemcibi weLusuku Lwemave Ngemave Lwebantfwana mhla ti-01 Inhlaba 2016  lotawube uholwa nguMengameli Jacob Zuma lapha esikhungweni setintsandzane nelusha e-Atteridgeville, eGauteng luphetse mhla ti-05 Inhlaba 2016 lapha e-Amersfoort, eMpumalanga. IKhabhinethi igcugcutela imimango kutsi ivikele bantfwana kutsi bangalahlwa, bangahlukunyetwa, bangaphatfwa ngeludlame futsi bangachashatwa ngekutsi kubikwe konkhe loko kutiphatsimandla.

3.3 Litiko Letemvelo litawube lihola live ekugujweni kweLusuku Lwemhlaba Lwetemvelo mhla ti-05 Inhlaba 2016 kugcugcutela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batsatse tinyatselo letakhako tekuvikela umhlaba wetfu. Ingcikitsi yalonyaka yeLusuku Lwemhlaba Lwetemvelo itsi: "Go Wild for Life," igcila ebugebengwini lobentiwa etilwaneni tasendle kanye nemonakalako lowentekako.

Imphumelelo yeNingizimu Afrika ekongeni imvelo nalokuphilako kwelive kwente lelive lafunwa kakhulu ngemacembu etigebengu, bugebengu lobentiwa tigebengu letivela kulamanye emave kutemvelo kanye nasetilwaneni tasendle. Lifutse lebugebengu betemvelo nasetilwaneni tasendle libulala inhlalakahle yalokuphilako, imitfombo lesimeme yekungenisa imali kanye netekuvakasha.

3.4 Kuhlonishwa kweLusuku Lwemhlaba Lwetilwandle mhla ti-08 Inhlaba 2016 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Tilwandle Letiphilile, Umhlaba Lophilile” kusinika litfuba lekubuka lifutse letilwandle eveni letfu kanye netindlela letahlukahlukene tilwandle letifaka ngato ligalelo emnotfweni wetfu. Kuphindze futsi kugcamise tinsayeya tekubukana nekungcoliseka kwelwandle, kugcina emandla elwandle ekulawuleni simo selitulu semhlaba wonkhe, kunika tinsita letibalulekile kanye nekunika tindlela tekufaka imali letisimeme kanye nekukhibika lokuphephile.

4. Tincumo teKhabhinethi mayelana netindzaba letimcoka tanyalo

4.1 Hulumende solo usagcilile ekuvuseteleni kukhula kutemnotfo, kugcina imisebenti lekhona kanye nekudala imisebenti leminye lesimeme ngekusebentisana nebetemabhizinisi kanye nebetemisebenti. Ngekusebentisa luhlelo lwetfu lwekuntjintja takhiwo kanye nekuhlanganisa loko lokuphatselene netimali tahulumende, hulumende utawusolomane amile emgomeni wakhe wekondla kucinisekisa kutsi umnotfo wetfu uba ngulocinile ngesikhatsi umnotfo wemhlaba wonkhe uvuka futsi.

Mengameli Jacob Zuma uhole tinyatselo tekungenelela letinyenti letibe yimphumelelo ngekutsi kube nekubambisana khona lapha ekhaya kanye nasemaveni ngemave kute kukhutsateke kukhula kwemnotfo kanye nekudaleka kwemisebenti.

4.2 IKhabhinethi ikubonile kukhula lokunyenti kwetichamukelo telutjalotimali letimemetelwe eveni letikhomba kutsi emave emhlaba ayawetsemba umnotfo walapha eNingizimu Afrika. Loku kukhomba kutsi live letfu lisendleleni yekuvuka futsi kutemnotfo nekukhombisa kutsi live letfu liyachubeka nekuba yindzawo lapho kungentiwa khona lutjalotimali.

Bukhulu balolutjalotimali lolulandzelako bukhomba lokutsenjwa lokuchubekako bakhiciti betimoto mhlaba wonkhe labanako ngeNingizimu Afrika njengendzawo yelutjalotimali, kanye netinchubomgomo tahumulende letesekela lutjalomali.  

4.3 Loku kufaka ekhatsi lutjalotimali lwakaToyota lwesikhungomkhicito lesisha lesakha i-Toyota Hilux kanye ne-Toyota Fortuner lesilapha eProspecton, eDurban, lesavulwa nguMengameli Jacob Zuma. Loku kwaphumelela ngenca yekwesekwa Litiko Letekuhweba Netimboni lokuyintfo lehehe lutjalotimali lolungetulu kwetigidzitetigidzi letinge-R25 kulemboni yetetimoto eminyakeni lesihlanu leyengca. Lolutjalomali lutawusekela imisebenti lengetulu kwemisebenti le-4 000 kantsi kucashwa kwebantfu kulesikhungomkhicito sekuvele kungetulu kwemisebenti le-8 000.

Lesikhungomkhicito siyincenye yeligalelo labakaToyota selutjalotimali setigidzididzi leti-R6.1 labalufake embonini yetekwakha yaseNingizimu Afrika kanye nekukhicitwa kwetigitjelwa kwalelive.
BakaToyota bakwandzisile kutsenga kwabo kulelive kulichungechunge lwekungenisa imphahla kute basekele luphiko lwalelive lwebatsengisi, lenkampani iphindze futsi yasekela kucashwa kwabonjiniyela labasikati kanye nekunika bomake ematfuba lamanyenti kutsi basebente.

4.4 IKhabhinethi isemukele futsi lesimemetelo lesentiwe baka-BMW macondzana nekucala sakhiwo sesikhungomkhicito semtimba wetimoto setigidzigidzi leti-R6 lesisha, lesisezingeni lelisetulu. Lokwandziswa kwemsebenti kutawusita baka-BMW kutsi bakhicite baphindze batfumele kulamanye emave tinhlobo letinsha tema-BMW X3. Loku kukhombisa kutsi leSikhungomkhicito saseRosslyn sicudzelana ngalokusezingeni lelisetulu kunethiwekhi yemhlaba wonkhe yetekukhicita yaka-BMW ngekwetindleko tekukhicita kanye nangelizingagugu.

4.5 Kulolunye lutjalotimali, Indvuna Yetekuhweba Netimboni yetfule Sikhungomkhicito saka-Dursots & All Joy sesitigidzi leti-R100 lapha eModjadjiskloof dvute naseTzaneen. Lemboni kwanyalo isacashe bantfu labange-70 lokubhekeke kutsi bakhule bafinyelele kulabange-300 kulomnyaka lotako. Loko kutawuphindza futsi kudale imisebenti leyentiwa ngetikhatsi letitsite temnyaka lenge-900. Lenkampani iphindze futsi yacala luphiko lwekutsengisela emave langephandle futsi ihlele kutsengisela emave langephandle lange-25% yemikhicito wayo eMphumalanga Lemaphakatsi, eChina kanye nase-Afrika yonkhe.

Lolutjalotimali lukhombisa kucala kancane kwekusebenta kweLisu Lemaphuzu Layimfica kanye neLuhlelo Lekwenta Lenchubomgomo Yetetimboni (i-PAP) leligcile ekungeteni bugugu lobeyame ekwakheni, kudaleka kwemisebenti kanye nekutsengisela kakhulu emave langephandle kute sikhulise umnotfo futsi sidale nemisebenti. Nanome kunetinsayeya kutemnotfo wemhlaba wonkhe, umnotfo waseNingizimu Afrika unekutetsemba kutsi utawuchubeka ukhule uye embili.

4.6 IKhabhinethi ikhumbuta bonkhe labo labatawuvota kutsi basebentise ngendlela lenekutibophelela lilungelo labo lemtseftosisekelo mhla ti-3 Ingci 2016. lKhabhinethi ivakalisa kubonga kwayo kubo bonkhe bavoti labatsatse sikhatsi sabo bahamba bayowubhalisela kuvota kanye nekucinisekisa imininingwane yabo, kucinisekisa kutsi emagama abo ayavela yini kuluhlu lwebavoti, njengaloku nyalo sekuvaliwe.

Indvuna van Rooyen ulufake kumculu wahulumende walumemetela lusuku lwelukhetfo lwabohulumende basekhaya, kuvumela kucala kwato tonkhe tinchubo telukhetfo ngekulandzela luhlelosikhatsi. Lesimemetelo siphindze futsi sivale luhlu lwebavoti kutsi babhalisele kuyowuvota kulolukhetfo lolutako.

IKhabhinethi iyakwemukela lokusayinwa kweSifungo Sekutiphatsa Ngelukhetfo ngemacembu etepolitiki nekutibophelela kuhlonipha imitsetfo yelukhetfo kanye nekucinisekisa kutsi lolukhetfo lutawuba ngulolukhululekile nalolungavuni luhlangotsi. Loku kukhombisa kuvutfwa nekubhadla kwentsandvo yetfu yelinyenti.

4.7 IKhabhinethi iyawemukela Umhlangano Lokhetsekile wa-2016 Wavelonkhe Wemalunga lobanjwe Inhlangano  Yabohulumende Basekhaya eNinginzimu Afrika (i-SALGA). Loku kwenteka ngesikhatsi lapho lelive litilungiselela kungena kuthemu lelandzelako yabohulumende basekhaya ngembikwelukhetfo lwabomasipala langa-2016.

Lomhlangano ubuke inchubekelembili lebekhona kuleminyaka lenge-16 leyengcile kanye nakuyo lethemu yabohulumende bamakhaya lesikuyo. Indzima ledlalwa nguhulumende wasemakhaya ekuletseni tinsita kanye nekubuyiswa kwesitfunti sebuntfu nako kuphindze futsi kwabukwa. Tinsayeya letimcoka kanye nekutinikela kuluhlelo lwe-COGTA lweKubuyela Kusicalonchanti.

Loku kuhlahla indlela yethemu yahulumende wentsandvo yelinyenti wasekhaya wesine ngekutsi kuniketwe tinhlelo tekwesekela bomasipala kanye nekulawula lokuntjintja kute kucinisekiswe kutsi kunekuzinza futsi kute kutsikameteka kwekuletsa tinsita kubantfu baseNingizimu Afrika.

4.8 IKhabhinethi ivakalise kukhatsateka kwayo ngalokutsikameteka lokwenteka ePhalamende, losekwenteka njalo futsi nangemandla. IPhalamende isikhungo setfu sentsandvo yelinyenti lesisilwele kamatima futsi siyinkhundla yesive lokulindzeleke kutsi bonkhe bantfu bayihloniphe.

4.9 IKhabhinethi iyawudvumisa umsebenti weLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna leliholwa yiNdvuna yeKubusa Ngekubambisana Netendzabuko Des van Rooyen kanye nelicembu lesifundza lelijutjelwe umsebenti wekubuyisela simo lesitayelekile eVuwani, nome kunjalo kuyabonakala kutsi tisekhona tinsayeya letichubekako kuletinye tincenye.

Hulumende usebente ngekutikhandla kutsi uhlanganise imimango ngenhloso yekusombulula tinkinga kanye nekuletsa tinsita, lokufaka ekhatsi kubuyisela kufundza. Kuniketwa kwetindlu tekufundzela tesikhashana kwente sicinisekiso sekutsi temfundvo tiyacala tiyachubeka.

Hulumende uyaphindza futsi ucela imimango nebaholi kutsi bakalise tinkinga tabo ngekusebentisa tindlela netinkhundla letimisiwe kute kucocisanwe. Lesento lesingakafaneli sekuhlala imfundvo yebantfwabetfu ngabhongwane asemukeleki.

IKhabhinethi idvumisa onkhe ema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ngemsebenti lawentile lo holele ekuboshweni kwalabange-34, labasoleka ngekutimbandzakanya ekucekeleni phasi kwetikolo letinge-28, lokuyintfo empeleni leshabalalise likusasa lalabo bantfu labasha labebasatidzinga kangaka.

IKhabhinethi iyayidvumisa leyo mimango kanye netinhlangano tesive letikhwice imikhono yato takhuculula tagcogca timali tekuphindza kutsi kuvulwe letikolo tendzawo. Bonkhe batali, bondli kanye nemalunga emmango ayacelwa kutsi asite labantfwana kutsi babambe loko loluhlelo lwemsebenti weLitiko Lemfundvo Lesisekelo labasilele ngawo emuva. I-IMC itawuchubeka ihlanganise

labatsintsekako kanye nemimango kucinisekisa kutsi yonkhe lendzawo iba nekuthula futsi tintfo tibuyele njengalokutayelekile.

4.10 IKhabhinethi icocisene ngalemishuco yaseHammanskraal yaphawula kutsi Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu lenta singenelelo kuleyo ndzawo kanye neTekubusa Ngekubambisana

Netendzabuko taseGauteng kanye Netekuhlaliswa Kwebantfu, kanye naSodolobha waseTshwane, Likhansela Kgosientso Ramokgopa.

IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo ngekushona kwebasebenti lababili ngesikhatsi kususwa bantfu lapha eHammanskraal futsi ivelana nemindeni yalabo labasishiyile emhlabeni. Ema-ejensi kufanele kutsi asebente ngalokuphindvwe kabili kute kubanjwe lababulali bayowubukana nemtsetfo.

4.11 IKhabhinethi ihalalisela Inhlangano Yetekusakata Ngemoya yaseNingizizmu Afrika ngesincumo sayo sekudlala  90% wemculo walelive kuyo yonkhe imisakato yayo kute kutfutfukiswe umculo wasekhaya.

Lesincumo sikhombisa inchubomgomo yetekusakata yahulumende legcugcutela kugcinwa, kunotsa nekuciniswa kwemasiko kanye netenhlalo taseNingizimu Afrika. Lokukhangiswa kuphindze futsi kukhutsate bonkhe labo labanemakhono baseNingizimu Afrika labasafufusa.

IKhabhinethi igcugcutela tonkhe takhamuti kutsi tisekele imboni yetemculo yakulelive lokuyintfo letawufaka ligalelo lelibalulekile kutemnotfo kanye nekonga emasiko lahlukahlukene alelive.

4.12 IKhabhinethi ivile ngekuphenywa kwemikhumbi yetekudoba yemave angaphandle leyimfica lokwentiwa Litiko Letekulima, Temahlatsi Netekudoba futsi iyakudvumisa kusebenta ngekuhlanganyela lokufaka ekhatsi Temikhumbi taseNingizimu Afrika, Umtimba waseNingizimu Afrika  Wetekuphepha eMantini lokuholele ekutseni lemine yalemikhumbi ibanjwe.

Lokubanjwa kwalemikhumbi kukhombisa kutimisela kwetfu njengelive ekuvikeleni iminyele yelive letfu kanye nendzawo yetemnotfo. Imitfombolusito yaselwandle yetfu ingumtfombo wekubakhona kwekudla futsi idlala indzima lenkhulu kutsi sifeze tinjongo tetfu te-Operation Phakisa ngako-ke kufanele kutsi tivikelwe.

4.13 IKhabhinethi ikwemukele kukhishwa kwembiko welicembu letindvuna lelakhetfwa yiNdvuna Angie Motshekga kutsi liphenye ngetinsolo tekutsengiswa kwemisebenti yabothishela lokwentiwa ngemalunga enyonyana kanye netiphatsimandla telitiko kumatiko esifundza etemfundvo.

4.14 IKhabhinethi ihalalisele labo baseNingizimu Afrika labaklonyelisiwe, somabhizinisi Luvuyo Rani kanye neClothing Bank, lebekadze basemkhatsini walabo labaphumelele kuMiklomelo ya-2016 Yebetemabhizinisi eTenhlalo baklonyeliswe yiSchwab Foundation for Social Entrepreneurship emcimbini lobewubanjelwe eWorld Economic Forum (e-WEF) e-Afrika, eKigali eRwanda.

4.15 IKhabhinethi imtfulela sigcoko futsi imfisela lokuhle Dikgang Moseneke lobekadze aLisekela Lelijaji Lelikhulu lotsatse umhlalaphasi ngemuva kwekujoyina Inkantolo Yemtsetfosisekelo nga-2002.

LobekaLisekela Lelijaji Lelikhulu ulijaji lelitsatselwa etulu kakhulu nalelihlonishwako kumzabalazo wenkhululeko kulelive. Ngesikhatsi asasemncane, Moseneke bekatimbandzakanye kumzabalazo wenkhululeko njengelilunga lePan Africanist Congress. Wagwetjwa wakhandzakala anelicala ngetento takhe tebupolitiki futsi, aneminyaka le-15 yebudzala, wabasiboshwa lesincane lesaboshelwa eRobben Island. Bekayincenye yelikomidi lababuya etinhlanganweni letehlukene leladvweba Umtsetfosisekelo wesikhashana nga-1993 kwatsi kamuva wakhetfwa kutsi abe lisekela lasihlalo weKhomishini Letimele Yelukhetfo ngembikwelukhetfo lwaseNingizimu Afrika lwekucala lwentsandvo yelinyenti.

IKhabhinethi iphindze futsi ihalalisele lijaji lelikhulu Lenkantolo Yekundlulisa Emacala Lijaji Lex Mpati lotsatsa umhlalaphasi ngeNkhwekhweti emva kweminyaka lenge-27 asebentela ngendlela letawukhumbuleka iNingizimu Afrika. Lijaji Mpati ukhombisa buntfu bemagugu ekuba ngetulu kwebuwena, kutfobeka, kutinikela kanye nekuphuma embili; nekutiphatsa ngalokufanele.

IKhabhinethi ihalalisela iphindze futsi ifisele Lijaji Baaitse “Bess” Nkabinde lokuhle njengelibambela Lelisekela Lelijaji Lelikhulu eNkantolo Yemtsetfosisekelo sidzimate lesikhala sivalwe.

5. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele.

5.1 Lihhovisi Lekhomishini Yetisebenti Tahulumende:

a) Dkt. DC Mamphiswana njengeMcondzisi Jikelele, eHhovisi Lekhomishini Yetisebenti Tahulumende

Kubutwa ku:
Liezel Cerf
Inombolo Yekumtsintsa: 076 778 2380

 

Share this page

Similar categories to explore