Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-22 Inhlaba 2016

1. Kucala kwekusebenta kwetinhlelo letimcoka tahulumende

1.1. IKhabhinethi icocisene mayelana nemibiko yenchubekelembili yekota yesine lemayelana nekucala kusebenta Kweluhlelo Lwekusebenta (i-PoA) lwahulumende kanye nemiphumela. Hulumende uyachubeka mayelana nekusombulula tinsayeya kanye nekungenelela ekuvaleni tikhewu mayelana nekucala kusebenta kwe-PoA.

Hulumende uyatetsemba kutsi wenta imphumelelo macondzana nekuphumelelisa Luhlakamsebenti Lwendlelalisu Yethemu Lesemkhatsini, Luhlelo Lwemaphuzu Layimfica bese kutsi ekugcineni kufezeke Umbono Wa-2030 weLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP).

Tekuchumana Tahulumende Nekuniketa ngeLwati(i-GCIS) timatasatasa tenta emalungiselelo emihlangano nebetindzaba yekuniketa umbiko ngenchubelembili nga-PoA kute kwatiswe sive ngalokwentekako.

1.2. IKhabhinethi iyayemukela imiphumela lebuya eCenjini LaMengameli Letemisebenti, lelibambe umhlangano mhla tinge-21 Inhlaba 2016 kute licocisane ngetemnotfo kanye nangaletinye tindzaba tenhlalo nemnotfo.

Kulomhlangano kuvunyelenwe kute kucinisekiswe kutinikela kwalelicembu ekusebenteni ngekubambisana kute kusonjululwe tinsayeya iNingizimu Afrika lebukene nato njengaloku senta esikhatsini lesengca. Sidzinga kutsi sakhele etikwalobudlelwane kanye nekubumbana lesakwakha ngemnyaka wa-2008 ngesikhatsi lesibambisene nabo kutenhlalo senta sivumelwane lesavikela tisebenti enkingeni yekuwa kwemnotfo kwemhlaba wonkhe. Lomhlangano watsatsa sincumo lesitsi lekumele kutsi kubekwe embili kuvikelwa kwekulahleka kwemisebenti, kudala imisebenti leminengi lenesitfunti – ikakhulu yebantfu labasha – kanye nekwenta ncono timo tekusebenta tabo bonkhe basebenti kute kwentiwe ncono imphilo kubo bonkhe bantfu.

LeNgcungcutsela Yetemisebenti lehlelwe nguhulumende kanye netemisebenti itawunika bantfu baseNingizimu Afrika litfuba lekucocisana kutsi singayidala kanjani imisebenti kanye nekukhulisa umnotfo wetfu kulesimo setemnotfo lesimatima ngalendlela njenganyalo.

1.3. IKhabhinethi ivakalisa kubonga kwayo kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labatihluphile batsatsa sikhatsi sabo Kumgubho We-40 wetiphitsiphitsi taseSoweto, lomele umzabalazo webuchawe webantfu labasha banga-1976. LoLusuku Lwavelonkhe Lwelusha belugujwa ngaphasi kwengcikitsi letsi “Lusha Luchubekisela iNingizimu Afrika Embili.”

Lomgubho wavelonkhe, lebewuholwa nguMengameli Jacob Zuma enkhundleni yemidlalo e-Orlando mhla ti-16 Inhlaba 2016, ube ngulomunye wemicimbi lebeyibanjwe eveni lonkhe ngenhloso yekuhlonipha umshiyandvuku wesitukulwane sangemnyaka wa-1976.

Hulumende ucinisekisa bantfu labasha balelive letfu kutsi umzabalazo wekufinyelela kutemfundvo yawonkhewonke kuyintfo hulumende layibeke embili leyo. Hulumende angeke aphumule angakayifezi lenjongo leyo njengaloku kubhaliwe Kumculu Wenkhululeko kwaphindze futsi kwabhalwa nakuMculu Wemalungelo Eluntfu Kumtsetfosisekelo wetfu, kulomnyaka logubha iminyaka lenge-20 ukhona.

Loluhlelo loluchubeka inyanga yonkhe lunetichamkelo letahlukahlukene letentiwa nguhulumende, betemabhizinisi kanye netinhlangano temmango ngekugcamisa tindzaba letitsintsa lusha ngekwenta lokwahlukahlukene.

1.4. INingizimu Afrika ibambe ngemphumelelo Ingcungcutsela Yemhlaba Wonkhe Yemnyaka Ye-60 Yenkhundla Yebatsengi Bemphahla (i-CGF), Lisekelamengameli Cyril Ramaphosa latfula inkhulumo yakhe kuyo. Loku kucinisekisa kuvuka kwalelivekati njengemakethe yebatsengi lokuyintfo ledala ematfuba lamasha.

Lapha eNingizimu Afrika, imboni yetimphahla letitsengwako, isasengumgcugcuteli lomkhulu wekukhula kutemnotfo. Simondzawo setemabhizinisi kulelive sisimeme, siyajabulisa futsi sivumela kuhweba kakhulu kanye nekutjala timali. Lutjalotimalo lwalapha kulelive kanye neIwemave angephandle luvikelwe yimitsetfo lefanele.

Tinkampani taseNingizimu Afrika letahlukahlukene kanye netemave ngemave letihlangene tingemalunga e-CGF tiyahweba futsi titjala timali lapha eNingizimu Afrika, lokuyintfo leneligalelo ekukhuleni kwemnotfo wetfu kanye nasekudaleni imisebenti.

1.5. Sivumelwane lesisha sekuhwebelana lesisayinwe yiNdvuna Yetekuhwebelana Netetimboni  Rob Davies kanye Lubumbano Lwe-Europe (i-EU) siyamukeleka. Loku kutakwenta kutsi imikhicito leminengi yetekulinywa yaseNingizimu Afrika itfunyelwe e-Europe. Live laseNingizimu Afrika kanye nelaseBotswana, iLesotho, iMozambique, iNambia kanye neseSwaziland basayine Sivumelwane Setekusebentisana Kutemnotfo (i-EPA) lokwacocisanwa ngaso ne-EU.

Le-EPA inika imikhicito yaseNingizimu Afrika ematfuba langetiwe ekufinyelela emakethe, lokufaka ekhatsi umtsamo loncono kakhulu wewayini kanye nekufinyelela kwemikhicito yashukela ne-ethanol kumakethe lensha. Ngaphasi kwalesivumelwane lesisha, umtsamo wewayini yaseNingizimu Afrika lengadvonselwa umtselo wekuhweba letfunyelwa kumave angemalunga e-EU kulindzeleke kutsi uphindzeke kabili. Imitsetso Yemvelaphi yetimphahla iphindze futsi yentiwa yabalula kantsi loko kutawugcugcutela laseNingizimu Afrika kutsi litfumele timphahla talo kumave e-EU.

I-EPA itsatsa sikhundla sesehluko setekuhweba kuSivumelwane seNtfutfuko Yetekuhweba kanye Nekusebenta Ngekuhlanganyela, lesasayinwa nga-2000, emkhatsini we-EU neNingizimu Afrika. Lesivumelwane siphindze futsi sifake ekhatsi kuvikeleka kwemikhicito yaseNingizimu Afrika lokufaka ekhatsi kakhulu emagama ewayini aseNingizimu Afrika, i-Rooibos, i-Honeybush kanye ne-Karoo Lamb.

1.6. Lolutjalotimali lwetigidzi letinge-R500 tesikhungo semicondvo lemisha lesiseJozi lolwentiwe inkhampani lehweba nemave emhlabeni wonkhe  yase-United States, iGeneral Electric (i-GE), lwemukelwe futsi loko kuyinkhomba yekutsi iNingizimu Afrika kanye nalelivekati iyindzawo lokungatjalwa kuyo timali. Lesi sikhungo se-10 salenkhampani lehweba emhlabeni wonkhe kantsi sekucala kutsi sibekhona lapha e-Afrika. Lesakhiwo siphindze futsi sibe yinhlokohhovisi ye-GE Healthcare, lesikhombisa tebuchwepheshe letahlukahlukene tetemphilo.

Loku kukhombisa kutinikela kwe-GE kwesikhatsi lesidze kulelivekati kanye nasekutfoleni tindlela letinsha tekusombulula tinkinga tesakhiwonchanti kanye netemphilo e-Afrika. Lesikhungo sihlose kwenta ncono tifiso temisebenti tabonjiniyela labangetulu kwalaba-100 lababuya kuleyo mimango lebeyincishwe ematfuba esikhatsini lesengcile. Sekukhona nendzawo leseyibekelwe eceleni lapho imiklamo yekuhlanganyela kanye nesisombululo ngekusebenta ngekuhlanganyela neTransnet kanye ne-GE kumiklamo lesetindzaweni letahlukahlukene. Lesikhungo sitawusekela futsi nekutfutfuka kwemabhizinisi lamancane lakhona kuphakela imakethe yalelive kanye nekuphakela netinye tinkhamphani te-GE emhlabeni wonkhe. IKhabhinethi icela letinye letinkhulu kutsi tilandzele sibonelo lesentiwe yi-GE.

1.7. IKhabhinethi iyakwemukela kuphotfulwa kwesigaba sekucala sekuvusetelwa kweBotshabelo Industrial Park eFreyistata, leyatfulwa yiNdvuna Davies.

Lesigaba sekucala sekuvusetelwa sifaka ekhatsi kwentiwa ncono kwesakhiwonchanti setekuphepha, fenisi, kufakwa kwemalambu etitaladini kanye netidzingo tagezi letimcoka ngelinani letigidzi letinge-R24. Loku kuyincenye yetigidzi leti-R189 letitjalwe kutikhungo tetimboni letitfupha letibekwe embili letichumene neLuhlelo Lwekusebenta Lwenchubomgomo Yetimboni (i-IPAP). I-Botshabelo Industrial Park itawudala ematfuba emsebenti kubantfu baseBotshabelo kanye nasetindzaweni letakhelene nayo, kutfutfukisa tetimboni kanye nekukhula kwemabhizinisi lamancane kanye netinhlangano tekusebenta ngekuhlanganyela, kuheha lutjalotimali kanye nekugcugcutela kwakhiwa kwemphahla.

1.8. Kuphendvula kulesidzingo semanti saMasipala Wendzawo yaseMoqhaka, IKhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kweSikhungo Sekuhlanta Emanti Langcolile saseKroonstad  lokwentiwe yiNdvuna Yetemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola, Make Nomvula Mokonyane.

Lendzawo ihlaselwe somiso lesisandza kwengca kwatsi emazinga emanti ehla ngendlela lengazange seyibonwe. Kutfunyelwe emaloli latfwala emanti kwaphindze kwentiwa nemitamo yesikhatsi lesifishane nalesidze lokufaka ekhatsi kumbiwa kwemigodzi yekudvonsa emanti kanye nekuyivusetela eKroonstad kute kungetwe kuphakelwa kwemanti kulendzawo.

1.9. Mengameli Zuma uhambele Ingcungcutsela Ye-6 Letayelekile Yemave Ngemave yaseSigodzini saseGreat Lakes (i-CGLR) ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kukhutsata Kutsi Kuphangise Kucala Kusebenta Ngemphumelelo Kwesivumelwane kanye Nemitsetso yaso kute kube neSifundza seGreat Lakes lesibuswa ngentsandvo yelinyenti nalesisimeme.” Lengcungcutsela icocisane, emkhatsini waletinye tintfo, ngesimo setepolitiki kanye nesekuphepha emaveni laseSifundzeni saseGreat Lakes lafaka ekhatsi iSouth Sudan, iBurundi, iDemocratic Republic of Congo kanye neCentral African Republic, kantsi umbiko logcwele weNgcungcutsela ye-ICGLR utakwetfulwa eNgcungcutseleni yeLubumbano Lwe-Afrika (i-AU) lelandzelako.

Mengameli Zuma utsite nyalo sekunelitsemba lelikhona lekutsi leto tinkinga lebetikadze tibanga kungcubutana kanye nekungasimami kuleSifundza saseGreat Lakes titawusonjululwa.

1.10. Sikhwama Savelonkhe Sekusita Bafundzi Ngetimali (i-NSFAS) sikhokhele bafundzi bemfundvo lephakeme labangetulu kwetigidzi le-1.7 kusukela sasungulwa. Lesikhwama sinika bafundzi labaphuyile nalabo imindeni yabo lehola miholo lephansi lusito lwetetimali. Kucinisekisa kutsi loku kwentiwa ngendlela lesimeme, i-NSFAS igcogca kubuyiswa kwemali lebolekwe bafundzi. Lokukhokhwa kubuyiselwe emuva kwalemali kucinisekisa kutsi lesikhwama sihlale njalo sinemali kute kusitwe lesinye situkulwane sebafundzi esikhatsini lesitako.

Loku kugcugcutela kufinyelela kanye nemphumelelo emfundvweni lephakeme kanye nalokuchubekako nekucecesha, lokuyintfo iNingizimu Afrika lephokophelele kuyenta njengenjongo yavelonkhe yekutfutfukisa umtfombolusito lobantfu.

IKhabhinethi igcugcutela bonkhe labazuze kusikhwama se-NSFAS labasebentako kutsi batsintsane nemahhovisi aka-NSFAS bacale bakhokhe imali yaka-NSFAS labayibolekile. Kusemahlombe akho kutsi nawe udlale yakho indzima ekusiteni labanye bafundzi njenganyalo labadzinga lusito lwetimali.

2. Tincumo teKhabhinethi letimcoka

2.1. IKhabhinethi itjelwe ngalamafishane mayelana nesichamukelo lesinye se-Inthanethi lesitakwenta ncono kulawulwa kwelwatiso, lesibitwa ngekutsi i-Digital Object Architecture (i-DOA). IKhabhinethi iluvumile lutjalotimali loluchubekako ekutfutfukiseni kanye nekumukela lesichamukelo se-DOA nekutsi iNingizimu Afrika ibe yi-Multi-Primary Administrator yenethiwekhi ye-DOA mhlaba wonkhe. Lobuchwepheshe buneligalelo ekufezeni tinjongo te-NDP ngekutsi lente ncono emandla embuso ekutfola tisombululo letinsha tetinsayeya leticakile. Loku kuphindze futsi kwente ncono kuletfwa kwetinsitakalo ngekusebentisa tinhlelo letifanana ne-e-government kanye nekuphepha ku-inthanethi.

Tinzuzo tekusebentisa i-DOA ekulawuleni lwatiso kutawukhula kuphindze kwakhe nemakhono alelive kutebuchwepheshe be-Inthanethi kanye nekusungula tinhlelokusebenta tengcondvomshini letifanele letisuselwa ku-Open-Source Software. Loku kutawuba neligalelo ekutfutfukiseni kokubili imboni yetetinhlelokusebenta tengcondvomshini kulelive kanye nekwenta ncono ekulawuleni tinhlelo telwatiso kanye nenzuzo lebuya ngephandle. Lenye inzuzo kutsi le-DOA iyasebentiseka futsi iyakhona kuntjintjanisa lwatiso khona ekhatsi etinhlelweni te-Inthanethi. Loku kutawusita hulumende kutsi anciphise tindleko letichubekako letikhona tekubhalisa bunikati betinhlelokusebenta tengcondvomshini.

2.2. Ngekulandzela sicelo lesibuya kuKhomishini Yelubumbano Lwe-Afrika, Ikhabhinethi ivumile kutsi Inkhundla Yase-Afrika Yekulawula I-Inthanethi (i-IGF) ibanjelwe lapha eNingizimu Afrika ngeMphala 2016. Kulawula i-Inthanethi kufaka ekhatsi tindzaba letibanti tepolitiki netenhlalo. Loku kufaka ekhatsi kutimbandzakanya kumnotfo ngekwe-inthanethi, imisebenti lecanjiwe, kuphepha ku-inthanethi kanye nebungasense kanye nekufinyelela kutfola imitfombolusito lemcoka yelwati lolutsite, njengemagama e-domain kanye nemakheli ePhrothokholi ye-Inthanethi lenta kutsi tinsitakalo te-Inthanethi titfolakale.

Kubanjelwa kwe-IGF Yase-Afrika kuleli kunike i-Afrika litfuba lekutsi isungule tindlelalisu tekutimbandzakanya kumnotfo wemhlaba wonkhe we-Inthanethi lokuyintfo lemcoka ekutfutfukiseni iminotfo yase-Afrika. Kwanyalo umnotfo we-Inthanethi ulinganiselwa kutigidzigidzi letinge-R59 lapha eNingizimu Afrika.

Lenkhundla iphindze futsi inike bohulumende base-Afrika litfuba lekudvweba i-ajenda yekutsi batsatse umcondvo munye mayelana neKulawulwa kwe-Inthanethi. Loku kulandzela imiphumela Yengcungcutsela Jikelele Yamhlabuhlangene lebeyimayelana neKubuketwa Lokusezingeni Lelisetulu Kwelwatiso Lwetive lebeyingeNgongoni 2015. Loku kucinisekisa Sivumelwane SaseTunis, lesitsi Kulawulwa kwe-Inthanethi kungumtfombolusito wemhlaba wonkhe lokufanele kutsi kulawulwe ngetindlela letinengi, ngalokungafihli futsi nangekulandzela tinchubo tentsandvo yelinyenti, ngekuhlanganyela ngalokugcwele kwabo bonkhe labatsintsekako. Bohulumende base-Afrika batawuphindza futsi batfole litfuba lekucocisana ngetincenye letimcoka te-Inthanethi ngenhloso yekugcugcutela kuphakela ngalokulinganako kanye nekusetjentiswa kwemitfombolusito ye-Inthanethi.

3. Imikhosi letako

3.1. Lamuhla, mhla tinge-23 Inhlaba 2016 Mengameli Zuma uvakashela iVulindlela Rural Enhanced People’s Housing Process (i-EPHP) kuMasipala Wendzawo yaseMsunduzi KwaZulu-Natal kuyogubha kwetfulwa kwetindlu tahulumende letingetulu kwetigidzi letine kanye netibonelelo kusukela kwacala intsandvo yelinyenti nga-1994.

LaphaKwaZulu-Natal, hulumende sewetfule tindlu tahulumende netetibonelelo letingetulu  kwa-700 000 letifaka ekhatsi tindlu leti-12 000 eVulindlela Rural Housing Project letakhiwe ngekusebentisa i-EPHP. I-EPHP yinchubo lapho bazuzi batimbandzakanya khona ekutsatseni tincumo mayelana nendlela etakwakhiwa ngayo kanye neluhlobo lwendlu, futsi badlala indzima ekwakheni tindlu tabo.

3.2. Mengameli Zuma utawutsatsa luhambo lwembuso Lwekuvakashela eFrance emkhatsini wamhla ti-10 namhla ti-12 Kholwane 2016, ngenhloso yekucinisa budlelwane emkhatsini walamave lamabili.

Ngalesikhatsi avakashile Mengameli utawuhambela Umgubho Welikhulu Leminyaka Wemphi yaseDelville Wood Yemphi Yemhlaba Yekucala, mhla ti-12 Kholwane 2016, lapho emasotja lamanengi aseNingizimu Afrika ashonela khona.

Nanome Sikhumbuto saseDelville Wood sicondziswe emasotjeni aseNingizimu Afrika, tinchubomgomo tahulumende welubandlululo ngaleso sikhatsi tabandlulula emasotja lamnyama aseNingizimu Afrika ashona ngesikhatsi semphi kwatsi emasotja lamhlophe angcwatjwa kwindzawo Yesikhumbuto saseDelville Wood.

Lendzawo yesikhumbuto iyaguculwa kute ikhombise indzima ebalulekile leyadlalwa bantfu labamnyama baseNingizimu Afrika eMphini Yekucala Yemhlaba kanye naseMphini Yesibili Yemhlaba kute baniketwe kuhlonishwa lokubafanele. Ngaleyo ndlela Mengameli utawukhumbula emasotja lamnyama angcwatjelwa e-Arques-la-Bataille.

3.3. Mengameli Zuma utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika nakuyiwa Kuseshini Letayelekile Ye-27 Yemhlangano we-AU, lehleleke kutsi itawubanjwa kusukela mhla ti-13 kuya mhla ti-17 Kholwane 2016 eKigali, eRwanda. Lomhlangano utawubanjwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “2016, Umnyaka We-Afrika Wemalungelo Eluntfu, ngekugcila ngalokukhetsekile Kumalungelo Abomake.” Umnyaka wa-2016 ukhomba tinkhomba temphumelelo letibalulekile kulelivekati kanye nakumhlaba wonkhe mayelana ne-ajenda yabomake ngekulingana kwebulili kanye nekuhlonishwa kwabomake. Ngekwalelivekati, ngumgubho weminyaka lenge-30 kwasungulwa Umculu Wase-Afrika mayelana Nebantfu kanye Nemalungelo Ebantfu nga-1986 kanye nekucala kwesigaba sesibili seLishuminyaka Yabomake base-Afrika 2010-2020. Ngekwemhlaba wonkhe, umnyaka wa-2016 ugubha iminyaka lenge-36 kusukela Ingcungcutsela Yamhlabuhlangene Lemayelana Nekucedvwa Kwalolonkhe Luhlobo Lwekubandlulula Bomake kanye nemgubho we-21 weSimemetelo sanga-1995 saseBeijing kanye Nenkhundla Yekwenta, lokuyinchubomgomo lemcoka yemhlaba wonkhe mayelana nekulingana ngebulili. Tinhloko Temibuso kanye naboHulumende titakuwubuka lombiko weMkhandlu Wetekuphepha Nekuthula Welubumbano Lwe-Afrika macondzana nesimo sekuthula e-Afrika. Ngetulu kwaloko, lomhlangano utawubuka uphindze uvume sabelotimali se-AU sa-2017 lesiphakamisiwe.

3.4. Mengameli Zuma utawuphindza futsi ahole litsimba lahulumende waseNingizimu Afrika bahambele Ingcungcutsela Lenkhulu Lengakavami ye-Double Troika YeNhlangano Yekutfutfukiswa Kwemave AseAfrika LeseNingizimu (i-SADC), letawubanjelwa lapha eGaborone, eRiphabhulikhi yaseBotswana mhla tinge-28 Inhlaba 2016. Lengcungcutsela ilindzeleke kutsi ibuke simo setepolitiki kanye nesekuphepha esifundzeni se-SADC, igcile kakhulu esimeni saseLesotho.

3.5. Lelive selime ngemumo kutsi libambe Ingcungcutsela Ye-21 Yengculazi Yemhlaba kusukela mhla ti-18 kuya mhla ti-22 Kholwane 2016 lapha e-Inkosi Albert Luthuli International Convention Centre eDurban. Kucala kwalengcungcutsela kwenteka ngelusuku lunye neLusuku LwaNelson Mandela Lwemave Ngemave mhla ti-18 Kholwane.

Bantfu baseNingizimu Afrika bayakhutsatwa kutsi babelane ngendzaba yetfu baphindze bakhombise ingucuko lebekhona lapha eNingizimu Afrika kusukela lengcungcutsela Yemave Ngemave Yengculazi yabanjwa lapha eDurban nga-2000.

INingizimu Afrika itjale kakhulu timali macondzana nengculazi kuleminyaka lesitfupha leyengcile, lokuholele ekusungulweni kweluhlelo lolukhulu lokwelapha ingculazi emhlabeni, lolusindzise tigidzi tebantfu lwaphindza futsi lwandzisa nelinani leminyaka yekuphila kwebantfu.

Lokunye lokuzuziwe kufaka ekhatsi Umkhankhaso Wekuhlola kanye Nekululeka Ngengculazi (i-HCT), ngalowo mkhankhaso kuhlolwe bantfu baseNingizimu Afrika labatigidzi le-18 esikhatsini setinyanga le-18, bahlolelwa i-AIDS neSandvulelangculazi (i-HIV), kantsi tigidzi leti-10 talabo tihlolwa njalo ngemnyaka. Linani labantfu lababulawa titifo letihambelana nengculazi lapha eNingizimu Afrika lehlile kusukela ku-320 000 nga-2010 kuya ku-140 000 nga-2014, kwase kutsi kwesuleleka kwemntfwana ngumake nge-HIV kwehla kusukela kubantfwana laba-70 000 nga-2004 kwaya kulabangaphasi kwebantfwana laba-7000 nga-2015.

Sifo sesifuba (i-TB) sihambelana kakhulu ne-AIDS kepha linani labantu lababulawa yi-TB lehlile kusukela ku-70 000 nga-2009 laya ngephasi kwe-40 000 nga-2014. Sifo sesifuba solomane siseyimbangela lenkhulu yekufa kuto tonkhe tifo letitsatselanako kulelive letfu kanye nasemhlabeni nje wonkhe. Hulumende uhlole ngemphumelelo tinkhulungwane tebantfu labahlala kutindzawo letihlaseleka lula njengalapho kucondziswa khona timilo, etimayini kanye nasetindzaweni temmango lesondzelene netimayini.

Loluhlelo lwekuvikela luphindze futsi lubeke embili emantfombatana kanye nalabasikati labancane labaneminyaka yebudzala lesukela kule-15 kuya kulabane-24 futsi luhlose kunciphisa lufu, kunciphisa kukhulelwa kwemantfombatanyana, kunciphisa kuhlukumeta ngetemacansi kanye nangebulili, kugcina emantfombatana kutsi afundze adzimate afike kumatekuletjeni, kanye nekwandzisa ematfuba etemnotfo kubomake labancane kuzama kutsi balunyulwe kulamadvodza lamadzala labacaphatako.

3.6. Hulumende ugubha Liviki Lemsebenti Wahulumende kusukela mhla tinge-22 kuya mhla tinge-26 Inhlaba 2016, lokuyincenye yeluhlelo lwahulumende i-Batho Pele (Bantfu Kucala). Kugcugcutelwa kutiphatsa lokuhle, lizinga lelisetulu lekutetsemba kanye nekutigcabha kubasebenti bahulumende kanye nekukhutsata lisiko lekuletsa tinsitakalo letisezingeni.

Hulumende uphindze futsi uyakhumbula kutsi lamuhla, mhla tinge-23 Inhlaba 2016 Lusuku Lwase-Afrika Lwemsebenti Wahulumende, lesikhutsata ngalo imikhakha leyehlukene yahulumende kutsi isebentisane yente kutsi isebentise ngemphumelelo imitfombolusito lenemkhawulo yahulumende kute kutfolakale imiphumela lekhombisa intfutfuko.
IKhabhinethi ikhutsata tisebenti tahulumende kutsi kube ngito letisembili ekuletseni tinsitakalo kulelive tiphindze futsi tisebentise leliviki ekutfoleni tindlela letinsha tekuletsa tinsitakalo kubantfu baseNingizimu Afrika.

3.7. IKhabhinethi iyasemukela sincumo seBhodi Yekuhlukanisa Iminyele sekutsi ibambe ingcungcutsela mayelana Nekuhlukaniswa Kweminyele Nekuntjintja Kwetindzawo mhla tinge-23 namhla tinge-24 Inhlaba 2016. Lengcungcutsela itawufaka ekhatsi emancusa labuya ematikweni ahulumende, bomasipala kanye nakulamanye emave.

Lengcungcutsela iniketa inkhundla yekucocisana kabanti mayelana nekuhlukaniswa kweminyele, ikakhulu indzaba yekuntjintja kweminyele kanye nekutimbandzakanya kwemmango. Livi lemimango libalulekile kulenchubo kanye nayo yonkhe nje imitamo yekubandzakanya bonkhe abantfu iyamukeleka.  

3.8. Kusukela ngaLesihlanu, mhla lu-01 Kholwane 2016, bakhokhi bemtselo bangacala kugcwalisa emafomu abo emtselo anga-2016. Sikhatsi sekufaka emafomu emtselo sesijike saba sikhatsi lesibalulekile sebudlelwane emkhatsini wahulumende nebakhokhi bemtselo labafaka ligalelo lelibalulekile kumalingena yalelive. Lesikhatsi simelele intfo yinye lenkhulu leyenteka ngemnyaka emkhatsini weLuphiko Lwekugcogca Imali LwaseNingizimu Afrika (I-SARS) nebakhokhi bemtselo, ngesikhatsi bantfu labakhokha umtselo labangetulu kwetigidzi letine bangenisa emafomu abo emtselo. IKhabhinethi ikhutsata bonkhe labakhokha umtselo kutsi bangenise emafomu abo emtselo emnyaka kusukela ngamhla lu-01 Kholwane 2016. Kungenca yekwetsembeka kwalabo labakhokha umtselo lokwente kutsi iNingizimu Afrika yente umlandvo wemalingena ngekugcogca R1 sigidzi setigidzi (itriliyoni) ngemnyakatimali wa-2014/15.

4. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letibalulekile tanyalo

4.1. IKhabhinethi iyalusola kakhulu loludlame lolucubuke edolobheni laseTshwane kanye nasetindzaweni letimadvutane nalo iphindze futsi icela takhamuti kutsi tiyekele kwephula umtsetfo kanye nekwenta umshuco loneludlame.

Kute sikhalo nome ngabe sikhulu kangakanani lesingenta kutsi kucekelwa phasi kwemphahla neludlame kwemukeleke. Labo labatawutfolakala banelicala lekugcugcutela loludlame batawubukana ngalokuphelele nesandla semtsetfo.

INingizimu Afrika live lelibuswa ngentsandvo yelinyenti lapho leso naleso sakhamuti sinelitfuba lekutimbandzakanya kutinchubo tentsandvo yelinyenti. Letento tebugebengu letinjalo tephula emalungelo ekuhamba ngekukhululeka alabanye. IKhabhinethi icela imimango kutsi isebentisane nema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kute kusephunwe kukhishwe labo labangahloniphi emalungelo etemtsetfosisekelo alabanye.

4.2. Sincumo seNkantolo Yemtsetfosisekelo eludzabeni lwaMhlophe neKhomishini Yelukhetfo Letimele (i-IEC) sivule indlela kutsi lukhetfo lwabomasipala luchubeke mhla lu-03 Ingci 2016 ngekusebentisa luhlu lwebavoti lolucinisekiswe yi-IEC ngemuva kwekumemetela lusuku lwelukhetfo. IKhabhinethi icela bonkhe lababhalisele kuvota kutsi basebentise emalungelo abo emtsetfosisekelo labawasebentele kamatima kutsi bavotele hulumende wasekhaya labamkhetsile bona.

Hulumende utawusebentisana ne-IEC kanye nabo bonkhe labatsintsekako kucinisekisa kutsi sincumo seNkantolo Yemtsetfosisekelo siyagcinwa ngalokuphelele.

4.3. IKhabhinethi iyasemukela simemetelo lesentiwe yi-Eskom lesitsi selawachumanisile onkhe emayunithi lamane lapha kusikhungomkhicito Ingula lesisha semandla agezi wemanti kugridi yavelonkhe ngembikwesikhatsi lesincunyiwe.

Lomklamo wetigidzigidzi letinge-R25 wenta ncono likusasa lekubakhona kwemandla kulelive ngekutsi kungeteke ema-Megawatts la-1 332 ngesikhatsi sekudzingeka kakhulu kwagezi. Lesikhungomkhicito sisendleleni yekutsi sisebente ngalokuphelele nga-2017.

4.4. IKhabhinethi iyabemukela labacimi bemlilo labebatfunyelwe eCanada kutsi bayewusita kucima kusha kwemililo yetikhotsa kulela live. Lelicembu labacimi bemlilo laseNingizimu Afrika lacedvwa umdlandla timvula letana kakhulu.

Luhlelo Lwekusebenta Ngemlilo lusekelwe nguhulumende ngetimali, luhlelo lwekudala ematfuba emsebenti lolugcile ekucaleni kusebentisa Kulawula Umlilo Lokuhlanganisiwe eNingizimu Afrika. Bantfu labasha labadvuna nalabasikati labangetulu kwe-5 000 baceceshwe ngalokuphelele njengebacimi bemlilo wetikhotsa futsi bahleti etikhungweni letingetulu kwe-200 kulo lonkhe leli laseNingizimu Afrika. Bacimi bemlilo batsatfwa emimangweni lenganakwa bese baceceshelwa kucaphela umlilo kanye nekufundziswa ngawo, kuwuvikela kanye nangemakhono ekuwucima. Letinye tinhlelo tahulumende letifana nalo tifaka ekhatsi ‘Luhlelo Lwekusebenta Ngemanti’ kanye ‘Nelekusebenta Ngemandla’ lapho hulumende atjala khona timali kumiklamo yetemisebenti ledala imisebenti kanye nekuvikela imitfombolusito yetfu yetemvelo.

Ngemuva kwekubuya kwabo, Litiko Letemvelo liphenya kungevani ngemiholo lokushiwo bacimi bemlilo kute kutsi kube nemphumela longatsatsi luhlangotsi kubo bonkhe labatsintsekako.

4.5. IKhabhinethi itfumela kudzabuka kwayo kulaba labalandzelako:

  • Umndeni nebangani besilomo kutekusakata nakumabonakudze Hope Zinde losebente njengentsatseli yeNhlangano Yetekusakata Ngemoya YaseNingizimu Afrika (i--SABC) ngeminyaka yabo-1990 futsi bekalilunga laphambilini lebhodi yaka-SABC.
  • Hulumende kanye nabantfu base-United State of America ngemuva kwekudubula lokwenteka lapha e-Orlando eFlorida, lokushiye bantfu labalinganiselwa kulabange-50 bafile kwatsi labanyenti balimala.

4.6. Lesijubo lesiniketwe mtsengisi wetindlu nemhlaba losetsatse umhlalaphasi Penny Sparrow Inkantolo Yetekulingana yaseMzinto KwaZulu-Natal, lowatfolakala anelicala lenkhulumo lenenzondo, kusikhumbuto kutsi kutiphatsa lokunjalo ngeke kuze kuvunyelwe nekutsi tinkantolo tetfu titawuchubeka njalo tingantjintji ngekuvikela emalungelo abo bonkhe labahlukunyetwe ngekwebuhlanga, ikakhulu labo labangakhoni kutikhulumela nekutivikela.

IKhabhinethi ikhatsatekile ngekutsi nanome sesineminyaka lenge-22 lelive libuswa ngntsandvwo yelinyenti, iKhomishni yaseNingizimu Afrika Yemalungelo Eluntfu ibika kwenyuka kwetigameko tenkhulumo yebuhlanga nekuzonda. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bakhumbule kutsi ngulokwehlukahlukana kwetfu lokusenta kutsi sibe live lelinemandla. Kufanele kutsi sonkhe silwele kutsi sakhe sive lesingabandlululani ngebuhlanga.

5. Kucashwa
Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele.

5.1. I-Ejensi Yetekutfutsa Letiwela Umnyele:
a. Kukhetfwa futsi kwaMnu. Sipho Khumalo njengeMphatsi Lomkhulu sikhatsi lesiminyaka lesihlanu.

5.2. Emalunga Emkhandlu Wavelonkhe Wetekulungiswa Kwetimilo:
a. Justice Mokgadi Mailula (Sihlalo);
b. Justice Zamani M Nhlangulela (Lisekela Lasihlalo);
c. Justice Esther JS Steyn (Lisekela Lasihlalo);
d. Mnu. Adriaan Bekker;
e. Adv Sibongile Mzinyathi;
f. Make Shishi Sello;
g. Dkt. Kgamadi J Kometsi;
h. Lt-General Julius T Molefe;
i. Make Angela Magangoe;
j. Mnu. Mziwoxolo M Mfeketo;
k. Make Nondumiso Gwayi;
l. Mnu. Ivan de Klerk;
m. Make Teboho S Monyamane;
n. Make Lusanda U Z Rataemane;
o. Adv. Khavhareni A Mahumani;
p. Mfu. Jonathan Clayton;
q. Make Amanda L Vilakazi;
r. Dkt. Vanitha R Chetty; na
s. Mnu. Maluleka Nkopo.

Imibuto icondziswa ku:
Harold Maloka
Makhalekhikhini: 082 847 9799

Share this page

Similar categories to explore