Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi mhla ti-2 Indlovulenkhulu 2016

1. Kucala kwekusebenta kwetinhlelo letimcoka tahulumende
 
1.1. IKhabhinethi iyemukele Inkhulumomcombelelo ya-2016 letfulwe yiNdvuna Yetetimali Pravin Gordhan mhla tinge-24 Indlovana 2016. LoMcombelelo ukhombisa kukhona kwetfu kumelana nebumatima, kutinikela kanye nekuhlakanipha njengaloku sikhona kubhukula kulesikhatsi sesimo semnotfo lesibi emlandvweni losandza kwendlula.
 
Lomcombelelo uhlangabetana naloko lelive lelikudzingako uphindze udale kutsi siwetsembe lomnotfo ngekutsi sibeke lelive endleleni yetekukhula kwemnotfo longukhukhulelangoco, losimeme nalesingawetsemba futsi.
 
IKhabhinethi iphindze futsi iyachubeka yemukela tinyatselo letimcoka letitsatsiwe tekunciphisa tindleko iphindze futsi iyatinikela ekusebentisaneni ngekuhlanganyela nayo yonkhe imikhakha ekufakeni ligalelo lemtamo wavelonkhe kutsi kucale kusebente letinyatselo letishiwo nakwetfulwa umcombelelo.
 
1.2. IKhabhinethi yemukela Licembu Lebetindzaba Lamengameli (i-PPC) leletfulwe nguMengameli Jacob Zuma. Le-PPC itawakhiwa bahleli betepolitiki, bachumanisi betepolitiki, lababika ngetepolitiki kanye netintsatseli teteminotfo letigunyatwe kutsi tibike ngetindzaba letitsintsa Lihhovisi Lamengameli ngalokuchubekako kanye nangalokugcwele.
 
Inhloso ye-PPC kutsi betindzaba banike kufinyelela lokuncono kulwatiso. Itawuphindza futsi yente kube ncono kutsi betindzaba bafinyelele kuMengameli kanye naseHhovisi Lamengameli, kute kucinisekiswe kutsi tintsatseli nato titfola lwatiso lolwendvulelako kanye netinchubo kute tente ncono kuvisisa kwato kanye nekubika kwato. Emalunga elicembu labetindzaba lasisekelo nawo futsi atawutjelwa ngalamafisha Lisekelamengameli kanye nangunome ngabe nguyiphi Indvuna lemenywa nguMengameli kutsi yabelane ngetinhlelo telive letibalulekile.
 
1.3. IKhabhinethi ivakalise kudvumisa kwayo ngeligalelo leNingizimu Afrika lebenalo ekwenteni kutsi kube nekuthula eBurundi, lokuyintfo lehambisana nenchubomgomo yetfu yemave angephandle yekutinikela kutsi sicinisekise kutsi kunekuthula nekutinta kulelivekati. 
 
Iphindze futsi Ikhabhinethi yayemukela imiphumela ye-inclusive Inter-Burundian Dialogue lebeyibanjiwe ngesikhatsi kuvakashe litsimba leliphakeme Letinhloko Tembuso kanye naHulumende teLubumbano Lwe-Afrika (i-AU) eBujumbura eBurundi, lebeliholwa nguMengameli Zuma.
 
1.4. IKhabhinethi iyakwemukela kukhetfwa kwaMengameli Zuma nguMabhalane Jikelele waMhlabuhlangene (i-UN) Ban Ki-moon, kutsi abe ngusihlalo ngekuhlanganyela weKhomishini Lephakeme Yetekucasha Kutemphilo kanye Nekukhula Kutemnotfo naMengameli François Hollande waseRiphabhulikhi yaseFrance. Loku akusiko kwekucala kutsi Mengameli Zuma akhetfwe ngumtimba wemhlaba kutsi ente umsebenti wemhlaba wonkhe. Lokukhetfwa kwakhe kuyindlela yekutsatsela etulu umsebenti webuhloli lobuhle lobentiwa nguMengameli wetfu esigabeni semave ngemave.
 
LeKhomishini itawukhutsata kudaleka kwematfuba emsebenti lamasha emkhakheni wetemphilo kuwo onkhe emave, ikakhulu emaveni lasengakatfutfuki kuyaphi. Loku futsi kuphindze kucinise kucala kwekusebenta kwe-Ajenda Ya-2030 Yentfutfuko Lesimeme, letawudlala indzima lenkhulu ekulungiseni lensayeya lemihiba lemtsatfu yekusweleka kwemsebenti, buphuya nekungalingani.
 
1.5. IKhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kweLuklayo Lwavelonkhe Lwemmango Lwa-2016 eMamelodi lapha ePitoli lolwentiwe yiNdvuna yaseHhovisi Lamengameli Jeff Radebe kanye naSolubalo Jikelele Pali Lehohla. Luklayo lwalonyaka lwentiwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “INingizimu Afrika Lengiyatiko, Likhaya Lengilivisisako” futsi kuhloswe ngalo kufinyelela emakhaya langetulu kwetigidzi leti-1.5 – lolukhulu kakhulu nalucatsaniswa nalolo lolwentiwa eminyakeni lesihlanu leyengca lapho kwatsatfwa khona kuphela emakhaya la-300 000. Loluklayo lutakwentiwa ngenyanga yaMabasa kantsi imiphumela yalo itakwatisa ekupheleni kwenyanga yeNhlaba 2016.
 
1.6. IKhabhinethi ikhatsatekile ngembiko lowetfulwe yiNhlangano Yemhlaba Yetemphilo kanye neNhlangano Yetemnotfo Nekubambisana Nentfutfuko kuLuphenyo Lwemakethe Yetemphilo lobeluholwa nguJaji Sandile Ngcobo. Lemibiko ikhomba kutsi iNingizimu Afrika inika bantfu tinsita tetemphilo letibita kakhulu nakucatsaniswa nalamanye emave. Ikhabhinethi itawulindza kuphotfulwa kwaloluphenyo ngembikwekutsi iphefumule ngaloludzaba.
 
2. Tincumo letimcoka teKhabhinethi
 
2.1. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweNdlelalisu Yesikhashana Yekulungisa Kungcoliseka Kwemoya eMimangweni Leminyene Lenemalingena Lencane yaseNingizimu Afrika kute ummango uphawule. Lendlelalisu ihlose kunika indlela yekwenta tintfo legcilile kute kubukanwe nemazinga lasetulu ekungcoliseka kuletinye taletindzawo letiminyene temimango lenemalingena lencane. Lendlelalisu inika indlela yekwenta tintfo lechumene yekucala kusebenta kwalemitamo yekunciphisa kusha kwemafutsa asemakhaya. Lesingenelelo sekucinisekisa kutsi letindzawo tenta tintfo ngekuhambisana ne-National Ambient Air Quaity Standards. Lendlelalisu legcilile itawusekela indlelalisu yavelonkhe levele ikhona yekubukana nekungcoliseka kwemoya kulelive.
 
2.2. IKhabhinethi ikuvumile kubanjwa ngekuhlanganyela kweNgcungcutsela Yengculazi Ye-21 Yemave Ngemave (i-AIDS 2016) emkhatsini wahulumende kanye neNhlangano Yemave Ngemave Ye-AIDS lapha e-International Convention Centre (e-ICC) eDurban kusukela mhla ti-18 kuya mhla tinge-22 Kholwane 2016. Kubanjelwa kwalengcungcutsela kulelive kutakwenta kutsi kulwa kwalelive ne-HIV kanye nesifo sesifuba kube setulu kuphindze kube nelifutse kuyinye yetinsayeya letibaluleke kakhulu lapha eNingizimu Afrika, kulesifundza kanye nasemhlabeni wonkhe. 
 
Lengcungcutsela itawenta kutsi kube nenkhundla yebacwaningi labavela emhlabeni wonkhe kutsi bashiyelane ngelwati lolusha kulendzima, kufundziswane ngebungcweti balomunye kanye nekutfutfukisa tindlelalisu tekwenta ncono yonkhe imikhakha yemitamo yetfu lehlanganisiwe yekwelapha nekuvikela i-HIV.
 
3. Umtsetfosivivinyo
 
3.1. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wa-2015 Wekuchibiyela Tekutfutsa Tavelonkhe Tendlela Yaseveni, lochibiyela Umtsetfo Wavelonkhe Wetekutfutsa Wendlela Yaseveni, wa-2009 (Umtsetfo we-5 wa-2009). Letichibiyelo taloMtsetfo Wavelonkhe Wetekutfutsa Wendlela Yaseveni wa-2009 utawuchubela embili lenchubo yekuntjintja nekwakha kabusha luhlelo lwavelonkhe lwetekutfutsa lwendlela yaseveni. Loku kutawuba neligalelo lelihle lelitawuholela ekutseni kube nensita yekutfutsa ummango lephephile, lenekufinyeleleka, lengabiti kanye nalephumelelako.
 
LoMtsetfosivivinyo unika kutsi kube netintfutfuko letinsha kumkhakha wetekutfutsa. LoMtsetfosivivinyo uyinkhombandlela, emkhatsini waletinye tintfo, tekutfutsa letingasito timoto; tinsita tekutfutsa te-ehailing kanye nekutihlanganisa netekutfutsa temmango. Uphindze futsi unike kutsi kube nekuphatfwa lokukhanyako mayelana nemandla lanikiwe kanye nemitsetfo macondzana nekukhishwa kwetimvume tekusebenta kwetitfutsi temmango.
 
LoMtsetfosivivinyo utawuphindza futsi usite ekucaleni kwekusebenta kwe-Integrated Public Transport Networks kantsi futsi uyincenye yeLuhlelo Lwavelonkhe Lwesakhiwonchanti kanye Nemklamo we-7 Wendlelalisu Lehlanganisiwe, lolugcile ekusebentiseni intfutfuko lechumanisiwe yasedolobheni kanye nenethiwekhi lehlanganisiwe kute kwentiwe kutsi emadolobhakati  abe tinjini tekukhula.
 
4. Imikhosi letako
 
4.1. Mengameli Zuma utawuvakashela e-Federal Republic of Nigeria ngekweLuhlelo Lwembuso kusukela mhla ti-8 kuya mhla ti-9 Indlovulenkhulu 2016. Lokuvakasha ngekweLuhlelo Lwembuso kutawucinisa budlelwane lobukhona emkhatsini walamave lamabili kuphindze futsi kwente ncono kuhwebelana emkhatsini walesifundza. 
 
4.2. Inyanga Yemalungelo eLuntfu ngeNdlovulenkhulu 2016 itawugujwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “INingizimu Afrika ibumbene ekulweni nebuhlanga.” Litiko Letebuciko Nemasiko lidvwebe luhlelo lwenyanga yonkhe lolufaka ekhatsi luchungechunge lwetinkhulumiswano letimayelana nekusebenta ngekubambisana ekwakheni ummango wentsandvo yelinyenti longabandlululani ngebuhlanga, longabandlululani ngebulili kanye nalolinganako. 
 
IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi baphawule ngaLoluhlelo Lwavelonkhe Lwekwenta lwekulwa neBuhlanga, Kubandlulula ngekweBuhlanga, Kutondza Bekuchamuka kanye Nekungabeketelelani Lokuhambisana naloko (lwa-2016-2021) ngembikwa mhla tinge-30 Inhlaba 2016. Loluhlelo lunika kutsi kube nenchubomgomo yemmango yekulwa nekubandlululwa ngekwebuhlanga letawusita ekunikeni lifutse etibophelweni tetfu temave ngemave temalungelo eluntfu.
 
4.3. I-Russia-Africa Anti-Drug Dialogue letawuba se-ICC eDurban kusukela mhla ti-8 kuya mhla ti-9 Indlovulenkhulu 2016 inika kutsi kube nenkhundla yekwenta ncono Luhlelo Lwavelonkhe Lolukhulu Lwetidzakamiva (2013-2017).
 
Kulwa netidzakamiva letingekho emtsetfweni kuhambisana neLuhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko kantsi lenkhulumiswano ingaphasi kweliso laMhlabuhlangene ngekulandzela tibophelelo teTingcungcutsela taMhlabuhlangene Tetidzakamiva kanye Nebugebengu Lobuhlelekile Bemave Ngemave, Luhlelo Lwamhlabuhlangene Lwekwenta lolumacondzana Nekulawula Tidzakamiva (2013-2017) kanye netincumo te-BRICS (iBrazil, iRussia, iIndia, iChina neNingizimu Afrika).
 
Lengcungcutsela inguMhlangano wekulandzelela we-Russia-Africa Anti-Drug Dialogue, lehlose kwetfula livi linye lelibumbene kutsi baholi bemhlaba bahlose kulwa njani nalenkinga yetidzakamiva yemave ngemave. Loku kutakwetfulwa kuSeshini Jikelele Lekhetsekile yaMhlabuhlangene ngaMabasa 2016.
 
4.4. Hulumende – ngekuhlanganyela naMabhalane Wemave e-Commonwealth, Inyuvesi yaseNingizimu Afrika (i-UNISA) kanye ne-Sikhungo Savelonkhe Sekutfutfukiswa Kwelusha – batawube babambe Ingcungcutsela Yesibili Yemave e-Commonwealth lemayelana neMsebenti Welusha letawube ibanjelwe lapha ekhempasini yase-UNISA ePitoli kusukela mhla ti-8 kuya mhla ti-10 Indlovulenkhulu 2016. Lengcungcutsela itawube yenteka ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kumbandzakanya Bantfu Labasha eKwakheni Sive: Indzima Yelusha Yekusebenta” futsi itawuhlola kabusha indzima ledlalwa lusha lolusebentako kanye netifundziswa ekumbandzakanyeni bantfu labasha ekutfutfukiseni emave abo.
 
5. Lokushiwo yiKhabhinethi mayelana netindzaba letimcoka eveni
 
5.1. IKhabhinethi iyawuphindza umlayeto waMengameli Zuma wesidzingo sekuhlonipha tikhungo netinchubo letisungulwe ngekulandzela Umtsetfosisekelo waseRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika wa-1996 kanye nemtsetfo. Mengameli Zuma ulungisa loludzaba lweKhomishana ye-SARS kanye neNdvuna Yetetimali ngekusebentisa tindlela letingito nekulandzela tindlela letisemtsetfweni.
 
Mengameli uhlelembisa tinyatselo tekulungisa letinkinga ngekutibophelela nangendlela lekahle kute kuzuze wonkhe umuntfu. IKhabhinethi icela onkhe emacembu lanenshisekelo kuloludzaba kutsi asebentise kutitsiba nekutibamba, kanye futsi nekutsi avumele litfuba lekutsi letinkinga tisonjululwe ngekusebentisa tindlela letingito.
 
5.2. IKhabhinethi icela kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika babhalisele Lukhetfo Lwahulumende Wendzawo lwa-2016 mhla ti-5 kanye namhla ti-6 Indlovulenkhulu 2016. Akufani njenganakunelukhetfo lwavelonkhe, lukhetfo lwahulumende wendzawo ludzinga kutsi ubhalise kulelo wadi lohlala kulo.
 
Kubalulekile kutsi ube namatisi (i-ID) – matisi wakho loluhlata lonebhakodi kanye neLikhadimatisi kokubili kutakwemukelwa – kanye futsi nekuhlola simo sakho sekubhalisa, inombolo yeliwadi kanye nesiteshi sekuvota. Onkhe emahhovisi eLitiko Letasekhaya atawube avuliwe kusukela ngensimbi ye-08:00 kuya ensimbini ye-17:00 mhla ti-5 kanye namhla ti-6 Indlovulenkhulu 2016, loku kuyahambisana nema-awa ekusebenta eKhomishini Yelukhetfo Letimele kulamalanga lamabili.
 
IKhabhinethi icela bonkhe labasha nalabavota kwekucala kutsi babhalise kute batewuvota. Ngekuvota kwakho kusho kutsi utsatse sinyatselo sekutsi uvakalise livi lakho etincumeni letikutsintsako naletitsintsa ummango wakho. Hulumende wendzawo usetandleni tenu!
 
5.3. IKhabhinethi iyayisola kakhulu imishuco yebafundzi leneludlame ekhatsi, letsikamete kufundza kulamanye emanyuvesi lokuholele ekucekeleni phasi kwemphahla. Lemishuco incisha bafundzi labafanele litfuba lekuchuba tifundvo tabo kanye nekukhinyabeta lilungelo labo lemfundvo lephakeme. Hulumende uvule tindlela tekuchumana nabo bonkhe labatsintsekako emfundvweni lephakeme kutsi kucocisanwe futsi kube netinkhulumiswano. Loku kuholele ekutseni simo sibuyele kulesingiso kanye nekugcugcutela kutsi kube nekubumbana kutenhlalo emanyuvesi etfu ngenhloso yekutfola tisombululo tesikhatsi lesisemkhatsini kuya esikhatsini lesidze taletinsayeya letilumbene nekuntjintjwa kwalomkhakha njengaloku kuchaziwe kutincumo teNgcungcutsela ya-2015 Yekuntjintja Imfundvo Lephakeme.
 
IKhabhinethi iyayesekela imitamo yema-ejensi ekugcinwa kwemtsetfo kucinisekisa kutsi lisiko letekufundza libuyela esimeni salo, nekutsi imphahla iyavikeleka kanye nemalungelo alowo nalowo ayavikeleka. Kusebenta kwemtsetfo kungetulu kwako konkhe futsi kufanele kutsi kugcinwe ngaso sonkhe sikhatsi. Kuthula nekuzotsa kufanele kutsi kubuyiselwe emanyuvesi etfu kute kutsi tinhlelo tekufundza tichubeke ngesikhatsi kusalungiswa letinsayeya tesikhatsi lesisemkhatsini netesikhatsi lesidze.     
 
IKhabhinethi ibashayela lihlombe labo bafundzi labakhombise kubumbana bema balwa nebuhlanga kanye nemcondvo longamukeleki wekulwa nalabamhlophe, lokube sibonelo lesihle sekutsi singasebentisana sonkhe ngekuhlanganyela ekwakheni kulenchubekelembili kanye nakuloko lesesikuzuzile kulomkhakha wetemfundvo lephakeme ngekulungiselela lomnyaka wekufundza lesikuwo. Kufanele kutsi siyivikele leyo nchubekelembili siphindze futsi sivumele kutsi kubuye kuthula nemtsetfo kuwo onkhe emanyuvesi etfu.
 
IKhabhinethi iphindza futsi icela bonkhe labatsintsekako kutsi basebente ngekubambisana kute kutsi emanyuvesi etfu abe baholi bekumbandzakanya wonkhe wonkhe kanye neluntjintjo. 
 
5.4. IKhabhinethi iyasibona siphakamiso lesentiwe sekuhlanganisa ndzawonye kwetinkampani letintsatfu letisebenta ngekufaka emabhodleleni tinatfo tentela Inkampani Yaka-Coca-cola eNingizimu Afrika. IKhabhinethi ivile kutsi loludzaba lusatawulalelwa eNkhundleni Yetekucudzelana. IKhabhinethi ivakalisa kukhatsateka kwayo ngekulahleka kwemisebenti lokutawubakhona kulesiphakamiso kanye nekuncipha kwemisebenti ngalokukuhlanganiswa. Ngekubuka lizinga lelisetulu lekuswelakala kwemisebenti, Ikhabhinethi icela kutsi leto tinkampani tente siciniseko sekutsi imisebenti ayilahleki kanye nekutsi nemazinga lasekhatsi emisebenti agcinwa anjalo.
 
5.5. IKhabhinethi ihalalisela Umnu. Xavier Carim Lolincusa laseNingizimu Afrika eNhlanganweni Yemhlaba Yekuhwebelana (i-WTO), lokhetfwe kutsi abe ngusihlalo Wemtimba Losombulula Tinchabano weMkhandlu Jikelele Wenhlangano Yemhlaba Yetekuhwebelana. LoMkhandlu Jikelele ungumtimba lophakeme lotsatsa tincumo we-WTO emkhatsini Wengcungcutsela Yetindvuna. Kukhetfwa kweLincusa Carim kuyincenye yekuvuma kubaluleka kwendzima ledlalwa yiNingizimu Afrika ku-WTO kuphindze futsi kube yincenye yebufakazi ngebunjalo lobuhle beLincusa Carim.
 
5.6. IKhabhinethi isivile simemetelo se-Barclays PLC sekunciphisa emasheya ayo lange-62.3%  eBarclays Africa Group Limited (i-BAGL) kuleminyaka lemibili letako kuya kulemitsatfu. I-Barclays PLC, ikakhulu i-CEO, ichumane nelihhovisi leSikhwama Savelonkhe kanye neLibhangesilulu LeNingizimu Afrika  ekukhulumisaneni lokuvulekile, futsi siyakwemukela kutinikela kwalenkampani kutsi icale kusebentisa indlelalisu lensha yayo ngendlela letawunciphisa lifutse kutemnotfo lapho i-BAGL isebenta khona. Libhangengodla litawusebentisana ne-Barclays PLC kanye ne-BAGL kucinisekisa kutsi nome ngabe ngubuphi bungoti lobungaba khona buvikelwe nekutsi tinyatselo letifanele titawutsatfwa kute kulawulwe kungena nekuphuma kwemali yekuchuba umsebenti.
 
5.7. IKhabhinethi yetfulela sigcoko bonkhe labo labakhetsiwe nalabo labazuze imiklomelo emcimbini Wemklomelo Wavelonkhe Wabothishela lebewukadze umhla tinge-27 Indlovana 2016. Laba bothishela labatinikele labachubela embili live lakitsi ngekucinisekisa kutsi emaklasi abo akhicita bafundzi labanenshisekelo labatawuba neligalelo ekutfutfukiseni iNingizimu Afrika.
 
5.8. IKhabhinethi ihalalisela i-Market Theatre eJozi ngekugubha iminyaka lenge-40 yaba khona. Ngesikhatsi seminyaka yelubandlululo lenkhundla yetekukhombisa imidlalo yasesiteji yagucuka yaba luphawu Lwemzabalazo ngekutsi iteke indzaba lengiyo yaseNingizimu Afrika.
 
5.9. IKhabhinethi ihalalisela thishela wetemculo, Umnu. Chad Hendricks, waseRetreat eCape Flats ngekuwina umklomelo Wemcudzelwano i-Len van Zyl Conductors eKapa. Umklomelo wakhe ufaka ekhatsi umfundzate wetinyanga letintsatfu aseMelika lokutawutsi ngaleso sikhatsi Umnu. Hendricks utawube afundza ePhiladelphia Orchestra futsi utawube aceceshwa nguSolwati lowatiwako Victor Yampolsky eChicago.
 
5.10. IKhabhinethi ihalalisela umkhiciti wemafilimu, Umnu Anant Singh, ngekulala kwakhe kwesitsatfu waklonyeliswa ngelifilimu lelitsi, Shepherds and Butchers ku-Panorama Audience Award for Fiction Film eBerlin International Film Festival. Lena yimphumelelo lenkhulu ngobe lelifilimu belicudzelane nemafilimu lange-55 lavela emaveni lange-33.
 
6. Kubekwa etikhundleni
 
Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele.
 
6.1. Kunwetjwa kwenkontileka yaMnu. Lionel October njengeMcondzisi Jikelele (i-DG) eTikweni Letekuhwebelana Netimboni, sikhatsi seminyaka lesihlanu. 
 
6.2. Kucashwa kwaDkt.Mantlhake J Maboya njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG): Inchubomgomo Yekharikhulamu neKwelusa eLitikweni Letemfundvo Lesisekelo.
 
6.3. Kucashwa kwaMake Shamilla Chettiar njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Inchubomgomo neTinsita Telwati eTikweni Letekuvakasha.
 
6.4. Kucashwa kweMnu. Mbulelo Tshangana njengeMcondzisi Jikelele eLitikweni Letekuhlaliswa Kwebantfu.
 
6.5. Kucashwa futsi kweMnu. Kutoane Obed Kutoane njengeSikhulu Lesilawulako e-Export Credit Insurance Corporation of South Africa SOC Limited.
 
6.6. Kucashwa kweMnu. Vuyo Mafata njengeKhomishina Yekuncephetelisa: Sikhwama Sekuncephetelisa eLitikweni Letemisebenti.
 
6.7. Kucashwa ku-Takeover Regulation Panel sikhatsi seminyaka lesihlanu:
a) Make Neo Phakama Dongwana (Sihlalo);
b) Solwati Stephanie Marie Luiz (Lisekela Lasihlalo);
c) Solwati Shirley Zinn (lilunga lephaneli);
d) Adv Rory Voller (lilunga lelikhetsekile);
e) Make Wendy Ndlovu (lilunga lelikhetsekile);
f) Make Annalie de Bruyn (lilunga lelikhetsekile); kanye
g) NeMnu.Nano Abram Matlala (lilunga lephaneli).
 
6.8. Kucashwa kuBhodi yaseNingizmu Afrika Yemandla eNozi sikhatsi seminyaka lemitsatfu:
a) Umnu. Nqaba Ngcobo;
b) Dkt. Namane Magau;
c) Dkt. Xolani Mkhwanazi;
d) Dkt. Alex Smanga Tsela;
e) Make Rosemary Mosia;
f) Dkt. Kelvin Kemm (Sihlalo);
g) Umnu. Zibusise Comfort Ngidi;
h) Make Pamela Bosman; kanye
i) neMtfwana wenkhosi  Kennedy Tshivhase.
 
Imibuto ingacondziswa ku: Make Phumla Williams (Libamba Lasomlomo Wekhabhinethi)
Makhalekhikhini: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore