Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi Wamhla ti-16 Imphala 2016

1. Kufezekiswa Kwetinhlelo Tahulumende Letibalulekile

1.1. IKhabhinethi ifisela bonkhe bafundzi inhlanhla lapho bacala kubhala luhlolo lwabo lwekuphela kwemnyaka. Bafundzi bamatikuletjeni banga-2016 bayakhutsatwa kutsi batinte futsi bagcile ngesikhatsi basayocala kubhala Luhlolo lwabo Lwesitifiketi Savelonkhe Lesiphakeme lwanga-2016 lolucala ngalokusemtsetfweni mhla tinge-24 Imphala 2016 bese luphela mhla tinge-29 Lweti 2016.

1.2. IKhabhinethi ifisa kugcizelela simemo sayo lesicondziswe kulo lonkhe lelive sekutsi kwesekelwe yonkhe imitamo yekonga luhlelo lwemnyaka wekufundza lwanga-2016. Lemitamo leholwa nguhulumende ngekusebentisa Licembu Letindvuna Lelisebentako libambisene netitjudeni, batali, emanyuvesi nalabatsintsekako iyinkhomba yekutinikela kwetfu ngekubambisana simunye kute sitfole tisombululo tekubuyisela umkhakha wetemfundvo lephakeme esimeni sawo lesifanele, lesitintile.

IKhabhinethi ivelana netitjudeni ngeluvo lwato letiluvakalisile mayelana netinsayeya letibukene nato tetindleko tekufundza letibita kakhulu, indzawo yekuhlala, tincwadzi tekufundza, titfutsi kanye netindleko tekutiphilisa.

Nangabe lomnyaka wekufundza uyaphunyuka, emanyuvesi nemakolishi angeke afike esiphetfweni salomnyaka, balinganiselwa kulabasigidzi bafundzi labatawuphotfula matikuletjeni labangeke bemukelwe kutemfundvo lephakeme nga-2017. Luchungechunge lwemtselela lutawuvakala ngendlela yekutsi tonkhe titjudeni kusuka emnyakeni wekucala kuye kuwekugcina titawutsintseka kuphindze futsi kutsintseke nemnotfo wetfu ngoba phela kutawubete baphotfuli bemanyuvesi labasha labanemakhono labatawungena emakethe yemsebenti.  

Ekugcineni-ke, labo lebekufanele kutsi ngabe baphotfulile baba bodokotela, bonjiniyela, bagcinimabhuku, bothishela kanye naletinye tinhlobo tetingcweti letinyenti angeke babe sesimeni sekungena emnotfweni.

IKhabhinethi iwesekela ngalokuphelele emalungelo ekutfola imfundvo lacuketfwe Kumculu Wenkhululeko neMtsetfosisekelo wetfu, futsi labekwa embili kuteLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (NDP). Siyachubeka futsi sesekela lilungelo lekufinyelela imfundvo lephakeme, ikakhulu kwalabo labaphuyile.

Umculu Wenkhululeko utsi "imfundvo lephakeme nekuceceshwa kwetebucwepheshe kutawuvulelwa wonkhewonkhe ngendlela yekunikwa lusitomali lwembuso nemifundzate leniketwa ngekuya ngekufaneleka."

Umtsetfosisekelo ubeka ngalokuchubekako kutsi "Wonkhewonkhe unelilungelo lekutfola imfundvo lechubekako letawuniketwa ngumbuso ngekusebentisa tindlela letifanele kutsi ihlale njalo ikhona futsi ifinyeleleka.

Ngekuvisisa bukhulu betinsayeya letikutemfundvo lephakeme, Mengameli Jacob Zuma sewukhulise Licembu Letindvuna Lelisebentako ngekutsi afake Indvuna yeTekuchumana, yeTekuhlaliswa Kwebantfu, yeTetimali neyeTekutfutfukiswa Kwetenhlalo.  

Hulumende sewutfole tiphakamiso letinyenti letivela kutigodzilukhetfo letinyenti letehlukene kanye nalabatsintsekako. Kunenchubo yetebucwepheshe lechubekako yekutilinganisa futsi kutsi lapho lomsebenti sewuphelile, kutawuniketwa tindlela letingakhetfwa tekusombulula letinsayeya letikhona.

Hulumende utawuchubeka atsatse tinyatselo tekwenta kutsi kube nemitfombolusito letawutfolwa ngito tonkhe titjudeni letifanelekile kutsi titfole i-NSFAS ngalokuchubekako kukhokhela tonkhe tindleko tekufundza emanyuvesi nasemakolishi e-TVET ethemini lendze.  Hulumende utawuphindze futsi ente tindlela tekusombulula tinsayeya bafundzi letibukene nebafundzi "labakumkhatsi longanakwa" labangafaneleki kutfola lusito ngaphansi kwemitsetfo ye-NSFAS yamanje kepha babe bakhona kukhokhela tindleko tekufundza letiphelele ngaphandle kwelusito.   Konkhe loku kutawungeniswa ngesivinini nangebubanti lobuya ngelinani lekukhula kwalababhalisako kanye nemitfombolusito lekhona.

Ikhomishini Yekuphenya Yelihhovisi laMengameli kuTemfundvo Lephakeme Nekucesha liyachubeka nemsebenti walo futsi litawusita hulumende kutsi atfole sisombululo sesikhatsi lesidze sekufinyelela imfundvo lephakeme ikakhulu labo labaphuyile.

Indvuna yeTetimali itawetfula Sitatimende Senchubomgomo Selwabiwomali Lolusemkhatsini mhla tinge-25 Imphala 2016 lolutawendlala luhlakamsebenti lwetimali lolubanti lwalethemu lesemkhatsini.

Ngemnyakatimali-2016/17, hulumende wabele temfundvo lephakeme imitfombolusito leminyenti kakhulu, lokwente Litiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha kutsi litfole lwabiwomali lwetigidzigidzi letinge-R49.2.

IKhabhinethi ikholwa kutsi kusekutsini sitjale emfundvweni silive kube ngulapho-ke senta inchubekelembili lengiyo ekusombululeni letinsayeya letimkhakhamitsatfu tekweswelakala kwemisebenti, inhlalo nekungalingani.  Hulumende ukuvile kukhala kwetitjudeni futsi utawubalekelela kutindleko tanga-2017 ngalokufika ku-8%, kukhokhela imali lekhuphukile ngekusebentisa sibonelelomali sekuvala ligebe egameni labo bonkhe labaphuyile, umkhakha losebentako futsi lobitwa ngekutsi titjudeni  “temkhatsi longanakwa”, k.k. titjudeni letivela emakhaya latfola imali lengenako lefika ku-R600 000 ngemnyaka. Loku kusho kutsi bafundzi labafanelwe kutfola i-NSFAS nebafundzi "labasemkhatsini longanakwa" angeke bakuve kukhushulelwa imali, ngoba hulumende utawubakhokhela lamaphesenti emali lalungisiwe. Leselekelelo sitawufika kutigidzigidzi le-R2.5, leyenta ngetulu kwe-70% wato tonkhe titjudeni letisengakaphotfuli.

Bonkhe labatsintsekako bafanele kutsi basebente ngekushesha basebentele kwakha imibandzela netimo letivumela luhlelo lwekufundza kutsi lucale masinyane. Kucinisekisa kutfolwa kwenchubekelembili kwelilungelo lemfundvo lechubekako, hulumende utawenta indlelalisu, asebentisana nalabatsintsekako labafanele, kugucula emanyuvesi nemakolishi e-TVET kwenta ematfuba ekufinyelela imphumelelo, kusita ngetimali nekwesekela titjudeni netikhungo.  Labatsintsekako labanyenti labafaka ekhatsi emkhatsini walabanye titjudeni, emabhange nemabhizinisi betfule tiphakamiso letehlukene letimayelana nekutsi singayisita njani ngetimali imfundvo lephakeme ikakhulu bafundzi labaphuyile. Ngako-ke Licembu Letindvuna Lelisebentako litawuhlanganisa ndzawonye bonkhe labatsintsekako kute kutsi bakhe indlelalisu letawuvula indlela yekutfola sisombululo.

IKhabhinethi iyakwemukela kucala kwemaklasi kumanyuvesi etfu lamanyenti, futsi icela bonkhe bafundzi kutsi babuyele emaklasini. Lesi sikhatsi lesimatima kakhulu seluhlelo lwekufundza lapho khona luhlolo lwekuphela kwemnyaka selusemnyango. Hulumende ukholelwa kutsi tintfo letikhatsata bafundzi tingalungiswa ngekutsi kukhulunyiswane lube luhlelo lwekufundza luchubeka.

IKhabhinethi iyachubeka nekukhatsateka ngekubhedvuka kwetibhelu tebudlova tetitjudeni kulamanye emakhempasi emanyuvesi kulo lonkhe lelive.  Nanobe nje lilungelo lekubhikisha livikelekile ngaphansi kweMtsetfosisekelo, kute indzawo yebudlova, kwesabisa nekumoshwa kwemphahla.  

Bonkhe labatsintsekako bafanele kutsi bente konkhe lokusemandleni abo kutsi batsatse tinyatselo letifanele kutsi kongiwe loluhlelo lwekufundza ngoba imiphumela yaloko lekutawubukwana nayo itawuba mibi kakhulu emnotfweni, kutitjudeni nakulabenta matikuletjeni. Imfundvo ingumtfwalo wawonkhewonkhe, asesisebentisane sonkhe simunye kute sente kutsi kube nesimo lesitintile kutemfundvo lephakeme yelikusasa lebantfwana betfu nelikusasa lelive letfu.

1.3. IKhabhinethi ilwemukele lutjalomali lwetigidzigidzi leTintsatfu Temarandi lwe-Marriot International lolutawubona licembu lelikhulukati lemhlaba lakha emahhotela lamasha lasihlanu. Lesimemetelo sikhombisa kutetsemba kwemtjalimali kulelive netimphumelelo takusasa temnotfo wendzawo.

1.4. INingizimu Afrika kwatsiwa ihamba embili ekulawuleni tikweleti nekukhipha emabhondi lamakhulu e-Afrika lengaseningizimi yeSahara akhishwa Liphephandzaba leTimakethe Letisakhasa, umhlanganyeli weMihlangano Yemnyaka ye-IMF/Libhange Lemhlaba. Lomklomelo utfolwe ngemuva kwekutsi Libhange lemhlaba lemukele kusebenta kahle kakhulu kuletehlukahlukene/kuhleleka kwetikweleti. Lokuhlonishwa loku kubufakazi bemphumelelo lelive leluchubeka nekuyitfokotela etimakethe temhlaba letinkhulu kanye nendlela lehlakaniphile lelive lelilawulwa ngayo.

1.5. Kuvakashela Kwembuso eKenya kwekucala kwemholi wembuso waseNingizimu Afrika, Mengameli Jacob Zuma, kusukela kwacala intsandvo yelinyenti, kwafaka ekhatsi litsimba letemabhizinisi lelabhekisa emabombo kuForamu Yetemabhizinisi yeKenya neNingizimu Afrika, lokwahlolisisa ematfuba elutjalomali nekuhwebelana. Kwasayinwa letivumelwano Tekuvisisana letilandzelako: kubambisa kwemaphoyisa, kongiwa nekulawulwa kwetinhlobonhlobo tetitjalo netilwane neMhume Wetitfutsi weLugu lwaseLamu ngaseNingizimu yeSudan ne-Ethiopia.

1.6. Iseshini Yesibili yeKhomishini Yemave Lamabili lesemkhatsini weNingizimu Afrika neRephabhulikhi yaseNamibia yagcizelela kutinikela kwetfu simunye ngemkhakha wekubuyeketwa kwetindzaba temave lamabili, tesigodzi netemave emhlaba. Sivumelwano Sekuvisisana seTemfundvo Lephakeme sesiphetsiwe, kufaka ekhatsi kusayinwa kweMibandzela Yekutsatsisela yeLikomidinhlanganisela leTingcweti teMnyele we-Orange River.

1.7. Kuvakashela eVietnam naseSingapore ngekwemsebenti kweLisekelamengameli Cyril Ramaphosa kwasetjentiselwa kutsi kuvule tindzawo takusasa tekuhwebelana kanye nelutjalomali, kanye nekuheha Emabhizinisi Embuso waseSingapore kutsi utjale imali eNingizimu Afrika ngekusebentisana kwaLabatimele naHulumende, ngekuhambisana neLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica lweNingizimu Afrika. Kwaphindze futsi kwacinisekiswa kutinikela kweSingapore kutsi isite iNingizimu Afrika ngekutfutfukisa emakhono nekukhulisa linani lemakhozi ekucecesha titjudeni taseNingizimu Afrika ngaphansi kweLuhlelo Lwekubambisana lweSingapore.

1.8. Mengameli Jacob Zuma wetfula inkhulumo kuNkhomfamnyaka Yebaholi beMakhomishini baseNingizimu Afrika lokwavula inkhundla yekutsi bonkhe baholi betfu bemamishini babelwane ngemibono mayelana netindzaba netintfo letibekwa embili letibeka kutsi bakwati kutsi bachubeke nekumelela live letfu kancono. Bameleli betfu kulamanye emave banemtfwalo wekwakha budlelwano nekusebentisana lokutasisita kutsi sizuze imigomo yetfu ye-NDP, lolufaka ekhatsi kukhula, imisebenti nemphilo yebantfu betfu lenesitfunti.

1.9. Mayelana nekuphendvula kutidzingo temimango yetfu nemabhizinisi, Indvuna Yetemanti Nekuhanjiswa Kwendle  Nomvula Mokonyane utawususa lisoyi lekwakhiwa kweSigaba Sekucala seMklamo WeVaal Gamagara lobita tigidzigidzi leti-18, kuloLesihlanu lesikuwo, mhla tinge-21 Imphala 2016. Ekupheleni kweSigaba Sekucala, bazuzi batawufaka ekhatsi emapulazi emfuyo la-14, timayini leti-12, emapaki agezi wemandla elilanga, nemimango yaseKathu, Olifantshoek, neHotazel, utawuzuzisa bantfu laba-23 499.

1.10. Kwetfulwa kwesigaba sekucala sePaki Yetimboni Isithebe lephuculiwe lebita tigidzi letinge-49  eMandeni, KwaZulu-Natal, kwenta incenye yeLuhlelo Lwekuphuculwa kweMapaki eLitiko Letetimboni Nekuhwebelana, futsi ibekwe embili kute kutsi lulungiswe.

Inhloso lapha kutsi kusungulwe kabusha emapaki etimboni kulo lonkhe lelive kute kutsi kukhutsatwe kusebenta kwetimboni bekukhulisa ligalelo lato ekwakheni imisebenti nekukhula kwemnotfo walelive. Timboni letisebentela ku-Isithebe tifaka ligalelo lelikhulu kumnotfo wendzawo, lokuniketa imisebenti lengetulu kwalenge-20 000. Ngesikhatsi seluhlelo lweluphucula emabhizinisi lasemkhatsini lamancane la-15 akhetselwa lomklamo enta linani lemali letigidzi leti-R6.3 futsi kucashwe bantfu laba-162.

1.11. Simemetelo sekutsi iNingizimu Afrika itawuzuza kulesivumelwano sekuhwebela lesinsha seNyonyane yeYurophu (i-EU), itawenta kutsi kube nekufinyelela lokuncono kwemikhicito yeNingizimu Afrika ibe nekufinyelela timakethe letinconotako ku-EU. Sivumelwano Sekusebentisana Semnotfo (i-EPA) ngaphasi kweluhlakamsebenti lwe-SADC-EU EPA sima esikhundleni semigomo yekuhwebelana setivumelwano sekuhwebelana lelisemkhatsini wemave lamabili, iNingizimu Afrika ne-EU, lesatiwa ngekutsi Sivumelwano Sekuhwebelana, Kutfutfukisa Nekubambisana (i-TDCA). Le-EPA yenta kutsi kubekhona kufinyelela timakethe lokusha kwashukela ne-ethanol kanye nekufinyelela timakethe lokwentiwe kwaba ncono kwemawayini, timbali, imikhicito yelibisi netitselo.

1.12. IKhomishini yeKongiwa kweBluefin Tuna yaseNingizimu sekukhulisa Samba Sekukhuliswa Kwemgamu weNingizimu Afrika wekuDvweba i-Bluefin Tuna lengaseNingizimu kusuka kumathani la-150 kuya kumathani lange-450 ngetikhatsi tekudvweba tanga-2018-2020. Loku kubalulekile ekwakheni imisebenti lebekwa embili eNingizimu Afrika ngoba kutawuniketa imisebenti yalomphelo emkhakheni wetekudvweba kantsi futsi kutawufaka imalingena yelive letfu ledzingeka kakhulu.

1.13. Kukhetfwa kwebabhidi labaphumelele Litiko Letemandla beLuhlelo Lolutimele lwekucala  Lwekukhicitwa Kwemandla kusetjentiswa emalahle (i-IPP) yincenye yemtamo wahulumende lobalulekile wekucinisekisa kwetfulwa kwemandla agezi alelive. Lababhidi lababili labaphumelele batawungeta-863.3MW kugridi yemandla kuleminyaka lesihlanu lelandzelako.

Lokukhetfwa kuheha lutjalomalo lolungetulu kwetigidzigidzi letinge-R40 letitawusetjentiselwa kuvula sakhiwonchanti emkhakheni wemandla kuvuse kucinisekise kutfolakala endzaweni kuphindze futsi kwakhe imisebenti le-6 613 ngesikhatsi kwakhiwa nale-13 524 ngekusebenta.

Lapho luhlelo lwekwakha Emandla eNingizimu Afrika lufaka ekhatsi kutfutfukiswa  kwemphahla lemisalela yetihlahla netilwane, lelive litinikele ekugucukeleni kumnotfo lokhicita ngalokusezingeni lelincane intfutfu lenukubeta umoya, kubekwe embili emandla lahlantekile.  Ngekusebentisa i-IPP Yemandla Lakhiciteka Kabusha i-PP, 6 376 MW wagezi sekucinisekiswe kuTiphehligezi Letitimele leti-102 kumijikeleto yekubhida lesitfupha. Kwaloku, 2 200 MW lakhicitwe ngemandla agezi kumiklamo ye-44 IPP sekuchunywe kugridi yavelonkhe.

1.14. Lapho kusondzela Inyanga Yetitfutsi imiklamo yetakhiwonchanti tetitfutsi lebalulekile nemitamo icala kusetjentiswa kute kuchunywe bantfu netindzawo kancono, lokwakha imisebenti kubuye futsi kugucule indlela bantfu baseNingizimu Afrika labahamba ngayo.

Mayelana naloku, IKhabhinethi yemukela lutjalomali lwetigidzi letinge-R24 lolwentiwe Litiko Letemigwaco Nekutfutsa laseGauteng kutsi lilungise umgwaco i-D904, lophindze futsi watiwe ngekutsi nguMgwaco lomdzala wase-Evaton. Lokulungiswa kwemgwaco lokhona kwamanje kutawenta kancono sikhatsi sekuhamba, futsi kutawucinisekisa kuphepha lokuncono kwebashayeli betimoto, bashayeli bemabhayisikili nalabahamba ngetinyawo.

1.15. Kungeniswa ngemphumelelo kweNkhundla Yekwengamela Ye-inthanethi Ye-Afrika yeSihlanu eDurban kwente kutsi lomhlangano uphetse kuma kwalelivekati, lokwesekela kuzuzwa kwemigomo ye-Ajenda-2063, ngembi kweNkhundla Yekwengamela Ye-inthanethi letawubanjelwa eMexico ngeNgongoni 2016. INingizimu Afrika isayine ne-DONA Foundation Sivunelwano Sekusebenta Sekulawula Kwemacembumanyenti.  

1.16. Tingenelelo letentiwe nguhulumende tekulwa nenkhohlakalo, kusebenta ngalokungafanele nekwenta timbono kutsi titiphendvulele sekuholele esivumelwaneni setinkampani tekwakha letisikhombisa letibhalwe eluhlelweni lwemitamo, lokutawusheshisa tingucuko kulemboni. Lesivumelwane sinetincenye letinyenti, letifaka ekhatsi: Ligalelo letimali yemiklamo yekutfutfukisa; Kutinikela kutingucuko kulomkhakha; Luhlakamsebenti lwekutsi umkhakha wahulumende ukhokhele ticelonkhokhelo; kanye neKutinikela Kwebucotfo kweTisebenti Letitikhulu Letiphetse.

Tisekelo letibalulekile talesivumelwano tifaka ekhatsi tinhlawulo letitigidzigidzi le-R1,4 letibekwe tiphatsimandla temcintiswano letawukhokhwa tinkampani tiyifake eSikhwameni Savelonkhe Samalingena.  Letinye futsi tigidzigidzi leti-R1,5 titawufakwa esikhwameni sekwesekela imitamo yelutjalomali kutenhlalo kucondvwe imimango lebeyikadze incishwe ematfuba phambilini.

Kutinikela kutingucuko kutawungeniswa ngayinye yaletinkampani letisikhombisa, lokungenteka ngendlela 'yemodeli yekuphenya', lapho khona lokungenani-40% wemasheya atawutsengiselwa bantfu baseNingizimu Afrika labamnyama; nobe-ke 'imodeli yekubambisana' lapho khona inkampani itawusebenta netinkampani letifika kuletintsatfu tebantfu labamnyama ' kubasita kutsi batfole imali lengenako lenge-25%  yayo lengenako. Lokutinikela kulinganiselwa kutigidzigidzi leti-R9 letingetulu letitfolakala ngemnyaka ekupheleni kwesikhatsi sesivumelwano.

Sivumelwano sesizotsa sitawusayinwa yi-CEO ngayinye letinikela kutinyatselo letibanti kucinisekisa kutsi kute kuvumelana ngetindlela tekusebenta letingafanele nenkhohlakalo kulenkampani, ekusebenteni kwayo nebancintisani, hulumende nobe lamanye emaklayenti emkhakha lotimele.    

Sivumelwano sekukhokha sibeka tinchubo letitsite letihlelekile letitawuphetfwa kulamaviki lambalwa letako futsi tiyendluliswa tibuye tinakwe kantsi futsi simemetelo sitawentiwa nasetiphetsiwe letinchubo.

1.17. Bantfu baseNingizimu Afrika bakhutsatwa kutsi balubuke lolwatiso lekushiyelwana lona nabo ngekwetfulwa kweMbikomyaka wa-2015/16 ePhalamende. Lolwatiso lukhombisa kufezekiswa kweLuhlelo Lwahulumende Lwekusebenta, kanye nenchubekelembili kuLuhlakamsebenti Lwelisu Lwethemu Lesemkhatsini kanye nekufezekiswa kweLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe.

1.18. IKhabhinethi iphindze futsi ikhutsata bantfu baseNingizimu Afrika kutsi babelana ngemibono yabo mayelana nemnotfo naletinye tintfo labangatsandza kutsi hulumende atigcamise kuleSitatimende Senchubomgomo Yelwabiwomali Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTPBS) lesitako, lesitawetfulwa yiNdvuna yeteTimali Pravin Gordhan mhla tinge-26 Imphala 2016. Emagalelo angatfunyelwa kuFacebook: Umgcinimali Wavelonkhe waseNingizimu Afrika, Twitter @TreasuryRSA, tetfulo temlomo newebhusayithi yeMgcinimali Wavelonkhe.

2. Tincumo teKhabhinethi Letibalulekile

2.1. IKhabhinethi iyivumile imitsetfomgomo yeMbiko Wemabalengwe Akamuva e-Luhlelo Lolukhulu Lwetitfutsi lwanga-2050 (i-NATMAP), loluhambisana neLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe futsi luna lemisebenti lelandzelako: kuhlela kwesikhatsi lesidze nekubeka embili, kugcila kutekuphepha, kukhoneka nekwetsemba kwetitfutsi; kubuka kwendlula titfutsi ngoba kweswelakala kwalokunyenti nalokungahambi kahle kungumphumela wekusetjentiswa kabi kwemhlaba nekuhlela; kukhutsata ingucuko endleleni yekutiphatsa ngekuntjintja indlela lekucatjangwa ngayo kanye nendlela yekwenta tintfo letfutfukisako nalefaka ummango ekhatsi.

2.2. IKhabhinethi ikwemukele kungeniswa kweMitsetfosimiso Yetekuchumana Yemave Emhlaba lebuyeketiwe (ema-ITR), eDubai 2012, kutsi icinisekiswe yiPhalamende.
Lama-ITR acuketse sivumelwano semave emhlaba, futsi yenta incenye yeMitsetfomigomo Yekulawula yeNyonyane Yetekuchumana Yemave Emhlaba.  Lama-ITR ahambelana neLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe, ikakhulu kukhutsatwa kwekukhula kwemnotfo nekufaka ekhatsi lokukhulu ngekwenta i-inthanethi lesheshako nenethiwekhi yetekuchumana kanye netintsengo letiphasi.

2.3. IKhabhinethi ivume kungeniswa kweNkhomfa Yemhlaba Yekuchumana Ngemsakato Wemoya (i-WRC-15) Umtsetfo Wekugcina kutsi sicinisekiswe yiPhalamende, ngekuhambisana neSigaba se-231(2) seMtsetfosisekelo.

Tindzaba letibalulekile letemukelwe ku-WRC-15 tifaka ekahtsi kucala kusebenta kwe-inthanethi lesheshako lefananako, tinsita tekuchumana ngesijikeletimkhatsi, imisebenti yemikhumbi kanye netinhlelo temnotfo waselwandle, tinsita tetinhlekelele nekusita, kanye netinhlelo tesikhatsi lesitako tekwesekela kugucuka kwetemnotfo. Imiphumela ye-WRC-15 ibuye inikete kuciniseka kwetemisebenti yekusakata ngekuvikela Mabonakudze Losakata Ngekwedijithali (i-DTT).

2.4. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfo Wekugcina weNyonyane Yetekuchumana Yemave Emhlaba (i-ATU) Inkhomfa Yekutsatsa Sincumo Uwedvwana yaseGuadalajara-2010,  kutsi kucinisekiswe ngekwemibandzela yeSigaba se-231(2) seMtsetfosisekelo.

Lenkhomfa Yekutitsatsela Sincumo Uwedvwana ngumtimba lowenta tinchubomgomo lophakeme we-ITU, lekuyi-ejensi yaMhlabuhlangene lekhetsekile lenesibopho sekulawula inchubo yemave emhlaba yekuchumana ngekwe-elekthronikhi.

Umsebenti we-ITU uhambisana neLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe, ngobe igcile kakhulu ekutfutfukisweni kwesakhiwonchanti Semnotfo emkhakheni we-ICT.

2.5. IKhabhinethi yatisiwe ngenchubekelembili ekusungulweni nasekufezekisweni kweNhlokogumbi Yekusebentela Ye-inthanethi Lesheshisako. IKhabhinethi Lekgotla yangeNgci -2016 yancuma kutsi Inhlokogumbi Yekusebentela Ye-inthanethi Lesheshako ifanele kutsi icale kufezekisa kuchunywa kwe-SA Connect, inchubomgomo yavelonkhe ye-inthanethi lesheshako.

Njengencenye yeMibandzela Yekutsatsisa yenhlokogumbi lekusebentela, kutfolwe tintfo letinyenti letibalulekile letinelifutse ngco ekufezekisweni ngemphumelelo kwe-inthanethi lengabiti kakhulu, lesheshako, leyetsembekile kanye nalevikelekile. Tifaka ekhatsi; kulungiswa kwekubambeleleka ekwabiweni kwemkhakha lofunwa kakhulu; kulungisa timiso tetimakethe letingasebenti kahle; kulandzelela ngekushesha kuntjintjela ekusakateni ngekwedijithali; kusungulwa kwelisukwenta le-egovernment; kuhlomisa ngemandla Lokwetayelekile  nekulungisa nekuphindzaphindzeka ekwengameleni umkhakha we-ICT

2.6. IKhabhinethi ikwemukele kutsi Sivumelwano SeParis Sekugucuka Kwesimo Selitulu setfulwe ePhalamende kute sicinisekiswe. LeSivumelwano SeParis silithulusi lelisemtsetfweni lesitawuchubeka nekukhombindlela inchubo yesinyatselo lesifanako ekugucukeni kwesimo selitulu. Sihlanganisa tive ekutsatseni sinyatselo ngemgomo munye kubukwane nekwesabisa kwekugucuka kwesimo selitulu, kungcikitsi yekutfutfuka lokusimeme nemtamo yekucedza buphuya. Ibeka umgomo wekubamba kukhula kwelizinga lelisemkhatsini lelizinga lekushisa kutsi libe ngaphasi kwema-degree  celsius la-2.

LeSivumelwano SaseParis sitawucala kusebenta mhla ti-4 Lweti 2016, emalanga langemashumi lamatsatfu ngemuva kwelusuku lapho khona lokungenani Emacembu lange-55 aleSisvumelwano lenta lokungenani- 55% wesamba sentfutfu lengcolile lekhicitwa ngemave emhlaba asafake emathulusi awo ekucinisekisa.
Kucinisekiswa kweSivumelwano saseParis yiNingizimu Afrika kutfumela inkhomba lenhle kwekutinikela kwetfu lokuchubekako kwekufaka ligalelo kulomtamo wemhlaba wekusombulula insayeya yekugucuka kwesimo selitulu.

2.7. IKhabhinethi iluvumile Luhlakamsebenti Lwenchubomgomo Yavelonkhe Lwekwelula Temisenti Yekweluleka neLuhlelo lwekufezekiswa kwayo Lenchubomgomo ihlose kwenta luhlakamsebenti lwekulawula kute kwentiwe kancono kusebenta ngemphumelelo, kukhicita, kulingana, kusimama kwetesimondzawo nemnotfo wemikhakha yetekulima, yemahlatsi nekudvweba. Loku kutawucinisekisa kutsi yonkhe imikhakha kutekulima, tinchubo temahlatsi nekudvweba (kusuka kubakhiciti kuye kubachubi) tiyakhona kuhlolisisa ematfuba ekutsi emabhizinisi abo netindlela tekuphila kuchubekele embili.

2.8. IKhabhinethi iluvumile luhlakamsebenti lwekugcina lweLuhlakamsebenti lolulolongiwe Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTSF) 2014-2019 yeMphumela we-2 “Imphilo Lendze naleKahle yabo Bonkhe Bantfu BaseNingizimu Afrika”. Loku kusebenta njengesitini sekwakha kute kufezekiswe Sehluko se-10 seLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe-2030.

Le-MTSF yanga-2014-2019 yalolongelwa kutsi ifake ekhatsi  bufakazi bakamuva bekusebenta mbamba kwemkhakha wetemphilo ngekuhambisana nemigomo ye-MTSF yanga-2014-2019; kwemukelwa kweMigomo Yekutfutfukisa Lokusimeme yanga-2030 yemukelwa yiNingizimu Afrika, nekunciphisa tinkhomba tetinchubo.

2.9. Ngemuva kwekuvuma kweKhabhinethi, Indvuna yeLihhovisi laMengameli lebukene neTekuhlela, nekuLinganisa Kusebenta Kwahulumende Jeff Radebe itawukhipha loko lokutfolwe Lithulusi Lelilawula Kuhlola Kusebenta kwanga-2015 (i-MPAT)  Lombiko uniketa kufundza lokuhlanganisiwe kweluhlolo lwe-MPAT neluhlatiyo lwetifundvo bekutsatsiswa kuto  kusukela nga-2011 kute kube ngu-2015.

I-MPAT ifezekiselwe kuchuba tingucuko etindleleni tekusebenta tematiko ahulumende. Loku kufaka Ligalelo kuLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe lelibeka kutsi emkhatsini wamanje na-2030 iNingizimu Afrika idzinga kutsi ibe seyisungule umbuso lokhona kakhulu, losebenta ngebungcweti kakhulu futsi lophendvula kakhulu kutidzingo tetakhamuti wawo.

Imiphumela yanga-2015 ikhombisa kutsi i-MPAT iphumelele ekuchubeni buncono etindleleni tekulawula , nanobe kunjalo, kuyehlukahlukana ngekuya ngematiko avelonkhe newetifundza. Kunetindzawo lekwentiwe kahle kakhulu kuto mayelana netindlela tekulawula ngahulumende  kepha tindlela tekulawula buholi tisachubeka nekubabutsakatsaka kantsi futsi kuholela ekwehlulekeni kulawula.

IKhabhinethi yesekela indlela lehlanganisile futsi lephelele yekwesekela buncono, letawuholwa Litiko Lekuhlela, neKulinganisa Kusebenta Kwahulumende.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi ikuvumile kutsi kushicilelwe Umtsetfosivivinyo Wekuvikela neKulwa neMacala Entondvo neNenkhulumo Lenetondvo kute kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo ufuna kwenta emacala ebugebengu nenkhulumo yentondvo nekubeka tinyatselo tekuvikela kanye nekulwa nalamacala lankha. Inhloso lapha kulungisa linani lelikhulako letehlakalo telubandlululo nekuchubeka kulungiswe letinye tinhlobo tekutiphatsa ngekwebugebengu lokukhutsatwa kunalu luhlangotsi, kubandlulula nobe kungabeketelelani, ngendlela yebugebengu bentondvo nenkhulumo yentondvo, lokusandza kwenteka.

Loku kuyahambisana neLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe lolugcamisa sidzingo semikhankhaso lechubekako lelwa nekubandlululana ngekwelibala, bulili, kutondza bantfu labatsandzana ngekwemacansi kwebulilibunye, kutondza bachamuki nekutsi bonkhe bantfu bativa baphephile.

4. Imikhosi Letako

4.1. Inyanga Yekucaphelisa ngemdlavuta welibele ngeMphala, kukhombisa umtamo wavelonkhe lowentiwa tekunakekela ngetemphilo tahulumende nemkhakha lotimele kucaphela bantfu ngalesifo.  Kusheshe kubanjwe kwalesifo kungaholela ekwelashweni ngemphumelelo. Bonkhe bomake nemadvodza bafanele kutsi bahlale njalo nje batihlola baphindze futsi bahlolisiswe etikhungweni tabo tetemphilo letidvutane.

4.2. Litiko Letemphilo litawungenisa Ingcungcutsela Yenhlangano Yetibhedlela Temave Emhlaba ye-40 (i-IHF) ngaphansi kwalengcikitsi, "Kusombulula Insayeya Yetigulane - kunakekelwa Lokuyinsita neKuphepha”, eDurban kusukela mhla tinge-31 Imphala kuya kumhla ti-3 Lweti 2016.
Lengcungcutsela iniketa inkhundla leyehlukile lechuba kuntjintjisela ngelwati lokumikhakha leminyenti, bungcweti nalokuhlangabetenwe nako emphilweni ekulawulweni kwemkhakha wetemphilo nekwetfulwa kwetinsita.

5. Tincumo teKhabhinethi Etindzabeni Letibalulekile Tanyalo

5.1. IKhabhinethi seyicinisekise kwesekela kwayo Indvuna Yetetimali, Pravin Gordhan lekutsi ngekuya kweSigaba se-35 seMtsetfosisekelo ute licala kute kube ngulapho inkantolo yemtsetfo imtfola anelicala.

IKhabhinethi iyachubeka nekwetsemba inchubo yalelive yebulungiswa bebugebengu kanye netinchubo temajaji letifanele futsi letilungile letichaza sikhatsi sentsandvo yelinyenti yetfu. Letinchubo leti tifanele kutsi tivunyelwe kutsi tihambe ngendlela yato.

5.2. Imiphumela yeNgcungcutsela ye-BRICS ye-8, lebeyibanjwe mhla ti-15 kuya kumhla ti-16 Imphala 2016 ngaphansi kwengcikitsi letsi “Kwakha Tisombululo Letiphendvulako, Letifaka Ekhatsi Konkhe naLetibumbene (i-BRICS)” eGoa, eIndia, tenta kutsi baholi be-BRICS kutsi babambe tingcoco letinemandla tekucinisa kubambisa ngekhatsi kwe-BRICS nekubuketa tindzaba letifana  nekungcubutana kwemave emhlaba, kulwa nebudlamlilo, nekuguculwa kwetinchubo tekwengamela temhlaba, ikakhulu kwentiwa kwaMlhabuhlangene kutsi ube yintsandvo yelinyenti netikhungo teBretton Woods.

Kwemukelwa kweSivumelwano seGoa neLuhlelo Lwekusebenta, kwagcamisa sisekelo lesinemandla lesakhiwe yi-BRICKS mayelana nekusungula tindlela tesikhungo tekubambisana lokucinile. Litfuba lekutsi kusungulwe i-Ejensi Yekulinganisa ye-BRICS letimele lemiselwe kumitsetfomgomo lesime kutimakethe, kute kutsi kuchutjekwe nekuciniswa kwebuciko bekwengamela, nako kwemukelwe.

Ngesikhatsi kuvakashwe eGoa, siphatsimandla seNkampani yakaCipla Ledidiyela Emakhambi neseTekutfutfukisa Timboni sakaDube tasayina sivulewano kute kusungulwe sikhungo se-bio-logics.   Lolutjalomali lwetigidzi le-R1.3 lutawenta imboni yekucala yelivekati lase-Afrika, lekhicita emaphilisi ekwelapha mdlavuta langabiti kakhulu lentiwa ngetinchubo tebucwepheshwe bemitsi lengentiwa ngemakhemikhali.

5.3. IKhabhinethi ihlonipha bantfu baseMozambique ngekutinikela emzabalazweni wetfu wenkhululeko. Lisekelamengameli Cyril Ramaphosa neNdvuna yeTebuciko Nemasiko, Nathi Mthethwa, bahlanganyela kumkhosi wekugubha iminyaka lenge-30 wekusebenta kwaSamora Machel longasekho emhlabeni, babe longumsunguli neMengameli waseMozambique, lowashona ngaphansi kwetimo letisolisako eMbuzini. Mayelana nekuhlonipha baholi labakhulu base-Afrika boSamora Machel, Julius Nyerere, Oliver Tambo naNelson Mandela, sikhumbula kutsi buholi kubo bekusho kusebenta ngekutinikela e-Afrika kutfutfukisa tintfo letifunwa bantfu base-Afrika.

Sakha umlandvo wetfu lofananako futsi sijabulela budlelwane bebuncusa nebemnotfo lobunemandla kute sikhuphule kukhula kwemnotfo, kwakha imisebenti nekunciphisa kungalingani. Kwakhiwa kweMhume WeMaputo Wekutfutfukisa, lochumanisa lwaseMaputo nenkhaba yetimboni yalelive, kuyincenye lebaluleke kakhulu yemitamo yetfu yekukhutsata kuhwebelana nelutjalomali nekuhlanganisa tigodzi.

5.4. IKhabhinethi ifisela Advocate  Busisiwe Joyce Mkhwebane inhlanhla ekubekweni kwakhe kutsi abe nguMvikeli Welive waseNingizimu Afrika sikhatsi lesiminyaka lesikhombisa kusuka mhla ti-15 Imphala kuya 2016. IKhabhinethi inelitsemba lekutsi Advocate Mkhwebane utasisebentela kahle sive futsi utawuchubeka asebente kahle kakhulu ngalokufunwa bantfu baseNingizimu Afrika.

5.5. IKhabhinethi ivakalisa kubonga kwayo Advocate Thuli Madonsela ngekusebentela lelive nekukhuphula kakhulu lizinga lelihhovisi leMvikeli Wemmango etingcondvweni tetakhamuti.

5.6. IKhabhinethi ijoyina betindzaba baseNingizimu Afrika ekugubheni umkhosi weLilanga Lenkhululeko Yebetindzaba lelatiwa ngekutsi  "nguLesitsatfu Lomnyama" ibuye futsi income imboni yetindzaba ngendzima labayidlalile ekuciniseni umbuso wentsandvo yelinyenti yalelive. Mhla ti-19 IMphala 1977, umbuso welubandlululo wakhipha sicondziso sekutsi i-The World neWeekend World kuyekele kushicilela futsi kwababela kuboshwa nekucoshwa kwetintsatseli letinyenti.

Umtsetfosisekelo wetfu utivikela ngalokucacile tinkhululeko tentsandvo yetfu yelinyenti leyalwelwa kabuhlungu letsatfwa njengaledlala indzima lebaluleke kakhulu ekutfutfukiseni bunye bavelonkhe nekulingana kwawonkhewonkhe.

Lapho sibuyeketa inchubekelembili leyentiwe yiNingizimu Afrika ekujuliseni inkhululeko yebentindzaba, IKhabhinethi ihalalisela i-SANEF ngemkhosi wayo we-20 lotawugujwa kuleliviki lelitako.

5.7. IKhabhinethi yelulela bantfu baseNigeria sandla sayo seluvelwano nebunye nakumindeni yemantfombatana lasolo asekutfunjweni, ngemuva kwetindzaba tekutsi emantfombatana esikolwa latfunjwa bembutfo wemphi iBoko Haram lange-21 ala-2019 asakhululiwe. IKhabhinethi imema inhlangano yemave emhlaba kutsi ivusetele imitamo yayo yekusita tiphatsimandla taseNigeria kutsi tikhone kukhulula lamantfombatana; ikakhulu kwawo onkhe emave ase-Afrika kanye nekutsi Inyonyane yase-Afrika yelekelele iNigeria kutsi itfole labantfwana labalahlekile.

5.8. IKhabhinethi ijoyina Mengameli Jacob Zuma ekwendluliseni emavi endvudvuto kuHulumende neRiphabhulikhi yase Haiti naletinye tive eCaribbean ngesehlakalo senhlekelele yeHurricane Matthew leyendlule netimphilo nemakhulukhulu ebantfu yaphindze futsi yabhidlita netakhiwonchanti.

5.9. IKhabhinethi ijoyina Mengameli Zuma ekwendluliseni emavi endvudvuto kuhulumende nebantfu baseBukhosini baseThailand ngekushonelwa yiNkhosi yabo Bhumibol Adulyadej.

5.10. IKhabhinethi iphindze futsi yendlulisela emavi endvudvuto emndenini nakubangani besigayigayi semzabalazo Mewa Ramgobin. Wasungula Likomidi laseNingizimu Afrika lekukhululwa kweTiboshwa Tembusave, futsi bekangulomunye webasekeli bekucala bemkhankhaso wekuKhululwa kwaMandela. Mewa Ramgobin bekaphindze futsi anguMengameli weKhongolose YeMandiya YaseNatali yesikhatsi lesendlulile naSihlalo wePhoenix Settlement Trust, leyasungulwa nguMahatma Gandhi nga-1904.

5.11. IKhabhinethi ikwemukele kutsi Mengameli Jacob Zuma utfolile wabuye futsi wemukela kuphuma esikhundleni kweMnu. Krish Naidoo neMnu.Vusi Mavuso njengemalunga eBhodi Yenhlangano Yetekusakata YaseNingizimu Afrika (SABC).

Likomidi Lesigungu Savelonkhe selicale kutsatsa tinyatselo tekucala luphenyo iBhodi ye-SABC, mayelana nekulungela kwayo kuba kulelihhovisi, ngekwemibandzela yesigaba se-15  seMtsetfo Wetekusakata wanga-1999.

IKhabhinethi ihalalelisala naba labalandzelako:

5.12. Lincusa laseNingizimu Afrika leliseVienna Tebogo Seokolo ngekukhetfwa kutsi abe nguSihlalo weBhodi yaboNdvunankhulu ye-Ejensi Emandla e-Athomi (-IAEA). Ibhodi yaBondvunankhulu ngumtimba lomkhulu lowakha tinchubomgomo te-IAEA.

5.13. Parks Tau ekubekweni kwakhe njengaMengameli wemadolobhakati Lahlangene naHulumende Wendzawo, umtimba losambulelo waHulumende waseKhaya eMhlabeni, mhla ti-15 Imphala 2016, eColombia.

5.14. Antonio Guterres, ekubekweni kwakhe esikhundleni saMhlabuhlangene (se-UN) sekuba nguMabhalane jikelele kusuka mhla lu-1 Bhimbidvwane 2017 kuya kumhla ti-31 INgongoni 2021. Unelifa lesipiliyoni njengobe uke wasebenta njengeNdvunankhulu yase Portugal kusukela nga-1995 kuya ku-2002 waphindze futsi waba Lincusa le-UN lebakhoseli kusukela ngeNhlaba 2005 kuya kuNgongoni 2015.

5.15. Tintsatseli taseNingizimu Afrika, labafuna kwatiwa kuMiklomelo Yetintsatseli Yase-Afrika ye-CNN MultiChoice. Ancillar Mangena weForbes Africa watfola Umklomelo Wetintsantseli Letincane WeMaggie Eales Wales. Jay Caboz, naye lovela weForbes Afrika, watfola Umklomelo weTemandla neSakhiwonchanti,  bese kutsi Umklomelo weTemnotfo neTebhizinisi watfolwa ngekubambisana naDiana Neille, Richard Poplak, Shaun Swingler naSumeya Gasa weDaily Maverick Chronicle. Mia Malan weMail & Guardian watfola Umklomelo Wemkhakha weFeatures, kwatsi umtfwebulititfombe weSunday Times James Oatway watfola Umklomelo weKutfwebula Titfombe i-Mohammed Amin.

5.16. IMamelodi Sundowns wekushaya licembu laseGibhithe iZamalek emagoli lamatsatfu ecandzeni (3-0), emjikeletweni wekucala we-African Championship League Final. IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlangane futsi besekele iSundowns kutsi ibuye ekhaya nampetha.

6. Kubekwa Etikhundleni

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe ngalokufanele.

6.1. Mnu. Siphamandla Kenneth Mthethwa kubekwa abe Umphatsi LomkhuluWetetimali waseSentech.
6.2. Ibhodi yaseNingizimu Afrika yeMadayimane kanye Nemlawuli Wensimbi Leligugu:
a) Dkt.Sipho David Manese (Sihlalo)
b) Mk. Ntombifuthi Monedi-Noko
c) Mk. Mpho Mosing
d) Mk. Mamodupi Mohlala-Mulaudzi
e) Mnu. Bernard Stern
f) Mk. Maletlatsa Monica Ledingwane
g) Mnu. Mochele Noge
h) Mnu. Tembani Ngqeza
i) Genene Lomkhulu Peter Jacob Arendse (Luphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika)
j) Mnu. Bothwell Deka (Umgcinimafa Wavelonkhe)
k) Mnu. Tsumbedzo Charles Nevhutanda (Libhangengodla LaseNingizimu Afrika)
l) Mnu. Senna Mokoena (Inyonyane Yavelonkhe Yalabasebenta Emayini)
m) Mnu. Leon Peter Grobler (Inhlangano Yebunye BeNingizimu Afrika)
n) Mnu. Kagiso John Menoe (Litiko Letetimbiwa)
o) Mk. Mmapoulo Lindah Nkhumise (Libambela le-CEO)

Emalunga Lekuntjintjwana Nawo:
p) Brigadier Ntombizodwa Hazel Mokoena (Luphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika)
q) Mnu. Raymond James Paola (Libhangengodla LaseNingizimu Afrika)

6.3. Emalunga Langekho Kusigungu Lesiphetse seBhodi Yesikhwama Setingoti Temgwaco:
a) Dkt. Ntuthuko M Bhengu (Sihlalo futsi uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
b) Mnu. Dawood Coovadia (Liskelasihlalo futsi uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
c) Mk. Mala Somaru (umelele Litiko Letekutfutsa);
d) Mnu. Patrick Masobe (uyaphindvwa kubekwa esikhudleni);
e) Mk. Refilwe Mokoena (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
f) Dkt. Lungelwa Linda (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
g) Mnu. Ahmed Pandor (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
h) Dkt. Terrence Omdutt Kommal;
i) Dkt. Maria Claudina Du Toit;
j) Mnu. Khotso Monko Mothobi; na
k) Mk. Lusanda Unathi Zisiwe Rataemane.

6.4. Lefthenethi Genene (Mk.) Yolisa Matakata njengeLisekela Lenhloko Yavelonkhe eHhovisi Lekuphenya Ngebugebengu Lobusembili.

6.5. Tinhloko teTifundza eHhovisi Letebunhloli Kumacala Labekwa Embili:
a) EGauteng: Jenene Lomkhulu (Mnu.) Prince Nkitsing Mokotedi
b) ENshonalanga Kapa: Jenene Lomkhulu (Mk.) Nombuso Portia Khoza
c) EMphumalanga Kapa Jenene Lomkhulu (Mnu.) Meshack Nyameko Nogwanya
d) ENyakatfo Nshonalanga: Jenene Lomkhulu (Mk.) Linda Mbana
e) ENyakatfo Kapa: Jenene Lomkhulu (Mnu.) Kholekile Derick Galawe
f) ELimpopo: Jenene Lomkhulu  (Mk.) Thobeka Hepercia Jozi;
g) EMpumalanga: Jenene Lomkhulu (Mk.) Ntombizodwa Hazel Mokoena;
h) KwaZulu-Natal: Jenene Lomkhulu (Mnu.) Isaiah Jabulani Zikhali;
i) EFreyistata Jenene Lomkhulu (Mk.) Liziwe Evelyn Ntshinga

Imibuto ingacondziswa ku:
Donald Liphoko
Tinombolo Tekutsintsana: 082 901 0766

 

Share this page

Similar categories to explore