Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-16 Lweti 2016

1. Kufezekiswa Kwetinhlelo Tahulumende Letibalulekile

1.1. Imibiko yemiphumela yekota yenchubekelembili leyetfulwe kuKhabhinethi yesikhatsi kusukela mhla lu-01 Kholwane kuya kumhla tinge-30 Inyoni 2016. Lemibiko ilandzelela kufezekiswa kweLuhlelo Lwahulumende Lwekusebenta loluhambisana netindlelakwenta teLuhlakamsebenti Lwendlelalisu Yethemu Lesemkhatsini neLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe  _(i-NDP).

1.2. Macembu etindvuna Lahlukene, ngekusebentisa Luphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Netekwatisa (i-GCIS), atakwenta emalungiselelo emihlangano nemacembu ebetindzaba ngenhloso yekwetfula imibiko ngemisebenti lebeyimphumelelo yematiko  ngalesikhatsi, ngasekupheleni kwalenyanga.

Letihlabahlosile letitsite letiseMibikweni Yemiphumela Yekota Yenchubekelembili kulesikhatsi lesibuketwako:

Umnotfo

1.3. Litiko Lekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane lisekele emabhizinisi la-149 kulekota lebuketwako. Kwengeta, kwesekelwe tinhlangano telubambiswano leti-104 ngekusebentisa Sikimu Setibonelelo Tetinhlangano Telubambiswano. Letinyatselo tekungenelela tivulela ematfuba emabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nendzawo kanye nalamancane kakhulu (ema-SMME), tinhlangano telubambiswano, emabhizinisi asemalokishini kanye newasetindzaweni letisemaphandleni.

1.4. Kumkhakha wetekulima – emabhizinisi lamasha etekulima la-172 kanye nemabhizinisi lange-23 langasiwo etekulima asekelwe ngekusebentisa tinhlelo letehlukahlukene. Kubonakale lamanye langetiwe ema-SMME labevele akhona lange-337 atawusekelwa ngekuceceshwa kanye nekutsi akhone kufinyelela etimakethe. Tinhlangano telubambiswano letinge-240 tisekelwe ngekusebentisa Sikimu Setibonelelo Tetinhlangano Telubambiswano.

1.5. Umsebenti Welikomidi Lelihlanganisa Tindvuna Letekutjalatimali sewucala kutsela titselo. Ngesikhatsi salekota lebuketwako, baka-Invest SA bente kutsi kube nelutjalotimali ngesamba lesitigidzigidzi le-R18.2 ikakhulu kugesi lecondziswe emiklameni yemandla.

Kulwa nebugebengu nenkhohlakalo

Kulwa nebugebengu nenkhohlakalo yintfo lehamba embili eluhlwini lwetintfo hulumende latawucala ngato kutenta. Sitimisele kulwa netigebengu sitikhiphe emimangweni yetfu futsi sitawuchubeka sisebentele kwenta iNingizimu Afrika kutsi ibe live leliphephile lapho tonkhe takhamuti titivela tiphephile khona.

1.6. Kusebenta ngekubambisana emkhatsini wemimango nahulumende yintfo ledzingekako kute kuliwe nebugebengu nenkhohlakalo. Titeshi temaphoyisa letinge-98.9% tibikwe kutsi tineTinkhundla Temaphoyisa Emmango letisebentako letidlala indzima ekucinisekiseni kutsi takhamuti  tivikelekile futsi tiphephile.

1.7. Inchubekelembili yentiwa ngalokuchubekako mayelana nekulwa nenkhohlakalo. Bantfu labange-58 bagwetjelwe inkhohlakalo ngenhloso yekunciphisa inkhohlakalo kutisebenti tahulumende ngesikhatsi sekukhishwa kwalombiko. Bantfu labasihlanu (5) bagwetjelwe inkhohlakalo kanye nemacala laphatselene nenkhohlakalo licala ngalinye lelilinganiselwa kusamba lesingetulu kwetigidzi le-R5 letebiwe kwaphindze kwatfolwa umyalo wenkantolo wekuvala ema-akhawunti esamba lesitigidzi le-R185.

Umhlaba

Imitamo yekubuyisela umhlaba iyachubeka kute kubuyiselwe sitfunti salabo labahlukumeteka ngesikhatsi selubandlululo. Inchubekelembili lebonakalako seyentiwe kute kubuyiselwe sitfunti salabo labahlukumeteka ngesikhatsi selubandlululo.

1.8. Emahektha lange-54 400 emhlaba utsengiwe wase uyabiwa kantsi emahektha lange-51 188 wona abelwe banikati bemapulazi lamancane labalimela kutiphilisa. Kwase kutsi emahektha lange-6 530 wona abelwa bantfu labahlala emapulazini kanye nebasebenti labacashe indzawo yekuhlala emapulazini.

1.9. Kuticelonkhokhelo temhlaba leti-112 letakhokhelwa, letinge-57 betisetindzaweni letisemaphandleni kwazuza bantfu laba-2 553 emakhaya lange-467.

1.10. Kungasikudzala, Khomishina Lomkhulu Weticelonkhokhelo Temhlaba uvume Sigaba se-2 Sekufaka sicelo sekukhokhelwa kwesicelonkhokhelo semhlaba Wemmango wakaMasinenge kanye Nemndeni wakaMtshali ngekukhokhelwa imali yesincephetelo.

Samba sesisonkhe sekukhokhelwa bakaMasinenge sitigidzi le-R7, 100,608.00 kute kuzuze emakhaya lange-64 lacinisekiswa kutsi atsatselwa umhlaba wawo.

Ikhomishini Yekubuyiselwa Kwemalungelo Emhlaba, ngesikhatsi lesisukela mhla lu-01 Mabasa 2016 kuya kumhla tinge-31 Imphala samba lesicishe sifinyelele kusigidzigidzi semarandi ngekuncephetelisa labo labatsatselwa emalungelo abo emhlaba.

1.11. Imiphumela yembiko weSikhungo Setebudlelwane Betinhlanga: "Imphilo eNingizimu Afrika: Tizatfu Tekuba Nelitsemba” ikhombisa kutsi imphilo eNingizimu Afrika seyincono lamuhla nayicatsaniswa neminyaka lenge-20 leyengca.

Nga-2015 Samba Semkhicito Welive (i-GDP) besinge-33% ngetulu kwaleso sanga-1994, kwase imali lesalako emholweni  nasekudvonswe umtselo yanyuka kusukela ku-R23,686 nga-1994 yaya ku-R33,660 nga-2015 kumuntfu ngamunye (kukhula kwa-42%), samba sesisonkhe sebantfu labasebentako saphindzeka kabili kusukela etigidzini leti-7.9 nga-1994 saya etigidzini leti-15.6 nga-2015; labo labafinyelele kutfola tindlu banyuka nga-131.3% kusukela nga-1996 kuya ku-2016; lizinga lekubhalisa kuyofundza emanyuvesi lenyuke nga-281.4% kusuka elinanini le-211,756 kuya elinani leli-807,663 nga-2014; linani lelisha lekusuleleka nge-HIV lehlile kusukela ku-646,806 nga-1999 laya ku-321,497 nga-2015; kube nekwenyuka nga-62.5% kwetingcweti tekunakekela ngetemphilo kumkhakha wahulumende emkhatsini wa-2000 kuya ku-2015; kwase kutsi lizinga lekubulala lehla nga-49.3% kusukela nga-1994.

Loku kukhombisa kutsi nanome kunetinsayeya, timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika tibe ncono kuleminyaka lengemashumi lamabili leyengcile. IKhabhinethi ikhutsata yonkhe imikhakha yesive kutsi ichubeke yakhe kuloko lokuchubela sive sakitsi embili kusukela sacala umbuso wentsandvo yelinyenti. Kukhona lokuhle lokunyenti kwalelive kunaloko lokubi.

Kufezekisa kusebenta kweluhlelo lwaHulumende lwekusebenta:

1.12. Liviki Lavelonkhe Lembizo lesihlanu lahulumende belibanjwe kusukela mhla ti-07 kuya kumhla ti-13 Lweti 2016 ngaphasi kwengcikitsi letsi, "Sisonkhe Sichubekisela iNingizimu Afrika Embili: Likusasa Letfu – lente liphumelele “kubonakale bantfu baseNingizimu Afrika bachumana nahulumende ngemfutfo. Lesikhatsi sekucocisana lokujulile sidlala indzima kutakhamuti letinelwati naletingahlali nje; Lokuliphuzu lelimcoka ekwetfuleni Luhlelo Lwekutfutfukiswa Lwavelonkhe  (i-NDP) Umbononchanti 2030.

Mengameli Jacob Zuma wacala leliviki Lembizo esikolweni semabanga laphasi iMarhulana Primary lesiseTembisa eGauteng lapho indzawo yabongcondvomshini lenako konkhe yaniketwa lesikolo.

1.13. Kuvulwa kwemgwaco kanye nelibhuloho laseSwartkopfontein emkhatsini weNingizimu Afrika neBotswana kuvule sehluko lesisha ekuchumaniseni iminyele yaseNingizimu Afrika eSwartkopfontein nemnyele waseBotswana egedeni laseRamotswa. Lomgwaco lolungisiwe kanye nelibhuloho, lokutjalwe imali letigidzi letinge-R78.5 kudale imisebenti yalabasebenta ngalokugcwele labange-51 kulesikhatsi senkontileka yetinyanga letinge-23, tisebenti letitsatfwe kuwo omabili lamave.

1.14. Kuvusetelwa Kweluhlelo Lwemapaki Etimboni, ngaphasi kweNdvuna Yetekuhwebelana Netimboni, Rob Davies kuvula imisebenti emalokishini kanye nasemimangweni yasetindzaweni tasemaphandleni. Loluhlelo lwacala kusebenta ngenca yekuphendvula sicelo lesentiwa nguMengameli Jacob Zuma kutsi kwentiwe letindzawo tibe tetimboni ngalokuphelele kanye nekukhula lokufaka konkhe emkhatsini waletinye tintfo. Litiko Letekuhwebelana Netimboni kute kube ngunyalo lutjale imali letigidzi letinge-R22.5 ekuvuseteleleni Ipaki Yetimboni yaseKomani. Ngesikhatsi sesigaba sekucala saloluhlelo, emabhizinisi lamancane  nalasemkhatsini lasikhombisa akhetfwa njengetinkontileka letincane kusamba setigidzi le-R5.3. Tisebenti tendzawo letinge-71 tacashwa, kwatsi  letinge-63% tato kwaba lusha.

Luhlelo Lwabosotimboni Labamnyama, lokuhloswe ngalo kwandzisa labadlala indzima kumkhakha wetekwakha tintfo, kute kube ngunyalo selusekele Bosotimboni Labamnyama labange-22 kwaphindze futsi kwadaleka imisebenti le-1500. Kufakwe tigidzigidzi leti-R1.3 kusekela labosotimboni.

1.15. Liviki Lemhlaba Wonkhe Letemabhizinisi (i-GEW) letfulwe lapha eJozi ngaLesihlanu lowengcile Lisekelamengameli, Cyril Ramaphosa, asekelwa yiNdvuna Lindiwe Zulu. Litawucala mhla ti-14 kuya kumhla tinge-20 Lweti 2016, futsi lingumhlangano lomkhulu wabosomabhizinisi kanye newalabacabanga lokusha labaletsa imicondvo kutsi isebente, kugcugcutela kukhula kwemnotfo kanye nekwenta ncono intfutfuko kutenhlalo netemnotfo. IKhabhinethi iyababonga balingani betebhizinisi kanye nebetenhlalo ngekutsi baletsa i-GEW lapha eNingizimu Afrika. Labalingani ngulaba:Hulumende Wesifundza saseGauteng, lidolobhakati laseJozi, bakaHollard, bakaMicrosoft, i-IDC, i-SABS, i-SAB, i-SEA Africa, Inhlangano Yemhlaba Wonkhe Yetemabhizinisi kanye neKauffman Foundation. Imicimbi yebalingani lengetulu kwe-80 itawubanjwa ngalesikhatsi. I-GEW itawulandzelwa nguKhongolose Wemhlaba Wonkhe Wetemabhizinisi (i-GEC) letawubanjelwa kwekucala lapha kulelivekati lase-Afrika lapha eJozi ngeNdlovulenkhulu 2017, lapho kulindzeleke khona titfunywa letingetulu kwetit-5 000 letivela emaveni la-160.

1.16. Indvuna Nomvula Mokonyane mhla ti-14 Lweti 2016 wetfule Sikhungomkhicito saseDrakenstein Sekuhlanta Emanti Langcolile wasendlulisela kuMasipala waseDrakenstein eNshonalanga Kapa. Linani lalomklamo lilinganiselwa ku-R 171 000 000 futsi loko kwente kutsi masipala wendzawo uzuze kanye nemmango ngekutsi kudaleke ematfuba ekutsi bantfu batfole sipiliyoni nekuceceshwa kutekwakha, kucasha bantfu bendzawo, kanye nekutfola tintfo tekwakha kubatfulitinsita bendzawo kanye nebakhiciti bendzawo.

Kunika ummango emanti layinsita lesisekelo kudlala indzima ekwenteni ncono lizinga lemanti eBerg River futsi kwehlisa lifutse lelibi lemanti ekunisela.

1.17. Emanti nekuhanjiswa kwendle tintfo letingumgogodla wentfutfuko lesimeme. Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle licala Umkhankhaso Wekuhanjiswa Kwekungcola lotawuhlangana neLusuku Lwemhlaba Lwemthoyi mhla ti-19 Lweti 2016, lolutawusetjentiselwa kucaphelisa, kufundzisa kanye nekwenta imitamo yekucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu uyafinyelela kutfola tinsita tekuhanjiswa kwekungcola letinesitfunti.

INingizimu Afrika itinikele kutsi iletse ngekushesha tinsita temanti nekuhanjiswa kwekungcola, kanye nekutsi ngaleyo ndlela kubuyiswe sitfunti ikakhulu salabo bantfu labavela emimangweni leyadlelelwa ematfuba esikhatsini lesendlulile. Luhlelo Lwekucedza Emabhakede kuhloswe ngalo kulungisa lihlazo letindlu tangasese temabhakede lokusaseyindlela yekuhanjiswa kwekungcola etifundzeni letine, eMphumalanga Kapa, eFreyistata, eNyakatfo Nshonalanga kanye naseNyakatfo Kapa. Kute kube ngunyalo sekupheliswe linani lemabhakede la-25 091 kantsi kusasele emabhakede la-27 147 kutsi acedvwe.

1.18. Kutfweswa ticu kwebantfu labasha kuloluhlelo lweminyaka lemine Lembutfo Wavelonkhe Welusha Lasetindzaweni Tasemaphandleni (i-NARYSEC) mhla ti-17 Lweti 2016 kwengeta tinhlelo nemitamo yahulumende yekudala imisebenti. Loluhlelo kisa emakhono elusha kanye nekutfola umsebenti lolusita ekuntjintjeni bantfu labasha etindzaweni tasemaphandleni bangabi ngulabafuna imisebenti kodvwa babe ngulabadala imisebenti.

1.19. Ingcungcutsela Yabomasipala Yeluhlelo Lolwenwetjiwe Lwemisebenti Yahulumende (i-EPWP) itawuchubeka kusukela mhla ti-15 kuya kumhla ti-17 Lweti 2016 ngaphasi kwengcikitsi letsi, “Bona, Vani uphindze utivele tenteka kuwe Tinhlelo Tekucashwa Kwemmango,” letawuba e-St George Conference Centre eGauteng. I-EPWP ingumetamo lomcoka wahulumende, ledlala indzima ekudaleni imisebenti lenesitfunti kanye netindlela tekuphila naletisimeme, temfundvo, temphilo, tentfutfuko yasetindzaweni tasemaphandleni, kubakhona kwekudla kanye nekulungiswa kwetemhlaba, lokufaka ekhatsi kulwa nebugebengu nenkhohlakalo.

Lengcungcutsela igcila etincenyeni letiphatsekako taloluhlelo ngekutsi idale litfuba lekwabelana ngetipiliyoni kanye nangaloko lokuhle kakhulu lokwentiwako. Loku kwenta ncono imitamo yahulumende yekudala ematfuba emsebenti kanye nekutfolwa kwemakhono ngekuceceshwa lokuyintfo levusetela imimango lephuyile.

Kudalwe ematfuba emsebenti langetulu kwetigidzi letisikhombisa ngekusebentisa luhlelo lwe-EPWP kusukela nga-2004 kute kube ngu-2016. Loku kukhombisa kusebenta ngemphumelelo kwaloluhlelo kuyo yonkhe imikhakha yahulumende, kubomasipala kanye netinhlangano temmango. Sigaba Se-3 se-EPWP sesisemnyakeni wesitsatfu wekucala kwaso kusebenta – futsi sesisebentisa imitsetfomgomo jikelele lehola kucala kusebenta kwaloluhlelo kantsi umsebenti walo lomkhulu kugcugcutela kutimbandzakanya kwemmango lapho imiklamo ye-EPWP icala khona kusebenta.

1.20. Kusuka ngemphumelelo ekusakateni nge-analogu kuntjintjelwe ekusakateni ngekwedijithali kwetakhamuti letisendzaweni ye-Square Kilometre Array (i-SKA) eNyakatfo Kapa, kusho kutsi letakhamuti tisemkhatsini wetakhamuti tekucala tekutfola tinzuzo letiphelele taloluhlelo lwekusakata lolunemsindvo loncono netitfombe letisezingeni letihambisana namabonakudze losakata ngekwedijithali.

Seyiyabonakala imiphumela yesimemetelo seNdvuna Muthambi sekutsi kutawuphotfulwa lenchubo yekutfutsela eluhlelweni lolusakata ngekwedijithali ngembi kweNgongoni 2018 ngendlela yetifundza luyachubeka, seluvele lucalile eNyakatfo Kapa naseLimpopo. Kubhalisa kuvuliwe eFreyistata, eMpumalanga kanye naseLimpopo. Kubhalisa kutawuvulwa futsi naseNyakatfo Nshonalanga, eMphumalanga Kapa, KwaZulu-Natal, eNshonalanga Kapa kanye naseGauteng esigabeni lesitako.

1.21. Kucishwa kwe-analogu kwakha incenye yenchubo yalelive yeKuntjintjela Ekusakateni ngekweDijithali. Emakhaya laphuyile lafaneleka kutsi atfole sibonelelo sahulumende ayagcugcutelwa kutsi abhalisele kutfola ema-STB amahhala emagatjeni eLihhovisi Leliposi lelisedvutane.

1.22. IKhabhinethi iphindze futsi yatjelwa ngalamafishane mayelana nelisu lekuhhubha ematsambo etishikashiki tepolitiki letagwetjwa intsambo ngesikhatsi selubandlululo. Tiboshwa tepolitiki letalengiswa ngenca yemacala laphatselene netepolitiki beti-130 emkhatsini wemnyaka wa-1960 kanye nemnyaka wa-1990, emva kwaloko sigwebo sentsambo sase siyamiswa. Letishikashiki titawungcwatjwa kahle etindzaweni tato lapho tidzabuka khona.

Lenchubo ilandzela kwetfulwa esiveni Kwemklamo Wekuhhubha Ematsambo Alabagwetjwa Intsambo mhla tinge-23 Indlovulenkhulu 2016 lapha eKgosi Mampuru II Correctional Centre, kutawucalwa ngekuhhubha ematsambo etishiskashiki tepolitiki letinge-83 sikhatsi lesingaba ngetulu kwetinyanga letisitfupha ngembikwekutsi kuphele 2016/17.  

1.23. IKhabhinethi ikwemukele kuphotfulwa ngemphumelelo Kweseshini Ye-3 Yekhomishini Yemave Lamabili emkhatsini weBotswana neNingizimu Afrika lebeyiholwa nguMengameli Jacob Zuma kanye nemlingani wakhe Mengameli Seretse Ian Khama ngenhloso yekujulisa kusebentisana kutemnotfo emkhatsini walamave lamabili.

Kwenta ngekushesha umsebenti we-Lesotho Highlands Water Transfer Project, kucalisa kusebenta kweNdlelalisu Yetimboni Yenhlangano Yekutfutfukisa Emave LaseNingizimu Afrika (i-SADC) kanye Neluhlelo Lesifundza Letentfutfuko Ngekwendlelalisu ngenhloso yekudala imikhicito kanye nemakhono ekwakha tintfo, kanye nekusebenta ngekubambisana ekulawuleni bugebengu bekweca iminyele njengekutingela bobhejane netindlovu ngalokungekho emtsetfweni, kube nguletinye tintfo emkhatsini waletinye letibukiwe.

INingizimu Afrika iphindze yacinisekisa kusekela kwayo umkhetfwa we-SADC esikhundleni sekuba nguSihlalo Wekhomishini Yelubumbano Lwe-Afrika (i-AU) Umhlonishwa Dkt. Pelonomi Venson-Moitoi, Indvuna Yetemave Emhlaba Nekubambisana yaseRiphabhulikhi yaseBotswana.

1.24. Mengameli Jacob Zuma uphotfule ngemphumelelo Kuvakashela Ngekwemsebenti e-Addis Ababa, eFederal Democratic Republic of Ethiopia lapho bekahambele khona Likomidi Lelisezingeni Lelisetulu Lelubumbano Lwe-Afrika (i-AU) mayelana neLibya emhlanganweni wekubuketa nekucocisana ngesimo sekuthula nekuphepha eLibya. Lelikomidi licocisane laphindze lavumelana ngetintfo letinyenti naletingasita kutsi kutfolakale sisombululo sesikhatsi lesidze kuletinsayeya bantfu baseLibya lababukene nato. Njengemalunga e-AU sifuna kubona kunekuthula nekutinta eLibya kantsi futsi lelikomidi livumelene ngekutsi njenge-Afrika sidzinga kutsi sikhutsate onkhe emacembu lakhona eLibya kutsi atfole sisombululo sase-Afrika etinkingeni lelive lelibukene nato.

Mengameli Zuma uphindze futsi watimbandzakanya eNgcungcutseleni Yesibili Lesezingeni Lelisetulu Yemave Langemavolontiyae Kumbutfo wase-Afrika Wekusabela Ngekushesha Esimeni Lesibucayi (i-ACIRC). Inhloso yaleNgcungcutsela bekukucocisana ngeMbutfo we-ACIRC ngekulandzela kutiphatsa kwe-UTULIVU AFRICA I and II Command Post Exercises (i-CPX) kanye nekucinisekisa tikhali nemasotja lebekutsiwe akhona kusukela ngeNkhwenkhweti 2014 kuya kuMabasa 2015. Emave lavolontiya kusita i-ACIRC, lafaka ekhatsi iNingizimu Afrika, ancome kuhola embili ekuletseni sisombululo sase-Afrika setinsayeya tase-Afrika ngaphandle kwekungenelela kwemave angaphandle.

2. Imikhosi letako

2.1. Tinsuku Le-16 Tekulwa Neludlame Lolucondziswe kuBomake Nebantfwana tenteka ngemnyaka kusukela mhla tinge-25 Lweti (Lusuku Lwemave Emhlaba Lwekucedza Budlova lobucondziswe kuBomake) kuya kumhla ti-10 Ingongoni (Lusuku Lwemave Emhlaba Lwemalungelo Eluntfu). Letinye tinsuku letimcoka letikhunjulwako ngalesikhatsi tifaka ekhatsi Lusuku Lwemhlaba Lwengculazi mhla lu-01 Ingongoni kanye neLusuku Lwemhlaba Lwebantfu Labakhubatekile mhla ti-03 Ingongoni.

Ingcikitsi ya-2016 yeTinsuku Le-16 Tekulwa Neludlame itsi, “Nami ngikhona: sisonkhe sichubekisela iNingizimu Afrika lengenabo budlova embili” futsi isimememe umnyaka wonkhe ngekusebentisa indlela yemnyaka wonkhe ngekusebentisana njalo nemimango.

Mengameli Jacob Zuma utawube mhla tinge-25 Lweti 2016 etfula Tinkhulumiswano Tavelonkhe lokutawuholela ekutseni Bomasipala Betifundza babambe tinkhulumiswano umnyaka wonkhe. Letinkhulumiswano titawufaka ekhatsi kutfutfukiswa kwemakhono kanye nekutfutfukiswa kwemimango, ikakhulukati bomake kanye nekwentiwa ncono kuletfwa kwetinsita kubantfu macondzana nekukhona kufinyelela kutfola bulungiswa kanye nekwelula kanye netinsita temphilo. Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kungumsebenti wabo kutsi batimbandzakanye ngemfutfo emkhankhasweni wekulwa nebudlova lobucondziswe kubomake kanye nekuhlukumeta bantfwana.

2.2. Indvuna Yetebudlelwane  Nekubambisana Kwemave Emhlaba Maite Nkoana-Mashabane kanye neNdvuna Yetimbiwa Netemvelo Yenhlangano YaseRussia, Umnu. Sergey Donskoy, utawube angusihlalo ngekuhlanganyela kuSeshini Ye-14 yeLikomidi Lelihlanganisa Bohulumende Letekuhweba Nebubambisana Kutemnotfo (i-ITEC) emkhatsini weNingizimu Afrika neRussia ngaLesihlanu, mhla ti-18 Lweti 2016, lapha ePitoli.

Leseshini kulindzeleke kutsi ivumelane ngemasu latsite ekwenta kute kufezekiswe kucala kusebenta kwekutinikela lokukhona kuyo yonkhe imikhakha ye-ITEC, lokufaka ekhatsi kuhweba, lutjalotimali nekubhanga; timbiwa, emandla, tekulima, temahlatsi kanye netinhlanti; tekutfutsa; tesayensi; tebuchwepheshe kanye netemkhatsi, imitfombolusito yetemanti; temfundvo netebulungiswa.

2.3. Lisekelamengameli Cyril Ramaphosa utawube ahola litsimba leTindvuna kanye nalabatsintsekako labangekho ngaphansi kwahulumende mhla ti-19 Lweti 2016 nakuyiwa Kumbukiso Wemisebenti Yentfutfuko Yelusha lotawuba senkhundleni yetemidlalo eNkowankowa kuMasipala Wendzawo waseGreater Tzaneen, eLimpopo.

Lombukiso utawube unika teluleko macondzana nemisebenti kanye nelwatiso macondzana nemfundvo lechubekako kanye nematfuba ekuceceshwa kubafundzi  labenta emabanga le-10 kuya kule-12, kulusha lolungasebenti, kanye nakulusha lolushiye sikolo lungakasicedzi. Lombukiso Wemisebenti Yentfutfuko Yelusha uyincenye yemsebenti wahulumunde wekutfutfukisa bantfu labasha, ikakhulu kutimbandzakanya kwabo kutemnotfo, kute batsatse indzawo yabo lebafanele esiveni.

2.4. Nakulandzelwa Kwelukhetfo Lwabohulumende Basemakhaya, kutimbandzakanya kwemimango kutekubusa kuyintfo lemcoka macondzana nekuhlela kubomasipala, ngendlela lelungisa kancono tidzingo tetakhamuti.

Umtsetfo Wetinhlaka Tabomasipala Babohulumende Basemakhaya, wa-1998, udzinga emkhatsini waletinye tintfo kutsi bomasipala basungule tindlela tekubonisana nemimango netinhlangano temmango ekwenteni imisebenti yabo nasekusebentiseni emandla abo. Letinhlaka ngalokutayelekile tibitwa ngekutsi ngeMakomidi Emawadi, kantsi enta kutsi kube nekuchumana lokubalulekile emkhatsini Wemakhansela Emawadi,  ummango kanye namasipala.

Kuletinyanga letilandzelako kutawukhetfwa Emakomidi Emawadi kute asebentele imimango ngako-ke takhamuti kufanele kutsi tibe khona kute titimbandzakanye kulolukhetfo nekutsi tibe ngemalunga aletinhlaka.

IKhabhinethi ikwemukele kubanjwa ngemphumelelo futsi nangekuthula lukhetfo lwamasipala lwemawadi lwekuvala tikhewu lolusandza kubanjwa etifundzeni letisitfupha. Bantfu baseNingizimu Afrika baphindze futsi bakhombisa kutinikela kwabo ekubeketelenaneni kutepolitiki lokuyintfo lekhombisa kubhadla kwentsandvo yetfu yelinyenti yemtsetfosisekelo.

2.5. Umcimbi Wemklomelo Wetemidlalo waseNingizimu Afrika wanga-2016 utawubanjwa mhla tinge-27 Lweti 2016 lapha eSand du Plessis Theatre, eMangaung, eFreyistata. Tincingo longashayela kuto nawufuna kuvotela Sihlabani Setemidlalo Lesikhetfwe Bantfu Semnyaka ngekuhlanganyela neTemidlalo taka-SABC Sport tisavuliwe kantsi titawuvalwa ngamhla tinge-27 Lweti 2016 ngensimbi ye-21h00. IKhabhinethi itishayela lihlombe Tihlabani Temdlalo Letikhetfwe Bantfu Temnyaka .

3. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni  tanyalo

3.1. Lifutse Lengucuko Yesimo Selitulu seliyavakala ngenca yetimo telitulu letingasitinhle ngendlela lelingani ngayo kahle, timo tesomiso, kushisa lokwengcile kanye netikhukhula. Tikhukhula temanti letibe eGauteng naseMpumalanga tidale kutsi  kube nekushona kwebantfu, imimango yaswela tindzawo tekuhlala ikakhulu etindzaweni temikhukhu  kwaphindze kwabhidlika netakhiwonchanti letifana nemigwaco, emabhuloho kanye netindlu.

IKhabhinethi itsandza kwendlulisa emavi endvudvuto  emndenini nakubangani balabo labashone kuletikhukhula kantsi ifisela labo labalimele kululama masinyane. Sive sinani ngemicabango nangemithandazo nine labatsandzekako benu labasolo bangakatfolakali. Emacembu eKulawula Tinhlekele alelive solo acaphele kulo lonkhe lelive, ikakhulu etindzaweni lapho kulindzelwe khona timvula kakhulu. Bonkhe bantfu kufanele kutsi balalele futsi bente njengaloku bacwayiswa ngesimo selitulu lesingasisihle kusenesikhatsi.

Mengameli Jacob Zuma ahamba neNdvunankhulu yesifundza saseGauteng David Makhura neNdvuna Yekubusa Ngekubambisana Netendzabuko Des van Rooyen bahlole lendzawo bavakashela emakhaya lahlaselwe tikhukhula lapha endzaweni yemikhukhu  eStjwetla elusentseni lwemfula iJukskei. Mengameli Zuma ukhiphe umlayeto wekungenelela kwabohulumende lokutawuholwa embili yiNdvuna van Rooyen kutsi kusetjentwe lomfula iJukskei kuvinjwe lusentse lwawo kute kuncishiswe lifutse letikhukhula kubantfu bendzawo. IKhabhinethi ibonga Tinhlangano Temmango Letingekho Ngaphansi Kwahulumende (ema-NGO), Emakhansela Emawadi kanye nalabo labavolontiyile basita takhamuti.

Letimvula letisandza kuna atingakhohlisi bantfu baseNingizimu Afrika bacabange kutsi sesincono simo njengaloku tindzawo letahlukahlukene talelive solomane tisachubeka nekukhalametwa somiso. Hulumende ukhulule emanti lasedamini iSterkfontein kutsi angene eVaal Dam njengesinyatselo sesikhashana sekusita kwenta ncono lesimo waphindze futsi wabekela eceleni tigidzi letinge-R212 tekusita macondzana nesomiso labo balimi labasetifundzeni lesetitsatfwa njengetindzawo tenhlekelele.

IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi banake lifutse letento tabo kwimvelo baphindze futsi bente konkhe lokusemandleni kutsi bonge emanti.

3.2. Ema-ejensi ekulinganisa emave emhlaba iMoody’s, Fitch kanyene-Standard and Poors kulamaviki lalandzelako atawumemetela sincumo sawo sekulinganisa lizinga lelutjalotimali lalelive ekukhokheni tikweleti. Hulumende bekasolomane asebentisana nebemabhizinisi, tinhlangano temmango netemisebenti ngenhloso yekugucula emasu alelive kutsi abe tento letiphatsekako lokuyintfo letawucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika ihlala njalo isezingeni ilive longatjalatimali kulo.

IKhabhinethi icela yonkhe imikhakha kutsi ihlanganyele nahulumende ekuvikeleni simo sekutjalatimali salelive.

3.3. Kukhishwa kwemiphumela ya-2016/17 yekuhlolwa kwemabhuku nguMhlolimabhuku Jikelele, Kimi Makwetu yematiko avelonkhe newetifundza kanye netinhlaka tawo kugcizelela kubaluleka kwekwenta kahle loku lokusisekelo futsi ngekungantjintji: kusebentisa emasu ekulungisa kusilela lokube khona ekulawuleni timali lokweyame ekutinikeleni losekuvele kwentiwe; kwenta kutsi kube nebuholi lobunemphumelelo kanye nekwelusa kufezwa kwetinjongo taloko lokulindzeleke kutsi kwentiwe; kanye nekubuketa nekwelusa kuhambisana nemitsetfo lemcoka kanye nemitsetfo lelawula tindzaba tetimali.

Imiphumela yekuhlolwa kwemabhuku avelonkhe ikhombise intfutfuko ya-8%; kwase kutsi 30% walabahlolwe emabhuku babe nembiko  lomuhle kwase kutsi 14% waba mhlawumbe ngulomuhle kakhulu, waliwa nome ube nemiphumela lemibi kakhulu.

Etifundzeni linyenti lematiko litfole imiphumela yekuhlolwa kwemabhuku lemibi mayelana nekuhambisana nemitsetfo lebalulekile kanye nelizinga lemibiko yekusebenta ngemnyaka.

IKhabhinethi ibubone ngeliso lekukhatsateka bungoti netinsayeya njengaloku tiphawulwe kulemiphumela yeluhlolomabhuku. Ikhutsate hulumende kutsi alungise letinkinga letikhona letitfolakele kanye nekucinisa kulawulwa kwetimali kute kube nemiphumela yekuhlolwa kwemabhuku lencono.

3.4. IKhabhinethi itamukele letitfunywa letilinganiselwa kuleti-11 000 letihambele inkhomfa ye-19 ye-AfricaCom lebanjelwe lapha eKapa kusukela mhla ti-15 kuya kumhla ti-17 Lweti 2016 ngaphasi kwengcikitsi letsi, “Kusebentisa emandla lanekuntjintja ekugucula kwedijithali yase-Afrika: i-inthanethi njengeluhlelo lentfutfuko yetemnotfo kanye nentfutfuko kutenhlalo.” Indvuna Yetakhiwonchanti Tetekuchumana Netinsita Teliposi Dkt. Siyabonga Cwele wetfula inkhulumo yakhe kulengcungcutsela futsi lebe netikhulumi letingetulu kwe-350 .

I-AfricaCom seyibe yinkhundla lebanti yekutfutfukisa umnotfo wedijithali lapha e-Afrika kute kube nentfutfuko kutenhlalo netemnotfo nentfutfuko lesekela luhlelo lwe-Ajenda Yase-Afrika Ya-2063. Lengcungcutsela iheha baholi bemkhakha wethekhinoloji yelwati lwetekuchumana (i-ICT), bosomabhizinisi, labacabanga kusungula lokusha base-Afrika kanye netikhulu letivela emaveni langetulu kwala-140. Ingcungcutsela yalonyaka beyigcile kakhulu ekutfutfukisweni kwemakhono edijithali, kutfutfukisa bomake kutebuchwepheshe, tebuchwepheshe letingasita labakhubatekile kanye nekusekela i-African Tech Start-up Ecosystem. Loku kube yindlela yekufezekisa tinjongo te-NDP mayelana neluntjintjo lwedijithali, intfutfuko kutemnotfo kanye nentfutfuko kutenhlalo.

3.5. IKhabhinethi ijabulile kubona kutsi linyenti lebafundzi etikhungweni temfundvo lephakeme kulo lonkhe lelive tisilalele lesicelo sekutsi umnyaka wetemfundvo wa-2016 awungahambi nje mahhala. Tikhungo letinyenti seticalile ngekubhala luhlolo lwekuphela kwemnyaka.

Sigcugcutela bafundzi kutsi bagcile ekuphotfuleni tifundvo tabo bavumele Likhomishini Lelihlola Indzaba Yekufaneleka Kwemfundvo Yamahhala Lephakeme Nekuceceshwa kutsi liphotfule umsebenti walo.
Umsebenti lowentiwe ngekusebentisa i-NEDLAC uyabonakala, lapho Umgcinimafa  Wavelonkhe etfule khona tiphakamiso tekutsi singenta njani kute sibe nemfundvo yamahhala yebafundzi basetikhungweni temfundvo lephakeme. Simemetelo semtsetfo sitawuphotfulwa ekupheleni kwenyanga yeLweti 2016.

Sicelo lesentiwe baholi bavelonkhe bemabandla kanye nalabanye baholi betenkholo kutsi kutfolakale sisombululo saletinsayeya temfundvo lephakeme siyamukeleka kakhulu. Kusekela kwabo ngekulamula, ngemithandazo nangemitamo yekuthula, kanye nekucela kutsi umnyaka wemfundvo wa-2016 awuphetfwe ngemphumelelo kuyamukeleka.

3.6. IKhabhinethi iyasemukela sincumo seNkantolo Yemtsetfosisekelo mayelana neLuhlelo Lwe-elekthronikhi Lwavelonkhe Lwelwatiso Lwethrafiki (i-eNATIS) sekutsi nyalo selutawulawulwa nguhulumende.

3.7. Siyasiva neSijubo Senkantolo Yemtsetfosisekelo simangalo lesifakwe nguTerry Crawford-Browne, sekutsi lokutfolwe likhomishini lesivumelwane sekutsengiselana ngetikhali sibekelwe eceleni, besite bulungiswa. Likhomishini laSeriti Leluphenyo lelaphenya sivumelwane sekutsengiselana tikhali setigidzigidzi temarandi sanga-1999 litfole kutsi kute bufakazi lobukhomba kutsi leti tinkontileka betinebufakazi benkhonhlakalo, kukhwabanisa nome kungahanjiswa ngekwemtsetfo, lombiko wakhishwa nguMengameli Jacob Zuma ngaMabasa 2016.

3.8. IKhabhinethi ikhatsatekile ngekukhutsata kungavani emkhatsini wetinhlanga kanye nebudlova lokwentiwa baholi besive lokuyintfo lesisusa kulenkhululeko yetfu lesiyilwele kamatima kangaka. Bantfu baseNingizimu Afrika kufanele kutsi bayisole imitselela lengakhi lefanana nekuhlaselwa kwebuhlanga kwaRethabile Mlotshwa lokuyintfo lesilimata singebantfu baseNingizimu Afrika futsi lengafaki ligalelo Lebuntfu besive setfu. Kufanele futsi kutsi sichubeke sihloniphe umtsetfo futsi sikhulume siphikisane nesimemetelo lesingasiso semtsetfosisekelo sekungena kuhlalwe ngalokungekho emtsetfweni kwemimango emihlabeni.

3.9. IKhabhinethi iyakuhlonipha kwesula kwaMnu. Brian Molefe emsebentini njengeMphatsi  Lomkhulu waka-Eskom futsi imfisela lokuhle kuloko latakwenta esikhatsini lesitako. Umnu. Molefe ube nesandla lesikhulu ekusunguleni indlelalisu yekugucula tintfo ka-Eskom lebeselicale kutsela titselo letinhle. IKhabhinethi iyetsemba kutsi ushiye ngemuva licembu lesigungu lesiphetse lelicinile lelitawuchubeka letfule ligunyakwenta laka-Eskom kanye nekucala kusebentisa lendlelalisu yekuletsa tingucuko.

3.10. IKhabhinethi itivile tinsolo letikhishwe yi-Al Jazeera letinanyekwa Indvuna Yetekuphepha Kwembuso, Umnu. David Mahlobo, yaphindze yeva kutsi Umbutfo Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS) uyatiphenya letinsolo.

3.11. IKhabhinethi iphawule kutsi hulumende uhola embili ekulweni nebugebengu besimondzawo, loku kufaka ekhatsi umsebenti lowentiwa ekhatsi kutekuphepha njengencenye yahulumende yemitamo yekuvimba bugebengu lobuhleliwe lobuwelela kulelive  futsi iyacinisekisa kutsi kutawuba nebulungiswa kulabo labatimbandzakanya kuleto tinhlangano temacembu etigebengu.

IKhabhinethi ihalalisele naba labalandzelako:

3.12. Indvuna Yetetimali, Pravin Gordhan lotfole kuhlonishwa Kumklomelo waka-Sunday Times Wetinkampani Letisetulu Leti-100 wanga-2016 ngebaholi tetimboni baseNingizimu Afrika. Loku kuhlonishwa lokwentiwa ngabetemabhizinisi kukhomba kutsi sisonkhe kuloku, nekutsi ngekuhlanganyela sinawo emandla ekuntjintja iNingizimu Afrika ibe yindzawo lencono. Lemitamo lehlangene yahulumende, yemabhizinisi, yetemsebenti kanye netinhlangano temmango iya endleleni lephakeme yekufeza Umbononchanti 2030 we-NDP.

3.13. Francois Groepe lophindze futsi wakhetfwa kutsi  abe Lisekela Lemphatsi Welibhangesilulu leNingizimu Afrika, nguMengameli Jacob Zuma, sikhatsi seminyaka lesihlanu kusukela mhla ti-01 Bhimbidvwane 2017.

3.14. Umsunguli weNhlangano yeGift of the Givers u-Imtiaz Sooliman, loklonyeliswe ngeMklomelo Wesakhamuti Semhlaba Wonkhe yifemu yekweluleka yemave emhlaba iHenley & Partners. Loku kukhombisa kutsi takhamuti taseNingizimu Afrika tiwuphakamisele etulu umjeka walelive ngekuba nesandla lesivulekile sekupha bantfu labahluphekile.  

3.15. Umpheki Lomkhulu Martin Kobald, umpheki loyingcayizivele lapha eNingizimu Afrika, lokhetfwe njengelisekelamengameli weNhlangano Yemhlaba Yebapheki.

3.16. Lihhotela Lelilona Lisebentisa Tintfo Letingenabungoti Kumvelo, i-Hotel Verde leliseSikhumulweni Setindiza Semave Emhlaba eKapa livotelwe njengaleliphume embili emhlabeni wonkhe kumkhakha Wetindzawo Tekulala Emadolobheni ngesikhatsi semcimbi wemnyaka we-15 weSkål Wemiklomelo Yemave Emhlaba Yetekuvasha Lokusimeme, lebewubanjelwe lapha eMonaco.

3.17. Seabelo Senatla sihlabani selicembu Lembhoco laseNingizimu Afrika, i-Sevens, lokhetfwe waba nguMdlali Wemnyaka Wemhlaba Welibhola Lembhoco we-Sevens ngekudlala kahle kakhulu ngemnyaka wa-2016. Lomdlali wasembili wece nalo libhola emahlandla lange-66 emidlalweni le-10 yeluchungechunge – unguwesibili kuba setulu emlandvweni lo-17 waloluchungechunge, loku kuyabagcugcutela badlali belibhola lembhoco labasebancane. Loku futsi kwesibili ngeminyaka lemibili ilandzelana kutsi umuntfu waseNingizimu Afrika atfole lomklomelo.

3.18. Umzuzi wemendlela yegolide waseNingizimu Afrika Wayde van Niekerk lokhetfwe njengemsubatsi lomdvuna eMidlalweni Yema-olimphiki Likomidi Lavelonkhe Lemiklomelo Yema-olimphiki lebewubanjelwe lapha eDoha.

3.19. Brad Binder lophume embili ngekuwina kumkhankhaso we-Moto 3 kumcudzelwano wekugcina wemjaho eValencia lapha eSpain.

3.20. IKhabhinethi ihalalisele emaProteas ngekuphumelela luchungechunge lweMdlalo ngesikhatsi ehlula i-Australia kanye neBafana Bafana ngekwehlula iSenegal kumdlalo wekuhlungela Indzebe Yemhlaba.

IKhabhinethi ifisela Emabhokobhoko emdlalweni wawo ne-Italy futsi iyatsemba kutsi kwehlulwa kwawo yi-England kuwacinisile.

IKhabhinethi ibonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labakhombise kubumbana nekusekela emacembu esive ngekutsi babukele imidlalo yawo lehlukahlukene kanye nekugcoka imibala yemjeka yelive lakitsi nome tikibha temacembu labawasekelako. Asichubekeni sikhombise umoya webuve wekutigcabha ngesikhatsi emacembu etfu aphakamisela etulu umjeka walelive.

3.21. IKhabhinethi ihlanganyela kanye naMengameli Jacob Zuma ngekuhalalisela Donald John Trump lokhetfwe waba nguMengameli we-45 wase-United States of America (e-USA) futsi siyatsemba kutsi kucocisana esikhatsini lesitako emkhatsini we-USA neNingizimu Afrika kutawuba ngulokunenzuzo kuwo omabili lamave.

4. Kubekwa Etikhundleni

Konkhe kubekwa etikhundleni kutawuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele.

4.1. Litiko Letemisebenti:
a) Make MSB Matebesi njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Imisebenti Yekusekela Kuphatfwa Nekulawulwa Kwetikhungo, kanye
b) NaMnu TS Maruping njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Sikhwama Semshwalensi Walabaphelelwa Ngumsebenti.

4.2. Make CL Duma njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Imisebenti Yekusekela Kuphatfwa Nekulawulwa Kwetikhungo eTikweni Letekuvakasha.

4.3. Umnu. H Ratshisusu njengeLisekela Lakhomishina Wetekucudzelana

4.4. Umnu. Enver Daniels njengeLisekela Lasihlalo Welibandla Letekucudzelana.

4.5. Solwati H Cheadle njengelilunga lelingasiso lesikhatsi lesidze Lelibandla Lekucudzelana.

Imibuto ingacondziswa ku:
Donald Liphoko
Inombolo yekumtsintsa: 082 901 0766

 

Share this page

Similar categories to explore