Sitatimende semhlangano weKhabhinethi mhla ti-16 Indlovulenkhulu 2016

1. Tincumo teKhebhinethi letimcoka

1.1. Ikhabhinethi iyihlolile Imibiko Yemiphumela Yekota Yesitsatfu yesikhatsi senyanga yeMphala neNgongoni 2015. Lemibiko ikhomba inchubekelembili lemcoka ekucaliseni kwekusebenta kwetinhlelo tahulumende letinelifutse lelicondze ngco ekwenteni ncono timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika.

Lemibiko Yemiphumela Yenchubekelembili ikhomba bufakazi bekutsi hulumende uphumelele ekufezeni tinjongo taloko bekuhlosiwe kuThemu Lesemkhatsini Yendlelalisu Yeluhlelomsebenti lwa 2014-2019. Lemibiko iphindze futsi isisondzete edvute kutsi sifezekise Umbononchanti 2030, njengaloku kusho Lisu Lavelonkhe Lentfutfuko (i-NDP), lokuhloswe ngalo kulwa nebuphuya, kuswelakala kwemsebenti kanye nekungalingani.

IKhabhinethi iyibonile inchubekelembili lebonakalako leyentiwe ekufezeni tinhloso letimcoka kanye nemiphumela. IKhabhinethi nanome iyibonile imphumelelo lemcoka macondzana netinkhomba letinyenti, kusenetindzawo lapho kusadzingeka khona tingenelelo letichumanisiwe tahulumende.

2. Kucala kwekusebenta kwetinhlelo letimcoka tahulumende

2.1. IKhabhinethi ivakalisa kubonga kwayo kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labalalele sicelo seKhomishini Letimele Yelukhetfo(i-IEC) kutsi bantfu babhalise, bahlole simo sabo sekubhalisa kanye nekwenta kutsi imininingwane yabo leseluhlwini lwebavoti ibe sesikhatsini ngalemphelasontfo yamhla ti-5 namhla ti-6 Indlovulenkhulu 2016. Kube nebantfu labalinganiselwa etigidzini letintsatfu labavakashele titeshi tekuvota eveni lonkhe kanye nebavoti labasha lababhalisile labange-544 552 (78.6%) bebangaphasi kweminyaka lenge-30, lokuyindlela yekukhombisa kutimisela kwebantfu baseNingizimu Afrika ekutimbandzakanyeni kutsi bakhe intsandvo yetfu yelinyenti.

IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise lilungelo labo lentsandvo yelinyenti ngekutsi bahambe bayewubhalisela kuvota iphindze futsi igcugcutele nalabo lababhalise phambilini kutsi bahambe bayewucinisekisa imininingwane yabo yekuvota ngobe kunemaphuzu lamanengi labange kutsi kube netingucuko kuluhlu lwebavoti.

2.2. Imphelasontfo yekubhalisela kuvota itawuba mhla ti-9 kanye namhla ti-10 Mabasa 2016 lapho tonkhe tikhungo tekuvota titawube tivuliwe futsi kusukela ngensimbi ye-8:00 kuya ngensimbi ye-17:00.  Leli kutawube kulitfuba lekugcina lekutsi bavoti babhalise kanye nekwenta kutsi imininingwane yabo yekubhalisela kuvota ibe sesikhatsini, bakwente etikhungweni tabo tekuvota. Nome kunjalo, kubhalisa kuyachubeka emahhovisi e-IEC endzawo ngesikhatsi sema-awa ekusebenta kusukela ngeMsombuluko kute kube ngaLesihlanu, kudzimate kufike sikhatsi lapho luhlu lwebavoti Lwelukhetfo Lwabomasipala lwa-2016 luvalwa khona ngelusuku lapho lukhetfo lumenyetelwa khona.

IKhabhinethi iyaluhlaba ludlame lolube khona kuletinye tindzawo lapho luvimbele khona imphelasontfo yekubhalisa lokusandza kwendlula iyaphindza futsi itsi kute umuntfu longavimbela nome ngabe ngumuphi umuntfu waseNingizimu Afrika kutsi asebentise lilungelo lakhe lentsandvo yelinyenti kutsi abhalisele kuvota. IKhabhinethi iyachubeka icela bonkhe labo labenta loko kutsi bahlukane nalemisebenti yebugebengu nekutsi labo labatsintsekile bakubike kuma-ejensi ekugcinwa kwemtsetfo loko. IKhabhinethi icela onkhe ema-ejensi ekugcinwa kwemtsetfo kutsi atsatsele labo labephula umtsetfo sinyatselo lesimatima.

2.3. Mengameli Jacob Zuma utawuvakashela eBhayi mhla ti-8 Mabasa 2016 kuyowuhlola inchubekelembili mayelana nekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti setekutfutsa ngemanti lokuyintfo leyiyincenye yesichamukelo salelive seMnotfo Waselwandle. Umnotfo Waselwandle ungulomunye walenye yetingoni te-Operation Phakisa futsi isondzeta lelive ekuvuleni emandla lagcineke etilwandle taseNingizimu Afrika, Loku kungafaka ligalelo lelingafinyelela etigidzigidzini leti-R177 kusamba semkhicito welive kuphindze kudale imisebenti lemisha lengetulu kwesigidzi sinye.

2.4. IKhabhinethi iyakwemukela kuphotfulwa ngemphumelelo kuvakasha ngekwembuso kwaMengameli Zuma eFederal Republic of Nigeria kusukela mhla ti-8 kuya mhla ti-9 Indlovulenkhulu 2016,  lokuyintfo legcugcutele budlelwane betembusave, betemnotfo nebetenhlalo lobebuvele bukhona emkhatsini walamave lamabili. Lokunye lokuzuziwe ngalokuvakasha, kube kuphakanyiswa kweKhomishini Yetive Letimbili kutsi ibe sezingeni Lenhloko Yembuso, lebeka embili intfutfuko yetemnotfo emkhatsini walamave lamabili.

IKhabhinethi iyakwemukela kuvulelwa kwetinkampani taseNingizimu Afrika kutsi tingene emnotfweni waseNigeria emikhakheni lehlukahlukene lefana nebunjiniyela, tekuchumana khashane, tekwakha, tasemoyeni, betindzaba, tekuhlalisa tivakashi, tekutijabulisa, tetindlu, tekutsengisa, kanye newoyela kanye netinsita tegesi. IKhabhinethi ilindzele kutsi kube nekukhula kwelutjalotimali lwaseNigeria lapha eNingizimu Afrika lolutawugcugcutela kuhwebelana lokutindlelatimbili emkhatsini waletive letimbili.

Imiphumela yalokuchumana emkhatsini weminotfo lemibili lemikhulukati kulelivekati kutawuhlanganisa iminotfo yetigodzi, ngaleyo ndlela kwandzise tetimakethe letivamile kanye nekuphakamisa tichamkelo tekukhula kwemnotfo letivele tikhona kanye nematfuba emsebenti e-Afrika. Loku kukhombisa kutsi live laseNingizimu Afrika liyindzawo yetekuncintisana kutemnotfo nanome temnotfo wemave emhlaba tingasitinhle nje, loko kutawudala kutsi kube nematfuba emisebenti kanye nekutfutfukiswa kwemakhono ebantfu baseNingizimu Afrika.

2.5. IKhabhinethi ikubonile kutsi iNingizimu Afrika itawube itimbandzakanye kuSeshini Ye-60 Yamhlabuhlangene (i-UN) Yekhomishini Yesimo Sabomake (iCSW60) lese New York, eMelika kusukela mhla ti-14 kuya kumhla tinge-24 Indlovulenkhulu 2016 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kunikwa Emandla Kwabomake kanye Nekuchumana Kwako Nentfutfuko Lesimeme.” Leseshini yenteka ngemnyaka lobalulekile eNingizimu Afrika ngobe lelive lakitsi ligubha tintfo letibalulekile letintsatfu letentiwe, Kugutjwa kweminyaka lenge-20 Yemtsetfosisekelo waseRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika wa-1996, Kugutjwa Kweminyaka Lenge-40 Yelutfutfuva Lwelusha LwaseSoweto kanye Nekugutjwa Kweminyaka Lenge-60 Wemshuco Wabomake nga-1956.

INingizimu Afrika yetfule umbiko ku-UN CSW60 kantsi loku kusinika litfuba lekukala imphumelelo lesesiyentile kusukela kwasungulwa intsandvo yelinyenti. Kubalulekile kutsi sicaphele kutsi kusukela nje kwaba nenchubo yentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika, emkhatsini waletinye tintfo, lelive lihambele Ingcungcutsela Yemhlaba Yesine Yabomake nga-1995, yaphindze futsi yasayina Simemetelo saseBeijing kanye Nenkhundla Yekwenta ngawo wona lowo mnyaka.

Ngekuhambisana nesincumo E/RES/2013/18 saMhlabuhlangene Kutemnotfo kanye Nemkhandlu Wetenhlalo, iNingizimu Afrika itimisele ngekuchubeka icale kusebentisa Simemetelo saseBeijing kanye Nenkhundla Yekwenta, lesiyinkhombandlela yekunika bomake emandla kanye nekubatfutfukisa.

3. Imitsetfosivivinyo
 
3.1. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kwaHulumende Wasekhaya: Umtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Takhiwo Tabomasipala wa-2016. Letichibiyelo tentiwa kuHulumende Wasekhaya: Umtsetfo Wetakhiwo Tabomasipala, 1998 (Umtsetfo we-117 wa-1998), lowaphasiswa ngembikwelukhetfo lwekucala lwentsandvo yelinyenti lwahulumende wasekhaya lolwabanjwa mhla ti-5 Ingongoni 2000.

Letichibiyelo titawukwenta ncono kuphatfwa kwelukhetfo lwabohulumende basekhaya kanye naletinye tingucuko, ngekufuna:
a) kuchibiyela sidzingosimo Semkhakha A wabomasipala;

b) kususa konkhe lokucondziswe kutindzawo tekulawulwa kwetifundza;

c) kuchaza lusuku lwekucala kungena ehhovisi kwelikhansela;

d) kuncuma kutsi Mengameli kufanele kutsi abeke aphindze amemetele lusuku     lwelukhetfo lwabomasipala;

e) kuvumela kutsi kube nekungetwa kwesikhatsi ekumemetelweni kwemiphumela yelukhetfo;

f) kudzinga kutsi imenenja yamasipala yatise i-IEC ngetikhala ewadini;

g) kuncuma kutsi Lilunga Lemkhandlu Wesigung limemetele liphindze lisho lilanga lelukhetfo lwekuvala tikhewu;

h) kuchaza ikhoramu ledzingekako kute kubanjwe umhlangano wemkhandlu;

 i) kuchaza timo lapho kungavotwa khona nakubanjwe umhlangano wemkhandlu;

j) kwandzisa umehluko welinani lebavoti kulelo nakulelo wadi nangabe kubanjwe umhlangano wemkhandlu; kanye

k) nekwandzisa umehluko welinani lebavoti kulelo nakulelo wadi ngekutsi kujutjwa iminyele kute achaze kwabiwa kwetihlalo letengcile kumasipala wendzawo.

4. Imicimbi letako

4.1. Mengameli Zuma – njengasihlalo lohlanganyela naMengameli François Hollande waseFrance weKhomishini Lephakeme Yetekucashwa Kutemphilo kanye Nekukhula Kutemnotfo – utawuhambela kwetfulwa kwayo ngekwemtsetfo eLyon, eFrance ngaLesitsatfu, mhla tinge-23 Indlovulenkhulu 2016. Lekhomishini igcila ekutseni kunesidzingo setingcweti tetemphilo kumave lanemalingena lesemkhatsini nalephasi. Lesichamkelo saMhlabuhlangene kulindzeleke kutsi ngayo kwandziswe kubakhona kwetemphilo mhlaba wonkhe kanye nekugcugcutela kukhula kutemnotfo lokungukhukhulelangoco, lokufaka ligalelo ekucaliseni kwekusebenta kwe-Ajenda ya-2030 yeNtfutfuko Lesimeme.

4.2. Mengameli Zuma utawutsatsa luhambo lwembuso lwekuvakashela eKingdom of Saudi Arabia kusukela mhla tinge-27 kuya mhla tinge-28 Indlovulenkhulu 2016, lokutawucinisa budlelwane lobuvele bukhona emkhatsini walamave lamabili.

4.3. Mengameli utawuhambela Ingcungcutsela Ye-4 Yekuphepha Kunozi eWashington eMelika kusukela mhla tinge-31 Indlovulenkhulu kuya mhla lu-1 Mabasa 2016. Lengcugcutsela itawubhunga bungoti lobufufusako bebuphekulasikhuni bekusetjentiswa kwenozi kanye nekubuka tinyatselo letingatsatfwa ngummango wemave ngemave kunciphisa kusetjentiswa kweyuriyamu, kuvikela tintfo letisengotini yekuhlaseleka, kulwa nekushushumbiswa kwenozi kanye nekuvimba imitamo yebuphekulasikhuni benozi.

4.4. Mengameli Zuma utawube ahola imigubho yeLusuku Lwemalungelo Eluntfu lapha eMoses Mabhida KwaZulu-Natal ngeMsombuluko, mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 2016 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “INingizimu Afrika ibumbene ekulweni nebuhlanga.” Njengaloku kumenyetelwe kuNkhulumo yaMengameli Lemayelana Nesimo Selive ya-2016, Lusuku Lwemalungelo Eluntfu lonyaka lutawubeka sisekelo seluhlelo lwesikhatsi lesidze lwekwakha ummango lote buhlanga. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi babumbane balwe nebuhlanga – kungaba kusemakhaya etfu, emimangweni, emihlanganweni yetenhlalo, etindzaweni temisebenti nome etinkhundleni tekuchumana. Kufanele kutsi sonkhe sisebente ngekuhlanganyela kute sibe nentsandvo yelinyenti lebumbene lete buhlanga nalengabandlululi ngebulili.

4.5. Emalunga eSigungu atawuchumana nebantfu baseNingizimu Afrika kulo lonkhe lelive ngesikhatsi seLiviki Lembizo Yavelonkhe emkhatsini wamhla ti-4 kanye namhla ti-10 Mabasa 2016, ngaphasi kwengcikitsi letsi “Sisonkhe Sichubela iNingizimu Afrika Embili: Yenta iNingizimu Afrika kutsi ikhule.” Leliviki lihambisana neLiviki LePhalamende Leya Etindzaweni Tebavoti kanye nekugutjwa Kwenyanga Yenkhululeko.

IKhabhinethi ikhutsata bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batimbandzakanye ngemandla kulemicimbi baphindze futsi bachumane netiphatsimandla tetembusave. Liviki Lembizo Yavelonkhe litawugcamisa kucala kwekusebenta kweLisu Lemaphuzu Layimfica lokuhloswe ngalo kugcugcutela kukhula kutemnotfo kanye nekudala ematfuba emisebenti ladzingeka kakhulu. Litawuphindza futsi likhombise hulumende wasekhaya laphumelele kukwenta, lokufaka ekhatsi kuphumelela lakufezile ngekusebentisa lisu lekuvusetela kabusha bohulumende basemakhaya – indlela Yekubuyela Kusicalonchanti.

Leliviki litawuhambisana nemphelasontfo yekubhalisela kuvota kwekugcina ngembikweLukhetfo Lwabomasipala lwa-2016, lokutawunika futsi tiphatsimandla tetembusave litfuba lekubutsela ndzawonye bantfu baseNingizimu Afrika ngemikhankhaso yekubafundzisa ngekuvota kutsi babhalise baphindze bacinisekise imininingwane yabo yekuvota.

4.6. Lisekela Lamengameli Cyril Ramaphosa utawuvula Ingcungcutsela Ye-2 Yemkhandlu Wekutfutfukisa Umtfombolusito Webantfu letawube ilapha eGallagher Convention Centre eMidrand mhla tinge-29 kanye namhla tinge-30 Indlovulenkhulu 2016 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Budlelwane Kutemakhono –  Lubito Lwekutsatsa Sinyatselo”. Lengcungcutsela ihlanganisa ndzawonye labatsintsekako kumkhakha wetemfundvo lephakeme wonkhana ngenhloso yekusita entfutfukweni yayo kanye nekwakha budlelwane lobutawudala kutsi kube nebudlelwane lobucinile betikhungo temfundvo lephakeme kutsi tilungele timboni.

4.7. Liviki Lavelonkhe Lemanti La-2016 litawuba kusukela mhla ti-14 kuya mhla tinge-22 Indlovulenkhulu ngaphasi kwengcikitsi letsi: “ Emanti Ngewebantfu, Emanti ngebantfu.” Leliviki litawukhombisa kutsi emanti njengelilungelo leluntfu ngekutsi kucapheliswe ngenhlupheko yebantfu labangakhoni kufinyelela kutfola emanti lahlobile ekunatsa.

Litiko Letemanti kanye Nekuhanjiswa Kwekungcola solo lisachubeka nekucedza luhlelo lwemabhakede kute kube ngunyalo selicedze  luhlelo lwemabhakede lolunge-78.8%  etindzaweni temikhukhu eNingizimu Afrika. Tifundza letisikhombisa tisebente kakhle kakhulu tacedza loluhlelo lwemabhakede nge-avareji lenge-90%. Leto tifundza letilucedze nya luhlelo lwemabhakede yi-KwaZulu-Natal, eNyakatfo Nshonalanga eMpumalanga kanye naseGauteng. Sifundza saseNshonalanga Kapa sona sine-99.8%. Kusukela kuluhlelo lwemabhakede lolunge-26 120 eNyakatfo Kapa, eMphumalanga Kapa, eNyakatfo Nshonalanga kanye naseFreyistata, tinhlelo temabhakede leti-11 650 seticedziwe kute kube ngulamuhla.

Nanome letimvula letisandza kuna tiletse litsemba, lifutse lalesomiso lisachubeka ngekuvakala kuletinye tincenye talelive. Bantfu baseNingizimu Afrika kufanele kutsi bachubeke basebentise emanti ngekuwonga bacalise ngekusebentisa tindlela tekonga emanti. Hulumende ubekele eceleni sigidzigidzi sinye semarandi kubukana nenkinga yesomiso.

IKhabhinethi iyayemukela lenchubekelembili leyentiwe luhlelo lweminyaka lesihlanu Lwekulwa Nekuvuta ngaphasi kwengcikitysi letsi: Lelo Nalelo Tfonsi Libalulekile.” Loluhlelo kuhloswe ngalo kuheha, kucecesha kanye nekunika bantfu labasha labaneticu temfundvo yamatekuletjeni nome N3 laba-15 000 ematfuba kutsi babe ngulabasebenta ngemaphayiphi emanti, labasebenta ngetandla kanye nema-ejenti emanti.

5. Lokushiwo yiKhabhinethi mayelana netindzaba letimcoka kusimondzawo

5.1. IKhabhinethi icela bonkhe labashucako kutsi bakwente loko ngekutitsiba lokukhulu futsi bavakalalise tikhalo tabo ngekulandzela umtsetfo kanye neMtsetfosisekelo. Kucekela phasi kanye nekulimata imphahla sekungale kwemikhawulo yekushuca sekungumsebenti webugebengu. Ema-ejensi lacinisekisa kutsi umtsetfo uyagcinwa atawusebentisa umtsetfo kubopha nekujezisa labo labacekele phasi imphahla emanyuvesi, kanye nakuletinye tikhungo temfundvo lephakeme, emimangweni kanye nalapho kushucwa khona..

5.2. Indvuna Yetetimali itjele Ikhabhinethi ngalamafishane mayelana nemkhankhaso wayo lesandza kuwenta wekuya eMelika naseNgilandi ahamba nalabatsintsekako labahlukahlukene, lokufaka ekhatsi baholi betemabhizinisi. IKhabhinethi itimisele ekucinisekiseni kutsi lelive lisebenta ngekubambisana kute sicinisekise kutsi alehliselwa phasi lizinga lalo.

Lokuvakasha kunika hulumende litfuba lekuchaza ngetichamkelo letinyenti lasacale kutisebentisa kubukana naletinsayeya. Loku kufaka ekhatsi kusebenta ngekubambisana ekwenteni kutsi kube nekukhula lokuphangisako lokungukhukhulelangoco, tinyatselo nekusheshisa kuhlanganiswa kwetimali tahulumende, kucalisa ngekushesha kusebentisa Luhlelo Lwelutjalotimali Lwesakhiwonchanti setigidzigidzi letinge-R870 kanye nenchubekelembili lesentiwe yekusombulula kusweleka kwemandla, lokufaka ekhatsi emandla lavusetelelwako.

IKhabhinethi icela yonkhe imikhakha kutsi yente tonkhe letinhlelo letinhle kanye netingenelelo lesetentiwe tekuvikela umnotfo wetfu. Kubalulekile kuyo yonkhe imikhakha kutsi icinisekise kutsi umnotfo welive letfu ucinile. Ngaleyo ndlela-ke Ikhabhinethi itjele Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna Letelutjalotimali kutsi lente kutsi tonkhe tincumo letihambelana netemnotfo tifezeke masinyane. IKhabhinethi iyaphindza itsi kucina kwemnotfo waseNingizimu Afrika kusime kutikhonkhwane temnotfo letingito kanye nakumitsetfomgomo lephatsekako.

5.3. IKhabhinethi ilibonile licala lasenkantolo lelifakwe yi-Chamber of Mines kutsi Umculu Wetimayini utsatfwe njengalongahambisani nemtsetfosisekelo nalongekho futsi emtsetfweni. IKhabhinethi isaphindza itsi imitsetfomgomo yeMculu Wetimayini ihlose ekuntjintjeni imboni yetimayini kutsi kulungiswe kungalingani kwasesikhatsini lesengca lokwabangwa lubandlululo kute kutsi lemboni ihambisane netingucuko lesetikhona ekuntjintjeni yonkhe iNingizimu Afrika kutenhlalo, tembusave netemnotfo. Kuphakanyiswa kwemimango kuyintfo lemcoka kute kucinisekiswe kutsi intfutfuko etimayini ayiyishiyi ngephandle imimango lefanele.

5.4. IKhabhinethi icela bonkhe labasebentisa umgwaco, ikakhulu labo labatawube basendleleni kulamaholide latako, kutsi badlale indzima yabo ngekutsi bente siciniseko kutsi baphephile nalabanye basebentisi bemgwaco nabo baphephile. Kucedvwa kwetingoti temgwaco yindzaba yavelonkhe hulumende layibeke embili. Bashayeli kufanele kutsi bacaphele, bahloniphe imitsetfo yemgwaco, banganatsi tjwala bese bayashayela, bagcine litubane lelinchunyiwe baphindze futsi bente siciniseko sekutsi tincola tabo tisesimeni lesiphilile.

5.5. IKhabhinethi ihalalisela bonkhe labo labaphumelele kuMiklomelo Yavelonkhe Yalabakhubatekile lebeyikadze imhla ti-11 Indlovulenkhulu 2016. Ngalemiklomelo kuhlonishwe bantfu labanekukhubateka kanye netishikashiki temalungelo alabakhubatekile letente kahle kakhulu ngemnyaka wa-2015.

5.6. IKhabhinethi ihalalisela bonkhe labaphumelele kuMiklomelo Ye-3 Yembutfo Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika(i-SAPS) Yemnyaka Yavelonkhe Yemalengiso lehlonipha lawo malunga e-SAPS, emarizefu kanye nemalunga emmango lasetinkhundleni temaphoyisa emmangweni.

5.7. IKhabhinethi ibashayela lihlombe boMandla Dube naLeon Otto basePambili Media ngekubhala ngekuhlanganyela lifilimu letsi Kalushi: The Story of Solomon Mahlangu. Bantfu baseNingizimu Afrika bayakhutsatwa kutsi babukele lelifilimu letembusave lelimayena nekuntjintja kwelijaha lelincane lelineminyaka le-19 laseMamelodi, emphumalanga ePitoli, laba lichawe leMzabalazo. IKhabhinethi iyaphindza itsi hulumende utawuchubeka, ngekusebentisa Litiko Letekuhweba Netimboni kanye neLitiko Letebuciko Nemasiko, kuchubeka nekusekela kukhula kwemboni yetebuciko ngekutsi kugutjwe kuphindvwe kutekwe indzaba yaseNingizimu Afrika.

5.8. IKhabhinethi ihalalisela sishikashiki sebulungiswa betenhlalo Father Michael Lapsley ngekuklonyeliswa ngemklomelo wemave ngemave wa-2016 Public Peace Prize kumkhakha ‘Kuthula Kwemhlaba Wonkhe kanye Nekubuyisana’ – Umdali Wekuthula Lodvume Emaveni Ngemave’.

5.9. IKhabhinethi imshayela lihlombe Pieter du Preez ngekutsi ligama lakhe lenyulelwe i-Laureus World Sportsperson of the Year with a Disability Award, ngenca yekusebenta kahle kakhulu ngemnyaka wa-2015.

5.10. IKhabhinethi ihalalisela Wayde van Niekerk locophe umlandvo kutematubane ngekutsi abe wekucala kugijima yonkhe imicudzelwano yekugijima lemitsatfu: i-100m ngaphasi kwemizuzwana le-10, i-200m ngaphasi kwemizuzwana lenge-20 kanye ne-400m ngaphasi kwemizuzwana lenge-44‚ njengaloku kucinisekiswe yiNhlangano Yetematubane Yemave Ngemave.

6. Kucashwa

6.1. Kute timemetelo talabacashiwe letentiwe kulomhlangano weKhabhinethi.

Imibuto icondziswa:
kuMake Phumla Williams (Libamba Lasomlomo Wekhabhinethi)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore