Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-13 Mabasa 2016

1. Kufezekiswa kwetinhlelo tahulumende letibalulekile

1.1. IKhabhinethi iyakwemukela lokuzuziwe lokugcanyiswe nguMengameli Jacob Zuma ngesikhatsi avakashele Sikhumulo Semikhumbi saseBhayi eMphumalanga Kapa, ayohlola inchubekelembili leyentiwe ekufezekiseni i-Operation Phakisa: Umtamo Wemnotfo Waselwandle. Hulumende sewudale tintjalomali letingu-R17 wetigidzi Emnotfweni Waselwandle. Kusukela yacala, sekudaleke imisebenti lengetulu kwale-4 500 emikhakheni leyehlukene.

Tikebhe letimbili taleyimfica tekudvosa imikhumbi letakhiwe yi-Southern African Shipyards teSiphatsimandla Setikhumulo Temikhumbi Savelonkhe SeTransnet (i-TNPA) eSikhumulweni Semikhumbi yaseDurban iyiswa eBhayi. Mengameli Zuma wetfule sikebhe sekudvosa imikhumbi sekucala eBhayi, lesibitwa ngekutsi nguMvezo, lesetsiwe ngeligama lendzawo lapho kwatalelwa khona Mengameli waphambilini Nelson Mandela.

I-TNPA seyabe ngetulu kwetigidzigidzi le-R7 tekuphucula tikhumulo tetfu temikhumbi. Mengameli wehlwaye lugidzi lwekuhambisa nekwemukela tikebhe letincane loluphuculiwe nalolwakhiwe kabusha kanye netakhiwonchanti tesikhumulo semikhumbi tekuvikela imikhumbi eSikhumulweni Semikhumbi saseBhayi lesitawetfwala imikhumbi lengetulu kwale-12 kunalena lemibili lekhona kwamanje.

1.2. IKhabhinethi ibonga bonkhe bantfu labakhokha umtselo lababambisene nahulumende ngemnyakamabhuku wanga-2015/16 kwenta lugcogcomali lolwente tigidzigidzi tetigidzigidzi le-R1 kwekucala ngca. Lena yinkhomba lecaca kahle kamhlophe yemandla emnotfo wetfu lophumelelako ngisho nasetimeni letimatima.

Kungenca yemtselo lokhokhwa bantfu baseNingizimu Afrika labahambisana nemtsetfo kanye nekugcogca ngemphumelelo kweLuphiko Lwamalingena LwaseNingizimu Afrika lokwenta kutsi hulumende akhone kwetfula kancono tinsita letidzingeka kakhulu letifaka sandla ekuphuculeni timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika.

1.3. IKhabhinethi iyasemukela simemetelo saMengameli Zuma sekutsi lusuku lwamhla ti-3 Ingci 2016 lube lusuku Lwelukhetfo Lwahulumende Wasekhaya Lwanga-2016. Hulumende uyatfokota kutsi letimphelansontfo letimbili tekubhalisa tamhla ti-5 – 6 Mabasa kanye nemhla ti-9 – 10 Mabasa kube khona emanani lamakhulu ebantfu labatawuba bavoti labavakashele titeshi tekuvota, ikakhulu bavoti labacala kuvota kanye nelusha.
IKhabhinethi ibonga bonkhe bantfu labaphendvulile kulesimemo sekubhalisa baphindze futsi bahlola nemininingwane yabo eluhlwini lwekubhalisa. Kungenca yekubambisana kwetfu lokwenta kutsi intsandvo yelinyenti yetfu itfutfuke ngemandla isuke kulinye lizinga iye kulelinye.

Ikhabhinethi icela tonkhe takhamuti letisengakabhalisi nobe letisengakahloli imininingwane yato kutsi tivakashele emahhovisi eKhomishini Yelukhetfo Letimele kubomasipala bato bendzawo tilungise imininingwane yato eluhlwini lwebavoti ibe sesikhatsini samanje (tinikete emakheli ato) tibuye futsi tibhalisele kuvota nakuvotwa mhla ti-3 Ingci. Bavoti bangabuye futsi batfumele tinombolo tabo tematisi nge-SMS ku: 32810 nobe bashayele sikhungo sekutsintsana ku: 0800 11 8000 kute bacinisekise simo.

Kubhalisa kwenta kutsi ligama lakho libe khona eluhlwini lwebavoti kute kutsi ukwati kuvota. Ikhabhinethi imema takhamuti kutsi tisebentise lilungelo lato lentsandvo yelinyenti leyatfolwa kamatima kutsi tivote eLukhetfweni Lwahulumende Wasekhaya lwanga-2016 mhla ti-3 Ingci 2016.

1.4. Ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa ngalokusemtsetfweni kweMklamo Wekufezekisa i-eChannel weLitiko Letasekhaya (i-DHA) nguMengameli Zuma. Lomtamo lomusha utawenta takamuti kutsi tikwati kufaka ticelo tabomakhadimatisi babo ku-inthanethi futsi tigweme kuma imigca  lemidze.

Kubambisana nemabhange lamakhulu lamane  i–ABSA, FNB, Nedbank kanye neStandard Bank

– kwetfula indlela yekufaka ticelo taBomakhadimatisi kanye nemapasipoti ku-inthanethi kutawenta emakhasimende kutsi avakashele ema-kiosks e-DHA kutsi angenise tinyatseliso teminwe ato kanye netitfombe ngemuva kwekuhlela tikhatsi tekwenta loko kantsi futsi sebakhokhele ku-inthanethi.

I-eChannel iyincenye yendlelalisu yesimanje yekuphucula ngalokuphelele yekwenta kutsi tinsita tingasentiwa ephepheni kepha tentiwe ngekwedijithali, inchubo letawufaka ekhatsi kuhlantwa kwerejista yebantfu.

1.5. IKhabhinethi iyakwemukela kuphumelela kweliViki Lekugcila KutiMbizo lesandza kubanjwa ngaphansi kwengcikitsi letsi ‘Sisonkhe sichubekisela iNingizimu Afrika embili’, lokwenta kutsi tikhulu tahulumende tikhulumisane nemimango kulo lonkhe lelive.

IKhabhinethi incoma bantfu baseNingizimu Afrika labahlanganyele etinhlelweni letingetulu kwaletinge-36 kulo lonkhe lelive, labacinisekise kutsi hulumende uyaphendvula ekuboneni tidzingo temimango. LiViki Lekugcila kutiMbizo  seyihlomise imimango ngelwatiso lolumayelana netinhlelo tahulumende.

1.6. Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu libambe inkhomfa yaMhlabuhlangene (ye-UN) lebe yimphumelelo lenkhulu lebeyibukene nekuhlala kwebantfu etindzaweni letingakahleleki (emikhukhwini), igcizelela lizinga lesivinini lekwenta letindzawo kutsi tibe tasemadolobheni kanye nekukhula kwemikhukhu. Manje bantfu labasigidzi sinye emhlabeni bahlala emikhukhwini. INingizimu Afrika seyakhe tindlu letitigidzi kusukela nga-1994 njengencenye yekucinisekisa imphilo lencono yabo bonkhe bantfu.

2. Imitsetfosivivinyo

IKhabhinethi ivume tinhlaka taleMitsetfosivivinyo lelandzelako:

2.1. Umtsetfosivivinyo Wekuvikelwa Kwetakhiwonchanti Letibalulekile wa-2016 kutsi ushicilelwe kuGazethi yaHulumende kute kutsi ummango uphawule.

LoMtsetfosivivinyo ucitsa Umtsetfo Wetindzawo Tavelonkhe Letibalulekile, 1980 (Umtsetfo-102 wa-1980), futsi ufuna kwenta lenchubo yekukhomba nekumemetela takhiwonchanti letibalulekile kuhambisane futsi kwentiwe ngendlela lebeka tintfo ebaleni lebuye futsi ibe nekutiphendvulela. Utawubuye futsi wente siciniseko sekutsi tonkhe takhiwonchanti tekuvikela tavelonkhe talelive tiyakhonjwa tibuye futsi tivikelwe ngalokwenele.

LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kwentiwe luhlakamsebenti lwesikhungo lwekulandzelela kanye nekulawula kuvikelwa kwetakhiwonchanti letibalulekile. Luphindze futsi luchubeke luchaze imisebenti yemtimba lotaweluleka Indvuna Yetemaphoyisa ekumemeteleni takhiwonchanti letibalulekile.

2.2. Umtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Tinhlangano Temphahla Yemmango wa- 2016 utawushicilelwa kute kutsi ummango uphawule. LoMtsetfosivivinyo uchibiyela Umtsetfo weTinhlangano Temphahla Yemmango, wa-1996 (Umtsetfo we-28 wa-1996).

LoMtsetfosivivinyo utawucinisa inchubo yekuhola ngekubambisana kwentsandvo yelinyenti weTinhlangano Temphahla Yemmango letikhona nobe tintfo te-Trust letengamele umhlaba wemmango. LoMtsetfosivivinyo lochitjelwe wenta kutsi kwentiwe kube neRejista kuLitiko Letekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni kanye Netingucuko Kutemhlaba. LoMtsetfosivivinyo ungaphasiswa ube ngumtsetfo, utawucinisa kulawulwa kwetikhungo letenganyelwe ubuye futsi wente kancono kwesekelwa kwato nguMbuso.

Utawenta imimango kutsi itfole, ibe nemphahla ibuye futsi iyilawule ngekusebentisa imitimba yetekulawula yetemtsetfo lesunguliwe lesekelwa nguhulumende.

2.3. Kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekulawula Wemave Emhlaba wa-2016. Inchubo yekulamula yemave emhlaba ilithulusi lelibalulekile lwekwenta ibhizinisi nalamanye emave. Utawenta kancono tinsita tetebulungiswa tetinkampani letichuba ibhizinisi ngaphandle kweminyele yalelive kanye netinkampani talamanye emave letilapha eNingizimu Afrika. LoMtsetfosivivinyo ucitsa Kwemukelwa kanye Nekucinisekiswa KweMtsetfo Wetincumo Temlamuli Temave Angephandle, wa-1977 (Umtsetfo we-40 wa-1977) uphindze futsi uchibele Umtsetfo Wekuvikelwa Kwemabhizinisi lokhona kwamanje, wa-1978 (Umtsetfo we-99 wa-1978). LoMtsetfosivivinyo uhambisana neMtsetfo Loyimodeli Wekulamula Emabhizinisi Emave Emhlaba, lowemukelwe yiKhomishini ye-UN yeMtsetfo Wekuhweba Wemave Emhlaba.

2.4. Kushicilelwa kweluhlaka LweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Wesikhwama Selucwaningo Savelonkhe wa-2016 kuGazethi yaHulumende kute kutsi ummango uphawule. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wesikhwama Selucwaningo Savelonkhe, 1998 (Umtsetfo we-23 wa-1998).

LoMtsetfosivivinyo utawenta kancono kucudzelana kweNingizimu Afrika ekutfutfukiseni lucwaningo kanye nekwenta tintfo letinsha nelulawulo lolusebentako, lolwenele naloluhlangene lwekuhlanganyela kwemmango kutesayensi, kanye nekuniketwa kwesakhiwonchanti selucwaningo lesivunyiwe kanye nekufinyelelwa. Utawuphindze futsi wente kancono kuphendvula kanye nekusebenta ngemphumelelo kwekutfutfukiswa kwetelucwaningo kanye nekutsi kwentiwe lokusha, kute kwentiwe kancono lizinga lemphilo yebantfu baseNingizimu Afrika ngekuhambisana kancono netintfo tahulumende letibekwa embili.

3. Tincumo teKhabhineti letibalulekile

3.1. IKhabhinethi yemukele Umtsetfo Lodzingidvwako weTebuphoyisa. Loluhlaka lweMtsetfo Lodzingidvwako lwashicilelwa kwekucala kute kutsi ummango uphawule ngawo ngaMabasa 2015. Lomtsetfo lodzingidvwako wenta kutsi kubekhona temisebenti yemaphoyisa lekhetsa takhamuti letishukumako kanye nekuphendvula kusimondzawo lesigadvwako lesikhona kwamanje. Uphindze futsi wente kutsi kube khona Luphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika kanye nemaphoyisa amasipala latiphendvulelako kanye nalatingcweti.

LoMtsetfo Lodzingidvwako uphindze futsi wente simemo sekutsi kusungulwe Ibhodi Yemaphoyisa Yavelonkhe, emkhatsini waleminye imisebenti, utawuba nemsebenti wekusungula tinchubo letingavuni luhlangotsi tekutfolwa kwemaphoyisa, kukhetfwa nekubekwa etikhundleni kwemaphoyisa latfoliwe kutemisebenti yemaphoyisa.

3.2. IKhabhinethi yemukele LoMtsetfo Lodzingidvwako weTekuvikela Nekuphepha. LoMtsetfo Lodzingidvwako, lesewuvele uphumile kute kutsi kukhulunyiswane ngawo nemmango ngeNdlovana 2015, ugcile endleleni lehlanganisiwe neyekutfutfukisa tekuvikela kwendlula tebuphoyisa. Ufuna kukhombindlela  kutekuvikela tekuphepha temimango. LoMtsetfo Lodzingidvwako uchaza onkhe ematiko lafanele kanye netinhlangano temmango letifaka sandla ekuphepheni kwemimango.

3.3. IKhabhinethi iluvumile luhlaka Lwenchubomgomo Yelisiko Lekusoka LaseNingizimu Afrika yaphindze futsi yavuma kutsi Litiko Lebaholi Bendzabuko licale lente luhlaka lemtsetfo wekusoka lwavelonkhe. Lomtsetfomgomo sewuvele ungenele inchubo lenkhulu yekukhulumisana kwalabatsintseka labafanele.

Lenchubomgomo iniketa tinkhombandlela leticinisekisa kuvikelwa kwelisiko lemnyaka lendzabuko lekusoka kwebafana labancane ngaphandle kwekutsi tekuphepha tabo tibe senkingeni. Loku kwenta incenye yetinyatselo hulumende latitsatsela kucinisekisa emasiko lafanele kanye nalemukelekile. Ubuyisela esimeni lesifanele lizinga lelemukelekako lekutiphendvulela kulabo labachuba tikolwa tekusoka kanye nebatali labatfumela bantfwana babo kuletikolwa.

3.4. IKhabhinethi ivume tincumo letentiwe Likomidi Lekuphenta mayelana nekukhona kuhweba ngetimphondvo tabhejane njengalenye indlela yekulondvolota bobhejane balelive. Letincumo tavunywa Likomidi Letekweluleka Letebucwepheshe Lematiko Lahlangene kanye neLikomidi Letindvuna lelibekelwe kuphenya kutsi kungakhoneka yini kwenta kuhweba ngetimphondvo tabhejane etimakethe temhlaba kutsi kube semtsetfweni.

Letincumo temukela indlelalisu yekulawula lehlanganisiwe yaseNingizimu Afrika yekusombulula kutingelwa kubulawe bobhejane kanye nekuhweba ngabobhejane ngalokungekho emtsetfweni. Lelikomidi lincoma kutsi lendlela lekhona kwamanje yekugcina emazinga emfuyo alelive agcinekile ayigcinwe kunekutsi kuhwetjwe ngetimphondvo tabhejane. Indlelalisu yalelive yekubukana nalesimo ifaka ekhatsi kuvikeleka; kuhlonyiswa kwemmango; kulawulwa kwetilokatana lokuhlanganisiwe, imigomo yemtsetfo lephendvulako lefezekiswa ngalokuyimphumelelo ibuye futsi icinisekise; kanye nekulawulwa kwekufuna.

3.5. IKhabhinethi ivume kudizayinwa kwetinhlavu tekukhumbula kwanga-2016:

a) Luchungechunge Lwetinhlavumali Tekuma Kwemhlaba Lwavelonkhe – Imitamo Yemakati Lamakhulu: ‘Lihlosi’.
b) Umchele weSterling-silver kanye neluchungechunge lweluhlavumali lwe-tickey coin ‘Kucamba kwaseNingizimu Afrika –
‘i-Dolosse’.
Lamadizayini aletinhlavumali, kanye nekumenyetelwa kwato, kutawushicilelwa kuGazethi yaHulumende, titawubese-ke tiyakhiwa tibuye futsi titsengiswe ngetindlela letetayelekile.

4. Imikhosi letako

4.1. Mengameli Zuma utawutsi emkhatsini wamhla ti-18 namhla tinge-22 Mabasa 2016 angenele kuvakasha ngekwemsebenti avakashele emave langemalunga eNyonyane Yekutselisa Imphahla Yemave Laseningizimu ne-Afrika (i-SACU) lokufaka ekhatsi iNamibia, Botswana, Lesotho kanye neSwaziland. Lokuvakasha kutawenta kancono indzima lebalulekile ledlalwa yi-SACU  ekutfutfukiseni kuhlangana kwetigodzi kanye nekutfutfukisa umnotfo wawo onkhe emalunga ayo.

4.2. Mengameli utawungenela luhambo lweKuvakasha kweMbuso aye e-Islamic Republic of Iran mhla tinge-23 kanye namhla tinge-24 Mabasa 2016 ayocinisa tinchubo temnotfo netepolitiki letisemkhatsini walamave lamabili.

4.3. Mengameli utawuhola Kugujwa Kwemigubho yeLusuku Lwenkhululeko mhla tinge-27 Mabasa 2016 eLimpopo, eNkhundleni Yetemidlalo yaseGiyani ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Sisonkhe sakha imimango lencono – Hulumende Wendzawo ngumsebenti wawonkhewonkhe”.

IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kanye nemikhakha kutsi bakhombise kutsandza live labo ngekutsi bahlanganyele kulemikhosi leyehlukene yekukhumbula Inyanga Yenkhululeko.

4.4. Kulamaviki latako, iPhalamende itawube ibambe Tinkhulumiswano Temcombelelo wematiko. Labaphetse ematiko lahlukene batawendlala tinhlelo tabo tekusebenta temnyakatimali wanga-2016/17. Emalunga emmango atawatiswa ngetinhlelo tahulumende tekwetfulwa kwetinsita.

5. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letibalulekile tesimondzawo

5.1. IKhabhinethi iyemukele imphendvulo nekucolisa lokwalandzela kwaMengameli Zuma kusehlulelo seNkantolo yeMtsetfosisekelo lesimayelana nekuhambisana netinyatselo tekulungisa simo letabekwa kumbiko weMvikeli Wemmango.

IKhabhinethi isasibukisisa lesehlulelo kute itfole kutsi ingabe tikhona yini letinye tinyatselo letingatsatfwa kute kuciniswe Imisebenti yaHulumende.

Lesehlulelo seNkantolo yeMtsetfosisekelo siyacinisa sibuye futsi sivikele intsandvo yelinyenti yemtsetfosisekelo yaseNingizimu Afrika.

5.2. IKhabhinethi itivumile tinyatselo letitsetfwe ngemabhange lamane lakhipha satiso sekuvala ema-akhawunti asebhange enkampani letsite. Nanobe Ikhabhinethi iyitfokotela imibandzela netimo talamabhange, letento tingacedza emandla ebatjalimali labebangatsandza kwenta ibhizinisi neNingizimu Afrika esikhatsini lesitako.  Ikhabhinethi ivume kutsi Indvuna yeTetimali, Tetemisebenti kanye neTimbiwa tifanele kutsi tikhulumisane nalamabhange kute kutfolwe sisombululo lesingusonasona saloludzaba.

5.3. IKhabhinethi ihalalisele Indvuna yeTemphilo, Dkt. Aaron Motsoaledi, lotfole umklomelo wemave emhlaba we-USAID-TB wekubona nekuhlonipha buholi bakhe ekulweni kwemave emhlaba nesifo sesifuba (i-TB) kanye nekuhola imitamo yesigodzi yaseNingizimu Afrika ekuhlolisiseni, kwelashwa kanye nekuvikela kungenwa yi-TB; TB/HIV  kanye ne-TB lelwa nekwelashwa ngemitsi leminyenti lehlanganisiwe.

5.4. IKhabhinethi iyakwemukela kuphakanyiswa kweNingizimu Afrika njengalotawemukela Umklomelo Lokhetsekile Wekuchuba Nebudlelwane Lobuhle Nemave Emhlaba nga-2016 lotawuniketwa nguMkhandlu Wetindzaba Temave Emhlaba eWashington, DC.  Njengelive lekucala kutfola lomklomelo, uhlonipha kutinikela lokuvelele kwalelive kutemfundvo yemave emhlaba, tindzaba temave emhlaba kanye nekuchumana nemave emhlaba kute kutfutfukiswe tintfo letifunwa ngulelive.

IKhabhinethi incoma Indvuna yeLitiko Letebudlelwane Nekubambisana Nemave Emhlaba, Mk. Maite Nkoana-Mashabane, ngekufaka ligalelo ekukhulumisaneni kweNingizimu Afrika nemave angaphandle, lokuchutjwa ngumbononchanti lotsi “livekati lase-Afrika lelibumbene lelinekuthula, lentsandvo yelinyenti, lelingabandlululi ngekwebuhlanga, ngekwebulili naleliphumelelako, kanye futsi nalelifaka ligalelo emhlabeni lolungile futsi lolinganako.”

5.5. IKhabhinethi iyakwemukela kutsi Mengameli Zuma abeke esikhundleni Advocate Jan Lekhoa Mothibi, njengeNhloko yeLuphiko Lwekuphenya Lolukhetsekile, futsi umfisela konkhe lokuhle emisebentini yakhe lemisha yekulwa nenkhohlakalo nekulawula ngalokungafanele.

5.6. Ikhabhinethi yendlulisa emavi ekudvudvuta umndeni wakaMakwetu kanye nePan Africanist Congress ngekushiywa emhlabeni nguMnu. Clarence Makwetu. Umn. Makwetu utawukhunjulelwa ligalelo lakhe lelikhulu kanye nekutinikela kwakhe embutfweni wenkhululeko kanye nekusungulwa kweNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti lensha. Mengameli umemetele Kungcwatjwa Ngekwelisiko Lelikhetsekile Letifundza Lekungcwatjwa Kwetikhulu taHulumende kwalelishanhlitiyo lenkhululeko lelasebenta ngekutimisela lokukhulu.

5.7. IKhabhinethi yendlulisa emavi ekudvudvuta umndeni wakaNaidoo ngekushiywa emhlabeni nguMnu. Kumaran Naidoo. Umn. Naidoo bekaLibamba Lemcondzisi Jikelele weLitiko Lekutfutfukiswa Kwemnotfo. Phambilini bekasebenta njengeSikhulu Lesikhulu Setetimali seLitiko Letekuhwebelana Netetimboni. Umnu. Naidoo ufake ligalelo lelikhulu ekulawulweni kwetemnotfo kuTemisebenti yaHulumende.

5.8. IKhabhinethi ivakalise kubonga kwayo ligalelo lelifakwe nguMnu. William Smith, lobekasebenta njengaMabhalane weKhabhinethi. Umn. Smith watsatsa umhlalaphasi ekupheleni kwaMabasa ngemuva kwekuSebentela Hulumende iminyaka lenge-27.  Ikhabhinethi imfisela lokuhle ekutsatseni kwakhe umhlalaphasi.

6. IKhabhinethi yatisiwe ngeMbiko weKhomishini Yekuphenya Ngetinsolo Tekukhwabanisa, Tenkhohlakalo, Kwehluleka Kugcina Emazinga Ekusebenta Ngekwetsembeka nobe Kungasebenti ngalokufanele Ekutsengweni Kwetikhali Tekuvikela (Ikhomishini Yekutsengwa Kwetikhali) lekhishwe nguMengameli lamuhla ekuseni.

LoMbiko utfole kutsi kute bufakazi bekusebenta ngalokungakafaneli, kudiza, kukhwabanisa nobe inkhohlakalo enchubeni yekutsengwa kwetikhali, SinguHulumende siyayemukela imiphumela yeluphenyo lweKhomishini.  Sitfolakele simsulwa njengobe besihlale sisho kuyo yonkhe leminyaka kutsi simsulwa kanye nekutsi letikhali tatsengwa ngalokusemtsetfweni.
Setsemba kutsi lemiphumela italuvala loludzaba leseluchubeke sikhatsi lesidze.

Sijoyina Mengameli Zuma ekubongeni Lijaji Willie Seriti neLijaji Thekiso Musi, bonkhe bofakazi, kufaka ekhatsi Mengameli waphambilini  Thabo Mbeki, baholi bebufakazi, emacembu etemtsetfo, tisebenti kanye nalabo labafake ligalelo ekwenteni umsebenti waleKhomishini kutsi ube yimphumelelo.

7. Kubekwa Etikhundleni

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kwentiwe nekucinisekiswa lokufanele.

7.1. Umn. Siyabonga Gama Sikhulu Lesikhulu seLicembu kanye neMnu. Garry Pita njengeSikhulu Lesikhulu Setetimali sakaTransnet.
7.2. Umn.  Lufuno Leslie  Nevhutalu  njengelilunga naSihlalo weBhodi Yekutfutfukiswa Kwemboni Yekwakha Tindlu.
7.3. Umn. Andile Nongogo njengeSikhulu Lesikhulu seMkhakha Wetemisebenti Yemtimba Wetemfundvo Nekucecesha.
7.4. Emalunga Langekho kusigungu lesiphetse kuBhodi Ye-ejensi Yetitfutsi Temgwaco Letiphumela Ngaphandle Kweminyele:
a) Umn. Raymond Dennis Baloyi;
b) Mk. Keitumetse Mahlangu;
c) Mk.Ignatia Dikeledi Sekonyela;
d) Umn.Mosoenyane Ramathe;
e) Phrof Jan Havenga; kanye
f) neMnu. Lucky Lempiditse Thekisho.

Imibuto ingacondziswa ku: Liezil Cerf
Makhalekhikhini: 076 778 2380

Share this page

Similar categories to explore