Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi Wamhla ti-11 Inkhwekhweti 2016

1. Kufezekiswa Kwetinhlelo Tahulumende Letibalulekile

1.1. IKhabhinethi iyawemukela umbiko lovela eNdvuneni yeTetimali locondziswe kuMengameli, lomayelana nenchubekelembili nekubonisana kwaHulumende nemkhakha lotimele netetisebenti mayelana nemnotfo. Mengameli ugunyate Indvuna kutsi ihole tinkhulumiswano nalabalingani betenhlalo kutsi bente indlelalisu babuye futsi batfole tindlela tekukhulisa umnotfo nekulondvolota silinganisotikweleti salelive.  

Kuyayitfokotisa Ikhabhinethi kutsi lomsebenti sewucinise imitamo letawenta kancono litsemba lemnotfo walelive. NgeMsombuluko Mengameli umemetele imitamo leminyenti lehamba embili, lefaka ekhatsi: (1) sikhwama senhlanganisela yemkhakha lotimele kanye nemkhakha wahulumende seKwesekela Emabhizinisi Lamancane, (2) kulungisa tintfo leticindzela kukhula kwelutjalomali kute kutsi kusheshiswe umnotfo lofaka konkhe ekhatsi, (3) lubanjiswano lwelutjalomali kutakhiwonchanti lwemkhakha lotimele kanye nemkhakha wahulumende lolumiselwe ekuphumeleleni kweLuhlelo Lwekuphehla Emandla Lolutimele kanye (4) nekucinisa Emabhizinisi aHulumende kucinisekisa kutsi anemali lengapheli kanye nekucinisekisisa indzima yawo layidlalako ekugcugcuteleni intfutfuko.

Letimemetelo tisicinisekiso saloko lokungazuzwa ngulelive nangabe bonkhe bahlanganyeli bangasebentisana basebentele umgomo munye.

1.2 IKhabhinethi iyachubeka nekutetsemba kutsi kuhlanganiswa kwetimali lokunemandla kwahulumende, kugcogcwa kwetigidzigidzi tetigidzigidzi-R1 lokungumlandvo tagcogcwa Luphiko Lwekugcogca Imali LwaseNingizimu Afrika (i-SARS) kanye netinyatselo tekungenelela letisihlanu tesikhatsi lesifishane letisandza kumenyetelwa, konkhe loku kuphelelisa luhlelo Lwemaphuzu Layimfica kute kutsi kucinisekiswe tingucuko letinhle kumnotfo wetfu. Kugcogcwa kwamalingena lokukhulile yi-SARS kutawuchubeka kwente Hulumende kutsi etfule tinsita letiphucula lizinga lemphilo lato tonkhe takhamuti taseNingizimu Afrika.

1.3 IKhabhinethi iyasemukela simemetelo lesentiwe yi-ejensi lelinganisa tikweleti, iMoody’s Investor Services, lekutsi kuleliviki leliphelile icinisekise silinganisosikweleti salelive kutsi singemazinga lamabili ngetulu kwengoti yelutjalomali lelizingancane. Ekucinisekiseni silinganisosikweleti, iMoody's ikucaphele kutsi iNingizimu Afrika isondzela ezingeni lekuntjintja ngemuva kweminyaka yekuba butsakatsaka futsi tindlela tekuhlanganiswa lokunemandla kulwabiwomali lwanga-2016 kutawutintisa sikwelete sahulumende kuSambakhulu Semkhicito Wasekhaya (i-GDP) kulomnyaka. Onkhe emacembu avumile kutsi kudzingeka kutsi kucinisekiswe imitamo yekubambisana kute kutsi inike emandla kuvuka kwemnotfo.  Siphindze futsi siyakunaka umsebenti weNdvuna Yetetimali nebalingani betenhlalo ufaka ekhatsi umkhakha wekusebenta lotawutfola luntjintjo netingelelo tekulondvolota timakethe temali letinemandla taseNingizimu Afrika kanye nesilinganisosikweleti selizinga lelutjalomali lelingetulu kwelizinga lelincane lebungoti.  

1.4 Mengameli uyawutfokotela Mcombelelo lolwentiwe ngito tonkhe Tindvuna lolulungisa tonkhe tidzingo taseNingizimu afrika. Imibiko yenchubelembili kanye netinhlelo letivela kuMcombelelo weMatiko ikhombisa kutsi iNingizimu Afrika isive lesisebentako, lesiholwa nguhulumende, lesakha imphilo lencono yabo bonkhe bantfu.
Kumiswe ngemumo tindlela letitawunciphisa umphumela lomubi wekwehla kwemnotfo emhlabeni wonkhe jikelele, kanye nekulungiselela kukhula lokunemandla lapho imijikeleto yemnotfo igucuka iba ngulemihle. Siphindze futsi sisebenta ngemandla kususa tintfo tasekhaya levimba kukhula.

Lomcombelelo uphindze futsi ukhombise kutsi hulumende, tisebenti kanye nemabhizinisi kuyasebentisana, kundlula tonkhe letinte tikhatsi, kutfola tindlela tekuvisetela ngemandla kukhula kanye nekwakha imphilo lencono yabo bonkhe. Loku kufaka ekhatsi kufezekiswa lokunemandla kweLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica, lokwamenyetelwe nguMengameli Zuma eNkhulumeni yakhe Yebunjalo Belive yanga-2015 kanye ne-Operation Phakisa, lokwentelwe kusheshisa kufezekiswa kwetisombululo etindzaweni letibalulekile letitfutfukiswako. LoLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe, njengekunciphisa buphuya nekungasebenti.

1.5 IKhabhinethi icinisekise bantfu baseNingizimu Afrika kutsi lesimo sekubate imisebenti siyalungiswa nekufezekiswa kweLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP) ngekungenelela kweLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica lolufuna kufaka emandla kukhula lubuye futsi lukhuphule imisebenti emikhakheni lebalulekile yemnotfo wetfu. Kuhlangana kwemkhakha lotimele kubaluleke kakhulu kumphumela loyimphumelelo.

Hulumende usebentisa yonkhe imitamo lekhona kufaka ekhatsi Luhlelo Lwekusebenta Lwenchubomgomo Yetimboni (i-IPAP) kwakha umkhicito lotsatsa tisebenti letinyenti kanye nemikhakha yetinsita lelungisa tekubabete kwemisebenti lokuchutjiselwe lutsi ekhatsi timo letimatimo tetemnotfo wemave emhlaba kanye newasekhatsi.  Indvuna Yetekuhwebelana Netetimboni, Rob Davies yetfule umnyaka wesiphohlongo wekuphindvwa kwe-IPAP kusuka nga-2016/17 kuya ku-2018-19 mhla tiyi-9 Inkhwekhweti 2016 lapho khona basunguli bekwentiwa kwetinsimbi nemishini kutawuba bantfu labamnyama nga-100% eGauteng. Hulumende igcizelela kubaluleka kwekubambisana netinkampani tetimboni tendzawo letiphucuke ngalokusezingeni lelisetulu letingahlanganyeli nje kuphela ekutfutfukiseni sakhiwonchanti, titfutsi, nekufezekiswa kwemisebenti leminyenti, kepha nasemikhakheni leyehlukahlukene lenebucwepheshe lobusetulu, lelungele kutsengisela lamanye emave kanye nalenetisebenti letinyenti temnotfo lophelele waseNingizimu Afrika.

Nanobe nje Luklayo Lwetisebenti Lwekota yekucala yanga-2016 lukhombise kukhula nge-27% kwelizinga lekubate imisebenti njalo ngekota, emazinga ekubate imisebenti anga-2016 asetulu nge-204 000 ebantfu labacashiwe nakucatsaniswa nekota yekucala yanga-2015.

1.6 IKhabhinethi iyakwemukela kuniketelwa kweBeaufort West Youth Hub, eNshonalanga Kapa, nguMengameli Jacob Zuma, lokunika bantfu labasha sikhungo, lapho khona bangatihlomisa ngemandla. Lesikhungo sinetisetjentiswa letehlukene letiniketa kutfutfukiswa lokuphelele kwebantfu labancane kanye nemmbango ngebubanti bawo. Letisetjentiswa letikulesikhungo titawunika bantfu labancane lababuya emimangweni lephuyiyile ematfuba latawubenta kutsi bahlanganyele kancono futsi bafake ligalelelo lelakhako emimangweni yabo nakulelive.  

Lesikhungo Semakhono lesinetisetientiswa letiphelele sichutjwa Likoloshi laseNingizimu Kapa stawucecesha-200 ngemnyaka bahlanganyenli beMbutfo Weluphiko Lwelusha Lwasemaphandleni Lwavelonkhe (i-NARYSEC) kutekulawula emabhizinisi, kusebentisa ngcondvomshini kanye nekutfutfukisa umntfwana eminyakeni yekucala. I-NARYSEC luhlelo lwesikhatsi lesidze lapho khono kucondvwa lusha lwasemaphendleni, luyahlwaywa luphindze lunikwe emakontileka eminyaka lemibili.

Lusha loluneminyaka yebudzala lesemkhatsini we-18 kuya kulenge-25 luyahlwaya bese lubhaliselwa kuceceshelwa emakhono lehlukene latawubahlomisa ngelwati lwengcondvo kanye nelwenta ngalokubonakalako, kutsi batakhele imisebenti yabo kanye nalabanye bantfu emimangweni yabo. Lesikhungo seLusha singumjlamo wekulinga kufezekisa akuta sewube khona phambilini, futsi utawentiwa kulesifundza.

1.7 IKhabhinethi iyawemukela Umhlangano Wesifundza Sase-Afrika weLubanjiswano LwaHulumende Loluvulekile (i-OGP) wanga-2016  losandza kubanjwa lebewungeniswe yiNingizimu Afrika ngaphasi kwengcikitsi letsi "Hulumende lovulekile weNtfutfuko Lechubekela Embili Ngalokungenamkhawulo e-Afrika" kusuka mhla ti-5 tiya kumhla ti-6 Inkhwekhweti 2016.

Lomhlangano wenteke ngemuva kwetinyanga lestisikhombisa iNingizimu Afrika ibe nguSihlalomholi weLubanjiswano LwaHulumende Lovulekile. Tinchumbomgomo tahulumende lovulekile tibaluleke kakhulu ekuzuzeni umkhakha lobanti kakhulu wemigomo yentfutfuko lechubekela embili ngalokungenamkhawulo, kuchumanisa kuvuleka nebuholi bekutfutfukiswa kwebantfu labaphuyile emhlabeni.

Lolubanjiswano LwaHulumende Lovulekile kanye naHulumende Lovulekile nako kuyintfo lebalulekile letawusita umhlaba kutsi ucuze i-Ajenda yanga-2030 yeNtfutfuko Lechubekela Embili Ngalokungenamkhawulo.  

Lengcungcutsela yeSigodzi beyiyiNgcungcutsela yeSigodzi yeLubanjiswano Lwahulumende Lovulekile (i-OGP) lenkhulu kakhulu lehlelwe y-OGP lebenemiphumela lemikhulu yeseshini ngayinye kuyo yonkhe inkhomfa.

Ngokuhambisana nekutinikela kwabohulumende ekubambisaneni nakubuholi lobukahle, lengcugcutsela beyinebahlanganyeli labavela kuTinhlangano Temimango (ema-CSO) letehlukene temave emhlaba jikelele letimiselwe emimangweni emikhakheni leyehlukene ngaphandle kwema-CSO letayelekile labekaloku ayincenye yalolubanjiswano.

1.8 IKhabhinethi iyakucaphela kuvunywa kuhlanganiswa kwetinkampani letintsatfu tekukhicita nekusabalalisa tinatfo temabhodlela kute kwakhiwe nkampani lenkhulu kakhulu kulelivekati yekukhicita nekusabalalisa tinatfo temabhodlela, iCoca-Cola Beverage Afrika. IKhabhinethi iyasemukela sivumelwane setimo talokufunwa ngummango salokuhlanganiswa lokusemkhatsini wahulumende nemcembu ekuhlangasiswa eCoca-Cola Beverages Africa lesekela lemitamo yetfu yemnotfo lomkhulu wetimboni.

Lesivumelwane sivikela emazinga laphelele ekusebenta kulenkampani sikhatsi lesiminyaka lemitsatfu, sivikela tisebenti kuluphiko lwekubonisana ngemigomo nemibandzela yekudendwa emsebentini lokuphatselene nalokuhlanganiswa, sesekela inchubo yekusabalalisa ekhaya sibuye futsi sitinikele ekutfutfukiseni balimi labebancishwe ematfuba phambilini ngekwemlandvo kanye netfulitinsita balenkampani. Ngetulu kwaloko, tigidzi letinge-R400 setinikwe kutsi tisite ngemali kutfutfukiswa kwetinkampani kumkhakha wetekulima kwatsi futsi letinye tigidzi letinge- R400 lutjalomali lwekukhulisa kusabalaliswa lwemkhicito lovela kumacembu emkhicito kanye nemakhono ekutsengisa kanye nekutfutfukiswa kwemakhono lahambisana nako nekucecesha. I-Appletiser letsandvwa kakhulu itawuchubeka nekukhicitwa lapha eNingizimu Afrika.

Lesivumelwane sivula indzawo yefriji kuticandzisi takaCoca-Cola noma letinika batsengisi labatsengisa nantfu ngabanye: emaphesenti lalishumi atawuniketwa imikhicito letitsa kusuka kubakhiciti labancane etikhungweni tekutsengisela bantfu ngabanye lapho khona kuneticandzisi letiniketwa nguCoca-Cola. Loku kuvula iminyango kute kutsi kungene betemabhizinisi labasha kanye nalabasha labancane bemikhicito yetinatfo temabhodlela nekutisabalalisa, kusita kugwema tebhizinisi lenemkhawulo letenta kutsi emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini avaleleke ngaphandle kwemakethe.

Kwengeta, lutjalomali lwesikhatsi lesidze lwalenkampani kulelive kutawentiwa kancano ngekusungulwa kwenhlokohhovisi yaletinkampani letihlanganisiwe eNingizimu Afrika.  Lesivumelwane silandzela sivumelwane lesisandza kwentiwa yi-Annhauser Beush InBev lesiphatselene nekutsengwa kwe-SAB Miller. Inkakhulu, ekugcizeleleni kucasha, bendzawo kanye nekutfutfukisa emabhizinisi lamancane, letivumelwane tikhomba kubaluleka kwekusimamisa bemabhizinisi lahlanganisiwe kanye netindzaba temmango bese kubekwa lizinga lekusebenta kwetinkampani leticabanga ngekuhlanganiswa lokufanana naloku.

1.9 IKhabhinethi ikucaphele kwetfulwa kwe-Mpact Polymers yetigidzi letinge-R350 tesakhiwonchanti selibhodlela ebhodleleni ekubambisaneni neCoca-Cola. Lomtamo uphendvula luhlakamsebenti lwetemtsetfo lwaHulumende lwekusebenta kumgomo weNdlelalisu Yavelonkhe Yekulawula Inkhukhuma Yetesimondzawo kute kukhutsatwe emabhizinisa ekhicita kabusha lesekulahliwe kwentiwe umkhicito lomusha.  Lesakhiwonchanti siyincalisakula kulelivekati lase-Afrika sitawujikisa emathani la-29 000 tenkhukhuma yemabhodlela (e-polyethylene terephthalate) i-PET ngekhatsi kwemamithakhiyubhikhi  lalinganiselwe la-186 000 yendzawo yekulahla inkhukhuma futsi kutawunciphisa sikhutsa  (i-CO2) ngemathani la-53 000 ngemnyaka. Ikoporasi Yekutfutfukiswa Kwetimboni (i-IDC) inikete imalimboleko yetigidzigidzi leti-R210 kanye netigidzi letinge-R30 te-21% yemasheya futsi Litiko Letekuhwebelana Netetimboni linikete sigaba 12(I) sesikhutsamtsele. Lesisakhiwonchanti sekukukhicita kabusha lobesekulahliwe kwentiwe umkhicito lomusha siniketa imisebenti yetisebenti letinge-80 kanye nemisebente le-1 000 yebagcogcinkhukhuma.

Kubambisana kwaloluhlobo kutinjini letibalulekile tekutfutfuka kwemnotfo, kwakha imisebenti letinkhulungwane emkhakheni wekukhicita kabusha lesekulahliwe kube ngumkhicito lomusha wetigidzigidzi lenge-R50. Kwamanje, kukhicita kabusha emapulasitiki lalahliwe entiwe umkhicito lomusha kukodvwana nje kuniketa ematfuba emali lengenako yebagcogci laba-60 000. Mpact Polymers, sakhiwonchanti lesisezingeni lelisetulu sekukhicita lokulahliwe kwentiwe umkhicito lomusa siyahambisana nemigomo ye-EU yetekuphepha kwekudla futsi kuyifekhthri yekucala e-Afrika lebuye futsi ihlangabetane nenchubo lephelele yaCoca-Cola yekucinisekisa yemabhodlela e-PET.

1.10 IKhabhinethi iyamukela umbiko weNdlelalisu Lehlanganisiwe Yekulawulwa Kwabobhejane lokhombisa kutsi iNingizimu seyitijikisile tikeyi ekutingelweni kwabobhejane ngalokungekho emtsetfweni. Kusukela ekucaleni kwalomnyaka nje kuphela sekubanjwe basolwa laba-206 labatingela bobhejane ngalokungekho emtsetfweni.
Lendlelalisu Lehlanganisiwe Yekulawula yemukelwa yiKhabhinethi nga-2014 lokwaba nemphumela wekutsi Iklasta yeTekuvikela iphumelelise tindlelanyenti letehlukene, tingenelelonyenti temikhakha kute kuvikelwe bobhejane eNingizimu Afrika.

1.11 IKhabhinethi ihalalisela lelive ngekungenisa  i-Tourism Indaba  yanga-2016  lebe yimphumeleo, lebeyibanjelwe eDurban KwaZulu-Natal, lephele ngeMsombuluko, 9 Inkhwekhweti 2016 lebe nekutsintsana lokunyenti lokwakakho lokube semkhatsini webakhangisi laba-1 047 lavavela emaveni ase-Afrika la-18 kanye nebatsengi laba-1 856 labavela emaveni emhlaba.  Kulomnyaka, lenkhomfa, i-INDABA ingenise imihlangano le-3000 ngetulu kwaleyo lengeniswe kulomnyaka lophelile. Sekuphelele ibe-14 000 imihlangano yetebhizinisi lebekhona kulamalanga lamatsatfu e-INDABA, lokwenta kuzuza emandla ekuzuza kwetemnotfo lokubalulekile. Lomkhosi uphindze futsi wahanjelwa tintsatseli tavelonkhe netemave emhlaba letinge-576.

Le-INDABA beyigcile kumabhizinisi lamancane, lasemkhatsini kanye nalamancane kakhulu (e-SMME) emkhakha wetekuvakasha akhangisa ngemikhicito netinsita temabhizinisi lamancane etekuhamba. Emabhizinisi lange-70 azuze kumihlanganosikolwa kutsi timakethe tifinyelelwa kanjani – futsi tikhule kanjani. Ema-SMME anematfuba lamahle ekutsi angaba ngemabhizinisi lamakhulu. Le-INDABA yesekele tindzima letidlalwa ngema-SMME ekutfutfukisweni kwemnotfo wemave lasatfutfukile kanye nalawo lasatfutfuka, ekukhuliseni umkhakha wetekuvakasha. Kuvulela ematfuba ema-SMME kungulenye yetintfo letibalulekile letikhutsata umnotfo kuloLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica latawukhula abuye futsi antjintje lomnotfo aphindze futsi avule nemisebenti.
 
2. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1. IKhabhinethi icocisene ngekufezekiswa kwetincomo teKhomishini Yemaciniso Nekubuyisana (i-TRC) yabuye futsi yaphakamisa netindlela nekufezekiswa kweMiklamo Yekubuyisela Imimango Esimeni Lesifanele.

Kubakhona kweMiklamo Yekubuyisela Imimango Esimeni Lesifanele kulungisa loko lokungesibo bulungiswa lokwentiwa esikhatsini lesendlulile ngekutsi kubuyiselwe esimeni lesifanele imimango le-128 leyafakwa etentweni tebudlova nekubhujiswa ngesikhatsi sekungcubutana (1 Indlovulenkhulu 1960- 10 Inkhwekhweti 1994).

Litiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo litatfola emagalelo alabatsintsekako labafanele (bemikhakha letimele neyahulumende) kute kutsi litfole imitfombolusito leyenele letawenta kutsi kube netingenelelo letiphelele kulemimango le-128, lekhonjwe yi-TRC ngekweludzaba neludzaba lolungehluka ngekwemali kepha lizinga lelisetulu letigidzi letinge-R30. Loku kutawucinisekisa kutsi Imiklamo iyenteka kantsi futsi ichubekela embili ngalokungenamkhawulo kute kutsi kuzuzwe loko lokufunwa ngummango.

Loku kufaka ligalelo ekutsini kuzuzwe Luhlelo Lwetekutfutfukisa Lwavelonkhe ngekukhulisa kuvana nekubumbana kwemmango, kulungiswe kungalingani kwesikhatsi lesendlulile kanye nekuzuzwa kwembuso lotfutfukisako, lokhonako nalonenkhambo lefanele lophatsa takhamuti ngalokunesizotsa nesitfunti.

2.2 IKhabhinethi ibikelwe ngemiphumela ngeNkhomfa Yemhlaba Yetekuchumana Ngemsakato Wemoya (i-WRC-15) lebeyibanjwa kusuka mhla ti-2 kuya kumhla tinge-27 Lweti 2015 eGeneva, eSwitzerland. INingizimu Afrika yahola Licembu laseNingizimu Afrika letingcogco lokwaholela ekutsini lesigodzi sitfole umgamu lowengetiwe we-inthaneti yamakhalekhikhini lesebenta ngekushesha kantsi i-Afrika yakhona kuvikela umgamu lophasi we-UHF yamabonakudze wedijithali.  Kwabuye kwaniketwa leminye imigamu kutinsita taselwandle,  tetindizamshini kanye netemkhatsi.

Luhlelo Lwemagagasi Emoya Lwavelonkhe (i-NRFP) lutawulungiswa kute kutsi lukhombise tincumo te-WRC-15, letitawucala kusebenta mhla lu-01 Bhimbidvwane 2017. Kufakwa kwalomgamu ngekhatsi ku-NRFP kutawuchuba tinhlelo tekusebenta taletimphiko letehlukene letibalulekile ekutfoleni tinzuzo temnotfo, temasiko netetenhlalo ngekusebentisa lomgamu njengemtfombolusito wemvelo. Mayelana nekwesekela imigomo yeLuhlelo Lwatekutfutfukisa Lwavelonkhe, lomgamu utawusetjentiselwa kufezekisa kwavelonkhe kwe-inthanethi lesebenta ngekushesha, mabonakudze losebenta ngekwedijithali, kuchumana ngesathelayithi kanye nekuvikelwa kwemmango nekusitwa kutetinhlekelele, kanye naletinye tinsita.  

2.3 IKhabhinethi yatisiwe ngeTincumo letatsetfwa ngumkhandlu weBaholi beMave eBunye be-Afrika  (i-AU) kanye naHulumende ngeNhlaba 2015 kutsi kubuyeketwe kukhokha kwemnyaka lekwentiwa ngeMave Langemalunga kusukela nga-2016, kute kutsi kwentiwe kancono likhono layo lekufezekisa tinhlelo.

IKhabhinethi ikuvumile kufezekiswa kwekukhokha lokusha lokuhloliwe kweNingizimu Africa ku-AU ngekuhambisa neSincumo seMkhandlu weSikali lesisha seKuhlola. Loku kumiselwe kumtsetfomgomo wekuvelana, kukhokhelwa ngalokulinganako kanye nemandla ekukhokha, ngendlela letawucinisekisa kutsi kute ngisho nalinye live lelitfola lwabiwomali lolungalingani.

3. Imikhosi letako

3.1. Mengameli Zuma utawungenela Luhambo Lwekuvakasha Lwembuso abhekise emabombo eDoha, kulaseQatar mhla ti-19 Inkhwekhweti 2016 kuyewucinisa budlelwane betepolitiki netemnotfo emkhatsini walamave omabili.

3.2. Lisekela laMengameli Cyril Ramaphosa, njengesitfunywa lesikhetsekile saMengameli Jacob Zuma eSouth Sudan, utawuvakashela eJuba mhla ti-16 Inkhwekhweti 2016. Lelilanga leli libalulekile kubantfu baseSouth Sudan lapho bagubha Lusuku Lwemkhosi Wetekuvikela Wekukhulula Baantfu.

Ngesikhatsi sekuvakasha kwakhe Lisekela laMengameli litawulandzelela kufezekiswa kwesivumelwane sekuthula. ISouth Sudan yafinyelela ligcatsi ekupheleni kwaMabasa 2016
ngekufungiswa kungene esihlalweni hulumende wesikhashana welibumbano lwavelonkhe.

3.3. Mengameli Jacob Zuma utawuhola ivelonkhe kanye neNhlangano Yetekutfutfukisa Emave aseNingizimu ne-Afrika (i-SADC) ekugubheni umkhosi weMinyaka Lelikhulu WeNyuvesi yaseFort Hare mhla tinge-20 Inkhwekhweti 2016. Ligalelo lalenyuvesi ekukhiciteni bafundzi labavelele kulelive kanye ne-Afrika leseNingizimu kucinisa kakhulu kugujwa kwemikhosi ye-Nyanga ye-Afrika.

3.4. IKhabhinethi ikhutsata bantfu kutsi bahlanganyele eluhlelweni lwemikhakhaminyenti lweNyanga ye-Afrika lolufaka ekhatsi titukulwane letehlukene netemibhalo ngaphansi kwengcikitsi letsi “Kwakha i-Afrika Lencono kanye neMhlaba Loncono”. Yonkhe imisebenti ikhutsata bunsika bemimango yendzawo kantsi futsi kufaka ekhatsi imikhakhanyenti leyehlukene lefaka ekhatsi: umculo, tinkondlo, umdanso, emafilimu, kudla, ifanshini, temisebenti yetandla nekudizayina, kukhulumisana kwalabajule ngetemfundvo kanye nemisebenti yelubanjiswano yabosobuciko baseNingizimu Afrika kanye nabozakwabo bakulelivekati kanye nabanye bozakwabo labatfutsela kwamanye mavekati.

3.5. Lilanga Lemindeni Lavelonkhe litawugujwa mhla ti-15 Inkhwekhweti 2016 ngaphansi kwengcikitsi yavelonkhe letsi “Imindeni, timphilo letinemphilo kanye neLikusasa lelinenchubekela Embili Lengenamkhawulo” lehambisana ne-Ajenda yanga-2030 yeNtfutfuko Lengenamkhawulo (leyemukelwa nga-2015). Lusuku Lwemindeni Lwavelonkhe lwamenyetelwa nguMkhandlu Jikelele Wamhlabuhlange futsi lugcile kuMindenini: temphilo yebantfwana neyelusha nekuphila kahle; imiphumela yetemphilo nekusimama kwekusebenta kwemndeni; kanye nelizinga lemphilo lelincono lebantfu labadzala.

3.6. Kusukela mhla ti-16 kuya kumhla tinge-20 Inkhwekhweti 2016 Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle litawuhola Liviki Lekuhanjiswa Kwendle Nekuhlanteka ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Akusimayelana nekufulasha”. Lomkhankhaso utawucaphelisa bantfu ngekubaluleka kwekuhanjiswa kwendle kanye nekukhutsata kuhanjiswa kwendle lokusezingeni lelisetulu.

Luhlelo lolubalulekile kuLuhlelo Lwekucedza Emabhakede; lenchubo ifaka ekhatsi kupheliswa nya kwemithoyi yemabhakede etindzaweni tasemiukhukhwini KwaZulu-Natal, eNyakatfo Nshonalanga, eMpumalanga naseGauteng. Inshonalanga Kapa iyicedze ngemaphesenti lange-99.8. Inchubekelembili kuletinye tifundza ifaka ekhatsi kupheliswa kwemithoyi yemabhakede lenge-20 560: eFreyistata (4 056), eMphumalanga Kapa (2 672); eNyakatfo Kapa (2 421) kane neNyakatfo Nshonalanga (398).

Indvuna yeTemanti Nekuhanjiswa Kwendle, Nomvula Mokonyane utawuhlanganyela  kunkhomfa yeLikomdi Lavelonkhe Lemadamu Lamakhulu (i-ICOLD) le-84 eSandton Convention Centre kusuka mhla ti-15 kuya kumhla tinge-20 Inkhwenkhweti 2016. Lenkhundla itawabelana ngelwati mayelana nekudizayinwa, kwakhiwa, kugcinwa esimeni lesifanele kanye nemtselela wemadamu lamakhulu. Kutawuphindze futsi kufanele ekhatsi kuvakashelwa kwemadamu lamakhulu eNingizimu ye-Afrika futsi kutawufaka ligalelo kumitamo yetfu yekongiwa kwemanti.

3.7. Njengencenye yeNdlelalisu Lehlanganisiwe Yekufundza Nekubhala Nekubala, Litiko Lemfundvo Lesisekelo lingenise mncintiswano wekubhala wanga-2016, i-Spelling Bee, kute kutsi kwentiwe kancono kufundvwa kwetilwimi.

IKhabhinethi imema tonkhe tikolwa, bothishela nebatali kutsi bakhutsate bafundzi bemabanga laphasi kutsi bangenele lomncintiswano wekubhala wanga-2016, i- Spelling Bee, ngembi kwekutsi kuvalwe mhla tinge-31 Inkhwekhweti 2016. Mayelana nelwatiso lolubanti vakashela: www.education.gov.za.

4. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letibalulekile tanyalo

4.1. IKhabhinethi igceka ngemandla lubandlululo lolungenamahloni lolukhonjiswe ngulabanye bantfu kulelive letfu, ikakhulu etikundleni tekuchumana nge-inthanethi. Kutiphatsa ngalendlela lena kuphambene nenkhambo lenhle yeMtsetfosisekelo wetfu, tibopho nemagugu lavikelwe, kanye nekwentela phaso emalungelo ebantfu betfu. Loku kute indzawo eveni letfu lelibuswa ngentsandvo yelinyenti. IKhabhinethi ikhale kakhulu ngetinkhulumo telubandlululo leticondziswe elungeni lelikhulu leTebulungiswa, Lijaji leNkantolo Lephakeme Mabel Jansen.

Kukhuluma ikakhulu lokwentiwa lilunga letebulungiswa lelihlonphekile akuhambisani naloko lokulindzelwe ngebantfu kumalunga etebulungiswa. Tebulungiswa tifanele kutsi tingatsatsi cala futsi kube ngendlela lenakugcekwa.

Kubeketelelana nekuhloniphana bekusisekelo semzabalazo wetfu wenkhululeko futsi kuyachubeka nekuba yincenye lebalulekile yesisekelo seNingizimu Afrika lebuswa ngentsandvo yelinyenti. Asibumbane futsi kute kutsi sisonkhe sincobe butsa belubandlululo eveni letfu.

Litiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo lihlela kubukana naletindzaba leti ngekutsi lingenise umtsetfo wekulungisa lubandlululo futsi ikakhulu inkhulumo lenentondvo.  

IKhabhinethi iyachubeka futsi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahloniphane njengobe kucatjangelwe kuMculu Wemalungelo.

4.2. IKhabhinethi iphindza emavi aMengameli Jacob Zuma ekugceka kubhujiswa kwetikolwa letinge-24 bantfu labafanele kutsi babe bahlali basigodzi saseVhembe eLimpopo. Lokubhujiswa kwesakhiwonchanti setemfundvo kuncisha bantfwana betfu ematfuba kubuye futsi kubukele phasi imitamo yalelive yekunika imfundvo lenguyonayona.

IKhabhinethi iyawemukela umhlangano waMengameli Jacob Zuma kanye neNkhosi yemaVenda, Nkhosi Thovhele Toni Mphephu Ramabulana lowacelwa ngusilosikhulu mhla ti-8 Inkhwekhweti 2016 kutsi kusonjululwe tinkinga eVuwani.

Mengameli Jacob Zuma sewusungule licembu lekusebenta leliholwa Litiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko kutsi lihole tinchubo kwentiwe umklamo wehlelo lesakhiwonchanti setenhlalo   yaMasipala Wendzawo waseMakhado. IKhabinethi ibonga Licembu Lekusebenta Letindvuna leliholwa yiNdvuna Desmond van Rooyen yekungenelela lokwentiwe kute kutsi kusonjululwe loludzaba iphindze futsi ibonga nendzima ledlalwe Lihhovisi leNdvunankhulu Stanley Mathabatha, kanye naSodolobha waseVhembe, Tshitereke Matibe; Sodolobha waseThulamela, Grace Mahosi kanye naSodolobha waseMakhado, David Mutavhatsindi.

Ngemihlangano yaLelicembu Lelisebentako, baholi bendzabuko labahlanganyelako batinikela ekusebentisaneni nahulumende kusombulula letinhlekelele babuye futsi bagceka kubhujiswa kwemphahla nebudlova baphindze futsi bacela kutsi kusonjululwe lesimo ngekushesha. Kulemihlangano baholi bendzabuko kanye neLicembu Lekusebenta bacinisekisa imiphumela yalomhlangano naMengameli bancuma kubika inchubelembili kuMengameli. Njengaloku sikhuluma leLicembu Lekusebenta likhulumisana nabo bonkhe labatsintsekako ngemtamo wahulumende lochubekako wekuzitsisa lesimo saseVuwani kanye nakumimango lebomakhelwane.

IKhabhinethi ibonga emalunga emmango kanye nebaholi bendzabuko labangenelele kute kuvikelwe tikolwa letisele kanye nekwenta simondzawo sekukhulumisana lokuchubekako.
Kute sizatfu lesingiso sekutsetselela lokubhujiswa ngalokungenangcondvo kwesakhiwonchanti semmango lesibalulekile njengetikolwa. Labo bahlali labatawutfolakala banelicala lekushisa tisetjentiswa temmango batawubukana nemtsetfo.

IKhabhinethi ikhumbuta tonkhe takhamuti kutsi kunetinkhundla letinyenti tekuvakalisa kukhatsateka kanye nekukhulumisama ngalokwakhako kute kutfolakale sisombululo lesifanele.  Bahlali balesigodzi bakhutsatwa kutsi behlukane nato tonkhe tintfo letiholela ekubhubhiseni likusasa lebantfwana baphindze futsi batibike kuma-ejensi ekucinisekisa umtsetfo.

Esehlakaleni lesehlukile kodvwa lesifananako nalesi Ikhabhinethi icaphele ngalokukhulu kukhatsateka budlova lobuchubekako bekuphatamisa kufundza etikolweni kanye nekushiwa kwetisetjentiswa telitiko letitfutsi endzaweni yeGrabouw eNshonalanga Kapa. IKhabhinethi iyaphindza futsi iyasho kutsi labo labatawutfolakala banelicala letemisebenti yebugebengu batawubukana nesandla setemtsetfo

4.3. IKhabhinethi yendlulisela emavi ayo endvudvuto emndenini nakubangani yabo labashone etikhukhuleni etindzaweni taKwaZulu-Natal. Hulumende uniketa bahlukunyetwa tinsita tekwelekelela kutinhlekelele kanye nekuhhamuleka.

4.4. IKhabhinethi iyachubeka nekucela bantfu basNingizimu Afrika kutsi basebentise emanti kancane kute kutsi bongele likusasa, ngoba kusenetindzawo kulelive letibukene netimo tesomiso.

Lusito lwahulumende luyachubeka nekunciphisa imiphumela lemibi yesomiso ngelwabiwomali lwesikhatsi lesifishane nalesisemkhatsini kusita ngetimali tinhlelo tangekhatsi ematikweni letiphendvula kutidzingo letikhetsekile tetindzawo letihlaselwe somiso kanye nesidzingo sekulungisa kulahlekelwa ngemanti kumanethiwekhi labalulekile laniketa emanti.
Hulumende sewusungule Licembu Lekusebenta Letindvuna kuteKwetfulwa Kwetisinta, lelinalamelele imikhakha leyehlune. Njengencenye yetinyatselo tekunciphisa imiphumela yesomiso, imisetfo yekusebenta kwemadami seyisetjentiswe kumadamu lange-35 kanye netinchubo letine (4) tekubeka imikhawulo mayelana nemtfombolusito wemanti (ligunyamkhawulo ekusetjentisweni wekasekhaya nekwekulima).

Kunciphisa imiphumela yesomiso kulabasebentisa emanti, Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle selisebentise ngetulu kwetigidzi letinge-R500 kutingenelelo letiphutfumako netisikhatsi lesifishane KwaZulu-Natal, eFreyistata, eNyakatfo Nshonalanga, eMphumalanga Kapa, eMpumalanga, eLimpopo, eNshonalanga Kapa kanye naseNyakatfo Kapa.

Letinyatselo tekungenelela tesikhatsi lesifishane nesikhatsi lesidze kuhloswe ngato kutsi kucinisekiswe kutsi simelana kakhulu nekugucuka kwesimo selitulu, lokunciphisisa ingoti yekubakhona kwesomiso esikhatsini lesitako.

Indlela lesetjentiswa nguhulumende ekubukaneni nesomiso kanye nenkinga yekugedvuka kwemhlaba, kuchuba kuphendvula kwangekhatsi kuhulumende lokuhlangene nalokubumbene, lokunguloku, luhlelo lwekunakekela Umhlaba, Kusebentela Emanti, Kusebentela Umlilo kanye Nekusebentela Ematete, lokufaka sandla ekudaleni imisebenti, kudla, kutfutfukisa emakhono, konga, kubuyisela umhlaba esimeni sawo lesifanele kanye nekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni.  Kufika kwalesomiso lesikhona kwamanje kudzinga kusetjentiswa kwetebucwepheshe letichubela kumelana nesimo lokusezingeni lelisetulu. Njengobe kunjena nga-2015 iNingizmu Afrika yavuma kusetjentiswa kweluhlobo lwemmbila lolulungisiwe kute kutsi kulungiswe ludzaba lwekudla. Siphindza futsi senta kancono emadizayini esimanje kanye netebucwepheshe letidzingeka ekubuyiseleni esimeni lesifanele tindzawo letitsintsekile kute kutsi sivimbe kugedvuka kwemhlaba kanye nekuba nemkhicito lochubeka ngalokungenamkhawulo.

Njengencenye yalendlela lehlanganisiwe iNingizimu Afrika seyitinikele ekubeni ngumlingani ibe ngumzuzi weluhlelo lwekusita Lemave Emhlaba leNkhomfa yaMhlabuhlangene Yekulwa Nekugedvuka Kwemhlaba (i-UNCCD). Ngekusetjentiswa kwaletinyatselo tekungenelela, sijoyina ekufezekisweni kwemathagethi ekutikhetsela njengencenye yekuzuza Imigomo yekutfutfukisa Yavelonkhe Lechubekela Embili Ngalokungenamkhawulo. Umtsetfomgomo lomkhulu Wekubasemkhatsini Wekugedvuka Kwemhlaba ucinisekisa bantfu bendzawo kutinyatselo tekudizayina nekufezekisa kutsi beme futsi babuyisele emuva kugedvuka. Indlelalisu Yekwetayela Tingucuko Tesimo Selitulu lesandza kuphetfwa ikhomba tingenelelo letihamba embili ibuye futsi yente kube nekuvana emkhatsi wetinhlelo letibalulekile teManti, Tekulima, Kwehlukahlukana Kwetitjalo Netilwane, Temphilo, Kuhlaliswa Kwebantfu, kanye netinhlelo teKunciphisa Ingoti Yetinhlekelele kutsi tibe Luhlelo Lwekwetayela Lwavelonkhe lolukhulu. Kususwa kweTitjalo Letingatsandzeki ngeluhlelo Lwekusebenta Emanti etindzaweni temanti letihlaselekile kufaka ligalelo kulizinga lemanti lelincono kanye nebunyenti.

4.5. IKhabhinethi icaphele ngekukhatsateka siteleka seTemaposi AseNingizimu Afrika (i-SAPO), lokube nemphumela lomubi ekutsi tisebentele kahle bantfu baseNingizimu Afrika.
Hulumende ngeLitiko Letakhiwonchanti Tetekuchumanisa Netinsita Teliposi usebentela kulungisa tinkinga teTemaposi kute kutsi kube nekuzitsa nekutsi kuguculwe lesimo. NgeNgci leyendlulile, Litiko likhetse ibhodi lensha, CEO lomusha laphindze futsi lacinisa baphatsi kute kutsi bakhombe indlela kusebenta nekutsi kubekhona kutinta ku-SAPO. Kutinta kwetimali te-SAPO kuyachubeka nekubekwa embili.

Liposi laseNingizimu Afrika liyachubeka nekuba ngumtimba lobalulekile wekuchubekisa hulumende, tinsita tekutsengiselana ngekwe-elekhthroniki kanye netetimali kubantfu baseNingizimu Afrika ngekusebentisa emagatja ato lalinganiselwa kula-2 448. Siyakhutsateka kutsi baphatsi kanye nebaholi betisebenti batinikele ekukhulumisaneni njengendlela yekusombulula kungaboni ngeliso linye kwabo.

4.6. IKhabhinethi ihalalisela licembu laseNingizimu Afrika lebafundzi (Liam Baker, Dylan Nelson, SangEun Lee, Ralph McDougall, Timothy Schlesinger, Hannah Clayton, Rauseenah Upadhey, kanye naMpho Nkwana) ngekuwina I-Olimphiyadi Yemave Ase-Afrika Yetibalo ye-24 lebeyiseSenegal. Lee, loneminyaka lenge-17 budzala, waphindze wetfweswa umchele wekuba yiNdlovukati yeTibalo iminyaka lemibili lelandzelanako.

Imibuto ingacondziswa ku:
Donald Liphoko
Tinombolo Tekutsintsana: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore