Sitatimende semhlangano weKhabhinethi mhla wamhla lu-1 Indlovulenkhulu 2017

1. Kucala kwekusebenta kwetTinhlelo taHulumende

1.1. IKhabhinethi iyakwesekela kutinikela lokwentiwe kuSabelotimali Savelonkhe sa-2017 kute kugcugcutelwe kugucula temnotfo ngemfutfo nangekushesha kanye nekungenisa bantfu labanengi baseNingizimu Afrika kutemnotfo ngekusebentisa indlela yekukhula kwemnotfo lokufaka wonkhe wonkhe. Lokukhulu kakhulu kutsi lesabelotimali siyakuvuma kutsi kukhula lokungafaki ekhatsi ingucuko kukhutsata kukhula ngetindlela letingalingani kwasesikhatsini lesengcile.

Kusatjalaliswa kabusha lokwesekela temfundvo, tinsita tetemphilo kanye nekusebenta kwabomasipala etindzaweni tasemaphandleni kusaseyintfo lemcoka yetinhlelo tetfu tekusetjentiswa kwemali. Tingucuko etindleleni tekutsenga tiyachubeka ngekwenta ncono kutsenga ngemphumelelo kwemmango kanye nekuvuleka kwematfuba ekuhlanganyela kwemabhizinisi lamancane.

Luphakelo lweSabelotimali  lwesekela kukhula kwemnotfo kanye nentfutfuko: Tigidzigidzi le-R3.9  temabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nalamancane kakhulu kanye nemakoporasi;  tigidzigidzi le-R4.2 tesakhiwonchanti setetimboni etindzaweni temnotfo letikhetsekile nakumapaki etetimboni;  sigidzigidzi si-R1.9  tekufezekisa teluchumano lolusheshako, tigidzigidzi le-R3.9 teMkhandlu Wetesayensi Nelucwaningo Lwetetimboni,  bese kutsi tigidzi letinge-R494 letengetiwe tekugcugcutela tekuvakasha, kanye netigidzi letinge-R266 letengetiwe tekwesekela umkhakha wetekulima nekufuya tasemantini kanye nekufezekisa tinjongo teMnotfo Waselwandle wePhakisa Operation, nelusebentisomali kutekulima,  kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni kanye nekulungiswa kabusha kwemhlaba lolucishe lufinyelele kusamba setigidzigidzi letinge-R30 nga-2019/20.

Lesabelotimali sidlala indzima lemcoka ekuletseni luntjintjo ngekugcugcutela kusatjalaliswa kabusha futsi nekucondzisa imitfombolusito lengatfolakali lula  kulutjalotimali  tisebenti letinemakhono nasemphahleni lephatsekako yekuchuba ibhizinini.

1.2.  Mayelana nekuhlangabetana nesidzingo setfu sekutjala timali kulikusasa lwelusha lwetfu, lesabelotimali sicinisekisa kutsi bafundzi labadzinga timali bayakhona kutfola imfundvo lephakeme. Sikimu Savelonkhe Sekusita Bafundzi Ngetimali (i-NSFAS) sisite ngetimali bafundzi labangetulu kwalaba-3000 000 labasha nalabasachubeka kutsi bayofundza emanyuvesi kanye naseMakolishi Etifundvo Tebuciko Betemsebenti Yetandla Nekucecesha (ema-TVET) kulo lonkhe lelive nga-2017. Lesikhwama silindzele kwengeta labanye bafundzi laba-100 000 kulomnyaka. Letigidzigidzi leti-R15 letiphakelwe i-NSFA nguhulumende titawusita ekwehliseni umtfwalo lowetfwele bafundzi labalaswela timali kanye nalabo bafundzi labasemkhatsini walabanjingile nalabaphuyile.

1.3. Ngemva kwekwetfulwa ngemphumelelo kwe-Operation Phakisa emikhakheni  yeteMnotfo Waselwandle, Temphilo Nemfundvo Lesisekelo, Mengameli Jacob Zuma wetfule i-Operation Phakisa kuTekulima, Tekulungiswa Kabusha Kwemhlaba Nekutfufufukisa Tindzawo Tasemaphandleni mhla tinge-24 Indlovana 2017. I-Operation Pakisa isuselwa endlelenikwenta yaseMalaysia i-Big Fast Results (Imiphumela Lesheshako futsi Lemikhulu) live laseMalaysia leliyisebentise ngemphumelelo ekufezeni luntjintjo ngekushesha kutemnotfo; futsi njengoba lendlelakwenta yentiwe ngemphumelelo kutsi ihambisane netimo taseNingizimu Afrika, njenganyalo seyiyincenye wemgodla wemathulusi Wekufezekisa Luhlelo Lwemaphuzu Layimfica.

I-Operation Phakisa yeTekulima, Kulungisa Kabusha Umhlaba Nekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni ihlose kufeza kukhula lokufaka ekhatsi wonkhe wonkhe, njengaloku kusho umbononchanti weLuhlelo Lwavelonkhe Lwekutfutfukisa futsi ihlose kuba neligalelo ekukhutsateni kukhula kutemnotfo, kudaleka kwemisebenti nekugucula indlela yekuhamba kwemikhicito emkhatsini webalimi labancane nebatsengi. Iphindze futsi icinisekise kutfola umhlaba ngekulingana, kuwutfolela kokubili kutfutfuka kutemnotfo netingucuko kutekulima.

Loluhlelo lutawubuketa tindlela tekusekela labakhicitako kanye nekusungula tindlela tekusita ngetimali lokuhloswe ngato kulungiswa kabusha kwemhlaba ngekushesha, ngenca yalesidzingo lesiphutfumako sahulumende sekwenta kutsi kube nenchubekelembili ekwenteni kutsi kube nekudla. Ngetulu kwaloko, loluhlelo luhlose kulungisa letihibe letikhona ngekucinisekisa kutsi kutfolwa umhlaba ngalokulinganako, kuko kokubili kutfutfuka kutemnotfo netingucuko kutekulima. Loku kufaka ekhatsi kulungiswa kabusha kwemhlaba,  kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni, temisebenti, ummbila naleminye mikhicito lesanhlavu, imfuyo, kulima titjalo ngekwebuciko lobutsite nesayensi nekusekela bakhiciti.

1.4. Nga-2016, kurekhodwe kutsi kufike tivakashi letingetulu kwetigidzi leti-10 lapha eNingizimu Afrika, lokukwenyuka ngemaphesenti la-13 kusukela nga-2015. Imboni yetekuvakasha tetfu letindlondlobala ngemandla tibufakazi bekusebenta ngekubambisana emkhatsini wahulumende, temisebenti letihlelekile netemabhizinisi letiholwa Litiko Letekuvakasha kanye Netekuvakasha taseNingizimu Afrika kute kuvuleke ngalokuphelele tinzuzo temnotfo ngemphahla yetfu yetekuvakasha. Simema bonkhe balingani betfu kulemboni kutsi bachubeke ngekutfutfukisa kanye nekugcugcutela tekuvakasha kute kuzuze imimango yasekhaya ngekudaleka kwemisebenti kanye nekutfutfuka kwesakhiwonchanti.

1.5. Njengencenye yaHulumende yekugcila ekundlondlobaliseni emandla ema-SMME kanye nemabhizinisi lasemalokishini, iNingizimu Afrika itawungenisa Ingcungcutsela Yemhlaba Wonkhe Yetemabhizinisi emkhatsini wamhla ti-13 namhla ti-16 Indlovulenkhulu 2017 lapha eJozi. Lengcungcutsela ingumhlangano lohlanganisa tingcweti letinelwati nemakhono lehlukene lasungulako lodvonse titfunywa leti-4 000 letivela emaveni langetulu kwla-150. Baholi labanemibono labahambela bantfu emikhakheni yabo, bosomabhizinisi, batjalitimali, bacwaningi babhali betinchubomgomo lasebayincenye yenhlangano yemhlaba wonkhe labenta labatfutfukisa ebubhizinisi njengendlela yekwakha iminotfo kanye nekutfutfukisa inhlalakahle yebantfu, batawube bangenele lengcungcutsela.

Kutawuba kwekucala ngca kutsi lengcungcutsela ibanjelwe lapha e-Afrika kantsi futsi loko kunika lelive laseNingizimu Afrika nalelivekati lonkhana litfuba lekuvusetela umoya walo wetemabhizinisi.

1.6. INingizimu Afrika igubhe Inyanga Yemalungelo Eluntfu mhla lu-01 Indlovulenkhulu 2017 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Umnyaka wa-OR Tambo: Kwenta Ngekubumbana Ekuchubeleni Embili Kancono Emalungelo Eluntfu” kucaphelisa nekwatisa kanye nekugcugcutela kuhlonishwa kwemalungelo eluntfu lasisekelo.

Inyanga Yemalungelo Eluntfu itawugujwa kulo lonkhe lelive kudzimate kube sikhatsi semigubho yavelonkhe Yelusuku Lwemalungelo Eluntfu mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 2017 lolutawubanjelwa lapha eGinsberg, eKing William’s Town eMphumalanga Kapa. Ngalolo lusuku Mengameli Jacob Zuma utawunika ngekwemtsetfo umndeni wakaBiko indzawo yesikhumbuto selingcwaba laSteve Bantu Biko. Loku kuyincenye yekugubha nekukhutsata bunye lokuyintfo lehambisana nembononchanti wa-OR Tambo.

1.7. IKhabhinethi iphindze futsi nawemukela nemphumela weluphenyo lweKhomishini Yekucudzelana lolwentiwe kulokuhlangana ngebubi kwemave angephandle mayelana nekutsengiselana timali futsi ilindze siphetfo saletinchubo teLibandla Letekucudzelana, lokufaka ekhatsi loko lelikutfolile kanye nesincumo sesigwebo lesifanele.

1.8. Njengaloku sigubha Inyanga Yavelonkhe Yemanti ngeNdlovulenkhulu 2017 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Emalungelo Eluntfu Emanti Nekuhanjiswa Kwendle,” bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bayakhunjutwa kutsi bonge emanti kucinisekisa kwekutfolakala kwawo ngalokusimeme esikhatsini lesitako kuyagcinwa.

IKhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nesiphakamiso seNhlangano Yamhlabuhlangene Yetemfundvo Yetesayensi Nenhlangano Yetemasiko (i-UNESCO) kutsi ibambele lapha eNingizimu Afrika Lusuku Lwavelonkhe Lwemanti mhla tinge-22 Indlovulenkhulu 2017 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Emanti Lasasetjentisiwe ngumtfombolusito losengatsintfwa.”

Mengameli Jacob Zuma lolilunga Lephaneli Lephakeme Yamhlabuhlangene Yelisu Lalokungentiwa Mayelana Nemanti nguye lotawuvula lomcimbi, ngekutsi etfule Umbiko Wemhlaba Wekutfutfukiswa Kwemanti lomayelana nemanti lasasebentile nalokuphatselene naloko.

1.9. IKhabhinethi iyayemukela inchubekelembili leseyentiwe lemayelana nekusatjalaliswa kwekudla kwetilwane kute kusekelwe balimi etindzaweni letikhahlabetwe somiso. Lomtamo uyincenye yetigidzi letinge-R212 tekusekela, hulumende latibeke eceleni ngemnyaka wa-2016/17 kusita balimi labatsintsekile eveni lonkhe. Tifundza tiphindze futsi tabeka eceleni tigidzi leti-R198 ngekusebentisa timali tekwabelana ngekulingana, kanye netimali letibuya eluhlelweni Lwekuvikela Nekunciphisa Bungoti Benhlekelele letasetjentiswa ekugubheni emanti langephasi kwemhlaba kanye nekwakha tivimbamlilo.

1.10. Kute kwelekelelwe mayelana nebumatima bekuswelakala kwemanti eNshonalanga Kapa, kudzingeka kutsi kwentiwe imitamo yekwenta kutsi lesimo sibe ncono kakhulu ngendlela yekutsi kutfolakale letinye tindlela letengetiwe tekuphakela emanti lekufanele tilindze eceleni nangabe akutfolakali emanti lanele kulesikhatsi semnyaka. Kuchubeka nekuvikela kusetjentiswa kwemanti ngalokwecile, Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola selatise umkhakha wetekulima ngemikhawulo ye-10% lengetiwe yekuncabela kusebentisa emanti. Lemikhawulo yekuncabela kusetjentiswa kwemanti itawuhlala ikhona emadamu adzimate afinyelele kumtsamo yawo we-85%.

1.11. Njengaloku lelive litemukela letimvula letidzingeka kakhulu letitawuba lusito kakhulu ekukhululeni lelive kumitselela lemibi  lebangwe somiso, emadamu nemifula ikhombisa timphawu tekwenyuka kwemitsamo. Kubakhona kwetikhukhula letiyingoti kusalindzelekile kakhulu. Sicela yonkhe imimango kutsi ihlale icaphele tikhukhula letiyingoti letingaholela ekulahlekeni kwetimphilo, kumosheka kwemphahla nesakhiwonchanti. Hulumende kanye nema-ejensi akhe basicaphele ngeliso lelusoti lesimo futsi beme ngemumo nangabe kuvela sidzingo baphalale.

1.12. Mengameli Jacob Zuma utakwetfula inkhulumo yakhe yemnyaka eNdlini Yavelonkhe Yebaholi Bendzabuko mhla ti-03 Indlovulenkhulu 2017.

Ngekutsatsela kuleyo Nkhulumo, kutawusungulwa Luhlelo Lwekwenta lolutawentiwa luphindze lufezekiswe nguleNdlu Nelitiko Letendzabuko. Kuvulwa ngekwemtsetfo kwaleNdlu kutawuphindza futsi kuhlanganise nemgubho weminyaka lenge-20 kusukela yasungulwa.

1.13. Mengameli Jacob Zuma utawuhola litsimba leliya eNgcungcutseleni ye-SADC Lengakavami mhla ti-18 Indlovulenkhlu 2017 letawube ibanjelwe eveni lembuso waseSwatini. I-SADC iyachubeka ngekusebenta njengencola lemcoka yenchubomgomo yemave emhlaba yaseNingizimu Afrika kute kufezeke kutfutfukiswa kwalesifundza kanye nekuhlangana khona lapha ngekhatsi esifundzeni setfu.

Kulindzeleke kutsi leNgcungcutsela emkhatsini waletinye tintfo, icocisane, ngesimo sekuthula nekuvikeleka kulesifundza, ngekugcila kakhulu kutentfutfuko eveni lembuso waseLusutfu kanye nase-DRC kanye nekufezekisa Indlelalisukuhlela Leyinkhomba Yalesifundza Lebuyetekile.

INingizimu Afrika njengaSihlalo we-SADC lolandzelako kuhleleke kutsi kube ngiyo letawubamba Ingcungcutsela ye-SADC Levamile lelandzelako ngenyanga yeNgci 2017.

1.14. Mhla ti-8 Indlovulenkhulu Mengameli Jacob Zuma utawuvakashela ngekwembuso live lase-Indonesia. Omabili lamave iNingizimu Afrika nee-Indonesia angulamanye emave lanemnotfo lomkhulukati etifundzeni tawo, kantsi futsi abusiswe ngomcebo wemvelo kanye newaselwandle.

1.15. Loku kutawendvulelwa yiNgcungcutsela Yebaholi Benhlangano ye-RIM Indian Ocean (i-IORA) kusukela mhla ti-6 kuya kumhla ti-7 Indlovulenkhulu 2017, letawube futsi igubha iminyaka lenge-20 ye-IORA. Kuleyo Ngcungcutsela, Mengameli Widodo utawube andlulisela eveni laseNingizimu Afrika sikhundla sekuba ngusihlalo we-IOR.

Lamave omabili iNingizimu Afrika kanye ne-Indonesia angemalunga lasungula i-IOR, leyakhiwa imibuso lenge-21 lengaseLwandle lwaseNdiya. INingizimu Afrika beyibambe sikhundla sekuba Lisekelasihlalo kusukela ngemnyaka wa-2015 kwadzimate kwaba sekucaleni kwa-2017 futsi seyitawuba nguSihlalo kusukela nga-2017 kute kube ngu-2019.

2. Tincumo teKhabhinethi

2.1. IKhabhinethi ikuvumile kufakwa kugazethi kweLuhlaka Lwenchubomgomo Yekulawula Emanti aseTimayini kutsi ummango uphawule ngalo. Kulawulwa Kwemanti aseTimayini kufaka ekhatsi Kumunywa Kwe-esidi yaseTimayini, kusaseyinsayeya yetemvelo lemcoka.

LeNchubomgomo yenta kutsi emacembu atfweswe licala ngemitselela lemibi kanye nemonakalo lobangwa kungcola lokuphatselene nekuMunywa Kwe-esidi yaseTimayini kanye/nome ngabe nguliphi lifutse lelibi lelingaphatselana naloko. LeNchubomgomo iphindze futsi ihlose kuphakamisa tindlela timayini letingatihlwaya tekulawula emanti ato kancono.

2.2. IKhabhinethi itjelwe ngalamafishane mayelana nembiko wenchubekelembili weLikomiti Lelihlanganisa Tindvuna lomayelana Nekwenta Kancono Imimango yaseTimayini Lekhahlabetekile ngekutsi kucale kusetjentiswe imiphumela yaloko lokwatfolwa Lucwaningo Lwase-Australia Lwekubeka Ezingeni Lelifanele Imboni Yetimbiwa ngesikhatsi bavakashele kuleli mhla tinge-24 kuya kumhla tinge-28 Ingci 2015.

Lokuvakasha kwekufundza bekususelwe emcondvweni lomayelana neKuhlolwa Ngekushesha kweNchubomgomo Netinhlelo Tekwengamela Umkhakha Wetetimayini lecatsanise inchubomgomo netinhlakamsebenti temtsetfo letengamele umkhakha wetimayini kanye netindlela tekusebenta tetimayini tase-Australia, eChile, eNingizimu Afrika naseZambiya.

Tintfo letigcamile tenchubekelembili tifaka ekhatsi budlelwane emkhatsini wahulumende netinkampani tetimayini ekunikeni tisebenti tasetimayini nemalunga emmango tindlu kanye netimo tekuphila letinesitfunti. Kubuketwa kwetikhungo tekuhlanta emanti etinkampani tetimayini kusentiwa kute kuhlolwe lubanjiswano lolungabakhona kutakhiwonchanti. Kusungulwa kwemasu ekugucula etindzawo letisemadolobheni lasetimayini sekuphotfuliwe kubomasipala labasihlanu. Imiklamo yekuchuba kutfutfukiswa kwetemnotfo seyivele iyacala kusebenta etindzaweni letiletsa umsebenti, ngekugcizelela kwenta ncono umkhakha wetekulima emimangweni yasetimayini; kanye nekwenta ngekushesha kutsi kube nekufinyelela kakhulu ekuhlolweni ngekwetemphilo kwetisebenti tasemayini letase tasebenta emayini, emalunga emmango kanye netisebenti letisebenta emayini njenganyalo.

Ikhabhinethi ivumile kutsi Litiko Letemisebenti kanye neLitiko Letimbiwa acwaninge letindlela letahlukene tekuhamba tetimayini tase-Australia kute kusite ekuhambiseni njalonjalo emakhaya netisebenti tasetimayeni tekuchamuka letilapha eNingizimu Afrika.

Ikhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kusebenta ngekubambisana kweLitiko Letemphilo kanye neLitiko Letetimbiwa kanye nalabanye balingani ekuletseni tinsita tekusekela tisebenti tasemayini letase tasebenta emayini kutsi tibukane nekugula lokusukela emsebentini, ngenhloso yekunciphisa kanye nekuvikela tinsayeya tetemphilo letisuka emsebentini.

Kwentiwa sicelo sacondziswa eTikweni Letekuhlaliswa Kwebantfu kutsi lifezekise ngekushesha kwekusebenta kwemiklamo lehlangene yekuhlalisa bantfu  ngekubambisana netinkampani tetimayini ekwenteni loko.

2.3. IKhabhinethi ilivumile lisu lekutfutfukisa lelisuselwa kuloko lokutfoliwe kanye nakutincomo tekuhlola loko lokuhlanganisiwe kutfola kutsi ngabe tindlu tesibonelelo sahulumende tiyalulungisa yini ludzaba lwebuphuya bekubete tindlu lobusemakhaya kanye nakubomasipala bendzawo.

Tindlu letingetulu kwetigidzi letintsatfu setinikwe bantfu ngekusebentisa luhlelo lwetindlu lwahulumende..  Tindlu letitigidzi le-2.8 tetfulwe ngekusebentisa sibonelelo semali yekucala umsebenti lesinika lowo nalowo bunikati bendlu letimele kuleyo miti lehola ngephasi kwe-R35000 ngenyanga. Bufakazi bucinisekisa kutsi indlu iyincenye lebalulekile yephakheji yemholo kutenhlalo kanye nekuphepha kwelikhaya.

2.4. IKhabhinethi iwuvumile umbiko lomayelana nekucala kusebenta Kweluhlolo Lweluhlelo Lwemfundzate weFunza Lushaka kanye neKulawula Kuphendvula Nentfutfuko levela kuLiko Letemfundvo Lesisekelo. Loku bekuyincenye yeLisu Lavelonkhe Lekuhlola la-2014/15.

Ikhabhinethi ikuvumile kutsi Litiko Letemfundvo Lesisekelo lilugcine loLuhlelo lolwasungula nga-2007 kute kwandziswe kuphakelwa kwabothishela labanelikhono labaceceshwe ngalokukhetsekile etindzaweni letibekwe embili kutsi kutawucalwa ngato. Litiko litawuphindza futsi libuke kukhuliswa kanye nekwengetwa kwaloluhlelo.

Bufakazi balokubonwe bukhomba kutsi kudizayinwa kwaloluhlelo kuhambisana netepolitiki, temnotfo kanye netenhlalo. Bunjalo nje buphindze futsi buhambisane kakhulu nesimondzawo lesimankimbonkimbo lapho bucaliswa khona kusetjentiswa. Loluhlelo seluvezekise tinchubekelembili letincono kundlelalisu lwalo, lokufaka ekhatsi kwetfulwa kweluhlelo lolweyame eluhlelweni lwesifundza lwekucasha nga-2012. Selwente ligalelo lelimcoka ekwandziseni kubhalisa kwekucala ubhalisele imfundvo yebuthishela.

2.5. IKhabhinethi itjelwe ngalamafishane mayelana neLuhlakamsebenti Lwenkhomba Yekukhubateka yaphindze futsi yakuvuma kulinga kusebenta Kwenkhomba Yekungalingani Ngekukhubateka. Ikhabhinethi iphindze futsi yesekela sento lesibanti sahulumende sekungahlanganisi yonkhe idatha ngekulandzela bulili, kukhubateka kanye nebudzala.  

Lenkhomba Yekungalingani Yekukhubateka ilithulusi lelimcoka ekulandzeleleni kungalingani emkhatsini webantfu labakhubatekile nebantfu labangakakhubateki, nekwenta kutsi kube nendlelalisu lesezingeni lelisetulu lekubona ngekushesha silinganiso seligebe lekungalingani. Loku kusita ekutseni kucondzanwe ngco kakhulu netingenelelo tahulumende ngendlela lefaka konkhe ekhatsi.

Lenchubo yekungahlanganisi itawusita hulumende kutsi aphendvule ngesikhatsi kuloko kuhlanganiswa ndzawonye kwalokuhlangabetenwe nako kutekuhlaseleka lula. Lokuhambisana kweNchubomgomo kanye nekwenta ncono kutintfo lokutimele ngekwato, ngeke kukunciphise lokungalingani, ngaphandle kwendlela lehlelekile nekukala njalo njalo leligebe lekungalingani.

2.6. IKhabhinethi iyivumile Inchubomgomo Yetisebenti Tetinsita Tetenhlalo, 2016. Umphumela lomcoka kuletfwa kwetimphendvulo kanye netinsita tekutfutfukisa tenhlalo, ngekulawula ngekwemtsetfo tisebenti tetinsita tetenhlalo. Loku kudala luhlakamsebenti lolutawukhona kwandzisa kabanti iphrofayili yemtfombolusito lobantfu wemkhakha wekutfutfukisa tenhlalo, ngenhloso yekwenta ncono tinsita tekunakekela nekuvikela letinikwa emacembu lahlaseleka lula.

Kunesidzingo semacembu lahlukahlukene etisebenti tetinsita tetenhlalo lokufaka ekhatsi sisebenti sekutfutfukiswa kwemmango, banakekeli, tisebenti Teminyaka Yekucala Yekhula Kwemntfwana; kute tiphendvule kutingucuko temtsetfo, kutidzingo temmango letintjintjako, kanye nakutimo tenhlalomnotfo kumkhakha wabo wetenhlalakahle.

2.7. IKhabhinethi isvumile Sicondziso lesimayelana Nekuncuma leminye Imikhakha Yetisebenti Letikhetsiwe Ledzingekako kutsi Tivete Simo Sato Setetimali, lotawucala kusetjentiswa kusukela mhla lu-01 Mabasa 2017.
Bungoti bekwengamela kahle busukela etimeni tekushayisana kwetinshisekelo abubukani kuphela netisebenti letisetikhundleni letisetulu tekulawula. Loluhlelo lwekuveta lusahlolwa kutsi ngeke yini naleminye imikhakha yetisebenti ivete tinshisekelo tayo tetetimali ku-inthanethi kanye nekutsi inchubo yekukucinisekisa loko yenteke ezingeni lelitiko.

2.8. IKhabhinethi iwuvumile Umbiko Wesigaba Sesitsatfu Lobhaliwe Wekulandzelela Welive laseNingizimu Afrika lomayelana nekucala kusebenta weNgcungcutsela ye-OECD lomayelana Nekulwa Nekudiza kanye Netisebenti Tahulumende Temave Emhlaba Kutemabhizinisi Emave Emhlaba (Ingcungcutsela Lelwa Nekudiza).

Lombiko uchaza imitamo yahulumende yekutfola, kuphenya kanye nekushushisa emacala ekudiza etisebenti temave emhlaba. Kufaka ekhatsi kudiza lokungenteki ngemfutfo naloko lokwenteka ngemfutfo, kodvwa akufaki ekhatsi kudiza kwasekhaya lapho lolodizelwako uzuza ngco nome akazuzi ngco akasiso sisebenti sahulumende.  

Sigaba Sekucala) sigcile ekutfoleni tindlela temtsetfo kanye netindlela emave latisebentisako tekulwa nekudiza kwemave emhlaba. Sigaba Sesibili sona sigcile ekusetjentisweni ngemphumelelo kwaleto tindlela temtsetfo kanye nakuleto tindlela. Sigaba Sesitsatfu sona sigcile ekutfoleni lifutse lalelive ekulandzeleni tincumo taleNgcungcutsela. Sigaba Sesine lesacala ngemnyaka we-2016, sona-ke sigcile etindzabeni letimcoka temacembu labanti kanye nasetindzabeni letitsintsa kutselelena emanti kwemasiko lokuphatselene nemitamo yekucinisekisa kutsi kuyentiwa kanye nekuntjintja kwemtsetfo wasekhaya eveni nome kuluhlakamsebenti lwetikhungo Temacembu.

2.9. IKhabhinethi itemukele tinyatselo letiphakanyisiwe letibekwe kutsi titsatfwe eNdzabeni Yetebhizinisi Yekumisa kabusha Litiko Letasekhaya. LeLitiko kufanele kutsi libekwe ngekhatsi kweluhlelo lwetekuvikeleka kwelive kute lifake ligalelo ekuvikeleni kwavelonkhe futsi likhone kuvikela bantfu balo, tinhlelo talo kanye nemadatha.

Loku kutawenta kutsi lelitiko likhone kusebenta ngeligunya leliphelele njengendzawo lemcoka yekutfutfukisa temnotfo lengukhukhulelangoco, kuvikeleka kwavelonkhe, kuletsa tinsita ngemphumelelo kanye nekuphatsa ngemphumelelo.

2.10. IKhabhinethi ikuvumile kutsi Umbutfo Wetemaphoyisa ukhiphe umbiko welubalobalo wavelonkhe lwemacala kulesikhatsi sanyangantsatfu ya-2016/17. Njengaloku kwenteka embikweni wemnyaka wemacala, lombiko utawufaka ekhatsi kwenteka kwemacala esifundzeni kanye nakuvelonkhe. Lolubalobalo lwemacala lutsatfwa kudatha yemacala larekhodwe etiteshini temaphoyisa.

Imibiko lekhishwa ngekota itawusita hulumende kutsi akhone kucaphela loko lokumcoka lokuhlosiwe, ikakhulu kwehla kwetigameko temacala lamabi kakhulu, njengaloku kushiwo kuLuhlakamsebenti Lwendlelalisu Yethemu Lesemkhatsini  futsi ingasetjentiswa njengetecwayiso letita kucala kute kuciniswe tindlela tekuvikela kutsi bugebengu bungenteko kanye netindlelalisu taHulumende.

2.11. IKhabhinethi itjelwe ngalamafishane mayelana nenhloso yeNdvuna Yetemaphoyisa yekumemetela shwele wesikhatsi lesengetiwe lesimayelana neMtsetfo Wekulawula Tibhamu, wa-2000 UMtsetfo Nombolo ye-60 wa-2000), sikhatsi setinyanga letisitfupha kute kwenyuswe lizinga lekutimbandzakanya kwemmango, kantsi sitawucala mhla lu-01 Mabasa 2017 siphele mhla tinge-30 Inyoni 2017.

Loshwele utawunciphisa kubakhona kwetibhamu letingekho emtsetfweni lokuyintfo letawuholela ekutseni kwehle lizinga lebugebengu lapho khona umhlukunyetwa usuke asati lesigilamkhuba.

Loshwele utawugcila kulaba labalandzelako labanetibhamu kanye/nome tilimato lapha eNingizimu Afrika:

a) Bantfu labanetibhamu letingekho emtsetfweni kanye/nome tilimato letikhona, lokufaka ekhatsi labo labase batfolakala benta sento sebugebengu sinye nome ngetulu; kanye

b) Nebantfu labatfola tibhamu njengelifa labashiyelwa lona kanye/ nome tilimato futsi labehlulekile kutsi bahambisane netindlelakwenta teMtsetfo Lolawula Tibhamu.

2.12. IKhabhinethi iyivumile Indlelalisu Yavelonkhe Yekulwa Nemacembu Etigebengu kute kubukanwe nemacembu etigebengu ngato tonkhe tindlela lokuvela ngato ngekutsi kusetjentiswe indlela yekusebentisa tonkhe tindlela tahulumende. Loku kuhambisana Nelisu Lavelonkhe Lentfutfuko kucinisekisa kutsi bantfu labahlala lapha eNingizimu Afrika bativele baphephile emakhaya abo, etikolweni kanye nemisebentini, bajabulele imphilo yemmango lete kwesaba. Loku kuphindze futsi kucinisekise kutsi bugebengu nebudlova akusiyo nje indzaba yekuvikeleka, kodvwa inetimphandze letijulile tetenhlalo netemnotfo kanye nemiphumela lejulile.

2.13. IKhabhinethi iwuvumile umbiko  Lovamile Wetikhatsi welive laseNingzimu Afrika wemjikeleto we-3 Wekubuketa, kutsi wetfulwe kute ubuketwe Licembu Lelivamile  Lekusebenta Lekubuketa Ngetikhatsi, Kumkhandlu Wemalungelo eLuntfu Kumhlabuhlangene (ku-UN) ngeNkhwekhweti 2017. Lombiko uchaza inchubekelembili leseyentiwe yiNingizimu Afrika ekuhlonipheni emalungelo eluntfu kanye netinkhululeko letisisekelo leticuketfwe kuMtsetfosisekelo.

Lokubuketa Lokuvamile Kwesikhatsi yinchubo lengakavami lefaka ekhatsi kubuketwa kwemarekhodi emalungelo eluntfu kuwo onkhe Emalunga eMibuso aMhlabuhlangene la-193 kanye ngeminyaka lemine. Kwenta kutsi kube nelitfuba lekutsi yonkhe imibuso isho kutsi tinyatselo tini letitsetse tekwenta ncono timo temalungelo eluntfu emaveni ayo kanye nekuncoba tinsayeya kute kujatjulelwe emalungelo eluntfu. Kuphindze futsi kutsi kushiyelwane ngetindlela letincono tekugcina emalungelo eluntfu letentiwa mhlaba wonkhe.

2.14. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ku-UNESCO kweMbiko Weminyaka Lemine Yekucala weNgcungcutsela ya-2005 lemayelana Nekuphepha Kanye Nekugcugcutela Kwehlukana Kwemasiko.
Lengcungcutsela iyakubona kutsi tintfo temasiko kanye netinsita temasiko tichaza bungiwe, emagugu enhlalo nenshokutsi. Lisiko linemandla lekudlala indzima lemcoka ekufakeni ligalelo lelinemfutfo kutemnotfo, ekubumbaneni ngekwenhlalo kanye nekudzambisa lizinga lebuphuya.

Tinkhomba temphumelelo yindlela yekwemukela tindlelalisu letine letitselelena emanti: Indlelalisu Yasemzansi Yemnotfo Wegolide, Indlelalisu Yekubumbana Ngekwenhlalo, Lisu Lavelonkhe Lekutfutfukisa kanye Nendlelalisu Yendlela Lensha Yekukhula; Kanye nekusungulwa ngalokuphelele kwema-ejensi laneMabhodi eLitiko Letemasiko Nebuciko. INingizimu Afrika iphindze futsi yenta inchubekelembili lebonakalako ekwatiseni kubaluleka kwetilwimi tendzabuko kunchubomgomo kanye nasemtsetfweni.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wavelonkhe Wetikhungo Tetemphilo taseNingizimu Afrika. Wenta kutsi kube nekusungulwa kweTikhungo Tavelonkhe Tetemphilo tase waseNingizimu Afrika (i-NAPHISA), kusebenta kwato, emandla ato kanye nemisebenti yato.

I-NAPHISA ihlose kutsi kube nekucashelwa lokuhlangene kweluswa kwekugula nekulimala, lucwaningo, kucaphela nekuhlolwa kwetinsita kanye nekungenelela lokucondziswe etinkingeni letinkhulu tetemphilo letitsintsa bantfu baseNingizimu Afrika. Loku kutawukwandzisa emandla ekukhona kucaphela tifo letitsatselanako, letingatsatselwana kanye nekulimala lokutawusita ekutfoleni ngesikhatsi, kuvikela kanye nekuphendvula kuletimo. Loku ekugcineni kutawuba neligalelo ekulawuleni tifo kanye nekwehlisa kugula nelizinga lekufa.

I-NAPHISA itawuba ngumtfombolusito wavelonkhe lotawusita kutemphilo yesive futsi ihlose kuletsa luhlelo lwetekuvikela imphilo lolugcile ekufinyeleleni, ekulinganeni, ekwentekeni ngekushesha kanye nalokusezingeni.

3.2. IKhebhinethi ikwemukele kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wavelonkhe Wekuchibela Tinsita Tetemphilo Telabhorethi. Lokukuchibela Umtsetfo Wavelonkhe Wetinsita Tetemphilo Telabhorethi, wa-2000 (Umtsetfo Nombolo ye-37 wa-2000).

Letichibelo letiphakamisiwe kuhloswe ngato kutsi kwentiwe kancono kwengamela, kutilandza kanye nekusimama kutetimali kweTinsita Tavelonkhe Tetemphilo Telabhorethi. Lensita yavelonkhe itawukhona kutsi iletse tinsita leticilongako tavelonkhe tetemphilo ngekungabiti kanye nangemphumelelo lenkhulu, kute kwenyuswe lizinga lekunakekela ngekwetemphilo lokunikwa tigulane ngesikhatsi nangekulawula ngekwetemphilo ngekucophelela.

3.3. IKhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Webantfu Labadzala, wa-2016 kutsi ushicilelwe kute sive siphawule ngawo. Letichibelo ticondze ngco etinyatselweni tekuvikela netekuhambisana lokuyintfo letawuba neligalelo ekwenteni kutsi kube nesimondzawo lesiphephile nalesivikelekile sebantfu labadzala.

Lemitsetfosivivinyo kuhloswe ngayo kutsi kuciniswe tinyatselo tekucaphela nekuhlola mayelana netinsita letiletselwa bantfu labadzala ngekutsi kubekwe tinhlelo tetinyatselo letitawucinisekisa kutsi iyalandzelwa lokufaka ekhatsi kubekwa kwetinhlawulo kulabo labawulandzeli. Loku kutawucinisekisa kutsi bantfu labadzala bayakhona kutfola tinsita letisezingeni letifanana netenhlalo, temphilo, kunakekelwa ngekwemmango, kanye nekunakekelwa nalapho bahlala khona emakhaya.

3.4. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Kukhulisa Sikhwama, wa-2016 kutsi sive siphawule ngawo. Ikhabhinethi ikuvumile kuguculwa kwetikhwama letikhona kanye nekuhlanganisa timphahla tato netikweleti tibe seSikhwameni sinye. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wekukhulisa Sikhwama, wa-1978 losewuphelelwe sikhatsi.

LoMtsetfosivivinyo wenta kabusha timphendvulo nakunetinhlekelele kanye nekuletsa tindlelalisu tentfutfuko netekudzambisa bungoti ngekusebentisa kuhlanganisa kwetikhwama letikhona lokufaka ekhatsi timphahla tato netikweleti kutsi tibe eSikhwameni sinye Sentfutfuko Yavelonkhe Yetenhlalo Nesikhwama Sekusita. Emandla ekukhulisa sikhwama aloMtsetfo atawubuyiselwa futsi nekutsi lesikhwama ngeke siphendvule kuphela nangabe kudzingeka lusito, kodvwa sitawusebenta ekudzambiseni bungoti kanye nekutfutfukisa imimango.

3.5. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfo Yavelonkhe Yekulawula Temvelo, wa-2016. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wavelonkhe Wetemvelo, wa-1978 (Umtsetfo Nombolo ye-107 wa-1978) kanye naleminye Imitsetfo Letsite Yekulawula Temvelo.

Loku kutawucinisa: kulawulwa kwemvelo lokuhlangene; luhlelo lunye lwekulawula imvelo; tinytselo tekuhambisana nekucinisekisa kwentiwa; kongiwa kwemvelo nekuhlukahlukana kwetilwane netitjalo; kwelulwa kwelizinga lemoya; kulawulwa kwekungcola; kanye nekulawulwa lokuhlangene kwetindzawo letingaselwandle.

3.6. IKhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo Wesikhashana Wekulawula Timphahla Letisemhlabeni Wekulima, wa-2017 kutsi ushicilelwe kute sive siphawule ngawo. Kulungiswa Kabusha Kwemhlaba kudzingekile kute kuvuleke emandla langasebenti lanemfutfo, kukhula kanye nemkhakha wetekulima lodala ematfuba emsebenti.

Emkhatsini walokunye, loMtsetfosivivinyo wenta kutsi kube nekusungulwa kweKhomishini Yemhlaba letawucinisekisa kutsi kube nesimondzawo lesingafihli lutfo nalesinekulawuleka kute kudaleke futsi kusetjentiswe lwatiso loluphatselene nenchubomgomo lolumayelana nebunikati nekusetjentiswa kwemhlaba wekulima.

Loku kutawukwenta kancono kutsi umbuso ukhone kucaphela futsi uhlole kuhambisana neticondziso temtsetfosisekelo kucinisekisa lilungelo lekuhlala emhlabeni kanye nentingucuko letiphatselene naloko, ngenhloso yekutsatsa tinyatselo tekulungisa kabusha imiphumela yekubandlululwa ngekwebuhlanga kwasesikhatsini lesengca.

Loku kufaka ligalelo kumbononchanti weLisu Lavelonkhe Lentfutfuko wekuvusetela tindzawo tasemaphandleni, kukhula kutemnotfo lokungukhukhulelangoco nekwehlisa buphuya lokuyintfo futsi leyeyame ekudaleni kufinyelela kutfola umhlaba ngalokulinganako kanye nemalungelo ekuhlala emhlabeni ngekuvikeleka kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

3.7. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wetisebenti Temphahla, wa-2016 kuGazethi yahulumende kute kutsi sive siphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo ucitsa Umtsetfo lokhona Wema-ejensi embuso, wa-1976 (Umtsetfo Nombolo ye-112 wa-1976).

LoMtsetfosivivinyo uphendvula timo tetimakethe letintjintjako, nekutsi ulinga kudala simondzawo lesitawukhona kukhutsata kukhula kwemnotfo khona lapha ekhatsi kutimakethe tetimphahla sibili.

Uphindze futsi ubukane nesidzingo sekugcugcutela kuhambisana nekucinisekisa kwentiwa, kanye nekucinisekisa kutsi kuba neluntjintjo kulomkhakha kanye nekulawula kutiphatsa kanye nekutiphatsa kwetisebenti temphahla.

Loku kuhambisana neLisu Lavelonkhe Lekutfutfukisa lelimemetela luntjintjo ekuhlalisweni kwebantfu kanye nendzawo yavelonkhe yematfuba etemnotfo ngekusebentisa, emkhatsini walokunye, kubuketwa kwetinchubomgomo tetindlu kanye netinhlakamsebenti temtsetfo tekufezekisa kancono emalungelo emtsetfosisekelo. Loku kutawucinisekisa kutsi kuletfwa kwetindlu kusetjentiselwe kutsi kwakhe kabusha emadolobha nemadolobhakati kanye nekucinisa tindlela tekuphila kwemakhaya.

3.8. IKhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Kuboleka Imali Yekutsenga Indlu neKuveta Tikweleti, wa-2016 kutsi ushicilelwe kute sive siphawule ngawo LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wekuboleka Imali Yekutsenga Indlu Nekuveta Tikweleti, wa-2000 (Umtsetfo Nombolo ye-63 wa-2000).

LoMtsetfosivivinyo ulungisa tinsayeya tekuhloaliswa kwebantfu letibonakale kuLuhleloLwavelonkhe Lwekutfutfukisa. Loku kufaka ekhatsi: kuhlaliswa kwebantfu lokungasebenti kahle eveni lonkhe; tinsayeya emadolobha nemadolobhakati labukene nato; kuhlela indzawo lokubutsakatsaka nemakhono ekubusa.

LoMtsetfosivivinyo uhlose kwenta kutsi kube nelusito lwetimali tekutsenga tindlu loluhambisana nesigaba se-26 seMtsetfosisekelo, lesitsi “lowo nalowo unelilungelo lekuba nendlu.” Uphindze futsi unike emandla Lihhovisi Lekuveta kutsi lemukele liphindze liphenye tikhalo letimacondzana nekuboleka imali yekwakha indlu. Loku kutawucinisekisa kutsi tikhungo letibolekisa ngetimali kutsi tikwente loko ngekuhambisana nemtsetfo futsi loko kutawenta kutsi kube nemikhuba yekubolekisa lencono kanye netindlelamkhuba tetikhungo letibolekisa ngemali mayelena nekuboleka imali yekwakha indlu.

3.9. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Buholi Bendzabuko Neluhlakamsebenti Lwekubusa, wa-2016 kuGazethi yahulumende kute kutsi sive siphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uchibiyela Umtsetfo Webuholi Bendzabuko Neluhlakamsebenti Lwekubusa, wa-2003 (Umtsetfo Nombolo ye-41 wa-2003).

Letichibelo tibukana netinsayeya lokuhlasngabetanwa nato kumtsetfosisekelo kanye nekwakha kabusha kwetinhlaka tebuholi bendzabuko kanye, lapho kufanele khona kususwa kwaletinye tinhlaka letitsite.
Inhloso yawo kucinisekisa kutsi kwakhiwa kabusha futsi kahle kwemitimba yendzabuko njengemikhandlu yendzabuko; kusungulwa kwemikhandlu yebukhosi neyebundlovukati; kanye nekususwa kwemitimba yemmango.

3.10. IKhabhinethi ivumile kutsi Umtsetfo Wemave Emhlaba Wekulamula wetfulwe ePhalamende. Inhloso yaloMtsetfosivivinyo kutsi kubencono kutfola tinsita tebulungiswa kanye nekucinisekisa kutsi Lhlelo Lwavelonkhe Lwekutfutfiksa liyagcinwa ngekwandzisa kuhweba nekutjala timali kanye nekunika  iNingizimu Afrika indzawo yayo emaveni emhlaba.

LoMtsetfosivivinyo ufaka ekhatsi Umtsetfosibonelo lomayelana neMtsetfo Wemave Emhlaba Wekulamula Kutekutsengiselana, njengaloku wemukelwe yiKhomishini Yamhlabuhlangene Yemtsetfo Wekuhwebelana Kwemave Emhlaba. Loku kungasetjentiswa betemabhizinisi kusombulula tincabano temave emhlaba tekutsengiselana nekutsi ngekusho kwawo emacembu angatfola kucolelana lokucinisekiseka kutsi kwentiwe ngekwemtsetfo. Indlela yekwenta tyintfo lenjalo ingafaka ligalelo ekukhuleni kwemnotfo nelutjalotimali kanye nekucinisekisa kutsi live laseNingizimu Afrika liyindzawo lehehanako emhlabeni wonkhe kutsi angeta atewusombulula tincabano tawo tekutsengiselana.

4. Tindzaba Kusimondzawo

4.1. IKhabhinethi ijoyina Mengameli Jacob Zuma ekuceleni kutsi kube nekutibamba kulokubukana ngeliso lengulube emkhatsini webantfu baseNingizimu Afrika kanye nebetive lababuya emaveni emhlaba. Lobudlova lebebuhambisana nemishuco lesandza kwenteka eTshwane abemukeleki futsi bute indzawo kulentsandvo yetfu yelinyenti. Umbutfo waseNingizimu Afrika Wetemaphoyisa (i-SAPS) utimisele kuphendvula ngekushesha etehlakalweni tebudlova nekutitapela etitolo.  

Bugebengu sitsa setfu lesivamile kantsi ngekusebenta ngekubambisana singatilungisa letinkinga letihlupha imimango yetfu. Nome kunjalo kute sidzingo sekwenta budlova nekwesabisa. Asikho sikhalo lesingeta kutsi kufaneleke kutsi emalunga emmango atitsatsele umtsetfo etandleni.

Ngekwenta tintfo ngaphasi kwemtsetfo singenta kutsi imimango yetfu itivele iphephile futsi ivikelekile kakhulu. Takhamuti kufanele kutsi tisebentisane neMbutfo waseNingizimu Afrika Wemaphoyisa anye nalamanye ema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kute kusishulwe netimphandze tabo bugebengu emimangweni yetfu.

4.2. Hulumende uyakubona kukhatsateka kwalabanenkontileka yekutfutsa emalahle lokumayelana nelifutse imiklamo yemandla luvuselelekwa lelingaba khona ekuphakelweni kwemalahle e-Eskom, lokungaba nemtselela lomubi emisebentini kulemboni yabo. Hulumende uvule tandla kutsi acocisane ngendlela leyakhako nebaholi labafanele bemboni yetemaloli latfutsa emalahle kute kulungiswe letinkinga.

Hulumende kufanele kutsi ente tintfo ngekubhadla lokukhulu nakahlela emandla kucinisekisa kutsi kuba nekuphakelwa kwemandla lokusimeme nalokukhonekako. Loluhlelo lweyame ekuhlanganiseni kwemalahle nenozi kanye nekuphakelwa kwagezi ngetikhawu (lovusetelelwako negesi). Kuyacaca nawubuka LisuleLuhlaka Loluhlangenise Lemitfombo la-2016 kutsi iNingizimu Afrika itawuchubeka nekuphakela gezi wemalahle emkhakheni wetemandla labhicene.

4.3. IKhabhinethi iyasimukela sincumo seNkantolo Lephakeme yaseNyakatfo yeGauteng lesimayelana nesincumo seNingizimu Afrika sekuphuma eNkantolo Yemave Emhlaba Yebugebengu (i-ICC). Ikhabhinethi iyati kutsi iPhalamende ibuka sinyatselo lesifanele lengasitsatsa.

Ikhabhinethi iyasihlonipha lesincumo futsi seyisungule licembu lekusebenta lelitawusungula indlela yekuhambisana naso.

4.4. Umphatsi Lomkhulu Wembutfo Wetekuvikela Wavelonkhe waseNingizimu Afrika Mengameli Jacob Zuma ugubhe ngekwemtsetfo imigubho Yesihlanu Yelusukuo Lwembutfo Lohlomile lobewubanjelwe lapha eDurban lobewuhlanganiswe nekugubha iminyaka le-1000 yekukhumbula kuncwila kwemkhumbi i-SS Mendi lebewubanjwe futsi naseNgilandi. IKhebhinethi iyahlonipha futsi iyawakhumbula emalunga eMbutfo Wetekusebenta Webemdzabu baseNingizimu Afrika labalahlekelwa timphilo tabo kuleyo nhlekelele yaselwandle leyaba yimbi kakhulu emlandvweni wetemphi waseNingizimu Afrika. Laba bekungemachawe lanesibindzi lasabela nababitwa ngemandla embuso wangaleso sikhatsi kutsi batewusebenta.

4.5. Ngemuva kwekutfolakala kwesibungu lesiluhlupho emmbileni lesibitwa ngekutsi pheceleti,  Fall Army Worm, hulumende ngekuholwa Litiko Letekulima, Litiko Letemahlatsi Netihlanti uyachubeka nekuhlola umonakalo nekubhebhetseka kwemonakalo, kanye nekutsatsa tinyatselo tekucaphelisa kute inikwe balimi lwatiso lolunembako Kanye netindlela tekusilawula kanye nekucinisekisa kutsi kuba nekubhaliswa lokuphutfumako kwemakhemikhali etekulima.

Litiko liphindze futsi lacala licembu lekulwa naloluhlupho, lelihlangana njalo kuhlola inchubekelembili kanye nemiphumela kuwo onkhe ematiko etekulima etifundza, emalunga etimboni kanye netinhlangano telucwaningo.

Lisu laseNingizimu Afrika Leliphutfumako Lekuphendvula Kuloluhlupho Lwetilimo, lelibukene nekutfola luhlupho lolusha, selivele selicalile liyasebenta kutsi lilwe nalesibungu lesatiwa nga-Fall Army Worm. Hulumende utawuchubeka nekucocisana neMmango Wentfutfuko LongaseNingizimu ye-Afrika kucinisekisa kutsi tecwayiso letiphangisa tifike taloluhlupho tihlala tikhona.

4.6. IKhabhinethi ifisela bagibeli labalimele ngesikhatsi kushayisana titimela letimbili lapha esiteshini sesitimela eRossylyn enyakatfo yePitoli kwelulama ngekushesha futsi iphindze ivakalisa kubonga kwayo betimo letiphutfumako ngekufika masinyane endzaweni lapho kwenteke khona lengoti basita labo labalimele.  

Umsebenti lowentiwe yibhodi yeluphenyo loluphelele mayelana nembangela yalengoti kanye netimo letisondzelene nayo kufanele kutsi kubekwe embili njengalokutawucalwa ngako kutsi kwentiwe kute kuvikelwe letinye tehlakalo esikhatsini lesitako.

5. Kudzabuka Nekuvelana

5.1. IKhabhinethi ijoyina Mengameli Jacob Zuma ekuvakaliseni kudzabuka kwayo emndenini weLijaji Essa Moosa, labesibane sekukhanya eluphikweni lwetebulungiswa losebentele iNingizimu Afrika ngemalengiso ngembi kwekutsi atsatse umhlalaphasi wekuba Lijaji Lenkantolo lenkhulu yaseNshonalanga Kapa nga-2011. Utawukhumbuleka ngekutinikela kwakhe ekukhutsateni nasekuvikeleni emalungelo eluntfgu, kanye nekutinikela kwakhe lokukhulu ekwenteni tintfo ngemtsetfo. Ngembi kwekutsi anyukele eluphikweni lwetebulungiswa, wasebenta njengemmeli wemalungelo eluntfu futsi bekalihambembili ekuphonseleni umbuso welubandlululo insayeya ekunyatseleni emalungelo eluntfu njengekuvalelwa ngaphandle kwekutekwa kwelicala lakho. Bekaphindze abe lilunga lelasungula Inhlangano Yavelonkhe Yebameli Bentsandvo yelinyenti.

5.2. Mengameli Jacob Zuma umemetele Umngcwabo Wesifundza Lokhetsekile Losemtsetfweni wesigaygayi semphi lesesingasekho emhlabeni lebesikadze futsi sisiboshwa saseRobben Island, Umnu Collen Monde Mkunqwana losishiye emhlabeni kuleliviki leliphelile mhla tinge-21 Indlovana 2017. Umnu Mkunqwana bekasitukulwane seMnu Makhanda Nxele, lichawe lemphi lowahola kuhlaselwa kweMangisi lapha eGrahamstown, lomasipala nyalo sewetsiwe ngeligama laMakana.

Imininingwane yemngcwabo itawumenyetelwa esiveni nguHulumende Wesifundza saseMphumalanga Kapa.

5.3. IKhabhinethi itsandza futsi kuvakalisa kudzabuka kwayo emndenini waMirriam Tladi, make wetemibhalo waseNingizimu Afrika namake lowaba wekucala kubhala inoveli. Make Tladi waklonyeliswa ngemklomelo we-Ikhamanga wabhidlita imitsangala yetihibe kutemibhalo nanome ancatjelwa eWits ngesizatfu sekumbandlulula.

5.4. Ikhabhinethi ijoyina Mengameli Jacob Zuma ekuvakaliseni kudzabuka kwayo emindenini yemalunga lamatsatfu eMbutfo Wetemanti waseNingizimu Afrika kanye netisebenti letintsatfu tekwakha lebetibuya eLitikweni Letemisebenti Yesive labashone ngesikhatsi basebenta emgodzini wemthoyi eSikhungweni setembutfo Wemanti eDurban. Lamasotja lamatsatfu bekalinga kusita tisebenti teLitiko Letemisebenti Yesive lebetinenkinga yekuphefumula ngephasi kwemhlaba.

5.5. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emindenini yebantfu labasikhombisa labashone engotini yekugibelana kwetimoto letinengi lapha emgwacweni ku-R34 emkhatsini weFilidi neDundee ngesikhatsi iloli ishayisana netimoto letimbili letincane.

5.6. Imicabango nemithandazo yalelive inemndeni wemfanyana lomncane Richard Thole lokutsiwa ugcumukele emgodzini weshafu yemayini lengasasebenti eBoksburg, ngeMgcibelo. Ikhabhinethi ibonga licembu lekutakula lelenta siciniseko sekutsi Richard ubuyiselwa kunina.

5.7. IKhabhinethi itfumela kudzabuka kwayo emindenini nakubangani balabo labatsandzekako babo lasibashiye ngesikhatsi setikhukhula taseNyakatfo Nshonalanga, endzaweni yaseRustenburg.

6. Kuhalalisela

6.1. IKhabhinethi ihalalisela Lincusa Xawier Carrim ngekucala kwakhe kungena ehhovisi lekuba nguSihlalo Wemkhandlu Jikelele Wenhlangano Yemhlaba Yekuhweba mhla tinge-28 Indlovana 2017. Loku kwekucala ngca kutsi sakhamuti saseNingizimu Afrika sikhetfwe kutsi singene kulesikhundla kantsi futsi sekwesine kuphela kutsi lelihhovisi liphatfwe ngumuntfu wase-Afrika.

6.2. IKhabhinethi ihalisela Inkampani Yetikhumulo Tetindizamshini YaseNingizimu Afrika ngekutsi ibekwe ibe ngulenye yetinkampani letisetulu letilishumi letilawula tikhumulo tetindiza letigcina sikhatsi kakhulu emhlabeni, ngekusho kwe-OAG Aviation Worldwide. Sikhumulo Setindizamshini Semave Emhlaba i-OR Tambo yona yaba ysiphohlongo emkhakheni wetikhumulo tetindizamshini letinkhulu, kwatsi Sikhumulo Setindizamshini Semave Emhlaba saseKapa sona sahleliswa saba sesitfupha emkhakheni wetikhumulo tetindizamshini letisekhatsinekhatsi kwatsi Sikhumulo Setindizamshini Semave Emhlaba iKing Shaka  sona saba selishumi emkhakheni wetikhumulo tetindiza letincane.

6.3. IKhabhinethi ihalalisela iMamelodi Sundowns ngekuphumelela kutsatsa indzebe ye-CAF Super Cup. ISundowns ikhombisile kutsi ilicembu leliphuma embili emva kwekushaya kwayo i-TP Mazembe ngalinye ecandzeni. Siyatsemba kutsi lokuphumelela kwayo kutawukhutsata lamanye emacembu kutsi alandzele etinyatselweni te Mamelodi Sundowns.

7. Kucashwa

Bonkhe labacashiwe kutacinisekiswa ticu tabo tetemfundvo kanye nekuvunyelwa lokufanele.

7.1. Make Zanele Monnakgotla ucashwe njengeLilunga Lelingekho eSigungwini seBhodi yaseNingizimu Afrika Yekulinganisa Emazinga  

7.2. Bacondzisi Labangasiwo Emalunga eSigungu eNhlanganweni yaseNingizimu Afrika Yemshwalensi Yebungoti Lobukhetsekile Inkampani Lengaphsi Kwembuso (i-SOC) Lnemkhawulo:

a) Make Tando Mbatsha (uyaphindvwa kucashwa); kanye
b) NaMake Tshwarelo Moutlane (uyaphindvwa kucashwa).

7.3. Bacondzisi Labangasiwo Emalunga eSigungu eBhodini yeLibhange Lentfutfuko Yetekulima Nemhlaba:

a) Make Dumo Motau (uyaphindvwa kucashwa);
b) Make Thembekile Thelma Ngcobo (uyaphindvwa kucashwa); kanye
c) NaMake Gugu Mtetwa.

7.4. Mnu TS Mokoena ucashwe njengeMcondzisi Jikelele weLitiko Letimbiwa.

Imibuto ingacondziswa ku:
Donald Liphoko
Inombolo yekumtsintsa: 082 901 0766

 

Share this page

Similar categories to explore