Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi Wamhla lu-1 namhla ti-2 Lweti 2016

1. Kufezekiswa Kwetinhlelo Tahulumende Letibalulekile

1.1. IKhabhinethi ihalalisela Indvuna yeTetimali Pravin Gordhan kanye nelicembu leliHhovisi Letemafa Lavelonkhe ngekwetfula umcombelelo losimeme nalolucatjangisisiwe.  Sitatimende Senchubomgomo Sethemu Lesemkhatsini (i-MTBPS) siniketa litfuba lekutsi tinhlangano temmango, tisebenti nemabhizinisi kusebentisane kute kuzuzwe imigomo yemnotfo yelive letfu.

IKhabhinethi iyayesekela imitamo lemenyetelwe kule-MTBPS yekuhola lomnotfo kuletikhatsi temnotfo letimatima, kuzuzwe kukhula kwemnotfo lokufaka konkhe ekhatsi kanye nekusebentisa ngalokwenele nangemphumelelo imitfombolusito yembuso.

1.2. IKhabhinethi ibonga bakhokhimtselo labangetulu kwalabatigidzi leti-4,5 labangenise emafomu abo ekukhokha umtselo ngeSikhatsi Semtselo sanga-2016 iphindze futsi ikhutsata bonkhe bakhokhimtselo wemalingena lengasiyo umholo labasengakangenisi emafomu abo ekukhokha umtselo kutsi bawangenise ngoba lusuku lwemncamulajucu lwamhla tinge-25 Lweti 2016 lusondzela ngemandla.

Bakhokhimtselo labatsandza live labo basita ekwenteni ncono timphilo tetigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika ngekubambisana nahulumende lapho etfula tinsita letidzingeka kakhulu kanye nekwesekelwa ngetenhlalo kuyo yonkhe imimango.

IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlanganyele emitameni yetfu yekukhulisa umnotfo ngekwakha imisebenti futsi batifundzise nekonga imali. Ngekusebentisana, singacinisekisa kutsi sifaka emandla ekukhuleni kwemnotfo.

IKhabhinethi yesekela timemo teluphenyo lolusheshako naloluyimphumelelo kuletinsolo tekutfunjwa kumahhovisi eLuphiko Lwetemisebenti Yamalingena LwaseNingizimu Afrika (i-SARS). Tehlakalo letifana nalesi tinelifutse lelibi ekutetsembeni kwemmango kutiphatsimandla tetfu tekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo futsi tidzinga kutsi tilungiswe masinyane.

1.3. Kusitwa ngetimali kwetemfundvo lephakeme kusachubeka nekubekwa embili nguhulumende futsi imali leyengetiwe letigidzigidzi leti-R17 leyabelwe emanyuvesi kuleminyaka lemitsatfu letako itawusita kuhhamula umtfwalo kutitjudeni letiphuyile letidzinga imali kanye netitjudeni letisemkhatsini webunjinga nebuphuya letinganakwa. Lokusitwa ngetimali kutawuphindze futsi kucinisekise kutsi titjudeni letinyenti tiyakhona kufinyelela imfundvo lephakeme ngoba lusito lwetimali letigidzigidzi leti-R9.2 itawabelwa i-NSFAS.

Lolusito lwetimali luyemukelwa, nanoma kunjalo intfo lebekwa embili kwamanje kutsi kucalwe kufundza. IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi besekele yonkhe imitamo yekonga luhlelo lwemnyaka wekufundza wa-2016.  Manje sikhatsi sekutsi kucedvwe yonkhe imibhikisho, kubuyelwe emaklasini futsi masinyane ngaphandle kwekubambelela kuphetfwe lomnyaka wekufundza. 

Hulumende ukholelwa ekutsi tingcoco tekulungisa timfuno tetitjudeni tingabanjwa lube luhlelo lwemnyaka wekufundza luchubeka. Siyalicinisekisa lilungelo lekubhikisha kepha loku kufanele kwentiwe ngekuya kwemtsetfo kanye nangandlela lengephuli emalungelo alabanye.

Inchubekelembili yahulumende yekwenta temfundvo lephakeme tifinyeleleke ivela kumbiko wanga-2015 weliHhovisi Lelubalobalo LwaseNingizimu Afrika (i-Stats SA) Welubalobalo Lwetetimali yeTikhungo Temfundvo Lephakeme.   Ukhombisa kutsi kubhalisa kwetitjudeni kuTemfundvo Lephakeme kwakhula nga-32.5% kusuka nga-2006 kuya ku-2015. Ngalokuchubekako, tibonelelomali lekhishwa Temfudvo Lephakeme tikhule nga-144% eminyakeni lelishumi kusukela ku-2006 kuya ku-2015. 

Tibonelelomali tahulumende netimali tekufundza tenta incenye lenkhulu yamalingena wemanyuvesi, lusebentisomali lwahulumende lolwenta 43% wemalingena yemanyuvesi nemali yekufundza leyenta 34%.  Lolwatiso  lolutfolakele lukhombisa kutinikela kwahulumende kutemfundvo futsi lucinisekisa simemo setfu salabo labakhona kutikhokhela incenye yabo lefanele, kanye nekukhombisa kutsi timali tesikolwa tiyachubeka nekuba yincenye lebalulekile yako konkhe lokutfolwe sekuhlangene.

Kuphinze futsi kwentiwa inchubekelembili, yentiwa Licembu Lelisebentako lelibekwe yiNdvuna yeTemfundvo Lephakeme Nekucecesha, Blade Nzimande, kute litfole indlela yekwesekela nekusita ngetimali titjudeni letiPhuyile naletise Mkhatsini Webunjinga Nebuphuya letingakanakwa”. Luhlelondlela lolubitwa ngekutsi Ikusasa Student Financial Aid Programme (i-ISFAP), ichube tingcoco tekubonisana, lolwente kutsi kuhlanganiswe emagalelo lamanyenti lehlukahlukene, kwabuye kwaba nesivumelwane sabo bonkhe labatsintsekako mayelana nekwenganyelwa kwesikhatsi lesitako sekuma kweluhlaka kwe-ISFAP.

Luhlelo Lwe-ISFAP lwenta tiphakamiso letinyenti letehlukene letisabukelwa kutsi tifezekiswe. Lendlela lehlongotwako netincomo leticuketfwe kulombiko, kutawenta umsebenti lomuhle kakhulu losombulula tinkinga bafundzi labaphuyile “nalabaseMkhatsini webunjinga nebuphuya" kepha luphindze futsi lubukane, emkhatsini waletinye tinsayeya  iNingizumu Afrika lebukene nato tifaka ekhatsi;

  • Kunciphisa lizinga lelisetulu lalabashiya sikolwa phasi kanye netitjudeni letinebatali labahola imali lencane kumkhakha wetemfundvo lephakeme nekucecesha,
  • Kwenta kancono ematfuba ekucashwa kwetitjudeni letisitwa ngemali,
  • Kwenta kancono emakhono alelive,
  • Kwenta kancono kubambisana lokusemkhatsini wahulumende, umkhakha lotimele netikhungo temfundvo lephakeme letesekela titjudeni letiphuyile kanye “naletisemkhatsini webunjinga nebuphuya."

Luhlelondlela lwe-ISFAP luniketa bafundzi labaphuyile “nalabasemkhatsini” webunjinga nebuphuya'' labanganakwa lusito lwetimali letikhokhela tonkhe tindleko tabo tekufundza. Nanome nje kuphakanyiswa kusitwa ngekukhokhelwa kwemfundvo ngalokuphelele kwalabo labaphuyile ngendlela yemifundzate netibonelelo, ibuye futsi ihlongote kunciphisa kancane-kancane imifundzate netibonelelo tebafundzi “labasemkhatsini” webunjinga nebuphuya labanganakwa" nakukhuphuka imalingena yelikhaya futsi sikhombisa sehlakalo sekutsi loku kungazuzwa kanjani ngekutsi kutfolwe timali kuyo yomibili imikhakha yahulumende nalotimele.

1.4. Kwetfulwa kweLitiko Lekutfutfukisa Emabhizinisi Etekuvakasha, ePilanesberg eNyakatfo Nshonalanga yiNdvuna yeTekuvakasha Derek Hanekom, kutawakha umsele wekufaka wonkhe umnotfo ekhatsi ngekusebentisa emabhizinisi etekuvakasha lasebentako. Loku kwenta kancono ligalelo letekuvakasha lokwakha umnotfo lofaka konkhe ekhatsi.

Lelitiko lelilingwako litawucondzana nema-SMME lange-50 eSigodzini saseBojanala futsi litawesekela iminyaka lemitsatfu kute asimame. Lelitiko Lekutfutfukisa Emabhizinisi Etekuvakasha liniketa emabhizinisi etekuvakasha lusito lwetemabhizinisi 

1.5. Kwetfulwa kweSikhungo Semandla Lesihlanganisile saseNgwaabe mhla ti-4 Lweti 2016 Litiko Letemandla, libambisene nebalingani lababalulekile baloluhlelo bekusungula yincenye yeluhlelo lwekusungula Tikhungo Temandla Letihlanganisile. Lesikhungo semandla lesinako konkhe senta emakhaya laphuyile kutsi akwati kufinyelela emandla laphephile nalangabiti kakhulu.    Kwengeta, siniketa lwatiso mayelana nemitfombo yemandla lephephile, leyenetisako kanye nemtfombo losimeme ngekwesimondzawo. Siphindze futsi sitfutfukise umkhakha we-SMME siphindze sikhulise nematfuba emisebenti ngekusebentisa emabhizinisi laphatselene nemandla.

1.6. Inkhomfa neMbukiso i-Windaba letawubanjwa mhla ti-2 kuya kumhla ti-4 Lweti 2016 e-Cape Town International Convention Centre ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Sicondze ku-100% wekuvuseteleka kabusha" kuphindze futsi kufake emandla kumitamo yahulumende yemandla. Kuhlanganisa ndzawonye labatsintsekako lababandzakanyekako kuluchungechunge lolubalulekile kulivekati lase-Afrika kanye naseNingizimu Afrika ikakhulu. Kwengeta,  Inkhomfa ye-11 Yemnyaka Yemandla Lalingene ye-Afrika leseNingizimu yanga-2016 letawubanjwa kusukela mhla ti-8 kuya kumhla ti-9 Lweti 2016 e-Emperors Palace eJozi itawugcina kumikhakha leminyenti yetintfo letiphatselene nalomkhakha. Tindzawo lekutawukhulunywa ngato tifaka ekhatsi bunjiniyela bemandla, kwentiwa kancono kwekusebenta, kulawulwa kwetisetjentiswa netikhungo, emandla lavusetelekako naloku lokungasetjentiswa, kuphehla ngekubambisana, nekuphehla gezi.

1.7. Lamuhla, Mengameli Jacob Zuma utawuba ngusihlalo lobambisene nalomunye kuSeshini Yekucala yeKhomishini Yemave Lamabili iZimbabwe neNingizimu Afrika kanye naMengameli Robert Mugabe. Umgomo lomkhulu lapha kujulisa budlelwane  nekubambisana emkhatsini wemave lamabili kanye nekucinisa nekutfutfukisa  emandla lakhona ekuvana kakhulu kulomkhakha wetekuhwebelana, lutjalomali, kumbiwa kwetimbiwa, emanti, emandla, kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti, titfutsi, kanye ne-ICT, emkhatsini walokunye.

Kute kube ngulamuhla, lamave omabili asayine Tivumelwane Tekusebentisana naletinye Tivumelwano letingetulu kwe-38,  letifaka ekhatsi tindzawo letinyenti, emkhatsini waletinye, kuhwebelana nelutjalomali, kuphuma nekungena kanye netinzaba tebuncusa, kuvikela tekulima, simondzawo, emandla, temphilo, kanye netebuciko nemasiko.

1.8. Kungenisa ngemphumelelo Umbukiso Webuncusa Wemnyaka Litiko Letebudlelwane Nekubambisana Kwemave Emhlaba ne-Proudly South Africa e-Union Buildings mhla tinge-29 Imphala 2016 ePitoli ibe yinkhundla lebalulekile yekufundzisa ummango ngebuncusa kanye nemigomo yenchubomgomo yeNingizimu Afrika yekubukana nemave  angaphandle. 

Lomkhosi waletsa ndzawonye emahhovisi emancusa, emancusa lamakhulu kanye netinhlangano temave emhlaba letigunyatiwe eNingizimu Afrika kubonisa nekuphakamisa lisiko lebuncusa ngekusebentisa tintfo tebuciko, umculo nekudla lokuvela emaveni emhlaba. Bekunemahhovisi Ebuncusa langetulu kwalange-60 kanye nemabhizinisi lamanyenti latimele labukisa ngemikhicito yawo nematfuba kulomnyaka.

2. Tincumo teKhabhinethi Letibalulekile

2.1. Umhlangano weKhabhinethi Lokhetsekile wamhla lu-1 Lweti 2016, utfole umbiko wenchubekelembili yemsebenti weLikomidi Letindvuna lomayelana nekuHlelwa Kabusha Kwetinkampani Tembuso (ema-SOC), lebewuholwa Lisekela LaMengameli, Cyril Ramaphosa.

Loku kuvela ekufezekisweni kwetincomo teKhabhinethi leticinisekisiwe teKhomishini Yekubuyeketa yeLihhovisi laMengameli yema-SOC yanga-2010.  IKhabhinethi icinisekise indlela yekufezekisa letincomo ngetigaba ngetigaba.

IKhabhinethi igcizelela kutsi yonkhe imitimba yembuso ifanele kutsi ibe nemandla, futsi ibe netimali.

Kutsetfwe inkhundla yekutsatsa tincumo kute kulandzelelwe umgomo wenchubomgomo lomgogodla wekucinisa ema-SOC kute akwati kuhlangabetana nemigomo yawo yentfutfuko.

  • IKhabhinethi icinisekise Luhlakamsebenti Lwekuhlanganyela Kwemkhakha Lotimele lwekwetfula sakhiwonchanti lokutawukhombindlela yekusebentisana emkhatsini wema-SOC nemkhakha lotimele.
  • IKhabhinethi yemukele inkhombandlela yekuholela nemazinga esinikamdlandla sebacondzisi bema-SOE.
  • IKhabhinethi icinisekise inkhombandlela lebanti yekubekwa etikhundleni kwemalunga ebhodi kanye netisebenti letinkhulu, lekutsi, Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa litawuchuba inchubo yekubonisana netifundza nabomasipala, ngembi kwekutsi IKhabhinethi ivume.
  • Luhlaka lwekucala lwenchubomgomo yebaninimasheya labasha lunconywe kuyoboniswana ngalo ngalokuchubekako. Loku kutawuholela ekutsini kumenyetelwe umtsetfo lomkhulu we-SOC.
  • Lihhovisi Letemafa Lavelonkhe lente siphakamiso sekuncuma nekukhokhisa imisebenti yemabhizinisi ahulumende, kungeniswa kwalendlela kutawusita kuhlanganise imisebenti yekutsengisa nalengesiyo yekutsengisa yema SOC.

Loku kwenta kutsi ema-SOC abe sesimeni lesikahle sekutsi angafaka ligalelo ekufezekisweni kweLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP): kwakha sakhiwonchanti, kukhulisa umnotfo, kukhulisa timboni, kusita kutfutfukiswe emakhono labalulekile, kuvula imisebenti kanye nekutfutfukisa leminye imigomo.

2.2. IKhabhinethi ivumile kutsi Luhlelo Lwemandla Loluhlanganisiwe (i-IEP) lushicilelwe kute kutsi ummango ucocisane ngalo luphindze futsi Lunika labatsintsekako litfuba kanye nalabanye bantfu labanenshisekelo kutsi bacocisane ngalo. Le-IEP isime kuMtsetfo Wemandla, wanga-2008 (Umtsetfo Nombolo 34 wanga-1998). Ufuna kukhombidlela sakhiwonchanti semandla sesikhatsi lesitako lokutawugucula kuma kwesimo setemandla aseNingizimu Afrika esikhatsini lesitako.

Kuhlelwa lokuhlanganisile kwemandla kuyadzingeka kucinisekisa kutsi  tidzingo tamanje netesikhatsi lesitako tetinsita temandla kuyahlangabetwana nato ngendlela leyenetisana kakhulu nalezuzisa ummango, kube kulawulwa tindleko temnotfo, kubukwana netintfo leticindzetelanako tavelonkhe njengekucedza indlala nekuvula  imisebenti kanye nekunciphisa lifutse lelibi kwimvelo.

Le-IEP iniketa umbononchanti wesikhatsi lesidze wekutsi iNingizimu Afrika ingawasebentisa njani emandla ngalokusezingeni lelisetulu njengendlela yekutsi ihlale incintisana, lokudzinga kutsi kwehlukwe endleleni lekusetjentiswa ngayo imitfombo yemandla lehlukahlukene. 

2.3. IKhabhinethi ichibele sincumo samhla ti-10 Inhlaba 2015 sekwenta iKoporasi Yemandla eNozi yaseNingizimu Afrika ibe yi-Ejenti yekufezekisa yeLuhlelo Lolusha Lwekwakha Inozi.  Lesincumo, ngaleso sikhatsi, savumela i-Eskom kutsi igcile kumiklamo yeMedupi, Kusile ne-Ingula kanye netinsayeya temandla lelive belibukene nato.

IKhabhinethi yenta i-Eskom kutsi ibe nguMnikati Longumsebentisi nekutfola Tiphehli Temandla Enozi ngekuhambisana neNchubomgomo Yemandla Enozi yanga-2008. I-Eskom ineminyaka lengetulu kwalenge-30 isebentisa ngalokuphephile Siphehli Semandla Enozi i-Koeberg, lebuye futsi nguso kuphela Siphehli Semandla Enozi lapha e-Afrika, futsi beyiloku yenta Luhlolo Lwelifutse Kusimondzawo kanye neMibiko Yetindzawo Letiphephile yenozi  yesiphehli semandla enozi lesaba khona kusukela nga-2007.

IKhabhinethi iphindze yavuma kwentiwa kweKoporasi Yemandla Enozi YaseNingizimu Afrika kutsi ibe nguMnikati Losebentako neMtfoli Wemjikeleto Wemafutsa Enozi neReactor lesetjentiselwa tintfo letehlukene.

Litiko Letemandla litawuchubeka nekwenta umsebenti walo wekubeka inchubomgomo nekuchumanisa ematiko eLuhlelo Lwekwakha Inozi.

2.4. IKhabhinethi yatiswa ngenchubekelembili mayelana nelwatiso lwakamuva lweLuhlelo Lwemitfombolusito Loluhlanganisile (i-IRP) yaphindze futsi yavuma nekutsi kubanjwe tingcoco tekuvaluvo lwemmango mayelana naloku nalocatjangwako.

Kusukela nge-IRP 2010-30 kube khona tintfo letinyenti letitsintsa umkhakha wemandla. Inchubo yekwenta lwatiso lwe-IRP isimamisa imigomo leminyenti kucinisekisa kuvikeleka kwekuphakela kute kutsi kuncishiswe tindleko tagezi, kute kutsi kukhutsatwe kuvulwa kwematfuba emisebenti nekwendzawo, kunciphisa lifutse lelibi kusimondzawo, kunciphisa kusetjentiswa kwemanti kanye nekwenta imitfombo yekwetfula kutsi ihlukahlukane.

Ligcatsi lekucala lekuhlanganiswa kwetintfo leticatjangwako letitawusetjentiswa ku-IRP seluphetsiwe, silindzele kutsi ummango ubonisane ngalo. Ligcatsi lesibili lekwakhiwa kwesisekelo lokunani lesitindleko teluhlelo seliphetsiwe. Ligcatsi lesitsatfu leliluhlatiyo lolusibonelo luyachubeka. Futsi ligcatsi lesine, kulungiswa kwenchubomgomo.

2.5. IKhabhinethi itfole lwatiso lwakamuva mayelana nalokuchubekako nekubonisana kuNhlangano Yekuhwebelana Yemhlaba (i-WTO) yaphindze futsi yavuma sidzingo sekugcila kutekutfutfukisa kuluhlelo lwekusebenta lwangemuva kweNkhomfa yase-Nairobi kanye nasekulungiseleleni Inkhomfa yeTidvuna Yelishumi Nakunye ye-WTO (i-MC11) letawubanjelwa e-Argentina ngeNgongoni 2017.

Loku kuyahambisana nemigomo ye-NDP lwekwenta timphendvulo letifanele tenchubomgomo kusimondzawo lesigucugucuka ngemandla.

2.6.      IKhabhinethi yatisiwe ngetincumo letatsatfwa nguMkhandlu Wekuchumanisa waMengameli lowabanjwa mhla ti-11 Indlovulenkhulu 2016. Lona ngumtimba wemtsetfo lowasungulwa ngekwemibandzela weMtsetfo Weluhlakamsebenti Lwebudlelwane Ngekhatsi Kwahulumende, wanga-2005 (Umtsetfo we-13 wanga-2005), lokuletsa ndzawonye lemikhakha lemitsatfu yahulumende etindzabeni tetifiso letifananako nekubaluleka kwavelonkhe ngengcondvo yekucinisa hulumende welubanjiswano.

Tindzaba lekwakhulunywa ngato: Kufezekiswa kweLuhlelo Lwekubuyela Emasisweni, umbiko wenchubekelembili yabomasipala labasha labancunyiwe; kuphendvula kwahulumende kusomiso nekweswelakala kwemanti; kanye neKubuyeketwa Kwemitsetfosimiso Yetekuphuma Nekungena YaseNingizimu, yanga-2014.

2.7. IKhabhinethi ivume kushicilelwa kweMtsetfo Lohlongotwako Weluphiko Lwemisebenti Yemililo, kute ummango uphawule. Ubeka emabalengwe tiphakamiso letibalulekile tenchubomgomo nalokunye lokwakha sisekelo semtsetfo lobuyeketiwe wetemisebenti yemlilo lotawungena esikhundleni seMtsetfo lomdzala we-Fire Brigades Services, wanga-1987 (Umtsetfo we 99 wanga-1987).

Loku kuvakala kakhulu kundlela yeKubuyela Emasiswenii, ngekwetfwesa temisebenti yemililo umtfwalo wekuhlala njalo tikhulumisana nemimango letisebentelako kutsi basebentisane kute kuncishiswe tingoti temlilo kanye nekucinisekisa kutsi emasu ekubukana nemililo netinchubo tekuphendvula kumililo nakuletinye tehlakalo letiphatselene nawo tiyashesha kantsi futsi tiyimphumelelo.

Lomtsetfosihlongoto wenta kutsi temisebenti yemlilo tisuke ekubeni nguletimiselwe kutekuphendvula kumlilo tibe nguletisebenta ngendlela yekunciphisa tingoti temlilo. Loku kufaka ligalelo ekulawuleni tinhlekelele letihlanganisiwe netemisebenti yemlilo, ngekubeka kuphepha kutemlilo nekuvikeleka, ikakhulu kunciphisa tingoti temlilo emimangweni njengobe kugcanyisiwe ku-NDP.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamnde kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela teSikhwama Setingoti Temgwaco, wanga-2016. LoMtsetfosivivinyo Uchibela Umtsetfo Wesikhwama Setingoti Temgwaco, wanga-1996 (Umtsetfo Nombolo 56 wanga-1996) lowenta kutsi kukhokhwe tincemphetelo tekulahlekelwa noma kulinyalelwa ngalokungafanele lokubangwe kushayelwa kwetimoto.

Lomtsetfosivivinyo uyahambisana ne-NDP kanye neMphumela we-13 lowenta kutsi kube khona kufaka konkhe ekhatsi kanye nenchubo yetenhlalo lephendvulako ngekucinisekisa kwetfulwa kwetinsita ngalokwenetisako kanye nekungenelela kwetekwelashwa kusesenesikhatsi kwelekelela ngekululama nekubuyela emsebentini, futsi kubete kukhokhelwa lokungemanga kute kwentiwe ncono umtfwalo wetimali kulabo labancisheke ematfuba.

4. Imikhosi Letako

4.1. Emalunga eTigungu Letiphetse kuyo yonkhe imikhakha yahulumende atawukhulumisana nebantfu baseNingizimu Afrika kulo lonkhe lelive ngeLiviki Lekugcila le-Imbizo Lavelonkhe emkhatsini wamhla ti-7 namhla ti-11 Lweti 2016, ngaphansi kwengcikitsi letsi “Sisonkhe sichubekisela iNingizimu Afrika Embili: “Likusasa letfu – kwente kusebente”.

IKhabhinethi ikhutsata bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlanganyele ngemdlandla kulemikhosi baphindze futsi bakhulumisane netiphatsimandla tetepolitiki, njengoba bakhamuti lobubhadlile nalobunemdlandla bubaluleke kakhulu ekwetfuleni Umbononchanti 2030, we-NDP.  Luhlelo Lweliviki Lekugcila le-Imbizo lutawutfolakla ku: www.gov.za.

4.2. INingizimu Afrika igubha Inyanga Yavelonkhe Yekwatisa Ngemalungelo Alabakhubatekile ngaphansi kwengcikitsi: “Bantfu labakhubatekile - bahlanganyeli labalinganako ekwakheni likusasa lelisimeme” kusukela mhla ti-3 Lweti bese luphetsa ngeLilanga Lavelonkhe Lwebantfu Labakhubatekile, mhla ti-3 Ingongoni 2016. 

Loluhlelo lolutawutsatsa inyanga yonkhe lutawusetjentiselwa kuhlanganisa ummango nebatsatsitincumo kute babe nesibopho sekucinisekisa kutsi bantfu labakhubatekile banekufinyelela lokulinganako. Letinhlelo titawuphindze tatise ngekuhlanganyela kwebantfu labakhubatekile ekwakheni imimango lesimeme nalebumbene. Lwatiso lolumayelana nemalungelo ebantfu labakhubatekile lutawuphindze lwentiwe kutsi lufinyeleleke kute kwesekelwe kuhlonyiswa kwabo.

IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batfutfukise emalungelo nekulingana kwetimphilo tebantfu labakhubatekile ngalokuhambisana ne-NDP kuye kukhuliswe kufinyelela tinsita, ikakhulu emfundvweni lenguyona yona nakumisebenti yebantfu labakhubatekile. 

4.3. IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi besekele umkhankhaso weMalanga la-16 Ekulwa Nebudlova Lobentiwa Kubomake Nebantfwana. INingizimu Afrika yacala kusebentisa lomkhankhaso nga-1998 njengalelinye lisu letingenelelo lelicondziswe ekwakheni ummango longenabo budlova.

Emalanga la-16 ngumkhankhaso wemave emhlaba lobakhona yonkhe minyaka kusukela mhla tinge-25 Lweti kuya kumhla ti-10 Ingongoni. Lomkhankhaso uhlose kwatisa bantfu baseNingizimu Afrika ngelifutse lelibi lebudlova lobentiwa kubomake nebantfwana.  Uphindze futsi umema wonkhe muntfu kutsi ancume kulwa nebudlova lobentiwa kubomake nebantfwana.

4.4. IKhabhinethi iwuvumile umsebenti weNingizimu Afrika wekubamba tingcoco tekubonisana njengesisekelo sekukhulumisana kuSeshini ye-22 yeNkhomfa Yemave Langemalunga eSivumelwane Seluhlakamsebenti Lwamhlabuhlangene Lwekugucuka Kwesimo Selitulu (i-COP22), neSeshini ye-12 yeNkhomfa Yemave LangemalungaLesebenta njengeMhlangano Wemave Langemalunga eSivumelwano sase-Kyoto i-CMP12), letawubanjwa kusukela mhla ti-7 kuya kumhla ti-18 Lweti 2016 eBab Ighli, Marrakech, eMorocco.

Lesimo sekubonisana siyahambisana ne-NDP lolutfutfukisa kusimama kwesimondzawo kanye neMtsetfosisekelo, lobeka kutsi imvelo kufanele kutsi yongelwe titukulwane tamanje naletitako.

5. Tincumo teKhabhinethi Etindzabeni Letibalulekile Tanyalo

5.1. Sincumo seMkhandlu Wetebushushisi Wavelonkhe (i-NPA) sekuhocisa emacala enkhohlakalo labekabekwe Indvuna yeTetimali Pravin Gordhan siphetsa loludzaba futsi sivumela lelive kutsi licondzise yonkhe imitamo ekutfutfukiseni umnotfo, kwakha kutetsemba kwebatjalimali kanye nekuvimba kwehliselwa esikalini lesingentasi setikweleti temave emhlaba.

5.2. IKhabinethi yatisiwe ngelifutse lesomiso ekutfoleni emanti eNingizimu Afrika kugcila ikakhulu eGauteng letfola emanti lavela kunchubo lehlanganisiwe yeMfula weVaal.

INingizimu Afrika itfole emanani emvula laphasi kakhulu kusukela nga-1904 (iminyaka le-114) lokunesivuvu sekushisa lelisetulu kakhulu lesivakele  ngeMphala nangeLweti 2015. Loku kube nelifutse lelikhulu ekutfoleni emanti kwetfu lapho khona emazinga emanti emadamini ehla aya ku-48.4% nakucatsaniswa nesikhatsi lesifananako emnyakeni lophelile lapho khona emazinga emanti bekange-66.6%. Sisesesimeni lesisemkhatsini kakhulu futsi kungenteka kutsi singalindzela sikhatsi lesidze sekuba ncono. Kungatsatsa lokungenani iminyaka lemibili kuya kulemitsatfu kubona buncono lobukhulu kumazinga emanti edamini loku futsi kungachubekela naseminyakeni lesihlanu. Sisesendleleni lendze leya ekubeni ncono.

Mayelana neNchubo Yemfula iVaal lenemadamu la-14 laphakela iGauteng emanti, lenchubo kwamanje iku-49.1% nakucatsanisa ne-67.9% ngesikhatsi lesifanako kulomnyaka lophelile. Lenchubo iphindze iyise emanti kutiphehligezi taka-ESKOM lesisebentisa emalahle, i-SASOL, labaniselako nasetimayini nasetimbonini ngaseMphumalanga yeMpumalanga, eNyakatfo Nshonalanga, eFreyistata naseNyakatfo Kapa, lokwesekela lokungaba ngu-45% wemnotfo walelive nebantfu laba-35%. Ema-80% wemanti enchubo yeVaal asetjentiswa emakhaya.

Leli liviki lesitsatfu lapho khona lenchubo ingaphasi kwe-50% ngalesikhatsi sesomiso. Lidamu iVaal manje liku-26.4%, Lidamu iKatse lona liku-38.4%, Lidamu iSterkfontein liku-91.5% bese kutsi Lidamu iGrootdraai yona iku-66.3%. Sekubekwe umkhawulo we-15% ekusetjentisweni kwemanti etindzaweni tasemadolobheni ne-20% wekunisela njengobe kushicilelwe kugazethi yaHulumende mhla ti-12 Ingci. Lemikhawulo lena ifanele kutsi ilandzelwe.

Sekusungulwe Licembu Lelisebentako Letebucwepheshe kutsi lilandzelele kufezekiswa kwalemikhawulo.  IRand Water ingumphakelimanti lomkhulu wemanti ekunatsa eGauteng futsi ithagethi kunciphisa kuphakelwa kweRand Water ngetidzi letinge-687 temalitha emanti ngelilanga. Bonkhe boMasipala labakuloluphakelo banikwe emathagethi latsite ekuhlangabetana nalokuncishiswa kwekusetjentiswa kwemanti.  Lendlela yekucala yekubukana naloku ihamba ngetigaba lenciphisa kancane  kuniketwa kusuka ku-5% nekukhulisa kancanekancane kuye ku-15% ngekunswinya ivalivu lenkhulu. Kusukela mhla ti-3 Imphala siya kumkhawulo loya ngelitsamo.

Kubalulekile kutsi bonkhe basebentisi bemanti bahambisana nalemikhawulo kucinisekisa kutsi singachuba emanti etfu lakhona.  Sifundza saseGauteng sisungula Sikhungo Sekusebenta Ngekubambisana (i-JOC) lesitawulandzelela sibuye sicinisekise kuhambisana nalemikhawulo. Bonkhe bomasipala bayalelwe kutsi bavule tikhungo tekusebenta masinyane kanye nekucinisekisa kutsi kuchumana nebasebentisi bemanti kwentiwa kubancono.

Lidamu iVaal litawugcinwa liku-25% futsi loku kutawuzuzwa ngekutsi kutsatfwe emanti edamini iSterkfontein. Loku kubalulekile kuvikela emanti lafunwa  ngu-Eskom, Rand Water ne-Sasol. Kukhululwa kutawucala mhla ti-7 Lweti futsi kuchubeke emalanga lamancane lange-54 kuya kumhla ti-30 Ingongoni. Kukhululwa lokuncane lokuhleliwe kulesigaba tigidzi temakhiyubhikhi letinge-190 latawehla edamini iSterkfontein ngalokulinganiselwa ku-7%.

Lokukhululwa kwenteka ngetikhatsi letehlukene kwentelwa kunciphisa nanoma nguyiphi ingoti lengenteka emimangweni lengentasi kweSterkfontein kanye nekunciphisa kumosheka kwelusentse lwemifula lebeyiloku yomile sikhatsi lesidze, iKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise emanti ngalokufanele futsi bawonge. Bonkhe labasebentisa emanti bafanele kutsi beyigcine lemikhawulo lapho ifezekiswa khona, futsi bachubeke bonge emanti, basebentisane nabomasipala. Hulumende wenta konkhe lokusemadleni akhe kutsi anciphise lesimo lesikhona kwamanje futsi usebentisana nabo bonkhe labatsintsekako etindzaweni letinesomiso.

5.3. Sihlalo weKhomishini Yebunye Be-Afrika (i-AU), Dkt. Nkosazana Dlamini-Zuma ubambe tingcongco lebetisemkhatsini weBahleli base-Afrika kanye neTikhulu tebetindzaba kuwo onkhe emave ase-Afrika lange-54 kulengcikitsi letsi  “Kucinisekisa i-Afrika lelandzisako kanye namandla ekwetfula i-Ajenda 2063’’. I-Ajenda 2063 imema bonkhe bantfu bayo yonkhe imikhakha yemimango yase-Afrika kanye neKusabalala kweBantfu base-Afrika kutsi basebentisane kute kwakhiwe i-Afrika lephumelelako nalebumbene lemiselwe kumagugu labelanako netindzawo lacondze kuto lefananako.

Bahlanganyeli labakhonjiswe kumagcatsi eBunye be-Afrika kuleminyaka lemine leyendlulile, batfola kuvisisa kancono le-Ajenda yanga-2063 nekutsi betindzaba base-Afrika bangaba kanjani bahambe embili batisa ngaloku. Indzima ledlalwa kubika yakha umuntfu wase-Afrika nekukhulumela kuba ngumnikati wetindzaba ebantfwaneni base-Afrika nako kwakhulunywa ngako.

5.4. IKhabhinethi ingenela umkhosi wekukhumbula imphilo nemisebenti ya-OR Tambo njengenkhomba yenhlonipho nekutfokotela indzima layidlala ekuchubeni i-ajenda yeNingizimu Afrika lengabandlululi ngekwelibala, lengabandlululi ngekwebulili kanye neNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti nalephumelelako. Litiko leTebuciko Nemasiko selivele licalile nekuhlela Umgubho Weminyaka Yelikhulu ya-OR Tambo nga-2017.

IKhabhinethi ihalalelisala naba Labalandzelako:

5.5. IMamelodi Sundowns lababoshampeni labasha beLibhola lase-Afrika ngemuva kwekuwina i-Confederation of African Football Champions League. IKhabhinethi ibonga bonkhe balandzeli nabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngekwesekela lelicembu, lelente iNingizimu Afrika kutsi itigcabhe.  I-Sundowns ihambe etinyatselweni talelinye licembu laseNingizimu Afrika, i-Orlando Pirates lewine bushampeni beklabhu yase-Afrika lephuma embili nga-1995 lokwenta  kutsi libe  ngumpetsa wekucala walelive.

5.6. Labawine Imiklomelo ye-14 Yemnyaka Yesikhungo Semisebenti Yahulumende Kucamba Kwemkhakha Wahulumendelotawuchubeka acudzelane ngalokusebaleni kwekutfola Umklomelo Wemnyaka weKucamba Kumkhakha Wemisebenti Yahulumende. Lemiklomelo iyatfutfukisa ibuye futsi ikhutsate tindlela tekusebenta letikahle kakhulu ekucambeni kumkhakha wemisebenti yahulumende nekugubha umkhosi wekuphumelela kwebantfu nemacembu kuyo yonkhe imikhakha yahulumende. Kusebenta njengelithulusi lekukhulisa kucamba nekukhutsata labanye kutsi bacambe lokusha kwekwetfulwa kwetinsita lokwentiwe kancono.

IKhabhinethi yendlulisele emavi endvudvuto kunaba labalandzelako:

5.7. Kumndeni nebangani baloyo bekaLisekela leNdvuna Yekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle, Mk. Bongi Maria Ntuli lobekasisebenti sebantfu kanye nesishoshovu setebulili lesitinikele.

5.8. Ijoyina Mengameli ekwendluliseni emavi endvudvuto emndenini nakubangani bentsatseli letfwebula titfombe Umnu. Juda Ngwenya titfombe takhe tebuchawe tifakwe emlandvweni wetfu futsi tibophelela kutsi sibe netingcoco mayelana nelive letfu nelivekati.

5.9. Emndenini nakubangani baThuri Phago lowashona nakungcubutana titimela letimbili enhlukanamizila yesitimela eTembisa eJozi futsi ifisela labo labalimele kwelulama lokusheshako. Litiko Letekutfutsa litawusebentisana ne-Prasa neMlawuli Wekuphepha eMzileni Wesitimela kusheshisa Ibhodi Yeluphenyo kuluphenyo loluphelele kutfola imbangela yalengoti kute kuvikelwe kuphindzeka kwetingoti letihamba nemiphefumulo. 

5.10. Umndeni wemfundzi longumholi waseNyuvesi yaseTshwane Yetebucwepheshe Lesego Benjamin Phehla lowashona engotini eSoshanguve.

5.11. Kubantfu baseCameroon ngenca yenhlekelele yengoti yesitimela leyenteke emkhatsini weYaoundé neDouala leyashiya kushone bantfu labange-79. IKhabhinethi iphindze futsi ifisela labo labalimele kwelulama lokusheshako.

6. Kubekwa Etikhundleni

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe ngalokufanele.

6.1. Kwelulwa kwekontileka ya-Dkt Sam Makhudu Gulube njengaMabhalane Wetekuvikela.

6.2. Mnu. ZU Dangor njengaMcondzisi Jikelele weLitiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle.

6.3. Mnu. Robert D Nkuna esikhundleni seMcondzisi Jikelele weLitiko Letakhiwonchanti Tetekuchumanisa Netinsita Teliposi.

6.4. Dkt. Thulani Dlamini njengeMphatsi Lomkhulu kuMkhandlu Wetesayensi Nekucwaninga Ngetetimboni (i-CSIR).

6.5. Tebuciko, Temasiko ne-Ejensi Yekusabalalisa yeMlandvo Wavelonkhe Netemafa Ekudvweba yeBhodi YeKhomishini Yelotho Yavelonkhe:

a) Mk. Marjorie MM Letoaba (Sihlalo);
b) Mnu. Thendo Resnic Ramagoma (Lisekela Lasihlalo);
c) Mnu. Thanduxolo Lungile; na
d) Mnu. Sershan Theeyaagaraj Naidoo.

6.6. Emalunga eBhodi yeSikhwama Sekutfutfukisa Lesitimele:

a) Phrof. Somadoda Fikeni (Sihlalo);
b) Mk. Nomvula Rakolote (Lisekela Lasihlalo);
c) Mnu. Theo Charl Adam;
d) Mnu. Siyaduma Biniza;
e) Mk. Phelisa Nkomo;
f) Mk. Andani Amandaline Makhado;
g) Mk. Octavia Matshidiso Matloa;
h) Mnu. Tlhotse Enoch Motswaledi;
i) Mnu. Rashid Amod Sadeck Patel;
j) Dkt. Lulama Zitha;
k) Mnu. Zakhele Alex Tummy Zitha; na
l) Dkt. Gcwalisile Cynthia Zulu-Kabanyane.

Imibuto ingacondziswa ku:
Donald Liphoko
Tinombolo Tekutsintsana: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore