Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-26 Mabasa 2017

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, 26 Mabasa 2017, e-Union Buildings, ngelusuku lolwendvulela kugujwa kwemikhosi yeLusuku Lwenkhululeko lwavelonkhe lwe-23.

Mengameli Jacob Zuma bekangusihlalo walomhlangano weKhabhinethi, lowemukela Emalunga eSigungu Lesiphetse lagcwalisa baholi labakhona kuhulumende labadvosa embili kufezekiswa kweLuhlelo Lwekusebenta lwahulumende lwetingucuko temnotfo letinemandla kanye nekukhula kwemnotfo lofaka konkhe ekhatsi.

1. Tincumo teKhabhinethi

1.1. Ikhabhinethi ivumile kutsi Litiko Letekulima, Temahlatsi Netinhlati lingenise ngekubambisana ikhomfa yeMhlaba yeTinhlangano teTekulima taseLwandle eKapa kusukela mhla tinge-26 kuya kumhla tinge-30 Inhlaba 2017.

Loku kufaka ligalelo kuLabhorekhthri yeTekulima taseLwandle telulelo lwe-Operation Phakisa  loluhlose kukhulisa tekulima taselwandle ngalokuphidvwe ngalokusihlanu kuleminyaka lesihlanu letako kusuka kumathani la-4 000 kuye kumathani lange-20 000, kwakha ematfuba emisebenti le-15 000 kanye nekukhulisa ligalelo letikulima letaselwandle kuMkhicito Walelive Sewuphelele (i-GDP).

Tekulima taselwandle tiveta litfuba lelihle lekwenta umkhicito wetinhlanti kutsi wehlukahlukane kute kutsi kwenetiswe kufunwa kwawo kuleli, kucinisekisa kutsi kudla kukhona, ematfuba ekutsengisela emave angaphandle kanye nekwakha ematfuba emisebenti.

Kungenisa lekhomfa kutawukhutsata lomkhakha, kwente lutjalomali lwemikhakha letimele kanye nebanikeli kutsi lube ncono, kanye nekwelekelela ekusheshiseni kutfutfuka kwetekulima kwaselwandle kwakuleli ngekusebentisa lwati lwemasu etekulima kwaselwandle lavela kulamanye emave.

1.2. Ikhabhinethi ikuvumile kusungulwa kweLikomidi leTindvuna (i-IMC) lelitawubukana liphindze futsi lihole ngesikhatsi semalungiselelo eNgcungcutsela Leyetayelekile yeNhlangano yeKutfutfukisa Emave Langaseningizimu ne-Afrika (i-SADC) ye-37 yeBaholi Bemave kanye naHulumende letawubanjwa ngeNgci 2017.

LeNgcungcutsela ye-SADC itawubanjwa ngaphansi kwengcikitsi letsi “Kubambisana neMkhakha Lotimele eKutfutfukiseni Timboni kanye neMikhakha Yalesigodzi Leyengeta Linani Lemikhicito”, igcizelele sidzingo sekulungisa tintfo letibalulekile tekufezekisa kanye nekuzuza Lisukuhlela Lwetimboni neLuhlelo Lwekusebenta lwe-SADC.

INingizimu Afrika itawusebentisa sikhundla sayo sekuba nguSihlalo we-SADC kutsi ichubekisele embili tinhlelo letibalulekile netisemcoka talelive njengoba tibekiwe kuLuhlelo Lwavelonkhe Lwekutfutfukisa (i-NDP) kanye nekucinisa ematfuba emnotfo wesigodzi kanye netindzaba letiphatselene netekuphepha.

1.3. Litiko Letebuciko Nemasiko litawungenisa lihlandla lesitsatfu leNyanga yase-Afrika ngeNkhwekhweti 2017. Loku kwenta incenye yeligalelo leNingizimu Afrika lekugubha umkhosi kulelivekati mayelana nekusuka kuNhlangano Yebunye Be-Afrika (i-OAU), leyasungulwa mhla tinge-25 Inkhwekhweti 1963, yaba Bunye Be-Afrika (i-AU) lobukhona kwamanje, kanye netikhungo netinhlelo letiphatselene nayo.

Lokugujwa kwemkhosi weNyanga Yase-Afrika kufaka ligalelo ekukhipheni livekati lase-Afrika esimeni sebukholoni ngemiklamo leminyenti leyehlukene yahulumende nemiklamo yetinhlangano temmango ngaphasi kwalengcikitsi: “Umnyaka wa-OR Tambo: Kwakha i-Afrika Lencono neMhlaba Loncono”.

Inyanga ye-Afrika ifaka ligalelo kusimemo se-Afrika Yonkhe sebunye nekubambisana, futsi isetjentiswa nguwo onkhe Emave Langemalunga e-AU njengendlela yekutsi abuke loko lokuyinchubekela embili lesekwentiwe mayelana nekutsi kuzuzwe i-Ajenda yanga-2063.

Loluhlelo lwahulumende wonkhe lolutsatsa inyanga yonkhe, lolutfolakala ku: www.gov.za, lungetulu kwemkhakha wetebuciko nemasiko kwemukela ligalelo lelifakwa nguHulumende waseNingizimu ngetemnotfo, tembusave kanye netintfo tetenhlalo letinelifutse ekutfutfukeni kwalelivekati. 

Imisebenti netingcongco tigubha umkhosi futsi tiyafundzisa, tonkhe tinetinzuzo tembusave netemnotfo kanye netenhlalo kubantfu baseNingizimu Afrika kanye nalo lonkhe livekati lase-Afrika kutsi bagubhe umkhosi webu-Afrika babo baphindze futsi batibophelele kabusha kutsi bakhe imimango lesime kumagugu netinchubomgomo letinhle letebelwanako.

1.4. Ikhabhinethi yatiswa ngekungeniswa ngemphumelelo kweNgcungcutsela Yemitapolwati Nelwatiso Yemave Emhlaba Yemnyaka Yenhlangano Yemave Emhlaba Yetinhlangano Temitapolwati (i-IFLA) lebeyibanjelwe eKapa, kusukela mhla ti-15 kuya kumhla tinge-21 Ingci 2015.

Sivumelwane se-IFLA saseKapa sitawungeniswa kuTindvuna te-AU teBuciko sivunywe, sesekelwa bese siyafezekiswa. Litiko Letebuciko Nemasiko litawucinisa imitamo yekukhutsata  kufundza eNingizimu Afrika. 

2. Kufezekiswa kweTinhlelo taHulumende

2.1. Kutinikela kwahulumende ekuciniseni umnotfo kucinisekiswe kabusha ekucocisaneni ngemphumelelo emkhatsini weNdvuna yeTetimali, Malusi Gigaba nebatjalimali kanye nebemkhakha wetimali bemave emhlaba ngesikhatsi avakashele e-United States of America mayelana neMihlangano yeNtfwasahlobo yBhange Lemhlaba neSikhwama seTimali seMhlaba (i-IMF).

Indvuna Gigaba iphindze futsi yacocisana nebatjalimali bakuleli kanye neLikomidi Lesigungu Lelikhetsekile Lesiphetse le-Nedlac (uMkhandlu Wavelonkhe Wekutfutfukisa Umnotfo Netisebenti) sihlalo walo lebekuLisekela laMengameli Cyril Ramaphosa.

Letingcoco tigizelele kutsi inchubomgomo yahulumende yekufundzisa lebuke nekulawulwa kwetimali ngekunakekela kanye nekuhlanganiswa kwetimali lokunemandla njengobe kugcanyisiwe kuLwabiwomali Lwavelonkhe lwanga-2017 angeke kuguculwe.

Ikhabhinethi imema yonkhe imikhakha kutsi isebentisane nahulumende kutsi kufukulwe kutetsemba kanye nekugcugcutela umnotfo kutsi ukhule usimame ngalokukhetsekile.

2.2. Kwetfulwa nguMengameli Jacob Zuma kweZoni Yemnotfo Lekhetsekile iMaluti-A-Phofung (i-MAP-SEZ) eTshiame, Harrismith, eMphumelanga Freyistata, mhla tinge-25 Mabasa 2017 kukhombisa kukhutsa kwahulumende kukhula kutfutfuka kwetimboni lokubaluleke kakhulu ekuphumeleleni nasekunetsetelekeni kwemnotfo kwesikhatsi lesidze.

Imikhakha lebekwa embili ye-MAP-SEZ kwakhiwa kwetimoto, kukhicitwa kwetilimo, kutfutfwa kwetimphahla, ithekhinoloji yelwati lwetekuchumana (i-ICT), kudidiyelwa kwemakhambi ekwelapha kanye nekwendluliswa kwaye lokwetayelekile.

Loku kwakha ematfuba ekukhicita kanye nesimo setekuhwebelana sesigodzi nesemave emhlaba lesifaka ekhatsi tinsita nemisebenti lenesisindvo ngekhatsi kuMasipala weMaluti-A-Phofung.

Kwetfulwa kwe-MAP-SEZ kwenta linani lema-SEZ akulelive kutsi abe siphohlongo. Kute kube ngumanje Luhlelo lwe-SEZ lulonkhe seluhehe lutjalomali lolungetulu kwetigidzigidzi leti-R9.5. Luphindze futsi lakha ematfuba emisebenti ngco lengetulu  kwale-10 000 nemisebenti lekuleminye imikhakha lesebentisana nama-SEZ le-65 000.

Lama-SEZ ayachubeka futsi adlala indzima ekuheheni Lutjalomali Ngco Lwemave Angaphandle (i-FDI).

Kwetfulwa kwe-MAP-SEZ lengemahekhtha la-1 038 kwenta incenye lebalulekile yekufezekiswa kweLuhlelo Lwekusebenta Lwenchubomgomo Yetimboni (i-IPAP) lolubeka ema-SEZ kutsi asheshise kukhula nekutfutfuka kwemnotfo etigodzini letitsite talelive.

2.3. Ikhabhinethi yemukela umbiko weKutetsemba Welutjalomali Ngco Lwemave angaphandle we- i-A.T.Kearney, lokhombisa kutsi iNingizimu Afrika ilive le-25 leliyindzawo leheha kakhulu lutjalomali ngco lwemave emhlaba, yekucala ngca kuleLivekati lase-Afrika.

INingizimu Afrika yaphindze futsi yabuya kuNkhomba, leshicilela tindzawo letinge-25 letiheha kakhulu lutjalomali, kwekucala kusukela nga-2014.  Isesigabeni sinye nemave lasatfutfuka njengeChina (yesi-3), i-India (ye-8); iBrazil (ye-16) kanye neMexico (ye-17).

Lelizinga likhombisa kutsi lisu lelibalulekile lelubanjiswano lolusemkhatsini weNingizimu Afrika nebatjalimali bemave angaphandle lutfola emandla futsi luyachubeka nekukhombisa live letfu ekubeni sibonelo lesihle setentfutfuko kuveta imiphumela.

Kwenta kancono kutemnotfo wesikhatsi lesifishane kanye nelutjalomali lwesikhatsi lesidze emkhakheni wetikhicita walelive sekukhonjiswe njengalokubalulekile lokuchuba kubekwa kweNingizimu Afrika ezingeni lelincono kuNkhomba.

2.4. Emibikweni leyehluhleke, Inkhomba Yelutjalomali Yase-Afrika yanga-2016 yakamuva leyentiwe luphiko lolutimele lwetelucwalingo lweQuantum Global ibeke iNingizimu Afrika esigabeni sesine sekuba yindzawo leheha kakhulu lutjalomali e-Afrika lelandzela iBotswana, Morocco ne-Egypt. INingizimu Afrika yente kahle kakhulu ekukhuleni kwe-GDP, kuchuba kalula emabhizinisi kulelive kanye nelinani lebantfu lelikhulu.

Kuba yindzawo longayikhetsa leheha lutjalomali kwalelive kuphindze futsi kwagcanyiswa ngalokuchubekako kumbiko Wekubukeka Kwemnotfo Wase-Afrika wanga-2016, lokubeka iNingizimu Afrika esikhundleni sesine emkhatsini wetindzawo tase-Afrika lebetihamba embili ekutjaleni imali nga-2015 ngemuva kwe-Egypt (tigidzigidzi leti-$10.2), Mozambique (tigidzigidzi leti-$4.7) neMorocco (tigidzigidzi leti-$4.2) bese kutsi tigidzigidzi leti-$3.6 telutjalomali lwemave angaphandle.

INingizimu Afrika iyachubeka nekwakhela kusisekelo sayo setimali nesemabhizinisi lesicinile, isesikhundleni se-47 emaveni la-138 kuNkhomba Yekucudzelana Yemhlaba Yeforamu Yetemnotfo Wemave Emhlaba-2016/17.

2.5. Umhlangano we-27 Wenhlangano Yetemnotfo Yemhlaba Lomayelana ne-Afrika utawube ubanjelwe e-Albert Luthuli International Convention Centre eDurban kusukela mhla ti-3 kuya kumhla ti-5 Inkhwekhweti 2017 ngaphasi kalengikitsi: “Kuzuza Kukhula Lokuzuzisa Bonkhe Ebantfu: Baholi Labaphendvulako naLabanesibopho."

Ikhabhinethi iyalemukela lelitfuba lekutsi bantfu baseNingizimu Afrika bangenele tingcoco letimayelana nematfuba emisebenti, kuhlangana kwesigodzi lokujulile kanye nekutimisela lokusha mayelana nekukhula lokusimeme kanye nekutfutfuka kwe-Afrika.

I-Afrika inemave lane minotfo lekhula ngemandla lasehehe lisasasa lelikhulako lebatjalimali bangaphandle. INingizimu Afrika live lelinomnotfo losekelwe kumikhicito leyahlukahlukene kakhulu kulelivekati futsi idlala indzima lebaluleke kakhulu ekuchubeleni i-Afrika embili.

2.6. Kutinikela kweNingizimu Afrika ne-Oman ekwenteni kancono budlelwane betekuhwebelana, kuforamu yebhizinisi mhla tinge-27 Indlovulenkhulu 2017 emkhatsini weNdvuna yeTekuhwebelana Netimboni Rob Davies kanye nemlingani wakhe wase-Omani, Dkt. Ali Bin Masoud Al-Sunaidy, kwenta bantfu betemabhizinisi baseNingizimu Afrika basebentise lamatfuba lavetwa yi-Oman, ikakhulu kutimboni tetekulima nekukhicita imikhicito yetekulima.

Lokunye, luhambo lweLitiko Letekuhwebelana Netimboni lolumayelana nelutjalomali lwekuya eGhana naseNigeria emkhatsini wamhla tinge-20 nemhla tinge-25 Indlovulenkhulu 2017 lwafaka ligalelo ekutfoleni nasekwakheni timakethe tekutsengisa imikhicito lengakhicitwa ngalokuchubekako kanye netinsita taseNingizimu Afrika.

Kuphindze futsi kukhutsate imikhicito yaseNingizimu Afrika, kunikete netinsita kanye nekwakha lubanjiswano kutebhizinisi emkhatsini wemimango yetebhizinisi yalamave omabili.

Kukhulisa kuhwebelana kulelivekati kanye nekwakha lubanjiswano nebalingani base-Afrika kungaholela ekucedzeni buphuya, lizinga lekuhwebelana lelikhulako, kutfutfuka kwetimboni kanye nekwakheka kwematfuba lamanyenti emisebenti, lokuyintfo lebaluleke kakhulu ekutfutfukiseni umontfo wase-Afrika. 

2.7. Indvuna yeTekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamanane, Lindiwe Zulu uhole litsimba laseNingizimu Afrika kuforamu yetebhizinisi e-Estonia lebeyingeniswe yi-South African Chamber of Commerce and Industry.

Njengoba umnotfo we-Estonia unema-90% emabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nalamancane kakhulu (ema-SMME), lubanjiswano lwaseNingizimu Afrika lucinisa kutinikela kwahulumende ekwakheni ematfuba emisebenti kanye nekukhutsata ema-SMME.

2.8. Kucina kwemkhakha wetekulima lokwesekelwe tinchubo tekushesha kucaphelisa nekucwaninga nanoma nje bekubhedvuke tibungu letibhubhisa tilimo letibitwa ngekutsi pheceleti Fall Army Worm kanye nesomiso, kukhonjiswe kusilinganiselo sesivuno semmbila sanga-2017, lesibe sikhulu nge-84% kunesivuno semmbila sanga-2016, lesibe sivuno sommbila lesincane kakhulu kusukela nga-2007.
Tindzawo letintsatfu letingutona tikhicita kakhulu ummbila lekusifundza saseFreyistata, iMpumalanga kanye neNyakatfo Nshonalanga tilindzeleke kutsi tikhicite-82% wemmbila wanga-2017.

Sivuno semmbila wekutsengiswa sibekwe kumathani latigidzi le-14,324, lokunge-2,91% (emathani lange-405 050) lokungetulu kusivuno saphambilini samathani latigidzi le-13,918.  Silinganiso sendzawo semmbila singamahektha latigidzi le-2,629, kantsi sivuno lesilindzelekile ngemathani a-5,45 ihektha.

2.9. Kutimisela kwahulumende kucinisa, kutfutfukisa, kanye nekukhulisa kufinyelela emanyuvesi, kubonakala ekukhuleni ngalokuphindziwe kwelinani letitjudeni kuleminyaka lenge-20 leyendlulile.

Loku kwaciniswa simememtelo seNdvuna yeTemfundvo Lephakeme Nekucecesha, Dkt. Blade Nzimande selusebentisomali lwahulumende lwetigidzigidzi leti-R 7 kuleminyaka lemibili letako etindlini letinsha tekuhlala bafundzi, emalabholekthri, tebucwepheshe betekuchumana, kanye naletinye tisetjentiswa letibalulekile, kanye nekugcinwa kwetintfo tisesimeni lesifanele lokubalulekile nekukhuliswa lokuchubekako kwemanyuvesi lamasha.

Letinye tigidzigidzi leti-R 2, 5 kuleminyaka lesihlanu letako titawubukana nekutfutfukisa emanyuvesi labakancisheke ematfuba phambilini kute kutsi nawo entiwe kutsi akhone kufinyelele emandleni awo etemfundvo ngalokuncono lokuphelele.

Kutjala imali kusakhiwonchanti, kufaka ekhatsi tindzawo tekufundzisa nelucwaningo, tisetjentiswa kanye netindzawo tekuhlala bafundzi letikahle kubaluleke kakhulu ekwenteni siciniseko sekutsi emanyuvesi enta kahle umsebenti wayo wekufundzisa.

2.10. Indvuna yeLitiko Letetisebenti, Mildred Oliphant, utawuhola umkhankhaso wavelonkhe wekufundzisa nekucaphelisa ngeNyanga Yetisebenti yanga-2017 ngaphasi kwalengcikitsi: “Wati emalungelo netibopho takho njengendlela yekukhutsata kutfobela umtsetfo”.

Lomkhankhaso utawufudzisa tisebenti eNingizimu Afrika ngemalungelo ato kanye netibopho letihambisana nawo. Utawuphindze futsi uphakamise loko lokuzuzwe tisebenti eNingizimu Afrika nekuhlola lizinga lekutfobela imitsetfo yetisebenti. Lenyanga itawufaka ekhatsi kuhlola ngekutuma imikhakha leyatiwa ngekutsi ihlala njalo itigilamikhuba.  

Hulumende uphasise umtsetfo lobukene nekungalingani lokubi kabi kanye nekubandlululwa ngalokungafanele lesakutfola njengelifa.

Inhloso yemitsetfo yetfu yetisebenti kutfutfukisa kukhula kwemnotfo, bulungiswa betenhlalo, kuthula kutetisebenti kanye nekwenta tindzawo temisebenti kutsi tibe tentsandvo yelinyenti. Ikhabhinethi imema yonkhe imikhakha kutsi idlale tindzima tayo ekulungiseni kungalingani kwesikhatsi lesendlulile ngekutsi ilungise sivinini setingucuko lesihamba kancane etindzaweni temisebenti.

2.11. Hulumende ungenele Liviki Lavelonkhe leSitfupha Lekugcila Kutimbizo lalohulumende lowatsatsa lulawulo nga-2014 kusukela mhla ti-17 kuya kumhla tinge-23 Mabasa 2017.

Leliviki linemihlangano yekukhulumisana leminyenti  emkhatsini wemalunga esigungu lesiphetse netakhamuti futsi ineligalelo kuluhlelo lwahulumende lolubanti lwekwenta timphilo tato tonkhe takhamuti taseNingizimi Afrika kutsi tibe ncono.

Ikhabhinethi ibonga yonkhe imimango lehlanganyele kule-Izimbizo netikhulu tahulumende kulo lonkhe lelive, ngenhloso yekulungisa tinsayeya tisebenti tahulumende letibukene nato kanye nekutiketa wonkhe umuntfu imphilo lencono.

Letinye Izimbizo tifake ekhatsi: kwetfulwa kweSikhungo seTemabhizinisi ekolishi le-TVET eGoldfields eWelkom, eFreyistata yiNdvuna yeTekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane, Make Lindiwe Zulu.

Lesikhungo sifaka ligalelo ekubukaneni netinsayeya yekungatfoli imisebenti kwelusha ngekutsi sisite bantfu labasha esigabeni sekucala seluhambo lwetebhizinisi.  Kubanjwe mihlangano yekukhulumisana  lenge-34 kulo lonkhe lelive. 

3. Tindzaba Tanyalo

3.1. Mengameli Jacob Zuma uhole imigubho yemikhosi yavelonkhe yeLilanga Lenkhululeko ye-27 Mabasa 2017 ngaphasi kwalengikitsi “Umnyaka wa-OR Tambo: Sisonkhe sijulisa inkhululeko nekwakha imimango lephephile nalete bugebengu.”

Umhlangano waMengameli eManguzi, Umhlabuyalingana uyincenye yemkhankhaso wavelonkhe wekulwa nebugebengu, lokuphindze futsi ulandzelele Luhlelo laMengameli, i-Presidential Siyahlola Monitoring Programme ngeNdlovulenkhulu 2017.

Ugcamisa sidzingo sekutsatsa tinyatselo ngalokuphutfumako kubukwane nebugebengu lobenteka eminyeleni ikakhulu kuhlwetfwa kwetimoto. Hulumende umatasatasa kulendzawo ucedza bugebengu kanye nekulungisa tindzaba temmango wase-Umhlabuyalingana, kufaka ekhatsi tinsayeya letimayelana ne-Isimangaliso Wetland Park.

Lemigubho yemikhosi ibuka loko lesekuzuzwe ngulelive kusukela nga-1994 ibe futsi ikhumbula umsebenti losadzinga kutsi wentiwe ekwakheni iNingizimu Afrika lebumbene mbamba, lengabandlululani ngekwebuhlanga, lengabandlululani ngekwebulili, lenentsandvo yelinyenti futsi lephumelelako.

Kulenyanga yeNkhululeko sigubha umkhosi weligalelo lelafakwa enkhululekweni nakuntsandvo yelinyenti yetfu, nguMengameli we-ANC waphambilini kanye nelichawe lavelonkhe, Oliver Reginald Tambo, longabe utsatsa iminyaka le-100 kube bekasaphila.

3.2. Njengencenye yeLuhlelo lweNyanga yeNkhululeko Indvuna yeTekuchumana, Ayanda Dlodlo, usungule ingcoco yelusha njengencenye yekucocisana lokuchubekako nelusha mayelana nekutsi kusho kutsini kubo kuthi “IBA MNIKATI WENKHULULEKO YAKHO”, umbhalo losotjentiswa kulandzela tingcoco kutetindzaba te-inthanethi.

Ikhabhinethi imema lusha kutsi lusebentise emalungelo alo netibopho tawo ngekucophelela kanye nekuhlonipha labo labalwela inkhululeko, kutsi itfokotelwe nguwonkhe wonkhe kulelive letfu lentsandvo yelinyenti.

3.3. Ikhabhinethi yemukela umhlangano wekucala weNchubo yeNingizimu Afrika neChina yelizinga leliphakeme Yekusebentisana Kwebantfu (i-PPEM) lebeyikhona mhla tinge-24 kuya kumhla tinge-27 Mabasa.

Loku kube kufezekiswa kwesivumelwane seKuvakasha ngeKwemsebenti weMbuso kwanga-2015 eNinggizimu Afrika lobekusemkhatsini waMengameli Jacob Zuma naMengameli Xi Jinping.

I-IMC yeNchubo Yekusebentisana Kwebantfu, lebeyiholwa yiNdvuna Nathi Mthethwa yangenisa Lisekela laNdvunankhulu Lui Yandong kanye nelitsimba lePeople’s Republic of China.

Kwasayinwe tivumelwane letinyenti telubanjiswano letingena kuletingcikitsi letimbili letibanti – kuTfutfukisa Tisebenti, kanye neLucwaningo neNtfutfuko. Kukhula kwemnotfo lozuzisa wonkhe umuntfu kubonakala ngetingcuko temnotfo netenhlalo letimandla kuhambisana nekwakha emakhono ebantfu betfu, ikakhulu ulusha emazingeni lamanyenti lehlukene.

Ikhabhinethi yemukela umnikelo wesisetjentiswa setekwelashwa (lesakhiwe eNingizimu Afrika) lesinikelwe nguhulumende waseChina, njengencenye yesivumelwano selubanjiswano kutemphilo emkhatsini we-Afrika neChina, loku kutawufaka ligalelo ekwenteni kancono lizinga letinsita letetfulwa etibhedlela tahulumende.

Ngaletivumelwane tekubambisana omabili lamave atinikele ekwakheni lubanjiswano kwetebucwepheshe, kutekucecesha bothishela kanye nekuntjintjiselana ngabocwepheshe emkhakheni wetemfundvo, ikakhulu kuTibalo, Isayensi neTebuwepheshe njengetitini tekwakha umnotfo losebentisa lwatiso.

Letinye tindzawo telubanjiswano loluncono tifaka ekhatsi: temasiko; tekuchumana; temphilo; tesayensi tetebucwepheshe; imidlalo; kuvakasha; tindzaba tabomake nelusha.

3.4. Ikhabhinethi yendlulisa emavi endvudvuto emindenini nakubangani bebantfu labange-235 labashone etingotini temigwaco kulamaholidi eLiphasika.

Tibalobalo talesikhatsi tikhombisa kutsi bantfu labange-50% labashonile bekubantfu labahamba ngetinyawo, bese kulandzela bantfu labebatfutfwa labange-24% bese kutsi bashayeli baba ngu-19%.

3.5. Ikhabinethi ijoyina Mengameli Jacob Zuma ekuvakaliseni kudzabuka lokukhulunekwetfuka mayelana nekushona kwebantfwana besikolwa laba-18, nebantfu labadzala lababili kunhlekelele yeteksi letfutsa bantfwana besikolwa leyenteke eBronkhorstspruit, ngaphandle nje kwePitoli.

Natsi sihamba emagameni esimemetelo lesentiwe nguMengameli Zuma sekutsi ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemitsetfo kutsi aphenye ngekushesha imbangela yalengoti.  

Ikhabhinethi ibonga onkhe ematiko, tinhlangano letingekho ngephasi kwahulumende (ema-NGO), tingcweti kanye nemabhizinisi lasita lemindeni letsintsekile kanye nebantfu nabothishela beSikolwa iMahlenga High kanye neSikolwa iRefano Primary ngalesikhatsi lesimatima.

Kushona kwebantfu labanyenti emigwacweni, ikakhulu ngesikhatsi semaholidi eNingizimu Afrika, kuyachubeka nekuba yintfo yavelonkhe lekhatsatanako.

Esikhatsini lesinyenti letingoti letibangela kushona kwebantfu titingoti lebetingavikelwa ngekutiphatsa ngendlela lefanele kanye nekusetjentiswa kahle kwemigwaco yalelive. Kushayela budlabha akwemukeleki futsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bacelwa kutsi bacaphele emigwacweni.

3.6. Ikhabhinethi incoma umkhakha wetitfutsi letingemabhasi ngekubuyela emsebentini ngemuva kwesiteleka lesite budlova, lokukhombisa indlela lefanele yekubhikisha kwetisebenti. Indzima ledlalwe yiNdvuna yeTetisebenti ifanele kutsi ibongwe ngekwenta kutsi siphele lesiteleka salomkhakha wetemnotfo wetfu lobalulekile. 

3.7. Ikhabhinethi iyakhatsateka mayelana nekuvuka kwebudlova eVuwani ngemuva kwesincumo lesentiwe yiBhodi Yekujuba Iminyele YaBomasipala sekutsi ifakwe kumasipala lomusha.

Ikhabhinethi igxeka ngemandla kusetjentiswa kwebantfwana betfu njengelithulusi lekukhulumisana nekubonisa, emaviki ekuvalwa kwesikolwa afiphalisa likusasa lalabantfwana labafakwa ngaphasi wencindzetelo leyengetiwe.

Budlova, kwesabisa, kumosha imphahla, noma tinyatselo letiholela ekutsini tikolwa timoshwe noma bafundzi bangakhoni kuya esikolweni kute indzawo kulentsandvo yetfu lelinyenti.

Ikhabhinethi iyawemukela umsebenti lowentiwe yi-IMC, leholwa yiNdvuna Yetekubusa Ngekubambisana Netendzabuko Des Van Rooyen kanye nekuvakashelwa yiNdvuna yeTemaphoyisa, Fikile Mbalula, iphindze futsi iqinisekise umbono wekutsi imisebenti yebugebengu lefaka ekhatsi kumoshwa nekulinyatwa kwemphahla angeke kubeketelelwe.

Mengameli Jacob Zuma uhlelelwe kuyohlangana neNkhosi yeVhaVenda uToni Mphephu Ramabulana kanye nebaholi bendzabuko besigodzi saseVhembe mayelana nemitamo yekuletsa kuthula kuleya ndzawo. Ikhabhinethi igcizelela kutsi imali kanye nemitfombolusito leyasetjentiswa kute kutsi kube nalokumelela tikolwa letamoshwa beyiyaletinye tuihlelo.

3.8. Ikhabhinethi iphindze yacela kutsi kube nekuthula nekutinta ngemuva kwemibhikisho lebe nebudlova  edolobheni laseLichtenburg neLilokishi iBlydeville, kuMasipala Wendzawo waseDitsobotla, naseNyakatfo Nshonalanga.

Tikolwa taphatamiseka, titolo tebelwa imphahla kwaphindze futsi kwashiswa timoto kanye netindlu letinyenti. Ndvunankhulu waseNyakatfo Nshonalanga, Supra Mahumapelo, sewusungule licembu lelibunjwe ngebaphatsiswatiko (abo-MEC) labasihlanu nebosodolobha lababili kutsi liphenye libuye futsi lilungise tinsayeya tekwetfulwa kwetinsita kulendzawo.

3.9. Ikhabhinethi icela ummango waseColigny, eNyakatfo Nshonalanga uyekele imibhikisho lenebudlova ubuye futsi uvumele Luphiko Lwemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS) eColigny kutsi lucedze luphenyo lwalo lolumayelana nekushona kwemntfwana, kucinisekisa kutsi bulungiswa buyentiwa.

Takhamuti ticelwa kutsi tiyise kukhatsateka kwato kutinhlaka letikhona kanye futsi nangekhatsi kwemtsetfo.

3.10. Hulumende ubonga ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo ngekucinisekisa kutsi tigilamkhuba letibhebhetsela budlova lobentiwa kubomake nebantfwana tiyabanjwa futsi tijeziswe.

Mayelana nako loku, Ikhabhinethi yemukela sinyastelo lesesheshako lesitsetfwe Luphiko lwema-Hawk Lolubukene Nekushushunjiswa Kwebantfu kanye neLicembu Lemasumasu Lekuphendvula le-SAPS lelibophe umfundzisi waseDurban ngelicala lekushushumbisa bantfu eBhayi.

Kungumsebenti nesibopho sabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentisane nebantfu bemtsetfo kuvikela bantfu betfu lababomake kanye nebantfwana kubahlaseli kanye nekwenta siciniseko sekutsi sente incenye yetfu ekwenteni imimango yetfu kutsi ibe ngulephephe kancono.

4. Imibiko

4.1. Ikhabhinethi ihalalisela Zolani Tete ngekutfola sicu sesigaba seNhlangano Yetesibhakela Yemhlaba (i-WBO) sekubitwa ngekutsi yi-bantamweight. Loku kumbeka esigabeni sesicu sekuhlanganisa emave emhlaba – lokusho kutsi manje sewuyakwati kungenela insayeya yeticu temave emhlaba kutinhlangano tesibhakela temhlaba letinkhulu letine.

INhlangano Yetesibhakela Yemhlaba (i-WBO), Umkhandlu Wesibhakela Wemhlaba (i-WBC), Inhlangano Yesibhakela Yemhlaba (i-WBA) kanye neNhlangano Yesibhakela Yemave Emhlaba (i-IBF).

4.2. Ikhabhinethi ijoyina Mengameli Jacob Zuma ekwendluliseni emavi endvudvuto emndenini nakubangani besigayigayi lebesingumfundzisi nemceceshi wesibhakela, Nick Durandt, lobekatiwa ngelikhono lakhe lekukhicita emachawe besibhakela kanye nekususa bafana labancane etitaladini abente emachawe.

5. Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleke kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

5.1. Kukhetfwa Lihhovisi laMengameli kweMalunga Emkhandlu Webatsengi, kutsi bacale kusebenta kusukela ngelusuku lwekutsatfwa kweMaminitsi aMengameli: 

a) Solwati. Joseph Mandal Maseko (Sihlalo Lomkhulu);
b) Mk. Laura Best (Lisekela Lasihlalo);
c) Mnu.Lulama Andisa Potwana (lilunga ngalokuphelele);
d) Mk. Penelope Anne Beck (lilunga ngalokungakapheleli);
e) Adv. Hope Fiona Neo Sephoti (lilunga ngalokungakapheleli);
f) Mk. Diane Reinette Terblanche (lilunga ngalokungakapheleli);
g) Mk Nomfundo Maseti (lilunga ngalokungakapheleli);
h) Mk. Maleho Margaret Daisy Nkomo (lilunga ngalokungakaphelel);
i) Solwati Bonke Clayton Dumisa (lilunga ngalokungakapheleli);
j) Solwati Tanya Ann Woker (lilunga ngalokungakapheleli);
k) Solwati Kasturi Moodaliyar (lilunga ngalokungakapheleli);
l) Dkt. Maria Claudina du Toit (lilunga ngalokungakapheleli); kanye
m) Mnu. Xolela Christopher May (lilunga ngalokungakapheleli);
n) Mnu. Fungai Khumbulani Sibanda (lilunga ngalokungakapheleli);
o) Mnu. Fungai Khumbulani Sibanda (lilunga ngalokungakapheleli);
p) Mnu. Trevor Albert Bailey (lilunga ngalokungakapheleli); kanye
q) na-Adv Frans Kgolela Manamela (lilunga ngalokungakapheleli).

5.2. Kubekwa kwemalungu langekho kusigungu lesiphetse etikhundleni tekuba kuBhodi Yenhlangano yaseNingizimu Afrika Yetikhali Temphi (i-ARMSCOR):

a) Lisekela LaNdvunankhulu Wemikhumbi Yemphi (losatsetse umhlalaphansi) RJ Mudimu (Sihlalo futsi uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
b) Mk. Thuthukile Skweyiya (Lisekela laSihlalo futsi uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
c) Dkt. Moses Khanyile (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
d) Mnu.Ndumiso M Tyibilika (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
e) Mnu. Raymond Mlungwana Vokwana (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
f) Adv Virginia Lee Anne De La Hunt (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni);
g) Mk.s CE Simpson;
h) Mk. T Mhlan; na
i) Ambassador TJ Ndhlovu.

5.3. Mnu. Kgabo Mahoai njengeMcondzisi Jikelele weLitiko Letebudlelwano Nekubambisana Kwemave Emhlaba.

Imibuto ingacondziswa ku:
Willy Hlopheka Baloyi
Tinombolo tekutsintsana tamakhalekhikhini: 083 3907 147
 

Share this page

Similar categories to explore