Mengameli Jacob Zuma: Inkhulumo Yebunjalo Belive 2016

Inkhulumo Yebunjalo Belive leyetfulwa ngu Jacob G Zuma uMengameli weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika Emhlanganweni Loyinhlanganisela eKapa

Somlomo Welibandla Lavelonkhe (NA),
Sihlalo Wemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe (NCOP);
Lisekela Lasomlomo Welibandla Wavelonkhe neLisekela Lasihlalo le-NCOP,
Lisekela LaMengameli Cyril Ramaphosa,
Mengameli Waphambilini Thabo Mbeki,
Lijaji Lelikhulu Mogoeng Mogoeng nani nonkhe malunga lahloniphekile etebulungiswa,
Mengameli Wephalamende Wenhlangano yase-Afrika, Umnu. Roger Nkodo Dang,
Tindvuna kanye naBosekelandvuna,
Bondvunankhulu kanye naBosomlomo Betishayamtsetfo Tetifundza,
Sihlalo we-SALGA neBaphatsidolobha Labakhulu labakhona,
Tinhloko Tetikhungo Tahulumende Letesekele Intsandvo Yelinyenti,
Sihlalo Wendlu Yavelonkhe Yebaholi Bendzabuko,
Baholi betinhlangano tetenkholo,
Somlomo waphambilini weSigungu Savelonkhe, Dkt. Fren Ginwala,
Tivakashi letimenyiwe,
Tigayigayi temzabalazo wenkhululeko,
Malunga emancusa akulamanye emave,
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika.

Sanibonani, good evening, molweni, dumelang, goeie naand, lotjhani, riperile, ndimadekwana,

Ngibonga litfuba lekwetfula inkhulumo yami ePhalamende nasesiveni.

Lamuhla ngumkhosi weminyaka lenge-26 kwakhululwa Mengameli Nelson Mandela ejele, lokwaba ngulesinye setehlakalo letibalulekile kakhulu emlandvweni welive letfu.

Kuphindze futsi kube ngumkhosi weminyaka lenge-50 wesimemetelo lesentiwa ngumbuso we-National Party kutsi iDistrict Six itawuba yindzawo yalabamhlophe kuphela, lokwaholela ekutsini kususwe ngendluzula kwebahlali labangetulu kwalabati-60 000.

Umnyaka wet-2016 uphindze ube ngumgubho weminyaka lenge-20 Madiba asayina wenta kwaba ngumtsetfo, Umtsetfosisekelo waseRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika. Kwasayinwa eSharpeville mhla ti-10 Ingongoni 1996.

Siyatigcabha ngelive letfu lelibuswa ngentsandvo yelinyenti nangaloko lesesikuzuzile ngesikhatsi lesincane. Hulumende wetfu wentsandvo yelinyenti uyasebenta, ucinile kantsi futsi untintile.

Bantfu bakitsi,

Umtsetfosisekelo, lowesekelwe Kumculu Wenkhululeko, umemetela kutsi iNingizimu Afrika yabo bonkhe labahlala kuyo. Kunyenti lokwentiwe lokukhutsata sive lesifaka bonkhe bantfu ekhatsi nalesingabandlululi ngebuhlanga.

Nanoma kunjalo, luhambo lolucondze ekubeni nesive lesingabandlululi ngebuhlanga lusengakaphetfwa.

Sive sashaceka kulenyanga lephelile ngesikhatsi kuvela tigameko tekubandlulula ngebuhlanga  etindzabeni tekuchumana nge-inthanethi , lokwabangela buhlungu nentfukutselo lenkhulu kabi.

Kunesidzingo sekulwa nelidimoni lelubandlululo ngebuhlanga. Lilanga Lemalungelo Eluntfu, Indlovulenkhulu 21, lutawukhunjulwa kulomnyaka njengelilanga lavelonkhe lekulwa nelubandlululo ngebuhlanga.  Lutawusetjentiswa kwakha sisekelo seluhlelo lwesikhatsi lesidze lwekwakha ummango longabandlululi ngebuhlanga.

Bantfu bakitsi, ngitsandza kunikhumbuta ngaleminye imikhosi lebalulekile.

Umnyaka weti-2016 ngumnyaka we-60 kwaba nemshuco wabomake balibhekise e-Union Buildings bayosho ngemandla kutsi kupheliswe imitsetfo yemapasi. Siyajabula kuba naMk. Sophie de Bruyn emkhatsini wetfu, lobekangulomunye webaholi labebangemachawekati alomshuco longumlandvo.

Siphindze futsi sihlonipha Mengameli wesikhatsi lesendlulile we-Black Sash, Mk. Mary Burton. Sibonga misebenti yalenhlangano yekulwela emalungelo eluntfu, bulungiswa kanye nekulingana. 

Kulomnyaka kuphindze futsi kuhlangana iminyaka le-40 kwenteka tibhelu letingumlandvo tebafundzi eSoweto mhla ti-16 Inhlaba.

Siyamemukela Mnu. Sam Nzima, umtfwebuli wesitfombe lesingundzabamlonyeni saHector Peterson lowetfwelwe nguMbuyisa Makhubu nasisi wakhe Antoinette.

Siphindze futsi setfulela sigcoko bafundzi banga-1976 ngekuba nesibindzi sekulwa nembuso lonelunya welubandlululo. Sihlonipha lomunye wetishoshovu tangaleso sikhatsi, Lisekela Lamabhalane wePhalamende, Mk. Baby Tyawa, losemkhatsini wetfu.

Lomnyaka futsi ukhombisa iminyaka lenge-30 kwaba nekulalelwa endleleni kanye nekubulala ngesibhuku tishovushovu taseGugulethu, i-Gugulethu Seven, tabulawa ngemaphoyisa elubandlululo ngeNdlovulenkhulu nga-1986.

Inyuvesi yaseFort Hare igubha umkhosi weminyaka lelikhulu, lekuligcatsi lelibalulekile emlandvweni wenkhululeko hhayi nje yelive letfu kuphela kepha yalelivekati. Lemigubho yemikhosi yavelonkhe itawugujwa mhla tinge-20 Inkhwenkhweti.

Angihloniphe Inkhosi Mangosuthu Buthelezi, umholi we-IFP lobekasitjudeni saphambilini salenyuvesi.

Lomnyaka weti-2016 ubuye ukhombise iminyaka lelikhulu yemphi yaseDeville Woods eFrance, leyaliwa ngesikhatsi Semphi Yemhlaba Yekucala. Linyenti lemasotja Lamnyama alwa kulemphi kepha aphatfwa kabi ngenca yembala wesikhumba sawo.

Kuhlelwe kutsi kutawembula sikhumbuto lesitawubuyisa sitfunti nebuntfu bawo ngaKholwane kulomnyaka eFrance.

Bantfu bakitsi, ngivumeleni kutsi ngiphindze ngihloniphe tivakashi tetfu letintsatfu nato letilapha kanye natsi lamuhla.

  • Sihlalo weForamu Yavelonkhe Yebaholi Bemasontfo neMbhishobhi Lomkhulu waseKapa, Umbhishobhi Lomkhulu Thabo Makgoba.
  • Umbhishobhi Lomkhulu Daniel Matebesi, Mengameli Wemkhandlu Wetenkholo Letahlukene Wavelonkhe waseNingizimu Afrika
  • kanye neMbhishobhi Zipho Siwa, Umbhishobhi Losesihlalweni weLisontfo leWesile LeseNingizimu ne-Afrika kanye neMengameli Wemkhandlu Wemasontfo WaseNingizimu Afrika.

Somlomo Lohloniphekile naSihlalo Lohloniphekile,

Umnotfo locinile nalokhula ngemandla uhamba embili ku-ajenda yetingucuko temnotfo letinemandla naletisheshisako kanye nakuLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP) lwetfu.

Nangabe umnotfo ukhula ngemandla uveta imisebenti. Tisebenti titfola imiholo bese kutsi emabhizinisi wona atfola intalo.

Linani lebantfu labakhokha intsela liyakhula bese livumela hulumende kutsi akhulise kwetfulwa kwetinsita abuye futsi ente kutsi kube khona temfundvo, temphilo, tibonelelo tahulumende, tindlu tekuhlala netinsita letisisekelo - ngekushesha kanye nengendlela lechubekela embili nalenekusimama lokukhulu.  

Umnotfo wetfu bewuloku ubukene nebumatima kusukela ngesikhatsi sekuwa kwemnotfo wemhlaba nga-2008. Senta luhlelo lwekutfutfukisa sakhiwonchanti lesinemandla nalesisheshisako kute lwente kutsi kube nekukhula. 

Liciniso lesibukene nalo khona manje kutsi umnotfo wemave emhlaba awukhuli. Timakethe tetimali tiyagucugucuka. Timali temave lasafufusa tibutsakatsaka futsi tiyehla tiphindze tenyuke kakhulu.

Tintsengo tegolide, iplatinamu, emalahle kanye naletinye timbiwa lesititsengisela umhlaba wonkhe tehle kakhulu futsi tiyachubeka nekuba phasi.

Iminotfo yebalingani betfu lababili ku-BRICS: iBrazil neRussia - ilindzeleke kutsi inciphe kulomnyaka. Umlingani wetfu wesitsatfu, iChina, angeke itfole kukhula kwemnotfo ngalokunemandla leyatiwa ngawo.

Ngoba umnotfo wetfu mncane kantsi futsi uvulekile, utsintfwa nguko konkhe loku lokwentekako.

Umnotfo wetfu uphindze utsintfwe tintfo letenteka lapha ekhaya njengetinkinga tagezi kanye nebudlelwane lobusemkhatsini webacashi netisebenti lobungasibo lobuzitsile ngalesinye sikhatsi. 

Isikhwama Semali Semhlaba (i-IMF) kanye neLibhange Lemhlaba licombelela kutsi umnotfo waseNingizimu Afrika utawukhula ngalokungaphasi kwe-1% kulomnyaka. Imiphumela yekukhula kancane kwemnotfo nekubukeka kwawo kukhombisa kutsi imalingena letawugcogcwa itawuba ngaphansi kwaleyo beyilindzelekile phambilini.

Lokubalulekile, live letfu libonakala sengatsi lisengotini yekulahlekelwa simo salo sesigaba selutjalomali kuma-ejensi etilinganiso temandla emnotfo. Nangabe loko kungenteka, kutawubita kakhulu kutsi siboleke timali kulamanye emave kute kutsi sitfole timali tetinhlelo tetfu tekwakha imphilo lencono yabo bonkhe ebantfu ikakhulu labo labaphuyile.

Lesimo sidzinga kutsi sibe neluhlelo lwekusebenta kute sizuze.

Kumayelana nekutsi sente tintfo ngendlela leyehlukile kanye nekutsi sitsatse tinyatselo sitsatsele loko lokungakate kutsatselwe tinyatselo masinyane phambilini.

Ngitawabelana nani ngemaphuzu lambalwa lengikholelwa kutsi atawenta umehluko.

Kwekucala, live letfu liyachubeka nekuba yindzawo leheha lutjalomali. Nanoma lingabukana netinsayeya, kepha tento talo letinhle tingetulu kakhulu kunetinsayeya.

Sifanele kutsi sichubeke nekulikhangisa lelive njengendzawo lenconotwako yelutjalomali. Loku kudzinga kutsi sikhulume ngavilinye sonkhe singemabhizinisi, tisebenti kanye nahulumende.

Nangabe kukhona kungevani noma tinkinga emkhatsini wetfu, sifanele kutsi sitisombulule ngembi kwekutsi tiphume esandleni. Loku kuyadzingeka kute kutsi live letfu libe kahle ngalokwetayelekile.

Sibe nemihlangano leyimphumelelo nemabhizinisi, kufaka ekhatsi umhlangano losezingeni lelisetulu kakhulu nebaPhatsi Labakhulu (ema-CEO) ngaLesibili kuleliviki.

Siyivile imibono yetemabhizinisi nekutsi lesimo singasigucula kanjani futsi sibuyisele umnotfo endleleni yekukhula.

Silivile liphuzu lelimayelana nesidzingo sekwakha sakhiwonchati sekusita lutjalomali.

Hulumende wenta umtamo wekutsi kube nesikhungo lesiyi-One Stop Shop/Invest SA kukhombisa kutsi iNingizimu Afrika ivulekele emabhizinisi mbamba. Sitawusheshisa kufezekiswa kwalensita, ngekusebentisana nemkhakha lotimele.

Umtamo lonjena udzinga kutsi hulumende asuse imibandzela letihibe abuye futsi abuyekete yonkhe imitsetfo netihibe tekulawula. Sisungule Likomidi Letindvuna Lekukhutsata Lutjalomali lelitawucinisekisa kuphumelela kwemitamo yelutjalomali.

Bantfu bakitsi, sitivile tikhalo letiphakanyisiwe mayelana nekusebenta kwemabhizinisi netinkampani tahulumende.

Emabhizinisi ahulumende (ema-SOC) lamanyenti asebenta kahle.

I-Sanral seyakhe leminye yemigwaco lephuma embili eGauteng nakuletinye tincenye letinyenti talelive. Loku kusenta kutsi sihawukelwe tincenye letinyenti temave emhlaba.

I-Trans Caledon Tunnel Authority seyakhe emadamu lanemitsamo leyehlukene, lokwenta kutsi bantfu betfu batfole emanti ekunatsa lahlobile.

I-Transnet yakhe sakhiwonchanti sajantji lesesente timayini telive letfu kutsi tihambise imikhicito lemikhulu kakhulu iyophuma eminceleni yetfu yaselwandle iye etimakethe temave emhlaba.

I-Eskom, nanome nje inetinsayeya, isakhona kuchubekisela umnotfo wetfu embili, nanoma kunetimo letimatima.

Tikhungo tetfu tetimali letisatfutfuka njengeKoporasi Yekutfutfukisa Timboni (i-IDC) noma Libhange Letekutfutfukisa Le-Afrika LeseNingizimu naletinye setinikete timali tesakhiwonchanti, timboni letinyenti letehlukene nemabhizinisi etekulima, ngisho nangemuva kwekuwa kwemnotfo wemave emhlaba.

Mayelana netinkampani tahulumende kute kutsi tifake sandla ekufezekisweni ngemphumelelo i-NDP, tifanele kutsi tibe nemali ngalokwenele.

Tifanele kutsi tinganyelwe tibuye tilawulwe kahle. Sitawucinisekisa kufezekiswa kwetincomo teKhomishini Yekubuyeketa Yelihhovisi Lemengameli letimayelana neMabhizinisi aHulumende, lebeka emabalengwe mayelana nekutsi letikhungo tifanele tiphatfwe kanjani.

Lisekela Lamengameli lingusihlalo weLikomidi Letindvuna linemsebenti wekucinisekisa kutsi kufezekiswa kwaletincomo.

Sifanele sente kutsi lemisebenti yetinkampani ihambisane iphindze futsi yentiwe kutsi ibe nemandla kubuywe futsi kucinisekiswe kutsi kwecela kwemsebenti kulomunye, kuyancishiswa masinyane.

Tinkampani letingasahambisani netinhlelo tetfu tekutfutfukisa titawuvalwa.

Ematiko ahulumende lakubikwa kuwo, atawendlala i-ajenda abuye futsi atfole imiklamo lebalulekile letawufezekiswa nguletinkampani taHulumende, ngesikhatsi lesincunyiwe. Kutawulandzelelwa kubuye kuhlolwe ngalokufanele.

Lemitamo ibalulekile ekukhuleni nasekunciphiseni emazinga etikweleti tavelonkhe.

Bantfu bakitsi,

Sifanele kutsi sisebentise lelitfuba lesilinganiso sekuntjintja imali kanye netingucuko temitsetfosimiso yema-visa letitsandza kuba khona, kute kutfutfukiswe tekuvakasha letingenako.

Tekuvakasha TaseNingizimu Afrika titawutjala imali lengemarandi latigidzi leti-100 ngemnyaka kute kukhutsatwe tekuvasha kwasekhaya, kukhutsatwe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bavakashe eveni labo.

Sikuvile kukhatsateka lokuvela etinkampanini mayelana nekwephuta kutfola ema-visa etisebenti letinemakhono letivela kulamanye emave. Nanoma nje sinconota kutsi bacashi bacashe kucala tisebenti tasekhaya, inchubomgomo yetfu yetekuphuma nekungena ifanele kutsi yente kutsi kube lula kutfola kulamanye mave emakhono layindlala.

Luhlaka lwenchubomgomo yetekuphuma nekungena lutawetfulwa kuKhabhinethi ekuhambeni kwalomnyaka we-2016.

Sikuvile kukhala ngekungaciniseki kwenchubomgomo kumkhakha wetimbiwa, ikakhulu mayelana neMtsetfosivivinyo Wekutfutfukisa Iphethroliyamu Netimbiwa.

Lomtsetfosivivinyo wabuyiselwa emuva ePhalamende kulomnyaka lophelile. Silindzele iPhalamende kutsi iphetse lenchubo, lesetsemba kutsi kutawentiwa ngekushesha nangemphumelelo.

Bantfu bakitsi,

Sidzinga kutsi sihlomise emabhizinisi lamancane lasemkhatsini nalamancane kakhulu (ema-SMME) kute kusheshiswe kukhula kwawo. Kutfolakala kwelizinga lelisetulu kakhulu lekwesekela emabhizinisi kungenta kancono ematfuba ekuphumelela kwemabhizinisi lamasha.

Litiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane lasungulelwa kubonelela kwemabhizinisi lamancane.

Kuguculwa kwemnotfo nekuhlonyiswa kwalabamnyama kusachubeka nekuba yincenye lebalulekile yato tonkhe tinhlelo temnotfo tahulumende. Lokunye kungenelela lokusha kwetfu Sikimu Setimboni Salabamnyama lesetfulelwe kukhutsata kuhlanganyela kwabosomabhizinisi labamnyama ekukhiciteni. 

Sicela emabhizinisi lamakhulu kutsi asebentisane nalabakhiciti labasha kufaka ekhatsi emabhizinisi banikati bawo lekubomake nelusha, njengencenye yekukhulisa bunikati nekulawulwa  kwemnotfo.

Bantfu bakitsi,

Siyatigcabha ngekuvela eluhlwini lwalaba-10 Labaphume embili kumbiko wekucudzelana weForamu Yetemnotfo Yemhlaba (i-WEF) mayelana netinsita tetimali.

Kugcina kanye nekwenta kancono sikhundla setfu kubalulekile kutsi silive sikhone kumelana nemcudzelwano.

Kubalulekile futsi esifisweni setfu sekuba sikhungo setimali se-Afrika.

Emabhange, ngekusebentisa Inhlangano Yemabhange yaseNingizimu Afrika, atewetfula umklamo lohlose kusungula sikhungo sekucecesha setinsita tetimali kanye nemakhono ebuholi.

Loku kutawucinisekisa kutsi silive singaheha, sinakekele, sitfutfukise siphindze futsi sigcine emathalenta lasembili kutinsita tetimali eveni letfu nakulivekati letfu.

Atawusebentisana neNdvuna Yetimali nehhovisi Yetemafa Yavelonkhe kute kutsi loku kwentiwe. Sikholelwa ekutsini ekuhambeni kwesikhatsi loku kutawucinisekisa kutsi singakhulisa umtfombo wemakhono etimali sibuye futsi sandzise nematfuba emisebenti ebantfu labasha labanyenti. 

Lomklamolisu wemkhakha wetekubhanga ngumphumela lomuhle nalokhutsatanako wekhulumisana nemabhizinisi kuleliviki.

Sisonkhe sichubekisela iNingizimu Afrika Embili!

Bantfu bakitsi,

Sitsetse sincumo sekusebentisa ngekuhlakanipha timali tahulumende kanye nekuncamula lucitfomali loludlabhatisa imali, kepha ngaphandle kwekubeka esimeni lesibi imisebenti lebalulekile yahulumende kanye nekwetfula tinsita kubantfu bakitsi.

Nga-2013, Indvuna Yetimali yamemetela tinyatselo letinyenti tekucaphela kucitfwa kwemali.

Lucitfomali lolukhulu ngalokwecile nekudlabhatiswa kwemali sekuncishisiwe, kepha kusesekunyenti lekufanele kutsi kwentiwe kute kucedvwe kudlabhatisa imali. Lamuhla ntsambama ngitsandza kumemetela letinye taletinyatselo.

Luhambo lwekuya ngesheya kwetilwandle lutawuncishiswa futsi labo labatawucela imvume batawudzinga kutsi bachaze futsi bakhombise kutsi lelive litawuzuza kulokuhamba kwabo.

Bukhulu bematsimba laya ngesheya kwetilwandle butawuncishiswa kakhulu futsi bentiwe bube sezingeni.

Kutawuphindze futsi kube nemikhawulo kutinkhofa, kutekudla, kutijabulisa nakumisebenti yetenhlalo.

Kudla kwantsambama kwevoti lemcombelelo kwalabatsintsekako lokwentiwa ngematiko ahulumende ePhalamende, ngemuva kwekwetfulwa kwenkhulumo yemcombelelo angeke kusabakhona.

Indvuna Yetimali itawumemetela letinye tinyatselo kanye nemininingwane leminyenti ngesikhatsi senkhulumo yemcombelelo mhla tinge-24 Indlovana.

Baphatsi labakhulu kanye nemabhodi ema-ejensi ahulumende netinkampani tahulumende bafanele kutsi batsatse letinyatselo.

Ngiphindza futsi ngimema bonkhe Bondvunakhulu betifundza kanye nabosodolobha kutsi basijoyine lapho sicala kwehlukana nelucitfomali loludlabhatisa imali ngekhatsi kwahulumende.

Ngetsemba kutsi iPhalamende nebeTebulungiswa nabo batawukhutsateka kutsi bacabange ngekufezekisa letinyatselo.

Bantfu bakitsi

Intfo lenkhulu lecitsa imali, lesingatsandza kugcugcutela iPhalamende kutsi icocisane ngayo, kugcinwa kwetinhlokodolobha letimbili, iPitoli njengenhlokodolobha yekulawula bese kutsi iKapa iba yinhlokodolobha yesishayamtsetfo.

Sikholelwa ekutsini loludzaba ludzinga kunakwa yiPhalamende masinyane.

Bantfu bakitsi

Sonkhe kunyenti lesingakwenta kute sigucule umnotfo nekunciphisa kudlabhatisa imali. Sitawendlula esimeni lesimatima kwesikhashana, kepha kutawutsi lapho umnotfo uba ncono, sitawutigcabha ngekwenta intfo lefanele.

Bantfu bakitsi,

Manje ngitsandza kwetfula umbiko mayelana nalokwentiwe emnyakeni lophelile.

Ngesikhatsi kwetfulwa Inkhulumo YaMengameli Yebunjalo Belive ngeNdlovana 2015

Ngamemetela Luhlelo Lwemaphuzu Layimfica ekubukana nekukhula kwemnotfo lokuhamba kancane.

Loluhlelo lwemaphuzu layimfica lufaka ekhatsi:

a. Kuvuselela tekulima nekuhlelenjiswa kwemikhicito yalokulinyiwe.
b. Kuchutjekiselwa embili kwenzuzo nobe kwengetwa kwentsengo yetimbiwa.
c. Kwetfula ngalokuphumelelisako lokwengetiwe kweLuhlelo Lwekwenta Lwenchubomgomo Yetetimboni;
d. Kuvulela ematfuba emabhizinisi lamancane lasemkhatsini kanye nalamancane kakhulu (ema-SMME), tinhlangano telubambiswano, emabhizinisi asemalokishini kanye newasemaphandleni.
e. Kusombulula insayeya yemandla agezi.
f. Kunciphisa kungaboni ngasolinye etindzaweni temsebenti
g. Kukhutsata kusisa kwemkhakha wangasese.
h. Kukhulisa Umnotfo Waselwandle;
i. Mikhakha lechumanakano yente Luntjintjo, Ifake Emandla Kumnotfo futsi Igcucutele  Umnotfo lonemikhakha Lehlukahlukane;

i.          Isayensi, ithekhinoloji nekucamba

ii.         Emanti nekuhanjiswa kwendle

iii.        Sakhiwonchanti setitfutsi

iv.        Kwetfulwa kwalokusheshisako

v.         Tinkampani tahulumende

Sesente inchubekela embili lenkhulu ekuphumeleliseni lelisu.

Kwentiwe inchubekela embili ekwenteni kuphakelwa kwagezi kutsi kusimame. Kubete kusebentisa gesi ngekwabelana kusukela ngeNgci kulomnyaka lophelile lesekuhhamule emakhaya netimboni ngekufanana.

Hulumende utjale tigidzigidzi temarandi letinge-83 ku-Eskom lesekumente kutsi achubeke nekutjala kuMedupi nakuKusile, abe futsi achubeka neluhlelo lwekugcina kusebenta kahle kusesimeni lesifanele.

Emayunithi langetiwe lavela esiteshini semandla Ingula atawuvunywa nga-2017, noma nje lamanye awo atawucala kusebenta kanyekanye kulomnyaka.

Emahlandla lamanyenti etikhatsi letibekelwe kubhidela Luhlelo Lwebakhiciti Labatimele Labaphehla Emandla Agezi Lavuselelwako seluhehe lutjalomali lwemarandi latigidzigidzi leti-194.

Lomtamo lona usibonelo lesiphatsekako lesikhombisa kutsi hulumende angasebentisana nemikhakha yangasese kuniketa sisombululo lesiphatsekako sensayeya yamasinyane live letfu lelibukene nayo.

Nga-2016, hulumende utawukhetsa mabhizinisi laphumelelako kuba bakhiciti labatimele bagezi wemalahle.

Ticelo Tetiphakamiso titawukhishelwa kubhidela kwekucala kwekusuka kugesi kuye kumandla agezi.

Luhlelo lwekukhulisa emandla enuzi lusachubeka njengencenye yekukhicita tinhlobo letahlukene temandla esikhatsi lesitako.

Luhlelo lwekutsi kwetfulwe emamegawatsi emandla enuzi la-9 600 kuleminyaka lelishumi letako, kwengeta ekuchutjweni kuSiphehlimandla Senuzi saseKoeberg.

Sitawuhlola imakethe kute sitfole tindleko mbamba tekwakha tiphehlimandla tenuzi tesimanje.

Angigcizelele kutsi sitawutfola emandla enuzi kuphela ngesilinganiso nangesivinini live letfu lelingasikhona.

Bantfu bakitsi,

Hulumende wetfu usebentisa Litiko Letekuhwebelana Netetimboniwetfula tinikamdlandla letinyenti kuleminyaka lembalwa leyendlulile kute esekele kutjalwa kwetimali kumikhakha yekukhicita ikakhulu umkhakha wetindvwangu, wetikhumba kanye newetimoto.

Kwentiwe inchubekela embili kulemikhakha.

Tinikamdlandla temkhakha wetimoto setihehe kutjalwa kwetimali letingetulu kwetigidzigidzi leti-R25 kuleminyaka lesihlanu leyendlulile. Semukela kutjalwa kwetimali lokukhulu kwakaMercedes, General Motors, Ford, Beijing Auto Works, licembu leMetair, BMW, Goodyear nekwaka-VW.

Umkhakha wetimphahla netindvwangu nawo usungulwe ngemphumelelo ngemuva kweminyaka lematima lembalwa. Tinkampani letinkhulu temave ngemave njengeNestle, Unilever, Samsung neHisense nato ticinisekise iNingizimu Afrika kutsi isikhungo sekukhicita.

Tigcinile tabuya takhulisa kutjala kwato timali kutakhiwonchanti letinsha. Lenchubekela embili leseyentiwe kutekukhicita seyikhombise ngalokungangabateki kutsi luhlelo letinikamdlandla luyasebenta ngempela.

Bantfu bakitsi,

Ngimemetele tinhlelo tekuvuselela tekulima kulomnyaka lophelile. Setfule luhlelo Lwemapaki Ekulima, loluhlose kukhulisa kuhlanganyela kwebalimi labanetindzawo letincane tekulima. 

Kwakha sekucalile kumapaki ekulima lasihlanu, lekungulawa: iWestrand eGauteng, Springbokpan eNyakatfo Nshonalanga, iWitzenberg eNshonalanga Kapa, iNcora eMphumalanga Kapa ne-Enkangala eMpumalanga.

Letinhlelo tekulima tifanele kutsi tihlomise nebalimi lababomake. Ngivumeleni ngetfule lowine kuba nguSomabhizinisi Longumake weMnyaka wezi-2015, Mk. Julia Shungube, lovela kumasipala waseNkomazi eMpumalanga.

Somlomo naSihlalo Lohloniphekile,

Kuhlelwa kabusha kwemhlaba kusachubeka nekuba yintfo lebalulekile lapho sisafuna tingucuko.

Kulomnyaka lophelile ngikhulume ngenchubomgomo ye-50/50, lehlongota emalungelo lafanele ebantfu labasebenta babuye bahlale emapulasini.

Kutfolwe tiphakamiso letinge-27 kubalimi labatsengisako futsi letine tato tiyafezekiswa eMphumalanga Kapa naseFreyistata.

Ngiphindze futsi ngamemetela Umtsetfosivivinyo Wemhlaba lotawuvimbela kutsi bantfu bangabi nemhlaba longetulu kwemahekhtha la-12 000 futsi utawuvimbela bantfu bakulamanye emave kutsi babe banikati bemhlaba. Batawunelwa kutfola timvume tekurenta tesikhatsi lesidze. Luhlaka lweMtsetfosivivinyo lutawetfulwa kuKhabhinethi ngesimesta yekucala yemnyaka.

Siphindze futsi samemetela kuvulwa kabusha kweticelo tekubuyiselwa umhlaba tebantfu labendlulwa ngumncamulajucu wanga-1998. Linani leticelo tekubuyiselwa umhlaba letisha letifakiwe cishe titi-120 000 kusukela ngeNgongoni kulomnyaka lophelile.

Bantfu bakitsi,

Njengoba sicaphele, kunetifundza letisihlanu letitsintfwe kakhulu somiso, yiNyakatfo Nshonalanga, iKwaZulu-Natal, iFreyistata, iLimpopo neMpumalanga.

Hulumende uniketa lusito kuleyo mimango letsintsekile. Somiso siyinkinga lenkhulu etifundzeni letinengi. Imfuyo iyafa kantsi futsi tekulima tisalela emuva. Sikhatsi lesimatima lesi.

Hulumende utawuchubeka nekusita balimi kanye nekusita imimango ngemaloli letfwala emanti.

Angitsatse lelitfuba ngibonge, ngincome imitamo yemmango, i-Operation Hydrate kanye nalabanye mayelana nekuniketa lusito lwemanti emimangweni leminengi letsintfwe somiso.  

Kwakhiwa kwetakhiwochanti temanti kuyachubeka nekuba ngulokubalulekile kute kutsi kukhuliswe kufinyelela kwebantfu betfu netimboni.

Umklamo weMokolo neCrocodile Water Augmentation endzaweni yaseLephalale eLimpopo usebenta ngalokuphelele. Utawuniketa emakhiyubhikhi mitha emanti latigidzi letinge-30 ngemnyaka. 

Kukhuliswa kwetindvonga teLidamu iClan William eNshonalanga Kapa kufaka ekhatsi kukhushulwa kwemazinga emadamu lakhona ngemamitha la-13 kute kutsi kutfolakale emanti langetiwe.

Kute kuvinjwe kusaphatwa kwemanti, Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle selicale luhlelo lwalo lwekucecesha lusha lolu-15 000 njengetingcweti talomsebenti.

Somlomo Lohloniphekile, Sihlalo Lohloniphekile,

Mayelana nebudlelwane ekhatsi kwe bacashi netisebenti, siyasemukela sivumelwane lekufinyelelwe kuso balingani lesisebenta nabo eNedlac kumtsetfosimiso welizingancane lemholo lavelonkhe. Tingcoco tiyachubeka mayelana nelizinga lekumele kubekwe kulo lizingancane lemholo.

Kufanele kutsi kugcizelelwe kutsi lizingancane lemholo alikafanele kutsi lentiwe ngendlela yekutsi libukele phasi kutaleka kwemisebenti, kuchubeka ngemandla kwemabhizinisi lamancane noma kukhula kwemnotfo ngalokungenamkhawulo.

Sibuye futsi sikhutsatwa yimibiko yeNedlac yekutsi seluyaphetfwa luhlakamsebenti lwekwenta ncono  budlelwane emsebentini  ngekunciphisa sikhatsi lesidze lesitsatfwa titeleka kanye nekucedza budlova ngesikhatsi setiteleka. 

Sivile ngekukhatsateka kwetisebenti mayelana neMtsetfo Wekuchibiyela Umtselo lengawusayina waba ngumtsetfo ngeNgongoni, ngemuva kwekutsi ushaywe yiPhalamende.

Hulumende usakhulumisana ne-COSATU mayelana naloludzaba futsi kusafunwa sisombululo.

Tingcoco tisachubeka futsi nangekhatsi kwahulumende, tiholwa Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle Nelihhovisi Lemafa Lavelonkhe, mayelana nekwephetsa inchubomgomo lebanti yetibonelelo tenhlalo tahulumende.

Bantfu bakitsi,

Kwendlule nje iminyaka lembalwa lapho khona umkhakha wetfu wetimbiwa bewuyalutela ikakhulu kutimayini teplatinamu.

Simo sesincono futsi siyabancoma bemabhizinisi netinhlangano tetisebenti ngeenchubekela embili lesewentiwe. 

Lenye intfutfuko lenhle leyentiwe emkhakheni wetimbiwa Simemetelo Sebaholi Sekuphephisa Imisebenti lesasayinwa ngulabatsintsekako bemboni yetimbiwa ngeNgci 2015.

Sicela emacembu kutsi afezekise lesivumelwane abuye futsi achubeke nekufuna tindlela tekuphephisa imisebenti. Sicela bemabhizinisi kutsi kudenda bantfu emsebentini kungabi yintfo yekucala leyentiwako nangabe bahlangabetana nebulukhuni.

Bantfu bakitsi,

Nga-2014 setfule indlelakwenta lebitwa ngekutsi yi-Operation Phakisa Legcizelela Kumiphumela Lebonakalako Nalephutfumako kumikhakha yemnotfo waselwandle, wetemphilo, wetemfundvo newetetimbiwa.

Tigidzigidzi letisikhombisa setinikelwe kutisetjentiswa letinsha tetikhumulo temikhumbi, ngemuva kwekwemukelwa kweSivumelwane Sekusebentisana emkhatsini Wahulumende Nemikhakha Yangasese sekutfutfukisa takhiwonchanti Sigungu Savelonke Sesikhumulo Semikhumbi iTransnet.

Bantfu bakitsi, besikhatsatekile kutsi iNingizimu Afrika beyite imikhumbi yayo sibe kepha situngeletwe ngemakhilomitha la-3000 yelugu.

Ngekusebentisa incenye yemnotfo welwandle we-Operation Phakisa, setama kusombulula lensayeya.

Kuyangitfokotisa kutsi imikhumbi lemibili letfwala imikhicito lemikhulu seyibhalisiwe eBhayi, nemkhumbi wesitsatfu lowetfwala i-oyili noma iphethiloli eKapa ngaphasi kwemjeka waseNingizimu Afrika.

Lomunye umsebenti lomuhle lowentiwe we-Operation Phakisa kwetfulwa kwesilondvoloti semafutsa lapha eKapa, lokuletse lutjalomali lwetigidzigidzi temarandi letinge-660.

Tekulima taselwandle tibonakala sengatsi mkhakha lotfutfukako kuncenye yemnotfo waselwandle we-Operation Phakisa.

Cishe ngu-350 000 wemarandi welutjalomali lwemkhakha wangasese leseyifakwe kumkhakha weTekulima Taselwandle. Ayimfica emapulasi emfuyo yaselwandle lasavele akhicita. Lamapulasi aseMphumalanga Kapa, KwaZulu-Natal, eNshonalanga Kapa naseNyakatfo Kapa. 

Siyachubeka nekukhutsata kwenta lokusha kuloluhlelo lweLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica.

Litiko Letesayensi Nethekhnoloji litawuphetsa sikhwana se-Sovereign Innovation, lubanjiswano lwaHulumende nemkhaka wangasese lolusita ngetimali loluhlose kutsi kutsengiswe tintfo letinsha letimibono levela kuhulumende nakumikhakha yangasese.

Hulumende utawusheshisa kucinisekisa kutsi kwetfulwa sigaba sekucala se-inthanethi lesheshisako kute kuchunyaniswe tinsita tahulumende letingetulu kwe-5 000 kubomasipala besifundza labasiphohlongo kuleminyaka lemitsatfu.

Sekwabiwe kwabekwa eceleni-740 wetigidzi temarandi mayelana naloku.

Bantfu bakitsi,

Kwentiwe umsebenti lomkhulu kumkhakha wetenhlalo nakulomnyaka lophelile.

Hulumende sewuphendvulile kusikhebesi setimali lesibangelwe kutsi timali tekufundza temanyuvesi tingakhushulwa kulonyaka, njengoba kwavunyelwana emhlanganweni wetitjudeni nebaphatsi bemanyuvesi kulomnyaka lophelile.

Indvuna Yetimali itawuniketa imininingwane yekuvala lesukebesi setimali enkhulumeni yayo yeMcombelelo.

Ngimise Ikhomishini Yekuphenyisisa Leholwa Lijaji letawuphenya temfundvo lephakeme. Sicela bonkhe labatsintsekako kutsi babambisane naleKhomishini babuye futsi bacinisekise kuphumelela kwayo.

Mayelana netemphilo, iminyaka lelindzelekile yekuphila kwebantfu baseNingizimu Afrika labasikati nalabadvuna seyibe ncono kakhulu futsi kwamanje iminyaka lenge-62 kubantfu labasikati nalabadvuna, lokukhuphuke ngeminyaka lesiphohlongo nehhafu kusukela nga-2005. 

Inchubomgomo yesandvulelangculazi (i-HIV) nga-2009 yaholela ekuhlolweni kwe-HIV ngendlela lemangalisako kanye nekwelashwa kwebantfu langu-3.2 wetigidzi labaphila naleligciwane.

Loku kufaka ligalelo lelikhulu ekuphileni imphilo lencono kakhulu nalendze kulabo labaneligciwane.

Sibonga ligalelo lelifakwe balingani beMkhandlu Wengculazi Wavelonkhe WaseNingizimu Afrika sihlalo wawo lekuLisekela laMengameli.

Sinyatselo lesilandzelako sekuvusetela imikhankhaso yekuvikela ikakhulu emkhatsini welusha. Indvuna Yetemphilo masinyane nje itawumemetela umkhankhaso lomkhulu lomayelana naloku.

Kuyangitfokotisa futsi kumemetela kutsi inkampani yahulumende ledidiyela imitsi, iKetlaphela, seyisunguliwe. Lenkampani itawuhlanganyela ngekunika Litiko Letemphilo tidzambisingculazi kusukela ngemnyakamabhuku weti-2016/17.

Kusenjalo, Liphepha Lelimhlophe  NaLemshwalensi Wetemphilo Wavelonkhe (i-NHI) lakhishwa ngeNgongoni futsi kuhloswe ngalo kutsi lente kancono kunakekelwa ngetemphilo kwawonkhe wonkhe eNingizimu Afrika.

Bantfu bakitsi,

Lukhetfo lwahulumende wasekhaya lutawubanjwa etinyangeni letintsatfu ngemuva kwamhla ti-18 Inkhwenkhweti, lusuku lwelukhetfo lekugcina.

Sicela tonkhe takhamuti letineminyaka lengetulu le-18 budzala kutsi tibhalisele kuvota ngemphelansontfo yekucala yekuvota, mhla ti-5 kuya kumhla ti-6 Indlovulenkhulu 2016.

Sicela ikakhulu lusha lolutawuba neminyaka le-18 budzala kulomnyaka, kutsi lubhalise ngebunyenti balo kuletitfuba labo lekuvota kwekucala ngca.

Lisu lekwenta kancono lwahulumende wasekhaya Lwekubuyela Kusicalonchanti lwetfulwa ngeNyoni-2014 futsi umnyaka-2015 ube ngumnyaka wekufezekisa ngemandla.

Kulesigaba sesibili sekufezekisa, hulumende wavelonkhe utawusebentisa tindlela letisebenta kakhulu tekulandzelela nekutiphendvulela.

Loku kufaka ekhatsi kuvakashela bomasipala ngekubatuma, kuhlola ngetikhatsi letitsite tinchubo tekulawula kutsengwa kwetinsita, kuvakashelwa kwemiklamo letfola Imali Yesibonelelo yeTakhiwonchanti taMasipala, kanye nekungenelela lokwengetiwe kwekusita bomasipala labanebumatima.

Luhlelo lwemaphuzu la-10 lwetento letibekwa embili teKubuyela Kusicalonchanti lwentiwe kute lukhombe indlela lesigaba lesilandzelako.

Loluhlelo lufaka ekhatsi kukhutsatwa kukhulumisana nemmango, lokuyintfo lebaluleke kakhulu kwenta imimango kutsi inikete umbiko ngaloko labahlangabetene nako kuluhulumende wasekhaya.

Sengike ngahamba hamba esikhumulweni sematekisi nemabhasi eMarabastad ePitoli ngeMsombuluko ngakhuluma nebahwebi labatsengisa emgacweni kanye nebagibeli.

Linyenti letikhalo netinkinga letiphakanyisiwe tiphatselene netinsita tamasipala. Bangatsandza masipala waseTswane uhlante lendzawo ubuye futsi ulungise nemaphayiphi lephukile ekuhambisa kungcola. Bahwebi batsite bayatidzinga letinsita futsi bakulungele kukhokhela.

Bangitjele kutsi bantfu labanengi e-Elandspoort batfola tindlu te-RDP kepha esikhundleni sekutsi bahlale kuto, bayatitsengisa noba baticashisele labanye bantfu.

Nkt. Baloyi naye lotsengisa emgwaceni ukhale ngetigcila tesidzakamiva i-Nyaope labantjontjela bahwebi babo imali.

Labanye bagibeli batsite ngibovakashela eKwaggafontein kwindzawo lebeyibitwa ngekutsi nguKwaNdebele ngiyobona kweswelakala kwekwetfulwa kwetinsita. Ngitawuyivakaskela lendzawo masinyane.

Ngiphindze ngakhona kukhuluma nebantfu bakulamanye emave labatsite bema ludvwendvwe onkhe malanga batofaka ticelo tekutfola imiculu kuLitiko Letasekhaya. Sitawuchubeka sivakashele imimango kute sive lokubakhatsatako nemibono yabo. Tinkinga letiphakanyiswe ngalesikhatsi sekuvakasha titawulandzelelwa ngematiko lafanele.

Bantfu bakitsi,

Luphiko Lembutfo Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS) lwenta tingucuko futsi lwemukele indlela yeKubuyela Kusicalonchanti kulabaphetse kute kwakhiwe kabusha lenhlangano kanye nekusebenta kancono kwato tonkhe titeshi temaphoyisa letingasebenti kahle.

Kulusizi kutsi asangema-57 emaphoyisa lasabulewe kute kube ngumanje ngemnyakamabhuku wezi-2015/16. Siyabugceka kakhulu lobugebengu.

Sicela emaphoyisa kutsi ativikele nangabe ahlaselwa, kepha ngetindlela letisemtsetfweni.

Bantfu bakitsi,

Livekati lase-Afika litawuhlala libalulekile kunchubomgomo yetfu yetangaphandle.  

INingizimu Afrika iyachubeka nekuletsa kuthula nekuvikeleka kanye nelubumbano lwetemnotfo wesigodzi ngehlanganyela kuLubumbano Lwemave ase-Afrika (i-AU) kanye nemitamo Yenhlangano Yekutfutfukisa Emave AseNingizimu Ne-Afrika (i-SADC).

Sichubekile nekusekela lamanye emave ekucatululeni tindzaba tawo lanjengeLesotho kanye neSouth Sudan.  

Umbutfo Wetekuvikela Wavelonkhe WaseNingizimu Afrika (i-SAND) walimela lelive ngendlela lencomekako nalenebuchawe etinhlelweni tekugcina kuthula kulelivekati.  Siyatigcabha kakhulu ngemasotja etfu. Atawube akhombisa likhono lawo eBhayi kusuka mhla ti-13 kuya kumhla tinge-21 Indlovana, kugujwa kweLilanga Lemibutfo Yetemphi.

Sivumelwane semave e-BRICS lesimayelana neLibhange Lelisha Lekutfutfukisa noma Libhange le-BRICS sacala kusebenta futsi kulindzelwe kutsi imiklamo yalo icale kusebenta ngaMabasa kulomnyaka.

Sahlanganyela kuNgcungcutsela ye-India ne-Afrika kanye nakuForamu Yelubanjiswano emkhatsini we-Afrika neChina ngesikhatsi sicinisa lobudlelwane.

IChina imemetele lutjalomali lwetigidzigidzi temadola aseMelika lange-50 lapho khona iNingizimu Afrika itawutfola tigidzigidzi temadola aseMelika leti-10 ekutfutfukisa sakhiwonchanti, timboni nemakhono.  

Mayelana nelubanjiswano emkhatsini wemave aseningizimu nemave asenyakatfo yenkhabave (ikhweyitha), sichubekile nekucocisana neLubumbano Lwemave ase-Yurophu (i-EU) njengesigodzi lesingumlingani wetfu lomkhulu lesihwebelana naye nemtjalimali wangaphandle.

Kunetinkampani te-EU letingetulu kwe-2000 letisebenta eNingizimu Afrika letivule ematfuba emisebenti lengetulu kweti-350 000.

Budlelwane beNingizimu Afrika neMelika kanye neCanada buyachubeka nekucina, ikakhulukati kutemnotfo, temphilo, temfundvo, temandla, temanti, tekuvikeleka nekuphepha, tekutfutfukisa emakhono kanye nekuhlomisa bomake.

Kuvuselela nekukhula kweMtsetfo Wekukhula kanye Nematfuba Ase-Afrika  (i-AGOA) kwenta kutsi kube nelitfuba lekutfutfukisa timboni nekubumbana kwesigodzi. Tonkhe tinkinga letimayelana ne-AGOA letingakasonjululwa tisabukisiswa.

Bantfu bakitsi,

Sendlulisa tilokotfo letinhle kubo bonkhe badlali nebasubatsi betfu labaphumelele kuyohlanganyela kuMidlalo yema-Olimphikhi letawubanjelwa eRio de Janeiro. Sigcugcutela kuhlanganyela kutinhlelo letinengi letihlose kukhutsata tindlela tekuphila letikahle netekwakha sive.

Loku kufaka ekhatsi Lilanga Lekukhibika Lavelonkhe, Lilanga Letemidlalo neMasiko laNelson Mandela; Lilanga Lemhlaba Wonkhe Letemphilo, Lilanga letemidlalo yebantfu labadzala nela-Andrew Mlangeni Lekutfutfukisa Umdlalo Wegalufu.

Bantfu bakitsi,

Sekusungulwe likomidi lelitawuchumanisa kuhlanganyela kwemachawe akudzala etebuciko bemidlalo yembukiso emisebentini yekwakha sive kulelive. Likomidi leMachawe Akudzala Lasaphila liholwa ngusihlalo longumbhali wembukiso uMn. Welcome Msomi abambisene nelichawe lemculo, Mk. Letta Mbulu, lolisekela lasihlalo.

Kuyasitfokotisa kutsi baculi nebadlali kulabanye basilalele simemo setfu sekutsi babumbane bakhe Inhlangano Yetimboni Tebuciko YaseNingizimu Afrika. Lihhovisi laMengameli lisungule Litsimba LaMengali Letimboni Tebuciko kutsi lesekele labo labakulemboni yetebuciko.

Bantfu bakit,Kute sizuze imigomo yetfu yekwakha ematfuba emisebenti, kunciphisa kungalingani kanye nekucedza buphuya sidzinga kukhula kwemnotfo lokusheshako.

Ku-NDP, sibeke tinhloso tekukhula kwemnotfo kwaba yi-5% ngemnyaka, lebesicabanga kutsi sitakuzuza ngemnyaka weti-2019.

Ngenca yetimo temnotfo lengikhulume ngato phambilini, kuyacaca kutsi angeke silizuze lelizinga lekukhula lesilibekile ngesikhatsi lebesihlosiwe.

Letimo letimatima temave emhlaba netalapha ekhaya tifanele kutsi tisigcugcutele kutsi sengete imitamo yetfu, sisebenta ndzawonye ngekwehlukahlukana kwetfu. Mayelana naloku, kubalulekile kutsatsa tincumo tekususa tihibe letivimbela kukhula kwemnotfo.

Angeke sitigucule timo temnotfo temhlaba, kepha kunyenti lesingakwenta kugucula timo telive letfu.

Asisebentisaneni kute kutsi sigucule lesimo. Loku kungenteka.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore