Mengameli Jacob Zuma: Inkhulumo Yebunjalo Belive 2017

Inkhulumo Yebunjalo Belive leyetfulwa nguJacob G Zuma uMengameli weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika Emhlanganweni Loyinhlanganisela wePhalamende, eKapa

Somlomo Welibandla Lavelonkhe (i-NA)
Sihlalo weMkhandlu Wetifundza Wavelonkhe (i-NCOP)
Sekelasomlomo Welibandla Lavelonkhe naSekelasihlalo weMkhandlu Wetifundza Wavelonkhe, Sekelamengameli Cyril Ramaphosa
Mengameli wesikhatsi lesendlulile Thabo Mbeki, Lijaji Lelikhulu Mogoeng Mogoeng nawo onkhe emalunga lahloniphekile eluphiko lwetebulungiswa,
Tindvuna kanye neMasekelatindvuna,
Tindvuna tetifundza kanye nabosomlomo betishayamtsetfo tetifundza, Sihlalo weNhlangano yaBohulumende Bekhaya eNingizimu Afrika (i-Salga), Tinhloko Tetikhungo Tahulumende Letesekele Intsandvo Yelinyenti, Sihlalo weNdlu Yavelonkhe Yebaholi Bendzabuko,
Mengameli Wenhlangano Yemasulumane kanye nabo baholi betinhlangano tetenkholo,
Somlomo wesikhatsi lesendlulile weLibandla Lavelonkhe, Dkt.Frene Ginwala, Tigayigayi Temzabalazo wenkhululeko,
Malunga emancusa akulamanye emave,
Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Lishonile, good evening, sanibonani, molweni, dumelang, goeie naand, lotjhani, riperile, ndimadekwana,

Ngiyabonga Somlomo Lohloniphekile naSihlalo Lohloniphekile kutfola lelitfuba lekutsi ngetfule inkhulumo kulomhlangano weTindlu tePhalamende totimbili.

Indvodzana ledvumile futsi lohlonishwako yelive lakitsi, Mengameli Oliver Reginald Tambo, ngabe ubamba iminyaka le-100 budzala kulomnyaka, kube bekasaphila.

Lelishanhlitiyo ngelive lakubo lebelingatinaki yena yedvwana kepha acabangela nalabanye [wanikela] ngemphilo yebudzala bakhe walwa ngekutikhandla alelwa inkhululeko yelive letfu nebantfu balo. Washiya umshiyandvuku walomphelo wabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, futsi akawushiyelanga nje kuphela inhlangano yakhe, i-ANC.

Mayelana nekumhlonipha-ke, sesetfule umnyaka wanga-2017, njengeMnyaka wa-Oliver Reginald Tambo. Ngumnyaka wekusebentela bunye ngibo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika lapho khona sichubela iNingizimu Afrika embili, sosonkhe.

Kuyasitfokotisa kungenisa emalunga emndeni wakaTambo lamuhla ntsambama, Mnu. Dali Tambo nemkakhe Rachel, nendvodzana yabo, Oliver Tambo Junior.

Siphindza futsi sikhumbula kakhulu nangelutsandvo Mama Afrika, Miriam Makeba, lowacopha umlandvo ngesikhatsi etfula inkhulumo kaMhlabuhlangene (i-UN) nga-1963, acela kutsi kutsatselwe tinyatselo umbuso welubandlululo.

Sibingelela ngelutsandvo umtukulu wakhe loyintfombatana, Zenzile Makeba Lee, nemtukulu wemtukulu wakhe, Lindelani.

Bantfu bakitsi,

Kulomnyaka longe-23 wenkhululeko yetfu, umsebenti wetfu uyachubeka nekuba kufuna iNingizimu Afrika lebumbene, lebuswa ngentsandvo yelinyenti, lengabandlululani ngekwebulili nangekwebuhlanga, nalephumelako

Sikhonjwa indlela Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP), sakha iNingizimu Afrika lefanele kutsi ikhululeke ebuphuyeni, ekungalinganini kanye nasekweswelakaleni kwemisebenti.

Lapho simondzawo semnotfo wemhlaba sichubeka nekubukana nebumatima, tinkhomba tikhombisa kutsi sesicale sikhatsi sekwelulama. Silindzele kukhula kwemnotfo ngesilinganiso lesingu-1.3% nga-2017 kulandzela silinganiso lesingu-0.5% nga-2016.

Nanoma kunjalo, lomnotfo solo awukhuli masinyane ngalokulingene kute kwakheke ematfuba emisebenti lesiyidzingako. Kukhona labanye bantfu betfu, kufaka ekhatsi lusha, lesekuminyaka bangasebenti.

Kungenca yalesizatfu lesi-ke lesente kutsi sigcile etintfweni letimbalwa letibalulekile letihlelwe ngeLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica kubasela kabusha kukhula kute kutsi umnotfo wakhe ematfuba emisebenti ledzingwa kakhulu.

Letindzawo lekutawugcilwa kuto tifaka ekhatsi kutfutfukiswa kwetimboni, kumba timbiwa nekuzuza, tekulima nekuhlelenjiswa kwemikhicitho yalokulunyiwe, temandla, emabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nalamakhulu (ema-SMME), kulawula tincabano tasetindzaweni temsebenti, kuheha lutjalomali, kukhulisa umnotfo waselwandle netekuvakasha.

Siphindze futsi safaka naleminye mikhakha lehambelana naletindzawo njengetheknoloji, sakhiwonchanti semanti nekuhanjiswa kwendle, sakhiwonchanti setitfutsi kanye nekucala kusetjentiswa kwe-inthanethi lesheshisako.

Ngitsandza kunetfulela umbiko mayelana nemsebenti lowentiwe kuletinye taletindzawo kulomnyaka lophelile.

Kukhulumisana lesikucalile kulomnyaka lophelile emkhatsini wahulumende, emabhizinisi netinhlangano tetisebenti, lokwatiwa ngekutsi yiMitamo yeTikhulu Letilawulako (ema-CEO), i-CEO Initiative, kube lusito lolukhulu. Sikhonile kusombulula tinsayeya tasekhaya sisonkhe.

Sigweme ngemphumelelo kwehliselwa ezingeni leliphasi letikweleti, lebekutawuba nemtselela lomkhulu emnotfweni wetfu.

Simondzawo setisebenti naso sikhombisa timphawu tekusimama, lokubangelwe kubambisana kwebalingani betenhlalo.  Indlela emacembu latiphatsa ngayo ngesikhatsi kukhulunyiswana kuboniswana mayelana nemiholo ikakhulu emkhakheni weplatinamu, kufanele kutsi ishayelwe lihlombe.

Kusebenta ngekubumbana nako kuphindze kwakhonjiswa kuleliviki nakwephetfwa ludzaba lwemholo lolizingancane kanye netindlela tekusimamisa budlelwane betisebenti.

Loku kulandzela simemo lengasenta eNkhulumeni Yebunjalo Belive lengayetfula mhla tinge-14 Inhlaba 2014.

Sihalalisela Lisekelamengameli nelicembu kuMkhandlu Wavelonkhe Wekutfutfukisa Umnotfo Netisebenti (i-Nedlac)  ngaleligcatsi futsi sifisela lokuhle emsebentini labasatawenta.

Bantfu bakitsi,

Kufikiswa kwetinsita letisisekelo kubantfu betfu kwachubeka kulomnyaka lophelile ngesikhatsi silandzelela imphilo lencono yawonkhewonkhe.  Kute kube ngumanje, asacishe abe tigidzi letisikhombisa emakhaya lasachunywe kugridi futsi manje asanagezi.

Lokuchutjwa ngemphumelelo kwetinhlelo taka-Eskom teKwakha neKugcina Kusesimeni Lesifanele tisitile kucinisekisa kusimama kanye nekucedza kusebentisa gezi ngekushiyelana.

Umsebenti usachubeka kucinisekisa kutsi kunemandla lanele. Emandla lavuselelwako enta incenye lebalulekile yekuhlanganiswa kwemandla etfu, lokuphindze futsi kufake ekhatsi kuphehlwa kwagezi ngegesi, ngenozi, ngelilanga, ngemoya, ngemantini kanye nangemalahle.

Hulumende utinikele kulo lonkhe Luhlelo Lolutimele Lwekukhicita Emandla futsi loluhlelo siyalukhulisa silwenwebela kuleminye imitfombo yemandla kufaka ekhatsi emalahle negesi, kwengeta kumandla lavuselelwako.

I-Eskom itawusayinela letivumelwane letisengakasayinwa tekutsengwa kwemandla lavuselelwako ngekuhambisana nemijikeleto legciniwe.

Hulumende usebenta ngekutikhandla kucinisekisa kuniketwa emanti ngebunyenti etindzaweni letinyenti letehlukene talelive kwesekela kukhula kwemnotfo kube futsi kukhuliswa kufinyelela kubomasipala futsi basemakhaya labaphuyile.

Emitameni yekuvimba kulahlekelwa ngemanti kakhulu, kulabanye bomasipala kwendlula kakhulu lizinga lelisemkhatsini lavelonkhe, manje liku-37%; bantfu labasha labangaba-10 000 labangasebenti bayaceceshwa njengalabasebenta ngemaphayiphi emanti (boplamba), tingcweti temisebenti yetandla letsite nema-ejenti emanti. Kulomnyaka kutawufunwa labanyenti kute kufikwe kusamba lesi-15 000.

Simema bomasipala kutsi besekele Imphi yelulelo lwekuhlasela Emaphayiphi Lavutako.

Siyachubeka nekwakha tikolwa tesimanjemanje, letima esikhundleni setakhiwe teludzaka kanye naletinye takhiwo letingakafaneli ngekusebentisa luhlelo Lwemitamo Lesheshisako Yekwetfulwa Kwetakhiwonchanti Tetikolwa (i-ASIDI). Loku kunika bantfwana betfu sitfunti.

Sekususwe takhiwo leti-173 kusukela nga-2011. Setitonkhe, tikolwa letinge-895 manje setinika bantfwana simondzawo sekufundzela lesikahle.

Mayelana nekukukhutsata lutjalomalo, hulumende sewusungule i-InvestSA, sikhungo selutjalomali lotfola kuso konkhe lokumayelana nelutjalomali kuvelonkhe futsi utawuvula tinkhungo tetifundza KwaZulu-Natal, eGauteng naseNshonalanga Kapa. 

Umlayeto uyacaca kumatiko ahulumende latsintsekako. Kufanele kutsi kubebete kubambeleleka lokungacaci futsi kubete nemidanti lengafaneli. Kukhishwa kwema-visa nemalayisense kufanele kutsi kube lula, sifanele kutsi sikwente kube lula kuchuba ibhizinisi eNingizimu Afrika.

Bantfu bakitsi,

Mengameli Oliver Reginald Tambo bekanguthishela wetibalo nesayensi. Ngako-ke, hulumende utawubeka kakhulu embili tibalo nesayensi ngendlela langakate asente ngayo, mayelana nekumkhumbula.

Imiphumela yamanje yeluhlolo yemave emhlaba iyasikhutsata.

Imiphumela kuLucwaningo Ngemiphumela yeTifundvo Temave Emhlaba Tetibalo neSayensi (i-Trends in International Mathematics and Science) ne-Southern and East African Consortium for Monitoring Educational Quality ikhombisa kutsi kusebenta kwebafundzi baseNingizimu Afrika kuya ngekubancono.

Kulamave lahlanganyelako, iNingizimu Afrika seyikhombise kwenta kancono lokukhulu ngemaphuzu lange-87 etibalweni nemaphuzu lange-90 kusayensi.

Loku kuyakhutsatana kakhulu, ngoba asifuni kutsi bantfwana betfu basalele emuva.

Kutjala kwetfu kusayensi nakutheknoloji kuveta imiphumela.

Kusukela iNingizimu Afrika, yesekelwa ngalamanye emave ase-Afrika lasiphohlongo, yaphumelela lilungelo lwekwakha itheleskopi lenkhulu leyatiwa ngekutsi yi-Square Kilometre Array (i-SKA), kwentiwe inchubelekelembili lenkhulu ekwakhiweni kwalomklamo lomkhulu wesayensi kanye nekuvuna tinzuzo tawo.

Kanye nemendvuleli wawo, itheleskopi i-MeerKAT, lomklamo we-SKA uyachubeka nekufaka emagalelo labalulekile kutekutfutfuka kwetenhlalo nemnotfo eNingizimu Afrika.

Ngekusebentisana nalemboni, Litiko Letesayensi Netheknoloji lifezekisa lisukwenta letheknoloji lelenta kutsi kufanele tidzingo talelive.  Loku sekucinisekise kutsi kwakhiwe itheleskopi i-MeerKAT lebita tigidzigidzi le-R2 nge-75% wetintfo takuleli lakitsi.

Loku sekuholele ekutsini kwakheke ematfuba emisebenti eNyakatfo Kapa nekwehlukahluka kwemnotfo ngekutsi kwakheke ematfuba emisebenti yebungcweti yetandla kanye nekuyigcina, kanye nekukhutsatwa kwesayensi njengeluhlobo lwemsebenti umuntfu langatikhetsela lona.

Kutesakhiwonchanti semgwaco, Sanral seyicalile ngesigaba sekuhlela semklamo lobita tigidzigidzi leti-R4.5 tekuphucula umgwaco uMoloto lokhona kwamanje.

(Kwamanje kwakhiwa Umgwaco uMoloto nesipolo sesitimela ngenhloso yekucinisekisa kuphepha kwalabasebentisa lomgwaco kanye nekucedza, tingoti letihamba nemiphefumulo leminyenti.)

Nga-2016, iNingizimu Afrika yasayina sivumelwane sekusebentisana ne-People’s Republic of China (i-PRC) kutsi kwakhiwe loMhubhe Wekutfutfukisa Wemgwaco Wesitimela waseMoloto.

Nga-2014, setfula Indlelanchubo Yemiphumela Lesheshako Lemikhulu ye-Operation Phakisa emikhakheni wetemnotfo waselwandle, temphilo, temfundvo kanye newetimbiwa. Inhloso yaloku bekukutfola imiklamo lembalwa lebalulekile lapho khona besingakhulula kukhula ekufezekiseni i-NDP.

Yonkhe lemiklamo ichubeka kahle kakhulu.

Umbutfo Wetekuvikela Wasemantini waseNingizimu Afrika uyahlanganyela kulomklamo we-Operation Phakisa futsi ulungiselela ukwakha indzawo yekugcina imikhumbi yahulumende eSimon's Town, imisebenti yalendzawo itawufaka ekhatsi kulungiswa nekugcinwa kwemikhumbi yahulumende isesimeni lesifanele, ngekusebentisa sivumelwane selubanjiswano lesisha emkhatsini Wembutho Wetekuvikela Wasemantini waseNingizimu Afrika ne-ARMSCOR kanye neDenel.

Sikhombe tekuvasha njengemkhakha lotawudala ematfuba emisebenti lamanyenti. Kuyasitfokotisa kutsi emanani etivakashi letifikile kusukela ngaBhimbidvwane kuye kuLweti 2016 akhule aba tigidzi letiyimfica, kukhula lokutse nje kuba ngetulu kwesigidzi lesafika nga-2015. Lolu kumelele kukhula nga-13% kwelinani letivakashi letingenako.

Hulumende uchuba luhlelo lolusebenta ngemphumelelo ekucedzeni buphuya njengeLuhlelo Lwemisebenti Yahulumende Leyengetiwe (i-EPWP). Kwengeta kuloko, tibonelelo tahulumende tetenhlalo manje setifinyelelwa bantfu labacishe bafike kutigidzi leti-17, linyenti labo lekubantfwana nebantfu labadzala. Imindeni leminyenti beyingeke ibe nekudla kube kute tibonelelo tahulumende.

Le-EPWP kusukela nga-2014, seyidale ematfuba emisebenti lengetulu kwaletigidzi letimbili kuya ngasekuzuzeni umgomo wematfuba emisebenti letigidzi letisitfupha ekupheleni kweNdlovulenkhulu 2019. Kulamatfuba emisebenti lakhekile, lengetulu kwesigidzi itfolwe lusha.

Nga-2015/2016, kwakheka ematfuba emisebenti langetulu kwe-61 000 ngekusebentisa tinhlelo temvelo njengeluhlelo Lwekusebenta Ngemanti, luhlelo Lwekusebenta Ngemachaphoti, luhlelo Lwekusebenta Ngemlilo kanye neluhlulo Lwekusebenta Ngetinhlobo Letahlukene Temvelo. Bantfu labangetulu kwe-60% labazuzile kuletinhlelo bekubantfu labasha.

Hulumende, asebentisana nemmango ekulweni netinkinga tetenhlalo letibhidlita imimango yetfu, njengekusetjentiswa budlabha kwetidzakamiva. Kusuka eSoshanguve kuye eRosettenville noma KwaMashu kuye eCape Flats, imimango isenkingeni ngenca yetidzakamiva.

Ngaphandle kwekucinisekiswa kwemtsetfo, kutfola tinsita tekwelashwa kanye netekuvikela nako kubaluleke kakhulu.

Litiko leTekutfutfukiswa Kwetenhlalalakahle lakha tikhungo temmango letinsha etifundzeni lapho khona kute tisetjentiswa taloluhlobo, eNyakatfo Kapa, eNyakatfo nshonalanga, eLimpopo, eFreyistata naseMphumalanga Kapa.

Ngekusebentisana sitaluphephisa lusha lwetfu kutidzakamiva.

Mayelana netindzaba tetemphilo, Umshwalensi Wetemphilo Wavelonkhe (i-NHI) ngumklamo wetfu lomkhulu lohlose kucondzisa iNingizimu Afrika ekutsini Wonkhe Umuntfu Abe Nemshwalensi Wetemphilo.

I-NHI itawufezekiswa ngeminyaka le-14 ngetigaba letitsatfu.

Sisesigabeni sekucala, lekusigaba sekulungiselela, lesacala nga-2012.

Bantfu bakitsi,

Sidzabuka kakhulu ngekushona kwetigulane lebetigula ngengcondvo eGauteng.

Tigulane letigula ngengcondvo tingulamanye emalunga emmango lasengotini kakhulu, labadzinga kuvikelwa nguMbuso kanye nemmango ngebubanti bawo.

Ngiyalele Indvuna yeTemphilo kutsi icinisekise kutsi tincomo te-Ombudsperson (sisebenti sahulumende lesibukene nekuphenya nekusombulula tikhalo tebantfu) yeTemphilo tifezekiswa ngalokuphelele futsi masinyane kungashiywa lutfo.

Siyatemukela tincomo te-Ombudsperson yeTemphilo kutsi kunesidzingo lesitfumako sekubuyeketa Umtsetfo Wetemphilo Wavelonkhe, wanga-2003 (Umtsetfo we-61 wanga-2003) neMtsetfo Wetemphilo Wekunakekela Labagula Ngengcondvo, wanga-2002 (Umtsetfo we-17 wanga-2002) ngembono wekutsi emandla nemisebenti letsite ibuyela emuva kuNdvuna yeTemphilo.

Siyaphindza futsi, sendlulisa emavi endvudvuto kuyo yonkhe imindeni netihlobo talabo labashonile.

Hulumende utawubeseka kute kutsi lemindeni ingabukani nalomtfwalo iyodvwana. Ndvunankhulu waseGauteng kanye neNdvuna yeTemphilo sebavele basiniketile siciniseko.

Munyenti umsebenti lowentiwe emnyakeni lowendlulile ekufezekiseni Luhlelo Lwemaphuzu Layimfica kanye nato tonkhe letinye tinhlelo. Tindvuna titawubika kabanti mayelana naletinhlelo ngesikhatsi selwabiwomali.

Malunga lahloniphekile,

Ngitsandza kukhuluma ngetintfo tetfu lesitawutibeka embili kulomnyaka lotako.

Inkhululeko yetepolitiki iyodvwana ayikapheleli ngaphandle kwekukhululeka kwemnotfo.

Oliver Tambo wakhuluma kwacaca ngalomsebenti emhlanganweni wekugujwa kwemkhosi weLicembu leMakhomanisi laseNingizimu Afrika (i-SACP) eLondon nga-1981.

Watsi:

"Umgomo wemzabalazo wetfu eNingizimu Afrika, njengoba kubekiwe kuLucwebhu LweNkhululeko, ufaka ekhatsi kukhululeka kwetemnotfo. Akukholweki kutsi umzabalazo usho lokutsite ngaphandle kwekubuyela kwengcebo yalelive kubantfu ngalokuphelele.

"Kuvumela imibutfo yetemnotfo lekhona kutsi igcine timfuno tayo kusho kundlondlobalisa lubandlululo nekusebentisa bantfu ngendle alengakafaneli futsi akukhombisi ngisho inhlase yenkhululeko

"Ngako-ke kuluphawu lolubaluleke kakhulu lwelisu letfu kutsi kuncoba kufanele kutsi kwemukele lokungetulu kwentsandvo yelinyenti yetepolitiki lehlelekile; futsi kuphokophela kwetfu ekukhululekeni kwavelonkhe kufanele kutsi kufake ekhatsi kukhululeka kwetemnotfo."

Sisho ini uma sikhuluma ngetingucuko tetenhlalo netemnotfo letinemandla?

Sisho tingucuko letinkhulu letibalulekile kutinchubo, tikhungo kanye nemaphethini ekuba banikati, kuphatsa nekulawula umnotfo ngalokuvuna bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulu labo labaphuyile, linyenti labo lekubantfu labamnyama futsi lababomake, njengoba kuchazwa licembu lelibusako, lelenta tinchubomgomo wahulumende wentsandvo yelinyenti. 

Eminyakeni lengema-22 yenkhululeko nentsandvo yelinyenti, linyenti lebantfu labamnyama solo abakahlonyiswa ngemnotfo. Abakanetiseki ngalokuzuziwe kutemnotfo kusukela enkhululekweni.

Umehluko lokhona emkhatsini wemiholo letfolwa bantfu labamnyama ngemnyaka netfolwa ngulabamhlophe uyachubeka nekuba mkhulu kakhulu.

Emakhaya alabamhlophe ahola lokungenani lokuphindzeke ngalokusihlanu ngetulu kwemakhaya alabamnyana, ngekuya kweLihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika (i-Stats SA).

Lesimo nasicatsaniswa nekuba ngumnikati wemnotfo siphindze futsi sikhombise kufanana naleso semali lengenako yemakhaya.

Tingu-10% kuphela tinkampani letisezingeni lelisetulu leti-100 letiku-Johannesburg Stock Exchange letitebantfu labamnyama baseNingizimu Afrika, letazuzwa ngco ngemakhodi ekuhlomisa bantfu labamnyama ngemakhono emnotfo, ngekuya kweSikhwama Sekuhlomisa Ngemandla Emnotfo Savelonkhe (i-NEF).

Sivinini sekugucula tindzawo temsebenti, kufezekiswa kwetinchubomgomo letibonelela bomake njengoba kudzingwa nguMtsetfo Wekucashwa Ngekulingana, wanga-1998 (Umtsetfo-55 wanga-1998) siyachubeka nekuhamba kancane.

Ngekuya kwelwatiso lolungenisiwe kuKhomishini Yekucashwa Ngekulingana nga-2015/16, lizinga lekumelelwa kwalabamhlophe emazingeni ekuphatsa lasetulu bekwenta-72% kumelelwa kwebantfu base-Afrika kona bekwenta-10%.

Kumelelwa kwemakhalatsi kona bekume ku-4.5% bese kutsi kweMandiya wona bekungu-8.7%.

Lombiko uphindze futsi ubeka kutsi bantfu labamhlophe baseNingizimu Afrika, ikakhulu labadvuna, banikwa emazinga laphakeme kakhulu ekuhehelwa umsebenti, ematfuba ekufakwa etikhundleni nekuceceshwa nakucatsaniswa nalamacembu lashiwo.

Ezingeni lebulili ezingeni lekuba baphatsi labakhulu, labadvuna bahlala baphasi ku-67.6% bese kutsi bomake bona baba ku-32.4%.

Simo lesingesihle semaphethini ekuba banikati kanye nebuholi sifanele kutsi silungiswe. Angeke kube nekusimama kunoma ngumuphi umnotfo uma ngabe linyenti likhishelwa ngaphandle ngalendlela. Ekukhulumisaneni kwami nemmango wetemabhizinisi, bemukele letibopho tetingucuko.

Lamuhla sicala sahluko lesisha sekugucula temnotfo netenhlalo ngalokunemandla. Sitsi sifanele kutsi sendlule kuphe kukhuluma, netente tinhlelo mbamba.

Umbuso utawudlala indzima kulomnotfo kutsi uchube tingucuko. Mayelana naloku, hulumende utawusebentisa ngalokusezingeni lelisetulu, tigwadluli letibalulekile Umbuso lonato.

Loku kufaka ekhatsi kwakhiwa kwemitsetfo, imitsetfosimiso, kuniketa emalayisense, kwehlela kusetjentiswa kwemali nekutsenga kanye netincwebhu teKuhlonyiswa Kwalabamnyama Ngemakhono Etemnotfo Ngalokubanti (i-BBBEE) kute kutsi kufakwe umtselela kutiphatsa kwemkhakha wangasese nekuchuba tingucuko.

Umbuso usebentisa emabhilinyoni lange-R500 njalo ngemnyaka atsenga imikhicito netinsita. Lokwengetwe kulemali lena mabhiliyoni lange-R900 telwabiwomali lwetakhiwonchanti. Lolwabiwomali lufanele kutsi lusetjentiselwe kuzuza tingucuko tetemnotfo.

Sinyatselo sekucala kuloku, imitsetfosimiso lecindzetela kutsi bosokontileka labakhulu kutsi banike emabhizinisi ebantfu labamnyama incenye lengama-30% yemisebenti seyiphetsiwe yabuye futsi yafakwa nakugazethi mhla tinge-20 Bhimnbidvwane.

Ngekusebentisa lemitsetfosimiso netinhlelo, hulumende utawukwati kusebentisa emandla eMbuso ekutsenga kuhlomisa emabhizinisi lamancane, emabhizinisi asemaphandleni newasemalokishini, abantfu lababencishwe ematfuba phambilini kanye nekukhutsata kutfutfukiswa kwetimboni tendzawo.

Tinsayeya letimbili letinkhulu lesibukene nato yincenye lenkhulu yengcebo yelive lesetandleni tebantfu labambalwa kanye nekusebentisana kwemabhizinisi ngakungekho emtsetfweni tikhululise tintsengo, lokukhiphela ngaphandle bosomabhizinisi labancane kuphindze futsi kukhinyabete kakhulu kungena kwabosomabhizinisi labasha nabosomboni labamnyama.

Tiphatsimandla tetemincintiswane tente umsebenti lomuhle kakhulu wekuvumbulula letinhlangano letikhulisa tintsengo ngalokungekho emtsetfweni tabuye futsi tatijezisela kwephula umtsetfo.

Kulomnyaka lophelile ngisayine ngenta umtsetfo, umgomo wekwenta letinhlangano letikhulisa tintsengo ngalokungekho mtsetfweni kutsi kwenta njalo kube licala nekubambisana nato futsi wacala kusebenta mhla lu-1 Inkhwekhweti. Lomtsetfo ucuketse sigwebo sekugijikelwa ejele lokungafika eminyakeni le-10.

Manje sesikhulisa tinyatselo tetfu tekubukana nalensayeya, sekuba incenye lenkhulu yemnotfo ibe setandleni tabantfu labambalwa, lapho khona licembu lelincane lilawula umnotfo.

Kulomnyaka lona, Litiko Lekutfutfukiswa Kwemnotfo litawetfula umtsetfo kuKhabhinethi lotawufuna kuchibiyela Umtsetfo Wekuncintisana, wanga-1998 (Umtsetfo we-89 wanga-1998). Emkhatsini walokunye, utawubukana nesidzingo sekuba umnotfo uvulelwe wonkhe umuntfu kanye nekwenta emazinga lasetulu kakhulu ekuba ngumnikati nekulawula kutsi angacinelani kakhulu lesikubona emikhakheni leminyenti.  Sitawubese setfula umtsetfo lotawubukwa yiPhalamende.

Ngalendlela lena, sifuna kuvula umnotfo sivulelele badlalindzima labasha, sinike bantfu labamnyama baseNingizimu Afrika ematfuba kutemnotfo futsi ngekwenta njalo sitawusita kwenta umnotfo wehlukahluke ngalokunemandla kakhulu, uncintisane ubuye uzuzise wonkhe umuntfu. Lona ngumbononchanti wetfu wekugucula umnotfo ngalokunemandla.

Bantfu bakitsi,

Hulumende uhlanganyela ngemandla emkhakheni wetindlu, ngemuva kwekuniketa bantfu tindlu letingetulu kwetigidzi letine kusukela nga-1994.

Lomkhakha lona eveni letfu unelinanimali lelilinganiselwa kumathriliyoni lati-R7, bese kutsi umkhakha lolekelelwako wona unelinanimali lethriliyoni le-R1.5.

Nanoma kunjalo, ngaphasi kwa-5% walomkhakha webantfu labamnyama noma ulawulwa bantfu labamnyama futsi bantfu base-Afrika ikakhulu. Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu litawushicilela Umtsetfosivivinyo Webatsengisitindlu kute kutsi ummamngo uphawule ngawo ngenhloso yekutfola umkhakha lozuzisa wonkhe umuntfu, lomelelako, mayelana nekugucula umnotfo ngalokunemandla.

Emkhatsini wetintfo letibekwa embili kulomnyaka, hulumende utawuphindze futsi alungise ludzaba lwelizinga lelikhulako lekubambeleleka nekusalela emuva kwekubhalisa nekunika bazuzi betindlu ematayiteli abo emklamo wetindlu lositwa ngetimali sibonelelo sembuso.

Bantfu bakitsi,

Siyaphindza sigcizelela kutsi kuguculwa kwemnotfo ngalokunemandla kufanele kusho kwendlula tikimi tekuba banikati lababambisene kuphela.

Singatsandza kubona bantfu labamnyama babandzakanyeka ngco ekubeni banikati bemabhizinisi, nemafekthri. Luhlelo lwekutfutfukisa Bosomboni Labamnyama-ke lubaluleke kakhulu.

Solo lwacala loluhlelo selwesekele bosomabhizinisi labangetulu kwalabange-22.

Hulumende unemtfuba lachubekako ekugcineni imiklamo yetindlu yeLitiko Letemisebenti Yesive.

Lelitiko litawutjala imali lenganiselwa kutigidzi letinge-R100 kulomnyaka etinhlelweni letibalulekile temali kanye nekugcina tintfo tisesimeni lesikahle lesifanele tekuphucula tikhumulo temikhumbi. Titawuchubeka futsi tikhicite imali lengenako ngekurentisa tikhumulo temikhumbi tembuso netakhiwo taselugwini, lokutawuzuzisa ema-SMME ebantfu labamnyama.

Masinyane nje hulumende utawuchubeka nekulandzelela tinchubomgomo letihlose kukhulisa kuhlanganyela kwebantfu labamnyama nema-SMME, kufaka ekhatsi lawo lawabomake nelusha, kutemkhakha wetebucwepheshe bekwatisa nekuchumana.

Sicinisekisa lusha kutsi kwehlisa tindleko tedatha kuhamba embili kutinchubomgono netinhlelo tetfu.

Bantfu bakitsi,

Timbiwa betiloku tingumgogodla wemnotfo wetfu kanye nalohola timali tangaphandle takulamanye emave.

Siyakwemukela kwesimama kwetintsengo temkhicito, lesekuholele ekukhuphukeni kwemikhicito yetimbiwa. Loku kunemphumela lomuhle kakhulu kulemboni.

Lucwebu Lwetimbiwa luyabuyeketwa kwamanje. Lolucwebu luhlose kwemukela lilungelo lelamukelekile nakumave emhlaba lekutsi Umbuso wengamele tonkhe timbiwa nemitfombo yephethroliyamu ngekhatsi kuleriphabhuliki. 

Luphindze futsi lusita lelive kutsi kuba ngumnikati wemboni yetimbiwa kungabi ngekwebeluhlanga lolutsite. Loku kutawusita ekutsi lemboni isimame.

Setsemba kutsi tingcoco emkhatsini wahulumende kanye nemabhizinisi mayelana nalolucwebhu titawuba nemphumela lomuhle kute kutsi kuphetfwe lenchubo.

Sitawuchubeka nekufuna kutfola kutsi umbuso umbandzakanyeke ngco kutetimbiwa. Umtsetfosivivinyo Wetinkampani Tetimbiwa WaseNingizimu Afrika utawetfulwa kuKhabhinethi nasePhalamende ekuhambeni kwalomnyaka.

Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Temitfombo Tephethroliyami Netimbiwa wabuyiselwa emuva ePhalamende kute kutsi kulungiswe tindzaba letimayelana nekubonisana nemmango letentiwa tishayamtsetfo tetifundza.

Setsemba kutsi utawuchutjwa futsi ubuyiswe kute kutsi uphetfwe ngaphandle kwekubambela kakhulu kute kutsi nekukhatsateka lokuphatselene nekungaciniseki lokwaphakanyiswa bosomabhizinisi kusonjululwe.

Hulumende uyachubeka nekusebentisana nalabanye labatsintsekako kute kuliwe nekumba timbiwa ngalokungekho emtsetfweni kuphephiswe timphilo tebantfu kanye nekuvikela kushushunjiswa kwetimbiwa kanye nemadayimane.

Siyachubeka nekugcizelela kakhulu temphilo nekuphepha kwetisebenti tasemgodzini, lokubaluleke kakhulu ekusimameni kwemkhakha wetimbiwa. Ngekusebentisana netinkampani tetimbiwa singenta siciniseko sekutsi timphilo tiyavikelwa ngaso sonkhe sikhatsi.

Ingoti leyinhlekelele leyenteka eLily Mine eMpumalanga nakusuka 2016 yaba yincalisakuvela lesingakate sahlangabetana nayo kusukela kwaba khona intsandvo yelinyenti.

Imindeni isetinhlungwini nekukhungatseka lokukhulu.

Bantfu bakitsi,

Kutawuba matima kakhulu, uma kungeke kwenteke sanhlobo, kuzuza kucolelana nekubuyisana lokungukonakona kute kube ngulapho kusonjululwa loludzaba lwemhlaba.

Umhlaba lovundzile longemahektha latigidzi letisiphohlongo sewubuyiselwe kubantfu labamnyama, lekunge-9.8% kuphela wemahektha latigidzi letinge-82 temhlaba lovundzile eNingizimu Afrika.

Sekuphindze futsi kwaba nekuncipha lokunge-19% kwamakhaya lahlanganyela kutekulima kusuka kutigidzi leti-2.9 nga-2011 kwaya kutigidzi le-2.3 temakhaya nga-2016.

Besiyishilo inhloso yetfu yekusebentisa Umtsetfo Wekutsatsela Bantfu Umhlaba Unikwe Ummango, wanga-1975 (Umtsetfo we-63 wanga-1975) wekulandzelela wetingucuko kutemhlaba nekwabiwa kabusha kwemhlaba, ngekuhambisana neMtsetfosisekelo. 

Manje sengincume kubuyisela loMtsetfosivivinyo emuva ePhalamende kutsi ubuyeketwe ngoba kungenteka kutsi ungendluli kumphatsi wemtsetfosisekelo. Loku kungenca yekutsi bantfu abahlanganyelanga kuwo ngalokwenele ngesikhatsi usachutjwa.

Setsemba kutsi Iphalamende itawuphakamisa tinyawo ekuhlangabetaneni netidzingo kute kutsi lomtsetfo uphetfwe kute kucaliswe tingucuko.

Kuphindze futsi kuvulwe litfuba lekufaka ticelo tekubuyisela umhlaba kusesemisiwe ngoba Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Lilungelo Lekubuyiselwa Kwemhlaba Kubanikati Labafanele, wanga-2014 (Umtsetfo we-15 wanga-2014) wamenyetelwa yiNkantolo yeMtsetfosisekelo kutsi kutsi awusebenti.

Inkantolo Yemtsetfosisekelo yatfola kutsi inchubo yekubonisana nemmango lebeyichutjwa yi-NCOP naletinye tishayamtsetfo tetifundza, ayikahlangabetani nemazinga labekwe kuMtsetfosisekelo.

Kuchubekela embili, hulumende utawuchubeka nekuphumelelisa letinye tinhlelo njengeluhlelo lweKucinisa Lilungelo Lebuhlobo leBantfu Labasebenta Lomhlaba Lekuhlobana, lobuye futsi lwatiwe ngekutsi luhlelo lwa-50-50.

Kuloluhlelo, tisebenti tasemapulasini tiyahlangana tibe ngumtimba wemtsetfo futsi bakanye nemnikati welipulasi, kwakheka inkampani lensha bese kutsi tisebenti kanye nemnikati baba banikati lababambisene.

Kute kube ngulamuhla, sekuvunywe tiphakamiso leti-13, letizuzisa emakhaya ebantfu labahlala emapulazini labange-921 lekulinani lemali letigidzi letinge-R631. Sibashayela lihlombe banikati bemapulasi netisebenti tasemapulasini ngaloku lokusha lokwentiwe.

Lokubaluleke kakhulu, sicela labo labafaka ticelo tekubuyiselwa umhlaba kutsi batsatse umhlaba kunekutsi batsatse sincemphetelo semali.  Tingetulu kwe-90% ticelo tekubuyiselwa umhlaba letikhokhelwa ngesincemphetelo semali, lokungayisiti mbamba lenchubo. Ibhebhetsela kutsi bantfu bachube babete umhlaba. Iphindze futsi itsatsele phasi kuhlonyiswa ngemnotfo.

Hulumende utinikele ekwesekeleni balimi labamnyama labanemapulasi lamancane.

Ngitfole imemorandamu levela eNhlanganweni yeBalimi base-Afrika yaseNingizimu Afrika letsi umnyaka-2017 ufanele kutsi ube ngumnyaka wekutfutfukisa balimi labancane labamnyama kutekulima nekutsengisa.

Nembala, hulumende utawufezekisa luhlelo lwekusita lwekutfutfukisa lwekwesekela balimi labamnyama labange-450.

Sikhutsata bomake labanyenti kutsi bacabange ngekuba balimi. Lamuhlea nginesivakashi lesikhetsekile, Umlimi Wemnyaka Longumake, wanga-2016 Vanecia Janse wakumasipala waseKoukamma eMphumalanga Kapa.

Bantfu bakitsi,

Balimi betfu bendlule esikhatsini lesimatima kulomnyaka lophelile ngenca yesomiso.

Kute kube ngulamuhla, kunemali lengalinganiselwa kutigidzigidzi le-R2.5 leyabekwa eceleni, yabekelwa kudla kwetinkhomo, takhiwonchanti temanti, kugubha, kufaka tisetjentiswa kanye nekulungisa emabhoholi, kutsengisa etindalini kanye naletinye tingenelelo.

Ngetulu kwaloko, Inhlangano Yekutfutfukisa Timboni (i-IDC) kanye neLand Bank lakhipha timali tekwelekelela letilinganiselwa kutigidzi letinge-R500 yebalimi labakhatsatekile kute kutsi bakwati kulawulwa tikweleti tabo kanye nekubasita ngetimalimboleko letincane.

Bantfu bakitsi,

Mengameli Oliver Reginald Tambo bekasishoshovu lesilwela emalungelo abomake.

Sitawuphindze futsi sichubeke nekubeka embili ludzaba lwekuhlomisa bomake kuto tonkhe tinhlelo tahulumende.

Hulumende utawuchubeka nekubeka embili kufinyelela kwabomake kumatfuba emnotfo kanye, ikakhulu, kusita emabhizinisi wabo ngetimali nangetikweleti.

Lena yinkhululeko leyalwelwa ngemachawekati Emazabalazo njengemufi Dora Tamana waseGugulethu, lapha eCape Town. Kuyangitfokotisa kuba nendvodzana yakhe, Mongezi Tamana, njengesivakashi lamuhla.

Bantfu bakitsi,

NgeNgongoni 2015, titjudeni tasemanyuvesi tavakalisa kukhatsateka kwato mayelana netindleko temfundvo lephakeme.

Bakubeka kahle kwacaca kutsi tikweleti kanye netimali tekufundza letikhuphuka njalo nje futsi masinyane tikwenta kube matimatima ngaso sonkhe sikhatsi kulabo lababuya emakhaya laphuyile kutsi bangene babuye futsi bahlale kunchubo yetemfundvo bate baphotfule tifundvo tabo.

Kwaba ngenca yalesizatfu lesi-ke kutsi ngesikhatsi titjudeni tasemanyuvesi tivakalisa kukhatsateka kwato mbamba mayelana nekukhishwa emanyuvesi, hulumende wetfu lonakekelako waphendvula ngengalokufanele ngekutsatsa sibopho sekukhokhela imali lekhuphukile yemnyaka wekufundza-2016.

Hulumende waphindze futsi wakhokha yonkhe imali lebeyikweletwa titjudeni teSikimu Selusito Lwetimali Setitjudeni Savelonkhe (i-NSFAS) waphindze futsi wenta kutsi sikhokhele linani lelikhulu lebafundzi lebelingakhokhelwa phambilini.

Ngesikhatsi kwetfulwa Sitatimende Senchubomgomo Yelwabiwomali Sethemu Lesemkhatsini sanga-2016, hulumende wetfu wamemetela tindlela letengetiwe letihlose kwenta imfundvo lephakeme ifinyeleleke kutitjudeni letinyenti letivela emindenini lehola imiholo lemincane.

Hulumende sewubeke eceleni timali tekucinisekisa kutsi kute sitjudeni imiholo yemndeni waso letsi uma ihlanganisiwe yente-R600 000 ngemnyaka, lesitawubukana nekhushulwa kwetimali tasemanyuvesi nemakolishi Etifundzo Tebuciko Bemisebenti Yetandla kanye Nekuceceshwa (ema-TVET) nga-2017.

Tonkhe titjudeni lefanelekako kutfola i-NSFAS futsi letemukelwe emanyuvesi nasemakolishi ema-TVET, titawukhokhelwa imali. Tikweleti tenyuvesi tetitjudeni letifaneleka kutfola i-NSFAS teminyaka yekufundza-2013, 2014 na-2015 setikhokhelwe. Sekukonkhe, hulumende ubeke eceleni tigidzigidzi letinge-R32 tesisekelonchanti sahulumende tekwesekela imfundvo lephakeme.

Sicinisekisa kutsi titjudeni tetfu letifanelekile tifundza ngaphandle kwekuphatamiswa luvalo lwekutsi tikweleti tesikhatsi lesendlulile titativimbela kutsi tingakhoni kucedza tifundvo tato.

Kuleminyaka lesele yalohulumeni lowatsatsa lulawulo nga-2014, tinchubomgomo tetfu titawuphendvula ngco kukhatsateka titjudeni letikubeke ngalokucinile etafuleni:

Kwekucala, titjudeni tivakalise kukhatsateka kutsi sabelo lesikhishwa yi-NSFAS se-R122 000 sincane kakhulu. Sitawulubukisisa loludzaba ngekwemcondvo wekukhuphula lesabelo ngekwetigaba kulesikhatsi lesitako.

Kwesibili, titjudeni tivete kutsi tindleko letiphelele kulamanye emanyuvesi tingetulu kuneselekelelo lesiniketwa yi-NSFAS.

Ngenca yaloku-ke, titjudeni te-NSFAS letifundza kulamanye emanyuvesi latsite labita timali letinkhulu tigcina setinetikweleti letinkhulu. Tinchubo tahulumende wetfu leseticaliwe setivele tisetukwalo loludzaba tiyalubuka.

Malunga lahloniphekile kanye nebantfu baseNingizimu Afrika, titjudeni kanye nebatali bato bafanele kutsi bavisise kutsi tidzingo letifanana netinsita temanti, kuhanjiswa kwendle, kutfutfukiswa kwabokhewana (i-ECD) kanye netitfutsi temmango letikahle nato tifanele kutsi tibukwe, kanye nekuhambisana nekufinyelela imfundvo lephakeme nekucecesha lesezingeni lelihle lelifanele.

Kepha kutinikela kwetfu ekutfoleni tisombululo letisimeme tekusita ngemali temholo wemmango jikelele, kanye netemfundvo, ikakhulu, akujiki.

Lapho inchubo lesiyicalile seyiya ngasemaphetselweni, njengeKhomishini kaHeher, Licembu Letindvuna Lekusebenta, kukhulumisana kabanti netitjudeni, baholi bemanyuvesi nebeMakolishi e-TVET netinhlangano temmango, sitawuyitfola imitfombolusito letawufaka ligalelo kutinchubomgomo tetfu.

Ngimema bonkhe labatsintsekako kutsi bahlanganyele kuletinchubo letitawucala kwentiwa kute kutsi kubete umbono losala ngaphandle.

Kute umbono lobalulekile lofanele kutsi ushiywe ngaphandle. Masinyane nje uma ngabe tinhlangano letinyenti setikuvumile lokutawentiwa, hulumende wetfu utawutsatsa tinyatselo asheshise imitfombolusito yekufezekisa ngekwetigaba.

Asikhulumisaneni kute sitfole tidzingo letibalulekile bese saba imitfombolusito ngendlela lefanele. Asakhe umoya wekutimela futsi sichubekele embili simoyamunye.

Bantfu bakitsi,

Kulwa nebugebengu ngukona lokubaluleke kakhulu lokutawubekwa embili. Emaphoyisa atawukhulisa lizinga lebonakala kwawo emimangweni, kwakhelwe etukwesibonelo lesihle seMkhankhaso Wekuphepha Ngetikhatsi Temaholidi Akhisimusi loyimphumelelo.

Atawuphindze asebentise timphiko temaphoyisa letikhetsekile letitsite, njengetimphiko tabongocweti kutebuphoyisa kanye netimphiko temaphoyisa laceceshwe ngalokuvelele kutekuphenya, kwelekelela ekubukaneni netindzawo letinemazinga ebugebengu lasetulu.

Kuleliviki leliphelile sitfole umlayeto lotsi eSoshanguve eBlock L bugebengu bundlondlobele kakhulu nekutsi kweba/kugcekeza kanye nekuhlwitfwa kwetimoto kusezingeni leliphakeme kabi. Yimimango lefanana nalona lefanele kutsi yakhe budlelwane lobunemandla nemaphoyisa kucinisekisa kutsi tigebengu atitenteli matsandza kubahlali.

Letindlela tekulwa nebugebengu kuvelonkhe titawufaka ekhatsi kusungulwa kwetimphiko letikhetsekile, letitawugcila kubugebengu lobuphatselene netidzakamiva, budlova betematekisi kanye netibhamu kanye nekusetjentiswa kancono kwensita tekuphenya njengemikhondvo yebucwepheshe bekuphenya besayensi.

Emaphoyisa atawuphindze futsi asebentise idathabhesi yeseli yelufuto (i-DNA) ekukhombeni basolwa.

Sicela ummango kutsi usebentisane nemaphoyisa kucinisekisa imimango lephephile.

Bantfu bakitsii,

Semukela kuncipha kwetehlakalo tekutingelwa kwabobhejane ngalokungekho emtsetfweni kusukela ngeMphala 2015, lokukwekugcala ngca emnyakeni lelishumi. Loku kwentiwe kusebenta ngekubambisana nema-ejensi lacinisekisa kulandzela kwemtsetfo.

Bantfu bakitsi,

Lelinye lemasu ekulwa nebugebengu kwenta siciniseko sekutsi labo labakhululwe ejele abasabenti bugebengu futsi.

Litiko Lekucondziswa Kwesimilo liyachubeka nekusebenta ngekutikhandla kwenta emajele kutsi abe tikhungo tekucondzisa timilo ngekuniketa tinsita letinyenti letehlukene. Ngenca yaloko, emazinga ekuhambisana netimo tekwetsembisa kungabaleki (iparoli) netekuvivinywa (iphrobheshini) setibe ncono tacopha umlandvo we-98%.

Lelive liphindze futsi lenta inchubelembili lenhle kakhulu yekunciphisa linani lebantfwana labasetikhungweni tekucondziswa similo.

Banftu bakitsi,

Kukhutsatwa kwekufinyelela bulungiswa kwatfola kwesekelwa lokukhulu kulomnyaka lophelile ngesikhatsi kuvulwa Luphiko Lwenkantolo Lephakeme eLimpopo ngeLweti.

Inkantolo Lephakeme yaseMpumalanga itacedvwa kwakhiwa kulomnyakatimali. Kucala kusebenta kwaletinkantolo letiphakeme letimbili kusho kutsi manje sesiwuzuzile umgomo wekuba nenkantolo lephakeme kuto tonkhe tifundza talelive

Bantfu bakitsi,

Kulwa nenkhohlakalo kuyachubeka. Ngekhatsi kuMkhandlu Wetebushushisi Wavelonkhe (i-NPA), Luphiko Lwekudla Imphahla (i-AFU) luphetse emacala ekudliwa kwemphahla lange-389 lenta linanimali letigidzi letinge-R349.

Batfola imiyalelo lenge-326 yekubamba iphahla leyenta linanimali letigidzi letinge-R779.

Kwatfolakala imali letigidzi leti-R13 emacaleni lapho khona tisebenti tahulumende betibandzakanyeka enkhohlakalweni nalamanye emacala kulomnyaka lophelile.

Banftu bakitsi,

Oliver Tambo wabeka inchubo yemtsetfomgomo walelive wekubukana nemave angaphandle nga-1977 ngesikhatsi etfula inkhulumo yakhe Emhlanganweni wekucala welicembu lembusave lase-Angola, i-MPLA, ngesikhatsi atsi:

"Sifuna kuhlala ngekuthula nabomakhelwane betfu nebantfu balomhlaba ngekwetimo tekulingana, kuhloniphana nematfuba lalinganako".

INingizimu Afrika iyahlonishwa ngekutsi ibe ngusihlalo weNhlangano Yekutfutfukisa Emave AseNingizimu ne-Afrika (i-SADC) kusuka ngeNgci 2017. Sitawusebentisa sikhatsi setfu sekuba ngusihlalo ngekutsi sisheshise kufezekiswa kweLisu Letimboni le-SADC.

Sisheshisa luhlelo lekufezekisa sivumelwano Sendzawo Lengakhokhisani Umtselo Wetekuhwebelana ekhatsi kwe-SADC, i-COMESA neNhlangango Yemave AseMphumalanga ne-Afrika.

Sitawuchubeka nekubandzakanyeka kwetfu emitameni yekungenelela, imisebenti yekugcina kuthula, kanye nemitamo yekwakha kuthula eLesotho, Democratic Republic of Congo, Burundi, Mozambique, South Sudan, Somalia naseLibya. Umbutfo Wetemphi Wavelonkhe waseNingizimu Afrika (i-SANDF) ulimelela kahle kakhulu lelive emisebentini yekugcina kuthula.

Ngetulu kwaloko, kuhwebelana nemave latayelekile asenshonalanga kuchubeka nekuba ngumfakigalelo emnotfweni lobalulekile.

Sitawuchubeka nekusebentisana neMelika futsi sisebentisane nakutindzaba talesikufuna bubili njengekuvusetelwa ngalokuphelele kweMtsetfo Wekukhula Kwe-Afrika Nematfuba (i-AGOA).

Sibutsatsa njengeligugu budlelwane betfu neChina. IChina ingulelinye lemave   langebalingani beNingizimu Afrika lababaluleke kakhulu. Semukela i-China ' kutsi nguye yedvwa hulumende nesiphatsimandla lesimelele yonkhe iChina'.

INingizimu Afrika igcizelela sincumo sayo nekutinikela ekutsini iChina ngiyo yodvwa enguhulumeni lophetse nobusa mhlaba longekhatsi kwemincele yaseChina futsi sitsatsa iTaiwan njengencenye lebalulekile yeChina.

Ezingeni lebudlelwane lemavekati, Lisu Lekusebentisana Ngekhatsi Kwe-Afrika neNhlangano Yemave AseYurophu (i-EU) lichubeka nekuba luhlakamsebenti lwesikhatsi lesidze lolubalulekile lwekusebentisana lokuchubekako.

Sivumelwane seKubambisana kuTemnotfo ne-EU sacala kusebenta ngeNyoni 2016, lokwenta kutsi kube nematfuba lamasha ekutsi imikhicito yaseNingizimu Afrika ifinyelele timakethe letinsha.

Cisho yonkhe imikhicito yaseNingizimu Afrika, lecishe nge-99% itawufinyelela timakathe letifunako ku-EU.

Imikhicito lelinganiselwa ku-90% itawungena etimakethe te-EU ngaphandle kwekutseliswa noma ngekubekelwa imikhawulo yemanani.

Sivumelwano Setekuhwebelana Ngekhatsi kweNhlangano Yemave AseNingizimu ne-Afrika Langakhokhisani Umtselo Wekuhwebelana (i-SACU) kanye - ne-Mercosur sesiyasebenta, futsi siniketa ematfuba ekutfunyelwa kwemikhicito lengetulu kwale-1 000. Lesi sivumelwane lesikhutsata luhwebo ekhatsi kwemave laseningizimu ne-Ikhweyitha.

Tivumelwane tekusebentisane naletinye tigodzi titselo titselo..  I-BRICS New Development Bank selicophe inchubekelembili lekhutsatanako.

Semukela tincumo letatsatfwa e-Goa Tinhloko Tembuso Nabohulumende te-BRICS tekusungula i-Ejensi Yekulinganisa Lizinga Lomnotfo ye-BRICS kute kutsi sikhone kusitana ekuhloleni tindlela tetfu temnotfo.

Sitfokota futsi ngetivumelwane tebalingani betfu be-BRICS emkhakheni wetekulima. Sitawufezekisa tivumelwane tekutsengisela i-India tilimo letisamabhontjisi lomile, bomango kanye nenyama yengulube.

Sitawuphindze futsi sitsengisele iChina emathani lange-20 000 tenyama yenkhomo umnyaka ngamunye sikhatsi lesiminyaka le-10.

Sitawuphindze futsi silandzelele kulungiswa kwenchubo yekuhwebelana yemave emhlaba ngoba lendlela lengayo manje ibukela phasi emave lasatfutfuka kutsi afake ligalelo futsi azuze ngalokubonakalako.

Lomnyaka lona wenta iminyaka lenge-50 yekutsatfwa ngeludlame kwelive lase-Palestine.

Kwandza kwetindzawo tekuhlala tebantfu baka-Israeli kubukela phasi imitamo yemave emhlaba lehlose ekutfola sisombululo salamave lamabili kanye nesivumelwane se-Oslo. Sifisa kugcizelela kwesekela kwetfu umzabalazo wenkhululeko wasePalestine.

Ngalokufananako, setsemba kutsi kwemukelwa kabusha kweMorocco kuLubumbano lwe-Afrika (i-AU) kufanele kutsi kube lithulusi lekusombulula tinkinga taseWestern Sahara.

Angengete kutsi iNingizimu Afrika itawusebentisa Lilanga Lembutfo Wemphi mhla tinge-21 Bhimbidvwane 2017 kugubha iminyakalikhulu yekukhumbula inhlekelele yekucwila kwe-SS Mendi, lokwabangela kushona kwemasotja lange-646 nga-1917.

Bantfu bakitsi,

Umtsetfosisekelo unika bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika emalungelo nesitfunti lesilinganako. Mhlabuhlangene (i-UN) wamemetela inyanga yeNhlaba kutsi ibe Lilanga Lemave Emhlaba Lekwatisa Nge-Albinism. Sifanele kutsi silisebentise lelilanga sicaphelise futsi sicedze kubandlulula noma kulimata takhamuti letine-albinism leticindzetelwa ngako kuletinye tindzawo.

Siphindze futsi sigcizelela kutsi bantfu labane-albinism nabo bantfu njengawo wonkhe muntfu. Kuhlukubetwa kwabo kufanele kutsi kuvinjwe. Letintfo letingesiwo emaciniso letikhulunywa ngabo tifanele kutsi tiphele.

Kuyangitfokotisa kunetfulela Make Nomasonto Mazibuko, umcondzisi lomkhulu we-Albinism Society of South Africa, lomunye wetivakashi tami letikhetsekile.

Umkhakha wetemidlalo ulahlekelwe ngulenye yetindvodzana tawo letitsandzwa kakhulu, Joost van der Westhuizen nakusuka leliviki. Umkhakha wetemculo usandza kulahlekelwa baculi bemculo wetenkholo labadvumile, Sifiso Ncwane naLundi Tyamara, kanye nemculi wamaskandi, Nganeziyamfisa.

Sivakalisa emavi etfu endvudvuto ngekushonelwa ngulabantfu bemmango labafake ligalelo kutemidlalo nemasiko talelive.

Bantfu bakitsi,

Asibumbaneni ekuguculeni ngemandla umnotfo walelive letfu.

Ngemavi aMengameli Tambo;

"Kusebentisana sibantfu baseNingizimu Afrika, kusemandleni etfu kugucula lelive libe live lelinako konkhe ngebunyenti bako lawonkhewonkhe, lapho khona emaphupho lamabi elubandlululo atawuba yintfo yesikhatsi lesendlulile leseyikhumbuleka kalufifi."

Ngiyanibonga kakhulu ngalelitfuba.

Share this page

Similar categories to explore