Mengameli Jacob Zuma: Inkhulumo Yebunjalo Belive 2015

Somlomo Welibandla Lavelonkhe (NA),
Sihlalo Wemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe (NCOP),
Lisekela Lasomlomo Welibandla Lavelonkhe kanye neLisekela Sihlalo le-NCOP,
Lisekela LaMengameli Cyril Ramaphosa,
Mengameli Waphambilini Thabo Mbeki,
Mengameli Waphambilini FW de Klerk,
Lijaji Lelikhulu Mogoeng Mogoeng kanye nani  nonkhe malunga lahloniphekile ebulungiswa,
Lisekela Mengameli Lephalamende Yenhlangano yase-Afrika, Umhlonishwa Mnu Roger Nkondo Dang,
Somlomo we-NA yase-United Republic of Tanzania kanye naSihlalo weMhlangano Wephalamende yeMhlangano Wekutfutfukiswa Kwemave lase-Afrika lese-Ningizimu (i-SADC), Umhlonishwa Anne Makinda,
Tindvuna kanye naboSekela Tindvuna
Bondvunankhulu naBosomlomo Betifundza,
Sihlalo we-Salga
Tinhloko Tetikhungo Tahulumende Letesekele Intsandvo Yelinyenti,
Sihlalo Wendlu Yavelonkhe Yebaholi Bendzabuko,
Somlomo waphambilini we-NA, Dkt Frene Ginwala,
Bondabezitha Inkhosi Keru Molotlegi, Inkhosi Toni Peter Mphephu (Ramabulana),
Inkhosi Mpendulo Zwelonke Sigcawu,
Timenywa,
Malunga emancusa akulamanye emave,
Malunga lahloniphekile,
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Lishonile, good evening, sanibonani, molweni, riperile, dumelang, lotjhani, goeienaand, ndi madekwana, !gai//goes.

Ngifisa kubonga Labasesihlalweni ngekunginika litfuba lekukhuluma nesive kusihlwa. 

Umnyaka wanga-2015 usho kuphela kweminyaka lenge-60 kwenteka sehlakalo lesaba neligcatfu emlandvweni wetfu, lapho bantfu baseNingizimu Afrika bemazinga lahlukahlukene bemukela khona Umculu Wenkhululeko nga-1955, eKliptown, eSoweto. 

Phakatsi kwaletinye tintfo batsi, iNingizimu Afrika ngeyabo bonkhe labaphila kuyo, labamnyama nalabamhlophe, nekutsi akukho hulumende longamane atsi uneligunya ngaphandle nangabe lisekelwe entsandvweni yabo bonkhe bantfu. 
Leso kwaba sitatimende lesabonisa buchawe, kuhlakanipha kanye nemoya wekubuyisana futsi lesaba sinyatselo sekucala lesaholela kuntsandvo yelinyenti lengabandlululi ngebuhlanga.

Kuleliviki futsi sicedza iminyaka lenge-25 kusukela kwakhululwa Mengameli waphambilini Nelson Mandela ejele, nasekuvulweni umlomo kwetinhlangano letilwela inkhululeko.

Kukhululwa kwaMadiba kwaba ligcatfu lelikhulu endleleni lendze yenkhululeko kubantfu bonkhe baseNingizimu Afrika kanye nasekucedzeni inchubobukoloni yelubandlululo.  

Siyachubeka nekugcugcutelwa nguMadiba futsi sitfole tifundvo kuloku wasishiyela kona njengobe sakha live letfu. 
Bantfu bakitsi,

Umnyaka wa-2015 Ngumnyaka Wemculu Wenkhululeko kanye Nekusebenta Ngebunye Ekutfutfukiseni Inkhululeko Yetemnotfo. 
Ungumnyaka wekwenta lokwengetiwe ekwakheni iNingizimu Afrika lebumbene, yentsandvo yelinyenti, lengabandlululi ngebuhlanga, lengabandlululi ngebulili kanye naledlondlobalako.

Ungumnyaka futsi wekutsi sitinikele kabusha ekucedzeni buhlanga kanye nako konkhe lokuhlobene nekungabeketelelani eveni lakitsi. 

Ungumnyaka futsi wekusisa kakhulu elikusaseni letfu, ngekutsi sifundzise bantfwana betfu kanye nelusha ngemagugu lacebile alelive. 

Vele sesicalile kufundzisa lokusha ngekubaluleka kwebuve ngekutsi sichakambise timphawu tesive letinjengemjeka welive, liculo lesive kanye nesendlalelo seMtsetfosisekelo kuto tonkhe tikolwa. 

Kusukela kulomnyaka, tikolwa kumele batijwayete liculo leNhlangano Yebunye base-Afrika, ekulungiseleleni umgubho weNyanga ye-Afrika ngeNkhwekhweti, njengobe siphumelelisa sincumo seNhlangano Yebunye be-Afrika kuloku.

Malunga Lahloniphekile,
Tivakashi letikhetsekile naletihloniphekile, 

Lusha lwetfu lilikusasa letfu futsi kuphumelela kwalo kusenta sitigcabhe kakhulu.

Ngifisa kutsi nihlanganyele nami ekuhalaliseleni sivakashi sami lesikhetsekile, inhlambi yetfu leyatfola imiklomelo yema-Olympic lehamba embili Chad le Clos.   

Chad watfola kuhlonishwa lokukhulu ngeNgongoni ngemva kwekutsi aklonyeliswe ngekuba yinhlambi lehamba embili emhlabeni nga-2014, yiNhlangano Yetekubhukusha Yemave Emhlaba, phakatsi kwalokunye lokunyenti kuphumelela lokukhulu kakhulu.  

Ngingenise futsi emantfombatane lakhetsekile lamatsatfu labuya Esikolweni Semabanga Laphakeme saseMoletsane eSoweto.  
Ngu-Ofentse Mahasha, Hlengiwe Moletsane kanye na-Tiisetso Mashiloane.  Ofentse naHlengiwe bebaye engcungcutseleni yakamuva ye-G20 e-Australia futsi bente kahle kakhulu, benta kutsi sitigcabhe mbamba.  
Ngivumele futsi Somlomo Lohloniphekile kanye naSihlalo kutsi ngihalalisele longekho lapha, lesinye sihlabani lesiletsele live letfu ludvumo, Lobuhle Wemhlaba, Nks Rolene Strauss.  

Ngifisa futsi kutsi ngetfule lesinye sivakashi lesikhetsekile, Sihlabani Setemidlalo Semnyaka selive kanye nemgadli weBanyana Banyana, Nks Portia Modise.  Halala Portia! 

Malunga Lahloniphekile,
Tivakashi letikhetsekile naletihloniphekile,

Ngifuna kubonga bonkhe labatsatse sikhatsi sabo kute babe neligalelo kuyi-SoNA yanga-2015.  Ngekuya kwalokho lokushiwo, bantfu bakitsi bakhatsatekile ngetintfo letifaka ekhatsi bugebengu, imigwaco, kutfola imfundvo, tinhlelo tekucecesha lusha, emanti, gezi kanye nekusekelwa kwemabhizinisi lamancane.  

Emagalelo ladzinga umbiko edluliselwe kumatiko ahulumende kute kutsatfwe sinyatselo.

Malunga Lahloniphekile,
Tivakashi letikhetsekile naletihloniphekile,

Siyaphindza futsi siyahlangana ngesikhatsi sesimo lesimatima semnotfo.

Kuleliviki Sikhwama Semali Semave Emhlaba sehlele ku-3,5%, kukhula lokucatjangelwako kweSamba Semkhicito Wasekhaya wekukhula kwemnotfo wemhlaba wonkhe nga-2015. 
Inhloso yetfu kukhulisa umnotfo nga-5% nga-2019 isengotini, ngenca yekukhula lokwenteka kancane emhlabeni wonkhe kanye netinkinga letilapha ekhaya temandla, emakhono, tekutfutsa kanye nekuhambisa timpahla letisemkhatsini waletinye.

Nanobe kunjalo, simo sitsembisa kakhulu ematfubeni emisebenti.  Emalangeni lamabili lengcile, Lihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika likhulule tibalo tekucashwa tekota yekugcina yanga-2014.

Umbiko ubonisa kutsi nyalo sekunetigidzi leti-15,3 tebantfu labacashiwe eNingizimu Afrika.  Imisebenti ikhule nge-203 000.

Kusisa kwetfu ekucasheni lusha nako kuveta titselo.  Sephulelo Semtselo Wekucasha lesetfulwa emnyakeni lowengcile lebesicondziswe kakhulu kulusha sitfutfuka kahle kakhulu.  

Kute kube nyalo bacashi laba-29 000 bacele sephulelo setigidzigidzi leti-R2, labacele sephulelo sebantfu labasha lokungenani laba-270 000.

Ngamemetela luhlelo lwemgomo wematfuba emsebenti latigidzi letisitfupha esikhatsini lesiminyaka lesihlanu emnyakeni lowengcile.  

Kute kube nyalo sesivule ematfuba emsebenti langetulu kwe-850 000.  Loku kusho kutsi sisondzele ekutseni sihlangabetane nemgomo wemnyaka wematfuba emsebenti lasigidzi. 
Ngetulu kwaloko, tinhlelo tetfu tesimondzawo letinjengeKusebenta Ngetibi, Kusebenta Etindzaweni Letinemanti, Kusebenta Ngemanti kanye neKusebenta Ngemlilo kuvule ematfuba emsebenti langetulu kwe-30 000 futsi kuhlose kuvula langetulu kwe-60 000 phakatsi kwemnyakamabhuku lotako. 

Bantfu bakitsi,

Umnotfo wetfu udzinga kukhushulwa kakhulu.  Sifisa kwabelana nani emaphuzu layimfica eluhlelo lwetfu lwekusheshisa kukhula kanye nekuvulwa kwemisebenti. 

Ngunankha:
1. Kusombulula insayeya yemandla.
2. Kuvuselela tekulima nekulungiswa kwemikhicito yalokulinyiwe.
3. Kutfutfukiswa kwenzuzo nobe kwengetwa kwentsengo yetimbiwa tetfu.
4. Kuphumelelisa ngemphumelelo leyengetiwe Luhlelo Lwekwenta Inchubomgomo Yetetimboni (i-IPAP). 
5. Kukhutsata kusisa kuluhwebo lolutimele.
6. Kunciphisa kungaboni ngasolinye etindzaweni temsebenti.
7. Kuvulela ematfuba Emabhizinisi Lamancane Lasemkhatsini Nendzawo kanye Nalamancane Kakhulu (ema-SMME), tinhlangano telubambiswano, emabhizinisi asemalokishini nasemaphandleni. 
8. Tingucuko kuhulumende nekusimamisa indzima yetinkampani tembuso, sakhiwonchanti seThekhinoloji Yelwati Lwetekuchumana (i-ICT) nobe kwandziswa kwe-broadband, emanti, kutfutfwa kwendle, kanye nesakhiwonchanti setekutfutsa 
9. I-Operation Phakisa ihlose kukhulisa umnotfo waselwandle kanye naleminye imikhakha. 

Bantfu bakitsi,

Nyalo live libukene netinkinga letimatima temandla lokuyintfo lesihibe ekukhuleni kwemnotfo nalesitsikameto lesikhulu kuwo wonkhe umuntfu loseveni.

Kuncoba lensayeya kuyintfo lesembili eluhlelweni lwetfu.  Senta konkhe lesingakwenta kute sisombulule insayeya yemandla. 

Bantfu bakitsi,

Hulumende wenta konkhe longakwenta kute abukane nenkinga yekuswelakala kwemandla eveni. 

Siyacaphela kutsi lesi sikhatsi lesimatima mbamba, kepha sitakwedlula ngobe kukhona emachinga lesinawo ekubukana nalenkinga. 

Sente luhlelo lolufaka ekhatsi tinyatselo tesikhatsi lesifishane, sikhatsi lesisemkhatsini nendzawo kanye netesikhatsi lesidze.

Luhlelo lwesikhatsi lesifishane nelwesikhatsi lesisemkhatsini nendzawo lubandzakanya kutfutfukisa kulungiswa kwetiteshimandla tagezi taka-Eskom, lokutakwandzisa umtsamo wekuphehla igezi kanye nekusingatsa sidzingo lesikhulu sagezi.   

Luhlelo lwesikhatsi lesidze lubandzakanya kucedzela luhlelo lwetfu lolukhulu lwekwenta emandla lenele lwesikhatsi lesidze. 

Sitawucala ngekusimamisa simo setimali saka-Eskom kute simente akwati kusebenta kahle kulesikhatsi sanyalo.  Kuloku, Hulumende utawugcina kutibophetela kwakhe ngekutsi anike Eskom imali lecishe ibe tigidzigidzi letinge-R23 kumnyakamabhuku lotako. 

Licembu Lelikhetsekile Lekubukana Nalokuphutfumako lelasungulwa yiKhabhinethi ngeNgongoni lisebenta matima ngekubambisana ne-Eskom, kute lisimamise luhlelo lwekuniketa gezi kanye nekubukana nekucinywa kwegezi. 
Phakatsi kwalesikhatsi, kufanele sisebente ndazawonye kute sitfole tisombululo.

Sicela bonkhe bantfu, emakhaya, timboni kanye nematiko ahulumende kutsi onge gezi kute kuncishiswe sidzingo sekutsi kucinywe gezi.  

Litiko Letemisebenti Yesive liyalwe kutsi licinisekise kutsi tonkhe takhiwo tahulumende tonga emandla.  Ngenca yekukhuphuka kwetindleko tedizili, i-Eskom iyalwe kutsi intjintje kudizili iye ekusebentiseni gezi njengemtfombo wemandla lasetjentiswa ngetiphehli.

Emakhaya nawo futsi akhutsatwa kutsi antjintje kusukela kugezi aye egesini nangabe apheka, afutfumeta kanye nasekwenteni leminye imisebenti.  

Kwakhiwa kwetiteshimandla tegezi letinsha letintsatfu, iKusile, iMedupi kanye ne-Ingula, kutakwengeta ema-megawatt la-10 000 emtsamo kugridi yavelonkhe. 

Kufuna leminye imitfombo yemandla nako kuyachubeka.          

Kwanyalo hulumende sewutsenge ema-megawatt la-4 000 kuBakhiciti Bemandla Labatimele, labasebentisa emandla lavuselelekako. 

Ematfuba ekucala lamatsatfu enchubo yekutsenga emandla lavuselelekako ahehe ngetulu kwetigidzigidzi leti-R140 kubasisi labatimele. 

Samba lesingema-megawatt  la-3 900 emandla lavuselelekako siye futsi satfolwa, ngemiklamo lenge-32 lenemtsamo longetudlwana kwema-megawatt la-1 500 lacedziwe futsi achunyaniswe negridi.  

I-Eskom icedzile kwakha sakhiwo se-Sere Wind Farm, lese ivele yenta ema-megawatt la-100 kugridi, lokungetulu kakhulu kuloko bebakuhlosile nangabe yetfulwa ngeNdlovulenkhulu kulomnyaka.  

Hulumende futsi ucale kutsenga ngeNgongoni 2014, ema-megawatt la-2 400  emtsamo wegezi lesha lephehlwa ngemalahle, levela kuBakhiciti Bemandla Labatimele. 

Inchubo yekutsenga ema-megawatt  la-2 400 egesi lesha lephehlwa ngemalahle itawucala ngekota yekucala yemnyakamabhuku lomusha.  

Samba sema-megawatt la-2 600 emtsamo wegezi lephehlwa ngemanti itawutfolwa esigodzini se-SADC.  

Mayelana neluhlelo lolukhulu lwemandla lwesikhatsi lesidze, sitawuchubeka nekufuna igesi, i-oyili, inozi, igezi lephehlwa ngemanti kanye nangaletinye tintfo njengencenye lehlangene yemandla. 
INingizimu Afrika itungeletwe ngemave lanegesi lenyenti, futsi siye satfola tinsalela tegesi lephuma ematjeni ngaphansi kwemhlaba (isheligesi) esigodzini setfu sase-Karoo.   

Luhlelo Lwemnotfo Waselwandle i-Operation Phakisa, lwetfulwa emnyakeni lophelile, futsi lwetsembisa kuveta imitfombo ye-oyili negesi leminyenti, lokutakuba lusito lolukhulu eveni letfu kanye nasesigodzini setfu. 

Hulumende futsi ufuna kutsenga ema-megawatt la-9 600 eluhlelweni lwekwakha inozi njengobe lwemukelwe Eluhlelweni Lwemtfombo Lohlanganisiwe 2010-2030.

Kunyalo hulumende usayine Tivumelwano Letihlanganisa Bohulumende kanye nekwenta tifundvosikolo Tekubukisa umtsengisi lapho emave lasihlanu etfula khona tetfulo tawo ngenozi.  

Lawa afaka ekhatsi i-United States of America, i-South Korea, i-Russia, i-France kanye ne-China.  

Onkhe lamave atawungenela inchubo yekutsenga nekutsengisa lefanele, lesobala, nalenekuncintisana ekukhetseni umlingani lokahle kakhulu nobe balingani bekwenta luhlelo lwekwakha inozi.   

Umgomo wetfu kuchumanisa iyunithi yekucala kugridi nga-2023, lokutakuba ngesikhatsi sekuyekela kusebenta kwencenye yemishini yemandla lemidzala yaka-Eskom.   

Mayelana negezi yemanti, Umklamo we-Grand Inga Hydro-electrical ubambisene ne-Democratic Republic of Congo itawuphehla ema-megawatt langetulu kwa-48 000 egezi lehlobile lephehlwa ngemanti.  INingizimu Afrika itawutfola ema-megawatt langetulu kwe-15 000 kulo mklamo.   

Ngekutisimamisa lokuchubekako, Hulumende utakwakha kubambisana lokukahle kwekutfutfukisa emakhono nemave lesitawubambisana nawo Eluhlelweni Lwekwakha Emandla, ngesikhatsi lesifanako sibe sikhicita emakhono lapha ekhaya. 

Bantfu bakitsi,

Kusekhona emakhaya latigizi leti-3,4 eveni langenawo gezi.

Nge-SoNA yangeNhlaba 2014, ngamemetela kutsi kusekelwa kwesakhiwonchanti kutakwentiwa kubomasipala labatsite eveni.    

Lusito lwemali luniketwe kute kufakwe gezi kubomasipala labalandzelako ngemnyakamabhuku wanga-2015/16:
Masipala Wesigodzi sase-Amathole, Masipala Wesigodzi sase-Umzinyathi, Masipala Wesigodzi sase-Alfred Nzo, Masipala waseLukhanji kanye naMasipala Wesigodzi sase-OR Tambo.         

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Ngesikhatsi sisabukana netinsayeya temandla eveni letfu sidzinga futsi kutsi silwe nekwebiwa kwetintsambo tagezi.   

Hulumende utakwetfula tinyatselo letimatima tekubukana nalobugebengu lobubi.  

Bantfu bakitsi,

Ngalomnyaka wekugubha iminyaka lenge-60 Yemculu Wenkhululeko, umhlaba ungulenye yetintfo letibaluleke kakhulu letidzinga kunakwa ekulungisweni bubi lobentiwa esikhatsini lesengcile.  

Emnyakeni lophelile, siphindze savula litfuba lesibili lekufaka ticelo tekubuyiselwa umhlaba. Ticelo tekubuyiselwa umhlaba letingetulu kwe-36 000 tiye tafakwa kuvelonkhe futsi lusuku lwekugcina lwekufakwa kwato ngu-2019.

Sisahlola futsi luhlaka lwenchubomgomo ye-50/50, loluhlose kuniketa bantfu labahlala emapulazini nalabasebenta kuwo emalungelo latsite.  Kutawukhetfwa emabhizinisi ekulima lange-50 njengemklamo wekuhlola.

Mayelana nemitsetfo yetfu lemisha lehlosiwe, umkhawulo lomkhulu webunikati bemhlaba utawubekwa ube ngemahekhithare la-12 000. 

Bantfu labavela emaveni angaphandle ngeke bavunyelwe kutsi babe nebunikati bemhlaba eNingizimu Afrika kodvwa batokwati kutsi bangacasha sikhatsi lesidze. 

Mayelana naloku, Umtsetfosivivinyo weMtsetfo Wekuba Nebunikati Bemhlaba utakwetfulwa ePhalamende kulomnyaka. 

Ngeluhlelo Lwekubuyiselwa Kwemhlaba, emahekhithare langetulu kwe-90 000 emhlaba aniketwe balimi bemapulazi lamancane, bahlali basemapulazini kanye netisebenti letihlala emapulazini.

Inchubo yekusungula Lihhovisi Lemhloli Jikelele Wentsengo Yemhlaba iyachubeka, leyentiwa ngekuvumelana neMtsetfo Webungako Belinani Lemphahla.
Nangabe selikhona umtsetfo utawuyekela kutsembela endleleni Yemtsengi Lofisako-Umtsengisi Lofisako mayelana nemhlaba lofunwa ngumbuso.  

Bantfu bakitsi,

Kulima kungabangela kutsi kube nekukhula kanye nekudla lokwenele.     

Sisebenta nemkhakha wangasese ekutfutfukiseni Luhlelo Lwekwenta Inchubomgomo Yetekulima lotakwenta emahekhithare lasigidzi sinye emhlaba longasentjentiswa ngalokugcwele kutsi ukhicite ngalokugcwele esikhatsini seminyaka lemitsatfu letako.  

Phakatsi kwetinyatselo letimcoka kulomnyaka, sitawutfutfukisa kwakhiwa kwemapaki etekulima nobe tihlangano telubambiswano kanye nemaklasta kumasipala wesigodzi ngasinye kulabaphuye kakhulu kute kuguculwe iminotfo yasemaphandleni. 

Lusito lwekucala lwemali letigidzigidzi leti-R2 ibekwe eceleni kutsi yente Lipaki Letekulima.

Sitakwandzisa ngalokwengetiwe kulungiswa kwetintfo letilinyiwe letitfunyelwa ngaphandle kwelive lebekusoloku kukhula ngesivinini ikakhulu etimakethe letinsha tase-Afrika kanye nase-China. Nangabe sibekisa, sesicedzile kwenta tivumelwano tekuhwebelana ngetekulima kute sitfumele emaveni angaphandle ummbila nemahhabhula waseNingizimu Afrika kanye  e-China.   

Kutfumela ngaphandle kwelive emahhabhula kuphela kucatjangelwa kutsi kutawukwenta tigidzi leti-R500 ngekwemali yangaphandle esikhatsini lesiminyaka lemitsatfu.

Indzaba lenhle yekucocwa ngetekulima yimphumelelo lebekhona yalabanye balimi betfu labasafufusa kanye nebanikati betivandze. 

KuMasipala Wesigodzi saseVhembe eMusina, Hulumende waseLimpopo usekele kuyiKlasta yase-Nwanedi lenebalimi laba-300 labalima tibhidvo kumahekhithare lengetudlwana kwe-1 300 ngetinjongo tekutsi bawatsengise.  

LeKlasta seyivele icalile kwakha imisebenti lengetulu kwe-2 500 njengobe kulima tibhidvo kudzinga umsebenti lomnyenti.  

Siyajabula ngekuba khona phakatsi kwetfu lamuhla, lowine Umklomelo Wekuba Ngusomabhizinisi Lomsikati Losembili Kutekulima wanga-2014, Nks Nokwanele Mzamo, losuka e-Kirkwood eMphumalanga Kapa.     

Somlomo Lohloniphekile kanye naSihlalo Lohloniphekile, 

Tinyatselo tetfu tekusekela umkhakha wekukhicita tiveta titselo.               

Luhlelo Lwekusisa Etimotweni lwetfu luye lwavulela luhwebo lolutimele kutsi lusise tigidzigidzi letinge-R24, 5 futsi luyenta kutfunyelwa emaveni angaphandle kwetimoto kanye netinsimbi tetimoto letibita tigidzigidzi leti-R103 nga-2013.

Siye sakha umkhakha wetimoto losezingeni lemhlaba kulivekati lase-Afrika lotfumela umkhicito wayo emaveni angaphandle langetulu kwe-152.  

Umkhakha wesikhumba kanye neweticatfulo nawo futsi uye wakhula wafinyelela ezingeni lapho ukhicita  ticatfulo letitigidzi letinge-60, futsi letitfunyelwa emaveni angaphandle tikhule nge-18% lokube nenzuzo lenkhulu esilinganisweni setekuhwebelana.

Inkhomfa Yetive Letihlangene Yetekuhwebelana Nekutfutfukisa ibonisa kutsi iNingizimu Afrika yenta lokuphindziwe Ekusiseni Lokucondzile Kwasemaveni Angaphandle kwaya kutigidzigidzi leti-R88 nga-2013 ngesikhatsi tinkhomba tanga-2014 nato tikahle.  

Umkhakha wetekukhicita ushayeke matima ngeSimo Lesibucayi Setetimali.

Hulumende ufake tigidzigidzi letingetulu kwe-2, 8 etinkampanini talomkhakha, ngekusebentisa Luhlelo Lwekukhulisa Kuncintisana Kutekukhicita.  

Sijabula kakhulu ngekusabela kwebakhiciti betfu labanye, bafake tigidzigidzi letingetulu kwe-R12,4 ekusiseni kuluhwebo lolutimele. Kuyindzaba lenhle kakhulu mbamba kuyicoca. 

Ngetulu kwaloko, kute sichubekisele embili ingucuko, siye setfula luhlelo lwekutfola kanye nekutfutfukisa Timboni Tebantfu Labamnyama kuleminyaka lemitsatfu.  

Bantfu bakitsi,
Ngenca yemphumelelo lengaka kutekukhicita lesibe nayo, sisondzele ekubeni sente intfutfuko emgomeni wetfu wekusheshisa kukhula. 

Somlomo Lohloniphekile kanye naSihlalo Lohloniphekile, 

Kute sihehe emakhono angaphandle emnotfweni wetfu lokhulako, sitawuvula inkhulumiswano yalabatsintsekako labahlukahlukene ngeNchubomgomo Yekutfutsa. 

Sitawushesha futsi kuhlola imitsetfo yemvume yekungena eveni kute sikwati kulinganisela emkhatsini wekuphepha kwelive kanye nekukhula kutekuvakasha.  

Bantfu bakitsi kanye nebangani,

Ku-SoNA yangeNhlaba 2014, ngakhuluma ngesidzingo sekusimamisa umkhakha wetetimayini kanye nekutfutfukisa simo sekusebenta lesikahle.  

Besinekukhatsateka ngaleso sikhatsi, ngenca yekwandza kwetiteleka letindze futsi ngalesinye sikhatsi betiba nebudlova. 

Kusebentisa tinhlelo letinyenti letingaphansi Kweluhlaka Lwesivumelwano Setimboni Tetimayini Letilondvolotekako, kwente kutsi kube khona kusimama lokuncane kanye nelitsemba emkhakheni wetetimayini, lokungumgogodla wemnotfo wetfu. 

Tinhlangano Tekulwa Nebugebungu Kutetimayini takhiwe etifundzeni taseNyakatfo Nshonalanga, eLimpopo, eFreyistata, eMpumalanga kanye naseGauteng.  

Hulumende utawuphumelelisa tivumelwano letafinyelelwa nemabhizinisi kanye netisebenti, lokufaka ekhatsi kucabangela indzaba yemholo lophansi kuvelonkhe. 

Siye futsi senta kutibophetela ku-SoNA yemnyaka lowengcile ngekutsi sivuselele emadolobha etimayini futsi intfutfuko lenyenti iye yentiwa. 

Samba setigidzigidzi le-R2,1 sibekelwe eceleni lenjongo lenetigidzi leti-R290 letivunyelwe kutsi tilungise tindzawo letingakakhiwa kahle eMpumalanga, eNyakatfo Nshonalanga, eGauteng, eNyakatfo Kapa, eLimpopo kanye naseFreyistata. 

Tindzawo leti-133  letingakakhiwa kahle tiyahlolwa nobe kulungiselelwa kutsi tilungiswe ngekusebentisa Luhlelo Lwekusekela Kulungisa Lwavelonkhe.  

Emakolishi lange-32 ayalungiswa futsi imiklamo yetindlu lenge-87 iyaphumeleliswa kuwo onkhe emadolobha etimayini labekwe embili.   

Lokubalulekile, Hulumende, umkhakha wetimayini kanye neNhlangano Yemabhange yaseNingizimu Afrika basayine Sivumelwano Semmango sekutfutfukisa tindlu tekuhlalisa bantfu letilondvolotekako.    

Hulumende futsi uyachubeka nekuniketa kusekela kwekutfutfukisa bantfu labasemimangweni yetimayini.  Lokunye kusekela kubandzakanya buchwepheshe lobumayelana neTinhlelo Tentfutfuko Lehlanganisiwe kanye nekutfutfukisa Emazoni Emnotfo Lakhetsekile. 

Emadolobha etimayini nawo futsi ayasitwa ngekutsi kuphumeleliswe Kubuyela Kusicalonchanti echingeni lamasipala lekwetfula tinsita.
Ecinisweni kunyenti lokwentiwako ekwakheni emadolobha etfu etimayini.

Hulumende futsi uhlola kuvumelana kwetinkampani tetimayini nemigomo Yemculu Wetimayini wanga-2014.

Ngaphindzisela emuva ePhalamende Umtsetfo Wekutfutfukisa Timbiwa nePhethroliyamu kute kwentiwe kulungiswa kwalamanye emaphutsa emtsetfosisekelo kanye naletinye tindzaba. 

Bantfu bakitsi,

Ekusabeleni eticelweni temabhizinisi, Hulumende uye wavumela kuhlolwa kweticelo temtselela wesimondzawo, emanti kanye nemalungelo etetimayini futsi uye wabeka umkhawulo lomkhulu waba ngemalanga lange-300 ekutsi konkhe kuniketwa timvume kube sekwentiwe. 

Ngetulu kwaloko, sitakwakha futsi Sikhungo Sekusita Ngekubuta Sematiko Lahlukene lesinako konkhe kute sinake tikhalo kanye netinkinga tebasisi.  

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Umnyaka wanga-2015 utakuba nentfutfuko lengetiwe yemtsetfo wetisebenti lotawutfutfukisa ngalokwengetiwe emalungelo etisebenti.   

Litiko Letetisebenti litawuhlola tinchubo temikhakha yetekulima, temahlatsi tekuphepha tangasese, tetitolo letinkhulu kanye netitolo letincane.  

Silindzele kuphetfwa Kwemtsetfo Wetikhungo Temisebenti wanga-2014 lomisa ngalokusemtsetfweni sikhungo semsebenti wesive.  

Umtsetfo futsi ulawula ngalokusemtsetfweni kutiphatsa kwema-ejensi angasese lafunela bantfu imisebenti  kanye naleticasha tisebenti telitoho, kute kuvikelwe kucashatwa kwalabafuna imisebenti labangacapheli. 

Ngetulu kwaloko, Umtsetfo Wemshwalensi Wekungasebenti wanga-2001 utawuchibiyelwa kute utfutfukise tinzuzo kulabazuzako futsi lokufaka ekhatsi  tisebenti tahulumende ngekusebenta kweMtsetfo.  

Malunga lahloniphekile kanye netivakashi letikhetsekile naletihloniphekile,

Libhizinisi lelincane libhizinisi lelikhulu.  

Hulumende utawubeka eceleni e-30 % wetintfo letifanele teMbuso letitawutsengwa kuma-SMME, etinhlanganweni telubambiswano kanye nakubo somabhizinisi baselokishini kanye nabasemaphandleni.  

Futsi sitawuchubeka sitfutfukise ematfuba elusha.
I-Ejensi Yekutfutfukisa Lusha Kuvelonkhe ikhiphe tigidzi letinge-R25 taya kulange-765 emabhizinisi lamancane ebantfu labasha emnyakenimabhuku  lowengcile kuvelonkhe.

Le-Ejensi iye yabambisana neNhlangano Yekutfutfukisa Timboni (i-IDC) kanye ne-Ejensi Lesita Emabhizinisi Lamancane Ngemali ngekubambisana ngetindlela letintsatfu lokuphumelele ekubeni kube nemali letigidzigidzi leti-R2,7 yebantfu labasha. 

Bantfu bakitsi,

Umnyaka wanga-2015 utawukuba sicalo sesigaba sekucala sekwetfulwa kwe-broadband.  Hulumende utawuchumanisa emahhovisi lakubomasipala betigodzi letisiphohlongo. 
Ngunaba i-Dkt Kenneth Kaunda eNyakatfo Nshonalanga, i-Gert Sibande eMpumalanga, i-OR Tambo eMphumalanga Kapa, iPixley ka Seme eNyakatfo Kapa, iThabo Mofutsanyane eFreyistata, Umgungundlovu ne-Umzinyathi KwaZulu-Natal, kanye neVhembe eLimpopo. 

Hulumende futsi uncume kubeka i-Telkom esikhundleni njenge-ejensi lehamba embili ngekusita ekwetfulweni kwe-broadband.  
Njengencenye yekwengeta ekusheshiseni kukhula, ngekusekela tinkampani tahulumende, tindlelanchubo tiyachubeka kusebentisa lichinga lwengucuko lwemalanga lange-90 letihloselwe kutsi tisimamise timali teTindiza taseNingizimu Afrika (i-SAA). 

Ngako, letinye tindlela letiya emaveni emhlaba letingenti inzuzo titawuyekelwa.  

Kodvwa, loku sitakwenta ngendlela lengeke itsikamete tekuhamba, luhwebo kanye netekuvakasha emkhatsini weNingizimu Afrika kanye nemhlaba. 

Bantfu bakitsi,

Luhlelo Lwekutfutfukisa Sakhiwonchanti Kuvelonke luyachubeka nekuvula ematfuba lamakhulu emsebenti kanye nekubangela kukhula kwemnotfo.    

Emanti abaluleke kakhulu ekukhuleni kwemnotfo kanye nasemphilweni lencono.  Imiklamo lembalwa lehloselwe kutsi yente emanti ekusebentiswa  timboni kanye nemakhaya isesigabeni sekuphumeleliswa nobe sekuhlelwa kulo lonkhe live. 

Imiklamo lemikhulu ifaka ekhatsi Umklamo Wemanti wase-Umzimvubu eMphumalanga Kapa, Lidamu laseJozini eMkhanyakude KwaZulu-Natal  nemiklamo lese-Bushbuckridge eMpumalanga kanye neSigaba Sekucala se-Mokolo Crocodile Water Augmentationo eLimpopo. 

Intfutfuko iyentiwa ekutfutfukiseni ekuniketeni emanti etindzaweni lebetitsintsekile ngekuswelakala kwawo, njengakuMasipala Wesigodzi saseMakana eMphumalanga Kapa, kuMasipala Wesigodzi saseNgaka Modiri Molema eNyakatfo Nshonalanga kanye naseGiyani eLimpopo lapho sigubha khona kwetfulwa kwemanti etindzaweni letinge-55 ngeMphala emnyakeni lophelile.    

Somlomo Lohloniphekile kanye naSihlalo we-NCOP ake ngicele bonkhe eveni kutsi bonge emanti. Litfonsi ngalinye libalulekile. Live lilahlekelwa tigidzigidzi leti-R7 ngemnyaka ekulahlekelweni ngemanti.                        

Ekunciphiseni lensayeya, Hulumende ngeLitiko Letemanti Nekutfutfwa  Kwendle utawucecesha bakhi nobe labasebenta ngemaphayiphi emanti kutsi balungise timpompi letivutako emimangweni lesetindzaweni tabo.        

Siyajabula ngekutsi sibe nesivakashi setfu lesikhetsekile, lowine kuBomake Umklomelo Wekonga Emanti, Nks Mapule Phokompe losuka eMahikeng eNyakatfo Nshonalanga.  
Bantfu bakitsi,

Luhlelo lwesakhiwonchanti luyachubeka nekukhulisa luhlelochumana lwetekutfutsa kanye nekwenta ncono imigwaco lokuluphawu loluhle lwekukhula kwemnotfo. 

Litiko Letekutfutsa litawucitsa cishe tigidzigidzi leti-R9 Ngekusita Ekulungiseni Imigwaco Yesifundza nobe eLuhlelweni lweSihamba Sonke kanye netigidzigidzi leti-11 ekutfutfukiseni nasekulungiseni imigcwaco lengakhokhelwa. 

Tigidzigidzi letingetulu kwaleti-R6 titawusetjentiswa emadolobheni la-13 ekuhleleni, ekwakheni kanye nasekwenteni luhlelochumana lwetekutfutsa lwemmango loluhlanganisiwe ngalesikhatsi semnyakamabhuku.  

Sitawuchubeka futsi ngekwenta ncono sakhiwonchanti setikolwa kanye nesetikhungo temfundvo lephakeme kute sakhe simondzawo lesikahle sekufundza kanye nekufundzisa.  

NgeMtamo Wekwetfula Sakhiwonchanti Setikolwa Lowandzisiwe loyincenye yeLuhlelo Lwesakhiwonchanti Savelonkhe, tikolwa letinsha letinge-92 ticedziwe kute kube nyalo kantsi leti-108 tisakhiwa.  

Cishe tikolwa leti-342 tiye tatfola emanti kwekucala ngca. 

Tikolwa leti-351 tiye tatfola tindlu tangasese letihloniphekile ngesikhatsi leti-288 tiye tafakelwa gezi. 

Siyachuba. Siyasebenta. Silive lelisebentako.
Hulumende uye watfola tindzawo leti-16 tekutsi akhe kuto takhiwo letinsha leti-12 Temakolishi eTifundvo Tebuciko Bemisebenti Yetandla kanye Nekuceceshwa kanye nekulungiswa kabusha kwetakhiwo letikhona letimbili.  

Umsebenti futsi uyachubeka wekutsi kwentiwe emanyuvesi lamatsatfu lamasha sha, i-Sol Plaatje eNyakatfo Kapa, iNyuvesi yaseMpumalanga kanye ne-Sefako Makgatho Allied and Health Sciences University.  

Malunga Lahloniphekile,

Siyachubeka nekwakhela bantfu bakitsi tindlu.  Ngamhlaka-30 Inyoni 2014, samba selinani letindlu letingetulu kwe-50 000 tetfulwa ngetigaba tetindlu temchaso kanye naletingabiti kangako.   

Hulumende futsi utawukwakhela tigayigayi temphi tindlu leti-5 000.  Hulumende futsi utawusebentela ekucedzeni kusilela emuva kwekuniketwa kwebunikati betindlu letakhishwa ngaphambilini kanye nangemuva kwa-1994.

Somlomo Lohloniphekile kanye naSihlalo Lohloniphekile,

Enyakeni lophelile siye setfula letinye tetinhlelo tekuphumelelisa Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP). 

Emnyakeni lophelile setfule i-Operation Phakisa, luhlelo lwentfutfuko lenemiphumela yekuhlela kanye nekusebentisa tinhlelo.   

I-Operation Phakisa kumnotfo waselwandle ihlose kuvula ematfuba emikhakha yemikhumbi, yetihlanti, yekufuya tilwane tasemantini, yetetimayini, ye-oyili negesi, ithekinoloji yetintfo letiphilako kanye neyetekuvakasha.

Sihlele kusisa tigidzigidzi leti-R9,2 ekufuneni igesi ne-oyili esikhumulweni semkhumbi sase-Saldanha lokuyincenye yemtamo we-Operation Phakisa.

I-Operation Phakisa Ekukhuliseni Umtamo Wemtfolamphilo Lokahle luhlose kutfutfukisa kusebenta kahle, kuba yimphumelelo kanye nebuchwepheshe emitfolamphilo.  

Nyalo sitohlola i-Operation Phakisa emkhakheni wetimayini.  Ngiyale Hulumende kutsi abambisane nemkhakha wetimayini ekutfutfukiseni tisombululo letizuzisa tinhlangotsi totimbili kute sizuze kumcebo wetimbiwa tetfu.

Bantfu bakitsi kanye nebangani,

Eminyakeni leyengcile lesihlanu, hulumende wente lokunyenti ekunakekeleni tetemphilo. 

Kulomnyaka, sitakwetfula luhlelo lolukhulu lwekulwa nesifo  semaphaphu (i-TB), sigcile ngalokukhetsekile emimangweni lemitsatfu, tiboshwa letisemajele Ekucondziswa Kwesimilo, tisebenti tasetimayini kanye nemimango lesemadolobheni asetimayini. 

Ekulweni nenkinga yeSandvulelangculazi (i-HIV) kanye neNgculazi (i-AIDS), inkampani leyenta imitsi yahulumende, i-Ketlaphela, yakhiwe futsi itawuhlanganyela ekuniketeni Litiko Letemphilo tidzambisigciwane.   

Somlomo Lohloniphekile kanye naSihlalo Lohloniphekile, 

Kufanele sichubeke nekusebenta matima sindzawonye kute silwe nebugebengu futsi sakhe imimango lephephile.  
Senta intfutfuko ekulweni nebugebengu lobucondziswe kubomake kanye nakubantfwana.  

Luphiko Lombutfo Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS) Lwekuvikelwa Kwebantfwana, Umndeni kanye Nemacala eKudlwengulwa libophe bantfu laba-659 labatfole tigwebo tekudzilikelwa lijele ngekwenta bugebengu lobucondziswe kubomake kanye nakubantfwana.    

Singuhulumende wentsandvo yelinyenti futsi siyacaphela kutsi ummango unelilungelo lekubhikisha.  Nobe kunjalo sicela labo lababhikishako kutsi bahloniphe umtsetfo futsi babe nekuthula njengobe kushiwo kuMtsetfosisekelo. 

Emaphoyisa akwati ngemphumelelo kulawula tigameko leti-13 575 letirekhodiwe tekuthula kwemmango, letihlanganisa tigameko leti-1 907 letihlobene netiphitsiphitsi kanye naleti-11 668 tekuthula.   

Kulwa lokubhekiswe enkhohlakalweni kuyachubeka ngeLikomiti Letindvuna Letihlangene Lekulwa Nenkhohlakalo. 

Hulumende ubeke tikhungo letisikhombisa tekulwa nenkhohlakalo kanye netincenye leti-17 temtsetfo leyentelwe kutsi ilwe nenkhohlakalo.  Loku kubonisa umtamo lomkhulu wahulumende wekulwa nalenkinga eveni.

Emnyakenimabhuku wanga-2013/14, bantfu labange-52 balahlwa ngemacala lafaka ekhatsi tigidzi letingetulu kwa-R5. 

Tisebenti tahulumende letinge-31 tilahlwe ngemacala ekoteni yekucala yanga-2014/15 kanye nemiyalo yenkantolo yekudliwa kwemphahla yelinani letigidzi leti-R340 yatfolakala.   

Kute kuvinjwe inkhohlakalo futsi kutfutfukiswe kuphatsa ngekwetsembeka, ngeNgongoni ngasayina umtsetfo lowatiwa ngekutsi nguMtsetfo Wekuphatsa Nekuphatfwa Kwesive phakatsi kwaletinye tintfo longakuvumeli kutsi tisebenti tahulumende tingenteli Umbuso umsebenti.  

Bantfu bakitsi,

IKhabhinethi yemukele ngemdlandla futsi imitamo lehlanganisiwe yekulwa nelunya lwekutingelwa kwabobhejane eveni. 
Imitamo ifaka ekhatsi kuchubeka sisebenta ngekubambisana nemave labomakhelwane labamcoka, kutfutfukiswa kwekutfola lwati kanye nekwandisa kuvikelwa kweticiwi netindzawo tekugcina tilwane etifundzeni lapho kunabobhejane khona. 

Hulumende futsi wente intfutfuko lenkhulu ekusunguleni i-Ejensi Lelawula Umnyele, kute ilawule tonkhe tikhumulo tekungena futsi yenta ncono tekuphepha. 
Ekutfutfukiseni ngalokwengetiwe kutfola bomatisi, takhamiti kusukela kulomnyaka titawukwati kufaka ticelo letikhadi-matisi emabhange lasetindzaweni tato ngenca yekubambisana kweLitiko Letasekhaya kanye nalamanye emabhange laseveni.   

Somlomo Lohloniphekile kanye naSihlalo Lohloniphekile,

Kwakha hulumende lonakekelako, lophumelelako kanye nalolalelako kutawuchubeka kubekwe embili.

Ku-SoNA yanga-2014, ngatsi sitawuchubela embili futsi sente timphilo tebantfu labanekukhubateka tibe ncono. NgeNgongoni yemnyaka lophelile, iKhabhinethi ikhulule luhlaka lweNchubomgomo Yavelonkhe Yemalungelo Alabakhubatekile kute ummango uphawule ngayo.   

Bantfu bakitsi,

Hulumende wasekhaya uyindzaba yawo wonkhe umuntfu.  Kufanele siwente usebente. 

Siye setfula luhlelo lweKubuyela Kusicalonchanti kute sitfutfukise kubusa kahle kanye nekuphatsa ngemphumelelo ngekungasaphati, kusebentisa timali tesive ngekuhlakanipha, kucasha tisebenti letinemakhono emsebenti, kanye nekucinisekisa kubasobala kanye nekulandzisa kubomasipala.     

Luhlaka Lwekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemadolobheni Loluhlanganisiwe lolwamenyetelwa ku-SoNA leyengcile ngeNhlaba, lwemukelwe yiKhabhinethi.
  
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kute sifake ligalelo ekwakheni i-Afrika lencono, iNingizimu Afrika iyachubeka nekusekela kuthula nekuphepha kanye nekuhlanganisa umnotfo wesigodzi kulivekati.  

Imiphumela lemcoka lembalwa itfolakele.  

Umbutfo Wemave ase-Afrika Wekusabela Ngekushesha Etinhlekeleleni (ACIRC), kuwo iNingizimu Afrika ililunga lelifaka ligalelo nalelingumsunguli seluyasebenta.  

Umbutfo Wetekuvileka Wavelonkhe waseNingizimu Afrika (i-SANDF) ne-SAPS bayachubeka nekuhlanganyela ngekutimisela ekuvimbeni tingcabano kanye nasekugcineni kuthula kulivekati. 

INingizimu Afrika futsi iyachubeka nekusekela tinyatselo tekusombulula kungaboni ngasolinye eLesotho, e-Sri Lanka kanye nase-South Sudan, letiholwa Lisekela LaMengameli. 

Kubambisana kutemnotfo kanye nebalingani betfu be-BRICS (i-Brazil, i-Russia, i-India, i-China neNingizimu Afrika) kwaciniswa ngesikhatsi sekusayinwa kwetivumelwane tekucala letimbili letihlanganisa bohulumende ngesikhatsi seNgcungcutsela ye-BRICS yesitfupha.   

Leti beKutivumelwano ngeLibhange Lelisha Lekutfutfukisa kanye Nesivumelwano Sekusungulwa Kwesikhwama Semali Lebekelwe Eceleni.

Somlomo Lohloniphekile kanye naSihlalo,

Emave aseNyakatfo latfutfukile ayachubeka nekuba balingani lababalulekile labakahle kuyiNingizimu Afrika ngekutsi ngawo lelive likwati kuchubekisela embili inchubomgomo yalo yavelonke neyemave angaphandle.  Sinekubambisana lokubalulekile neNhlangano Yemave ase-Europe (i-EU) phakatsi kwalokunye, Luhlelo Lwekusisa kusakhiwonchanti saseNingizimu Afrika lufinyelela cishe kusigidzigidzi -R1, 5. 

Kuvuselelwa kweMtsetfo wase-Afrika Wekukhula Nematfuba ngale kweNyoni 2015 kanye nekutibophetela ekusekeleni tinyatselo tekuthula letiholwa yi-Afrika kulivekati kuphakatsi kwemiphumela lebalulekile yeNgcugcutsela yebaholi base-Afrika neMelika labeyibanjelwe eMelika emnyakeni lophelile. 

Bantfu bakitsi, 

Kumave lamanyenti, 2015 uluphawu lwemgubho weminyaka lenge-70 Yemave Lahlangene lokwenta kube nesidzingo lesikhulu sekugucula Umkhandlu Wetekuphepha Wetive Letihlangene kanye naletinye tinhlangano temave emhlaba. 

Bantfu bakitsi,

Emachawe enkhululeko yesive, Moses Kotane kanye na-JB Marks atawungcwatjwa kabusha eNingizimu Afrika ngeNdlovulenkhulu.
Sibonga hulumende kanye nebantfu beNhlangano yase-Russia ngekusigcinela tinsalela temachawe etfu ngesitfunti kuyo yonkhe leminyaka. Kutemidlalo, Licembu laseNingizimu Afrika litawuhlanganyela kuma-All Africa Game e-Congo Brazzaville nga-2015.  

EmaBhokobhoko atawuhlanganyela Endzebeni Yemhlaba yeLibhodi Lebhola Yembhoco Lemave Emhlaba(i-IRB) letawubanjelwa eNgilandi ngeNyoni 2015.  

Licembu lekhilikithi lakulelive (ema-Proteas) ase-Australia naseNew Zealand kuyohlanganyela Endzebeni Yemhlaba yeKhilikithi Yemkhandlu Wekhilikithi Wemave Emhlaba.  Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kufanele njengalokuvamile, basekele emacembu esive. 

Kufanele futsi sibonge iBafana Bafana yetfu.  Ngiyetsemba utawuvumelana nami kutsi nyalo baye bafanela kuyongena kahle kakhulu.   

Bebahlanganiswe nemave latingcweti ebholeni letinyawo futsi bente konkhe lokusemandleni abo. 

Kufanele sibasekele, basente satigcabha.

Malunga lahloniphekile,

Sitawuchubeka kukhutsata indlela yekuphila lenemphilo futsi sicele takhamiti kutsi tiyekele kubhema nekusebentisa kabi tjwala kanye netidzakamiva. 

Mayelana naloku, mhlaka-10 Inkhwekhweti uluphawu lwe-Move for Health Day, sigameko semhlaba wonkhe lesikhutsatwe Yinhlangano Yetemphilo Yemhlaba.  Lelilanga futsi licondzana nemgubho wekubekwa esikhundleni  kwaMengameli Mandela.   

Bantfu bakitsi,
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kunyenti lokwentiwe emnyakeni lowengcile.  Setsemba kutsi emaphuzu etfu layimfica eluhlelo lwekukhulisa umnotfo emnotfweni atawucinisa imphumelelo, futsi akhulise kakhulu kukhula lokudzingekako. 

Phakatsi kwalomnyaka Wemculu Wenkhululeko kanye Nekusebenta Ngebunye Ekutfutfukiseni Inkhululeko Yetemnotfo, sitinikela kabusha ebunyeni nasekusebenteni matima, kute sicinisekise imphumelelo lechubekako eveni letfu lelihle. 

Sisonkhe sichubekisela iNingizimu Afrika embili!  

Ngiyabonga.  

Share this page

Similar categories to explore