IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi SangeLesithathu Wamhlana Ali-7 KuNobayeni Wee-2016

Njengoba umnyaka uphela nje, iKhabinethi ihlanganyela namaSewula Afrika esikhumbuzweni somnyaka wesithathu uMengameli wangaphambilini weSewula Afrika u-Nelson Mandela alala,   njengoba alala mhlana ama-5 kuNobayeni wee-2013.                                                                      

“Izenzo zethu zawokemalanga njengamaSewula Afrika, kufuze ziveze ubunjalo beSewula Afrika obuzakuvuselela buqinise ikolelo yomuntu ehlelweni lobulungiswa, ziqinise ithemba lawo esithunzini somphefumulo womuntu, zihlalele ethembeni lepilo ehle nerhanyazelako yabantu boke.” – Nelson Mandela.

UMadiba wayekholelwa eenrhuluphelweni zomThethosisekelo wekhethu neNembombono yesitjhaba esiphila ngobulungiswa nangokubumbana, okusekela umhlobo womphakathi ekufuze soke sihlale siwusebenzela. Nakuzakwenzeka lokhu, amaSewula Afrika kufuze bona ahlanganyele abumbaniswe yinembombono ehlanganyelweko yomphakathi ongcono.

1. Ukuphunyeleliswa Kwamahlelo Karhulumende
                                                                                                                                           
UmNotho weSewula Afrika                                        

1.1. IKhabinethi iyakubuka ukusebenzisana ngokuzwana nangepumelelo kwesiQhema seSewula Afrika - esibunjwe malunga avela kurhulumende, kumabhizinisi, eenhlanganweni zeensebenzi kunye namaSewula Afrika woke – ngokusebenzisana kobanyana kuzokuvikelwa ubujamo besilinganiso selizwe leSewula Afrika malungana nokuthi likulungele kangangani ukuthi lingagalima imali nokuthi kungenziwa itjalomali kilo. Ngokusebenza ngokukhuthala nokubumbana, umnotho nethemba labasisi linzinzile kileziinkhathi zobudisi bezomnotho.

UMengameli u-Jacob Zuma usungule isiQhema seSewula Afrika ngomnqopho wokuhlanganisa amabubulo ahlukahlukeneko kobanyana asebenzisane ngomnqopho wokuvuselela umnotho, kukhangwe abasisi bekuvulelwe abantu amathuba wemisebenzi.  Imisebenzi emihle le, kufanele isikhuthaze kobana sisebenze khudlwana ngomnqopho wokuragela iSewula Afrika phambili.

1.2. Iinhlangano ezihlola bezilinganise amandla welizwe wokubuyisela iinkwelede nokulungela ukuphatha amasiso, i-Moody’s, i-Fitch Ratings kunye ne-Standard and Poor’s zibeke iSewula Afrika ezingeni elingehla kwezinga lokungasathenjwa ukuthi ingakghona ukubhadela iinkwelede zayo, bekusiselwe kiyo.                                       

Zitjhejiwe iinlilo ezivezwe ngileziinhlangano zokulinganisa; nje-ke thina nabasebenzisani bethu abakhethekileko kezomphakathi siwakhambisa msinyana amagadango wokutjhugulula umnotho wekhethu. IKhabinethi solo isenethemba lokuthi indlela evulwe mTlamo wokuThuthukisa kweliZweloke (i-NDP) nehlelo likarhulumende elilungiselelwa ukulungelelanisa iimali zombuso, kunye nokuphunyeleliswa kweHlelo lamaPhuzu amHlahlandlela aliThoba, kuzakulekelela iSewula Afrika ukuthi ihlale ililizwe elilungele amasiso.

1.3. IKhabinethi itjheja bona iPahla ePheleleko yangeKhaya (i-GDP), ihlume nge-0.2% ngekota yesithathu yomnyaka. Iinjamiso ezibe nesandla khulu ekuhlumahlumeni komnotho njalo, kube ziimayini nekoro yezenjiwa, zeemali, zamabhizinisi akha iinkumba nazithengisako, nezamabhizinisi kunye nemisebenzi karhulumende evamileko.  Zokulima, zamahlathi nezokuthiya ngemanzini zehle nge- -0.3%; umkhiqizo wamafemu wehle nge-3.2%, igezi, irhasi namanzi kwehle nge-2.9%; zerhwebo, zebhizinisi lokugoma nezokulalisa abantu zehle nge- 2.1%. Isomiso solo sisese ngunobangela omkhulukhulu owehlisa umsebenzi ekorweni yezokulima.

1.4. Ukunikelwa kweencwadi zelungelo lobunikazindawo ebantwini beendawo ezihlanu za-Bahurutshe, kungelinye lamaqha wepumelelo ekulu yokubuyiselwa kwabantu iindawo zabo. Leziincwadi zelungelo lobunikazindawo zethulwe nguNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokuBuyekezwa kweeNarha, uNomzana Gugile Nkwinti, ePlasini yeeNyamazana i-Motsane Game Farm esiphandeni se-Zeerust eseTlhagwini Tjingalanga.                                                                                                         

Indawo le ebuyiselwe abanikazi ubukhulu bayo ingaphezulu kwama-54 280 wamahagere; kiyo kukhona nedawo yokufuyela iinyamazana.

Nokuvulwa kwephrojekthi yokulingelela yeSakhelo somThethokambiso ngokuQinisa amaLungelo wabaNtu abaSebenza iNarha (umThethokambiso wokuLinganiswa nge-50/50)  eTlhagwini Tjingalanga ePlasini i-Stars Away e-Ottoshoop, ese-Zeerust, kube mphumela wokwenziwa kwesivumelwano esizakwenza iinsebenzi zamaplasi zihlanganyele ubunikazi bebhizinisi  nosoplasi weplasi leyo.                                                                                                                                                          

1.5. Umthangalasisekelo wamanzi uyingcenye yeHlelo lomBuso lezomThangalasisekelo elizakutjhugulula ubujamo bomnotho wekhethu, ibe ngahlanye kuvuleka namathuba wemisebenzi emitjha, bekuqiniswe nokuphunyeleliswa kwezenzelwa abantu abaphila ngazo.                        

Ukuvulwa kwePhrojekthi i-Mokolo and Crocodile River (West) Water Augmentation, kusitjengiso sokuthi urhulumende uncamile ngokuqalelela iindingo zezakhamuzi. Umthangalasisekelo wokudlulisa amanzi uthelela uMasipaladi weNdawo ye-Lephalale amanzi bewathelela neemPhehligezi zakwa-Eskom (i-Matimba ne-Medupi), nobuTsengelo baManzi be-Zeeland, kunye neMayini i-Exxaro ye-Grootegeluk. Ibuye godu ithelele nesiphande se-Lephalale amanzi avela e-Crocodile River West hlanu kwe-Thabazimbi.

1.6. INdawo yokuTsengela aManzi aLahlwako e-Welgedacht hlanu kwe-Springs e-Gauteng, ikhulisiwe, kobanyana izokukghona ukuqalana nokwanda kwefuneko yokutsenga amanzi alahlwako. UmNyango wezaManzi nezokuHlwengisa ngaManzi   uvuselele ubuTsengelo baManzi aLahlwako be-Oranjeville esiYingi sikaMasipaladi we-Metsimaholo nebe-Leeuwkuil esiphandeni sikaMasipaladi wesiYingi seMfuleni, kobanyana kuzokuphunguka ukusilaphazeka emLanjeni iLigwa. UMasipaladi usebenzise iingidi ezima-R44.4 ukuraga lomsebenzi.

Okhunye-ke kukuthi ubekele ngeqadi imali engaphezulu kwama-R300 weengidi, ezakusetjenziselwa ukuphakamisa amahlelo wokutsenga amanzi angasebenzi kuhle kezinye iingcenye zesifunda se-Gauteng nezeFreyistata.

1.7. IKomitjhini yemiLambo i-Orange-Senqu eThelela emiNye ihlanganele e-Emperors Palace e-Kempton Park njenganje, ukusukela mhlana ama-5 ukuyokufika nakali-9 kuNobayeni wee-2016. Amazwe amalunga weKomitjhini le yiSewula Afrika, i-Lesotho, i-Botswana ne-Namibia.

IKomitjhini le iphumelelisa isakhelelo sokuthelelana amanzi namazwe angale komkhawulo, begodu isebenzela ukuphumelelisa iminqopho yesikhathi eside yesikghudlhu namkha yesikhisi esithelela ezinye.  

1.8. IKundla etja yokuKhulumiselana ngeze-Afrika, i-Africa Trade Week 2016, beyibanjwe ukusukela mhlana ama-28 kuSinyikhaba ukuyokufika nakama-2 kuNobayeni, ngaphasi kommongondaba othi: “Sithuthukisa ITjhuguluko Lokusimelelisa Ubujamo Bomnotho Womphakathi Ngokurhwebelana Kwamazwe we-Afrika Awodwa.”  Lokhu-ke kuvule ithuba nekundla enabileko, nelungeleleneko neqalelela umuntu woke yokukhulumiselana ngezomThethokambiso hlangana kweendawo zokurhwebelana ezihlukahlukileko.

UNgqongqotjhe wezeRhwebo namaBubulo uDorh. Rob Davies ungene emiKhulumiswaneni yokuRhwebelana ngeKululeko emazweni we-Afrika (i-CFTA), esikinyiswe ngesikhathi somHlangano weHlanganisela yamaZwe we-Afrika ebewubanjelwe eSewula Afrika mhlana ali-15 kuMgwengweni wee-2015. I-CFTA inqophe ukuphakamisa ukurhwebelana kwamazwe we-Afrika awodwa, nokwakha i-Afrika elungeleleneko yabantu abalibhiliyoni ne-GDP elinganiselwa ku-2.6 yamathriliyoni wamaDola we-Amerikha.

1.9. Ihlandla lesibili leKundla yeSayensi eSewula Afrika libanjwa ngaphasi kommongondaba othi: "Sivula Imikhulumiswano Ngesayensi,” ukusukela mhlana abu-8 ukuyokufika nakali-9 kuNobayeni e-CSIR International Convention Centrre. Abososayensi, ababethimthetho, abafundi, iimfundiswa kunye nomphakathi babonisana ngeendaba eziphathelene nesayensi, nethekhnoloji kunye namandla wokusungula izinto.                        

Lapha-ke kuqalwe iimfundo zesayensi yomphakathi, kanti-ke iinkulumopikiswano zalapho zikhuluma ngesilinganiso sobuncani bomrholo ongarholwa mumuntu osebenzako, nesibalo sabafundi ekubikwa bona batjhiya iimfundo zabo zeyunivesithi esitikini lapha eSewula Afrika; imibiko ithi bama-60% abafundi abatjhiya iimfundo zabo esitikini emayunivesthi weSewula Afrika, hlangana nokhunye ekukhulunyisanwa ngakho. Ezinye iindaba ekukhulunywa ngazo lapha kuthutha kwabantu eendaweni abahlala kizo nemazweni abahlala kiwo bayokwakha engcenye ngenca yokutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi, imibono neenkolelo zomphakathi ngokugoma okuhlunyeleliswe ngamakhemikhali, ukufumaneka kokugoma, nokuthi isayensi yomphakathi ingalakha njani ingomuso le-Afrika.                 

URhulumende weeNdawo zemaKhaya            

1.10. IKhonferensi yeHlangano yaboRhulumende BeeNdawo YeliZweloke ebeyibanjwe mhlapha, ukusukela mhlana ama-28 ukuyokufika nalili-1 kuNobayeni wee-2016, igcine ngokwenza isibopho ngobutjha sokukhuthaza iHlelo LokuBuyela EmiRajini, nokukhuthaza ipilo nokuphilisana okuqalelela woke umuntu ngokuphumelelisa iSakhelelo SokuThuthukiswa KweeNdawo ZemaDorobheni (i-IUDF). I-IUDF ivumelana beyisekela inembombono yokwakha “amadorobha ekuphilekako kiwo, aphephileko, anemithombo yamandla eyaneleko, alungeleleneko, aqalelela umuntu woke emnothweni nakwazi ukulinganisana namazwe ngamazwe, la izakhamuzi ziba khona nesandla epilweni yokuhlala emadorobheni.           

IJima Lamalanga Ali-16 Lokulwisana Nenturhu Eqaliswe Phezu KwabommA Nabantwana

1.11. IJima LamaLanga Ali-16 Lokulwisana Nenturhu Eqaliswe Phezu Kwabomma NabaNtwana   likhwezelelwa ngaphasi kommongondaba othi : “Ngibala Nami: Ndawonye Sitjhotjholozela ISewula Afrika EnganaNturhu Phambili,”  elivulwe nguMengameli u-Jacob Zuma; kwavulwa nehlangothi elitjha lalo, elithi #365 Days of Activism. Njengengcenye yokuyivula ingeneke lula kibo boke abantu indlela yokufumana izenzelwa zikarhulumende, khulu khulu labo abaqaphazeka lula, ukuvulwa kwesisetjenziswa sokwenza ubulula ekuLamuleni iNturhu yoBulili kabaKhubazekileko eZikweni eliSebenza uBusuku neMini kuzakulekelela abantu abangezwako eendlebeni ukuthi balekelelwe bosomakghonofundwa kileliZiko.  

1.12. IKhabinethi   izisola ngamandla zoke izenzo nommoya wenturhu ezibaselwa mummoya wokuqalela izinto ngahlanye. URhulumende uragela phambili ukulungisa iindaba zokuphephisa abantu abathandana ngobulili obufanako, bezitho zobulili zombili, abatjhugulula ubulili babo kunye nabantu abaphakathi kobulili bobubili.

UmThethomlingwa wokuKhandela nokuKhalima amaCala weZondo neKulumo yezondo, ekusabonisanwa ngawo njenganje, uzakuqinisa ukuphumelelisa ukusetjenziswa komthetho nokubopha abaphambana nomthetho.

ZamaPhilo                                           

1.13. Isikhumbuzo seLanga Lokuyelelisa ngeNtumbantonga EmaZweni NgamaZwe  mhlana li-1 kuNobayeni wee-2016, ngaphasi kommongondaba othi: “Kusezandleni Zethu Ukuqeda Ingogwana yeNtumbantonga (i-HIV) nobuLwele besiFuba (i-TB),”  esidoswa phambili liSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa, siqiniswe kuvulwa kwehlelo elitjha lokulingelela umjovo we-HIV nentumbantonga, obizwa ngokuthi yi-HVTN 702.

IKhabinethi ibawahlela izandla abososayensi beSewula Afrika abadosa phambili kilelirhubhululo eliqakathekileko. Lesisilingelelo sibalwa ndawonye nezikulu kinazo zoke ezikhona ephasini zombelele, kanti-ke sibufakazi bokuthi amakoro amabili, yesayensi neyokwelapha, zisebenza kuhle kangangani.

1.14. URhulumende uragela phambili ngokusebenzisana nabahlanganyeli bakhe -  hlangana nabo ekubalwa nePHILA kunye nomKhandlu oLwisana neNtumbantonga weSewula Afrika – ukuphumelelisa umnqopho wokuthi ekhethwapha kugcine kungasenamuntu onentumbantonga, akhandele nokuthi kungasaba namuntu osezakungenwa yi-HIV, aqede i-TB abe akhuthaze zoke izakhamuzi ukuthi zikhethe kezikwenzako, zikhethe ezizakukghona ukukujamela.                                                                                                                                                                   

ISewula Afrika iphumelele ukuphetha iminqopho yayo yemitjhoga erhobhisa ubukhali bentumbantonga (ama-ARV); nje-ke njenganje sesinehlelo lokulwa netumbantonga elikhulu kinawo woke ephasini zombelele; ngomnyaka wee-2015 babe ziingidi  ezi-3.4 abantu ebebasizwa ngemitjhoga yama-ARV. Siphumelele nesilinganiso ebesiqothelwe sokukhandela ukuthi ingogwana ye-HIV eseengazini zomuntu osebantwini ingadluleli emntwaneni, njengoba sehlayehlile nje isibalo sabantwana abathelelwa bonina ngengogwana le; sehle ukusukela ku-3.5% ngomnyaka wee-2010, sayokuba yi-1.8% ngomnyaka wee-2014.  

Liphungukile nenani labantu abatjha abatheleleka ngengogwana i-HIV ngokuya emsemeni hlangana nelutjha leminyaka yobudala eli-15-24; liphunguke ukusukela ema-410 000 ngomnyaka wee-2011 layokuba ma-330 000 ngomnyaka wee-2014.  Siphungukile nesibalo sabantu abangenwe yi-TB nababulewe ngiyo i-TB, kodwana nokho nanyana kunjalo akhange kuphumeleleke ukusiphungula ngama-50% isibalo sabantu ababulawa yi-TB.

Ngomnyaka weemali ophelileko kuphakiswe amakhondomu wabaduna angaphezulu kweengidi ezima-800, kwaphakiswa newabasikazi aziingidi ezima-20.

Ngejima lokuhlolisela intumbantonga, sebama-35 weengidi abantu esekhe bahlolisela ingongwana yentumbantonga, ngesikhathi esiminyaka emihlanu edlulileko. ISewula Afrika inemitjhini ebizwa ngokuthi ma-GeneXpert engaphezulu kwama-300 esatjalaliswe nelizwe loke nje, kanti-ke kuhlolwe ngayo imitjhini le amahlandla angaphezulu kwe-.2.1 yeengidi. Ngomnyaka wee-2016 uRhulumende weSewula Afrika uthome ukusebenzisa indlela yokulingelela neyokwelapha la woke umuntu one-HIV afakwa ehlelweni lokwelatjhwa ngaphandle kokukhetha ukuthi isibalo se-CD4 yakhe siphasi kangangani.  

Ukulawulwa Kwehlekelele

1.15. Umhlangano waboNgqongqotjhe bamazwe weHlanganisela eseAfrika engeSewula, i-SADC, abaphethe iindaba zehlekelele emazweni wemakhabo, bewubanjwe mhlana ama-26 kuSinyikhaba wee-2016 e-Mauritius, uSihlalo wawo kunguNgqongqotjhe wezokuBusa ngokuBambambisana nezeNdabuko, uNomzana Des Van Rooyen.

Umhlangano loyo uphasise iQhinga lokuLungela nokuthathwa kwamaGadango weHlekelele, babe bavula nesiQhema esithunywe ukuqedelela isiphakamiso sokulungela ukuqalana nehlekelele nesokuvula isikhwama sokuqalana nehlekelele. I-Ofisi eliphethe i-SADC lizakubiza umhlangano ohlanganyelwe boNgqongqotjhe bezeHlekelele nezeeMali, kobanyana bayokubonisana ngesiphakamiso sokuqalana nehlekelele nokuvulwa kwesikhwama sayo.                                                                                                                            

Zelutjha                                                   

1.16. Njengengcenye yehlelo lokuthuthukisa ilutjha, kubanjwe umHlangano weHlandla LesiHlanu weLutjha  eKampeni yamaJoni i-South African Infantry Battalion, e-Kimberley, eTlhagwini Kapa; umHlangano lo ubanjwe ngokuhlanganyela komNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi newezokuVikela naboMakadabona bamaJoni, ngaphasi kommongondaba othi: #40YearsOn – Youth still moving South Africa forward.

Umhlangano lo-ke uhlanganisa iKulungwana yabantu abatjha bemihlobo yoke, abaduna nabasikazi, bamazinga wokuphila ahlukahlukeneko nebamalimi ahlukahlukeneko abavela kizo zoke iimfunda, ngomnqopho wokukhuthaza ukuzazisa ngobuSewula Afrika, nokwakhiwa kwesitjhaba, nokubumbana komphakathi, nommoya wokuthanda ilizwe lekhethu kunye nokuba nelitho ilutjha leSewula Afrika elilenzela ilizwe. Kilomhlangano kuzakukhulunyisanwa ngeentjhijilo nemiraro eminengi ilutjha eliqalene nayo.

Solo kwangomHlangano wokuthoma weLutjha wangomnyaka wee-2012, ilutjha elibe khona kilemihlangano lizibophelele ngamaphrojekthi eendaweni zemakhabo, amaphrojekthi anqophe ukuletha ituthuko. UmHlangano weLutjha lo uvulela abantu abatjha ithuba lokubonisana nelinye ilutjha ngalokho esekhe lakubona, nesekhe kwenzeka ngalo, njengoba abantu abatjhaba babarholi ngendlela yabo eendaweni lapho bahlala khona nje.

UmTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP)

1.17. I-NDP iyinembombono nehlelo lesikhathi eside elisebenza njengomtlamo womsebenzi ekufanele wenziwe kobanyana nakufika umnyaka wee-2030 umphakathi weSewula Afrika ibe sewumphakathi ophumelelako. Ekuwona maqalontanzi we-NDP asisisekelo kuphungula ubuchaka, nokutlhogeka kwemisebenzi kunye nokutjhiyana ngendima kezomnotho.

1.18. IKhabinethi ikhombela woke amakoro womphakathi, amabhizinisi, iinhlangano zeensebenzi kunye neenhlangano ezijamele umphakathi kobanyana zilime yazo indima ekwaziseni nekukhuphuleni ibizotshwayo le-NDP ngokuphakamisa ukuphunyeleliswa kwe-NDP ngokuhlanganyela umsebenzi wokuphakamisa ibizotshwayo okuzakuba namandla wokuphumelelisa umtlamo.

1.19. IKhabinethi ikhe yafoda iinthombe ngomnqopho wokutjengisa isibawo sokuthi akusetjenzelwe ukuthi woke amakoro womphakathi asebenzise ibizotshwayo le-NDP.

2. Iinqunto ZeKhabinethi                                    

2.1. IKhabinethi isekela uNgqongqotjhe wezokuThutha uMma u-Dipuo Peters, ngokunqophisa kwakhe umKhandlu weenTeyitjhi zemiKhumbi eliZweniloke, ngokwesiGaba 79, isigatjana (1), somThetho weenTeyitjhi zemiKhumbi womnyaka wee-2005 (umThetho Nomboro 12 wee-2005), ukutjhugulula isiVumelwano sabaSebenzisi beenTeyitjhi zemiKhumbi kobanyana iKhamphani yeemBaseli  esebenzisa amaQhinga izokwazi ukubulunga iimBaseli eziliTlelezi esiTeyitjhini semiKhumbi se-Saldanha Bay. Isivumelwano sokuqatjha nelayisense yakhathesi yesiKhwama seemBaseli esiHleliweko izakwandiselwa isikhathi ngeminyaka ema-25 ubuncani bakhona kobanyana kuzokuba nesiqiniseko sobunzinzo kezerhwebo nezokusebenza, ngomnqopho wokwenza ibhoduluko lisimelele belibambelele ekorweni ye-oli nekorweni yerhasi.

Lokhu-ke kukhambisana namaqalontanzi karhulumende aphathelene ne-Operation Phakisa ngokuhlumisa umNotho weLwandle neminqopho enabileko evezwe ku-NDP, ukukhuthaza ukuhluma komnotho nokwandisa ukuvulwa kwemisebenzi.                                                                                                                                                             

2.2. IKhabinethi ibikelwe ngephrojekthi “yemiSebenzi ERhabako” ngobujamo bezinto ngaManzi ane-Esidi aPhuma eeMayini, ebekelwe ukusebenza kwesikhatjhana kulingwa ukurarulula umraro waManzi ane-Esidi aPhuma eeMayini edzabeni leemayini zegolide e-Witwatersrand. Ipengu yesikhathi eside izakusetjenziswa ngokweemphakamiso ezibekwe yiKomidi eHlanganyelwe boNgqongqotjhe (i-IMC).                                                                                                                                                       

Njengombana iSewula Afrika ililizwe elinendlala yamanzi nje, iphrojekthi yaManzi ane-Esidi aPhuma eeMayini ikhuthaza ukulondwa kwamanzi nokusetjenziswa kwamanzi ngokubuyelela, kwenziwe nesiqiniseko sokuthi amanzi agonywako atsengiweko akhona ngokwaneleko, kuliswe nokuthembela emanzini amahle kwaphela emisebenzini eyenziwa emafemini. Ukudlula lapho, iphrojekthi le godu isebenzela nokuphungula ukusilaphazeka kwebhoduluko namanye amacaphazelo amambi.

2.3. IKhabinethi iphasise umThethokambiso wezokuHlwengisa ngaManzi womnyaka wee-2016, ukuthi sewungathoma usebenze. Lokhu-ke kuza ngemva kobana kuthethwe isikhathi eside kubonisanwa, kufunwa imibono yoke malungana nomthethokambiso lo.  UmThethokambiso lo ukhuthazela ukuthi ihlalakuhle yabantu kube ngiyo eqalelelwa khulu ngokuthuthukiswa, begodu inethemba elihle ngokukhutjhulwa kwezinga lomsebenzi, amandla wokusungula izinto kunye nethekhnoloji efaneleko ukuqinisekisa ukuthi okwenziwako kuyasimelela, kubambelele ekwenzeni ipilo yabantu abatlhagako ibe ngcono.

2.4. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kweemBalobalo zoBulelesi elizweni lokeli ngamakota amabili wokuthoma womnyaka wee-2016/17, njengobanyana zizokumenyezelwa nguNgqongqotjhe wezamaPholisa uNomzana Nkosinathi Nhleko.  Ukumenyezelwa kweembalobalo zobulelesi qobe ngekota kwenza urhulumende ukuthi akghone ukubeka ilihlo ezintweni eziqothelwe khulu, khulukhulu ukuphungulwa kwemilandu emimbi ebikwako, njengoba kusitjho i-MTSF, begodu iimbalobalwezi zingasetjenziswa njengesiyeleliso sokuthoma sokuqinisa imisebenzi yokukhandela ubulelesi namaqhinga wamahlelo weminyango karhulumende ngokwahlukahluka kwayo.  UNgqongqotjhe uNhleko uzakumemezela iimbalobalo zobulelesi ngaphambi komhla wama-31 kuTjhirhweni wee-2017.

2.5. IKhabinethi iphasise uMbiko wesiBili ngeliZwe ngokuphunyeleliswa komTlolo wamaLungelo neHlalakuhle yabaNtwana (umTlolo wesiVumelwano sabaNtwana) kobanyana uyokwethulwa kuHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU) ngoTjhirhweni wee-2017.

UmTlolo wesiVumelwano sabaNtwana wemukelwa yi-AU ngomnyaka we-1990, begodu ulithulusi elibanzi elibeka amalungelo libe lihlathulule ikambisolawulo esebenza koke, nemithetjhwana elandelwako yobujamo babantwana. UmBiko wesiBili ngeliZwe wethula indima esele yenziwe ngokuphunyeleliswa kwemithethokambiso karhulumende nemithetho yakhona yokuphakamisa, nokuvikela nokuphumelelisa amalungelo wabantwana. Umbiko lo godu wamukela nemizamo eragela phambili yokulinga ukuqinisa ukuphunyeleliswa kwamahlelo namaphrojekthi wokuphakamisa amalungelo wabantwana.  

2.6. IKhabinethi ibikelwe ngomphumela weKhonferensi yeenQhema yeHlandla le-17 ( i-CoP17)  ngesiVumelwano  sokuRhwebelana ngeeNyamazana neeMila   eziseNgozini yokuTjhabalala (i-CITES), ebeyisingethwe yiSewula Afrika ukusukela mhlana ama-24 kuKhukhulamungu ukuyokufika nakama-5 kuSewula wee-2016.

Iinqhema zivumelene ngamagadango ekufanele aphunyeleliswe ngaphakathi kwalokho okuvunyelwe ukwenziwa siVumelwano, ukuqinisekisa ukuthi lihlala lisebenza irhwebo lamazwe ngamazwe elisemthethweni, kupheliswe irhwebo elingasi semthethweni. Iinqhema zibuye zavumelana ngokuthi kufanele sivume ukuthi abantu kufanele bazuze ekusetjenzisweni kwemithombo yamandla wemvelo, ekubalwa hlangana nayo nerhwebo elisemthethweni lamazwe ngamazwe.

2.7. IKhabinethi ivumele   ubujamo beSewula Afrika emikhulumiswaneni yomHlangano weHlandla le-13 we-CoP ukuya esiVumelwaneni sokuHluka ngeMvelo (i-CBD COP13) kunye nerherhokambiso yayo, eyokubanjelwa e-Cancun, e-Mexico ukusukela nakama-4 ukuyokufika nakali-17 kuNobayeni wee-2016.                         

I-CBD COP13 izakuqalelela nanzi iindaba eziqakathekileko ezilandelako: UkuButhelelwa NokuSetjenziswa KwemiThombo YaMandla kunye nokuLungelelwanisa koMehluko wePilo ngaphakathi kwekoro ngayinye nakiwo woke amanye amakoro; noMehluko wokuPhila eLwandle.

2.8. IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziwe ngurhulumende nakasikimela ukukhalima ukusahlelwa kwamaphandle nokulungiswa komraro obangele bona bekwenzeke lokhu.

Ngokulayelwa nokukhanyiselwa yi-IMC ngezokuKhamba kwabaNtu basuka endaweni baye kenye, urhulumende uvule iJima i-Operation Fiela, lona elikghonileko ukulawula inturhu ebesele ibonakala ikhona. Ukusukela mhlana li-1 kuVelabahlinze ukuyokufika nakama-30 kuKhukhulamungu wee-2015, kuphunywe amajima ama-702, ngawo kwabotjhwa abasolwa abazii-9 741; kilababasolwa-ke, abazii-3 158 babo bamaphandle.

Iphenyo ngonobangela wokusahlelwa kwamaphandle lithole ukuthi kuphakeme ukubangisana ngamathuba wokuzuza emnothweni wekhethu, kubangwa nemithombo yamandla nezenzelwa zombuso hlangana kwamaphandle nabantu bekhethu beSewula Afrika abatlhagako, abangasebenziko, abahlala emalokitjhini nemitlhatlhaneni.                              

Ukuqedelelwa kokuvunyelwa komBikomthethokambiso wezokuFuduka kwabaNtu basuka eNdaweni baye kenye emazweni ngamazwe kuhlelelwe inyanga kaNtaka wee-2017, kanti-ke umBikomthethokambiso uzakuphatha nekambisolawulo “YeliZwe LokuThoma EliPhephileko” ezakulekelela ukulawula abaphalali nabantu abakhombele ukukhoseliswa lapha eSewula Afrika. IKhabinethi ibuye yaphasisa nomThethomlingwa oTjhugulula umThetho wabaNtu abakhombele ukukhoseliswa, ngenyanga kaKhukhulamungu wee-2015 kobanyana uyokwethulwa ePalamende, kanti-ke  umNyango wezangeKhaya wethulele i-SADC umtlolo, ukhombela imikhulumiswano emalungana nokuthi kungasetjenzwa njani ngendaba yemikhambo yabantu basuka endaweni baye kenye, kilesisiphande esingaphasi kwayo i-SADC.

E-Lebombo, eseMpumalanga, ngomnyaka wee-2015 kutholakele indawo hlanu komkhawulo lapho kuzakwakhiwa khona indawo yokusiza abantu ababawa ukuzokubhaca lapha eSewula Afrika.

2.9. IKhabinethi ikhanyiselwe nangezamva nje ngokuphunyeleliswa kweHlelo lokuHlunga eliZweni lOke, elivezwe ngemininingwana yalo emBikweni womNyaka ngokuHlungwa wee-2016 ukuya kowee-2017, yabuye yavuma nomTlamo wesiThandathu wokuHlunga eliZweni lOke ngowee-2017 ukuyokufika kowee-2018.

IRherho lokuHlunga leliZwe lOke lakhelelwa kurhulumende woke, begodu libuthelela ubufakazi obuzakulandela iingaba zokuhlungelwa zomnotho ezili-16:  ezisithandathu iingaba zokuhlungelwa zokulima nokufuya/ukuhlungwa kweendawo zemakhaya; iingaba ezilikhomba zokuhlaliswa kwabantu kunye nemebhe yobufakazi; iingaba ezihlanu zokuhlunga abantwana; neengaba ezine zokuhlungela zokuphepha (nezinye iingaba ezimbili ezitja ezisathomako).

IKhabinethi ibuyelele ngobutjha ivuselela ekhe yakutjho ngokuthi iminyango kufanele bona ikhuphe imali efunekako ezakusetjenziselwa ukutjheja nokuhlunga okuhle, ukuqinisekisa ukuthi amahlelo asebenza kuhle ngepumelelo.  

2.10. IKhabinethi ibikelwe ngalokho okufunyenwe bekwaphakanyiswa lirhubhululo ebelisenziwa mNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha (i-DPSA) malungana nokuthi kufikeka lula kangangani emazikweni wokusiza umphakathi abizwa ngokuthi ma-Thusong Service Centre, ngenca yobujamo bendawo la akhiwe khona amaziko la.                              

Amaziko lawa phela maziko karhulumende asiteyitjhi sinye la kutholakala khona loke ilwazi ngezenzelwa zomphakathi.

Irhubhululo liphakamisa ukuthi amaZiko la asatjalaliswe ngendlela efanako nelinganako, kuhlanganiswe indawo neendawo eziqakathekileko la kufumaneka khona isizo likarhulumende, kobanyana bazokwanda ngendlela ekungakghonakala ngayo abantu abakghona ukufika la kunamaziko bayokufuna isizo lezenzelwa, kuphunguke nebanga abalikhambako neendleko zendlela abazibhadelako nabayokufuna lelisizo lezenzelwa; kunciphe nesidingo sokungezelelwa komthangalasisekelo. Ngaphezu kwalamaZiko weThusong, ali-197 akhona njenganje, irhubhululo lifumene labe lafakaza ukuthi angezelelwe ngamanye ama-67, la ukutholakala kwesizo kufuze kwenziwe khona ngcono kobanyana kuzokugcineka iimfuno neendingo zesitjhaba, bekuphunguleke namabanga abantu abawakhambako nabayokufuna isizo emaZikweni la.

2.11. IKhabinethi ibikelwe ngemibandela yomlayelo okatelelekileko wokwakha amandla wekghono lokusebenza, namalanga wokufundiswa akatelelekileko kunye neemfuneko eziphezulu zokufika eZingeni labaPhathi abaPhezulu (i-SMS). Lokhu-ke kuzakwenza ubungcono ngekhwalithi yeensebenzi ezizakusebenza lapho, ekuyinto eqakatheke khulu emandleni wekghono likarhulumende nawuzakuphumelela kuhle umsebenzi urhulumende ekufanele awenzele abantu njengoba anesibopho sokwenza njalo nje, abe afake nesandla kilokho okuqalwe yi-NDP ekwakhiweni kombuso okghonako nothuthukisako.

2.12. IKhabinethi iphasise ukukhutjhulwa ngama-2.5% komrholo wamalunga weKomitjhini yamaLungelo wobuNtu   eSewula Afrika, ukusukela mhlana li-1 kuSihlabantangana wee-2016.

3. ImiThethomlingwa                               

Ikhabhinethi ivumele ukwethulwa kwemithethomlingwa elandelako ePalamende:

3.1. UmThethomlingwa wobuLelesi ngeThungelelwanohlanganiso (Cybercrimes) kanye newokuVikeleka kuThungelelwanohlanganiso (Cybersecurity) womnyaka wee-2016, ozokuqinisa umthethomlingwa wezobulungiswa wezobulelesi njengombana ufanekiswe ku-NDP, ngokulwa nobulelesi bethungelelwanohlanganiso, nokukhuphula umthamo wokuqalana nokuphephiswa nokuvikeleka kwemithangalasisekelo yelwazi eqakathekileko.

Ufaka isandla ekwakhiweni komphakathi ophephileko njengombana kuvezwe ku-NDP. Kilokhu, urhulumende uzibophelele ngokuthatha amagadango wokwakha ukuzithemba nokwethemba ukusebenzisa iThekhnoloji yokuKhulumisana ngeLwazi evikelekileko.

3.2. UmThethomlingwa wamaBandla wokuGweba ngokwesiNtu womNyaka wee-2016, ufaka isandla ekuphumeleliseni ubujamo obuphathelene nokukhula kwenarha, ukukghona kwayo kanye nokuziphatha kwayo ngokulawula umsebenzi nendima elinywa makhosi ekubarholi bendabuko ekusombululeni imibango, ngokuya ngokomThethosisekelo weSewula Afrika.    

Lokhu kuzokwenza ngcono ukufikeleleka kweensetjenziswa zobulungiswa ngibo boke abantu ngomnqopho wokuthuthukisa ubudlelwano bomphakathi.

3.3 UmThethomlingwa wokuTjhugululwa kweKambiso yezoBulelesi womnyaka wee-2016, etjhugulula umThetho weKambiso yezoBulelesi, 1977 (UmThetho Nomboro 51 womnyaka we-1977).

Amatjhuguluko la anikela amakhotho umbono ovulekileko nakakhupha imiyalelo malungana neenqhema ezisengozini, ekubabantu abanokukhubazeka ngokomkhumbulo. Amakhotho azakusizwa ukuthatha iinqunto ezifaneleko ngokomthetho nangokwekambiso elungileko ezizobe zidzimelele emibikweni yebandla lezazi ezizabe zijameleke ngokufaneleko.

4. Iminyanya Ezako                                      

4.1. UMengameli we-Zambia u-Edgar Lungu uvakatjhele eSewula Afrika ngeVakatjho loMbuso kusukela mhlana abu-8 ukufika nakali-9 kuNobayeni wee-2016. Kulindeleke bonyana iKomitjhinini yasaFuthi eHlangeneko hlangana kweenarha ezimbili lezi ihlonywe, leyo ezakuqalelela isiVumelwano sePhasi loke somnyaka we-1996 kanye nesiMemezelo sokuHlosiweko somnyaka we-1999 esizakuphumelelisa iimvumelwano ezincambili.  

Iinarha ezimbilezi zinobudlelwano obuhle obuncambili nakezomnotho, kanti i-Zambia solo isese ngelinye lamazwe amathathu akhamba phambili ngobudlelwano obuhle bokurhwebelana neSewula Afrika enarhakazini ye-Afrika.  

Ipahla ephuma eSewula Afrika isiya e-Zambia ngomnyaka wee-2014 beyibiza amabhiliyoni ama- R29.5, kuthi ebuya e-Zambia ingena eSewula Afrika ifikelele kumabhiliyoni ama-R3.6.

4.2. IKhabhinethi ivumele iSewula Afrika bonyana ibambe umButhano weeNkhulu ze-Afrika zeThekhnoloji yokuKhulumisana yeLwazi yomnyaka wee-2017 ngokuhlanganyela ne-AfricanBrains ngoVelabahlinze wee-2017. Umhlangano lo uzakudoswa phambili mNyango wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso.

4.3. Mhlana ali-9 kuNobayeni wee-2016, urhulumende wekhethu ngokuhlanganyela neHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN), i-Ofisi eYelelisa ngeeNdakamizwa noBulelesi neYunivesithi yeSewula Afrika (i-Unisa),  bazakugidinga godu ngokuhlanganyela iLanga leenTjhabatjhaba lokuLwisana nobuKhohlakali ngaphasi kommongondaba othi: “Sibumbene Ekulwisaneni noBukhohlakali”, okhambisana nomlayezo wangokomthetho we-NDP ngomnqopho  wokukhuthaza ukuba majadu kwezakhamuzi ezizakuhlanganyela norhulumende ekulweni nobukhohlakali.  

Kusukela ngomnyaka wee-2014 siqinisekise bonyana sibamba abantu abama-90 kanye neenjamiso ezisemthethweni ezenza ubukhohlakali nokhunye okungemukelekiko. Abama-32 bekungababandakanyeka emilandwini yezinto ezibiza imali engaba ziingidi ezihlanu zamaranda umlandu ngamunye, okube mabhiliyoni ama-R3.8 seyiyoke. Abanye abantu ababanjiweko abama-58 bebabanjelwe imilandu yezinto ezibiza imali engaphasi kweengidi ezihlanu zamaranda umlandu ngamunye, inani seliloke belibalelwa eengidini ezili-R188.  

Ngesikhathi esifanako, sikwazile ukuthola imilayelo yokuvala imali ema-R871, ehlanganisa imali emabhiliyoni ali-R7.65 kanye nemilayelo eyi-1089 yokuthathela namkha yokudla ipahla ehlanganisa imali emabhiliyoni ama-R2.86.

Ubukhohlakali kuliwa nabo ngeendlela ezinengi, hlangana nazo kubalwa: INdlela yokuziPhatha kwabaSebenzi bomBuso; ukuhlonywa kweViyo eliKhethekileko lobuLelesi obuHleliweko leButho lamaPholisa weSewula Afrika  (i-SAPS; IPhiko lokuPhenya imiLandu eThathelwa Phezulu; iZiko lobuLelesi bezomNotho elingaphasi kweBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA); iYunithi yokuDliwa kwePahla neZiko lokuButhelela iLwazi eliyiFihlo ngezeeMali. Imizamo yoke isekelwa maKhotho wezobuLelesi obuKhethekileko bezeeMali nokuvulwa komtato wokubika imilandu nezenzo zobulelesi nobukhohlakali.  

4.4. Umnyaka wee-2016 kumnyaka wama-20 solo kwatlikitlwa umThethosisekelo weSewula Afrika bonyana ube mthetho ngomnyaka we-1996, owatlikitlwa nguMengameli wangaphambilini u-Nelson Mandela e-Sharpeville, mhlana ali-10 kuNobayeni we-1996.

UmThethosisekelo uleye isisekelo sentando yenengi neyomphakathi otjhaphulukileko lapho urhulumende adzimelele khona eemfisweni zabantu. UmThethosisekelo umphumela womsebenzi wabo boke abalimindima emzabalazweni wesikhathi eside nemikhulumiswaneni hlangana kweenqhema ezinengi zezepolitiki, amagcwetha nabajameli beenhlangano zomphakathi. Iphasi loke liwuhlonipha njengomthethosisekelo oyipumelelo nowenza kwenzeke.

Ukujamisa isikhumbuzo sokukhumbula ama-20 weminyaka ngaphasi kommongondaba othi: “Sigidinga ama-20 weminyaka womThethosisekelo- sitjhugulula umphakathi besibumbanise nesitjhaba”, urhulumende uzakuthatha amagadango wokukhulumisana nomphakathi ngamahlelo wokwandisa ilwazi neeyeleliso ngomthethosisekelo, amagugu wawo kanye namalungelo wobuntu. Umnyanya wesitjhaba uzakubanjelwa eTatawini lemiDlalo i-George Thabe ese-Sharpeville ngoMgqibelo, mhlana ali-10 kuNobayeni wee-2016.

4.5. Umnyanya wesitjhaba wokukhumbula iLanga lokuBuyisana, ngeLesihlanu mhlana ali-16 kuNobayeni wee-2016 ngaphasi kommongondaba othi: “Sinciphisa ukuHlukana besakhe umPhakathi ongaBandlululaniko,” uzakwenzelwa e-Gopane Black Aces Ground, e-Zeerust eseTlhagwini Tjingalanga.

4.6. IKhabinethi ithanda ukufisela amaSewula Afrika woke isikhathi sikaKresimusi esimnandi. Sikhombela woke amaSewula Afrika bonyana asize umuntu ngamunye nemindeni emphakathini, khulukhulu abantwana, abantu abalupheleko nabantu abakhubazekileko.

4.7. Isimemezelo sabakwa-SAPS sokuthi iinthabathaba zeentolo zizokuba liqalontanzi lokweluswa mapholisa ngamaholideyi nje sidlulela phambili ngokwenza ukuthi amaSewula Afrika azizwa aphephile, nangambala ukube vele aphephile. Ukusatjalaliswa kwamalunga wamapholisa kanye nabasabandulwako eenthabathabeni zeentolo enarheni yoke kuyingcenye yeHlelo lokuBuyela emiRajini, i-SAPS ezakusebenza ngekambiso yalo kobanyana amapholisa azokubonakala khudlwana eendaweni ngeendawo, kukhandelwe ubulelesi, bucithwe lapho benzeka khona njengoba buvame ukurhagala nje ngeenkhathi zikaKresmusi.  

IKhabhinethi ikhombela woke amaSewula Afrika, ngokukhambisana nesibopho esivezwe ku-NDP, bonyana abe yingcenye yesisombululo begodu aqinisekise bonyana kuba nguKresimusi ophephileko nothabisako kibo boke.  

Njengombana amaSewula Afrika azokuba sendleleni ayokuvakatjhela amalunga wemindeni kanye nalabo ababathandako nje, iKhabinethi ikhombela bonyana nitjheje begodu niqinisekise bonyana iinthuthi enikhamba ngazo zikulungele ukuba sendleleni. Nilandela imileyo yebelo elilinganisiweko endleleni benibophe amabhande, ningaseli utjwala ngaphambi kobana umuntu angene endleleni ngeenyawo namkha atjhayele, koke lokhu kuzizinto ekufanele nakanjani umuntu azenze, ukwenzelela ukuphepha kwakhe nokuphepha kwabanye abantu abasendleleni nabahlanu kwakhe.                                                                           

Njengombana sithabela isikhathi sikaKresimusi esizako nje, ragelani phambili ngokusebenzisa amanzi ngokuhlakanipha nokuwabulunga njengombana amanzi kusese mthombo otlhogekako nje.  

5. Umnyaka Ophelako Lo    

Emnyakeni ophelako lo sibone ukukhula kwemizamosisungulo yamasiso okumenyezelwe enarheni, okutjengisa ukuzithemba komphakathi wokusisa weentjhabatjhaba emnothweni weSewula Afrika. Lokho kutjengisa godu bonyana inarha yethu isendleleni yokubuyela ebujameni obuhle nokuragela phambili ngokuba yindawo yokusisa ngepumelelo. Ukuphumelelisa iHlelo lamaPhuzu amHlahlandlela aliThoba, i-MTSF nokungenelela okufana nekwe-Operation Phakisa kusibeke endaweni ephezulu ukuphumelelisa inembombono ye-NDP yomnyaka wee-2030.

Sisungule amathuba wokurhwebelana ngobutjha okunqophe ukuvula ukufikeleleka kwemakethe nokunzinzisa ubudlelwano bezomnotho obukhona. Lokhu kuphunyeleliswe ngemihlangano encambili ngeminyango karhulumende eqothelweko, ngokuhlangana nabasisi abakhona, ukucocisana nokubonisana neenHlangano zeRhwebo ezihlukahlukeneko nokuhlanganyela emihlanganweni yomphakathi neminyanyeni yokukhuthaza nokuthuthukisa zevakatjhobukelo.   

Imizamo le yandise ukuthengiswa kwepahla eyenziwe lapha ekhethu yathengiselwa amazwe wangaphandle ngebhiliyoni li-R1,2 eyenza isamba esifunyenweko somnyaka saba mabhiliyoni ama-R3,8. Ukudlula lapho, iSisomali buNqopha eeNarheni zangaPhandle (i-FDI) ukuthutheleka okulindelweko kujamele i-FDI engenzeka yamabhiliyoni ali-R13.1, khulukhulu ekorweni yeembaseli namakhemikhali.  Lokho kwenza isamba se-FDI somnyaka wee-2016 sibe mabhiliyoni ama-R30.

Zevakatjhobukelo leentjhabatjhaba ziragela phambili ngokuba ngeziqakathekileko emizameni yobuhlakani bokulawula ubudlelwano bamazwe ngamazwe kezomnotho, ezifaka isandla ekuvulweni kwamathuba wemisebenzi nekuhlumeni komnotho. Isibalo sokufika kweemvakatjhiimbukeli kukhuphuke ngama-14,8% ngomnyaka wee-2016 nakulinganiswa nesikhathi esifanako ngomnyaka wee-2015. Inani elingaba mabhiliyoni ama-R39,3 elisetjenziswe maphandle lafikelelwa eenyangeni zokuthoma zomnyaka wee-2016, ofaka isandla ekuvulweni kwemisebenzi nokudzimelelisa umnotho wendawo. ILwazeli liqinisekisa bonyana iSewula Afrika iyindawo eyazekako yeemvakatjhiimbukeli zeentjhabatjhaba.

Njengengcenye ye-NDP sibone amasisomali womthangalasisekelo kezefundo, zamaphilo, zamanzi, zeembaseli nezokuthutha. Zoke zivule amathuba wokuqatjha bezenza ngcono ipilo yabantu bekhethu. Ukudzinyeleliswa kwethungelelwano legezi kuqinise ukusatjalaliswa kwegezi okuthembekako eSewula Afrika.

Imikhulumiswano ehlukahlukeneko emazweni ngamazwe yenze ukuthi kugcine kutlikitlwa iimvumelwano zokuzwana neminye imihlobo yeemvumelwano. Lokhu-ke kuba sikhuthazo samagadango wokuhlumisa umnotho nokuphumelelisa iminqopho yethu ye-NDP.

Sibambe iKhetho laboRhulumende beeNdawo ngepumelelo, besasingatha neminyanya emikhulu ehlukahlukeneko ngommoya woBuntu. Lokhu kufaka hlangana: i-AfricaCom; iKundla eLawula ZeThungelelwanohlanganiso e-Afrika; i-COP17, ukufikela esiVumelwaneni samaZwe ngamaZwe sokuRhwebelana ngeeNyamazana neeMila ezisengozini yokuTjhabalala (i-CITES); UmButhano weHlandla lama-35 wezeJiyoloji yamaZwe ngamaZwe; IKhonferensi yeHlandla lama-21 yokuBonisa ngezeNtumbantonga emaZweni ngamaZwe nokhunye okunengi. ISewula Afrika seyiphenduke indawo lapho boke abantu emazweni ngamazwe abakhanukela ukuzokufika kiyo.

IKhabinethi iyathaba ngombana abafundi abanengi abasemazikweni wefundo ephakemeko inarha yoke bagcine balalele nabayeleliswa ukuthi bawuhlenge umnyaka wezefundo ophezulu lo, umnyaka wee-2016 begodu ibuka labo bafundi abazitlolileko iinhlahlubo zabo zokuphela komnyaka.

Iinqhema zekhethu zemidlalo ezijamele ilizwe loke kanye nabadlali bama-atletiki baphakamisele iflarha yenarha yekhethu phezulu ngokudlala kwabo kuhle emidlalweni yama-Olimpiki womNyaka wee-2016 e-Rio. Ngokunjalo nezinye iinqhema zemidlalo zekhethwapha ezidlale keminye imidlalo ngaphandle kweyama-olimpiki, nazo ziyiphakamise kangako iflarha yekhethu.

AmaSewula Afrika kamanye amakoro nawo asikhuthazile ngamakghonofundwa wawo nangamathalentha wawo, athokoziswa abe abukwa lilizwe loke, athokoziswa abe abukwa liphasi loke.  ISewula Afrika ililizwe eliphumelelako.  

6. Imilayezo Yokutjhiriya Neyokuthokozisa   

IKhabinethi Ithokozisa Napa Abalandelako:

6.1. I-Springbok Sevens ngokuphakamisela iflarha yeSewula Afrika phezulu ngokuthumba kwayo iphaliswano i-HSBC World Rugby Sevens e-Dubai.

6.2. UMbanduli wamahlandla amabili womdlalo wokugwedla kuma-Olimpiki, u-Roger Barrow, omenyezelwe yi-International Rowing Association njengekutana yomnyaka wee-2016 kilomdlalo.   
                                          
6.3. Okhethelwe ukuba nguMengameli omutjha we-Gambia u-Adama Barrow, onesiqiniseko sokuthi ukusebenzisana kwamazwe amabili la ngomuso kuzawazuzisa womabili amazwe la.  

Imbiko Namezwi Wokutjhiriya:   

6.4. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Jacob Zuma ekutjhiriyeni abantu be-Cuba ngokulambalala kwakaMengameli wangaphambilini we-Cuba, nowaba yikutana yamatjhuguluko, u-El Commandante Jefe Fidel Alejandro Castro Ruz, owanikela ipilwakhe yoke ekulweleni ikululeko nokuziphatha. UMengameli uZuma ube hlangana neenKhulu zomBuso nezaboRhulumende ezimenyelwe ukuyokubeka amezwi wokutjhiriya ekonzweni ekhethekileko yokuphekelela ihlokoleya u-Castro ebeyibanjelwe e-Cuba. UMengameli u-Castro wathatha ubujamo obudzimeleleko bokulwa nokuthunjwa kwe-Afrika maphandle, ngaleyindlela wabe waba nesandla sokusiza khulu ekuphumeleliseni umzabalazo wekululeko yeSewula Afrika.

6.5. Woke amaSewula Afrika ayamenywa ukuthi atjengise ukuzwelana nabantu be-Cuba ngokutlikitla iincwadi zembiko ezibekwe e-Union Buildings ePitori, ne-Tuynhuys esePalamende eKapa kunye nema-ofisini waboNdunakulu kizo zoke iimfunda.                                                                       

6.6. IKhabinethi imlilela imbiko urhulumende nabantu be-Federative Republic of Brazil, khulu khulu imindeni, abangani kunye nabasebenzisani babo boke abongazimbi bakaflayi oqatjhwako ophahlazeke eentabeni ze-Colombia. IKhabinethi ibafisela ukululama kwamsinya abasinde engozini kaflayi leyo.

6.7. IKhabinethi ilila imbiko nangokulala kukamakekere owaziwako emzabalazweni wekululeko yeSewula Afrika, u-Riot Makhomanisi Mkhwanazi, owakhe wathweswa noNongorwana i-Order of Mendi ngesibindi sakhe sokulwela ikululeko yeSewula Afrika.                                                                                                                                                                

6.8. IKhabinethi ithumele umlayezo wokutjhiriya emkhayeni wakwaNcwane nebanganini ngokulala komvumi weengoma zeKolo uSifiso Ncwane, obengomunye wabavumi beKolo abaphambili iSewula Afrika ekhe yaba nabo.

IKhabinethi Ithokoza Napa Abalandelako:

6.9. Amalunga weembikiindaba ngomsebenzawo omuhle awenzako wokuqinisekisa ukuthi iinqunto ezithethwe yiKhabinethi zaziswa amaSewula Afrika kobanyana azokuthi nakabeka lawo ilizwi eendabeni zelizwe lawo abe akhulumela emkhanyweni ngelwazi azabe selanalo.                                        

6.10. Amavolontiya neenhlangano ezingasi ngezombuso ngokuzinikela kwawo ukusiza abanye kiwo woke amakoro wepilo yomuntu, ngommoya woBuntu.

6.11. Abasebenzisani bamabhizinisi neenhlangano zeensebenzi ngendimabo esolo bayilima ukwenzelela bona iSewula Afrika izokulungela ukuhluma komnotho ngendlela elungileko nefaneleko.

6.12. Woke amaSewula Afrika enza koke akwenzako ngamalanga ngomnqopho wokwakha iSewula Afrika engeyabo boke abantu.

7. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

7.1. UNom.  Alvin. P  Rapea oqatjhelwe ukuba nguNobhala wezamaPholisa;                                                    

7.2. UMma u-MS Bronkhorst  oqatjhelwe ukuba siKhulu esiPhetheko emNyangweni wezabaSebenzi;

7.3. UNom. D. Mashitisho oqatjhelwe ukuba mNqophisi Zombelele emNyangweni wezaManzi nokuHlwengisa ngaManzi;

7.4. UMma u-L. Shange oqatjhelwe ukuba liSekela lomNqophisi Zombelele zokuPhatha kwa-DPSA;

7.5. UMma u-TA Fosi oqatjhelwe ukuba mPhathi Zombelele: Zamaqhinga wokuPhatha kezabaGadangisi bemiTlolo bakwaRhulumende (i-GPW);

7.6. UDorh. Valanthan Munsami oqatjhelwe ukuba mPhathi oyiHloko (i-CEO) ku-Ejensi yezoMkayi yeSewula Afrika;

7.7. Abanqophisi abangathathi iinqunto eBhodini yakwa-SENTECH:
a) UMma uNtombizodwa Petunia Mbele (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
b) UMma u-Reitumetse Jacqueline Huntley (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);  kunye no-
c) Mma uLungile Myrtle Ndlovu;

7.8. UMma u-NJ Dewar oqatjhelwe isikhundla sokuba mPhathi oyiHloko kezeeMali emiSebenzini yeemPoso yeSewula Afrika (i-SAPO).

7.9. Amalunga angathathi iinqunto eBhodini ye-Ejensi yezeThekhnoloji yokwEthulwa kweLwazi emBusweni (i-SITA):
a) UNom. Zukile Nomvete (ubuyiselwe esikhudleni sakhe wanikelwa nesikhundla sokuba nguSihlalo);
b) UMma u-Seadimo Hessie Chaba (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
c) UNom. Graeme Alvan Victor (ubuyiselwe esikhudleni sakhe);
d) UMma uNokuzola Nelly Ehrens;
e) UNom. Mahomed Talib Sadik;
f) UMma uPhuti Matlala;
g) UMma uNelisiwe Magubane;
h) U-Adv. Ndumiso Mahlangu;
i) UDorh. Vuyokazi Felicity Mahlati;
j) UNom. Nkhangweleni Walter Mudau (ojamele i-DPSA); kunye no-
k) Nom. Job Stadi Mngomezulu (ojamele iZiko leeMali zeNarha).

7.10. Amalunga angathathi iinqunto eBhodini i-Universal Service and Access Agency of South Africa:
a) UMma uMawethu Cawe (USihlalo);
b) UNom. Xola Gladman Stock;
c) UMma uJabulile Nkosi; kunye no-
d) Nom.  Linda Cecil Nene.

7.11. IsiKhwama SeemBaseli seliZweloke [i-CEF] (SOC) LTD:
a) UNom. Luvo Lincoln Makasi (USihlalo);
b) UNom. Mosimaneotsile Jim Besnaar; kunye no-
c) Nom. Neville Israel Mompati.

7.12. UmLawuli WeemBaseli ESewula Afrika (i-NERSA):
a) UNom. Christopher Forlee (oqatjhelwe ukuba mPhathi oyiHloko nokuba lilunga le-NERSA lesikhathi esizeleko).

7.13. IHlangano yeNyukliya yeSewula Afrika:
a) UNom. Phumzile Tshelane (ubuyiselwe esikhundleni abekavele asiphethe sokuba mPhathi oyiHloko);
b) UDorh. Gregory Jerome Davids; kunye no-
c) Nom. Samuel Matlobela Sekgota.

7.14. Amalunga weBhodi ye-National Radioactive Waste Disposal Institute:
a) UNom. Tshepo Mofokeng (USihlalo);
b) UNom. Luvuyo Mkontwana (LiSekela likaSihlalo);
c) UNom. Trevor Mark Gordan;
d) UDorh. Barry Kistnasamy;
e) UMma uMbali Ndlovu;
f) UNom. Lebohang Sam Moleko;
g) UMma u-Lerato Makgae; kunye no-
h) Adv. Mothusi Lucas Tsineng.

7.15. Amalunga weBhodi eLawula zeNyukliya:
a) UDorh. Thapelo Motshudi (ubuyiselwe esikhundleni sokuba nguSihlalo);
b) UDorh. Pamela Zibuyile Dube (liSekela likaSihlalo);
c) UMzenda u-Mochubeloa Jacob Seekoe;
d) UNom. Abraham Pieter Le Roux;
e) UMma u-Phoibe Elsie Monale;
f) UNom. Protas Thamsanqa Phili;
g) UMma u-Bridgette Motshidisi Mokoetle;
h) UNom. Jeffrey Leaver (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
i) UDorh. Bethuel Sehlapelo (ubuyiselwe esikhundleni sakhe):
j) Nom. Kabelo Samuel Kakoma (ubuyiselwe esikhundleni sakhe); no-
k) Mma u-D Bendeman (ojamele umNyango wezeBhoduluko).

7.16. UNom. Siyabulela Tsengiwe, oqatjhelwe ukuba nguKomitjhinara wesiKhundla esiPhakemeko weKomitjhini yezokuRhwebelana kwamaZwe ngamaZwe.                                             

7.17. Amalunga angathathi iinqunto eBhodini yeBandla eliLawula iinThuthi zeNdleleni (i-RTMC):
a) UNom. Zola Malvern Percival Majavu (ubuyiselwe esikhundleni sokuba nguSihlalo);
b) UMma uThembeka Mdlulwa (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
c) UMma u-Pinkie Mathabathe (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
d) UMma u-Daphline Harridene Charlotte-Ann Ewertse (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
e) UNom. Thulani Matiki Norman Kgomo (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
f) UPhrof. Maredi Ivan Mphahlele;
g) UMma uThandi Clarah Thankge; kunye no-
h) Dorh. Eddie Mogalefi Thebe.

7.18. IBhodi YeBandla LokuDlulisela IinLilo Ngezokugadangiswa kwamaFilimu NemiTlolo:
a) UMma uNonkoliso Isabela Sigcau;
b) UMma uNonduduzo Samukelisiwe Kheswa;
c) U-Adv. Thembelihle Pretty Mapipa-Ndlovu;
d) UMma uManko Talitha Tsoehlisi;
e) UNom. Sizwe Lindelo Snail;
f) UNom. Lutendo Joy Malada;
g) UPhrof. Adelaide Simangele Verah Magwaza;
h) UNom.  Christopher Mamathuntsha; kunye no-
i) Dorh. Mbulaheni Mulaudzi.

7.19 UNom. PK Legodi, oqatjhwe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko we-Lepelle Northern Water.

7.20. Amalunga womkhandlu wesiGungu esiLawula umSebenzi waboGadi bangeQadi:
a) UNom. Humphrey Nhlanhla Ngubane;
b) UNom. Zwile Zulu;
c) UNom. Methews Thembinkosi Oliphant; kunye no-
d) Major-General Cynthia Lindiwe Pilison.

Imibuzo Ingathunyelwa ku:
Nom.  Donald Liphoko
Inomboro kaFunjathwako: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore