IsiTatimende somHlangano weKhabinethi samhlana ama-28 kuKhukhulamungu wee-2016

1. Ukuphunyeleliswa kwamaHlelo kaRhulumende aQakathekileko

1.1. Njengorhulumende sizibophelele khulu ukuthuthukisa abantu bekhethu, kungebangelo ifundo ihlala ingenye yamaqaloqangi wethu aqakathekileko. Lokhu sikubonise ngokwabiwa kweensetjenziswa, lapho umkhakha wezeFundo ePhakemeko nokuBandula waba ngomunye wabazuzi abaveleleko kusabelo seemali selizwe loke sanonyaka singezelelwe ngama-18% emnyakeni weemali wee-2016/17.

Nanyana kunobudisi kezomnotho siyaraga nokwaba iinsetjenziswa njengetshwayo lesekelo lethu lokunabisa ukufikeleleka kwefundo ephakemeko, nefundo yawo woke umuntu. Nonyaka urhulumende unikele nge-R1.9 yamabhiliyoni emalini esaleleko emabhiliyoni ama-R2.3 yokuphekisa ukukhutjhulwa kwemali yofunda yonyaka wee-2016. Kubekelwe ngeqadi imali engaphezu kwamabhiliyoni ama-R4.5 yonyaka weemali wee-2016/17 ngomnqopho wokusiza isiKhwama seSizo leeMali kubaFundi seliZweloke (i-NSFAS) ngomnqopho wokukghonakalisa bona abafundi abatlhagako bafikelele ifundo ephakemeko.

1.2. Urhulumende uyelele ngokuzeleko bonyana ukusisa efundweni yabentwana bethu kuzakuhlumisa umnotho ube sezingeni eliphakemeko, ekuyinto etlhogekako nukuzakuqalwana kuhle neentjhijilo ezincantathu zokutlhayela kwemisebenzi, umtlhago nokungalingani.

Urhulumende uzwile begodu waphendula iinlilo zabafundi ngokuzibophelela ukusekela ngeemali iinlinganiso zeemali zefundo ephakemeko zabafundi abavela emindenini yabatlhagako nebemindeni ephakathi kezomnotho emnyakeni wee-2017. Abafundi abanababelethi abakghonako ukuzibhadelela kufanele barage nokwenza njalo ngombana ifundo isibopho sabantu boke, ingasi sikarhulumende kwaphela.

1.3. Leziinlinganiso zitjheja ukuphumelela kwabafundi nababelethi babo ngeemali nokuthi ifundo ephakemeko ifikeleleke. Umbiko wesikhatjhana womKhnadlu weFundo ePhakemeko utjhukumisa isilinganisomali kibo boke abantu somnyaka wee-2017 esikhambisana netjhugulukontengo eliphikelelako.

1.4. Urhulumende wemukele isitjhukumiso sesilinganisomali sama-8% wokukhutjhulwa kwemali yokufunda emayunivesithi nemaKholiji weFundo neBandulo leTheknikhali begodu kusekelwe ngeemali abafundi abatlhagako nalabo bengeniso ephakathi ababhalelwa kufumana isizo. IKomitjhini kaMengameli yeSekelomali kezeFundo ePhakemeko nokuBandula, ihlelo lethu lamayunivesithi kufanele liragele phambili nokusebenza, likhiqize amakghonofundwa azohlumisa umnotho nokukhuphula ilutjha leSewula Afrika nabafundi ephasini mazombe, khulukhulu labo abavela esiqhemeni sezoBulungiswa nokuVikelwa kobuLelesi nokuPhepha (i-JCPS) emazweni angaphasi kweHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula (i-SADC).

1.5. IKhabinethi ikhombela abafundi nabarholi babo ukuveza iinghonghoyilo zabo ngefanelo ukuya ngokomThethosisekelo ohlahla woke amaSewula Afrika. Inturhu yamhlapha ithikameze imitjhagalo yabafundi njengombana ilizwe libone ukulinyazwa kwepahla, ukutjhiswa kwamabulungelo weencwadi kunye nokuhlongakala komsebenzi weyunivesithi.

1.6. UMengameli u-Jacob Zuma uyalele bonyana silwisane nomraro otjhabalalisa amaziko wethu wefundo ephakemeko. UMengameli uzokuhlangana naboNgqongqotjhe besiQhema se-JCPS namhlanjesi. Ama-ejensi wezomthetho, asebenza ngokuthobela umthetho, azakusebenza ngamandla ekufuneni labo abenze ubulelesi obudlangileko.

1.7. Nagade kwamukelwa isimemezelo somNyango wezeFundo esiSekelo bonyana zoke izinto zijame ngefanelo mayelana neenhlahlubo zelizwe loke zesiTifikedi seGreyidi ye-12 zomnyaka wee-2016, sikhuthaza boke ababambisani ukusebenzisana ngoomnqopho wokuqinisekisa bonyana woke amaziko wefundo ephakemeko alungele ukwamukela abafundi bomnyaka wee-2016 bonyana abantwana bethu babe nekusasa elihle. Boke abasebenzisani, khulukhulu ababelethi nabatlhogomeli, kufanele babambe indima ngomnqopho wokufumana ipengu yasafuthi emrarweni wokusekela ifundo ngeemali.

Iinhlahlubo zeGreyidi ye-12 zithoma mhlana ama-26 kuSewula ukufikela nakama-29 kuSinyikhaba wee-2016. UNgqongqotjhe wezeFundo esiSekelo uzakumemezela imiphumela yeenhlahlubo zeGreyidi ye-12 zomnyaka wee-2016 mhlana ama-4 kuTjhirhweni wee-2017. Bafundi abazii-677 141 abatlolisele ukutlola iinhlahlubo zomnyaka wee-2016 ngokuzeleko kunye nabazii-150 183 abatlolisele iimfundo zesikhatjhana, ekusibalo esikhule ngee-9 000 kunesanyakenye, ekulitshwayo lokuzimisela kukarhulumende ukuqinisekisa bonyana ilutjha liqeda ifundo esisekelo bakghone ukuzibandakanya emnothweni welizwe. IKhabinethi ifisela abafundi bomnyaka wee-2016 ipumelelo lokha nabangena esigabeni sokugcina sebizelo labo lefundo esisekelo.

1.8. Njengombana iphasi ligidinga iLanga laboTitjhere lePhasi Loke mhlana ama-5 kuSewula wee-2016, IKhabinethi ithokozisa abotitjhere bethu begodu siyababuka ngomsebenzi nangokuzimisela kwabo nokusebenza ngamandla ekwakheni isisekelo sabarholi bethu bakusasa. Ukuzinikela nokubekezela kwabotitjhere bethu kukhuthaza abantu bekhethu nabantabethu ukuzakhela ingomuso elikhanyako.

ZomNotho:

1.9. IKhabinethi iyakhuthala ngemiphumela yemikhulumiswano eragako hlangana norhulumende nabarholi bebubulo elidoswa phambili nguMengameli uZuma ngeQhinga likaMengameli nabaPhathi abaziinHloko (ama-CEO) ukuletha ukuzethemba komnotho, ukuvuselela ukukhula komnotho nokukhandelwa kokwehliswa kwezinga lomnotho welizwe.

Iragelophambili lifaka hlangana ihlelo lokuqatjhwa kwelutjha ukufaka ilutjha elisigidi kumisebenzi bandulo ebhadelako eminyakeni emithathu emabubulweni azijameleko, kufaka hlangana ukutlanywa kwesiKhwama samaBubulo amaNcani naPhakathi seSewula Afrika lapho kuzokusiswa i-R1,5 yamabhiliyoni emabubulweni amancani. Ngokhambisana neHlelo likaRhulumende lamaPhuzu aliThoba amHlahlandlela, sekuhlahlutjwe imikhakha yomnotho ebunane kutjhejwe iindawana lapho kungasiswa kukhuliswe umnotho.

Ngokuragela phambili amabubulo azakusebenzisana norhulumende kumaphrojekthi alandelako: ukutlanywa kwesiKhwama sokuKhulisa zokuLima; ikghono lokusekela ukukhangisa zevakatjho; ukukhulisa isibalo sabahlengikazi ababanduliweko; nokuvuselelwa kweendawo zamabubulo atjhabalalako, khulukhulu nge-Vaal Tringle.

1.10. Sekube neragelophambili ekuphunyelelisweni kweQhinga leliZweloke leThekhnoloji yeRhubhululo leemBaseli, iTuthuko nobuKghwari (i-HySA Strategy). IKhabinethi yavumela iQhinga le-HySA ngomnyaka wee-2007 ukutlama ilwazi nokuphumelelisa ituthuko yemikhiqizo esezingeni eliphezulu kuthekhnoloji ye-hydrogen neemBaseli ngobunini bezenjiwa zamakhampani weplathinamu. Lokhu kunekghonakalo yokukhuphula imikhiqizo yangekhaya nokuthuthukisaa abosomabubulo abanzima. Leliqhinga leSewula Afrika lifaka hlangana ukufaka isandla ngokurhwebelana ngethekhnoloji kuzuzwe ama-25% wemakethe ye-Hydrogen ne-Fuel Cell, okungaba yi-R1.37 yebhiliyoni ngomnyaka wee-2020.

1.11. IKhabinethi yavumela ukwethulwa komleyo omutjha otjheja itjhebiswano hlangana nomqatjhi nomsebenzi mayelana nokwenza ibhizinisi nombuso. Imithetho le ekhutjhwe kuGazede iphumelelisa umThetho wokuPhathwa kwemiSebenzi yomBuso wee-2014 (umthetho Nomboro-11 wee-2014).

1.12. Ukunikelwa kweenkumba zokuthoma ezima-500 kuPhrojekthi yokuHlaliswa kwabaNtu e-Savannah City, egade idoswa phambili nguNgongqotjhe wezokuHlaliswa kwabaNtu uMma Lindiwe Sisulu, kuyingcenye yomzamo karhulumende yokunikela ngezindlu ezithe tjha ebantwini abatlhagako nokubuyisa isithunzi sabo nokuqinisekisa bonyana baba nendawo ehle yokufihla ihloko. Iinkumba ezima-200 zanikelwa abomakadabona bepi. Nasele ziphelile eminyakeni emihlanu ezako, lephrojekthi izakuba neenkumba ezingaphezu kwee-18 000, ezima-500 zizakuba ngezabomakadabona bepi.

1.13. IForamu eLawula ukuPhathwa kwe-Inthanethi ye-Afrika, neZiko leTjintjiselwano nge-Inthanethi lamaZwe weTuthuko we-Afrika engeSewula ahlonywe ngepumelelo nguNgqongqotjhe wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso, uDorh. Siyabonga Cwele noKomitjhinara weHlangano yoBunye be-Afrika (i-AU) u-Dorh. Elham Ibrahim.

I- AfIGF yaveza amazizo welizwe ekulungiseleleni i-AfIGF yesiHlanu eyokuthoma nakali-16 ukuya nakali-18 kuSewula wee-2016 e-Durban, KwaZulu-Natala. I-AfIGF izakudosela ekubhadelweni kwamanani aphasi we-inthanethi esiphandeni ngombana i-inthanethi izakuba ikhanjiswa ngemazweni we-Afrika.

Izehlakalwezi eziletha ituthuko zitjengisa ukuqakatheka okubonwa yiSewula Afrika ne-AU ngokufaka isandla emnothweni we-inthanethi ngaphandle kokuba bathengi kwaphela. Lokhu kusitjhideza ebujameni bokusetjenziswa komnotho wedijithali nomphakathi ofikelela ilwazi, njengokusekelwa komTlamo wokuThuthukiswa kweliZwe Loke (i-NDP). Urhulumende uzibophelele ekuqinisekiseni bonyana i-nthanethi ifunyanwa maSewula Afrika woke, okusisenzo esikhuthaza ukwakhiwa komphakathi obumbeneko.

1.14. UmQaliso womKayi we-Afrika newozokuVikela ubanjwe ngepumelelo mNyango wezokuVikela, i-Armscor, i-SA Aerospace, i-Maritime neHlangano yamaBubulo wezokuVikela, i-Denel kunye neHlangano yeemPhaphamtjhini zomPhakathi yeSewula Afrika. Ithubeli livumele amabubulo wezokuvikela weSewula Afrika ukukhangisa amakghono wabo eentjhabeni begodu kube nabakhangisi abanengi nonyaka abajamele amazwe ahlukahlukeneko.

2. UbuJamo beKhabinethi ngeeNdaba eZenzeka esiKhathini saGadesi

2.1. Ikhabinethi ikhambisana ngokuzeleko nesitatimende esikhutjhwe yi-Ofisi kaMengameli mhlana ama-23 kuKhukhulamungu, endabeni yesiPhathiswa esiyiHoko sezemiSebenzi (i-COO) se-SABC. IKhabinethi ihlonipha isiqunto seKhotho eKulu yokuziLilela (i-SCA) esiqinisekise ukubekelwa ngeqadi ukuqatjhwa kukaNom. Hlaudi Motsoeneng njenge-COO yeHlangano yezokuRhatjha yeSewula Afrika (i-SABC).

IKhabinethi yenza isimemezelo kuBhodi ye-SABC ukobana ithobele isiqunto se-SCA njengokukhutjhwa kwaso. Imizamo yokutjhugulula isiqunto se-SCA ngokwehlathululo yezomthetho epheze yezwakala kungafika lapho kweqiswa ummgomo womThethosisekelo amehlo begodu kube yiselele eqaliswe emagunyeni wamakhotho wethu. Isiqunto sokuqatjha kabutjha uNom. Motsoeneng esikhundleni esitjha kutjengisa ukudelela umthetho.

IKhabinethi ikhumbuze iBhodi yakwa-SABC ngesiGaba se-165 somthethosisekelo: kobana umyalelo nanyana isiqunto esikhutjhwe yikhotho sibopha boke abantu neenhlaka zombuso esinqophene nazo.

IKhabinethi iyalele uNgqongqotjhe wezokuThintana, uMma. u-Faith Muthambi, ukuthi athathe amagadango arhabako alungise indaba le neBhodi yakwa-SABC.

2.2. IKhabinethi yemukela ukuzibandakanya kweSewula Afrika emButhanweni wama-71 wesiGungu seHlangano yeenTjhaba (i-UNGA), ogade udoswa phambili nguMengameli Zuma. Umhlangano lo wathoma mhlana ama-20 ukuya nakama-26 kuKhukhulamungu wee-2016 ngaphasi kommongondaba othi “ImiGomo yeTuthuko eNzinzileko: UmZamo wemaZwe wokuTjhugulula iPhasi leThu”.

Emhlanganweni lo abarholi bamazwe bemukela isiVumelwano se-New York esigandelela ukuzibophelela ngokwepolitiki ngomnqopho wokuvikela amalungelo wababaleki nabafuduki. Iimbopho lezi zivula indlela yemikhulumiswano enqophe ekubanjweni kwekhonferensi yeentjhaba nokwamukelwa kwesivumelwano samazwe mayelana nokufuduka kwabantu okuphephileko nokuhlelekileko ngomnyaka wee-2018.

Ilizwe lekhethu libuyelele isimemezelo sokuqiniswa kwamaziko wokuphatha ephasini mazombe, kufaka hlangana iHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN), khulukhulu umKhandlu wezokuPhepha kwatjhotjhozelwa amatjhuguluko arhabako wamaziko la ngomnqopho wokulungisa ukuninwa kwe-Afrika okwalethwa ngokwekambiso yesikhathi esadlulako.

UMengameli Zuma wabamba ngokuhlanganyela noMengameli u-Francois Hollande, we-France iKomitjhini ePhakemeko ye-UN ekuQatjhweni kezamaPhilo nokuKhula komNotho mhlana ama-20 kuKhukhulamungu wee-2016. IKomitjhini le yahlonywa nguNobhala Zombelele we-UN begodu inqophe ukukhulumisana nabarholi abasezingeni eliphezulu ngomnqopho wokukhuthaza ukuhlonywa kwamathuba amatjha wemiSebenzi emkhakheni wezamaphilo ephasini zombelele. UmBiko weKomitjhini owamukelwa yi-General Assembly, wethula iintjhukumiso emaZweni amaLunga ukusukela kilezondingo zebandulo, ukufikela kezefundo esidingo sokutjhejwa kwezamaphilo asisekelo. Lokhu kufaka hlangana isibophelelo sokubandula abasebenzi bezamaphilo abaziingidi ezima-40 ungakafiki umnyaka wee-2030.

Ukwedluliselwa okusemthethweniI kwesikhundla sikaSihlalo weTjhebiswano laboRhulumende abaVulekileko (i-OGP) sanikelwa i-France kwenziwa nguMengameli uZuma emnyanyeni wokugidinga iminyaka emihlanu lokha nagade basemhlanganweni we-UNGA. Ngesikhathi sokuphatha kweSewula Afrika njengoSihlalo we-OGP besatjhotjhozela ukuphunyeleliswa kwe-Ajenda yomNyaka wee-2030 yeTuthuko yesiMemezelo sikaRhulumende osebenza Tjhatjhalazi nokuphunyeleliswa kwe-Ajenda 2030 ngeTuthuko eziragako, ezakwenza amazwe amalunga we-OGP afake hlangana imiGomo yeTuthuko emahlweni wokusebenza kwe-OGP emazweni wayo. ISewula Afrika ikwenze kwaba liqaloqangi ukuvuleka ngokomthetho, imininingwana esetjhatjhalazini nokunabisa ukuzibandakanya komphakathi neenhlangano zomphakathi neenqhema ezitlhagako ku-OGP.

3. IinQunto zeKhabinethi eziQakathekileko

3.1. IKhabinethi ibikelwe ngokuhlola okwenziwe liZiko leSayensi leSewula Afrika ngokulungela kweSewula Afrika ngokusekela ibubulo lerhasi ye-shale, kufaka hlangana neentjhukumiso ngamagadango angaphunyeleliswa minyango ethintekako.

Nakutjhugulukelwa kuthekhnoloji ekhupha ikhabhoni encani begodu kukhutjhulwa ukufumaneka kwamandla, iSewula Afrika idlumbana irhasi ye-shale njengesisetjenziswa sakusasa sokuphehla igezi.

Umbiko lo, ozakukhutjhelwa emphakathini, utshwaya izinto okufuze zitjhejwe ukobana ilizwe lifikelele ebujameni obufaneleko. Lokhu kufaka: ukuqinisa kwesandla kumphathimandla, imileyo, ukunikelwa kwamalayisensi ngomnqopho wokuqinisekisa bonyana iSewula Afrika inamakghonofundwa afaneleko; ukusekela amakhampani afaneleko ukusebenzisa amathuba wezomnotho, ukuletha amagadango azakuvikela zemvelo, nokuthoma ngerhubhululo. Umbiko uzakusetjenziswa njengesisekelo sokuthuthukiswa kwerhubhululo lerhasi ye-shale, neqhinga leragelophambili.

3.2. Sekube neragelophambili nge-Operation Phakisa kezokuLima, zokuBuyekezwa kweNarha nokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya. Ngokusebenzisa i-Operation Phakisa urhulumende unqophe ukwandisa ukukhula komnotho nokwenza iSewula Afrika ibeyinarha engatlhayeli ngokudla kiwo wokemamazinga.

Kusukela ngoMrhayili wee-2016, kubenemikhulumiswano edephileko esikhathini esiziinyanga ezine. I-LAB yamambala izokuthatha iimveke ezihlanu ukuthoma mhlana ama-25 kuKhukhulamungu ukufikela nakama-28 kuSewula wee-2016. Umnqopho omkhulu kutlama iindlela zokungenelela ezisebenzako mayelana nokufaka umkhakha lo emnothweni. I-Operation Phakisa: ZokuLima nezokuBuyekezwa kweNarha zifuna ukuvula imisebenzi esigidi nokutjala amahekthara asigidi ngonyaka wee-2019, njengalokhu kunqotjhwe yi-NDP.

3.3. IKhabinethi ivumele iPhahla lokuSiza aboMasiPala beenYingi nebeNdawo ekusekeleni iHlelo lamaPhaga wezokuLima.
IHlelo lamaPhaga wezokuLima ayisika yamaqaloqangi karhulumende wokuVuselela zokuLima neThungelelwano lemiKhiqizo eLinywako, okungenye yamaqaloqangi weHlelo lamaPhuzu aliThoba amHlahlandlela. Boke abomasipala besiyingi abama-44 bafakiwe kilelihlelo. Lokhu kuzakwenza amaphaga wezokulima aqakatheke ekuphumeleliseni iqhinga le-NDP elitjhukunyiswako lokuthuthukisa iindawo zemakhaya ngekghono lawo lokusekela umkhizo omncani wezokulima nokukhuthaza imikhizo yezokulima eendaweni zemakhaya.

3.4. IKhabinethi ivumele UmBikomthethokambiso womThethomgomo  oHlangeneko weliZweloke weTheknoloji yeLwazithintano (i-ICT), ojamiselela iiMbikomthethokambiso eyahlukeneko yemiThangalasisekelothintano  (wee-1996) newemiSebenzi yePoso (wee-1998).

Umthethomgomo we-ICT ohlanganeko uhlathulula indlela urhulumende azakuqinisekisa ngayo bonyana umkhakha lo uphumelelisa ikghono lawo lokuletha amatjhuguluko kezehlalakuhle nezomnotho eSewula Afrika. UNgqongqotjhe wezemiThangalasisekelothintano  nemiSebenzi yePoso, uDorh. Cwele uzakubiza umhlangano weembikiindaba lapho azakuhlathulula khona ngalomthethomgomo.

3.5. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende isiVumelwano seHlangano yezokuThintana ye-Afrika (i-ATU) sonyaka we-1999  ukuya ngokwesiGaba 231 (2) somThethoSisekelo.

I-ATU iyihlangano ekhuphula ukufikeleleka nokusetjenziswa kwe-ICT e-Afrika – njengokusatjalaliswa komthangalasisekelo, ukufikelela umrhatjho nokusebenzisana okujayelekileko,– kukhonthinenti.

Ukuzibandakanya kweSewula Afrika kukhambisana ne-NDP nemithethomgomo yezangaphandle yokubeka ilizwe ebujameni obungcono ephasini mazombe nokuqinisa iziko le-AU ukwanelisa iminqopho yemithethomgomo yezangaphandle ethuthukisako.

3.6. IKhabinethi ivumele iphahla elitjhukunyiswako lokuhlonywa komLawuli omKhulu wokwaKhiwa kweenSetjenziswa zeDijithali (i-DOA), negama elitjhukunyiswako le-MISAVA i-Ejensi eTshwaya iDijithali.

Ukuphunyeleliswa kwe-DOA kuzokubeka iSewula Afrika ebujameni bokukhuthaza ukusebenza kwe-ICT njengendlela yokuzilungiselela ukuSebenzisa iiNdlela zeChwephetjhe.

3.7. IKhabinethi ivumele ubujamo beSewula Afrika obubuyelelweko ngesitjhukumiso seHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula (i-SADC) sokutlama isivumelwano mayelana nokuhlonywa kweZiko eliLawula iTlhagwini neSewula (i-NSCMI).

AboNgqongqotjhe bezeenthuthi ku-SADC bavumelelne ukuhloma i-NSCMI ukuqalana nemiraro yekambiso neenqabo mayelana nomZila weTlhagwini neSewula. IKhabinethi ivumele uNgqongqotjhe weenThuthi ukubambela ngelizweni umhlangano wabo waboNgqongqotjhe beenThuthi bomZila weTlhagwini neSewula emnyakeni wee-2016/17.

3.8. IKhabinethi ibikelwe ngeragelophambili lethungelelwano elitjha lesikhumbuzo seenhlamvu zemali esatjalaliswako ozokujamela amasiko netjhaphuluko yi-South African Mint neBhodi yabaNqophisi, ngokusebenzisana noNgqongqotjhe wezeeMali.

IKhabinethi ivumele ukwethulwa nemigwalo emitjha yeenhlamvu zesikhumbuzo ze-Sterling-silver ze–R10 ne-R5; i-R5 (1/2 oz) etjha yesikhumbuzo yamakharathi ama-24 werhawuda kuLandelano leHlavu i-Natura yonyaka wee-2017; ne-

a. Migwalo yelandelelano leenhlamvu zesikhumbuzo elandelako:

  • ILandelelano leHlavu i-Natura yomnyaka wee-2017-;
  • ILandelelano leHlavu i-Sterling-silver yomnyaka wee-2017; ne-
  • 2017 Sterling-silver R2 Crown nelandelelano likaTiki i- 2½ c.

b. Ihlamvu ye- 2017 Krugerrand:

  • Ukukhutjhwa kabutjha kwe-Krugerrand yomnyaka we-1967 yakade ngonyaka wee-2016;
  • Ukukhutjhwa kwe-Krugerrand etjha kubuthelelo lomnyaka wee- 2017.

4. ImiThethomlingwa

4.1. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini kwesiKhibelelo somThethomlingwa weSizo lezeHlalakuhle wee-2016. Lokhu kukukhibelela umThetho weSizo lezeHlalakuhle wee-2004 (umThetho Nomboro 13 wee-2004).

IsiKhibelelo somThethomlingwa sinqophe ukungezelela iimali nanyana inzuzo ezikhambisana nesizo lezehlalakuhle. Iinkhibelelo zizakusiza ekutlanyweni kwenzuzo yemingcwabo nesizo leentandani nemizi etjhejwa bentwana.

5. Iminyanya ezako

5.1. IKhabinethi ibikelwe ngamalungiselelo weSewula Afrika begodu yavumela iqhinga lokuzibandakanya eMhlanganweni we-Brics wobu-8, bewudoswa phambili yiKomiti yaboNgqongqotjhe. UmHlangano we-BRICS wobu-8 uzakubanjwa ngaphasi kwesihloko esithi “Ukwakha IPengu eHlanganyelweko neFaka woke umuntu (i-BRICS)” ukusukela mhlana ali-15 ukufikela nakali-16 kuSewula wee- 2016 e-Goa, e-India.

IKhabinethi ibikelwe ngobujamo bokusebenza kweZiko lesiFunda leBhanga eTjha yeTuthuthuko. ISewula Afrika izakuragela phambili nokusekela ukuthoma kokusebenza kweBhanga eTjha yeTuthuko ye-BRICS, efaka hlangana ukuvulwa kweZiko lesiFunda  se-Afrika eJwanasbhege.

Amaziko weemali wokuthoma ahlonyiweko we-BRICS njengeBhanga eTjha yeTuthuko neMali yesiKhathjana yangeQadi kumaziko alinganisa amahlelo wamabubulo nomthangalasisekelo eSewula Afrika nekhonthinenti.

5.2. IKhabinethi inikele iSewula Afrika igunya lokuzibandakanya ebonyana ikhulumisa  Mhlanganweni wama-28 wamaZwe amaLunga kusiVumelwano se-Montreal ngezinto eziPhelisa i-Ozone Layer (i-Montreal MOP 28) ozokubanjwa mhlana ali-10 ukufikela nakali-14 kuSewula wee-2016, eKigali, eRwanda. IsiVumelwano se-Montreal sisebenze khulu mayelana nokulwisana neZinto eziPhelisa i-Ozone Layer. Lokhu kukhambisana nomThethosisekelo wethu oqalelela bonyana ukupheliswa komtlhago nokuthuthukiswa kwezehlalakuhle nezomnotho kufuze kutjhejwe ngendlela yokuzithuthukisa.

5.3. IKhomferensi yesiThathu ye-UN mayelana neZindlu nokuFudukela emaDrobheni (i-Habitat III) izakubanjwa yi-UNGA e-Quito, e-Ecuador mhlana ali-17 ukufikela nakama-20 kuSewula 2016. Inqophe ukwamukela i-Agenda yeDrobheni eTjha; umtlolo okhambisana nokusebenza okuzakubeka amazinga wepumelelo etuthukweni yamadrobha, kudlumbanwe kabutjha indlela yethu yokwakha, ukuphatha nokuphila emadrobheni ngokubambisana nabasenzisani abazibopheleleko, kiwo woke amazinga karhulumende namakhampani wangeqadi.

5.4. IKhomferensi yeenTjhabatjhaba yeRhubhululo nomThangalasisekelo (i-ICRI 2016) izakubanjwa eKapa mhlana ama-3 ukuya nakama-5 kuSewula wee-2016 mNyango weSayensi neThekhnoloji neKomitjhini yeYurobhu.

IKhomferensi inqophe ukuyelelisa indima eqakathekileko yerhubhululo kumithangalasisekelo ekuqalaneni iintjhijilo neenkhungo zobukghwari, kutjhejwe iindingo, ituthuko nokuzitjheja komthangalasisekelo wephasi nanyana isifunda nokukhulumisana ngekghonakalo yokuragela phambili nomhlahlandlela.

ISewula Afrika itjengisa ikghono layo lokurhubhulula ngesayensi nethekhnoloji begodu ithathwa njengekhaya lemvelo lemithangalasisekelo eqakathekileko ephasini mazombe. Ukubanjwa kwe-ICRI 2016 izakujamiselela iragelophambili lelizwe libe ngelinzinze elwazini lezomnotho njengokuvezwa yi-NDP.

5.5. IKhabinethi yemukela isimemezelo sesigaba sokuthoma sepumelelo mayelana nokucima indlela yokurhatjha nge--analogu mhlana ama-28 kuSewula wee-2016 nguNgqongqotjhe wezokuThintana u-Faith Muthambi, emadrobheni ahlanu kwe-Square Kilometre Array (SKA) eTlhagwini Kapa, edorobheni ye-Carnavon kuMasipala weNdawo i-Kareeberg. Imizi engaphezu kwama-86% endaweni ye-SKA sele ifakelwe begodu bathabela umabonakude orhatjha ngendlela ebudijithali emzinabo.

Ukufuduka lokhu kukhambisana ne-NDP ukutlama umthangalasisekelo we-ICT othembekako nosebenza ngamandla. Izakuhlanganisa izakhamuzi zemakhaya, zemadrobheni, abanothileko nabatlhagako kuqinisekiswe izakhamuzi zeSewula Afrika zithintana khulu ngokusebenzisa ithekhnoloji.

5.6. Urhulumende uzokugidinga iNyanga yezokuThuthukiswa komPhakathi ngoSewula ngaphasi kwesihloko esithi “Sisoke Siragela iSewula Afrika Phambili eTuthukweni yezomPhakathi nezomNotho”. Ngokusebenzisa umNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi (i-DSD), urhulumende uzakubamba imikhulumiswano elizweni mazombe ngomnqopho wokuzwisisa iindingo zemiphakathi ehlukileko.

I-DSD, ne-Ejensi yokuThuthukiswa kwesiTjhaba (i-NDA) kunye ne-Ejensi yeeMbonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika (i-Sassa), zizakwazisa imiphakathi ngamahlelo weebonelelo zesondlo afumanekako nokobana angafikelelwa bunjani. IKhabinethi ikhuthaza yoke imikhakha ukusiza urhulumende ngokuqinisekisa bonyana iindingo zabatlhaga khulu emphakathi bayatjhejwa.

Umhla li-1 kuSewula wee-2016 kuliLanga leeNtjhabatjhaba laBantu abaLupheleko, elizokugidingwa njengengcenye yokuthoma yeveke yokuthoma kaSewula. Lokhu kuzakuba yindlela yokuyelelisa ngekolelo nezwangobatjho etjhigemeko ngBntu abadula nokuluphala.

5.7. UmNyango wezemiDlalo nokuziThabisa kunye neHlangano yezemiDlalo yeenTjhabatjhaba Yabo Boke izakubamba umnyanya wesiThandathu we-“The Big Walk” mhlana ama-2 kuSewula wee-2016 e-Fountains Valley Resort, ePitori. IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukwamukela nokuzijayeza indlela ehle yokuphila bonyana bakghone ukulwisana   namalwele akhambelana nendlela yokuphila kunye nokuthela umzimba.

5.8. Ilanga lamhlana ali-19 kuSewula wee- 2016 kukhunjulwa umnyaka wama-30 wokuphahlazeka kwesiphaphamtjhini esathatha ipilo kaMengameli we-Mozambique, u-Samora Moises Machel anabantu belizwe lekhabo abama-34 kufaka hlangana amadoda, abomma nabatjhayeli besiphaphamtjhini nabosoondaba.

Abantu b-eMozambique bafaka isandla emzabalazweni wekululeko yeSewula Afrika namanye amazwe kukhonthinenti. Urhulumende weRiphabliki yeSewula Afrika, ngokusebenzisana norhulumende weRiphabhliki ye-Mozambique, bazakubamba imigidingo yeminyaka ema-30 ecabazini lokuphahlazeka kwesiphaphamtjhini eMbuzini, eMpumalanga mhlana ali-17 kuSewula wee-2016.

Lokhu kusiza umNyango wezobuKghwari namaSiko ukuvula amagugu wetjhaphuluko nendlela yamagugu ezakuhlanganisa zoke iindawo zomzabalazo netjhaphuluko eSewula Afrika, i-SADC nekhonthinenti.

IKhabinethi idlulisa ukutjhiriya kwayo kabalandelako:

5.9. Umndeni nabangani bakamakadabona wombhino weSewula Afrika nongomunye wabatlami bombhino we-Kwaito, uMduduzi Tshabalala, owaziwa khulu ngelikaMandoza. Umbhino wakhe wathintanisa imihlobo ehlukileko okusathatjelwa maSewula Afrika woke nanamhlanjesi.

5.10. Umndeni nabangani bombikiindaba ongumakekere, umhleli nomtloli u-Allister Sparks odlule ephasini aneminyaka ema-83. U-Sparks wasebenzisa isikhundla sakhe njengomhleli we-Rand Daily Mail ekuthomeni kweminyaka ye-1980 ukuveza tjhatjhalazi urhulumende ongakalungi webandlululo. Gade asiThekeli sezeFundo (e-Nieman Fellow) eYunivesiti ye-Harvardy nomthintanisi weendaba zeSewula Afrika asebenzela amaphephandaba wangaphetjheya amanengi kufakwa hlangana i-The Washington Post ne-The Economist.

5.11. Abantu be-India, ngokudlula ephasini koCwengileko uPramukh Swami Maharaj, ihloko yezakamoya wekolo ye-Swaminarayan Hindu emphakathini we-India. OCwengileko uyaziwa ngomsebenzakhe omkhulu awenzele i-India kezikamoya nezamasiko ngokwakha amathempeli, ama-mandirs namaziko wezefundo e-India nakamanye amazwe.

5.12. Emndenini yabo boke labo abahlongakeleko ngesikhathi senturhu eyenzeke e-Democratic Republic of Congo (i-DRC) nalabo abalimeleko sibafisela ukuphola msinyana. IKhabinethi yenza ibizelo kizo zoke iinhlangano e-DRC ukuzibandakanya kumiKhulumiswano evulekileko yeliZwe Loke edoswa phambili nguNom. Edem Kodjo egameni le-AU, begodu isekelwe maziko wesifunda neweentjhabatjhaba.

5.13. Emndenini ka-Shimon Peres, umakadabona wombuso we-Israeli owathumba uNongorwana wokuThula, i-Nobel Prize, ngokulwela ukuthula hlangana ne-Israel namaPalestina. UNom. Peres gade asebenza ngamandla iminyaka neminyaka kupolotiki yakwa-Israel.

IKhabinethi ithokozise abalandelako:

5.14. UmKhandlu wezokuRhubhulula ngeSayensi namaBubulo (i-CSIR) ongethekhnoloji yawo etjha yokuzwelela imino egadangisiweko okuzakusiza ngcono bezomthetho nebeforensikhi emsebenzinabo. Isampula yesisetjenziswesi, esisekelwe mNyango weSayensi neThekhnoloji, singasetjenziselwa ukuhlahluba iindawo begodu kufunyanwe nemino ngaphandle kokuthintitha nanyana ubungozi bokusilaphazeka.

5.15. U-Dorh Ismail Bhorat nesiqhema sakhe ngomlando wokuhlinza ngepumelelo umntwana ongakabukubelethwa e-Inkosi Albert Luthuli Central Hospital. Kuyathoma ngelizweni ukuhlinzwa kombungu begodu lokhu kubeke iSewula Afrika ezingeni eliphezulu ephasini loke.

5.16. I-Mamelodi Sundowns ngokufikelela kwayo emdlalweni wamaphelelo we-Confederation of African Football Champions League ngemva kokubetha i-Zesco United. Ipumelelo le ayisihle ku-Sundowns kwaphela kodwana izokuba yinzuzo emkhakheni woke webholo erarhwako yeSewula Afrika. Inikela abadlali bethu ithuba lokuziveza elitlhogeka khulu nelemuko abalitlhogako ukuze baphalisane nabadlali abasezingeni eliphezulu ngenarhakazini ye-Afrika nephasini zombelele.

5.17. IKhabinethi ithokozisa u-Brad Binder ngokuphumelela kwakhe ePhaliswaneni leeNtjhabatjhaba le-Moto3 okumlando. Umphalisani ngeethuthuthu lo oneminyaka ema-21 ubemSewula Afrika wokuthoma solo kwangonyaka we-1980 ukuthumba unongorwana we-Grand Prix ngemva kokuthumba iphaliswano lakhe lokuthoma le-Moto3.

5.18. IKhabinethi idlulisa ukuthokoza kwayo kiwo woke amaSewula Afrika azibandakanye minyanyeni ehlukileko yokugidinga nokuhlonipha amasiko wethu ahlukileko ngeNyanga yamaGugu. Imikhangiso ekarisako yamasiko wethu ahlukileko nokutjhiyelana ngamagugu wethu anothileko kuye kwarhatjheka nelizwe lekhethu loke.

Ikhabinethi idlulise iimfiselabuhle zayo kabalandelako:

5.19. IKhabinethi ifisela u-Archbishop Emeritus Desmond Tutu ukuphola msinyana ngemva kokuhlinzwa.

5.20. Ikhambisana namaSewula Afrika ekufiseleni uMma u-Winnie Mandela okuhle kwaphela ekuphileni bekafike eminyakeni ema-80.

6. Ukuqatjhwa

Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

6.1. UmKhandlu oLuleka ngobuKghwari bokuziSungulela okuThileko weliZweloke:
a. UNom. Mafika Mkwanazi; no
b. Nom. Sullivan O’Carroll.

6.2. UmKhandlu weZiko leSayensi leSewula Afrika:
a. UPhrof. Eugene Cloete;
b. UPhrof. Sabiha Essack;
c. UPhrof.  Shireen Hassim;
d. UPhrof. Jonathan Jansen;
e. UPhrof. Nancy Phaswana-Mafuya;
f. UPhrof. Barney Pityana;
g. UPhrof. Stephanie Burton ( ubuyislwe eesikhundleni);
h. UPhrof. Norman Duncan (ubuyiselwe esikhundleni);
i. UPhrof. Johann Mouton (ubuyiselwe esikhundleni);
j. UPhrof. Himla Soodyall (ubuyiselwe esikhundleni);
k. UPhrof.  Zeblon Vilakazi (ubuyiselwe esikhundleni);
l. UPhrof Brenda Wingfield (ubuyiselwe esikhundleni); no
m. Dorh. Shadrack Moephuli (Ubuyiselwe esiKhundleni sokuba mJameli womKhandlu wezokweLuleka kezobuKghwari zokuziSungulela okuThileko eliZweni lLoke).

6.3. UDorh. Sarah Mosoetsa kuBhodi yeZiko lezokuRhubhulula eliZweni Loke.

6.4. IZiko leemBikiindaba ezibuLekthroniki leSewula Afrika (i-NEMISA):
a. UMm. Mymoena Williams esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (i-CEO).
b. UMm. Rahimoonisha Abdool esikhundleni  sokuba mPhathi weeMali oyiHloko (i-CFO).

6.5. AbaNqophisi abangaThathi iinQunto e-NEMISA NPC SOC Limited:
a. UPhrof. Walter Theophilus Claassen (USihlalo);
b. UNom. Thami ka Plaatjie (uqatjhweI kwehlandla lesibili esikhundleni sokuba liSekela likaSihlalo); no-
c. UPhrof.  Manoj Maharaj;
d. UMma. Sarienne Rana Kersh;
e. UMma. Nelisiwe Gloria Mkhaliphi;
f. UNom. Phuthi Nehemia Phukubje;
g. UMma. Alina Thandiwe Mfulo; no-
h. Nom. Moraka Lucas Mello (uqatjhwe kwehlandla lesibili).

6.6. UZolani Kgosie Matthews njengelunga elingathathi iinqunto kuBhodi yezePoso yeSewula Afrika.

6.7. UNom. Mahomed Iftekhar Chowan esikhundleni sokuba ngu-CFO we-Ejensi yokuFikelelwa kwemiSebenzi Yoke yeSewula Afrika.

6.8. UmKhandlu wezomKayi weSewula Afrika:
a. UMma.Pontsho Maruping (USihlalo);
b. UMma. Nomfuneko Irene Majaja (iSekela likaSihlalo);
c. U-Adv Lulekwa Makapela;
d. UNom.Themba BeatusTenza;
e. UNom. Linden Sydney Petzer;
f. Umzenda Peter Goosen;
g. UNom. Humbulani  Aaron Mudau;
h. UDorh. Sandile Bethuel Malinga;
i. UNom. William Simon Makwinja;
j. UMma. Nosiphiwo Monica Sonjani;
k. UNom. Lloyd McPatie; no-
l. Nom. Leeandran Annamalai.

6.9. U-Adv Rory Wayne Voller esikhundleni sobuKomitjhinara kuKomitjhini eLawula ubuNini beLwazi nebePahla.

6.10. UNom. Jayaseelan Manickum Nair kuBhodi yeenHlangano eziTjheja ubuNgozi kezamaTjhorensi eSewula Afrika, i-SOE, njengelunga elingathathi iinqunto.

6.11. Ukutjhukunyiswa kwebizo likaMma U-Patience Bongiwe Kunene esikhundleni somNqophisi wesiGungu Esijamele iSewula Afrika, i-Angola ne-Nigeria, kuBhodi yabaNqophisi eHlanganweni yeBhanga yePhasi.

6.12. UmLawuli wezokuPhepha eenTimeleni:
a. Ukubuyelela kwakaNom. Nkululeko Andrew Stephen Poya esikhundleni sobu-CEO.

AmaLunga angaThathi iinQunto weBhodi eLawula zokuPhepha emZileni weenTimela:
b. UDorh. Nomusa Zethu Qunta (USihlalo);
c. UNom. Boy Johannes Nobunga (iSekela likaSihlalo);
d. UNom. Zacharia Mosothoane (utjhukunyiswe yiNyunyani yabaSebenzi beenThuthi yeSewula Afrika);
e. UNom. Christiaan Johan de Vos (Utjhukunyiswe yiHlangano yeeNyunyani zeSewula Afrika);
f. U-Major-General Michael Monashi Motlhala (Ilunga elingakhethwako lomNyango wezamaPholisa);
g. UNom. Ngwako Makaepea (Ilunga elingakhethwako lomNyango wezokuThutha);
h. UMm. Hilda ThamagaThopola;
i. U-Major-General Willem Adriaan Venter (Ilunga elizijameleko nelingathathi iinqunto);
j. UMm. Khulekelwe Mbonambi (ubuyiselwe esikhundleni);
k. UMm. Ntombizine Mbiza (ubuyiselwe esikhundleni);
l. UNom. Andre Harrison (ubuyiselwe esikhundleni); no-
m. Nom. Tibor Szane (ubuyiselwe esikhundleni begodu lilunga elingakhethwako lomNyango wezabaSebenzi).

6.13. Ukubuyiselwa esikhundleni sobu-CEO kukaNom. Japh Ronnie Chuwe (UNobhala) ku-Ejensi eTjheja ukwePhulwa kwemiThetho yeeNdlela.

6.14. UNom. Skhumbuzo Dennis Macozoma esikhundleni sobu-CEO kwa-South African Roads Agency SOC Limited.

6.15. UNom. Sisa Neil Ntshona esikhundleni sobu-CEO kezeVakatjhobukelo eSewula Afrika.

6.16. UNom. Dhesigen Pydiah Naidoo uqatjhwe kwehlandla lesibili esikhundleni sobu-CEO kuKomitjhini yezokuRhubhulula ngaManzi.

6.17. I-Lesotho Highlands Water Commission:
a. UNom. Bhekizwe Simon Nkosi njengomJameli oyiHloko weRiphabhliki yeSewula Afrika; no-
b. Nom. Vusi Nhlapo njegomJameli wasaFuthi.

6.18. I-Ejensi yeeMali yeBhodi yamaBubulo amaNcani:
a. UMm. Charmaine Groves;
b. UMm. Happy Ralinala;
c. UNom. Kholofelo Molewa;
d. UMm.  Nomcebo Dlamini;
e. UNom. Nazir  Ahmed Osman;
f. UMm. Nonkululeko Dlamini;
g. UNom. Phakamile Mainganya;
h. UMm. Kate Moloto;
i. UMm. Hlonela Lupuwana (ubuyiselwe esikhundleni; no-
j. Nom. Lawrence Mavundla (ubuyiselwe esikhundleni).

6.19. UMm. Cladie Thamo Hloniphile Mzobe ubekwe esikhundleni sobu-CEO ku-Ejensi yezokuThuthukisa yeliZweloke (i-NDA).

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Donald Liphoko
Inomborwakhe kafunjathwako: 082 901 0766

 

Share this page

Similar categories to explore