IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wamhlana ama-26 kuSihlabantakana 2016

1. Ukuphunyeleliswa kwamaHlelo kaRhulumende aQakathekileko

1.1. IKhabinethi yemukela iKhambo lomBuso likaMengameli u-Jacob Zuma lokuya e-Islamic Republic of Iran, elinqophe ukukhuphula itjhebiswano lezomnotho nokurhwebelana hlangana namazwe la womabili ngokutlikitlwa kweemvumelwano neembopho ezithile.

UMengameli u-Jacob Zuma noMengameli u-Hasan Rouhani baqinise itjhebiswano emikhakheni yezerhwebo, zefundo nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa; isayensi nethekhnoloji; zamandla, kufaka hlangana nekghonakalo yokuhlola irhasi ye-petrochemical nokuyihluza; zokulima; zeemayini nobunini bezenjiwa; ukuthuthukiswa komthangalasisekelo neenthuthi; zeemali, amabhanga nezetjhorensi kunye nezokuvakatjha. Koke Lokhu kukhambisana nomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP).

Kezeentjhabatjhaba, abadosiphambili ababilaba bavumelene ngokuqinisa isimemezelo sokutjhugululwa kweHlangano yeBumbano lamaZwe (i-UN) khulukhulu umKhandlu wezokuVikela we-UN ngokwekareko lamazwe asathuthukako.

1.2. Imiphumela le iqinise iKhambo lomBuso likaMengameli lokuya e-United Arab Emirates (i-UAE) lapho yomibili imibuso le ivuselele ukuzibophelela kwayo ekuqinisweni nekukhutjhulweni kwesikhozi samazwe amabili la, khulukhulu kezerhwebo, zesisomali nemikhakha yezomnotho kube liqhinga letjhebiswano eliqinileko.

Lokhu kwakhele kileliKhambo lomBuso likaMengameli u-Jacob Zuma ngoSinyikhaba wee-2011 okwadosela ekuhlonyweni kweKomitjhini yeHlanganyela ye-SA-UAE eyarhabisa umfutho wezerhwebo hlangana namazwe amabili la ukusukela kumabhiliyoni ali-R13 ngomnyaka wee-2011 ukufikela kama-R27 ngomnyaka wee-2015.

ISewula Afrika ne-UAE zivumelene ukwandisa itjhebiswano elivezwa mathuba womNotho weLwandle, ukuthuthukisa ukuthunyelwa ngaphandle kwemikhiqizo yezokulima yeSewula Afrika, imikhiqizo eyenziweko khulukhulu iinsetjenziswa zezokuvikela netjhebiswano.

Ikhambo leli liphumelelise ikghono leSewula Afrika lokwakha umthangalasisekelo kutjhejwe amathuba wamakhampani weSewula Afrika emqalisweni we-EXPO 2020 e-Dubai, kunye netjhebiswano emkhakheni wezokuthula, zokuphepha nokunzinza.

1.3. IKhabinethi yemukela amagadango aqinileko ngomTlolo wamaTjhuguluko othulwe nguNgqongqotjhe wezemiDlalo nokuziThabisa uFikile Mbalula onqophe ukulungisa kabutjha umkhakha wezemidlalo nokuzithabisa omaqalanga nosesenebandlululo elidephileko. Lokhu kuzakurhabisa amatjhuguluko wehlelo lezemidlalo elibumbeneko elakhelwe phezu kwemigomo yentando yenengi, ukulingana, ukwenza izinto tjhatjhalazi, ukujameleka ngokweembalobalo, ukufikelela nokuzibandakanya okwandileko ngokukhambisana neemfuno ze-NDP.

1.4. IKhabinethi yemukela amavowudu ngesabelo seemali ethulwa minyango ehlukahlukeneko nemibiko enabileko ehlathulula iragelophambili eyenziweko ekwenzeni ngcono amaphilo wamaSewula Afrika.

Lokhu kusitjengiso sokuphunyeleliswa kweTlhatlha leQhinga leeMali lesiKhathi esiPhakathi noNyaka elisitjhideza ekuphunyelelisweni kwe-Vision 2030 ye-NDP.
IKhabinethi yenza isimemezelo kumaSewula Afrika ukobana alalele ukwethulwa kweenkulumo ngamavowudu weSabelo seeMali kiyo yoke imikhakha yeembikindaba ukuze azwisise iHlelo lokuSebenza likaRhulumende (i-PoA).

1.5. IKhabinethi yenza isimemezelo seragelophambili ngokuzibophelela ekutjhugululeni iindawo zokusebenzela ukuya ngokomBiko womNyaka we-16 weKomitjhini yokuQatjha ngokuLingana oqaliswe kibo boke abaqatjhi ohlonywe ngaphasi kommongondaba othi,  “Itjhuguluko liletha umqondo omuhle ebhizinisini”. Umbiko lo usiza urhulumende ukuzwisisa ubujamo bokuqatjha ngokulingana ngelizweni neragelophambili ekutjhugululeni iindawo zemisebenzi emnyakeni wee-2015.

1.6. IKhabinethi ithokozise umNyango wezokuHlaliswa kwabaNtu ngokwakhiwa kwezindlu eziziingidi ezi-4,3 namathuba wokufumana izindlu selokhu kwathoma intando yenengi. Amathuba la afaka hlangana izindlu ezisekelwe ngokuzeleko eziziingidi ezi- 2, 806 235 (izindlu ze-BNG), zokwakhisana nanyana zokuqatjhisa eziziinkulungwana ezi-121 784, ezizii-6 329 zeHlelo leSekelo leeMali eliNqotjhiswe emuNtwini neentandi ezizii-986 608 esele zifakelwe umthangalasisekelo.
Ipumelelo le emlando inikele iphahla ebantwini abangaphezu kweengidi ezima- 20n begodu umnyango uhlome ijima lelizwe loke ukutjengisa ngepumelelo yelizwe njengendlela yokugidinga ipumelelo le.

Ukuhlonywa kwelizwe loke lokhu kwenzelwe e-COSMO City, okungenye yamaphrojekthi aliqaloqangi ngelizweni zombelele egidinga umnyaka wetjhumi selokhu yatlanywa.

IKhabinethi ithokoze woke amaSewula Afrika ngokunikela kwawo, ukuzimisela nokusebenza ngamandla ekuqinisekiseni bonyana isithunzi samaSewula Afrika atlhogako siyabuyiswa ngehlelo lokuhlaliswa kwabantu.     

1.7. IKhabinethi ibuka uNobhala weHlangano yoBunye beenTjhabatjhaba ngokwenza umNyanya wokuTlikitlwa kwesiVumelwano se-Paris, esamukelwa ziinhlangano ezili-176 ngoNobayeni wee-2015. Ukutlikitlwa kwesiVumelwano se-Paris kuligadango lokuthoma ekuphunyelelisweni kwaso okuzakuhlahla imizamo yeentjhabatjhaba ukuphungula irhasi ye-greenhouse nokutjhejana nazo zoke iintjhijilo ezikhambisana nokutjhugutjhuguluka kobujamo bezulu. IKhabinethi ilindele ngokuzimisela ukubona ukuqedelelwa kokwamukelwa kwesivumelwanesi mamazwe ahlukileko bonyana kuthonywe ngesikhathi ukuphunyeleliswa kwesivumelwano seenhlangano somnyaka wee-2020.

1.8. IKhabinethi ikutjhejile godu bonyana umNyango wezeBhoduluko ubambisene nomNyango wezokuVakatjha ekubizeni imihlangano ebizwa “Biodiversity Lab: Ukukhulisa umnikelo weSewula Afrika weeMila” ukuthoma mhlana ali-10 kuSihlabantakana ukufikela nakali-13 kuMrhayili 2016.

Umnqopho kufikelela ekghonweni lezomnotho weemila zeSewula Afrika okutlolwe etlhatlheni leQhinga lomNotho weeMila weliZweloke elavunyelwa yiKhabinethi ukukhutjhelwa emphakathini ngoVelabahlinze wee- 2015.

2. Iinqunto zeKhabinethi eziqakathekileko

2.1. IKhabinethi ivumele umThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo (i-IPAP) yomnyaka wee-2016/17 newee-2018/19, okusisekelo samambala sehlelo likaMengameli lamaPhuzu aliThoba begodu liphumelelisa  ukwethulwa kwe-NDP.

Kulihlandla lobunane laqobe mnyaka likarhulumende lokubuyelelwa kwepumelelo yamaqhinga wokukhuphula amabubulo ekusisenzo esakhela phezu kwepumelelo, iinkundla zemikhulumiswano ngemithethomgomo namahlelo wokubuyelelwa kwangaphambilini.

I-IPAP yomnyaka wee-2016/17 inqophe ukuphumelelisa umthelela omkhulu womthethomgomo wezamabubulo ngeenkhathi zobujamo bomnotho obubudisi. Lokhu kufaka hlangana umthelela oragela phambili wokufadalala komnotho ephasini kufaka hlangana ubudisi bokwehla komkhiqizo wesimbi nepahla nesomiso esirhageleko kunye neenqabo ezikhona ngelizweni.

Ipumelelo yanyakenye ifaka ukongiwa kwemisebenzi epheze ibe zii-67 000 nokuvulwa kwamathuba wemisebenzi emitjha enetlha elinganiselwa ee-7 000 emabubulweni weZembatho, amaTjhila, isikhumba nomkhakha wamanyathelo. Ikorwana yokukhiqiza zokulima ingenye yemikhakha emikhulu ngelizweni nangokuqatjha abasebenzi, ivule okungasenani imisebenzi ezii-216 090 ngonyaka wee-2015 nakumadaniswa nezii-208 822 ngomnyaka wee-2014. Itjalomali eliziingidi ezingaphezu kwama-R600 ladoselwa ngelizweni ngomnyaka wee-2015/16, okwakha isisekelo sokuqinisa ukuthuthukiswa kwamabubulo ngomnqopho wokutjheja imiphakathi yeendawo zemakhaya.

2.2. IKhabinethi ivumele iQhinga lokuPhunyeleliswa kweTlhatlha lokuThuthukiswa kwamaDorobha neQhinga lokuSetjenziswa lonyaka wee- 2016/19. Umphumela weTlhatlha lokuThuthukiswa kwamaDorobha aHlanganisiweko kutjhugulula ukwakha ngokusabalala kwezindlu. Lokhu kuligadango elitjha kumadorobha amakhulu namancani weSewula Afrika, okuzakuhlahla ukukhula kwamadorobha ekusibonelo sokukhula kwamadorobha abumbeneko, atjhideleneko, aphephileko, aneensetjenziswa ezaneleko neendawo ezihle zokuhlala nokusebenzela.

Lokhu kukhambisana nebizelo lomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke ekutlameni umthethomgomo wokuthuthukiswa kwamadorobha ozakuqinisekisa ukuhlela ngefanelo, itjalomali kumthangalasisekelo nokulawulwa kwawo ekusekeleni ukukhula nokuvulwa kwamakghono wezomnotho wamadorobha amakhulu namancani.

2.3. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa kuGazede kaRhulumende kweTlhatlha lomThethomgomo wokuThuthukiswa kwamaBizelo leliZweloke – Ukwakha iHlelo lemiSebenzi yeTuthuko yamaBizelo aHlanganyelweko weSewula Afrika.

Umtlamo womthethomgomo lo nasele uphunyelelisiwe uzakunikela ngendlela ehlanganyelweko yokuthuthukiswa kwemisebenzi yamabizelo yezakhamuzi zoke. Lokhu kuzakubasiza ukuqunta ngefanelo mayelana namabizelo ukufumana imisebenzi, basize umphakathi nokwakha umnotho weSewula Afrika.

ImiSebenzi yokuThuthukiswa kwamaBizelo inendima eqakathekileko ekusizeni iiinhlangano ezinikela imisebenzi ukusebenza nokobana amahlelo wezefundo ahlangabezane neminqopho yawo. Lokhu kusiza ekufikeleleni iintjhukumiso ze-NDP ukukhuphula ukukhula komnotho nemisebenzi, ukulungelaniswa kwabasebenzi nemisebenzi; nokwandisa ukuthuthukiswa  kwamakghonofundwa nesibalo sabafundi abaneziqu zemayunivesithi.

2.4. IKhabinethi ibikelwe ngokuphunyeleliswa ngeHlelo lokuHlola leliZweoke begodu yavumela umBiko womNyaka wee-2014/15 neQhinga lesiHlanu lokuHlola leliZweloke lomnyaka wee-2016/17 ukufikela kewee-2018/19, njengengcenye yejima lokwenza ngcono ukulethwa kwezenzelwa.

IHlelo lokuHlola leliZweloke lisuselwe kuTlhatlha lomThethomgomo wokuHlola weliZweloke eliqinisekisa ubufakazi obuphathekako nebamambala obufunyenwe nakuhlolwako buyafakwa nakuhlelwako, kulungiswa isabelo seemali, nakukhutjhulwa indlela yokusebenza kwehlangano, nakubuyekezwa umthethomgomo nokusetjenziswa kunye nokuphathwa kwehlelo namaphrojekthi bonyana kukhutjhulwe indlela yokusebenza.

Sele kuqedwe ukuhlola okuma-47 nanyana kusaraga, ukufikelela kumabhiliyoni wemali esetjenziswe mbuso ema-R75. Imibiko eli-15 yavunyelwa kanti eli-12 sele yethulwe phambi kweKhabinethi ukufikela gadesi. Amahlelo ali-14 wetuthuko ayaphunyeleliswa kanti iragelophambili yamaqhinga la itjengisa amatjhuguluko amakhulu abonakalako  ekwandiseni umthelela.

2.5. IKhabinethi ibikelwe ngemiphumela yokuhlola yavumela iintjhukumiso ezinqophe ukwandisa umthelela ngokuphunyeleliswa kweHlangothi lezeHlalakuhle leHlelo lemiSebenzi yomBuso eNatjisiweko (i-EPWP-SS).

Ihlelweli libamba indima eqakathekileko ekusizeni abantu abangasebenziko nabanganakukhubazeka emzimbeni ngehlelo lezehlalakuhle ngokubanikela umsebenzi olisizo begodu bafumana imali yokuziphilisa qobe yinyanga elinganiselwa ku-R1 517. 69. Amahlelo amanengi womkhakha wezehlalakuhle anikela imisebenzi ekhethekileko emiphakathini enganabuyo nedobha phasi. I-EPWP-SS yakhula msinyana hlangana nesigaba sokuthoma nesesibili, ukusukela emahlelweni amahlanu ukufikela kama-22 okwafikelela lapho umkhakha lo uvula amathuba womsebenzi azii-175 769  esigabeni sokuthoma namathuba womsebenzi azii ezima-866 246 esigabeni sesibili, ngaphezulu kwesibalo esasinqotjhiwe esizii-750 000.

IIntjhukumiso lezi zitjheje ekukhuphuleni ukuphunyeleliswa kokwehlisa ukusebenzi ngefanelo ekuthathweni kweenqunto, ukuphunyeleliswa (ukubhadela isibonelelo) nokunikela ngebandulo, kunye nokulungelelanisa.

2.6. IKhabinethi ibikelwe ngemiphumela begodu yavumela iintjhukumiso zeQhinga leTuthuko yokutlanywa nokuphunyeleliswa kwesiKhwama seTuthuko yokuHlala emaDrobheni.

Imiphumela le isekela ukuragela phambili nesiKhwama seTuthuko yokuHlala emaDrobheni njengesesibonelelojamiselela esisekela umbono wokukhulisa ukuhlaliswa kwabantu bonyana kuzuze abatlhagako nemindeni efumana ingeniso elingeneko.

Lokhu kuqakathekile ekufikeleleni eminqopheni yeTlhatlha leQhinga  leeMali lesiKhathi esiPhakathi nomNyaka; ukunikelwa kwamathuba wezindlu ezisigidi si-1 495 ebhodulukweni elinepilo eyikhwalithi ngomnyaka wee-2019.

2.7. IKhabinethi ivumele umbiko wokuPhunyeleliswa kokuHlolwa komThelela weThekhnoloji nokuQatjhwa eHlelweni lamaBubulo, ipendulo yabaphathi mayelana nombiko nehlelo letuthuko elathulwa mNyango wezeRhwebo namaBubulo.

Ihlelweli lethulwa mNyango wezerhwebo namaBubulo ngomnyaka we-1992 ngomnqopho wokuqinisa ukuthuthukiswa kwamakghonofundwa kusayensi, zobunjiniyera nethekhnoloji. Lisiza ekuvulweni kwemisebenzi ngokukhiqiza abarhubhululi bezinga eliphezulu nabaphathi bethekhnoloji bamabubulo ngokuthuthukisa ikghono leenhlangano zamabhizinisi ezizibandakanyako.

Ihlelweli lisemthethweni, liqakathekile begodu lisebenza ngepumelelo begodu litjengisa isekelo lokuhlakanipha elikhambisana nezenzelwa ezilingana nemali ekhutjhiweko mayelana nokuthuthukiswa kwethekhnoloji nokuthuthukiswa kwehlelo lokuqatjhwa kwabasebenzi bamakghono atlhogwa mabubulo. Ihlelweli likhambisana kuhle namahlelo wentjhabatjhaba.

2.8. IKhabinethi ibikelwe ngemiphumela yomBiko wephenyo lesiQhema saboNgqongqotjhe ngezwangobatjho “yokuthengiswa kwemisebenzi yabotitjhere” okufaka phakathi abantu ngamunye, iinhlangano zabotitjhere neemphathimandla zemiNyango yezeFundo yeeMfunda ezithile. IKhabinethi ivumele iitjhukumiso zokuqalana nemiphumela le ngokuhlelekileko nangokunqophileko.

Embikweni waso wokugcina isiQhema saboNgqongqotjhe sinikela ukuqalisiswa kwendima eyabanjwa ngibo boke abathintekako emsebenzini wokuhlunga nokuqatjhwa kwabotitjhere.

Umbiko lo utjheja godu iinkinga eziqakathekileko ehlelweni lagadesi lokuqatjhelwa eenkhundleni emkhakheni wezefundo esisekelo; begodu sinikela iintjhukumiso ezingasiza umNyango wezeFundo esiSekelo nomkhakha wezefundo esisekelo ngokunabileko ukuqalana neentjhijilo eziveziweko.

3. ImiThethomlingwa

3.1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende isiKhibelelo somThethomlingwa wezamaHlathi. UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho wezamaHlathi weliZweloke, we-1998 (UmThetho Nomboro. 84 we-1998).

Ukuphunyeleliswa kweenkhibelelo kuzakukhuphula ukuphathwa kwamahlathi okunzinzileko kukhuthaze nokuzibandakanya kweenqhema ezinganabuyo eziziphilisa ngamahlathi kuMkhandlu wokuLuleka ngamaHlathi weliZweloke.

4. Iminyanya ezako

4.1. UMengameli u-Jacob Zuma uzakukhambela umnyanya wokubekwa nokufungiswa kukaMengameli we-Uganda u-Yoweri Museveni e-Kampala mhlana ali-12 kuMrhayili 2016. Ikhambo leli langaphandle lizakuqinisa itjhebiswano lamazwe amabili la hlangana neSewula Afrika ne-Uganda.

4.2. UMengameli u-Jacob Zuma uzakudosa phambili iLanga lomThandazo leliZweloke elizokubanjelwa e-ABSA Stadium e-Durban mhlana ama-29 kuSihlabantakana 2016. Abadosiphabili bezekolo nebeenhlangano zomphakathi bazakuhlanganyela norhulumende ekuthandazeleni ukuqiniswa kwentando yenengi, ubunye besitjhaba, nokubuyisana kezehlalakuhle nepumelelo nokuthula kwamaKhetho waboRhulumende beeNdawo zemaKhaya womnyaka wee-2016.

4.3. IKhabinethi ibikelwe ngamahlelo womNyango wezobuKghwari namaSiko wokubamba umnyanya “weNyanga ye-Afrika” ngoMrhayili wee-2016 ngaphasi kommongondaba othi: “Ukwakha i-Afrika eNgcono nePhasi eliNgcono” njengengcenye yokugidinga kwekhonthinenthi ukusungulwa kweHlangano yoBunye be-Afrika, esele ibizwa nge-African Union nomsebenzi ewenzileko.  UMengameli u-Jacob Zuma uzakuhloma iNyanga ye-Afrika ngeLanga lomThandazo weliZweloke mhlana ama-29 kuSihlabantakana 2016.

Emnyakeni lo wee-2016 iNyanga ye-Afrika izakutjheja imizamo yokuthuthukisa abomma nelutjha kanti nasigidinga umnyaka wama-60 weMatjhi yaboMma nomnyaka wama-40 wemiGuruguru yeLutjha nge-Soweto.

AmaSewula Afrika ayakhuthazwa ukuzibandakanya ehlelweni elincanengi elifaka imisebenzi ehlukileko kufaka hlangana zobukghwari bemigwalo, imidlalo yesteji, umbhino, iimfundo, ilimi langemihla elijayelekileko nokugidinga umnyaka weTjhumi wesiKhwama samaGugu wePhasi. INyanga ye-Afrika iyikundla yokuhlangana nokuzibophelela kwethu ngeThando lobu-Afrika nokuVuselelwa kwe-Afrika ekuletheni abantu bekhonthinenti batjhilane.  

4.4. Mhlana ama-20 kuMrhayili 2016 urhulumende uzakudosa phambili ukugidingwa komnyaka we-100 we-University of Fort Hare ezikweni le-Alice esePumalanga Kapa. Ekulungiseleleni umnyanya omkhulu lo, uMengameli u-Jacob Zuma uhlome iKomiti Hlanganyela yaboNgqongqotjhe (i-IMC) ukuhlela nokuhlanganisa umnyanya lo weminyaka elikhulu omlando.

IZikweli lezefundo elinomlando omkhulu laba yikesi ngeenkhathi zomzabalazo wetjhaphuluko begodu izikweli laziwa “njengesitja sobudosiphambili be-Afrika” ngombana lilikhaya lefundo leenkutani ezalwa nebandlululo njengo-ZK Matthews, u-Nelson Mandela, u-Robert Sobukwe, u-Oliver Tambo no-Govan Mbeki. Kukuphela kweyunivesithi engeSewula ye-Afrika ekhiqize iinhloko zemibuso ezihlanu: u-Nelson Mandela weSewula Afrika, u-Yusuf Lule we-Uganda, u-Robert Mugabe we-Zimbabwe, u-Ntsu Mokhehle we-Lesotho no-Sir Seretse Khama we-Botswana.

Njengengcenye yomgidi womnyaka we-100 we-University of Fort Hare, iKhabinethi yenza isimemezelo kibo boke abafundi bangaphambilini namalunga womphakathi ukwabelana ngemiKhumbulo ye-Fort Hare ukwenzela ijima le “Coca iNdabakho, nge#MyFortHare.

4.5. ISekela likaMengameli u-Ramaphosa uzakudosa phambili isiqhema seSewula Afrika kuForamu yezomNotho yePhasi yama-26 (i-WEF) e-Afrika e-Rwanda hlangana nakali-11 namhlana ali-13 kuMrhayili 2016. Iforamu le ibanjwa ngaphasi kommongondaba othi: “UkuHlanganiswa kweenSetjenziswa ze-Afrika ngamaTjhuguluko weDijithali”.

Urhulumende usebenzisa iHlelo lakhe lamaPhuzu aliThoba ukuragela phambili nokutjhugululwa kwelizwe ngedijithali. Usabalalisa isigaba sokuthoma se-inthanethi ezakuhlanganisa iinkghonakalisi zikarhulumende ezingaphezu kwee-5000 eeyingini ezibunane esikhathini esiminyaka  emithathu. Kwabiwe imali eziingidi ezima-R740 ukusekela ukusatjalaliswa lokhu kwe-inthanethi.

4.6. INDABA 2016 egade ibanjelwe e-Inkosi Albert Luthuli Convention Centre e- Durban ukusukela nakali7 ukufikela nakali-9 kuMrhayili 2016, kuyiKundla ye-Pan-African ezakukhuphula imikhiqizo yezokuvakatjha kubathengi bangaphandle.

Zevakatjhobukelo, njengenye yeensika ezisithandathu zokukhulisa umnotho ngaphasi kwehlelo le-NDP, kwafakwa amabhiliyoni ama-R357 ku-GDP yethu ngomnyaka wee-2014 yasekela amaphesente alithoba wokuqatjhwa kwabantu ngeSewula Afrika. UmKhandlu wamaKhambo nezeVakatjhobukelo ePhasini ulinganisa bonyana zevakatjho zizakungenisa amabhiliyoni ama-R560 ku-GDP yethu ngomnyaka wee-2025 begodu zizakusekela imisebenzi engaphezu kweengidi ezimbili.

Ukukhuliswa kwezeVakatjhobukelo kuba nomthelela emNothweni weLwandle begodu kuyisika eqakathekileko yeHlelo lamaPhuzu aliThoba, okubangelwa mnotho ongakabukutatjwa emalwandle wethu, okungasiza khulu ekukhuleni komnotho. Umnotho welwandle nezevakatjho kunikela amathuba amanengi wokukhula komnotho nokuvula amathuba wemisebenzi.

4.7. Ekugidingeni iLanga labaSebenzi mhlana li-1 kuMrhayili 2016, iKhabinethi ibuyelela ukuzibophelela kwelizwe ukuvikela amalungelo wabasebenzi ngomthetho otjheja abasebenzi noyipumelelo.

Ukusukela ngomnyaka we-1994 urhulumende uphasise imithetho efana nomthetho wezabaSebenzi, umThetho oTjheja ubuJamo obusiSekelo emSebenzini, umThetho wokuQatjha ngokuLingana nomthetho wokuPhepha kwabaSebenzi ekumithetho ethuthukise amalungelo wabasebenzi.

4.8. IKhabinethi ikhuthaza abafundi beGreyidi ye-12 ukuthoma bakhuphe ku-inthanethi amaforomo wokwenza iimbawo nanyana benze iimbawo zabo nge-inthanethi ukwenzela ukwamukelwa emazikweni wefundo ephakemeko njengengcenye yejima le-Apply Now namkha Khetha ekuliJima lokuLulekwa ngamaBizelo.

Ijimeli enziwa qobe mnyaka mNyango wezeFundo ePhakemeko nokuBandula lizakuragwa elizweni zombelele ukufikela ngoKhukhulamungu wee-2016 begodu lisiza abafundi ukwenza iinqunto ezifaneleko lokha nabathumela iimbawo emazikweni wefundo ephakemeko.

Abafundi bakhuthazwa ukuthintana neZiko lemiSebenzi yokuThuthukiswa kwamaBizelo nge-SMS nanyana bathumele i-“please call me” ku; 072 204 5056 nanyana ku: 086 999 0123, iposommoya careerhelp@dhet.gov.za, ku-Facebook ku-www.facebook.com/careerhelp namkha nge-Twitter ku: http://twitter.com/rsacareerhelp.

5. Ubujamo bekhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ebhodulukweni

5.1. IKhabinethi ikhuthaza ababambindima ukuveza amazizo wabo ngomtlamo wokubuyekezwa kweTjhatha yokuThuthukiswa okuBanzi kwabaNzima ngokomNotho yeBubulo leeMayini zeSewula Afrika ngezenjiwa yomnyaka wee-2016 ekhutjhwe kuGazede kaRhulumende.

Umtlamo obuyekeze iTjhatha yeeMayini uhlanganisa imithethomgomo karhulumende yamatjhuguluko nomthetho ukuqinisa ubulula bokwenza ibhizinisi, kunikelwe nehlathululo yemileyo, ukulindeleka nokuqiniseka. Ikhambisana godu neenqalelelo zomThetho wokuThuthukiswa okuBanzi kwabaNzima ngokomNotho,wee-2003 (UmThetho Nomboro. 53 wee-2003) namaKhowudi (we-DTI) wokuSebenza ngeFanelo.

5.2. IKhabinethi itjhejile bonyana ukuphasiswa kwesitjhukumiso sokuthengwa kwe-SAB Miller yi-AB InBev kusaqalisiswa ziimphathimandla zephaliswano. IKhabinethi yemukela ukuvumelana kukaNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komNotho ne-AB InBev okudluliselwe kumphathimandla zephaliswano bonyana kutjhejwe amakareko womphakathio endabeni le. Ukuzibophelela kwekhamphani le kumhlahlandlela kumakareko womphakathi, nakamanye amakhamphani ahlanganako nanyana athengwako ebujameni obufanako.

Lokhu kufaka hlangana isibopho okuvunyelwene ngaso nekhamphani ukusebenzisa ibhiliyoni eminyakeni emihlanu ezako ukuthuthukisa abalimi abasakhasako nabathengisi bangekhaya, amabubulo amatjha, ithekhnoloji yokonga amanzi negezi nokuthuthukiswa kwelutjha. Isibopho mayelana nemisebenzi kufaka hlangana isibopho sokungadilizi abasebenzi butjhulweni ngonobangela wokuhlanganiswa kwamakhamphani la nokuthi ukuqatjhwa kwabantu kuhlale emazingeni afanako eminyakeni emihlanu ezako, kuyingcenye yepumelelo ekulu esivumelwaneni hlangana nekhamphani norhulumende ngomnqopho wokusekela ukukhutjhulwa kwamabubulo, ukuthuthukiswa kwamabhizinisi amancani nokuvulwa kwemisebenzi.

5.3. Esehlakalweni esihlukileko, iKhabinethi itjheja ukuthoma kokusetjenziswa kweenqalelelo zesiKhibelelo somThetho wePhaliSwano okwenza kube mlandu ukusebenzisana bukhobosi kwabanqophisi nabaphathi ekulinganiseni intengo yepahla, amathenda namamakethe. Iinqalelelo lezi ziyingcenye yamagadango wokukhuphula ipi elwisana neenqhema zeenlelesi ezilimaza umnotho nezibangela intengo ephezulu kubathengi.

Senza isimemezelo kumabhizinisi eSewula Afrika bonyana aphalisane ngentengo ephasi, asebenzise umkhumbulo ohlukileko, ikhwalithi engcono yepahla nanyana isizo
lezinga eliphakemeko kubathengi kunokukhohlisana ngezenzo ezitjhigamileko.

5.4. IKhabinethi ilitjhejile izinga eliphakemeko lokulawulwa komkhakha wamabhanga eSewula Afrika – nephasini zombelele, nesidingo sokobana iSewula Afrika ithobele amazinga weentjhabatjhaba njengemithetho ye-Basel III eLwisana nokuGalimisana ngemali okungasi semthethweni kweZiko lokuLawula iiMali (i-FATF), elavunyelwa yiKhabinethi ngaphambilini, begodu lasekelwa mthetho owavunyelwa nguRhulumende. Ihlelo le-Twin Peaks lizakulawula ukusebenza kwamamakethe kezamabhanga nemazikweni weemali zombelele."

5.5. IKhabinethi yemukela imiphumela yomHlangano weenQhema zesiKhwama seeMali sePhasi neBhanga yePhasi wee-2016 ogade ubanjwe ngaphasi kommongondaba othi “IinTjhijilo zePhasi, iPengu yePhasi”. Kutjhukunyiswe ipengu encantathu yokulumathisa ukukhula komnotho ezingeni lephasi, kukhuthazwa amazwe ukusebenzisa zoke iinlinganiso zemithethomgomo ukukhuphula umnotho, okuhlathulula amatjhuguluko weemali, isikhwama nokutjhugululwa kwezakhiwo embusweni. Amazwe anekghono leemali nesikhwama akhuthazwe ukwenza khudlwana ukuphakamisa iindingo; nokho, ukuphunyeleliswa kwamatjhuguluko kuqakathekile kibo boke. Kabanengi Lokhu kufaka hlangana nokhunye, ukusiswa kweemali kumthangalasisekelo, ubukghwari nokuthuthukisa zomthetho.  

5.6. Ikhabinethi ikhumbuza boke abavowudi abavumelekileko abangakazitlolisi nanyana baqinisekise imininingwanabo bonyana bangakwenza lokho ngokuya e-ofisini yeKomitjhini yamaKhetho eziJameleko eseduze nabo (i-IEC). Lokhu kuyatlhogeka ukuqinisekisa bonyana igama lakho likhona erhelweni labavowudi ukukghonakalisa abavowudi abavumelekileko ukusebenzisa ilungelo labo lokukhetha mhlana ama-3 kuRhoboyi 2016.

Ikhabinethi ikhuthaza abavowudi abanelungelo ukuqinisekisa bonyana banelisa isidingo sokunikela ngesiphande sabo e-ofisini yeKomitjhini yamaKhetho eziJameleko (i-IEC). Imibuzo emayelana namakhetho inganqotjhiswa ezikweni lemitato le-IEC ku: 0800 11 8000, elivulwa ngoMvulo ukufikela ngeLesihlanu, ukuthoma nge-iri ye-07:00 ekuseni ukuya keye-9 ebusuku.

5.7. IKhabinethi ithokozisa i-Transnet, iBandla labaTjhutjhisi leliZweloke, i-SABC nomNyango wezeFundo ePhakemeko nokuBandula, weTjhebiswano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba, newezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo ngokubekwa ebujameni “babaQatjhi abaKarisa ngokuBonakalako”  eSewula Afrika yikhamphani etshwaya abasebenzi i-UNIVERSUM.

5.8. IKhabinethi ibuka uNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji, uMma u-Naledi Pandor, ofumene uNongorwana we-Order of Merit e-Federal Republic of Germany ngokubamba kwakhe indima kezesayensi ephasini zombelele. UNongorwana lo unikelwa abantu ephasini zombelele ngepumelelo yabo kezepolotiki, zehlalakuhle nanyana emkhakheni wabosolwazi.

5.9. Ikhabinethi ithokozisa umNqophisi Zombelele womNyango wezeBhoduluko uNosipho Ngcaba ngokufumana uNongorwana we-2015/16 Lifetime Achievement Eco-Logic Award emtlolweni wezebhoduluko, i-Enviropaedia.

5.10. IKhabinethi ithokozisa umgwali u-Kemang Wa Lehulere ngokuba "mGwali womNyaka wee-2017” osekelwe yi-Deutsche Bank. U-Wa Lehulere, orhubhulula ngokukhambelana komgwalo eSewula Afrika ngemva kweBandlululo, uzakwethula umkhangiso wakhe wokuthoma kamakhambayedwa e-Germany emnyanyeni we-Deutsche Bank KunstHalle e-Berlin ngomnyaka ozako.

5.11. IKhabinethi ithokozisa umNyango wezokuVakatjha ngokuthumba unongorwana we-Best Public Policy/Support ephaliswaneni le-2016 African Responsible Tourism Awards. Unongorwana lo unikelwa umnyango wombuso, ihlangano nanyana umkhakha otjengise ukuzibophelela ekuthuthukiseni zokuvakatjha.

5.12. IKhabinethi ithokozisa umdlali wegolfu u-Branden Grace ngokuthumba iphaliswano lakhe lokuthoma i-PGA Tour e-RBC Heritage e-Hilton Head, e-US.

5.13. IKhabinethi iyatlhuwa ngokuhlongakala kuka-Bertie Lubner owabamba indima ebonakalako ekuthuthukisweni kweSewula Afrika njengomdosiphambili wamabhizinisi, umthlogomeli wabatlhagako nosihlalo wasafuthi weHlangano yamaJuda ye Sewula Afrika (i-SA Jewish Board of Deputies).

5.14. IKhabinethi idlulisa ukutjhiriya kwayo okusuka emrajini wehliziyo kubangani nemindeni yabongazimbi abalitjhumi (uTiisetso Tselo, uSesi Mtshali, uSana Sibeko, uMphikeleli Malindi, uGugulethu Sithole, uVusi Nkabinde, u-Daphney Linda, uSicelo Kheswa, uSphamandla Gedle noSimphiwe Nhlapo) bengozi yebhesi  emasikizi nagade babuya emNyanyeni wokweThulwa kweenThembiso  zamaKhetho ze-ANC ebhayi. IKhabinethi ibafisele ukuphola msinyana labo abalimeleko.

5.15. IKhabinethi idlulise ukutjhiriya kwayo emndenini nebanganini bakaDorh. Herman Nditsheni Netshidzivhani, usolwazi wezembeleko wokuthoma onzima. Njengomtlami womtholapilo wezembeleko esiBhedlela i-Park Lane e Jwanasbhege, uNetshidzivhani usize amaSewula Afrika amanengi ukuthoma imindenawo.

5.16. Ikhabinethi idlulise ukutjhiriya kwayo emndenini nebanganini baka-Dene Smuts, iLunga lePalamende langaphambilini le-Democratic Alliance. IKhabinethi iwuthulela ingwani umsebenzakhe oqakathekileko wokuthuthukisa intando yenengi yethu yangokomthethosisekelo.

5.17. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Jacob Zuma ekufiseleni uMma u-Winnie Madikizela-Mandela ukuphola msinyana begodu ikhuthaza isitjhaba bonyana sihloniphe ilungelo lomndeni lokunikelwa ithuba lokuba wodwa ngesikhathesi. U-Winnie Mandela uhlonitjhwa ngokunabileko ngendima yakhe emzabalazweni wekululeko owasiza ekuphelisweni kwemithethomgomo yegandelelo nokuletha intando yenengi eSewula Afrika.

6. Ukuqatjhwa

Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.
6.1. Paul Steenkamp kumKhandlu wokuLuleka ngobuKghwari weliZweloke
6.2. Clarinda Elizabeth Simpson esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko weeMali e-SENTECH.
6.3. Lumko Caesario Mtimde esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko we-Universal Services and Access Agency of South Africa.
6.4. Ukuqatjhwa kwehlandla lesibili kuka-Adv. Rory Wayne Voller esikhundleni sokuba liSekela likaKomitjhinara weKomitjhini yobuNini beLwazi lamaKhamphani.
6.5. Ukwelulwa kwekontraka kaLungisa Fuzile esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele weZiko leeMali leNarha.
6.6. Ukwelulwa kwekontraka kaNosipho Ngcaba esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele womNyango wezeBhoduluko.
6.7. N Mafu esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: IPhiko lokuPhathwa kwaBabelani nokuNikelwa kwaMandla ngemNyangweni waboMakadabona bePi.
6.8. TLM Makotoko esikhundleni sokuba siPhathiswa semiSebenzi esiyiHloko emNyangweni wezeBhoduluko.

Imibuzo inganqotjhiswa ku-:
Donald Liphoko
Umtato: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore