IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana ama-25 kuMrhayili Wee-2016

1. Ukuphunyeleliswa Kwamahlelo Karhulumende Aqakathekileko

1.1. Ube yipumelelo umgidingo wekhulu leminyaka weYunivesithi ye-Fort Hare obewuphethwe nguMengameli u-Jacob Zuma. Zimakhulukhulu iintatanyiswa ebezikhambele lomnyanya obe liliqha elirhanyazelako lomlando weSewula Afrika; hlangana nazo kubalwa noMfundi waPhambilini wakileYunesithi, uMengameli we-Zimbabwe u-Robert Mugabe, kunye nabazenda abahlukahlukeneko.

Umnyanya lo-ke uthomene nokuGidingwa kweNyanga ye-Afrika, yona esikhumbuzo sokusungulwa kweHlangano yeBumbano le-Afrika yaphambilini, namhlanje esele ibizwa ngokuthi yiHlangano yamaZwe we-Afrika (i-AU ).  IKhabinethi iyayithokozela indima esele yenziwe ngokurarulula imiraro yabafundi, ebekungakafuzi bona ibe ibangele ukonakala kwepahla khona kileyunivesithi.

1.2. Evakatjhweni lomBuso likaMengameli uZuma eRiphabhligi ye-Uganda, zombili iinKhulu zomBuso zamazwe amabili la zivumelene ngokuqiniswa kobudlelwano bokusebenzisana hlangana kwawo, zabe zacocisana ngobujamo bepolitiki nebezokuphepha eRiphabhligi ye-Burundi kunye nepumalanga ye-Democratic Republic of Congo.

UMengameli uZuma ubuye wakhambela nomnyanya wokwethulwa esitjhabeni kukaMengameli Yoweri Museveni we-Uganda. Amazwe amabili la, iSewula Afrika ne-Uganda, bekube khathesi selatlikitle iimvumelwano ezima-20 zokusebenzisana ngobubili bawo; zilinganiselwa ema-70 iinkhamphani zeSewula Afrika ezisebenza khona e-Uganda njenganje ngenca yeemvumelwanezi. Ngomnyaka wee-2015, ipahla iSewula Afrika eyayithengisela i-Uganda yenza imali eyi-R1.7 yamabhiliyoni, ukube kanti iziingidi ezima-R98 nasele iyoke imali iSewula Afrika eyisebenzisele ukuthenga ipahla evela emazweni wangaphandle.

1.3 IKhabinethi iyalithokozela ivakatjho lombuso le-Qatar likaMengameli uZuma elibe yipumelelo, ekutlikitlwe ngalo iimvumelwano neembopho eziimbadlwana, njengeemVumelwano zokuSebenzisana kezokuVikela, zokuSebenzisana ngezobuPholisa, zokuSebenzisana kezoBugwali, zamaSiko nezamaFa aliGugu. Kuqinisa bekuphakamise ubudlelwano bamazwe amabili la bufike ezingeni elihle eliphumelelisako ukusungulwa kweKomidi yezamaSiso eHlanganyelweko kobanyana izokubeka ilihlo emsebenzini wokuphunyeleliswa kweemvumelwano ngaphandle kwemiKhulumiswano eHlelelwe amaZwe amaBili la.

Ukukhulumisana kukaMengameli neBandla lezamaBhizinisi elihlanganyelwe yiSewula Afrika ne-Qatar kuphakamise ukusebenzisana ngezamabhizinisi okunqophe  ukuhlumisa  umnotho wawo womabili amazwe la.  Njengoba womabili amazwe la akulungele nje ukusebenza ngomnotho welwandle, kubuywe kwakhulunyiswana nangethuba lokusebenzisana ngazo zomnotho welwandle. Ziimbadlwana iinkhamphani zeSewula Afrikapha ezisebenza e-Qatar, khulukhulu zekoro yemikhiqizo eyenziwa ngeembaseli. Amanye wamasiso amakhulukhulu e-Middle East yi-Sasol, yona eyenza umsebenzi oqakatheke khulu ekwakhiweni kweenlulu zerhasi.  Ezinye iindaba ekucocisenwe ngazo kube ngezobudlewano bokusebenzisana ngezokurhwebelana nezomnotho, kunye neendaba zokuthula nokuphepha e-Afrika kunye nemazweni ngamazwe.

1.4 UMengameli uZuma unikele abanikazi benarha imali, njengoba babefake isibawo sokubuyiselwa inarhabo engile la kwakhiwe khona isiQiwi seeNyamazana i-Kruger National Park; lokhu-ke kuyigcenye yesiGaba soku-1 sokubuyiselwa inarha kwabantu abafaka isibawo sokubuyiselwa indawekhabo kilendawo. Nasele iyoke ima-R84 weengidi imali ekuliliswe ngayo imiphakathi emithandathu lapha; mithandathu ngeyeMpumalanga, bese kuthi eminye emithathu kube ngeyeLimpopo. Ubukhulu bendawo le buma-agere ama-318 000. Ekulilisweni kwalababantu ngendawo yekhabo, kuqalelelwe ukuqakatheka kwe-Kruger National Park, kwase kuqinisekiswa ukuthi abafaki besibawo sokubuyiselwa indawo baliliswe ngemali ebonakalako, njengoba phela kungeze kusakghonakala nje ukuthi babuyiselwe kilendawo bayokwakha kiyo.  Lokhu-ke kukhambisana nendlela nekambiso elungileko karhulumende yokubuyisela abantu iindawo abemukwa zona ngemithetho yombuso webandlululo, kanti-ke bekuliliqha eliqakatheke khulu lokulinganisa indima yetuthuko ehlelweni lamatjhuguluko elizweni leSewula Afrika.

Ukuhlomisa abantwaba ukuya phambili, kunghwathwe i-1% yengeniso yemali ngezevakatjhobukelo, eyimali ezii-R6,5 yeengidi ngomnyaka, ezakuzuzwa mphakathi. Lokhu-ke kwenze ukuthi kwakhiwe iindawo zokufunda eziimbadlwana, ekubalwa hlangana nazo nomakho wama-ofisi esikolweni iDumisani High, nelabhorathri yamakhomphiyutha esikolweni iMasiza High, namalabhorathri wesayensi eenkolweni iTlakulani High kunye Sibusisiwe High, ikhwitjhi nebala lokudlalela abafundi bakwaGreyidi R esikolweni iTakheleni Primary.

Ngomnyaka wee-2016/17, ngokubonisana nabantu beendawo ezithintekako, kubekwe njengamaqalontanzi ukwakhiwa kwamalabhorathri wesayensi amane kileziinkolo ezilandelako: iMbuyane High, iMahlale Secondary, i-Lepato High kunye neMakuya Secondary; leziinkolo-ke zikizo zombili iimfunda ezithintekako lapha, iMpumalanga kunye neLimppopo.  

IKhabinethi ikhulume yagandelela ngokuqakatheka kokusebenzisana kuhle hlangana kwabantu bemihlobo engafaniko, okwenza ukuthi abantu boke abakhiseneko bahlalisane kuhle ngokuzwana. Ihlelo lokubuyiselwa kwabantu iindawo zabo eSewula Afrikapha liragwa ngokufunda iimfundo ngesele kukhe kwabonwa kusenzeka; nje-ke njenganje selisekelwe yikambiso yokuthi kwakhiwe bekusetjenziswe ihlelo elibambelelako elizakubuyisela lizuzise abanikazi bendawo kezomnotho, kunobanyana sebagcine ngokunikelwa imali bekuphelele khonapho, njengoba lokho sekubonakele ukuthi kuvamise ukungabasizi kangako abantu.  IsiGaba 2 sokuqedelelwa kwesibawo sokubuyiselwa inarha kuzakuba mahlelo anqophe ukuqinisekisa ukuthi abantu bahlala bazuza isikhathi eside emabhizinisini aragwa ngaphakathi kwe-Kruger National Park.

1.5 Itholakele imiphumela yomHlangano weenKhulu ngokuLungelelwa kweKambiso yokurholelwa kweensebenzi ngaphasi kommongondaba othi “Ukutholakala kwehlelo lekambiso elilungileko nelibambelelako lokurholela  zoke iinsebenzi”  obelidoswa phambili nguNgqongqotjhe wezamaPhilo u-Aaron Motsoaledi banoNgqongqotjhe wezabaSebenzi uMildred Oliphant, ngokusekelwa liSekela likaNgqongqotjhe wemiThombo yezeNjiwa, neSekela likaNgqongqotjhe wezamaPhilo kunye neSekela likaNgqongqotjhe wezabaSebenzi.

Umhlangano weenKhulu bewuqale iindaba zepilo nokuphepha kweensebenzi emisebenzini eziyisebenzako ngomnqopho wokutlama ihlelo lomrholo elihlanganisiweko elizakusetjenziswa eSewula Afrikapha. KilomHlangano weenKhulu bekukhona naboNgqongqotjhe abavela esiphandeni seNhlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika eseSewula (i-SADC), nabajamele iimayini zeSewula Afrika, namayuniyoni weensebenzi kunye neenhlangano ezijamele abantu abakhe basebenza eemayini.
 
Ngalelihlelo elihlanganisiweko eliqothelweko, urhulumende uzakuqinisekisa ukuthi iinsebenzi kunye neensebenzi zalokhuya zeemayini nezakeminye imisebenzi zirhola imirholo efaneleko nezinye iimfanelo ezenza ukuthi zihlale zilungelwe ngikho koke, ngokunjalo nemindeni yazo leziinsebenzi ihlale kuhle. Ngokusebenzisana nabajameli beensebenzi nekoro yeemayini, urhulumende unqophe ukuthoma ukusebenzisa ihlelo lokubeka ilihlo nelokulinganisa ukuthi iinsebenzi zisebenza kuhle kangangani, ihlelo elizakuba yihlohlozela eenkampanini ezinemithetho yezokuphepha emihle nezikhambisana kuhle nomthetho.

1.6 IKhabinethi ikuthokozele ukuvulwa kweZiko lokuthoma lelizwe, i-Bio-Manufacturing Industry Development Centre (i-BIDC) ePitori, elivulwe mNyango wezeSayensi neThekinoloji.

Umsebenzi wezikweli uyingcenye yeHlelo lamaPhuzu aliThoba leSewula Afrika lokuvula amandla wamabhizinisi amancani, naphakathinaphakathi kunye namancancani ( ama-SMME). Lisekela ama-SMME anesandla emikhiqizweni ye-BIDC ngokuwenza ukuthi akghone ukusebenzisa amathuba weemakethe. Iinkhamphani ezingaphasi kwephiko le-BIDC ziyakghona ukuthola iindawo zokukhiqizela ze-BIDC, nesekelo lezerhubhululo namalabhorathri.  Ngesigaba sokuthoma kuzakwakhiwa amatorho nemisebenzi yasafuthi, ekulindeleke ukuthi yenze imali ema-R250 weengidi ngomnyaka eminyakeni emihlanu ezako. Njenganje i-BIDC isekela amabhizinisi ali-19; kilawomabhizinisi, ali-16 wawo ngewabosomabhizinisi babantu abanzima; abali-10 babo bosomabhizinisi abasikazi babantu abanzima. Ngaphezu kwalokho, sekwakhiwe imisebenzi yasafuthi ema-55 kunye namatorho ali-171, kanti-ke abantu abasafundiswa umsebenzi bona bama-54.

1.7 Isimemezelo sikaNgqongqotjhe wezaMandla uTina Joemat-Pettersson sokutlama umThethokambiso wezeRhasi sikhanyisela ilizwe leSewula Afrika indlela yomnotho werhasi yemvelo obambelelako. Ukuthoma kokusetjenziswa kwerhasi njengomunye umthombo wamandla eSewula Afrika kuzakuphungula ukuthembela emalahleni, kube kuqinisekise ukuthi izakhamuzi nomnotho zithola amandla aneleko wemihlobo engafaniko, njenganje nangomuso.  Lokhu-ke kuzakuphakamisa namathuba welizwe leSewula Afrika wokuwaphumelelisa ngobutjha amatjhuguluko wezomnotho nawokuhlalisana komphakathi, kuphakamise nanamathuba wokuhluma komnotho nawokwakhiwa kwemisebenzi.

Nakusenzeka koke lokho, umNyango wezaMandla uvula ihlelo legezi ephehlwa ngerhasi, elizakuphehla amamegawathi (i-MW) agezi azii-3,726 libuye lisebenze njengesikhuthazeli sokwakhiwa kwebubulo lerhasi lalapha ekhethu, elizakukhuthazela ukuphakanyiswa kokuthungathwa kwerhasi ebhodulukweni elinesisa ebasisini. Amathuba wemisebenzi azakuvuleka ngalelibubulo azakuba yi-1,25  yesigidi; lawa-ke mathuba wemisebenzi afana nemisebenzi yasafuthi, ngesikhathi esiminyaka ema-25. Ngesikhathi esifitjhazana kinalokho, ihlelo legezi ephehlwa ngerhasi lizakulekelela ukuginya ukuncipha kwepahla evezwa mnotho, libe lilekelele nekuvimbeleni ukulahleka kwemisebenzi.

1.8 Ukuvulwa ngokusemthethweni kwejima lokukhuthaza ukulonda igezi elizweni loke i-Save Energy ngeVeke yeKhonferensi ebekudoswa phambili mNyango wezaMandla kwakhelela phezu kwejima lokuLonda iGezi elivulwe nguMengameli Zuma ngomnyaka wee-2015. Kuzakubuye kuvulwe nejima le-Appliance Check ekubingwe ngalo ukuHlola iinSetjenziswa, okuligadango lokulinganisa amandla weensetjenziswa zegezi elizakunikela abathengi ithuba lokuzikhethela ukuthi bathenga siphi isisetjenziswa nabathenga iinsetjenziswa zegezi. Kizo zoke iinsetjenziswa kuzakunanyathiselwa ilebula etjengisa nelayela ukuthi isisetjenziswa ngasinye sisebenza njani ngokweZinga lokuLinganisa ukuSebenzisa iGezi.

1.10 IKhabinethi itjheje iMitjhini yokuThengwa kweGezi ngaPhakathi kwamaZwe we-Afrika, ebeyisingethwe mNyango wezeRhwebo nezamaBubulo kunye nomKhandlu weSewula Afrika wezokuThengiselwa kweGezi emaZweni wangaPhandle. Iinkhamphani zeSewula Afrika ezinelwazi nekghono lokukhiqiza nelobunjiniyera zathola ithuba lokwazana bezakhulumisana nabajameli bezegezi abavela e-Ethiopia, ne-Kenya, ne-Tanzania, ne-South Sudan kunye ne-Nigeria.  Lokhu-ke kubeke iinkhamphani zeSewula Afrika ezingeni elingcono lokuhlanganyela nabanye emathubeni wokusekela ngomthangalasisekelo wegezi emazweni we-Afrika, olinganiselwa kuma-$20 wamabhiliyoni nama-$42 wamabhiliyoni ngomnyaka, etjhumini leminyaka elizako.

1.11 IKhabinethi ikhuthazekile ngokuvulwa kwehlelo lesikhathi eside lokurarulula umraro waManzi ane-Esidi aPhuma eeMayini (i-AMD) esiKhongozelweni se-AMD e-Germiston; iinquntu ezimbili kokuthathu (i-⅔) zeendleko zalelihlelo zizakusekelwa ziimayini, bese kuthi isiquntu sinye kokuthathu (i-⅓) sisekelwe basebenzisi bamanzi.
Lokhu-ke kuza ngemva kokuqedwa ngepumelelo kwehlelo lesikhatjhana esifitjhani lokurarulula umraro lo, ngaphasi kweKomidi eHlanganyelwe boNgqongqotjhe nge-AMD.  Ngomnyaka wee-2011 uRhulumende wanikela ihlangano yombuso ngaphasi komNyango wezaManzi nezokuHlwengisa ngaManzi,  i-Trans-Caledon Tunnel Authority, amandla wokurarululela i-AMD e-Gauteng kwesikhatjhana esifitjhani imiraro.
Umnqopho wokurarululelwa komraro isikhathi eside kukuwahlwengisa ukuya phambili amanzi asilaphazekileko ngokutshega ikhemikhali ekuthiwa yi-sulphate  bese kwenziwa amanzi azakusetjenziswa emabubulweni namkha asetjenziswe njengamanzi aselwako.

1.12 IKhabinethi ibawa zoke izakhamuzi ze-Lesotho ezihlala lapha eSewula Afrika ngokungamthetho ukuthi zenze isibawo seMvumo eKhethekileko ye-Lesotho eZiko lamaVisa, i-Visa Facilitation Service Centre, ngaphambi komhla wama-30 kuMgwengweni wee-2016.IMvumo eKhethekileko ye-Lesotho ikhutjhwa ngaphasi komthetho okhethekileko oqalelela izakhamuzi ze-Lesotho ezisebenza eSewula Afrika, nezifunda eSewula Afrika namkha eziraga amabhizinisi khona lapha eSewula Afrika ezithome ukwenza lokhu okubalwe ngehla ngaphambi komhla wama-30 kuKhukhulamungu wee-2015. Ukudlula lapho, izakhamuzi ze-Lesotho ezifaka iimbawo ezathola amaphepha weSewula Afrika ngomgunyathi ziyeleliswa ukuthi zibuyisele amaphepha lawo ema-ofisini womNyango wezangeKhaya kobanyana zizokuthola iincwadi zokuzicolela.  Isikhathi sokucolelwa ngalendlela sizokuphela ngomhla wama-31 kuNobayeni wee-2016. Abaqatjhi bezakhamuzi ze-Lesotho nabo kufuze basizakale ngalemvumo.

1.13 IKhabinethi iyasithokozela isimemezelo esenziwe nguNgqongqotjhe wezemiDlalo nokuziThabisa uFikile Mbalula sokuthi imidlalo yamaguduva   yalapha ekhethu seyiyarhatjhwa godu kwa-SABC.  Bekube nje, ihlelo elithi Boxing is Back nelithi TKO kwa-SABC selifike emakhaya aziingidi eziyi-1.3. Ukubuya kwalomdlalo kuthelevitjhini kuzoyingenisela imali ebonakalako iHlangano yezamaGuduva yeSewula Afrika (i-BSA), kuqinise nomdlalo weendubulo kibomma, kube kusekele nabakhwezeleli bezamaguduva abasasikimako kunye nababethi bamaguduva abasasikimako ngokunjalo.

2. Iinqunto ZeKhabinethi Eziqakathekileko

2.1 IKhabinethi ibikelwe ngokuqedwa kwemikhulumiswano nokuqedelelwa ngezomthetho kwesiVumelwano sokuSebenzisana ngezomNotho (i-EPA) hlangana kwe-SADC ne-European Union (i-EU).

IKhabinethi ivumile ukuthi isiVumelwano sokuSebenzisana ngezomNotho sidluliselwe ePalamende.  Isivumelwanesi sizakwakha ihlelo linye lokurhwebelana hlangana kweHlangano yezomThelo wePahla yangaPhandle emazweni we-Afrika eseSewula (i-SACU) kunye ne-EU.  Isivumelwanesi sizakubuye godu siphakamise indlela yokungena emakethe ye-EU eyenyulwa yiSewula Afrika ngokudla okulinywako nokutholakala ngemanzini okunjengetjhukela, ne-ethanol, newayini, neenthelo kunye nokuthiywa kweenhlambi.I-EPA le yakhelela phezu kwesiVumelwano sokuRhwebelana nokuSebenzisana ngezeTuthuko (i-TDCA) iSewula Afrika eyasenza ne-EU ngomnyaka wee-2000.

I-EPA ingezelelela iSewula Afrika indawo yomthethokambiso emakorweni ambadlwana. ISewula Afrika ibuye yabamba nemikhulumiswana yeenqhema ezimbili ne-EU ngeKambiso yeKomba yeeNdawo, ngenca yokwanda kwerhuluphelo yokuvikela amabizo wamawayini namabizo weminye imikhiqizo yezokulima ekhethekileko. Malungana nalokhu-ke, ali-102 amabizo wamawayini azokuvikelwa ngaphasi kwesiVumelwanesi, kanti amanye amabizo wokugoma okulinywako nokubuya efuyweni azokuvikelwa ngilawa amathathu: i-Rooibos, i-Honeybush ne-Karoo Lamb.

IsiVumelwanesi siqinisekisa ukuthi iSewula Afrika ithuthukisa ihlelo lokuhlunyiswa komnotho nokuhlalisana kuhle kwesitjhaba, ikhuthaze nepahla yeSewula Afrika ethengiselwa   amazwe wangaphandle emakethe ye-EU, ngokukhambisana neminqopho yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP). Ngaphezu kwakho koke, i-EPA ikhuthaza ukuthuthukiswa kwerherho lemikhiqizo yesiphande se-Afrika, ngaleyindlela-ke kuqiniswe ihlelo lokulungelelana kwesiphande. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa eGazedeni yomBuso komTlamomgomo wemiBono ngokuFuduka kwabaNtu emaZweni ngamaZwe kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. IKhabinethi ibuye yabikelwa ngokuboniswa kwabanye ababelani nangokukhulumisana nabo ngomTlamomgomo wemiBono wee-2016/17. UMtlamomgomo lo ukhambisana ne-NDP kanti-ke unombono wokuthi nakuzakuqedwa ubuchaka bekuvulwe nemisebenzi emihle, ukufuduka kwabantu kufuze kusetjenziselwe ukubulala amaphetheni la, ngokwakha amakghonofundwa wethu nesiqabelelo selwazi lethu, nangokususa iinqabo eziliya ukuthuthukiswa kwesiphande. Lokhu-ke kufuna ukuthi iSewula Afrika isisise ngokuhlakanipha ekuthuthukisweni ukuya phambili kwehlelo lokufuduka eliphumelelako neliphephileko.  

 Ukuphunyeleliswa kweHlelo lokuFuduka lamaZwe ngamaZwe kuzasitjhideza ekulinganisweni kweendingo zetuthuko zeSewula Afrika ukube ngahlanye kuvikelwa isithunzi nokuphepha kweSewula Afrika. IKhabinethi ibuye yavumela nomNyango wezokuLima, amaHlathi nezeenHlambi  ukuthi uthwalisane neHlangano yezeManzini e-Afrika eseSewula (i-Aquaculture Association of Southern Africa) ukusingatha iKhonferensi yezeManzini yePhasiloke, ukusukela mhlana ama-26 ukuyokufika nakama-30 kuMgwengweni wee-2017, eSewula Afrikapha. Lokhu-ke kuzabe kungekokuthoma ukuthi iKhonferensi yalomhlobo ibanjelwe e-Afrika.

Ikoro yezemanzini ikhonjwe ngurhulumende njengeliqalontanzi ukuthi ilime indima ephambili ekuqaleleleni zokutholakala nokusimelela kokugoma kunye nokuhluma komnotho elizweni leSewula Afrika. Zemanzini nazo zifakiwe emisebenzini eqakatheke khulu ye-Operation Phakisa: UmNotho weLwandle. Ukusingatha leKhonferensi kuzakwenza iSewula Afrika iyikhambise msinyazana ituthuko ekorweni yomnotho wemanzini, namasiso wakhona akhanjiswe msinyana nawo, ngokwabelana ngelwazi nangamathuba wethungelelwano.;Ukusingatha iKhonferensi le kuzakubuye godu kuvulele ikoro yezevakatjhobukelo kobanyana ikhangise imisebenzi yezevakatjhobukelo elizweni lekhethweli, kanti-ke nabalimi nabafuyi bekhethwapha nabo bazakukhangisa ngobuhle bethekhnoloji abanayo emkhangisweni wezerhwebo la kuzabe kukhangisa khona abakhangisi abangaphezulu kwe-100 abavela emazweni wephasini zombelele la kuphilwa khona ngomnotho wemanzini

Amazwe we-Afrika nawo azakubuye athole ithuba lokuhlanganyela namanye amazwe akhangise ngepahla yawo, okuzakuba negalelo elihle ekuhlumiseni umnotho wezemanzini esiphandeni samazwe we-Afrika kunye neSewula Afrika.   

2.4 IKhabinethi ibikelwe nangokukhitjelelwa kweSahluko somTlamo wesiKhathi esiLingeneko womNyaka (i-MTSF) ngoMphumela 12 nangeHlelo lamaGadango wee-2016/17. Lokhu-ke kuyipendulo esiquntweni seKhabinethi sokuqinisa ukukhambelana hlangana kweSahluko soMphumela 12 we-MTSF - seKoro yeenSebenzi zemBusweni esebenza kuhle nangepumelelo, eqalelele ituthuko yesikhathi esisukela emnyakeni wee-2014 ukuyokufika kewee-2019 kunye ne-NDP.

3. Iminyanya Ezako      

3.1 Inyanga kaMgwengweni ngeyesikhumbuzo sama-40 weminyaka solo abafundi basikimela ukulwisa okwakungakalungi ngefundo yabantu abanzima, mhlanaali-16 kuMgwengweni we-1976; lelogadango labafundi labutjhugulula ngendima ebonakalako ubujamo bepolitiki nebokuhlalisana komphakathi weSewula Afrika. Isikhumbuzo salesosiga senganyelwe yiKomidi yaboNgqongqotjhe. INyanga yeLutjha izokuvulwa nguNgqongqotjhe e-Ofisini likaMengameli u-Jeff Radebe mhlana li-1 kuMgwengweni wee-2016 e-Hector Peterson Memorial, e-Soweto ngaphasi kommongondaba othi “ILutjha liRagela ISewula Afrika Phambili. Ngehlelo elizakuthatha inyanga yokeli, elilungelelwe yi-Ejensi yezokuThuthukiswa kweLutjha, kuqalelelwe khulu ukulekelela nokukhuthaza ilutjha lekhethu ukuthi liwathathele phezulu amathuba avela emakorweni ngamakoro kobanyana lizokwenza ipilwalo ibe ngcono, ngaleyindlela lizokwazi ukuba sethubeni lokulekelela ekufakeni isandla sokuhlumisa nokuthuthukisa umnotho kunye nelizwe loke.

Lokhu-ke kukulungiselela imikhandlo yesiKhumbuzo ezokubanjwa ngeLanga leLutjha leliZweloke mhlana ali-16 kuMgwengweni wee-2016. NguMengameli uZuma ozabe aphethe umkhandlo wesiKhumbuzo seLutjha seliZweloke e-Orlando Stadium e-Soweto mhlanokho.

3.2 UmNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi uvule iVeke YokuVikelwa KwabaNtwana e-Plasini i-Braakspruit, eKlerksdorp, mhlana ama-29 kuMrhayili wee-2016, ngaphasi kommongondaba othi: “Sisoke Asivikeleni Abantwana Kobanyana Sizokwazi Ukuragela iSewula Afrika Phambili.” Iveke le izokuthomana neLanga LabaNtwana LamaZwe NgamaZwe mhlana li-1 kuMgwengweni wee-2016; umsebenzi walelilanga-ke uzabe udoswa phambili nguMengameli uZuma ezikweni lelutjha neentandani e-Atteridgevile, e-Gauteng, ube uyokuphela  mhlana ama-5 kuMgwengweni wee-2016 e-Amersfoort, eMpumalanga.

IKhabinethi ikhwezelela abantu ukuthi bavikele abantwana bangaliselelwa, bangakhahlunyezwa, bangaphathwa ngenturhu, kungadlalwa ngabo; nje-ke abantu bakhuthazwa ukuthi boke lobubumbi obukhalinywa ukuthi bungenziwa ebantwaneni bubikwe emthethweni. UmNyango wezeBhoduluko uzokudosa phambili ekugidingeni iLanga lezeBhoduluko mhlana asi-5 kuMgwengweni wee-2016 ngokukhwezelela amaSewula Afrika ukuthi abe nommoya omuhle webhoduluko kobanyana kuzokuvikeleka iplanethi yethu. Ummongondaba weLanga lezeBhoduluko ePhasini loke nonyaka uthi: “Asivikeleni Iinyamazana Ngazo Zoke Iindlela.” Lommongondaba uqale ukulwa namacala enziwa eenyamazaneni nomonakalo owenziwa phezu kwazo iinyamazana. Ipumelelo yeSewula Afrika ekulondeni izinto eziphilako ngokuhlukahluka kwazo yenze ukuthi iqothelwe khulu ngobulelesi obureriweko, nobulelesi bezebhoduluko obenziwa mamazwe ahlukahlukeneko, kunye nobulelesi obenziwa ngeenyamazana zommango.    Ubulelesi obenziwa phezu kwebhoduluko naphezu kweenyamazana bunamaqaphazela amambi kumbi ehlelweni lokulinganiswa nokunzinziswa kwemvelo, iindlela zokuziphilisa ezibambelelako kunye nezevakatjhobukelo.

3.4 Ukukhunjulwa kweLanga lamaLwandle mhlana abu-8 kuMgwengweni wee-2016 ngaphasi kommongondaba othi “Amalwandle Aphile Kuhle, Iplanethi Ephile Kuhle,” kusinikela ithuba lokuphakamisa igalelo amalwandle wekhethu analo phezu kwelizwe lekhethu kunye neendleleni ezihlukahlukeneko amalwandle alekelela ngazo umnotho wekhethu.  Godu kuphakamisa neentjhijilo zokulwa nokusilaphazeka kwamalwandle, nokulondwa alungele ukulawula itlayimethi yephasi loke, neentjhijilo ezikhona zokunikela ngemisebenzi yokunzinzisa nokulinganisa ukuphilisana kwemvelo engeze kwaphilwa ngaphandle kwayo  kunye nokuhlala kuphiliswa okuphilako nokuphumula, ukuzigedla nokuzithabisa okuphephileko.

4. Ubujamo BeKhabinethi Ngeendaba EziQakathekileko EBhodulukweni

4.1 URhulumende solo usabeke umkhumbulo wakhe phezu kokuphemba ukuhluma komnotho ngobutjha, nokulonda imisebenzi ekhona njenganje, nokwandisa imisebenzi ebambelelako ngokusebenzisana namabhizinisi neenhlangano zeensebenzi. Ngehlelo lethu lokwenza amatjhuguluko wesakheko sezinto, nelokulungelelwa kweemali, urhulumende uzakuhlala angaphakathi kwesilinganiso sokusebenzisa iimali, ukuqinisekisa ukuthi umnotho wekhethu ujama usimelele, ube namandla khulu mhlazana umnotho wephasi loke uvukako.

UMengameli uZuma sekube kambadlwana adosa phambili emagadangweni wokulinga ukurarulula imiraro ngokusebenzisana ngokulekelelana nabanye, khona lapha ekhethu kunye nemazweni ngamazwe ngaphandle, alinga ukuphakamisa izinga lokuhluma komnotho nelokuvulwa kwemisebezi.     

4.2 IKhabinethi ilimuke ukuthi ayanda amagadango wamasiso esekhe amenyezelwa ekhethwapha, atjengisa ukuthi amazwe ngamazwe ayawuthemba umnotho weSewula Afrika  angazokusisa kiwo. Lokho godu kutjengisa ukuthi ilizwe lekhethu lisendleleni ebuyela ekuvukeni komnotho, begodu solo isese yindawo ethandwa ngezinye iindawo ukuthi zingazokusisa kiyo.

Umthamo wamasiso alandelako la ufakazela ukuthi solo basawuthemba umnotho weSewula Afrika abavezi nabakhandi beenkoloyi ukuthi bangazokusisa kiwo, ngokunjalo godu kubufakazi bokuthi abasisi bayalithemba  nebhoduluko lomthethokambiso osekelako obuya kurhulumende.

4.3 Hlangana nalababasisi-ke, kubalwa ne-Toyota ngefemu yayo etja ye-Toyota Hilux ne-Fortuner e-Prospecton, eThekwini, evulwe nguMengameli uZuma. Lokhu-ke kukghonakaliswe lisekelo lomNyango wezeRhwebo namaBubulo wona odose amasiso wemali engaphezulu kwama-R25 wamabhiliyoni emabubulweni weenkoloyi eminyakeni emihlanu edlulileko le. Ingaphezulu kwee-4 000 imisebenzi ezokusekelwa kilefemu ngalamasiso amatjha, ukube kanti nasele baboke abantu esele basebenza kiyo lefemu bangaphezulu kwee-8 000.

Ifemu le iyingcenye yemali eyi-R6.1 yamabhiliyoni i-Toyota eyisise emafemini akhanda iinkoloyi eSewula Afrikapha. Bakwa-Toyota bazandisile iindawo lapho kuzakutholakala khona iinkoloyi zabo eSewula Afrikapha, ngokwenza njalo babe basekela amaziko aphethe iingcenye zekoloyi zakwa-Toyota ngaphakathi kweSewula Afrika; ngaphezu kwalokho, bakwa-Toyota sebaqalelele khudlwana ukuqatjha abosochwephetjhe abasikazi, ngokunjalo godu bandisela nabantu abasikazi amathuba womsebenzi nakuqatjhwako.

4.4IKhabinethi ibuye yathokozela nesimemezelo sakwa-BMW sokuthoma ukwakha itjhabhu etja yezinga eliphezulu, ezakubiza i-R6 yamabhiliyoni.  Ukukhuliswa kwetjhabhu yakwa-BMW kuzakwenza bakwa-BMW bakhande babe bathengisele amazwe wangaphandle umhlobo omutjha olandelako we-BMW X3. Lokhu-ke kutjengisa ukuthi itjhabhu yakwa-BMW ese-Rosslyn ePitori isezingeni eliphezulu kwamambala nayilinganiswa nemikhiqizo yamazwe ngamazwe lapho kukhandwa khona i-BMW, ngeendleko zokukhanda nangekhwalithi.

4.5 Kelinye ihlandla lamasiso, uNgqongqotjhe wezeRhwebo namaBubulo uvule ifekthri ye-R100 yeengidi i-Dursots & All Joy Tomato e-Modjadjiskloof, esiphandeni seTzaneen. Ifekhthri le njenganje iqatjhe abantu abama-70, kanti-ke inethuba lokuthi banganda ngama-300 ngomnyaka ozako. Ngaphandle kwalokho, kuzakuba nanamatorho ama-900. Ikhamphani le ihlelela nokuthengisela amazwe wangaphandle ama-25% wepahla yayo; lapha-ke iqale ukuthengisela i-Middle East, ne-China kunye nawo woke amazwe we-Afrika.
Amasiso la-ke atjengisa ukuthi kancani kancani liyaphunyeleliswa iHlelo lamaPhuzu aliThoba, ngokunjalo nomThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo (i-IPAP) nalo liyaphumelela; i-IPAP-ke yona inqophe ukwandisa amandla epahleni ekhandwako, nokuvuleka komsebenzi kunye nokuphakama kwepahla ethengiselwa amazwe wangaphandle ukuhlumisa umnotho nokwakha  imisebenzi. Nanyana kunamawuruwuru akhona la kezomnotho ephasini loke nje njenganje, kodwana umnotho weSewula Afrika ulungele ukutjhotjholoza uye phambili.

4.6 IKhabinethi ikhumbuza boke abalungele ukuvowuda ukuthi basebenzise ilungelo labo lomthethosisekelo lokuvowuda ngefanelo ngomhla wesi-3 kuRhoboyi wee-2016.  IKhabinethi izwakalisa ukuthokoza kwayo kibo boke abazihluphileko bayokutlolisela ukuvowuda, abanye babo bayokuqinisekisa imininingwana yabo, ukwenzelela ukuthi amagamabo abe khona erhelweni labantu abayokuvowuda, njengoba sekuvaliwe nje ukutlolisela ukuvowuda.  UNgqonngqotjhe  u-Des Van Rooyen wafaka eGazedeni yomBuso wamemezela ilanga lekhetho laborhulumende beendawo zemakhaya lanonyaka, ngaleyindlela kwabe sekuvulwe ihlelo lokuzilungiselela lona ikhetho elizakweli. Isimemezelwesi-ke sitjho nokuthi sekuvaliwe nokutloliswa kweenqhema zepolitiki ezifuna ukungenela lelikhetho laborhulumende beendawo zemakhaya elizako.

IKhabinethi ithokozela ukutlikitlwa kweSiko lokuziPhatha kweenqhema zepolitiki kezeKhetho,  zona ezitlikitlele ukuzibopha ngemibandela yemithetho yekhetho, kobanyana ikhetho lizokukhamba ngokuthula, libe ngelihle nelithembekileko. Lokhu-ke kutjengisa ukuthi intando yeningi yethu iyakhula, iyaqina, iyavuthwa.

4.7 IKhabinethi ithokozela umHlangano oKhethekileko wee-2016 wamaLungu, obewubanjwe yiHlangano yaboRhulumende beeNdawo (i-SALGA). Lokhu-ke kuza njengobanyana iSewula Afrika izilungiselela ithemu elilandelako laborhulumende beendawo zemakhaya ngaphambi kwekhetho labomasipaladi lee-2016.

Umhlangano lo uveze indima esele yenziwe eminyakeni eli-16 edlulileko kunye nangalethemu yaborhulumende beendawo zemakhaya. Umsebenzi karhulumende wendawo zemakhaya ekuletheleni izakhamuzi izenzelwa zombuso kunye nokubuyiswa kwesithunzi somuntu nakho kucociwe ngakho. Iintjhijilo ezikulu ziqaliwe, kwabe kwenziwa nesibopho sokuzibophelela ngobutjha ehlelweni le-COGTA lokuBuyela EmiRajini.

Lokhu-ke kuphendla indlela yekhetho lesine laborhulumende beendawo zemakhaya ngaphasi kombuso wentando yenengi ngokusekela abomasipaladi nangokulawula ihlelo lokweyamela kokutjha ukuqinisekisa ukuthi izinto zinzinzile, nezakhamuzi zeSewula Afrika zithola izenzelwa ngaphandle kokuqinteliswa.

4.8 IKhabinethi izwakalise isililo sayo ngokudungwa kwezinto ePalamende, esolo kuya ngokwanda nokuqina muva nje. IPalamende phela sijamiso sentando yenengi esayilwela nzima, godu iyikundla yomphakathi ekufuze ihlonitjhwe mumuntu woke.

4.9 IKhabinethi ibuka umsebenzi weKomidi yaboNgqongqotjhe edoswa phambili nguNgqongqotjhe wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko u-Des Van Rooyen nesiqhema esithunywe imisebenzi ethileko yeemfunda ukubuyisa ukuthula nobunzinzo eVuwani, kodwana yabe ngahlanye iveza ukuthi iyalimuka ukuthi kusese nemiraro kezinye iindawo kilesisiphande.

 Urhulumende usebenze ngaphandle kokudinwa akhulumisana nabantu bendawo alinga ukurarulula imiraro kube kubuyiselwe nezenzelwa ebantwini, hlangana nazo ekubalwa nokubuyiselwa kwefundo endimeni efaneleko, kubuyelwe eenkolweni. Ukunikelwa kwamatlasi wesikhatjhana kube siqinisekiso sokuthi kuyabuyelwa ekufundiseni nekufundeni.
Urhulumende godu usabawa umphakathi nabarholi bawo ukuthi baveze iinlilo neenghonghoyilo ngeendlela nangekambiso efaneleko ekhona yokucocisana. Asivumakali nakancani lesisenzo esinje, esingakhange khesenzeke phambilini, sokubuyisela ifundo yabantwabethu emva.

IKhabinethi ibuka zoke iimphathimandla zomthetho ngomsebenzi owenziweko, owenze ukuthi kubotjhwe abasolwa abama-34, abasolwa ngokuthi babe nesandla ekugiribezeni iinkolo ezima-28, babe ngaleyindlela bavala ingomuso labantwana ebebasafunda kileziinkolo ezifuneka kangaka.

IKhabinethi ibuka umphakathi neenhlangano zomphakathi eziphanagele msinyana zayokubutha eenkolweni zabuthelela neemali zokuthi iinkolo zendawo zivulwe godu. Boke ababelethi, abakhulisi babantwana kunye namalungu womphakathi bakhonjelwa ukuthi balekelele abantwana besikolo ukuthi bavale indima yomsebenzi womNyango wezeFundo esiSekelo abatjhiyeko ngayo nabekulwiwa kilendawo. IKomidi yaboNgqongqotjhe izasolo iya phambili ngokubonisana nababelani kunye nomphakathi ukuqinisekisa ukuthi kuyabuya ukuthula kiso soke isiphande seVuwani.

4.10 IKhabinethi ikhe yacocisana nangemitjhagalo ebeyise-Hammanskraal ncangetlhagwini yedorobha lePitori, yaveza ukuthi umNyango wezokuHlaliswa kwabaNtu udosa phambili umzamo wokulamula kilendawo, ngokulekelelana nomNyango wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko wesiFunda se-Gauteng kunye nanoMeyara oPhetheko eDorobheni leTshwane uKhansela Kgosientso Ramokgopa.

 IKhabinethi iyalila ngokubhubha kwabantu ababili ababhubhe nabekufuduswa abantu khona e-Hammanskraal, beyililela nemindeni yalabo ababhubhileko. Ithi iKhabinethi bomthetho kufuze baqinise imizamo yabo ngokuphindwe kabili ukuthi kutholakale ababulali balababantu bayokugwetjwa ngomthetho.

4.11 IKhabinethi ithokozisa iHlangano yezokuRhatjha yeSewula Afrika (i-SABC), ngesiqunto sayo sokuthi muva nje kudlalwe ama-90% womvumo wabavumi balapha eSewula Afrika emirhatjhweni yoke yakwa-SABC, kobanyana kuzokukhuthazeka kuphakanyiswe umvumo welizwe lekhethu.

Lesisiqunto sitjengisa umthethokambiso karhulumende kezokurhatja, wona okhuthaza ukuvikelwa, ukunothiswa nokuqiniswa kwesiko nobunjalo beSewula Afrika. Leligadango-ke lisikhuthazo kibo boke abantu abatjha abanethalentha eSewula Afrika, abasezako ekundleni. IKhabinethi ikhuthaza zoke izakhamuzi ukuthi zisekele umvumo wekhethwapha ngoba lokho kuzakwenza litho likhulu ekuphaphakamiseni umnotho wekhethu, bekulonde namasiko welizwe lekhethu ngokuhlukahluka kwawo.

4.12 IKhabinethi ikutjhejile ukuphenywa kwemikhumbi elithoba yamazwe wangaphandle yokuthiya iinhlambi ephenywe mNyango wezokuLima, amaHlathi nezeeNhlambi, begodu iyawubuka umsebenzi ohlanganyelweko wamaJoni weLwandle weSewula Afrika neBandla lezokuPhepha eManzini weLwandle weSewula Afrika, umsebenzi owenze ukuthi igcine ibotjhiwe mine yemikhumbi yamaphandle ebeyithiya emanzini weSewula Afrika leyo.

Ukubotjhwa kwemikhumbi le kutjengisa ukuthi sililizwe elincame mbala ngokuvikela isiphande sekhethu neendawo zomnotho ezingehlangothini lethu.  Imithombo yethu yamandla welwandle imithombo yokutholakala nokunzinzisa ukutholakala kokudla, begodu inendima ekulu khulu ekuphumeleliseni iminqopho yethu ye-Operation Phakisa, ngalokho-ke kufuzile ukuthi ivikelwe.   

4.13 IKhabinethi ikuthokozele ukumenyezelwa kombiko wesiqhema sabongqongqotjhe esithunywe imisebenzi ethileko, esikhethwe nguNgqongqotjhe wezeFundo esiSekelo u-Angie Motshekga kobanyana siphenye izwangobatjho yokuthengiswa kweenkhundla zomsebenzi wobutitjhere ekuzwakala ukuthi kwenziwa malungu wamayuniyoni wabotitjhere neemphathimandla zomnyango wezefundo eemfundeni ngeemfunda.

4.14 IKhabinethi ithokozise usomabhizinisi weSewula Afrika uLuvuyo Rani kunye ne–Clothing Bank, ababe hlangana nalabo abathumbe aboNongorwana bamaBhizinisi womPhakathi bomNyaka wee-2016 abakhutjhwe njengoba bekubanjwe umHlangano wokuBonisana ngezomNotho wePhasi(i-WEF), nonyaka ebewubanjelwe eKigali, eRwanda. Lababonongorwana-ke bethulwe yihlangano yezamabhizinisi womphakathi i-Schwab Foundation for Social Entrepreneurship.

4.15 IKhabinethi ilethulela ingwani, ilifisela  nokuhle kodwa iJaji uDikgang Moseneke obekaliSekela leJaji eliKhulu,  othethe umhlalaphasi, solo aba seKhotho yomThethosisekelo ukusukela ngomnyaka wee-2002. IJaji uMoseneke uliJaji elihlonitjhwa khulu, nelinelimuko elinothileko ngomzabalazo wekululeko yelizwe leSewula Afrika. Ebutjheni bakhe, uMoseneke wayehlangana nalabo ababelwela ikululeko alilungu le-Pan Africanist Congress ( i-PAC). Wabotjhwa, wagwetjwa aneminyaka eli-15, ngaleyindlela waba sibotjhwa esincani kinazo zoke e-Robben Island, abotjhelwe imisebenzi yepolitiki ayeyenza njengoba wayemtjhotjhozeli wepolitiki nje. Waba ngomunye wamalungu wekomidi eyatlama umThethosisekelo wesikhatjhana  weSewula Afrika   ngomnyaka we-1993, kwase kuthi muva waqatjhelwa isikhundla sokuba liSekela likaSihlalo weKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko, ngaphambi  kwekhetho leSewula Afrika lokuthoma lombuso wentando yenengi (elabanjwa ngomnyaka we-1994).

IKhabinethi ithokozisa noMengameli waJaji weKhotho yokuDlulisela iinLilo iJaji u-Lex Mpati othatha umhlalaphasi eBandla lamaJaji ngenyanga kaMrhayili le, ngemva kobana asebenzele iSewula Afrika ngendlela ebukeka khulu, iminyaka ema-27. IJaji uMpati usibonelo esihle somuntu okghona ukuphakama abe ngehla kwesithunzi sakhe; usibonelo sokuzithoba komuntu, somuntu ozibophelela emsebenzini ngokupheleleko, nesibonelo sokwenza umsebenzi omuhle okubabazekako, nesibonelo sokuzihlonipha nokuhlonipha umsebenzakhe.    

IKhabinethi ithokozisa beyifisela iJaji uBaaiste “Bess” Nkabinde okhethelwe ukuba mJaphethe weSekela leJaji eliKhulu eKhotho yomThethosisekelo, bekube mhlazana kutholakala ozakuqatjhelwa futhi kilesisikhundla. Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.               

5.1 I-Ofisi YeKomitjhini YemiSebenzi YomBuso:
a) UDorh. DC Mamphiswana uqatjhelwe ukuba Mnqophisi-Zombelele e-Ofisini yeKomitjhini yemiSebenzi yomBuso.
 
Imibuzo ingathunyelwa ku:
Liezel Cerf
Inomboro kaFunjathwako: 076 778 2380

Share this page

Similar categories to explore