IsiTatimende SomHlangano weKhabinethi Wamhlana ama-22 kuMgwengweni wee-2016

1. UkuPhunyeleliswa kwamaHlelo kaRhulumende aQakathekileko

1.1. IKhabinethi ikhulumisene yabonisana ngemibiko yendima yekota yesine ngokuphunyeleliswa kweHlelo lokuSebenza likaRhulumende (i-PoA) nemiphumela yakhona. Urhulumende wenza indima ebonakalako ngokulungisa imiraro nangokulekelela lapho kufanele kuvalwe khona amatjhuba neenkhekhe ehlelweni lokuphunyeleliswa kwe-PoA.

URhulumende unethemba elipheleleko lokuthi wenza indima ebonakalako ekuphumeleliseni iTlhatlha lamaQhinga wesiKhathi esiPhakathi komNyaka namaPhuzu aliThoba amHlahlandlela kaRhulumende ngaleyindlela kugcine kuphumelele iNembombono yomNyaka wee-2030 yomTlamo wokuThuthukiswa kwesiTjhaba (i-NDP).   

IZiko lezokuThintana kukaRhulumende nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS), njenganje liphethene nomsebenzi wokulungelela imibiko ebuyako yemihlangano yeendaba ye-PoA, kobanyana isitjhaba sizokuhlala sinelwazi.

1.2. IKhabinethi iyayithokozela imiphumela yesiQhema se-Ofisi kaMengameli esiThunywe umSebenzi wezeenSebenzi, esikhe sahlangana mhlana ama-21 kuMgwengweni sabonisana ngeendaba zomnotho nezinye iindaba eziphathelene nomnotho nokuhlalisana kwabantu.

Umhlangano loyo uvumelene ngokuzibophelela ngobutjha ekusebenzisaneni ukurarulula imiraro eqalene neSewula Afrika, njengoba sikhe senza ngeenkhathi ezidlulileko. Kufanele siqinise ukusebenzisana nokuzwelana namkha ukwenyelana esakhe sakwenza ngomnyaka wee-2008 mhla abasebenzisani bemphakathini benza isivumelwano esavikela iinsebenzi ekufadalaleni komnotho kwephasi loke. Umhlangano lo uvumelene ngokuthi ukuvikelwa kwemisebenzi, ukwandiswa kwemisebenzi – khulu khulu yabantu abatjha – kunye nokwenziwa ngcono kobujamo bezinto bazo zoke iinsebenzi kufanele kube maqalontanzi, kobanyana ipilo, ibe yihle kibo boke abantu.   

UmHlangano weenKhulu ngezemiSebenzi osahlelelwa ngurhulumende njenganje uzakuvulela amaSewula Afrika amathuba wokucocisana abonisane ngokuthi singayivula njani imisebenzi sibe sihlumise nomnotho welizwe lekhethu kilobubujamo bomnotho obubudisi kangaka esiqalene nabo njenganje.  

1.3. IKhabinethi ithokoza woke amaSewula Afrika ngokwenza kwawo isikhathi sokuhlonipha ukuhlangana kwama-40 wemiNyaka solo abafundi beSewula Afrika basikima balwisa imithetho yebandlululo ngomnyaka we-1976; lesosenzo sabafundi satjengisa isibindi nobukutani belutjha lekhethu. ILanga leLutjha likhunjulwe ngaphasi kommongondaba othi “ILutjha liRagela iSewula Afrika Phambili.”

Umsebenzi wesikhumbuzo seLanga leLutjha selizwe loke, ebewudoswa phambili nguMengameli Jacob Zuma e-Orlando Stadium mhlana ali-16 kuMgwengweni, ube ngomunye wemicimbi ebanjwe ilizwe lokeli ukuhlonipha umsebenzi wesizukulwani somnyaka we-1976.  

URhulumende uqinisekisa ilutjha lekhethu ngokuthi umzabalazo wokulwela ukuthi boke abantwana bathole ifundo solo usese liqalontanzi lakhe. Urhulumende angeze aphumule angakaphumelelisi lomnqopho njengobanyana uvezwa emTlolweni weKambisolawulo yeKululeko nanjengobanyana utlolwe kuVikelamalungelo yomThethosisekelo wekhethu, wona ohlanganisa ama-20 weminyaka wamukelwa.  

Ihlelo elisaragela phambileli, elizokuthatha inyanga yoke, linemizamosisungulo ezihlukahlukeneko zikarhulumende, zamabhizinisi nezomphakathi eziphakamisa iindaba zelutjha ngemisebenzi ehlukahlukeneko.

1.4. ISewula Afrika iwusingethe ngepumelelo umHlangano weenKhulu wePhasiloke weKundla yabaThengi weHlandla lama-60 obanjwa Qobe mNyaka (i-CGF), la kukhulume khona iSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa. Lokhu-ke kusaqinisa indaba yokuthi i-Afrika mvanje iyasimelela njengemakethe yabathengi eveza amathuba amatjha.

ESewula Afrika ipahla yabathengi isese sisekelo esikhulu sokuhluma komnotho. Lisimelele ibhoduluko lezamabhizinisi eSewula Afrika, linamandla begodu likulungele ukwamukela nokuthwala irhwebo namasiso andisiweko. Amasiso walapha ekhethu newamazwe wangaphandle avikelwe mithetho evunyelweko. Inkampani eziimbadlwana zalapha eSewula Afrika neenhlanganisela zeenhlangano zamazwe ngamazwe ezimalunga we-CGF zirhweba bezisisise khona lapha eSewula Afrika, ngaleyindlela-ke zinesandla ekulekeleleni ukuhluma komnotho nokuvulwa kwamathuba wemisebenzi.

1.5. Sithokozelwe isivumelwano sokurhwebelana esitjha esatlikitlwa nguNgqongqotrjhe wezeRhwebo namaBubulo u-Rob Davies ne-Europena Union (i-EU). Ngalesisivumelwano, izokwanda ipahla yezokulima nokufuya yeSewula Afrika ezokuthengiselwa amazwe weYurobhu. ISewula Afrika, i-Botswana, i-Lesotho, i-Mozambique, i-Namibia neSwazini zitlikitle isiVumelwano sokuba baBelani kezomNotho (i-EPA), ekwakhulunyisanwa ngaso ne-EU.

I-EPA iveza amathuba angcono wokuthi ipahla yeSewula Afrika ingene emakethe, hlangana nawo ekubalwa nokuba ngcono khulu kwesilinganiso sesabelo sewayini namathuba amatjha wemakethe yetjhukela ne-ethanol.  

Ngaphasi kwesivumelwano esitjhesi, amawayini weSewula Afrika athengiselwa i-EU ngaphandle kokutheliswa kulindeleke ukuthi ande ngokubuyelelwe kabili. NemiThetho yeNdabuko ezembathweni nayo seyenziwe yaba lula, ngendlela yokuthi izakukhuthaza ukuthengiselwa kwepahla yeSewula Afrika ethengiselwa ku-EU. 

I-EPA ingena endaweni yesahluko sezokurhweba esiVumelwaneni sokuThuthukisa iRhwebo nokuSebenzisana, esatlikitlwa ngomnyaka wee-2000, hlangana kwe-EU neSewula Afrika.   
Isivumelwanesi sibuye godu sivikele nepahla edabuka lapha eSewula Afrika, khulukhulu amabizo wamawayini weSewula Afrika, i-Rooibos, i-Honeybush, kunye nenyama yemvu i-Karoo.  

1.6. Ukwakhiwa kweziko lokusungula lama-R500 weengidi yiHlangano yezeGezi yamaZwe ngamaZwe ye-United States (i-GE) eJwanisbhege, kube yinto ethokozisako begodu kusitjengiso sokuthi iSewula Afrika ne-Afrika yoke ziindawo ezikulungeleko ukuthwala amasiso. Leliziko-ke lingeletjhumi ukwakhiwa yi-GE ephasini loke, kanti-ke lingelokuthoma e-Afrika.  Umakho lo godu unjalo nje ube uMzimkhulu omutjha weZiko lokuQalelela ngezamaPhilo we-GE, eliphethe imihlobohlobo yethekhnoloji yezokuqalelela ngezamaphilo. Lokhu-ke kutjegisa ukuzibophelela kwesikhathi eside kwe-GE elizwenikazi le-Afrika nekutholeni iindlela ezitja zokurarulula imiraro yomthangalasisekelo neyezokuqalelelwa kwepilo ehle e-Afrika.   

Izikweli godu linqophe ukukhuphula itjisakalo yomsebenzi yabosonjiniyera abangaphezulu kwe-100 ababedimeke amathuba phambilini. Kuvulwe nendawo yamahlelo wokuhlanganyela umsebenzi nokwakha imifuziselo yokurarulula imiraro kezobunjiniyera kwa-Transnet ngokubambisana ne-GE emahlelweni ahlukahlukeneko aphathelene nekweentimela nesiporo. Izikweli godu lincamele nokusekela ukuthuthukiswa kwamabhizinisi amancani angakghona ukusabalalisela imakethe yakhona ekhethwapha, nongaba nethuba lokusabalalisela i-GE ipahla nemisebenzi yayo emazweni wephasi loke. IKhabinethi ikhombela zoke ezinye iinhlangano zamazwe ngamazwe ukuthi zithathe isibonelo se-GE, zilandele emanyathelweni wayo nazo.   
    
1.7. IKhabinethi iyakuthokozela ukuqedwa kwesigaba sokuthoma samaFemu we-Botshabelo avuselelweko eFreyistata, umsebenzi wakhona owembulwe nguNgqongqotjhe u-Davies.   
Isigaba sokuthoma sokuvuselelwa sembethe ukuphakanyiswa komthangalasisekelo, ukukampela, ukufakwa kwamalerhe wesitradeni kunye neemfuneko eziqakathekileko zegezi, ngemali ema-R24 weengidi. Lokhu-ke kuyingcenye yemali eli-R189 leengidi esetjenziselwe ukulungisa nokuvuselela iindawo zamafemu ezisithandathu ezikhambisana nomThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo (i-IPAP). AmaFemu we-Botshabelo azokuvulela abantu be-Botshabelo neendawo eziyibhodileko imisebenzi, akhuthaze ukwakhiwa kwamafemu namabubulo nokuthuthukiswa nokukhuliswa kwamabhizinisi amancani namabhizinisi wehlanganisela, adose amasiso abe akhuthaze nokukhandwa kwepahla.
1.8. Ekusikimeleni kwayo ukufunakala kwamanzi kwaMasipaladi we-Moqhaka, iKhabinethi ithokozela ukuvulwa kweNdawo yokuHlwengisa aManzi, i-Kroonstad Waste Water Treatment Works, evulwe nguNgqongqotjhe wezaManzi nokuHlwengisa ngaManzi uMma uNomvula Mokonyane.

Indawo le igabhwe ngilesisomiso ebesisahlele kilelihlobo eliphelako, ngalokho-ke umthamo wamanzi walendawo wehle waba phasi kwamatlhuwo. Kuthunyelwe iinlori ezithwala amanzi kilendawo, kanti-ke okhunye okuzakwenziwa kubhora amanzi, laphokhunye kuvuselelwe iimpetsi ebezivele zikhona e-Kroonstad, ukulekelela lamanzana asaseleko; lokhu-ke kuzakwenziwa isikhatjhana esifitjhani ukuya esikhathini esilingeneko.

1.9. UMengameli uZuma uye eKhonferensini yeenKhulu eVamileko yeHlandla lesiThandathu esiPhandeni se-Great Lakes (i-ICGLR), ummongondaba wayo ebewuthi: “Sikhambisa msinya ukuphunyeleliswa kwesiVumelwano neKambiso yaso kobanyana isiPhande se-Great Lakes sizokunzinza ngcono.” Hlangana nokhunye, umhlangano weenkhulu ucocisene ngokuphepha nokuvikeleka esiPhandeni se-Great Lakes, ekubalwa kiso i-South Sudan, ne-Burundi, ne-Democratic Republic of Congo kunye ne-Central African Republic, kanti-ke umbiko opheleleko womHlangano weenKhulu we-ICGLR uzakwethulwa emHlanganweni weenKhulu olandelako we-African Union (i-AU). UMengameli uZuma uthi liya ngokuqina ithemba lokuthi izakugcina irarululiwe imiraro yokurarana ebeyisolo iphikelele ngekani soke isikhathesi esiPhandeni se-Great Lakes.   

1.10. IsiKhwama seliZweloke seSizo leeMali kubaFundi ngeeMali (i-NSFAS), sesilekelele abafundi befundo ephakemeko abangaphezulu kwesigidi si-1.7 ngokubafundisa, solo savulwako. Isikhwamesi silekelela abafundi ababuya emakhaya anganamali narhola imali encani, ngokubafundisa. Ukuqinisekisa ukuthi lesisikhwama sihlala sikhona soke isikhathi, i-NSFAS ithethe amagadango wokubuyisa imali abafundi eyabafundisako abangakayibuyisi, kodwana ukube sebayasebenza. Igadango elinjalo lokubuyisa imali leyo liqinisekisa ukuthi neenzekulwani ezizako zabafundi nazo zikwazi ukulekelelwa ngilesisikhwama seemali zokufunda.  Nasikhona sisebenza lesisikhwama, bayanda abafundi abakghona ukuthola ifundo ephakemeko, ngaleyindlela kuzaliseka iminqopho yokuthuthukisa imithombo yamandla yabantu neyelizwe leSewula Afrika.

IKhabinethi ikhuthaza boke abafundi abakhe bafundiswa yi-NSFAS, esele basebenza ukuthi bathintane nama-ofisi we-NSFAS, bazokwazi ukuthoma babuyisele i-NSFAS imali eyabafundisa ngayo. Khumbula ukuthi kumsebenzakho osibopho ukubuyisela imali yokufunda i-NSFAS eyakugalima yona kobanyana izokusetjenziswa ngabanye abafundi abadinge imali leyo namhlanjesi.

2. IinQunto zeKhabinethi eziQakathekileko

2.1. IKhabinethi ibikelwe ngenye indlela yokusebenza kwethungelelwanohlanganiso lokwenza ngcono ukulawulwa kwemininingwana yelwazi, ebizwa ngokuthi yi-Digital Object Architecture (i-DOA). IKhabinethi ivumele nokuthi kungasetjenziswa enye imali kilelihlelo, yavumela negadango le-DOA, nokuthi iSewula Afrika ibe Mlawuli omKhulu omaHlangothimanengi wethungelelwano le-DOA ephasini zombelele. Ithekhnoloji le ilekelela ekuphumeleliseni iminqopho yomTlamo wokuThuthukisa weliZweloke (i-NDP) ngokukhuphula amandla womBuso wokuthola iinsombululo ezinobunjalo namandla wemvelo emirarweni ebudisi. Ibuye godu iphakamise namandla wokuphumelelisa izenzelwa ngamahlelo anjengemisebenzi yombuso nge-Inthanethi namkha iThungelelwanohlanganiso nokuphepha kwethungelelwanohlanganiso.

Ubuhle bokusebenzisa i-DOA ukulawula imininingwana yelwazi buzakukhula kwakhe amandla namakghono amatjha walapha ekhethu kuthekhnoloji yethungelelwanohlanganiso, bube buveze neensombululo zengaphakathimtjhiningqondo ezenzelwe lona ingaphakathimtjhiningqondwelo, ngokusekelwa liNgaphakathimtjhiningqondo eliVulekileko. Lokhu-ke kukakusiza ekuvuleni nekuthuthukiseni umsebenzi wengaphakathimtjhiningqondo walapha ekhethu nekukhuphuleni izinga lamahlelo wokulawulwa kwemininingwana yelwazi kunye nemali engeniswa kuthengisela amazwe wangaphandle.   Obunye ubuhle kukuthi i-DOA iyakhambisana begodu iyasebenzisana nobunengi bezakhiwo nemitlamo ekhona kuThungelelwanohlanganiso.  Lokhu-ke kuzakusiza urhulumende ukuthi aphungule iindleko ezizibuyelelako zamahlelo wobunikazi bengaphakathimtjhiningqondo.  

2.2. Ukuphendula isibawo seKomitjhini ye-AU, iKhabinethi ivumele iSewula Afrika ukuthi isingathe umHlangano weKundla ePhathelene nezokuPhatha nokuLawula i-Inthanethi (i-IGF), ngoSewula wee-2016. UkuPhatha nokuLawulwa kwe-Inthanethi kwembatha iindaba ezinengi zokuhlalisana komphakathi nezepolitiki. Hlangana nazo kubalwa nokuhlanganyela eendabeni zomnotho eziragwa nge-Inthanethi, nobunikazi bomsebenzi wengqondo, ukuvikeleka nokuphepha kwethungelelwanohlanganiso nokuvikeleka kobunjalo bomuntu ayedwa nokutholakala kwemithombo yamandla yechwephetjhe eqakathekileko, njengamagama wobunikazi bamandla wokulawula kunye neemphande zeKambiso ye-Inthanethi, zona ezikghonakalisa imisebenzi ye-Inthanethi.

Ukusingatha i-IGF ye-Afrika kuvulela i-Afrika amathuba wokwakha amaqhinga wokuhlanganyela nabanye emnothweni we-Inthanethi ephasini zombelele; amathuba anje-ke aqakatheke khulu ekwakhiweni nekuhlumiseni umnotho wamazwe we-Afrika. Njenganje ubungako bomnotho we-Inthanethi ulinganiselwa ema-R59 wamabhiliyoni eSewula Afrika.
Ikundla le godu ibuye ivulele aborhulumende bamazwe we-Afrika ithuba lokuzibekela i-ajenda yokwamukela nokuthatha ubujamo obufanako ngezokuLawulwa nokuPhathwa kweThungelelwanohlanganiso. Lokhu-ke kulandela imiphumela yomHlangano weenKhulu weBandla leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngokuBuyekezwa kweZinga eliPhezulu ngomPhakathi wezokwAzisa nokuThintana ePhasini Zombelele, owawubanjwe ngoNobayeni wee-2015. Lokhu-ke kufakazela ngobutjha isiVumelwano se-Tunis, esithi iLawulo leThungelelwanohlanganiso limthombo waMandla wephasi loke ekufuze liphathwe ngendlela eqalelela mahlangothi woke, neyenzela izinto emkhanyweni nangentando yenengi, ngokunikela boke ababelani ithuba elipheleleko lokuba nesandla nelizwi.  Aborhulumende bamazwe we-Afrika bazakubuye babe nethuba lokuba nesandla eendabeni eziqakathekileko zobungako nokuqakatheka kwerherho leThungelelwanohlanganiso, ngomnqopho wokuphakamisa nokukhuthaza ukwabiwa nokusetjenziswa ngokulingana nangendlela efaneleko kwemithombo yeThungelelwanohlanganiso.

3. Iminyanya Ezako   
3.1. Namhlanje, umhla wama-23 kuMgwengweni wee-2016, uMengameli uZuma uvakatjhele iHlelo iVulindlela eliThuthukileko lokuBonelela abaNtu beeNdawo zemaKhaya ngeziNdlu zokuHlala (i-EPHP), kuMasipaladi weNdawo yeMsunduzi, la ayokuthokozela khona ukwakhelwa nokunikelwa kwabantu izindlu zombuso ezingaphezulu kweengidi ezine nokuphekiswa kwabantu mbuso ngeendleko zokwakha, solo kwabusa urhulumende wentando yenengi ngomnyaka we-1994.    

KwaZulu-Natala urhulumende wakhe wabe wanikela abantu izindlu ezingaphezulu kwee-700 000 nesiphekiso seendleko zokwakha; kilezizindlu ezizi-12 000 zazo zingaphasi kweHlelo iVulindlela, zakhiwe nge-EPHP. I-EPHP iliHlelo la abantu abakhelwako baba khona nombono, nelizwi eenquntweni zalelihlelo lokubakhela, babe nanesandla abasifakako ekwakhiweni kwalezizindlu zabo.  

3.2. UMengameli uZuma uzokuthatha ikhambo lokuyokuvakatjha e-France ngeVakatjho lomBuso ukusukela mhlana ali-10 ukuyokufika nakali-12 kuVelabahlinze wee-2016, njengengcenye yemizamo yokubuqinisa ukuya phambili ubudlelwano hlangana kwamazwe amabili la.  

Evakatjhweneli uMengameli uzokuya emCimbini wesiKhumbuzo seKhulu lemiNyaka sePi eYalwelwa e-Delville Wood ngePi yokuThoma yePhasi mhlana ali-12 kuVelabahlinze wee-2016, la kwabulawa khona amajoni amanengi weSewula Afrikapha.  

Nanyana isiKhumbuzo se-Delville Wood siqalene namajoni weSewula Afrika nje, kodwa ngesikhathi sombuso webandlululo imithetho yombuso azange iwabale amajoni wabantu abanzima abhubhela epini ye-Delviile Wood, kodwana kwaba majoni wamakhuwa kwaphela abulungwa emalibeni wesiKhumbuzo i-Dellville Memorial.  

Kwenziwa amatjhuguluko kilesisikhumbuzo njenganje, kobanyana kuzokuvela nomlando oqakathekileko womsebenzi oqakathekileko owenziwa maSewula Afrika wabantu abanzima eziPini zePhasi zombili, ngaleyindlela bazokunikelwa ibizo lokuthi balifela ilizwe lekhabo. Malungana nalokhu-ke, uMengameli uzakubuye ahloniphe namajoni wabantu abanzima e-Arques-la-Bataille.  

3.3. UMengameli uZuma uzokudosa phambili ibandla leenthunywa leSewula Afrika kuyiwa emHlangwaneni weHlandla lama-27 weBandla leHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU), obekelwe ukubanjwa mhlana ali-13 ukuyokufika nakali-17  ngomnyaka wee-2016 eKigali, eRwanda. Umhlangano weenkhulu lo uzakubanjwa ngaphasi kommongondaba othi: “UmNyaka wee-2016, umNyaka wamaLungelo wobuNtu e-Afrika, ngokuqalelela khulu amaLungelo wabaNtu abaSikazi.”  Umnyaka wee-2016 umnyaka oqakatheke khulu oveza iimbekiso zepumelelo eziqakatheke khulu ku-ajenda yabantu abasikazi e-Afrika nephasini loke ngokulinganiswa kobulili nangokuhlonyiswa kwabantu abasikazi. Enarhakazini ye-Afrika, mnyaka wama-30 womTlolo wesiVumelwano se-Afrika ngamaLungelo wobuNtu newabaNtu ngomnyaka we-1986 kunye nokuthoma kwesigaba sesibili seTjhumimnyaka laboMma be-Afrika 2010-2020.  Ephasini zombelele, umnyaka wee-2016 ukhumbula ama-36 weminyaka solo kwamukelwa isiVumelwano seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngokuQedwa kwayo Yoke imiHlobo yokuBandlulula abaNtu abaSikazi kunye nomnyaka wama-21 wesiVumelwano se-Beijing somnyaka we-1995 neKundla yokuThatha amaGadango, ekumthethokambiso oqakatheke kinayo yoke ngezokulinganiswa kobulili.   IinKhulu zomBuso nezaboRhulumende zizakhe ziqale umbiko womKhandlu wezokuPhepha nokuThula we-AU ngobujamo bezokuthula e-Afrika. Ukudlula lapho, umhlangano weenkhulu lo uzakubuye uqale ube uphasise nesabelo seemali se-AU esiphakanyiselwa umnyaka wee-2017.

3.4. UMengameli uZuma uzakubuye adose phambili ibandla leenthunywa zikarhulumende weSewula Afrika kuyiwa emHlangweni weenKhulu ongakaVami womKhakha wezePolitiki newezokuPhepha (i-Double Troika) weHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi yamaZwe ase-Afrika engeSewula (i-SADC), ozokubanjelwa e-Gaborone, eRiphabhligi ye-Botswana, mhlana ama-28 kuMgwengweni wee-2016. Umhlangano weenKhulu lo kulindeleke bona ubonisane ngobujamo bepolitiki nobujamo bezokuphepha esiphandeni se-SADC, kuqalisiswe khulu khulu ubujamo bezinto be-Lesotho.

3.5. ISewula Afrika seyikulungele ukusingatha ukusingatha iKhonferensi yePhasiloke yezeNtumbantonga yeHlandla lama-21, ezokubanjwa ukusukela mhlana ali-18 ukuyokufika nakama-22 kuVelabahlinze wee-2016 eNkosi Albert Luthuli International Convention Centre e-Durban. Ukuthoma kwekhonferensi le kuthomana neLanga (lesiKhumbuzo) lika-Nelson Mandela lamaZwe ngamaZwe elimhlana ali-18 kuVelabahlinze.   

AmaSewula Afrika akhuthazwa ukuthi abelane nabanye abantu ngendaba yekhethu, aveze itjhuguluko elihle elenzeke eSewula Afrika solo iKhonferensi yePhasiloke ngezeNtumbantonga yagcina ukubanjwa e-Durban ngomnyaka wee-2000.  

ISewula Afrika isebenzise amandla nemali enengi khulu ekulwiseni ubuLwele beNtumbantonga eminyakeni esithandathu edlulileko le, umphumela wakhona kwaba kukuthi iSewula Afrika iveza ihlelo lokulwa nentumbantonga elikhulu khulu ukuwadlula woke ephasini; lelihlelo-ke lisindise iingidi ngeengidi zabantu, landisa nesikhathi sokuphila sabantu abaneNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV) kunye nalabo esele baphethwe ngiyo ngokwayo intumbantonga.

Okhunye ekuphunyelelwe kikho kube liJima lokweLulekwa nokuHlolelwaiNgogwana yenTumbantonga (i-HIV)   (i-HCT) ekuhlolwe ngayo amaSewula Afrika aziingidi ezili-18 ahlolwe i-HIV neNtumbantonga, ngeenyanga ezili-18, la iingidi ezilitjhumi zamaSewula Afrika zazihlolisa khona ngomnyaka. Abantu ababulewe zizifo ezikhambisana nentumbantonga eSewula Afrika baphunguke ukusukela ee-320  000 ngomnyaka wee-2010 bayokuba li-140 000 ngomnyaka wee-2014, kwathi inani lamasana atheleleka nge-HIV esuka kibonina lehla ukusukela emasaneni azii-70 000 ngomnyaka wee-2004 layokuba ngaphasi kwee-7000 ngomnyaka wee-2015.     

UbuLwele besiFuba (i-TB) ngibo obudosa phambili emalweleni ahlobana nakhambisana neNtumbantonga, begodu  nanyana abantu ababulawa ngiyo i-TB baphunguke ukusukela ee-70 000 ngomnyaka wee-2009 bayokuba ngaphasi kwee-40 000 ngomnyaka wee-2014 nje, kodwana  nanje i-TB solo ngiyo ebulala abantu ngobunengi ezifeni ezithelelanako lapha eSewula Afrika  nephasini zombelele. Urhulumnende uphumelele ukuhlola iinkulungwana ngeenkulungwana zabantu emakorweni aqaphazeleka lula ekumajele, eemayini kunye neendaweni ezakhelene neemayini.  

Ihlelo lokuvikela libuye libenze amaqalontanzi abantwana ababantazana, ngokunjalo namatlawana weminyaka esukela keli-15 nabantazana abakhulu  abafika ema-24 weminyaka yobudala kanti linqophe nokwehlisa izinga lokutheleleka  ngokugula; nokuphungula ukuzithwala kwamatlawana, nokuphungula inturhu yezomseme nephathelene nobulili; nokwenza ukuthi abantwana ababantazana babe sesikolweni bebafike kuMethrikhi; nokwandisela abantu abasikazi abasese batjha amathuba kezomnotho, ngaleyindlela bangasazokuqatjhazwa lula madoda amadala kunabo amarhamaru nabudlanga.  

3.6. Njenganje urhulumende usahlonipha iVeke YeenSebenzi zemBusweni ukusukela mhlana ama-22 ukuyokufika mhlana ama-26 kuMgwengweni wee-2016, ekuyingcenye yehlelo le-Batho Pele. Ukukhuthazwa komthetho wokuziphatha, nemikghwa emihle nokuzikhakhazisa eensebenzini zombuso kukhuthaza isiko lokuphakela izenzelwa zezinga elihle neliphezulu.
URhulumende utjheja nokuthi ilanga lanamhlanje, lamhlana ama-23 kuMgwengweni wee-2016 liLanga leenSebenzi zemBusweni e-Afrika, elikhuthaza imikhakha ehlukahlukileko embusweni ukuthi isebenzisane ngokuzwana ibe yenze nokuthi imithombo yamandla eyindlala embusweni isetjenziswa kuhle khulu, kobanyana izokuveza imiphumela engcono.

IKhabinethi ikhuthaza iinsebenzi zombuso ukuthi zikhambe phambili ngokuphakela izakhamuzi zeSewula Afrika izenzelwa, zisebenzise neveke yazo le ukufuna iindlela ezinamandla wobunjalo bemvelo ukuphakela izenzelwa kumaSewula Afrika.  

3.7. IKhabinethi ithokozela isiqunto seBhodi   yemiKhawulo yaboMasipaladi sokusingatha ikhonferensi ngezokuSikwa kwemiKhawulo nezokuTjhugululwa kwemiKhawulo yeeNdawo, ezokubanjwa mhlana ama-23 ukuya nama-24 kuMgwengweni wee-2016.  Ekhonferensini le kuzabe kukhona neenthunywa ezijamele iminyango karhulumende, nabomasipaladi kunye nezizabe zijamele amanye amazwe imbala.

Ikhonferensi le inikele ikundla yokukhulumisana ngokupheleleko ngezemikhawulo, khulukhulu ngendaba yokutjintjwa kwemikhawulo nokuthola komphakathi ithuba lokuba nombono ekutjintjweni kwayo imikhawulo.  Phela ilizwi lomphakathi liqakathekile endabeni enjengale, ngalokho-ke iyathokozelwa yoke imizamo yokwenza ukuthi abantu beze ngobunengi nangokuphelela kwabo nakuzokucocisanwa ngeendaba ezinje.
3.8. Ukusukela ngeLesihlanu mhlana li-1 kuVelabahlinze wee-2016, abatheli sebangathoma ngokusemthethweni ukuzalisa bebathumele amaforomo wabo womthelo womnyaka wee-2016. IsiKhathi sezomThelo sesibe sikhathi esiqakatheke khulu sokusebenzisana norhulumende njengababelani hlangana kwakhe urhulumende nomtheli womthelo. UmTheli yena onesandla esihle khulu asifaka esilulwini sengeniso yelizwe lekhethu.  Lesisikhathi sezomthelo sisisehlakalo esikhulu khulu esenzeka kanye ngomnyaka, hlangana kweZiko lokuButhelela umThelo leSewula Afrika (i-SARS) nabatheli bomthelo, la abatheli bomthelo abangaphezulu kweengidi ezine babuyisela khona amaforomabo womthelo kwa-SARS. IKhabinethi ikhuthaza boke abatheli ukuthi babuyisele amaforomo wabo womthelo kwa-SARS ukusukela mhlana li-1 kuVelabahlinze. Kungenca yabatheli bomthelo abalalela umthetho ukuthi iSewula Afrika itshwaye umlando ngokubuthelela imali yengeniso eliThriliyoni liNye lamaRanda emnyakeni weemali wee-2014/15.

4.  UbuJamo beKhabinethi ngeeNdaba eziQakathekileko eBhodulukweni

4.1. IKhabinethi iyazisola izenzo zamhlaphanje zenturhu nemiguruguru eDorobheni le-Tshwane neendawo ezakhelene nalo; nje-ke iKhabinethi ikhombela izakhamuzi ukuthi zikhawule ukwephula umthetho nokuguruzela.

Nanyana umuntu angaba nesinghonghoyilo esingangani, kodwana asikho esimnikela ilungelo lokuthi aphehle inturhu nomguruguru abe onakalise nepahla. Labo abazakutholwa banomlandu wokuphehla inturhu nokuguruzela nokonakalisa ipahla bazokubotjhwa, baqalane nesandla somthetho ngokupheleleko.  

ISewula Afrika ililizwe lentando yenengi lapho esinye nesinye isakhamuzi sinethuba lokuhlanganyela nabanengi emahlelweni nekambisweni yentando yenengi. Kufuze sikhumbule ukuthi izenzo zobulelesi bokuguruzela nokuphehla inturhu zephula amalungelo wabanye abantu, zibaqintelise nelungelo labo lokukhamba ngokuthanda kwabo, lapho bathanda khona enarheni yekhabo. IKhabinethi ikhombela umphakathi woke ukuthi usebenzisane namapholisa neminye imikhakha yezokuvikela ukuveza labo abadelela amalungelo womthethosisekelo wabanye abantu, kobanyana bazokukhawuliswa umukghwabo loyo.            

4.2. Isahlulelo seKhotho yezomThethosisekelo emlandwini ophakathi ku kaMhlophe neKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko (i-IEC), sihlahla indlela yokuthi ikhetho labomasipaladi nangambala libe khona mhlana we-3 kuRhoboyi emnyakeni wee-2016 ngokusebenzisa irhelo labavowudi elifakazelwe laqinisekiswa yi-IEC ngemva kokumenyezelwa kwelanga lekhetho.

IKhabinethi ikhombela boke abavowudi abazitlolisele ukuvowuda ukuthi basebenzise ilungelo labo lentando yenengi abalithola kabudisi, bakhethe abajameli baborhulumende beendawo ababathandako. URhulumende uzakusebenzisana ne-IEC nabo boke ababelani ukuqinisekisa ukuthi isahlulelo seKhotho yezomThethosisekelo sisetjenziswa ngokupheleleko.

4.3. IKhabinethi isithokozele isimemezelo se-Eskom sokuthi iwahlanganise womane amaphiko wayo wokuphehla igezi kusiPhehligezi se-Ingula nezinye iimPhehligezi eziphehlela ilizwe loke igezi, ngaphambi kwesikhathi ebesibekiwe.

Lelihlelo lama-R25 wamabhiliyoni liphakamisa ukusimelela kwegezi yekhethu ngomuso ngokungezelela ngama-Megawatts ayi-1 332 ngeenkhathi la ifuneka khona khulukhulu. IsiPhehligezi Ingula sizabe sesisebenza ngokupheleleko ngomnyaka wee-2017.

4.4. IKhabinethi ibamukele abacimimlilo ebebathunyelwe e-Canada bayokulekelela ukubhula umlilo wommango obewutjha uburhangurhangu. Isiqhema sabacimlilo beSewula Afrika ebesithunyelwe e-Canada leso sitjhatjhululiwe ukuthi sesingakhululeka ngemva kobana sekuthome ukuna izulu elikhulu.  

ISicimamlilo lihlelo elisekelwe ngeemali ngurhulumende, nelivula imisebenzi, eliqalene nokuphumelelisa iHlelo Lokulawulwa Komlilo ESewula Afrika.   Bangaphezulu kwee-5000 abantu abatjha, abaduna nabasikazi beSewula Afrika, abafundiswe ngokupheleleko ukuba bacimimililo yommango, kanti-ke banzinze eenteyitjhini zeencimamlilo ezingaphezulu kwama-200 lapha eSewula Afrika. Abacimimlilo laba bafunwa eendaweni nemphakathini odimeke amathuba, bese bafundiswa ngomlilo, nangokuvikela ukulumatha la kungakafaneli ulumathe khona, bafundiswe nangokuwucima la sewulumethe khona ngokungakafaneli, namkha nasele kufanele ucinywe. Amanye amahlelo karhulumende afana naleli ngilawa athi ‘Sisebenzela Amanzi’, naleli elithi ‘ Sisebenzela Igezi,’   lapho urhulumende asebenzisa khona imali emahlelweni afuna izandla nemikhono, ngaleyindlela-ke avule imisebenzi, avikele nemithombo yamandla wemvelo ekhethwapha.

Ngemva kokubuya kwabo abacimimlilwaba, umNyango wezeBhoduluko usaphenya ngombango wabo womrholo obe khona le e-Canada, kobanyana kuzokuba nomphumela olungileko kibo boke ababelani.  

4.5. IKhabinethi ibalilela imbiko laba abalandelako:

  • Umndeni nabangani bakasaziwako wezokurhatjha emrhatjhweni nakumabonwakude u-Hope Zinde owakhe waba mbikiindaba eHlanganweni yezokuRhatjha yeSewula Afrika (i-SABC) ngeminyaka yama-90, okhe waba nanga lilunga leBhodi yakhona kwa-SABC.  
  • URhulumende nabantu be-United States of America ngesehlakalo sokurhayilwa kwabantu ngokudunyuzwa e-Orlando, eFlorida, la kubulewe khona abantu abalinganiselwa ema-50 kwalimala amatjhumitjhumi.

4.6. Ukulahlwa mlandu nokujeziswa kwaka-Penny Sparrow owakhe waba mthengisi weendawo zokuhlala kodwana osele athatha umhlalaphasi yiKhotho yezokuLingana yeMzinto KwaZulu-Natala, olahlwe mlandu ngekulumo elawulwa lihloyo, kusikhumbuzo sokuthi ukuziphatha njengaye u-Sparrow angeze kwahlekelwa, begodu namakhotho wekhethu azawavikela ngamandla amalungelo wabo boke abongazimbi bebandlululo, khulukhulu labo abanganalizwi nabangakwaziko ukuzisikimela bazivikele.

IKhabinethi itshwenyekile ngokuthi nanyana sesinama-22 weminyaka sisembusweni wentando yenengi nje, iKomitjhini yamaLungelo wobuNtu yeSewula Afrika ibika ukuthi ziyanda izehlakalo ezibikwako zokubandlululana tjhatjhalazi ngaphandle kokugwagwanisa, nezekulumo enehloyo. IKhabinethi ikhumbuza woke amaSewula Afrika ukuthi kukwehluka kwethu ngendlela esehluke ngayo okusenza sibe namandla. Soke kufanele sisebenzele ukwakha ilizwe nesitjhaba esinganabandlululo.

5. Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

5.1. I-Ejensi Yezokuthutha Ngeendlela Ezeqa Imikhawulo
a. UNom. Sipho Khumalo ubuyiselwe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko isikhathi esiminyaka emihlanu.

5.2. Amalunga WomKhandlu WezokuVuselelwa Kwesimilo eliZweniloke
a. IJaji u-Mokgadi Mailula (USihlalo);
b. IJaji uZamani M Nhlangulela (ISekela likaSihlalo);
c. IJaji u-Esther JS Steyn (ISekela likaSihlalo);
d. UNom.  Adriaan Bekker;
e. U-Adv. Sibongile Mzinyathi;
f. UMm. u-Shishi Sello;
g. UDorh. Kgamadi J Kometsi;
h. U-Lt-General Julius T Molefe;
i. UMm.  u-Angela Magangoe;
j. UNom. Mziwoxolo M Mfeketo;
k. UMm. Nondumiso Gwayi;
l. UNom.  Ivan de Klerk;
m. UMm. uTeboho S Monyamane;
n. UMm. uLusanda U Z Rataemane;
o. U-Adv. Khavhareni A Mahumani;
p. UMfu. Jonathan Clayton;
q. UMm. u-Amanda L Vilakazi;
r. UDorh. Vanitha R Chetty; no-
s. Nom.  Maluleka Nkopo.

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Harold Maloka
Inomboro Yokumthinta: 082 847 9799

Share this page

Similar categories to explore