IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wamhlana ama-02 kuNtaka wee-2016

1. UkuPhunyeleliswa kwamaHlelo kaRhulumende aQakathekileko                                                                                                                                  

1.1. IKhabinethi iyithokozele iKulumo yeSabelo seeMali somNyaka wee-2016, esethulwe nguNgqongqotjhe wezeeMali u-Pravin Gordhan mhlana ama-24 kuMhlolanja wee-2016.  Lesisisabelo seemali sitjengisa ukubambelela, nokuncama kwethu kunye namandla wekghono lokusungula nokwakha iindlela zokurarulula imiraro nasisathungathana nepengu yokulungisa izinto kilobubujamo bomnotho obumbi khulu emlandweni weminyakana edlulileko. Isabelo seemalesi siphendula lokho okufunwa lilizwe lekhethweli, begodu sakha nethemba emnothweni ngokubeka ilizwe lekhethweli emtlhaleni othembekileko, obambelelako nophumelelako wokuhluma komnotho ngokuqalelela umuntu woke.                                                                                                                                                   

Ngaphezu kwalokho, iKhabinethi iyawathokozela namagadango ezwakalako wokulawula iindleko, begodu izibophelela nangokusebenzisana nawo woke amakoro ngomnqopho wokuphumelelisa umzamo welizwe loke obekwe sisabelo seemalesi.                                                                                                                                              

1.2. IKhabinethi ithokozela ukuhlonywa kwesiQhema seeMbikiindaba sikaMengameli (i-PPC), elisungulwe nguMengameli u-Jacob Zuma. Amalunga we-PPC kuzakuba bahleli beendaba zepolitiki, nababikiindaba bezepolitiki kunye nababikiindaba bezomnotho abathunywe ukusebenza ngeendaba ezivela e-Ofisini likaMengameli soke isikhathi.                                                                                            

Umnqopho we-PPC kukuyenza ibe ngcono indlela iimbikiindaba ezithola ngayo ilwazi leendaba ezisebena ngazo. Izakubuye iyenze ibe ngcono indlela iimbikiindaba ezithola ngayo ilwazi leendaba ezimalungana noMengameli nezimalungana ne-Ofisi likaMengameli, kobanyana kuzokuba neqinso lokuthi ababikiindaba nabo bathola ilwazi elisisendlalelo kobanyana bazokukghona ukuphakamisa indlela abazizwa ngayo iindaba abazibikako. Amalunga wesiQhema seeMbikiindaba lesi godu sizakunande sibikelwa liSekela likaMengameli kunye nananyana ngimuphi uNgqongqotjhe uMengameli ammemela ukwabelana naye amahlelo aqakathekileko elizweni lokeli.

1.3. IKhabinethi izwakalise ukuthokoza ngomsebenzi iSewula Afrika ewenzileko ukubuyisa ukuthula elizweni le-Burundi, ngokukhambisana nesibopho sethu ngomthethokambiso wezangaphandle wokuqinisekisa ukuthi ilizwekazi le-Afrika linzinzile, liphilisana nangokuthula.                                                                                                                       

Ibuye yathokozela nomphumela wemiKhulumiswano ne-Burundi eqalelela boke abantu, ebanjwe lokhuya ibandla leenkhulu zomBuso zeHlangano yoBunye be-Afrika (i-AU)  nezaboRhulumende nabelivakatjhele e-Bujumbura, ese-Burundi, ebelidoswa phambili nguMengameli uZuma. 

1.4. IKhabinethi ithokozela ukukhethwa kwakaMengameli uZuma ukuthi abe nguSihlalo weKomitjhini ePhakemeko yokuQatjha kezamaPhilo nezokuHluma komNotho  banoMengameli we-France u-François Hollande; nguNobhala-Zombelele weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko u-Ban Ki-moon obakhethele ukuphathisana lesisikhundlana somsebenzi.  Lokhu-ke akusikho kokuthoma ukuthi uMengameli uZuma akhethwe yihlangano yephasi loke ukuthi arage umsebenzi wephasi loke. Ukukhethelwa kwakhe lesisikhundla samva nje, kubangwe kukobanyana sewubonakele umsebenzakhe omuhle okubabazekako awenzako emazweni ngamazwe uMengameli wekhethu lo.                                                                                                                                        

IKomitjhini le izakukhuthaza ukuvulwa kwamathuba amatjha wemisebenzi ekorweni yezamaphilo kiwo woke amazwe, khulu khulu emazweni asese semva ngetuthuko. Lokhu-ke godu kuqinisa namandla wokuphunyeleliswa kwe-Ajenda yomNyaka wee-2030 yeTuthuko eNzinzileko, yona ezakwenza litho likhulu ekurarululeni imiraro enguncantathu yokutlhogeka komsebenzi, umtlhago kunye nokutjhiyana ngendima.                                                                                                                                                  

1.5. IKhabinethi ithokozela ukuhlonywa kweHlolombono yomPhakathi yeliZweloke  ngomNyaka wee-2016 e-Mamelodi, esePitori, ehlonywe nguNgqongqotjhe e-Ofisini likaMengameli, u-Jeff Radebe banoSombalobalo-Zombelele  u-Pali Lehohla. Lehlolombono yanonyaka yenziwa ngaphasi kommongondaba othi: “ISewula Afrika Engiyaziko, iKhaya Engilaziko,” kanti-ke iqothele imizi engaphezulu kwesiGidi si-1,5 – isibalo esingesiphezulu khulu bekube khathesi, nakulinganiswa nehlolombono ekhe yenziwa eminyakeni emihlanu edlulileko, la kwahlolwa khona imizi ezii-300 000 nje kwaphela. IHlolombono le izokwenziwa ngenyanga kaSihlabantangana, kanti-ke imiphumela yakhona kuzakuthi kuphela uMgwengweni ngomnyaka wee-2016 ibe seyimenyezelwe.                                                                                        

1.6. IKhabinethi iwutjheje ngehliziyo ebuhlungu umbiko weHlangano yezamaPhilo yePhasiloke (i-WHO) neHlangano yokuSebenzisana nokuThuthukisa zomNotho  owethulelwe liPhenyo lezamaPhilo ebelithwelwe liJaji uSandile Ngcobo. Umbiko lo uveza ukuthi ukwelatjhwa lapha eSewula Afrika kubiza khulu ukudlula kamanye amazwe. IKhabinethi izakulindela iphenyweli liphele, ngaphambi kobana ingatjho ekutjhoko ngendaba le.                                 

2. IinQunto zeKhabinethi eziQakathekileko                              

2.1. IKhabinethi iphasise ukumenyezelwa komTlamo wokuCitha ukuSilaphalazeka koMmoya eeNdaweni eziMinyeneko zabaNtu abaRhola iMali eNcani eSewula Afrika,  kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.  UMtlamo lo unqophe ukulwa nokusilaphazeka khulu kommoya kezinye zeendawo eziminyeneko zabantu abarhola imali encani. Iza nendlela elungelelweko yokuphumelelisa imizamo yokuphungula ukubasa emakhaya.  Leligadango-ke linqophe ukuqinisekisa ukuthi iindawezi zikhambisana nomThetho olawula iKhwalithi yoMmoya eliZweni lOke, i-National Ambient Air Quality Standards. Leliqhinga-ke lizakusekela iqhinga esele vele selikhona elizweni loke lokulwa nokusilaphazeka kommoya elizweni lokeli.                                                                                                                                         

2.2. IKhabinethi ivumele ukuthwalisana iKhonferensi yama-21 yezeNtumbantonga emaZweni ngamaZwe (I-AIDS 2016), hlangana kwakarhulumende neHlangano yezeNtumbantonga emaZweni ngamaZwe; Ikhonferensi le-ke iyokubanjelwa e-International Convention Centre (e-ICC) ye-Durban ukusukela mhlana ali-18 ukuyokufika mhlana ama-22 kuVelabahlinze wee-2016. Ukusingatha ikhonferensi le ekhethwapha kuzakukhuphula izinga namandla weSewula Afrika wokulwa neNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV) nesiFo sesiFuba (i-TB), ukube ngahlanye kuzwakaliswa negalelo lomunye wemiraro eqakatheke khulu lapha eSewula Afrika, esiphandeni sekhethu kunye nephasini zombelele.                                                                                                                                               

Ikhonferensi le izakuvula nekundla yabarhubhululi abavela emazweni ngamazwe, kobanyana bazokwabelana ngezamva nje ezisandukurhujululwa kilekoro, bafundisane ngelwazi labo, babe bakhisane amaqhinga wokuthuthukisa zoke iindlela ezihlanganyelweko zokwelapha nokukhandela i-HIV.                                                                                                                                                                      

3. UmThethomlingwa                                           

3.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wee-2015 wezokuThutha ngeenThuthi zeNdleleni, otjhugulula umThetho wezokuThutha ngeenThuthi zeNdleleni wee-2009 (umThetho 5 wee-2009). Amatjhuguluko emThethweni lo azakuthuthukisa ihlelo lokutjhugulula nokuhlela ngobutjha ihlelo lelizwe loke lezokuthutha ngeenthuthi zendleleni. Lokhu-ke kuzakwenza ukuthi ziphephe iinthuthi zendleleni ezithutha umphakathi, bezitholakale lula, godu zisebenze kuhle nangepumelelo.                                                                                        

UmThethomlingwa lo uza nokutjha ekorweni yezokuthutha umphakathi. UmThethomlingwa lo uyikombandlela, hlangana nokhunye, ngeenthuthi zokukhamba ezingasizo iimodere; amateksi abizwa ngefoni namkha ngekhomphiyutha (ama-ehailing) kunye nokufakwa amatshwayo namkha ukubhrendwa kweenthuthi zomphakathi. Ukhanyisa nangoburhiyarhiya bezokuphatha ngamandla abolekiswe emuntwini nemithetho emalungana nokutholakala kwamalayisense weenthuthizomphakathi.                                                                                                                                                    

UmThethomlingwa lo  uzakubuye godu uvule nethuba lokuvulwa kweThungelelwano leenThuthi zomPhakathi, kanti-ke liyingcenye yeHlelo leliZweloke lezomThangalasisekelo kunye nePhrojekthi 7 yamaQhinga aLungelelweko,  eliqale ukusetjenziswa kwendlela elungelelweko yokuthuthukisa iindawo zemadorobheni nehlelo lezokuthutha elilungelelweko, okuzakwenza amadorobha abe ziinjini zokuhluma.       

4. Iminyanya Ezako                                                                                             

4.1. UMengameli uZuma uzakhe athathe ikhambo leVakatjho lomBuso lokuya e-Federal Republic of Nigeria ukusukela mhlana abu-8 ukuyokufika nakali-9 kuNtaka wee-2016.  LeliVakatjho lomBuso lizakuphakamisa ubudlelwano obukhona hlangana kwamazwe amabili la, libuye godu liphakamise nobudlelwana bokurhwebelana.                                                                          

4.2. INyanga yamaLungelo wobuNtu ngoNtaka wee-2016 izakugidingwa ngaphasi kommongondaba othi: “ISewula Afrika iBumbene ekuLwiseni Ibandlululo.”  UmNyango wezobuKgwari namaSiko uvule ihlelo elizakuthatha inyanga, ngalo ekuzakukhulunyisanwa ngokusebenzisana ekwakhiweni komphakathi ongabandlululi ngombala nangobulili, olinganako nophilisana ngokwentando yenengi.                                                                                                                                                              

IKhabinethi imema amaSewula Afrika ukuthi aphefumule ngomTlamo wokwEnza weliZweloke ngomnqopho wokukhalima iBandlululo lombala, iBandlululo lamaPhandle kunye nokuBhalelwa kuBekezelelana okuHlobene naLokhu (2016-2021) ngaphambi kwamhlana ama-30 kuMgwengweni wee-2016. IGadangweli lizakuba sisendlalelo somthethokambiso olwa nokubandlululana ngobuzwe, umthethokambiso ozakulekelela ukuphumelelisa iimbopho zethu zamalungelo wobuntu emazweni ngamazwe.                                                                                                                                               

 4.3. IKulumiswana yokuLwa neenDakamizwa Hlangana kwe-Russia ne-Afrika ezokubanjelwa e-ICC ye-Durban ukusukela mhlana abu-8 ukuyokufika nakali-9 kuNtaka wee-2016 ivula ikundla yokuphakamisa iHlelo eliPheleleko lokuLwa neenDakamizwa eliZweni lOke (2013-2017).

Ipi yokulwa neendakamizwa ikhambisana nomTlamo wokuThuthukisa weliZweloke, kanti-ke ikulumiswano le ingaphasi kwe-AU, yona elandelela iimbopho  zeemVumelwano ezifaneleko eziPhathelene neenDakamizwa nobuLelesi obuHleliweko hlangana namaZwe aHlukahlukileko ngaphasi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, neHlelo lamaGadango le-AU lokuLawulwa kweenDakamizwa (2013-2017) neemvumelwana ze-BRICS ( i-Brazil, i-Russia, i-Indiya, i-China, neSewula Afrika).                                                                                                                                                    

Ikhonferensi le iyilandelela yeKulumiswano yokuLwa neenDakamizwa hlangana kwe-Russia ne-Afrika ekhe yaba khona, kanti inqophe ukuveza ihlelo elilungelelweko lokuthi abarholi bamazwe wephasi loke banqophe ukusebenza njani ngomraro weendakamizwa emazweni ngamazwe. Lokhu-ke kuzakwethulwa emHlanganweni oKhethekileko weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ozokubanjwa ngoSihlabantangana wee-2016.  

4.4. URhulumende – ngokubambisana neBandla laboNobhala be-Commonwealth, neYunesivesithi yeSewula Afrika (i-UNISA) ne-Ejensi yesiTjhaba yokuThuthukiswa kweLutjha – uzokubamba iKhonferensi yesiBili ye-Commonwealth ngomSebenzi weLutjha e-UNISA esePitori ukusukela mhlana abu-8 ukuyokufika nakali-9 kuNtaka wee-2016. Ikhonferensi le ibanjwa ngaphasi kommongondaba othi:  “Sisebenzisana neLutjha ukwAkha isiZwe: INdima yeenSebenzi eziliLutjha”, kanti-ke izakuhlolisisa ngobutjha indima yelutjha neemfundiswa ekusebenzisaneni nabantu abatjha ekuthuthukiseni amazwe wemakhabo. 

5. UbuJamo beKhabinethi ngeeNdaba eziQakathekileko eBhodulukweni                          

5.1. IKhabinethi ibuyelela umlayezo kaMengameli uZuma ngesidingo sokuhlonipha iinjamiso namahlelo akhiwe ngomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996 kunye nokuhlonitjhwa komthetho. UMengameli uZuma uyisebenza ngeendlela ezilungileko nezifaneleko nangomthetho indaba yeZiko lokuButhelela umThelo leSewula Afrika (i-SARS), noNgqongqotjhe wezeeMali.                                                                                                                        

UMengameli uthatha amagadango wokuyilungisa ngendlela efaneleko, ezakwenza ukuthi kusizakale woke umuntu kilendaba. IKhabinethi ikhombela zoke iinqhema ezithintekako lapha ukuthi zizithibe, zivule ithuba lokuthi indaba le ilungiswe ngeendlela ezilungileko nezifaneleko.                                                                                                                                                                     

5.2. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi ayozitlolisela ukuvowuda eKhethweni laboRhulumende beeNdawo zemaKhaya lomnyaka wee-2016, mhlana ama-5 ukuya nasi-6 kuNtaka wee-2016. Khumbula-ke ukuthi ikhetho laborhulumende beendawo zemakhaya lifuna ukuthi uzitlolise ewadini ohlala kiyo, njengombana lingafani nekhetho lelizwe loke. 

Kuqakathekile ukuthi ube noMazisi (i-ID) – ivumeleke yomibili imihlobo yaboMazisi: oyiBhugwana eHlaza eneBhakhowudi, noMazisi oliKarada – uhlole nobujamo bakho bokuzibhalisa, inomboro yewadi yakho namkha yangekhenu kunye nokuthi wena uvowuda kisiphi isiteyitjhi sokuvowuda. Woke ama-Ofisi womNyango wezeKhaya  azokuvulwa ngelobu-08:00 abe ayokuvalwa ngele-17:00 mhlana ama-5- namhlana asi-6 kuNtaka wee-2016; lokhu-ke phela kukhambisana nama-awa wokusebenza weKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko ngalamalanga amabili.                                                                                                                                                                                                        

IKhabinethi ibakhombela boke abantu abatjha nabasayokuthoma ukuyokuvowuda ukuthi bazitlolisele ukuyokuvowuda. Nawuvowudako, uzabe uthethe igadango lokuzwakalisa ilizwi lakho eenqutweni ezithinta wena nabantu bendawo yangekhenu. URhulumende weeNdawo  zemaKhaya usezandleni zakho!                                                                                                                                                                                        

5.3. URhulumende uyazikhalima izenzo zokuguruzela kwabafundi, eziliye iimfundo kamanye amayunivesithi zabe zenza nokuthi kugcine koniwe ipahla. Imiguruguru enje le iliya beyivalele abafundi abafuna ukufunda ithuba lokufunda baye phambili, kanti injalo nje beyigadangela nelungelo labo lokuthola ifundo ephakemeko.                                                                                                                                                                                                                                                

URhulumende selavule iindlela zokuthintana nabo boke ababelani bezefundo ephakemeko ukuthi khekukhulunyisanwe, kubonisanwe. Lokhu-ke sekwenze ukuthi izinto zibuyele endimeni bekukhuthazeke nokusebenzisana emayunivesithi wekhethu afuna ukuthola ipengu yokurarulula iintjhijilo zesikhathi esilingeneko ukuyokufika kezesikhathi eside, eziphathelene namatjhuguluko kezefundo ephakemeko, njengoba kuhlathululwa eemvumelwaneni zomHlangano wamaTjhuguluko wee-2015 weenKhulu zezeFundo ePhakemeko. 

IKhabinethi iyayisekela imizamo yabezomthetho yokuqinisekisa ukuthi isiko lokufunda libuyela endimeni efaneleko, nokuthi ipahla ivikeleke, ngokunjalo namalungelo wabantu ngamunye ngamunye nawo avikeleke. Umthetho nokusebenza kwawo kuqakatheke khulu, begodu kufuze bona uhlale uhlonitjhwa ngeenkhathi zoke. Amayunivesithi wekhethu kufuze bona abuyele endimeni efaneleko, kube nokuthula, kobanyana amahlelo wokufunda nokufundisa azokuragela phambili, njengoba ngahlanye kusakhulunyisanwa ngeentjhijilo zesikhathi esilingeneko ukuyokufika kezesikhathi eside.                                                                                                                                        

IKhabinethi iyabuka, ithokoza abafundi abasikime bajama ngeenyawo balwa nebandlulo nanokukhonya kwamakhuwa, ekusibonelo sokuthi singasebenzisana  ukwakhelela phezu kwendima esele ikhona ekorweni yezefundo ephakemeko, nasizilungiselela  lomnyaka ophezulu wezefundo. Kufuze siyivikele leyondima, besivumele nomthetho nokuthula ukuthi kubuyele endimeni, bekubulungeke kiwo woke amayunivesithi wekhethu.                                                                                                                                                

IKhabinethi ikhombela nabo boke ababelani ukuthi basebenzisane kobanyana amayunivesithi wekhethu aba badosi phambili bemikhulumiswano eqalelela woke umuntu namatjhuguluko.

5.4. IKhabinethi itjheje isiphakamiso sokuhlanganiswa kwemisebenzi yokuvubela eKhamphanini yakwa-Coca Cola yeSewula Afrika. IKhabinethi ilimuka ukuthi indaba le izokulalelwa liBandla lezePhaliswano kezokuThengisa. IKhabinethi izwakalisa ukutshwenyeka kwayo ngesiphakamiso sokudilizwa kweensebenzi emsebenzini nesokuphungulwa komsebenzi nakuhlanganiswa imisebenzi yokuvubela njalo kwa-Coca Cola. Njengoba babanengi kangaka nje abantu abadinge umsebenzi, iKhabinethi ikhombela iinkhamphani ukuthi ziqinisekise ukuthi labo abasebenzako abalahlekelwa msebenzi.                                                                                                                                          

5.5. IKhabinethi ithokozisa umZenda weSewula Afrika eHlanganweni yezeRhwebo yePhasiloke (i-WTO) u-Xavier Carim, okhethelwe ukuba nguSihlalo wesiJamiso semiBango somKhandlu we-WTO. UmKhandlu we-WTO sijamiso esiphakemeko kinazo zoke kezithatha iinqunto ku-WTO, hlangana neKhonferensi yaboNgqongqotjhe.  Ukukhethelwa komZenda u-Carim kilesisikhundla, ngahlanye kuyindlela yokutjengisa umsebenzi oqakathekileko owenziwa yiSewula Afrika ku-WTO, ukube kanti ngahlanye kubufakazi bobunjalo bakhe umZenda u-Carim.                                                                                                                                                     

5.6. IKhabinethi isitjhejile isimemezelo se-Barclays PLC somnqopho wayo wokuphungula amatjhere wayo ama-62,3% ku-Barclays Africa Group Limited (i-BAGL) ngesikhathi esiminyaka emibili ukuya eminyakeni emithathu ezako. I-Barclays PLC, khulu khulu umPhathi oyiHloko yayo, sikhe sakhulumisana neZiko lezeeMali kunye neBulungelomali eliKhulu leSewula Afrika bakhulumisana tjhatjhalazi, begodu siyasithokozela isibopho sekhamphani le sokuphumelelisa iqhinga layo elitjha ngendlela ezakuphungula igalelo leminotho i-BAGL esebenza kiyo.

IBulungelomali eliKhulu lizakusebenzisana ne-Barclays PLC ne-BAGL ngomnqopho wokuqinisekisa ukuthi iyathundubazwa ingozi engaba khona kilelitjhuguluko elenziwako, begodu namagadango afaneleko azakuthathwa khona kuzakulawulwa iimali ezizabe zisebenza kilamatjhuguluko aphakanyiswako. 

 5.7. IKhabinethi ithokozisa boke abakhambe bebayokufika ekupheleni kwephaliswano, ithokozisa nabathumbileko ephaliswaneni laboNongorwana bezokuFundisa beliZweloke ebelibanjwe mhlana ama-27 kuMhlolanja wee-2016. Abotitjhere laba abancamileko bathuthusela ilizwe lekhethu phambili ngokuqinisekisa ukuthi amatlasi wabo aveza abafundi abakhuthazekileko, abazakuba nendima yesandla sokuthuthukisa iSewula Afrika.                                                                                                                                                 

5.8. IKhabinethi ithokozisa i-Market Theatre yeJwanisbhege ngokugidinga kwayo ama-40 weminyaka yasungulwa. Phela ithiyetha le yaba litshwayo lomZabalazo, ngokucoca indaba yeSewula Afrika   eliqiniso.

5.9. IKhabinethi ithokozisa utitjhere womvumo uNomzana Chad Hendricks, we-Retreat ese-Cape Flats, ngokuthumba kwakhe iphaliswano labavumisi eliburhanyarhanya, i-Len van Zyl Conductors’ Competition, eKapa.  UNongorwanakhe amthumbileko ngozamusa e-Amerikha ayokufunda simahla ukuya phambili e-Philadelphia Orchetra, lapho azakufundiswa khona nguPhrofesa odumileko u-Victor Yampolsky, e-Chicago.

5.10. IKhabinethi ithokozisa umvezi wamafilimu uNomzana Anant Singh, ngokuphuma kwakhe isithathu ngefilimu i-Shepherds and Butchers kuNongorwana i-Panorama Audience Award   for Fiction Film, e-Berlin International Film Festival. Le-ke yipumelelo ekulu, njengoba phela ifilimu leli beliphalisana namanye amafilimu ama-51 avela emazweni ama-33.

6. Ukuqatjhwa                                                       

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zeziqu ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.              

6.1. Ululelwe ikontraga yomsebenzi ngeminyaka emihlanu uNomzana Lionel October esikhundleni sokuba mNqophisi-Zombelele (i-DG) emNyangweni wezeRhwebo namaBubulo.

6.2. UDorh. Mantlhake J Maboya uqatjhwe esikhundleni sokuba liSekela likamNqophisi Zombelele (i-DGG):  UmThethokambiso WezeKharikhyulamu NezokuTjheja emNyangweni wezeFundo esiSekelo.                                                                    

6.3. U-Mma u-Shamilla Chettiar uqatjhwe esikhundleni sokuba yi-DDG: ImiSebenzi yezomThethokambiso nezeLwazi emNyangweni wezokuVakatjha.                   

6.4. UNomzana Mbulelo Tshangana uqatjhwe esikhundleni sokuba yi-DG emNyangweni wezokuHlaliswa kwabaNtu.                                                                                                                  

6.5. UNomzana Kutoane Obed Kutoane ubuyiselwe esikhundleni sakhe sokuba mPhathi oyiHloko (i-CEO) we-Export Credit Insurance Corporation of South Africa SOC Limited.                                                                                                                          

6.6. UNomzana Vuyo Mafata uqatjhwe esikhundleni sokuba nguKomitjhinara wezokuLiliswa Ngemali: EsiKhwameni sezokuLilisa emNyangweni wezabaSebenzi.                                                                                                    

6.7. Abaqatjhelwe ukuba seBandleni i-Takeover Regulation Panel isikhathi esiminyaka emihlanu:

a) UMma u-Neo Phakama Dongwana (USihlalo);
b) UPhrof. Stephanie Marie Luiz (ISekela likaSihlalo);
c) UPhrof. Shirley Zinn (iLunga lebandla);
d) U-Adv. Rory Voller (iLunga elingakabi nesikhundla);
e) Mma Wendy Ndlovu (iLunga elingakabi nesikhundla);
f) Mma Annalie de Bruyn (iLunga elingakabi nesikhundla); kunye no-
g) Nom. Nano Abram Matlala (iLunga lebandla).

6.8. Abaqatjhelwe ukuba seBhodini yezaMandla weNyukliya yeSewula Afrika  iminyaka emithathu:

a) UNom. Nqaba Ngcobo;
b) UDorh. Namane Magau;
c) UDorh. Xolani Mkhwanazi;
d) UDorh. Alex Smanga Tsela;
e) UMma u-Rosemary Mosia;
f) UDorh. Kelvin Kemm (USihlalo);
g) UNom. Zibusise Comfort Ngidi;
h) UMma u-Pamela Bosman; kunye no-
i) MNtwanekosi u-Kennedy Tshivhase.

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Mma uPhumla Williams
(umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore