IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana Ali-19 KuSewula Wee-2016

1. Ukuphunyeleliswa Kwamahlelo Karhulumende Aqakathekileko                                                                 

1.1. IKhabinethi ibafisela itjhudu boke abafundi njengoba bathoma ukutlola iinhlahlubo zabo zokuphela komnyaka nje.  ITlasi yomnyaka wee-2016 ikhuthazwa ukuthi ibeke ingqondo yayo emsebenzini wayo weemfundo njengoba itlola iinHlahlubo zikaMethrikhi zokuPhela komNyaka nje, ezithoma mhlana ama-24 kuSewula beziyokuphela nakama-29 kuSinyikhaba 2016.                                                                                                     

1.2. IKhabinethi ithanda ukubuyelela isibawo sayo sokuthi ilizwe leSewula Afrika aliyisekele yoke imizamo yokuhlenga ihlelo leemfundo lomnyaka wee-2016 elisaseleko. Imizamo le, edoswa phambili ngurhulumende ngesiQhema saboNgqongqotjhe esisebenzisana nabafundi, nababelethi, namayunivesithi kunye nabanye abahlanganyeli, isitjengiso nobufakazi sokuthi sincame kangangani ndawonye ukuthola ipengu yokubuyisela izinto endimeni efaneleko ekorweni yezefundo ephakemeko.                                                    
IKhabinethi iyazwelana nabafundi ngomraro abaqalene nawo weendleko eziphezulu khulu zemali yokufunda, zendawo yokuhlala, zeencwadi zokufunda, zezinto zokukhamba kunye nezepilo.  Nakungenzeka siphelele emmoyeni lesisikhatjhana seemfundo esisaseleko nonyaka, amayunivesithi namakholeji angaziqedi iimfundo ebekufuze azifundise nonyaka, bazakuba pheze sigidi abafundi bakaMethrikhi abazakubhalelwa kungena emayunivesithi nemakholiji ngomnyaka ozako wee-2017. Umphumela othelelanako uzakuba kukuthi boke abafundi befundo yamaziko aphakemeko, ukusukela kebomnyaka wokuthoma ukuyokufika kebomnyaka wokuphela bazakuqaphazeleka, kugcine kuqaphazeleke nomnotho wekhethu, ngoba phela akuzukuba neemfundiswa ezitja ezingena emakethe yomsebenzi.                                                                                                                                                               

Ngenca yalokhu-ke, labo ebebazokuthweswa iziqu zobudorhodere, zobunjiniyera, ze-accounting, zobutitjhere nezeminye imisebenzi yebizelo angeze basakghona ukungena ehlelweni lomnotho.                                                                                                  

IKhabinethi iwasekela ngokupheleleko amalungelo wokufunda asemTlolweni womThethokambiso weKululeko nakumThethosisekelo welizwe lekhethu, naliqalontanzi emTlameni wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP). Siyalisekela nelungelo lokufunyana ifundo ephakemeko, khulu khulu ebantwini abadingileko.                                                                                                                                               

UmTlolo womThethokambiso weKululeko uthi “ifundo ephakemeko nokubandulelwa ilwazi lechwephetjhe kuzakuvulekela umuntu woke ngeembonelelo zombuso nangemifundalize ezakunikelwa ngokuqala ukuthi umfundi ngamunye ukulungele kangangani lokho.”  

Ukudlula lapho, umThethosisekelo ubuye uthi “Omunye nomunye unelungelo lokufunda aye phambili; malungana nalokhu-ke umbuso, ngamagadango alungileko nafaneleko, kufuze kancani kancani uvule amathuba wokuthi kukghonakale ukuthi woke umuntu akghone ukuyithola ifundo ayifunako."                                                                  

Ngokulimuka ukuthi ingangani imiraro eqalene nefundo ephakemeko, uMengameli u-Jacob Zuma ukhulise isiQhema saboNgqongqotjhe esiThunyiweko ngokusingezelela ngoNgqongqotjhe wezokuThintana, noNgqongqotjhe wezokuHlaliswa kwabaNtu, noNgqongqotjhe wezeeMali kunye noNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi.                                                                                                                                                                         

URhulumende uthole iimphakamiso eziimbadlwana eziphakanyiswe ziimfundakhetho ezihlukahlukeneko kunye nabahlanganyeli. Selithomile ihlelo lokuhlunga nokulinganisa iimphakamiso ezenziwekwezi; nje-ke kuzakuthi kungaqedwa umsebenzi loyo, bese kuvezwa iindlela ekungararululwa ngazo lemiraro ekhona njenganje.

Ukudlula lapho, urhulumende uzokuthatha amagadango wokwenza ukuthi kutholakale imithombo yamandla kibo boke abafundi abakulungeleko ukuthola umfundalize wesiKhwama seNarha seSizo leeMali kubaFundi (i-NSFAS) kobanyana ngemva kwesikhathi bazokubhadelelwa iindleko zokufunda ezipheleleko zokufunda emayunivesithi nemaKholiji womhlobo obizwa ngokuthi ma-TVET.  URhulumende uzakubuye afune indlela yokurarulula imiraro eqalene nabafundi abasesithubeni (i-Missing Middle) imithetho yagadesi ye-NSFAS engabavumeliko ukuthi bathole isizo leemali kiyo, ngakelinye ihlangothi ukube nabo ngokwabo abanayo imali eyanele ukubafundisa ngaphandle kokulekelelwa. Koke lokhu kuzakwenziwa ngeengaba ngeengaba nangezinga lebelo elizakulawulwa kukuthi sikhupuka msinyana kangangani isibalo sabafundi abazitlolisele ukufunda, kuye nangokuthi ingangani imithombo yamandla ekhona.                                                                                                        

IKomitjhini yePhenyo ngezeFundo ePhakemeko ye-Ofisi kaMengameli isaragela phambili ngomsebenzayo, begodu izakulekelela urhulumende ukuthi aveze isisombululo sesikhathi eside esizakwenza ukuthi kurarululeke imiraro yokutholakala budisi kwefundo ephakemeko, khulukhulu ebantwini abadingileko.   

UNgqongqotjhe wezeeMali uzokwethula isiTatimende somThethokambiso weSabelo seeMali sokuKhibelela mhlana wama-28 kuSewula wee-2016; lesisitatimende-ke ngiso esizakwendlala indlela yeemali zombuso kwesikhathi esilingeneko.  

Emnyakeni weemali wee-2016/17, urhulumende wabele ifundo ephakemeko imithombo yamandla enothe khulu, la umNyango wezeFundo ePhakemeko wabelwe khona imali engange-R49.2 wamabhiliyoni.                                                                                                                                                                           

IKhabinethi ikholwa ukuthi ukusebenzisa imali ukuthuthukisa nokukhuphula ifundo yabantu belizwe lekhethu kuphela kwendlela ezakuveza umsebenzi ozakuba nendima ehle yokurarulula imiraro enguncantathu yomtlhago weSewula Afrika, ukutlhogeka komsebenzi, ubuchaka kunye nokutjhiyana ngendima kezomnotho. URhulumende uziphendule iinlilo zabafundi, ngalokho-ke uzakuba nemali aphekisa ngayo emalini ekuzokukhutjhulwa ngayo imali yokufunda yomnyaka wee-2017, engakhuphuka beyifike emaphesenteni abunane; lokhu-ke urhulumende uzokwenza ngesibonelelo sokuvala indima abasalele ngayo emva   abantu abadingileko, nabachakileko kunye nabafundi abasesithubeni  - kutjho ukuthi abafundi ababuya emakhaya ingeniso yawo engadluliko ema-R600 000 ngomnyaka. Lokhu-ke kutjho ukuthi abafundi abalungele ukulekelelwa  ziimali ze-NSFAS kunye nabafundi abasesithubeni abazukukhutjhulelwa imali yokufunda, njengoba phela uzasivala isikhaleso esizakuvulwa kukhuphuka kwemali yokufunda kilomnyaka wezefundo ozokuthoma ngomnyaka ozako. Lemali urhulumende azokuphekisa ngayo abafundi izokuhlanganisa amabhiliyoni ama-R2.5, ezakwanela abafundi abangaphezulu kwama-70% abasafundela iziqu zabo zokuthoma.                                                                                                                                                   

Boke abahlanganyeli kufuze ukuthi bathome khona nje basebenzele ukuthi umsebenzi wokufunda nokufundisa ubuyele endimeni yemhleni ngaphandle kokuriyada ukuya phambili.  Ukuqinisekisa ukuthi uyaphumelela umsebenzi wokuphumelelisa ukuthi woke umuntu akghone ukusebenzisa ilungelo lakhe lokufunda ukuya phambili, urhulumende uzokuvula ihlelo lokukhamba avakatjhela iindawo ngeendawo, ngokusebenzisana nabahlanganyeli abafaneleko, kobanyana kuzokwenziwa amatjhuguluko emayunivesithi nemaKholiji  ama-TVET kobanyana kuzokuvuleka amathuba wokutholakala kwemali yokufunda, kuvuleke namathuba wepumelelo newokutholakala kwemali yokufunda newokusekelwa kwabafundi neenjamiso zefundo.  Bambadlwana abahlanganyeli esekhe benza iimphakamiso ezihlukahlukileko zokuthi ingabhadelelwa njani ifundo ephakemeko, khulu khulu kilabo abadingileko.  Ngalokho-ke isiQhema saboNgqongqotjhe esiThunyiweko sizakuhlanganisa boke abahlanganyeli ndawonye kobanyana batlame irherho lehlelo lokukhamba kuvakatjhelwa   iindawo ngeendawo, kufunwa ipengu yomraro ekuqalenwe nawo.                                                                                                                                                            

IKhabinethi iyakuthokozela ukubuyela eemfundweni kwamayunivesithi amanengi, begodu ikhuthaza boke abafundi ukuthi babuyele ematlasini. Lesisikhathi esiqakatheke khulu seemfundo, njengombana iinhlahlubo zokuphela komnyaka zisemnyango nje. Urhulumende ukholwa kukuthi imiraro yabafundi ingalungiswa ngokukhulumisana ngahlanye, ukube ngahlanye kuyafundwa.                                                                                                                                                            

IKhabinethi solo isatshwenyekile ngemitjhagalo yabafundi ephekelelwa yinturhu kamanye amayunivesithi elizweni leSewula Afrika.  Nanyana ilungelo lokutjhagala nokumatjha livikelwa mThethosisekelo nje, kodwana inturhu yona akukho lapho ivumeleke khona, akukho nalapho kuvunyelwe khona ukuthuselwa kwabanye, akukho nala kuvunyelwe khona ukugirizwa nokoniwa kwepahla.                                                                         

Boke abahlanganyeli kufuze benze okusemandlenabo, bathathe amagadango afaneleko ukuhlenga ihlelo leemfundo elisaseleko nonyaka, ngoba phela nakungahlumbukwenzeka njalo izakuba mimbi imiphumela phezu komnotho welizwe lekhethu, naphezu kwabafundi abakilelihlelo leemfundo ngokwabo kunye naphezu kwabafundi bakwaMethrikhi.

Ifundo msebenzi, sibopho nomthwalo   ophezu komuntu woke, ngalokho-ke asisebenzisaneni ukubuyisela ifundo endimeni ejayelekileko efundweni ephakemeko, kobanyana kuzokuhlengeka ingomuso labantwabethu nelelizwe lekhethu.       
                                                                                                          
1.3. IKhabinethi   iwathokozele amasiso wamabhiliyoni amaThathu wamaRanda  avela kwa-Marriot International  lesisiqhema samahotela esingesikhulu kinazo zoke ephasini esizakwakha ngawo amahotela amatjha amahlanu.  Isimemezelwesi sibufakazi bokuthi abasisi banalo ithemba lokusisa lapha ekhethu, begodu banethemba ngengomuso lomnotho walapha ekhethu.                                                                                                                                                             

1.4. ISewula Afrika imenyezelwe njengelizwe eliphambili ekulawulweni kweenkwelede  nekukhutjhweni kwamabhondi azijameleko emazweni we-Afrika angenzasi kweSahara, imenyezelwa liphephanda i-Emerging Markets Newspaper, elingaphasi kwelawulo lemiHlangano yomNyaka yeHlangano yezeeMali yePhasi/iBhanga lePhasi ( i-IMF/World Bank  Annual Meetings).

Isimemezelwesi-ke siza ngemva kobana iBhanga yePhasi ivumile ukuthi iSewula Afrika izilawula kuhle khulu iinkwelede zayo nezakheko zazo. Ukubukwa ngalendlela-ke kubufakazi bokuthi iSewula Afrika solo ithathwa njengelizwe eliphumelelako emehlweni weemakethe zephasi loke, nangendlela umnotho wayo uphathwa ngesandla esihle ngakho.                                                                                                            

1.5. IVakatjho lomBuso lokuya e-Kenya elingelokuthoma ukuthathwa siKhulu somBuso seSewula Afrika, esinguMengameli Jacob Zuma, solo iSewula Afrika yathoma ukubuswa ngentando yenengi, beliphahlwe nanga siqhema sabosomabhizinisi ebesiyokucocisana neBandla lezamaBhizinisi eliHlanganyelwe ngiyo iSewula Afrika ne-Kenya, ebesiqalisisa amathuba wokusiselana nokurhwebelana. Nje kutlikitlwe iimVumelwano zokuSebenzisana ezilandelako nanzi: ukuzwana nokusebenzisana ngezobupholisa, ukulawulwa nokubabalelwa kwebhoduluko nokuphila kilo ngokwahluka kwakho, kunye neNdlela yezokuThutha iLamu-Port Southern Sudan-Ethiopia Transport Corridor.

1.6. Isetjheni yesiBili yeKomitjhini yamaZwe amaBili hlangana kweSewula Afrika ne-Riphabhliki ye-Namibia isisekelo sesibopho sethu esihlanganyelweko, ngeendaba ezimbadlwana ezibuyekezwako zamazwe amabili, zesiphande kunye nezamazwe ngamazwe. Siphelile isiVumelwano sokuSebenzisana ngezeFundo ePhakemeko; ngaso kutlikitlwe nomSebenzi ekufuze weNziwe yiKomidi yeZazi eHlanganyelweko ngendaba yomKhawulo womLambo i-Orange.

1.7. Ivakatjho lembusweni le-Vietnam ne-Singapore leSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa  lisetjenziselwe ukuvula amathuba werhwebo namasiso ngomuso, nokudosa amaBhizinisi womBuso we-Singapore kobanyana azokusisisa eSewula Afrika ngehlelo lokusebenzisana ngokwaBelana hlangana komBuso neKoro yangeQadi, ngokukhambisana neHlelo lamaPhuzu aliThoba amHlahlandlela lenarha yeSewula Afrika. Kubuywe kwezwanwa ngokuthi i-Singapore izakulekelela iSewula Afrika ngokwakhiwa nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa, bekwandiswe neemfundo zokufundisa nokubandula abafundi beSewula Afrika, ngaphasi kweHlelo lokuZwana nokuSebenzisana ne-Singapore.                                                                                                                                                     

1.8. UMengameli uZuma ukhe wethula ikulumo eKhonferensini yeenKhulu ze-South African Mission, evule ikundla yazo zoke iinkhulu zalomsebenzi ukuthi zibonisane ngeendaba eziqakathekileko nezimaqalontanzi, zona ezenzela leziinkhulu ubungcono bokuthi ziragele phambili ngokujamela iSewula Afrika. Njengoba leziinkhulu zibajameli bethu emazweni wangaphandle nje, zithwele isibopho sokwakha ubukhozi nokusebenzisana okuzasilekelela ukuthi siphumelelise iminqopho yethu yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), ukuhluma okuqalelela umuntu woke, imisebenzi kunye nepilo enesithunzi ebantwini bekhethu.                                                                                                                                                        

1.9. Ekuphenduleni kwakhe iindingo zomphakathi nezamabhizinisi, uNgqongqotjhe wezaManzi neHlwengiso uzokuphendula isoyi lokwakhiwa kwesiGaba sokuThoma seHlelo laManzi i-Vaal GAMARA Water Project, elizokwakhiwa ngemali emabhiliyoni ali-R18 , ngeLesihlanu somhla wama-21 kuSewula wee-2016.  Nakuphela isiGaba sokuThoma, kuzakusizakala amaplasi wefuyo ali-14, neemayini ezili-12, neemphehligezi ngomtjhiso welanga, nomphakathi we-Kathu, we-Olifantshoek kunye newe-Hotazel; nasele sisoke-ke isitjhaba esizakusizakala lapha sizakuba zii-23 499.                                                                                                                                                              

1.10. Ukuhlonywa kwesigaba sokuThoma samaFemu aVuselelweko we-Isithebe Industrial Park eMandeni, KwaZulu-Natala okubize iingidi ezima-R49 kuyingcenye yeHlelo lokuVuselela iiNdawo zamaFemu ngaphasi komNyango wezeRhwebo namaBubulo; nje-ke lendawo yamafemu yaKwaZulu-Natala ithethwe njengeqalontanzi lokuvuselelwa.

Umnqopho kuvuselela iindawo zamafemu ezingaphasi kombuso kilo loke ilizwe, kobanyana kuzokukhuthazeka ukwanda kwamafemu, ngaleyindlela kwande kukhuthazeke nokuvuleka kwemisebenzi nokuhluma komnotho welizwe leSewula Afrika.  Amafemu we-Isithebe enza litho likhulu emnothweni wendawo, ngokuvula imisebenzi ezii-20 000.

Ngesikhathi sehlelo lokuvuselela, kukhethwe amabhizinisi asakhasako, amancani, nalingeneko, ali-15 nasele awoke kobanyana azokuraga lomsebenzi   wemali eziingidi ezisi-R6.3, kwaqatjhwa abantu abali-162.                                                                                                                                                         

1.11. Isimemezelo esithi iSewula Afrika izakuzuza ngesivumelwano esitjha esenze ne-Europen Union (i-EU),  sizakwenza kube nobungcono ekutholeni ipahla yeSewula Afrika enamangeno wemakethe enyulwako ku-EU.  IsiVumelwano sokuSebenzisana ngezomNotho (i-EPA) ngaphasi kwesakhelelo se-SADC-EU EPA sijamiselela isivumelwano sokusebenzisana ngokurhwebelana esikhona njenganje hlangana kweSewula Afrika ne-EU, esaziwa ngokuthi siVumelwano sezeRhwebo, zeTuthuko nokuSebenzisana (i-TDCA).

I-EPA ivula iindlela ezitja zemakethe yetjhukela ne-ethanol, kunye neendlela ezenziwe ngcono zokungena emakethe yewayini, yamathuthumbo, yebisi nemikhiqizo eyenziwe ngebisi kunye neenthelo.                                                                                                                                            

1.12. IKomitjhini yezokuBabalelwa kwe-Bluefin Tuna etholakala emalwandle ancangeSewula yePhasi ikhuphule umthamo wayo i-Bluefin Tuna ovunyelwe ukutholwa yiSewula Afrika, ukusukela emathanini ali-150 ukuyokufika emathanini ama-450 esikhathini sokuthiya iinhlambi somnyaka wee-2018-2020. Lokhu-ke kuqakathekile phezu kwamaqalontanzi wokuvulwa kwemisebenzi lapha eSewula Afrika, njengoba phela kuzakuvuleka imisebenzi yasafuthi ekorweni yokuthiywa kweenhlambi, begodu kungene nemali ehle, efuneka khulu, ezakutholakala ngokuthengisela amazwe wangaphandle ihlambi.                                                                                                                                                           

1.13. Ukuqatjhwa kwabaphalisani abaphumeleleko ekuzikhombeleleni ukuqatjhwa mNyango wezaMandla kobanyana bazokuphehla igezi yokuthoma ephehlwa ngamaLahle ngaphasi kweHlelo eliziJameleko lokuPhehla iGezi (i-IPP) yingcenye eqakatheke khulu yemizamo karhulumende yokusimelelisa ukutholakala nokusatjalaliswa kwegezi eSewula Afrika. Iinhlangano ezimbili eziphumeleleko eembaweni zazo zalokhu zizakungezelela igezi ngomthamo oma-863.3 Megawathi eminyakeni emihlanu ezako le

Ukuqatjhwa kwabo kudosa amasiso angaphezulu kwama-R40 wamabhiliyoni, azakusetjenziselwa ukutjhaphulula umthangalasisekelo ebubulweni leembaseli, akhuthaze ukutholakala kwepahla khona lapha ekhethu, avule imisebenzi ezii-6 613  nakwakhiwako, kuvuleke eminye imisebenzi ezii-13 524 ngemisebenzi eyenziwa wokemalanga nasele asebenza amaziko wegezi ahlelelwako.                                                                                                                                                              

Nanyana ihlelo leSewula Afrika lokwakha iimphehligezi lizakusebenzisa neensalela zezinto ezakhe zaba khona ekadeni nje, kodwana ilizweli lizibophelele ekuqedeni ibhoduluko lezinga eliphasi lommoya osilaphazekileko; ngalokho-ke sewenziwe iqalontanzi umsebenzi wokutholakala kweembaseli ezitsengileko. NgeHlelo leemBaseli eziVuselelekako, sekutholwe igezi ema-6 376 MW kubaPhehli beGezi abaziJameleko abali-102 ngemizombe esithandathu yokubhida. Kilegezi-ke, ezii-2 200 MW yamandla wokuphehlwa kwegezi evela emaphrojekthini ama-44 we-IPP seyihlanganisiwe nethungelelwano legezi elipheleleko lelizwe loke.

1.14. Njengoba iNyanga yezokuThutha ithomile nje, ambadlwana namahlelo aqakathekileko wezomthangalasisekelo wezokuthutha asikimako kobanyana azokuhlanganisa abantu ngendlela engcono, ahlanganise neendawo ngendlela engcono, khonapho bekuvuleke nemisebenzi emitjha, kube kwenzeke namatjhuguluko nendleleni amaSewula Afrika akhamba ngayo endleleni.                                                                                                                                                                             

Malungana nalokhu-ke, iKhabinethi iyavumelana nemali ema-R24 weengidi umNyango wezokuThutha nezeeNdlela e-Gauteng ozoyisebenzisela ukulungisa indlela i-D904, eyaziwa nangokuthi yiNdlela eNdala ye-Evaton. Ukulungiswa kwendlela ekhona le njenganje kuzokwenza ubungcono khulu ekuphunguleni isikhathi umuntu asikhamba endleleni, bekuphephise boke abasebenzisi bendlela ngconywana: abasebenzisi bendlelaba kutjhiwo abatjhayeli, abakhambi ngeentsikiri neenthuthuthu kunye nabakhambi ngeenyawo.                                                                                                                                                                

1.15. Ukusingathwa ngepumelelo komHlangano wesiHlanu wezokuPhathwa nokuLawulwa kwezeThungelelwanohlanganiso e-Afrika kwenze ukuthi umhlangano lo uqedelele ubujamo be-Afrika, yona esekela ukuphunyeleliswa kweminqopho ye-Ajenda 2063, ngaphambi komhlangano wezokuPhathwa nokuLawulwa kwezeThungelelwanohlanganiso oyokubanjelwa e-Mexico ngoNobayeni wee-2016. ISewula Afrika itlikitle isiVumelwano seenQhemaqhema sokuRaga nokuPhatha umSebenzi, (i-Multi-Party Administrator Service Agreement) ne-DONA Foundation.                                                                                                                                                                     

1.16. Ukusikima kwakarhulumende akhalime izenzo zobukhohlakali, neziphambene nomthetho abe afune ukuthi amabubulo aziphendulele ngezinto azenzako ezingakalungi, kwenze ukuthi kugcine kwenziwe isivumelwano neenkhamphani zokwakha ezilikhomba eziserhelweni leemakethe zeemali ngehlelo lamagadango, elizawukhambisa msinyana umsebenzi wamatjhuguluko khona ebubulweni lokwakha. Isivumelwanesi-ke simumethe kunengana, hlangana nakho kubalwa nanakhu okulandelako:  ukufakwa kwemali yokwakha nokukhulisa amaphrojekthi; iimbopho zokwenza amatjhuguluko ekorweni yebubulweli; iSakhelelo sokubhadela imali engafunwa yikoro yomphakathi, kunye neemBopho zokuThembeka zabaPhathi abaziinHloko.   

Hlangana nokubalwa njengesisekelo esiqakathekileko sesivumelwanesi kubalwa nehlawulo eyi-R1.4 yebhiliyoni ehlawuliswe ziimphathimandla eziphethe imisebenzi yokuphalisana, ezakuhlawulwa ziinkhampani esiKhwameni somBuso i-National Revenue Fund. Enye imali eyi-R1.5 yebhiliyoni izakufakwa esikhwamenesi kobanyana iyokusekela imisebenzi   yomnotho womphakathi, eqothele abantu ababedimeke amathuba phambilini.   

Ukuzibophelela ngezetjhuguluko kuzakulethwa yikhamphani ngayinye kileziinkhampani ezilikhomba; lokho-ke kungenziwa ‘ngendlela yezabelo’, la ubuncani bakhona amatjhere ama-40% ekhamphanini  azakuthengiselwa amaSewula Afrika ababantu abanzima; namkha kulandelwe ‘indlela yokuhlanganyela’, la ikhamphani izakusebenza khona neenkhamphani zokwakha zabantu abanzima ezingabe zifike kezintathu, ukuzilekelela kobanyana zenze imali elingana nama-25% yemali eyingeniso yayo. Lesisibopho silinganiswe ukuthi sizabe sesingaphezulu kwemali emaBhiliyoni aliThoba wamaRanda wengeniso nakuphela isikhathi ekuvunyelenwe ngaso.                                                                                                                                                                        

Isibopho sokuthembeka sizakutlikitlwa mPhathi oyiHloko ngamunye  ozibophelele ngamagadango ahlukahlukeneko wokuqinisekisa ukuthi akunazenzo zehlanganyela yobukhohlakali namkha yobukirikitjani ekhamphanini, ekusebenzisaneni nekuphalisanwa nabo, amakhastama karhulumende namkha amanye amakhastama wekoro yangeqadi.                                                                                                                                                                         

Isivumelwano sokuqeda isikwelede sivula ithuba lokulandela indlela ethileko ehlelekileko engaqedwa eemvekaneni ezizako, kanti-ke lokhu kusatjhejwa, kusasetjenzwa njenganje; nje-ke isimemezelo sizakwenziwa nakuqedwa lokhu okusenziwako.

1.17. AmaSewula Afrika akhuthazwa kobana akuqale lokho okumumethwe Mbiko womNyaka wee-2015/16 nawethulelwa iPalamende. Imininingwana leyo itjengisa ukuphunyeleliswa kweHlelo lokuSebenza  likaRhulumende, kunye nendima esele yenziwe yeSakhelelo samaQhinga sesiKhathi esiLingeneko nokuphunyeleliswa kwe-NDP.                                                                                                                      

1.18. IKhabinethi ikhuthaza namaSewula Afrika ukuthi abonisane ngemibono yezomnotho nangezinye iindaba angathanda ukuthi urhulumende aziphakamise esiTatimendeni somThethokambiso weSabelo seeMali sokuKhibelela (i-MTPBS), esizokwethulwa nguNgqongqotjhe wezeeMali u-Pravin Gordhan mhlana ama-26 kuSewula wee-2016.  Imibono ngalokhu ingathunyelwa nge-Facebook ku-National Treasury South Africa, Twitter @TreasuryRSA, namkha abantu baveze imibonwabo ngomlomo namkha bayithumele kubunzinzolwazi beZiko leeMali zeNarha.  

2. Iinqunto Zekhabinethi Eziqakathekileko                                                                          

2.1. Ikhabhinethi ivumele imigomo ezwisisekako yomBiko okhambisana nesikhathi erhunyeziweko yomTlamo omKhulu weenThuthi zesiTjhaba 2050,  (i-NATMAP), ethintaniswe nomTlamo wokuThuthukiswa kwesiTjhaba begodu enamaqhinga wezeenkhwelo: ukutlama kwesikhathi eside nokuqala okuqakathekileko, kuqalwe khulu ukuphepha, ukuthembeka, nokusebenziseka kwesikhwelo, kungacini ngnokuqala iinkhwelo nokwazo kwaphela, kodwana kuqalwe nangale kwazo, njengombama ukubhalelwa kokwenzeka kuhle komsebenzi nowenzeka kwezinto eziphamben nokulunga kumphumela wokungasetjenziswa kuhle komhlaba nokungahlelelwa kuhle kwezinto; ukukhuthazwa kokutjhuguluka kwendlela yokuziphatha ngokutjhugulula ummoya abanawo ngeenkhwelo ezithutha umphakathi; kunye nendlela yokutlama enqophe ituthuko nokuqalelelwa komuntu woke.  
 
2.2. Ikhabhinethi ivumele ukulethwa komThetjhwana oLawula zomThangalasisekelothintano wamaZwe ngamaZwe (i-International Telecommunication Regulations (i-ITRs), Dubai 2012 obuyekeziweko bonyana iPalamende iwufakazele, bese iyawudlulisa.

I-ITRs ibumba isivumelwano samazwe ngamazwe, begodu ingenye yengcenye yomThetjhwana ophathelene nokuPhathwa komphakathi yiNyonyana yezokuThintana yamaZwe ngamaZwe. Ama-ITR ahlanganiswe ne-NDP, khulukhulu ekuhlunyisweni komnotho nokuhlanganiswa ngokuthuthukiswa kwe-broadband eqinileko ngethungelelwano lethintano ngommoya neentengo eziphasi.

2.3. Ikhabhinethi ivumele ukulethwa kweKhonferensi yokuThintana ngomRhatjho yePhasi {i-World Radio Communication Conference (i-WRC-15)} Final Acts, ePalamende bonyana ufakazelwe bese uyadluliswa, ngokweSigaba 231(2) somThethosisekelo.

Iindaba eziqakathekileko ezithethweko ku-WRC-15 zifaka hlangana ukufakwa kwe-broadband, ukurhatjha iphasi loke, isathelayithi yemisebenzi yokuthintana, imisebenzi yeemphaphamtjhini, zelwandle kanye namahlelo wezomnotho, ukusizwa nakunehlekelele nemisebenzi yokurhabako, kanye namahlelo wangomuso ukusekela amatjhuguluko kezomnotho. Imiphumela ye-WRC-15 inikela isiqinisekiso emisebenzini yezokurhatjha ngokuvikela imihlobohlobo yamaza we-Digital Terrestrial Television (i-DTT).

2.4. IKhabhinethi ivumele ukulethwa kwe-Final Acts of the International Telecommunications Union (ITU) Plenipotentiary Conference of Guadalajara 2010, ePalamende bonyana izokufakazelwa ibe idluliswe ngokweSigaba 231(2) somThethosisekelo.

IKhonferensi ye-Plenipotentiary yihlangano ephambili eyakha imigomo ye-ITU, ekuyi-ejensi yeenTjhaba eziBumbeneko ezibophelele ukulawula irherho lomhlaba lezokuthintana ngezethungelelwanohlanganiso.

Umsebenzi we-ITU uhlanganiswe ne-NDP, loyo oqalene nokuthuthukiswa komThangalasisekelo wezomNotho ekorweni yeThekhnoloji yeLwazithintano (i-ICT).

2.5. IKhabhinethi yaziswa ngeragelophambili lokuthonywa nokuphunyeleliswa kwesiQhema sokuLuka amaNo we-Broadband. I-Lekgotla leKhabinethi langoRhoboyi wee-2016 livumelene ngokuthi isiQhema sokuLuka amaNo we-Broadband kumele sithonywe ukuze kurhatjiswe ukusetjenziswa kwe-SA Connect, ekumgomo we-broadband yelizwe.

Njengengcenye yemiLayelo ekumele iLandelwe yesiQhema sokuLuka amaNo, kukhona okuqakathekileko esele kubonakele okunegalelo phezu kokuphunyeleliswa kwehlelo lethungelelwanohlanganiso ethengekako, emsinya, ethembekako begodu nevikelekileko. Lokhu kufaka hlangana, ukuqalana nokuriyada ekunikeleni ifuneko ephezulu yamaza ahlukeneko; nokukhambelana kwe-broadband; ukwethulwa nokusekelwa ngeemali; ukuqalana neenjamiso zemakethe ezingaphumeleliko; ukurhabisa ukutjhuguluka kokurhatjha ngokwedijithi; ituthukiso yeqhinga le-e-government; ukuthuthukisa iinJamiso zomBuso; begodu nokuhlomisa umLawuli kanye nokulungisa nokukhandela umraro wokubuyeleleka kwemisebenzi yokuphatha nokulawula ekorweni ye-ICT.   

2.6. IKhabhinethi ivumele bonyana isiVumelwana se-Paris ngezamaTjhuguluko weTlayimethi kumele sisiwe ePalamende bonyana siyokufakazelwa besidluliswe. IsiVumelwano se-Paris sisisetjenziswa esisemthethweni esiyikombandlela yekambiso yegadango lephasi loke malungana nokutjhuguluka kwetlayimethi. Sihlanganisa amazwe ngamazwe bonyana asebenzisane ukuqalana netjhuguluko letlayimethi, ebujameni bokuthuthukisa obudzimeleleko kanye nemizamo yokulwa nomtlhago. Inomnqopho wokwenza ukuthi izinga lokutjhisa ephasini zombelele likhuphuke ngesilinganiso esingapahsi khulu kwe-2 degrees Celsius.

IsiVumelwano se-Paris sizakuthoma ukusebenza mhlana ama-4 kuSinyikhaba wee-2016, ngemva kwamalanga amatjhumi amathathu lapho iinhlangano ezima 55emHlanganweni sezifike kuma-55% zesamba serhasi ekhandela umfuthumela bona ungaphumi ufake iinsetjenziswa zokulungisa.  

Ukufakazelwa kwesiVumelwano se-Paris yiSewula Afrika lokho kuthumela isitjengiso esihle ekuzibopheleleni okuragela phambili okukufaka isandla emizameni yephasi loke yokuqalana neentjhijilo zokutjhuguluka kwetlayimethi.  

2.7. IKhabhinethi ivumele umtlamo woMthethokambiso wesiTjhaba ophathalene nokweNgezwa Kanye nemiSebenzi yokweLuleka kanye nomtlamo wayo wokuphumelelisa. Umgomo lo unqophe ukubeka umthangalasisekelo wokulawula ukwenza ngcono ukubanduleka, ukwanda, ukulingana, ukudzimelela kwezebhoduluko nezomnotho kanye nekoro yezokulima, zamahlathi kanye neenhlambi. Lokho kuzakuqinisekisa bonyana zoke iinkoro kezokulima, zamahlathi kanye nezokuthiya iinhlambi elandelwaneni lalo lemisebenzi yabo (kusukela kubakhiqizi kuya kubathengisi) bayakwazi ukusebenzisa amathuba ekuthuthukiseni amabubulo wabo kanye nengeniso.

2.8. IKhabhinethi ivumele umtlamo wokuphela wokuBuyekezwa kweSakhelelo samaQhinga wesiKhathi esiLingeneko (i-MTSF ) 2014-2019 EMphumeleni 2 “Ipilo Ede Nehle Kiwo Woke AmaSewula Afrika. Lokho kusitjengiso sesakhelo sokusetjenziswa kweSahluko 10 se-NDP 2030.

I- MTSF 2014-2019 yafakazelwa ngokufaka hlangana ubufakazi bamvanje bekoro yezamaphilo ngokusebenza kwayo kuqalwe okuhloswe ku-MTSF 2014-2019; ukwamukelwa kwemiNqopho yokuThuthukisa eDzimeleleko 2030 yiSewula Afrika, nokuphungula iintjengisi zekambiso.

2.9. Ngokuvunywa yiKhabhinethi, uNgqongqotjhe nge-Ofisini likaMongameli oqalene nokuHlela, ukuTjhejaa nokuHlunga u-Jeff Radebe uzakukhupha lokho okufunyenweko kuThulusi lokuHlola ukuSebenza kwabaPhathi (i-2015 Management Performance Assessment Tool –(i-MPAT). Umbiko lo unikela ukufunda okuhlanganisiweko kokuhlolwa kwe-MPAT kanye netsengo yerhubhululo kusukela ngomnyaka wee-2011 kufikela ngowee-2015.

I-MPAT isetjenziselwe ukukghonakalisa itjhuguluko ekusebenzeni kwabaphathi eminyangweni yaborhulumende. Lokho kufaka isandla ku-NDP okuhlathulula bonyana hlangana nanjenganje nangomnyaka wee-2030 iSewula Afrika kumele sele ijamise umbuso ozikghonako, owenza umsebenzi ngendlela yabosokghonofundwa okwazi ukuphumelelisa iindingo zomphakathi.

Imiphumela yomnyaka wee-2015 itjengisa bonyana i-MPAT iphumelele ukukghonakalisa ukwenza ngcono ekambisweni yokuphatha.

Nanyana kunjalo, kuyahluka ngokweminyango yelizwe loke kanye neemfunda. Kukhona lapho kusetjenzwa kuhle lokho okuphathelene nekambiso yokuphatha kurhulumende woke kodwana kube nekambiso yoburholi bokuphatha esese neentjhijilo ezinomthelela wokubhalelwa kulawula.

IKhabhinethi isekela indlela elungelelweko nepheleleko yokusekela ukwenza ngcono, lokho okuzobe kurholwa mNyango wezokuHlela, ukuTjheja nokuHlunga.  

3. Imithethomlingwa                                

3.1. IKhabhinethi ivumele bonyana umThethomlingwa wokuKhandela nokuQedwa koBulelesi beHloyo kanye neKulumo eneHloyo ugadangiswe ukuze umphakathi uphawule. Umthethomlingwa lo unqophe ukwakha ihlathululo yokuthi milandu enjani yobulelesi behloyo begodu uthathe amagadango wokukhandela nokuqeda imilandu enjalo. Umnqopho kukuqalana nenani elikhulako lezenzeko zokuninana ngobutjhaba neminye imihlobo yokuziphatha ekhuthazwa kuthatha ihlangothi, izindlekelo nofana ukungabekezelelani, ngendlela yobulelesi kanye nekulumo enehloyo, njengoba kukhe kwenzeka lapha ekhethu esikhatjhaneni esidlulileko. Lokhu kuqaliswe ku-NDP ekhombisa ifuneko yokobanyana kube namajima adzimeleleko nokulwa nokuninana ngokobutjhaba, ngobulili, ngobulili obufanako nokunina amaphandle nokuthi boke abantu bazizwe baphephile.

4. Iminyanya Ezako                                     

4.1. USewula yiNyanga yokuLemukisa ngeKankere yamaBele; lokhu-ke kujamele imizamo yesitjhaba batlhogomeli bezamaphilo bangeqadi nebomphakathi bonyana balemukise ngobulwelobu. Ukubona ubulwelobu msinyana kungenza bulapheke ngepumelelo. Boke abafazi namadoda kumele bazihlole begodu bangayozihlolisa emtholapilo oseduze.

4.2. UmNyango wezamaPhilo uzakubamba umButhana weemBhedlela zePhasi weHlandla lama-40 (i-IHF), ngaphasi kommongondaba othi, “Ukusombulula iintjhijilo zesiguli - iTjhejo elihlaliswe kuhle nokuPhepha”, " e-Durban kusukela mhlana ama-31 kuSewula kufikelanakama-3 kuSinyikhaba wee-2016.
IHlangano le izakunikela iforamu yephasi loke engakajayeleki ekghonakalisa iimfundiso ezihlukahlukeneko lapho kuzabe kwabelwana ngelwazi nelemuko ngokuphathwa kwekoro yezamaphilo nokusebenza kwayo.

5. Ubujamo BeKhabinethi Ngeendaba EziQakathekileko EsiKhathini Sanje                                                       

5.1. IKhabinethi izwakalise ukusekela kwayo uNgqongqotjhe wezeeMali, u-Pravin Gordhan omsulwa, bekube mhlazana ikhotho izakuveza ubufakazi bokuthi kukhona akonileko, ngokweNdinyana 35 yomThethosisekelo.                                                                                      

IKhabinethi solo isalithemba ihlelo lezomthetho lekhethwapha, isalithemba nehlelo lezobulungiswa elilungileko lapha ekhethu, ekulona liphe isikhathi sentando yenengi yekhethu ubunjalo bayo.  Ikambiso nendlela ekukhulunywa ngayo le kufanele inikelwe ithuba lokwenza umsebenzayo.                                    

5.2. Umphumela womHlangano weenKhulu weHlandla lobu-8 we-BRICS, ebewubanjwe mhlana ali-15-16 kuSewula wee-2016 ngaphasi kommongondaba othi: “Sakha Iinsombululo Ezinependulo, Eziqalelela Woke Umuntu Nezihlanganyelwe Ngibo Boke (i-BRICS) e-Goa, ese-India, kube kukuthi abarholi be-BRICS babambe imikhulumiswano yokubonisana ngokuqiniswa kwebambiswano lamalunga we-BRICS awodwa, babe bathinte neendaba zamazwe ngamazwe, ezinjengokurarana kwamazwe ngamazwe, ukulwa nobuphekula, kunye nokutjhugululwa kwehlelo lezokuphatha ukulawula ephasini loke, khulu khulu ukufakwa kwekambiso yentando yenengi eHlanganweni yeenTjhaba eziBumbeneko kunye neenHlangano ze-Bretton Woods.
                                                                                                                                                                     
Ukwamukelwa kwesiVumelwano se-Goa neHlelo lamaGadango wakhona kuphakamise isendlalelo esiqinileko esenziwe yi-BRICS ngokusungula iindlela zamambala zokusebenzisana. Sithokozelwe nesiphakamiso esenziweko sokuthi khekuqalwe ukuthi angeze kwakghonakala na ukuthi kusungulwe isiJamiso sokuHlola amaLunga we-BRICS ukuthi akulungele kangangani ukusisiselwa, ngokulandela ikambisolawulo yemakethe, kobanyana kuzokuqiniswa ukuya phambili ikambiso yokulawula nokuphatha.  

Nabekuvakatjhelwe e-Goa, ikhamphani yabosokhemisi i-Cipla Pharmaceuticals kunye neemphathimandla zehlangano yokuthuthukisa amafemu i-Dube Industrial Development batlikitle isivumelwano sokuvula iziko le-biologics. Leliziko, elizakwakhiwa ngemali eyi-R1.3 yamabhiliyoni, lizakuba yifemu yokuthoma e-Afrika ukudidiyela iinhlahla ezingaduriko ezilwa nekankere ngamahlelo we-bio-technology.                                                                                                                                                                 

5.3. IKhabinethi ithokoza abantu be-Mozambique ngokuzwelana kwabo nathi nasilwela ikululeko. ISekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa banoNgqongqotjhe wezobuKghwari nezamaSiko uNathi Mthethwa bebasesikhumbuzweni seminyaka ema-30 sokubhubha kwakaSamora Machel, onguMengameli wokuthoma wehlelo lokubusa ngentando yenengi elizweni le-Mozambique, owabhubha ngeendlela ezisolisako eMbuzini. Ukuhlonipha abarholi abakhulu abanjengaye u-Machel, no-Julius Nyerere, no-Oliver Tambo kunye no-Nelson Mandela, sikhumbula ukuthi uburholi kibo babutjho ukuzinikela emsebenzini wokusebenzela i-Afrika, ukuphakamisa nokuphumelelisa iinrhuluphelo zabantu be-Afrika.                                                                                                                                                                    
     
Sakhelela phezu komlando wethu ofanako, kanti godu sithokozela ubudlelwano obuqinileko bobuzenda nebomnotho, kobanyana kuzokukhuthazwa ukuhluma komnotho, kuvuleke amathuba wemisebenzi, kuphungulwe ukutjhiyana ngendima. Ukwakhiwa kweNdlela yokuThuthukisa eHlanganisa   iSewula Afrika ne-Maputo, bese  ihlanganisa  isiteyitjhi seenkepe seMaputo namafemu wekhethu, mzamo wethu oqakatheke khulu wokukhuthaza irhwebo namasiso, bese kukhuthazeka ukuhlangana kwamazwe akheleneko.                                                                                                                                                         

5.4. IKhabinethi ithokokozisa u-Advocate Busisiwe Joyce Mkhwebane ngokuqatjhelwa kwakhe esikhundleni sokuba Mvikeli womPhakathi weRiphabhliki yeSewula Afrika, azasisebenza iminyaka elikhomba, ukusukela mhlana ali-15 kuSewula wee-2016. IKhabinethi inethemba elipheleleko lokuthi u-Advocate Mkhwebane uzalisebenzela kuhle ilizwe leSewula Afrika, ahlale aziqalelela kuhle zoke iinrhuluphelo zamaSewula Afrika woke.

5.5. IKhabinethi izwakalisa ukuthoza kwayo u-Advocate Thuli Madonsela ngokusebenzela kwakhe iSewula Afrika, nangokubeka kwakhe i-Ofisi yoMvikelil womPhakathi phambili emikhumbulweni yezakhamuzi.                                                                                                                                                                                

5.6. IKhabinethi ihlanganyela neembikiindaba zeSewula Afrika ukukhumbula iLanga leKululeko yeeMbikiindaba, elaziwa ngokuthi yi-“Black Wednesday” , ibe ibuka neembikiindaba ngendima ezayilimako ekuqinisweni kwehlelo lentando yenengi elizweni lekhethweli. Mhlana ali-19 kuSewula wee-1977, urhulumende webandlululo walayela ukuthi amaphephandaba amabili, i-The World ne-Weekend World avalwe, ngemva kwalokho kwalandela ukubotjhwa nokuvalwa umlomo kwababikiindaba umlandelande.                                                          

UmThethosisekelo wethu wentando yenengi uwavikela ngamagama ezwakalako, tjhatjhalazi amalungelo nekululeko yeembikiindaba eyalwelwa kabudisi kangaka le, njengoba ikululeko yeembikiindaba le isenza umsebenzi oqakatheke kangaka nje ekukhuthazeni nekuthuthukiseni ibumbano lesizwe nokulingana komuntu woke.  Njengoba sisaqala sicabanga ngendima iSewula Afrika esele iyenzile ekunzinziseni amalungelo weembikiindaba nje, iKhabinethi ithokozisa i-SANEF njengombana ngeveke ezako ihlanganisa ama-20 weminyaka yaba khona.  

5.7. Ikhabinethi izwakalisa ukuzwelana kwayo nabantu be-Nigeria, khulu khulu bemakhabo labantazana esolo basekuthunjweni, ngemva kokuzwakala kweendaba ezithi sebatjhatjhululiwe abantazana abama-21 kilabo abazii-2019 babantazana abasese sesikolweni abathunjwa  yi-Boko Haram. IKhabinethi ikhombela amazwe ngamazwe ukuthi avuselele imizamo yawo yokulekelela iimphathimandla ze-Nigeria emizameni yazo yokutjhaphulula lababantazana abasesekuthunjweni; khulu khulu amazwe we-Afrika   neHlanganisela yamaZwe we-Afrika ( i-AU ), ukuthi alekelele ilizwe le-Nigeria ekufuneni abantwana esolo baba sekuthunjweni.

5.8. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli Zuma ekulileleni uRhulumende nabantu be-Riphabhliki ye-Haiti nezinye izizwe e-Caribbean, ngokusahlela kwesiWuruwuru u-Matthew, obulele amakhulukhulu wabantu, satjhabalalisa nomthangalasisekelo.

5.9. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli Zuma ekulileleni urhulumende nabantu bomBuso we-Thailand, ngokulambalala kweLanga lobuKhosi bakhona e-Thailand, iKosi uBhumibol Adulyadej.

5.10. IKhabinethi ililela nomndeni nabangani bomzabalazi uMewa Ramgobin. Nguye owasungula iKomidi yokuTjhotjhozelela ukuVulelwa kweemBotjhwa zePolitiki, kanti anjalo nje wayehlangana nabasekeli beJima lokuVulelwa kukaMandela. UMewa Ramgobin anjalo nje wakhe waba nguMengameli walokhuya we-Natal Indian Congress, wabuye waba nguSihlalo we-Phoenix Settlement Trust, eyasungulwa ngu-Mahatma Gandhi ngomnyaka we-1904.

5.11. IKhabinethi itjhejile ukuthi uMengameli Zuma uthole iincwadi zokuthokoza umsebenzi zikaNomzana Krish Naidoo noNomzana Vusi Mavuso, abathokoza iinkhundla zokuba malunga weBhodi ePhethe iHlangano yezokuRhatjha ngoMmoya yeSewula Afrika (i-SABC); uMengameli-ke uwavumele womabili amalunga la ukuthokoza.  

IKomidi yezokuThintana ePalamende seyithethe amagadango wokuphenyisisa ngeendaba zeBhodi yakwa-SABC, iphenyisisa ukuthi iBhodi le ikulungele kangangani ukuphatha lomsebenzi ewuphetheko, ngokwendinyana 15A yomThetho wezokuRhatjha womNyaka we-1999.

IKhabinethi Ithokozise Napa Abalandelako:                                                                                               

5.12. UMzenda weSewula Afrika e-Vietnam u-Tebogo Seokolo ngokuqatjhelwa kwakhe isikhundla sokuba nguSihlalo weBhodi yabaLawuli be-International Atomic Energy Agency (i-IAEA). IBhodi yabaLawuli lona phiko elikhulu elibetha umthetho ku-IAEA.
 
5.13. U-Parks Tau ngokukhethelwa kwakhe ukuba nguMengameli weHlangano i-United Cities and Local Government (i-UCLG), eyengamele aboRhulumende beeNdawo zemaKhaya ePhasini lOke. Ukhethelwe kilesisikhundla mhlana ali-15 kuSewula wee-2016, e-Colombia.

5.14. U-Antonio Guterres, ngokukhethelwa kwakhe esikhundleni sokuba nguNobhala-Zombelele weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN), ukusukela mhlana li-1 kuTjhirhweni wee-2017 ukuyokufika mhlana ama-31 kuNobayeni wee-2021. Uza nelimuko elinabileko, njengoba akhe aba nguNdunakulu we-Portugal ukusukela ngomnyaka we-1995 ukuyokufika kewee-2002, kanti ukhe waba nanga nguKomitjhinari wesiKhundla esiPhakemeko kezabaPhalali ngaphasi kwe-UN, ukusukela ngoMgwengweni wee-2005 ukuyokufika kuNobayeni wee-2015.                                                                          
 
5.15. Ababikiindaba beSewula Afrika, abathole abonongorwana bokuthokozwa ngomsebenzabo, bethweswa yi-CNN MultiChoice African Journalist Awards. U- Ancillar Mangena we-Forbes Africa uthumbe unongorwana i-Maggie Eales Wales Young Journalist Award. U-Jay Caboz, naye obuya kwa-Forbes Africa, uthumbe unongorwana i-Energy & Infrastructure Award, kwase kuthi unongorwana i-Economic and Business Award wathunjwa ngokuhlanganyelwa ngu-Diana Neille, no-Richard Poplak, no-Shaun Swingler kunye no-Sumeya Gasa we-Daily Maverick Chronicle. U-Mia Malan we-Mail & Guardian uthumbe unongorwana weKoro i-Feautures Award, kwase kuthi umfodi weenthombe wephephandaba i-Sunday Times u-James Oatway yena wazikhambela ne-Mohammed Amin Photography Award.

5.16. I-Mamelodi Sundowns, ngokwehlula kwayo isiqhema seGibhithe i-Zamalek ngamagondelo amathathu elizeni (3-0), emlenzeni wokuthoma we-African Championship League Final. IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika woke ukuthi abumbane, asekele i-Sundowns ukuthi ibuye ithumbile.                                                                                                                                                       

6. Ukuqatjhwa                                                             

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

6.1. UNom. Siphamandla Kenneth Mthethwa oqatjhwe esikhundleni sokuba siPhathiswa esiyiHloko sezeeMali kwa- Sentech.

6.2. IBhodi eLawula ZeDayimani NezamaTje AliGugu ESewula Afrika Inamalunga Alandelako:
a) UDorh. Sipho David Manese (USihlalo)
b) UMma uNtombifuthi Monedi-Noko
c) UMma u-Mpho Mosing
d) UMma u-Mamodupi Mohlala-Mulaudzi
e) UNom. Bernard Stern
f) UMma u-Maletlatsa Monica Ledingwane
g) UNom. Mochele Noge
h) UNom. Tembani Ngqeza
i) U-Major-General Peter Jacob Arendse (wemiSebenzi yamaPholisa weSewula Afrika [i-SAPS])
j) UNom. Bothwell Deka (weZiko leeMali zeNarha)
k) UNom. Tsumbedzo Charles Nevhutanda (weBulungelomali eliKhulu leSewula Afrika)
l) UNom. Senna Mokoena (we-National Union of Mineworkers)
m) UNom. Leon Peter Grobler (we-United Association of South Africa)
n) UNom. Kagiso John Menoe (womNyango wemiThombo yezeNjiwa )
o) UMma uMmapoulo Lindah Nkhumise (uMjaphethe womPhathi oyiHloko)

Amanye Amalunga:
p) U-Brigadier Ntombizodwa Hazel Mokoena (we-SAPS)
q) UNom. Raymond James Paola (weBulungelomali eliKhulu leSewula Afrika)

6.3. Amalunga Angathathi Iinqunto weBhodi YesiKhwama SeeNgozi ZeNdlela  (i-RAF):
a) UDorh. Ntuthuko M. Bhengu (Ubuyiselwe esikhundleni sokuba nguSihlalo);
b) UNom. Dawood Coovadia (Ubuyiselwe esikhundleni sokuba liSekela likaSihlalo);
c) UMma uMala Somaru (ojamele umNyango wezokuThutha);
d) UNom. Patrick Masobe (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
e) UMma u-Refilwe Mokoena (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
f) UDorh. Lungelwa Linda (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
g) UNom. Ahmed Pandor (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
h) UDorh. Terrence Omdutt Kommal;
i) UDorh. Maria Claudina Du Toit;
j) UNom. uKhotso Monko Mothobi; kunye no-
k) Mma uLusanda Unathi Zisiwe Rataemane.

6.4.  U-Lieutenant General (Mma) Yolisa Matakata esikhundleni sokuba liSekela lesiKhulu sePhiko eliPhenya amaCala amaQalontanzi.                                                                                                         .

6.5. IinKhulu emaPhikweni aPhenya amaCala amaQalontanzi eemFundeni ngeemFunda:  
a) E-Gauteng: UMajoro-Jenerali (uNom.) Prince Nkitsing Mokotedi
b) ETjingalanga Kapa: UMajoro-Jenerali (uMma) Nombuso Portia Khoza
c) EPumalanga Kapa: UMajoro-Jenerali (uNom.) Meshack Nyameko Nogwanya
d) ETlhagwini Tjingalanga: UMajoro-Jenerali (uMma.) Linda Mbana
e) ETlhagwini Kapa: UMajoro-Jenerali (uNom.) Kholekile Derick Galawe
f) E-Limpopo: UMajoro-Jenerali (uMma) Thobeka Hepercia Jozi;
g) EMpumalanga: UMajoro-Jenerali (uMma) Ntombizodwa Hazel Mokoena;
h) KwaZulu-Natal: UMajoro-Jenerali (uNom.) Isaiah Jabulani Zikhali;
i) EFreyistata: UMajoro-Jenerali (uMma) Liziwe Evelyn Ntshinga

Imibuzo ingathunyelwa ku: 
Donald Liphoko
Inomboro yakhe yeselifoni: 082 901 0766

 

Share this page

Similar categories to explore