IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana Ali-16 kuSinyikhaba wee-2016

1. Ukuphunyeleliswa Kwamahlelo Karhulumende Aqakathekileko                                               

1.1. IKhabinethi yethulelwe imibiko yendima yemiphumela ephuma ngekota, yokusuka mhlana li-1 ukuyokufika nakama-30 kuKhukhulamungu wee-2016. Imibiko le iqale ukuphunyeleliswa kweHlelo lokuSebenza kukaRhulumende (i-PoA), ngokukhambisana neTlhatlha leQhinga  leeMali lesiKhathi esiPhakathi komNyaka (i-MTSF) kunye nomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP).                                                         

1.2. Ngekukhambeni kwenyanga le, aboNgqongqotjhe beenGungu zeHlanganyela ngokuhlukahluka kwabo, ngokusebenzisa i-GCIS, bazakukhwezelela balungelele imihlangano yeembikiindaba kobanyana bazokumemezela indima yepumelelo esele yenziwe ngalesisikhathi.                                                      

Obunye Bobuhle Obuphuma EmiBikweni YeNdima YemiPhumela yeKota esikhathini ekukhulunywa ngaso:       

UmNotho            

1.3. UmNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani usekele amabhizinisi ali-149 kilekota ekukhulunywa ngayo lapha. Ngaphezu kwalokho, ali-104 amabhizinisi wehlanganisela asekelwe ngeHlelo leHlohlomezela yamaBhizinisi weHlanganisela. Lamagadango-ke avula amandla wekghono lama-SMME, namabhizinisi wehlanganisela, namabhizinisi wemalokitjhini kunye namabhizinisi wemakhaya.                    

1.4. EKorweni yezokuLima- ali-172 amabhizinisi amatjha wezokulima asekelwe ngamahlelo ahlukahlukeneko, kanti-ke amahlelo angasiwo wezokulima wona ama-23, nawo asekelwe ngawo lamahlelo.  Kukhonjwe amanye ama-SMME ama-337 esele avele akhona, kanti-ke azakusekelwa ngokufundiswa umsebenzi nokuvulelwa amathuba wokungena emakethe. Ama-240 amabhizinisi ahlanganyelweko asekelwe ngeHlelo leHlohlomezela yamaBhizinisi weHlanganisela.                                                

1.5. Umsebenzi weKomidi eHlanganyelwe boNgqongqotjhe ngezamaSiso uthoma ukuthela iinthelo. Ngekota ekukhulunywa ngayo le, i-Invest SA ivule amathuba wokusisisa wemali eli-R18.2 lamabhiliyoni, khulu khulu kezerhasi efuneka ngobunengi nemaphrojekthini wegezi.                                                     

Ipi Yokulwisa Ubulelesi Nobukhohlakali                                    

Ukulwisa ubulelesi nobukhohlakali solo kusese liqalontanzi likarhulumende. Sincame siphelele ngokufuna ukutjhaphulula umphakathi wekhethu ezandleni zezelelesi, ngalokho-ke sizakusolo sisebenzela ukwenza ilizwe leSewula Afrika lihlale lingeliphephileko, la zoke izakhamuzi zizazizwa ziphephe khona, ibe mbala ziphephile.   
                                                      
1.6. Ukusebenzisana hlangana komphakathi norhulumende yinto efunekako ukucitha ubulelesi nobukhohlakali. Zima-98.9% iintetjhi zamapholisa ezibikwe ukuthi zineenHlangano eziTjheje ukuPhepha komPhakathi ezisebenza okuthe tjha ekuphephiseni abantu bendawo yekhabo.                                                     

1.7. Solo iya phambili indima yokulwa nobukhohlakali. Bama-58 abantu ababotjhwe babe balahlwa macala ngesikhathi sejima lakarhulumende lokuphungula ubukhohlakali eemphathimandleni zikarhulumende ngalesisikhathi ekubikwa ngaso indima yepumelelo. Bahlanu abantu abalahlwe macala wobukhohlakali namkha amacala aphathelene nobukhohlakali, la icala ngalinye kababotjhelwe wona belithinta imali engaphezulu kweengidi eziHlanu zamaRanda, kanti-ke kukhutjhwe imilayo yokuthi kuvalwe imali nepahla engaba yi-R185 yeengidi ukuthi labo abathi ngeyabo bangasayibhadekela.                                     

Inarha            

IHlelo lobuBuyisela abaNtu iiNdawo abeMukwa zona lisebenzela ukubuyisa isithunzi salabo abakhahlumezekako ngeminyaka yesikhathi sebandlululo. Iyabonakala indima esele ikhanjiwe ngokubabuyisela isithunzi sabo labo abakhahlumezeka ngeenkhathi zebandlululo.  
                                                        
1.8. Imahagere ama-54 400 inarha esebujameni obuhle esele ibuyisiwe yabe yanikelwa abanikazi, kanti-ke imahagere azii-51 188 inarha enikelwe abosomaplodi.  Kilendawo ebuyisiweko, ezii-6 530 wamahagere yayo inikelwe abantu abakhe emaplasini neensebenzi eziqatjhileko emaplasini.                                                         

1.9. Eembaweni zokubuyiselwa inarha ezili-112, ezima-57 zazo ngeziseendaweni zemakhaya ezisize abantu abazii-2 553 emakhaya ama-467.                                                             

1.10. Mhlaphanje isiKhulu esinguKomitjhinari wezokuBuyiselwa kweNarha siphasise isiGaba 2 sokubuyiselwa komphakathiwakwaMasinenge indawo nesokubuyiselwa koMndeni wakwaMtshali indawo yawo ngokuliliswa ngemali.                                                     

Iyi-R7 100 608.00 imali ekuliliswe ngayo umphakathi wakwaMasinenge, omimizi ema-64 eyafakazelwa ukuthi ngeyemukwa inarha ngemithetho yebandlululo.                                                       

Ukusukela mhlana li-1 kuSihlabantangana wee-2016 ukuyokufika nakama-31 kuSewula iKomitjhini yezokuBuyiselwa kwamaLungelo woBunikazinarha seyibhadele imali elinganiselwa kubhiliyoni yamaranda, eyimali yokulilisa abantu abemukwa inarhabo.          

1.11. Okuvezwe mbiko ngerhubhululo leHlangano YezobuDlelwano Bemihlobo YabaNtu: Ipilo ESewula Afrika: Iinzathu Zethemba,” kutjengisa ukuthi ipilo eSewula Afrika ingcono namhlanje nayimadaniswa nepilo eyayiphilwa babantu ema-20 weminyaka edlulileko. Ngomnyaka wee-2015, iNgeniso ePheleleko yangeKhaya ( i-GDP ) emuntwini ngamunye  yayidlula yangomnyaka we-1994 ngama-33%; ukuhluma kwemali esalela iindingo emuntwini ngamunye yakhuphuka ukusukela ku-R23, 686 ngomnyaka we-1994 yayokuba yi-R33, 660 ngomnyaka wee-2015 (kutjho ukuthi yaphakama ngama-42%), inani labantu abasebenzako lakhuphuka ngokubuyelelwe kabili ukusukela eengidini ezili-7.9  ngomnyaka we-1994 layokuba ziingidi ezili-15.6 ngomnyaka wee-2015; abantu abakghona ukufunyana iinkumba zamambala ezakheke ngokuhleleka bande nge-131.3% ukusukela ngomnyaka we-1996 ukuyokufika kewee-2016; abafundi abatlolisele ukuyokufunda eyunivesithi banda ngama-281.4% ukusukela ee-211.756 ngomnyaka we-1985 bayokuba zii-807.663 ngomnyaka wee-2014. Inani labantu abatshwayeleka ngengogwana yentumbantonga lehla ukusukela ee-646.806 ngomnyaka we-1999 layokuba zii-321.497 ngomnyaka wee-2015; zande ngama-62.5% iimphathimandla zezamaphilo embusweni hlangana komnyaka wee-2000 newee-2015; isilinganiso sokubulawa kwabantu sehle ngama-49.3% ukusukela ngomnyaka we-1994.                                                     

Lamaphuzu wobuhle avezwa lapha atjengisa ukuthi nanyana imiraro isesekhona, kodwana seyingcono khulu ipilo lapha eSewula Afrika ngama-20 weminyaka edlulileko le. IKhabinethi ikhuthaza woke amakoro womphakathi ukuthi aragele phambili ngokwakha ituthuko yelizwe lekhethu esolo kwathoma nakufika ihlelo lentando yenengi ekhethwapha.  Okuhle kusese kunengi kudlula okumbi elizweni leSewula Afrika.
                                                       
Ukuphunyelelisa kwehlelo lokusebenza likaRhulumende:

1.12. IVeke YeMbizo YesiHlanu KaRhulumende ebeyibanjwe ukusukela mhlana ali-7 ukuyokufika nakali-13 kuSinyikhaba wee-2016 ngaphasi kommongondaba othi “Sisoke Siragela ISewula Afrika Phambili: Ingomuso Lethu – Liphumelelise” ikhuthaze amaSewula Afrika ukuthi asikime abe nento ayikhuluma norhulumende. Lesisikhathi sokukhulumisana kabanzana sibuye silekelele ekwenzeni izakhamuzi zibe nelwazi bezikwazi nokuba nelizwi nesandla eendabeni zelizwe lazo; lokhu-ke kuyinto eqakatheke khulu ekuphumeleliseni iNembombono yomNyaka wee-2030 ye-NDP.                                                    

UMengameli u-Jacob Zuma uvule iveke le ngeMbizo ebeyibanjelwe esikolweni i-Marhulana Primary eTembisa, ese-Gauteng, la isikolo sinikelwe khona ilabhorathri yemitjhiningqondo epheleleko ngeemfanelo.                                     

1.13. Ukuvulwa kwendlela  i-Swartkopfontein nebhulorho hlangana kweSewula Afrika ne-Botswana kuthukulula isigaba esitjha sokuhlanganisa imikhawulo yeSewula Afrika e-Swartkopfontein nabomakhelwana bayo esangweni lomkhawulo elise-Ramotswa. Umthangalasisekelo wendlela newebhulorho olungiswe waba ngcono uvule imisebenzi yesikhathi esipheleleko ema-51 ngesikhathi esiziinyanga ezima-23 ebekusenziwa ngaso umsebenzi wokwakha lapho; abantu abebasebenza imisebenzi leyo-ke bathethwe lapha eSewula Afrika nakhona e-Botswana; Ima-R78.5 weengidi zamaranda imali esetjenziselwe ukuvuselela indlela leyo nebhulorho.                                                      

1.14. IHlelo LokuVuselelwa KwamaBubulo, ngaphasi kwakaNgqongqotjhe wezeRhwebo namaBubulo u-Rob Davies livulela abantu umsebenzi emalokitjhini neendaweni zemakhaya. Ihlelweli liphendula isibawo sikaMengameli uZuma sokuthi kusetjenzelwe ukwenza ukuthi iSewula Afrika ibe lilizwe elinamafemu namkha amabubulo ngokupheleleko nelihlumisa umnotho oqalelela umuntu woke, hlangana nokhunye. UmNyango wezeRhwebo namaBubulo bekube khathesi sewusebenzise imali ema-R22.5 weengidi ekuvuseleleni amaFemu weKomani. Ngesigaba sokuthoma sehlelo lokuvuselelwa kwamafemu, kwaqatjhwa amabhizinisi alikhomba asakhasako, namancani kunye naphakathi-naphakathi ngekontraga esebenza ngaphasi kwenye ikontraga, ngemali eziingidi ezi-R5.3 zamaranda. Bama-71 abantu bendawo abasebenza ngezandla abaqatjhelwe ukusebenza kilamafemu; kilababantu-ke, abama-63% babo bebalilutjha.                                                            

Ihlelo LaboSomabubulo BabaNtu AbaNzima, elinqophe ukwandisa abakhiqizi, selisekele aboSomabubulo babaNtu abaNzima abama-22 bekube khathesi, lavula nemisebezi eyi-1 500. Ilibhiliyoni li-R1.5 lamaranda imali esetjenziselwe ukusekela abosomabubulwabo.              

1.15. IVeke YaboSomabhizinisi EPhasini LOke (i-GEW) isikinyiselwe eJwanisbhege ngeLesihlanu seveke ephelileko ivulwa liSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa, aphahlwe nguNgqongqotjhe uLindiwe Zulu. Iveke le ithoma mhlana ali-14 beyiyokuphela nakama-20 kuSinyikhaba wee-2016, kanti-ke imbuthano omkhulu kinayo yoke yabasunguli nabosomabubulo abavula amabhizinisi ngokuphumelelisa imibono yamabhizinisi, ngaleyindlela batjhayele ihlelo lokuhlumisa umnotho. IKhabinethi ivumela abasebenzisana kezamabhizinisi nakezomphakathi ngokuletha kwayo i-GEW lapha eSewula Afrika, kuRhulumende wesiFunda se-Gauteng, eDorobheni leJwanisbhege, i-Hollard, i-Microsoft, i-IDC, i-SABS, i-SAB, i-SEA Africa, i-Global Entrepreneurship Network, kunye ne-Kauffman Foundation.  Ingaphezulu kwama-80 imibuthano yokusebenzisana ezakuba khona ngalesisikhathi esihleliweko.  I-GEW imalungiselelo wendlela eya kuKhongresi YaboSomaBhizinisi YePhasi LOke (i-GEC), ezabe ithoma ukubanjelwa e-Afrika nayibanjwa eJwanisbhege ngoNtaka wee-2017, la kulindeleke ukuthi kube kukhona iinthunywa ezingaphezulu kwee-5 000 ezizabe zivela emazweni ali-160.                                                 

1.16. UNgqongqotjhe uNomvula Mokonyane mhlana ali-14 kuSinyikhaba wee-2016 wahloma ubuTsengelo BaManzi Alahliweko e-Drakenstein (i-Drakenstein Waste Water Treatment Plant), wabe wayidlulisela ezandleni zakaMasipaladi we-Drakenstein eTjingalanga Kapa. Lelihlelo-ke lidle imali eyi-R171 000 000, kanti-ke lisize abantu bendawo nomasipaladi wakhona ngokubalethela ilimuko nefundiso yokwakha; nokuqatjha abantu bendawo; nokuthenga iinsetjenziswa ebasabalalisini nebakhiqizini bakhona kilendawo.                                                   

Ukuphakelwa kwabantu balendawo amanzi kusiza nokwenza ubungcono bekhwalithi yamanzi womLambo i-Berg, kanti kwehlisa namacaphazela amambi wamanzi wokuthelelela ngekasa.                                                      

1.17. Amanzi namahlelo wokuhlwengisa ngamanzi kuyisika yetuthuko ebambelelako. UmNyango wezaManzi nokuHlwengisa ngaManzi uthoma iHlelo lokuHlwengisa ngaManzi elizakuphelela ngeLanga LamaThoyilethi EPhasini LOke mhlana ali-19 kuSinyikhaba  wee-2016, elisetjenziselwa ukuphandlulula, nokufundisa nokusebenzisa imizamo yokuqinisekisa ukuthi omunye nomunye umuntu ukghona ukwenzelwa imisebenzi eyazisako yokuhlwengisa ngamanzi.                                                     

ISewula Afrika izibophelele ngokuwukhambisa msinyana umsebenzi wokulethela abantu amanzi namahlelo wokuhlwengisa ngamanzi, ngaleyindlela kubuyiswe isithunzi sabantu, khulukhulu labo ababedimeke amathuba phambilini. IHlelo lokuQeda iNdlela yokuLahlwa kweenSila zeziNdlwana zokuPhumela ngamaThungana linqophe ukuphelisa iindlwana zokuphumela ezisebenzisa amathungana lawo eemfundeni ezine, iPumalanga Kapa, Freyistata, eTlhagwini Tjingalanga kunye neTlhagwini Kapa. Bekube khathesi, sekuvalwe kwasuswa amathungana azii-25 091, kanti-ke kusasele azii-27 147 ekusafuze asuswe.

1.18. Ukuqeda iimfundo kwabantu abatjha ngeHlelo lesiTjhaba lokuBonelela iluTjha leeNdawo zemaKhaya (i-Narysec) mhlana ali-17 kuSinyikhaba wee-2017 kungezelela emahlweleni karhulumende wokwakha nokuvula imisebenzi. Ihlelweli, elathonywa ngomnyaka wee-2010, lilihlelo lokwakha, ukufundisa nokuthuthukisa amakghonofundwa welutjha, kobanyana abantu abatjha eendaweni zemakhaya bazokutjhuguluka emukghweni wokuba ngabafuna umsebenzi, babe ngabakha nabavula imisebenzi la kuzakusebenza khona abanye.                                                   

1.19. UmHlangano omKhulu waboMasipaladi ngeHlelo eliNatjisiweko lemiSebenzi yomPhakathi (i-EPWP) ubanjwe ukusukela mhlana ali-15 ukuyokufika mhlana ali-17 kuSinyikhaba wee-2016 ngaphasi kommongondaba othi “Bona, Uzwe Bewuthabele AmaHlelo WokuQatjhwa KomPhakathi” umHlangano omKhulu lo ubanjelwe e-St. George Conference Centre e-Gauteng.  I-EPWP ilihlelo likarhulumende eliyisika, elisiza ekuvulweni kwemisebenzi eyazisako nephilisa abantu, nesekela ifundo, zepilo, ukuthuthuka kweendawo zemakhaya, ukufumaneka kokugoma okwaneleko namatjhuguluko wobunikazinarha, nokulwa nobulelesi nobukhohlakali.                                                       

UmHlangano omkhulu lo uqalene nezinto zamambala ezenzeka ngehlelweli ngokuvula ithuba lokwabelana ngelwazi nelimuko nemikghwa kunye nefundiso ehle. Lokhu-ke kukhuphula imizamo karhulumende yokuvula amathuba wemisebenzi nokutholakala kwamakghonofundwa ngokufundiselwa umsebenzi, okujika kuvuselele umphakathi neendawo ezidingileko nezinganalitho.                                                          

Angaphezulu kweengidi ezilikhomba amathuba wemisebenzi avuleke nge-EPWP ukusukela ngomnyaka wee-2004 ukuyokufika kewee-2016. Lokhu-ke kusitjengiso sokusetjenziswa ngepumelelo kwalelihlelo le-EPWP kiyo yoke imikhakha karhulumende, abomasipaladi neenhlangano zomphakathi. IsiGaba sesiThathu se-EPWP sisemnyakeni waso wesithathu sokuphunyeleliswa – kanti-ke ngaso sekuthonywe ukusetjenziswa kwekambisolawulo elawula ukuphunyeleliswa kwehlelo, kanti-ke umsebenzi waso ongomkhulukhulu kukhuthaza umphakathi ukuthi ufake isandla la kunamahlelo we-EPWP khona.  Lokhu-ke kukhuthaza nokuthi izinto zenzelwe emkhanyweni nakuqatjhwako.                                                     

1.20. Ukuphumelela Ukutjhugulukela ehlelweni lokurhatjha  ngehlelo ledijithali kusukwa ehlelweni le-analogu ezakhamuzini ezisesiphandeni se-Square Kimoetre Array eTlhagwini Kapa kutjho ukuthi lezizakhamuzi sezihlangana nabantu bokuthoma ukufikelwa bubuhle obupheleleko bomdumo neenthombe ezingcono ezikhambisana nomabonwakude orhatjha ngedijithali.                                                       

Sekuthomile ukubonakala okwamenyezelwa nguNgqongqotjhe wezokuThintana u-Faith Muthambi, ukuthi kuzakuthi kufika uNobayeni wee-2018 ibe seliqedelelwe ihlelo lokutjhugulukela ekurhatjheni ngedijithali ngokufakwa ngeengaba ngeengaba eemfundeni ngokwahlukana kwazo, njengoba sekuthomile eTlhagwini Kapa ne-Limpopo. Sekuvuliwe ukutlolisa eFreyistata, neMpumalanga kunye ne-Limpopo. Ngokukhamba kwesikhathi kuzakuvulwa eTlhagwini Tjingalanga, ePumalanga Kapa, KwaZulu-Natala kunye neTjingalanga Kapa kuthi ngemva kwesikhathi kuvulelwe i-Gauteng.

1.21. Ukucinywa kwehlelo lokurhatjha nge-analogu kuyingcenye yeHlelo lokuNgena eHlelweni lokuRhatjha ngeDijithali elizweni leSewula Afrika. Imizi enganalitho, edingileko, ekulungeleko ukuphekiswa ngurhulumende, ikhuthazwa ukuthi izitlolisele ukuphakiswa ama-Set Top Box (ama-STB), emagatjeni wePoso wangemakhabo.                                                             

1.22. IKhabinethi ibuye yabikelwa nangehlelo namalungiselelo wokwemba amathambo wabatjhotjhozeli bepolitiki ababulawa ngokulengiswa ngesikhathi sombuso webandlululo. Ubuncani bazo zili-130 iimbotjhwa zepolitiki ezalengiselwa amacala wepolitiki ukusukela ngomnyaka we-1960 ukuyokufika kewe-1990, ngemva kwalokho isigwebo sokubulawa sajanyiswa. Lababatjhotjhozeli-ke bazayokubulungwa kuhle emakhabo lapho badabuka khona.                                                      

Lelihlelo-ke lilandela ukuvulwa kwePhrojekthi YokwEmba AmaThambo WabaLengiswako, elivulwe mhlana ama-23 kuNtaka wee-2016 eZikweni lokuVuselelelwa kweSimilo i-Kgosi Mampuru II, ePitori; kuzakuthonywa ngokwenjiwa kwamathambo wabatjhotjhozeli bepolitiki abama-83 ngesikhathi esiziinyanga ezisithandathu ngaphambi kokuphela komnyaka wee-2016/17.                                                   
                                                           
1.23. IKhabinethi ikuthokozele ukuphethwa ngepumelelo kweKomitjhini yobuDlelwano bamaZwe amaBili yeHlandla lesiThathu hlangana kweSewula Afrika ne-Botswana, ebeyidoswa phambili nguMengameli uZuma noMengameli we-Botswana uSeretse Khama Ian Khama, ebeyinqophe ukuqinisa ubudlelwano bezomnotho ebeseze bukhona hlangana kwamazwe amabili la.                                                   

Hlangana nezinye iindaba ebekukhulunyiswana ngazo kileKomitjhini, kubalwa ukukhanjiswa msinyana kwePhrojekthi yokuDlulisela aManzi we-Lesotho eSewula Afrika, ukuphunyeleliswa kweHlelo lamaQhinga wezamaBubulo nezeTuthuko emazweni ayiHlanganisela yokuThuthukiswa kwamaZwe we-Afrika engeSewula (i-SADC), kobanyana kuzokuvuleka amathuba wamandla wokusebenzisana newokukhiqiza, newokuzwana ngokulawulwa nokukhalima ubulelesi obenzeka emikhawulweni ehlangana kwamazwe akheleneko, ubulelesi obunjengokwetjiwa nokukhukhuthiswa kweempondo zabobhejani namazinyo weendlovu.                                                          

ISewula Afrika iqinisekise isekelo layo lakangikhethani we-SADC esikhundleni sokuba nguSihlalo weHlangano yoBunye bamaZwe we-Afrika (i-AU), uMhlonitjhwa uDorh. Pelonomi Venson-Moitoi, onguNgqongqotjhe wezeTjhebiswano lamaZwe ngamaZwe eRiphabhligi ye-Botswana.                                                   

1.24. UMengameli uZuma uliqede kuhle iVakatjho lomSebenzi lokuVakatjhela e-Addis Ababa, e-Federal Democratic Republic of Ethiopia, la bekaye khona emhlanganweni weKomidi ePhakemeko ye-AU ngeendaba ze-Libya, kubuyekezwa bekubonisanwa ngezokuthula nokuvikeleka elizweni le-Libya. IKomidi le ikhulumisene yabe yavumelana ngeendaba eziimbadlwana ezizakusizaI ekufikelelweni kwesisombululo sikanomphela emirarweni eqalene nabantu be-Libya. Njengamalunga we-AU, sifuna ukubona ukuthula nokusimelela elizweni le-Libya, neKomidi nayo ivumile ukuthi thina njenge-Afrika siqinise imizamo yokubonisa zoke iinqhema ezithintekako e-Libya ukuthi zithole isisombululo se-Afrika emirarweni egabhe i-Libya.                                                     

UMengameli uZuma ubuye waba yingcenye yomButhano omKhulu ongakaVami wamaZwe we-Afrika aVolontiyela ukuyiSikemela Msinyana imiRaro (i-ACIRC). Umnqopho walomHlangano omKhulu bekukucocisana ngobujamo beButho le-ACIRC, ngenca yendlela yokuziphatha ye-UTULIVU AFRICA I & II Command Post Exercises (i-CPX) kunye nokufakazelwa kwamakghono athenjisiweko ukusukela ngoMrhayili wee-2014 ukuyokufika kuSihlabantangana wee-2015.  Amazwe avolontiya ku-ACIRC, ekubalwa hlangana nawo neSewula Afrika, acabange ukudosa phambili ekuletheni iinsombululo ze-Afrika emirarweni ye-Afrika, ngaphandle kokucabhela kwabantu bangaphandle.                                                                                                      

2. Iminyanya Ezako                

2.1. IJima LamaLanga ali-16 wokuTjhotjhozela ukuLwisana neNturhu eQaliswe kiboMma nabeNtwana liraga qobe mnyaka ukusukela mhlana ama-25 kuSinyikhaba (ekuliLanga lamaZwe ngamaZwe lokuQeda iNturhu eQaliswe kiboMma nabeNtwana) ukuyokufika nakali-10 (ekuliLanga lamaLungelo wobuNtu ePhasini Zombelele).  Amanye amalanga wesikhumbuzo aqakathekileko ngalesisikhathi liLanga LokuPhandlulula NgeNtumbantonga elimhlana li-1 kuNobayeni, kunye neLanga LabaKhubazekileko emaZweni ngamaZwe, elimhlana li-3 kuNobayeni.                                                    

Ummongondaba womnyaka wee-2016 weJima LamaLanga Ali-16 wokuTjhotjhozela ukuLwisana neNturhu eQaliswe kiboMma nabeNtwana uthi: “Ngibala Nami: Sisoke Sitjhotjhozelela Phambili ISewula Afrika Engananturhu,” kanti linjalo nje ijimeli liragwa umnyaka woke eendaweni ngeendawo.                                                     

UMengameli uZuma mhlana ama-25 kuSinyikhaba wee-2016 uzokuvula iKundla yokuKhulumisana, ezakwenza ukuthi aboMasipaladi beenYingi banande babiza imihlangano yokukhulumisana umnyaka woke.

Imikhulumiswano ezakunande ibizwa leyo izakuqala neendaba zokwakhiwa nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa, khulu ebantwini abasikazi, iqale nokwenziwa kobungcono ngokulethelwa kwabantu izenzelwa ngokuvulelwa amathuba angcono wokuthola ubulungiswa nokufundiswa ngokulimukiswa kunye nemisebenzi yezamaphilo. Woke amaSewula Afrika anesibopho sokufaka isandla ekulwiseni inturhu phezu kwabantu abasikazi nokukhahlunyezwa kwabantwana.                      

2.2. UNgqongqotjhe weTjhebiswano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba u-Maite Nkoana-Mashabane noNgqogqotjhe wemiThombo yaMandla nezeBhoduluko e-Russia uNomzana Sergey Donskoy, bazakuphathisana umsebenzi wokuba nguSihlalo weHlandla le-14 lomHlangano weKomidi eHlanganyelwe boRhulumende kezokuRhwebelana nezokuSebenzisana (i-ITEC) hlangana kweSewula Afrika ne-Russia, ngeLesihlanu mhlana ali-18 kuSinyakhaba wee-2016, ePitori.                                                     

Emhlanganweni lo kulindeleke ukuthi yenze iimvumelwano ngamahlelo wamagadango athileko  wokukhambisa  msinyana umsebenzi wokuphumelelisa iimbopho esele zikhona njenganje kiwo woke amakoro we-ITEC, sekubalwa nerhwebo, namasiso kunye nezamabhanga; imithombo yamandla yezenjiwa; iimbaseli; zokulima; zamahlathi nezokuthiya ngemanzini; zokuthutha; zesayensi, zethekhnoloji nezomkayi; zemithombo yamandla wamanzi; kunye nezefundo nezobulungiswa.                                                     

2.3. ISekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa uzokuthwala ibandla leenthunywa laboNgqongqotjhe naBabelani mhlana ali-19 kuSinyikhaba wee-2016, kuyiwe eMbukisweni weLutjha ngezoKwakhiwa nokuThuthukiswa kwamaBizelo oyokubanjelwa eTatawini lezemiDlalo e-Nkowankowa kuMasipaladi weNdawo we-Greater Tzaneen, eLimpopo.                                                    

Umbukiso lo uzakukhanyisela ilutjha indlela, ulethe nomkhanyo welwazi ngamathuba wokufunda ukuya phambili newokufundela umsebenzi ebafundini abakuGreyidi 10 ukuyokufika kuGreyidi 12,  elutjheni elingasebenziko,  kunye nelutjheni eliphume esikolweni samabanga aphakemeko ngaphambi kwesikhathi. UMbukiso weLutjha ngezoKwakhiwa nokuThuthukiswa kwamaBizelo lo uyingcenye yomsebenzi karhulumende wokuthuthukisa abantu abatjha, khulu khulu ngokufaka kwabo isandla emnothweni, kobanyana bazokuthatha indawo yabo ebafaneleko emphakathini wekhethu.                                                     

2.4. Ngemva kweKhetho laboMasipaladi beeNdawo zemaKhaya, ukuba nesandla komphakathi eendabeni zokubuswa komphakathi solo kusese yinto eqakathekileko emsebenzini wokuhlela kibomasipaladi, ngendlela egcina iindingo zezakhamuzi.                              

UmThetho wee-1998 weenJamiso zikaRhulumende weeNdawo zemaKhaya ufuna abomasipaladi bakhe iindlela zokuthintana nokukhulumisana, kunye nokubonisana nomphakathi neenhlangano zomphakathi ekwenzeni imisebenzi yabo nekurageni okusemandlenabo.  Leziinjamiso zivame ukubizwa ngokuthi maKomidi wamaWadi, kanti-ke ziyindlela eqaketheke khulu yokuhlanganisa nokuthintanisa amaKhansela wamaWadi, umphakathi kunye noMasipaladi.                                                         

Eenyanganeni ezizako kuzokukhethwa amaKomidi wamaWadi, wona azakusebenzela umphakathi wawo; nje-ke izakhamuzi zilimukiswa bona zize ngaphambili zilingenele lelikhetho, zingene zisebenze kileziinjamiso.
                                                       
IKhabinethi ilithokozele ikhetho labomasipaladi lokukhibelela elidlule ngokuthula nangepumelelo, ebelibanjwe mhlaphanje eemfundeni ezisithandathu. AmaSewula Afrika abuyelele godu atjengisa ukuzimisela kwawo ngokubekezelelana kezepolotiki, okubufakazi bokuvuthwa kwehlelo lethu lentando yenengi eze ngomthethosisekelo.                                                  

2.5. UmNyanya WaboNongorwana BezemiDlalo BeSewula Afrika NgomNyaka Wee-2016 uzokubanjelwa e-Sand du Plessis Theatre, e-Mangaung, eFreyistata mhlana wama-27 kuSinyikhaba wee-2016.  Seyivuliwe imitato yokuvowudela iKutana yemiDlalo yomNyaka eKhethwe babaNtu (i-People’s Choice Sports Star of the Year), ehlelelwe ukurhatjhwa yi-SABC Sport; kuvalwa mhlana ama-27 kuSinyikhaba wee-2016, nge-awa le-21:00. IKhabinethi iyabathokozisa boke labo amabizwabo enyulelwe ukungenela i-People’s Choice Sports Star of the Year.                                                       

3. Ubujamo BeKhabinethi Ngeendaba EziQakathekileko Esikhathini  Sanje                  

3.1. Igalelo lokuTjhuguluka KweTlayimethi lizwakala ngobujamo bezulu obumbi khulu obubonakala ngezulu elina imikghedlha, isomiso esirhageleko, umtjhiso obabulako kunye neenkhukhula. Iinkhukhula ezikhe zasahlela esiFundeni se-Gauteng neseMpumalanga zibulele abantu, zatjhiya abanye banganabuyo, khulukhulu eendaweni zemitlhatlhana, zagiriza nomthangalasisekelo onjengeendlela, amabhulorho kunye nemakho nenye ipahla.                                                       

IKhabinethi uyililela imbiko imindeni nabangani abalahlekelwe ziinhlobo nabangani nakusahlela leziinkhukhula, begodu ubafisela nokwelulama msinyana labo abakhubeleko. Imithandazo nemikhumbulo yesitjhaba seSewula Afrika inalabo abasalahlekelwe babantu ngenca yazo iinkhukhula. Iinqhema ezilawula izehlakalo zomonakalo solo zisabeke ilihlo kilo loke ilizwe, khulukhulu eendaweni lapho kusalindelwe khona ukuthi line godu. Boke abantu abahloniphe bebalalele iiyeleliso ezikhutjhwa kusese nesikhathi ezibayelelisa ngobujamo bezulu obumbi.                                                 

UMengameli uZuma, ngokuphekelelwa nguNdunakulu we-Gauteng u-David Makhura banoNgqongqotjhe wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko u-Des Van Rooyen bakhe bayihlola indawo la kusahlele khona iinkhukhula, babe bavakatjhela nemizi engenelwe ziinkhukhula endaweni yabosomtlhatlhana iStjwetla, magega noMlambo i-Jukskei.   

UMengameli uZuma selalayele ukuthi urhulumende, ngokudoswa phambili nguNgqongqotjhe u-Van Rooyen, athathe amagadango wokuvala magega noMlambo i-Jukskei ukuthi kuzokunyefa amandla wamanzi nakaphuphumako, angabi negalelo elimbi khulu phezu kwabantu abakhe magega nomlambo lo.  IKhabinethi ithokoza iinhlangano zomphakathi ezingasizombuso, amaKhansela wamaWadi kunye namaVolontiya, bona abaphumileko basiza izakhamuzi ezisahlelwe ziinkhukhula.                                                

Izulu lamhlapha, nanyana linile nje, kodwana nokho akukafaneli ukuthi lenze amaSewula Afrika acabange ukuthi iphelile indlala yamanzi, ngoba akusinjalo, ngoba phela zisese zinengi ezinye iindawo zelizweli ezisagabhwe sisomiso. URhulumende selavulele amanzi weDamu iSterkfontein kobanyana ayokungena eDamini leLigwa njengendlela yokuje kurarululwe umraro wokutlhogeka kwamanzi ngenca yesomiso; ubuye wakhupha nemali ema-R212 yeengidi yokusiza abalimi nabafuyi abakhahlunyezwe sisomiso, eemfundeni esele zimenyezelwe njengeemfunda ezivelelwe yihlekelele.                                                    

IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuthi alimuke ukuthi izenzo zawo namkha abakwenzako kunagalelo bani phezu kwebhoduluko, begodu enze koke angakghona ukukwenza ukulonda amanzi.                                                       
                      
3.2. Iinhlangano zamazwe ngamazwe ezihlola bezilinganise amazwe ukuthi akulungele kangangangi ukuthi kusiswe kiwo, i-Moody’s, i-Fitch ne-Standard and Poors, eemvekaneni ezizakwezi zizokumemezela isiqunto sazo ngokuthi iSewula Afrika ikiliphi izinga ngokulungela ukuthi kusiswe kiyo namkha kungasiswa kiyo. Urhulumende bekasebenzisana namabhizinisi, neenhlangano zomphakathi kunye neenhlangano ezijamele iinsebenzi ngomnqopho wokutjhugulula amahlelo welizwe leSewula Afrika abe zizenzo zamambala ezizakuqinisekisa ukuthi iSewula Afrika ihlala ililizwe elilungele ukuthi kungasiswa kilo.  

3.3. Ukumenyezelwa komphumela woMhloliincwadi Zombelele womnyaka wee-2015/16, omenyezelwe Mhloliincwadi Zombelele u-Kimi Makwetu ngeminyango yelizwe neyeemfunda loke neyeenjamiso zayo, kuveza ukuqakatheka kokwenziwa kwemisebenzi elandelako nasi kuhle nangendlela efanako soke isikhathi: ukuphunyeleliswa kwamahlelo nemitlamo kobanyana  kuzokuqedwa itlhayelo elawulweni leemali ngeembopho ebesele zenziwe; ubudosiphambili obuhle nokubekwa kwelihlo ukuthi iyatholwa na iminqopho eqothelweko; nokubuyekezwa nokubekwa kwelihlo kuqalwe ukuthi kukhanjwa ngendlela elungileko ekhambisana nemithetho eqakathekileko elawula iindaba zeemali.                                                       

Imiphumela yokuhlolwa kweencwadi zalabo ebekuhlolwa iincwadi zabo itjengise ubungcono ngama-8%; ama-30% walabo ebebahlolelwa iincwadi, iincwadi zabo zitholakele zinganacaphazi, kwathi abama-14% batholwa bangakapheleli, namkha umhloliincwadi waveza ukuthi akazukuzihlanganisa nokwenzeke eencwadinapho, namkha kwaba nemibono emimbi ngeencwadezo.  
                                                      
Izinga leemfunda litjengise ukuthi ubunengi beminyango yombuso ibe namacaphazana malungana nokukhambisana nomthetho oqakathekileko, yabuye yaba namacaphaza malungana nekhwalithi yemibiko yokusebenza ephuma qobe mnyaka.  

IKhabinethi itjheje ngehliziyo ebuhlungu ubungozi nemiraro evezwe emiphumeleni yokuhlolwa kweencwadi. Ibophelele urhulumende ekulungiseni iindaba ezitjhisako esele zibonakele, nekuqiniseni isandla selawulo phezu kweemali, kobanyana izokuba ngcono imiphumela yokuhlolwa kweencwadi.                                                   

3.4. IKhabinethi yamukele iinthunywa ezilinganiselwa ee-11 000 eziseKhonferensini ye-19 ye-AfricaCom ebanjelwe eKapa ukusukela mhlana ali-15 ukuyokufika nakali-17 kuSinyikhaba wee-2016, ngaphasi kommongondaba othi: “Sibophelela Amandla Atjhugululako Wetjhuguluko Ledijithali E-Afrika: ithungelelwanohlanganiso Njengenjini Yokuthuthukisa Umnotho Nokuhlomisa Umphakathi.”                           

Isikhulumi selanga kilekhonferensini bekunguNgqongqotjhe wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso, uDorh. Siyabonga Cwele, kanti-ke zingaphezulu kwama-350 ezinye iinkhulumi ezikhulume lapho.  
I-AfriCom seyibe yikundla enabileko yokwakha nokuthuthukisa umnotho wezedijithali e-Afrika ngomnqopho wokuthuthukisa umnotho wehlalakuhle yomphakathi nokuhlomisa isitjhaba, kube kusekelwa iHlelo le-Ajenda Ye-Afrika Yomnyaka wee-2063. Ikhonferensi le ikhanjelwa badosiphambili beThekhnoloji yeLwazithintano (i-ICT), abosomabhizinisi nabasunguli abavela e-Afrika kunye neemphathimandla ezithatha iinqunto ezivela emazweni ali-140. Ikhonfrensi yanonyaka beyiqalelele ukuthuthukiswa kwamakghonofundwa wedijithali, ukuhlonyiswa kwabantu abasikazi ngezethekhnoloji, ithekhnoloji yokulwa nokukhubazeka kunye nokusekela iThekhnoloji ye-Afrika ekuSikimiseni iHlelo lokuTjhejwa kweBhoduluko (i-African Tech Start-up Ecosystem).  Lokhu-ke kube yindlela yokuphumelelisa iminqopho ye-NDP ngezamatjhuguluko wedijithali, ukuthuthukiswa komnotho kunye nokuhlonyiswa komphakathi.

3.5. IKhabinethi ithokozile ngokuthi abafundi abanengi emazikweni wefundo ephakemeko kilo loke ilizweli basilalele isibawo sokuthi bahlenge umnyaka wefundo lo wee-2016. Sikhuluma nje ambadlwana amaziko wefundo ephakemeko esele athomile ngokutlola iinhlahlubo zokuphela komnyaka.                                                    

Sikhuthaza abafundi ukuthi basebenzele ukuqeda iimfundo zabo, banikele neKomitjhini ePhenya Ngekghonakalo yeFundo YaSimahla EmaZikweni WeFundo EPhakemeko ithuba lokwenza umsebenzayo beyiwuqede.                                                     

Uyathokozelwa umsebenzi owenziwe ngomKhandlu weNarha wokuThuthukisa zomNotho  nezabaSebenzi (i-Nedlac), la iZiko leeMali zeNarha lethule khona iimphakamiso zokuthi ingakghonakala njani  ifundo yasimahla ebafundini befundo ephakemeko.  Isimemezelo esimalungana nalokhu sizakuqedelelwa ngekupheleni kukaSinyikhaba wee-2016.                                                   

Sithokozelwa khulu isibawo sabadosiphambili bamabandla wamasondo nabanye abadosiphambili bezekolo sokuthi kufikelelwe isisombululo semiraro yezefundo ephakemeko. Liyathokozelwa isekelo labo lokulamula, nelemithandazo, nelemizamo yokuletha ukuthula, elikhambisana nesibawo sabo sokuthi uhlengwe, uphele kuhle umnyaka weemfundo wee-2016.                                                       

3.6. IKhabinethi ithokozela isiQunto seKhotho yezomThethosisekelo ngeHlelo le-Electronic National Traffic Information System (i-eNATIS), esele lizakulawulwa ngurhulumende kwanjesi.                                                     

3.7. Sisitjhejile neSahlulelo seKhotho yezomThethosisekelo, esithi asibusizi ngalitho ubulungiswa isibawo sika-Terry Crawford-Browne sokuthi kucithwe ikomitjhini yesivumelwano sokuthengwa kweenkhali. IKomitjhini yePhenyo ka-Seriti eyaphenya ngesivumelwano seenkhali somnyaka we-1999 samabhiliyoni ngamabhiliyoni wamaranda ithole ukuthi akunabufakazi bokuthi kunekontraga namkha amakontraga wesivumelwano sokuthengwa kweenkhalezo akhe acaphazeleka ngobumbi bobukhohlakali, ngokukhwabanisa namkha ngokuphambana nokulunga; umbiko lo umenyezelwe nguMengameli uZuma ngoSihlabantangana wee-2016.                                                    
 
3.8. IKhabinethi iphatheke kumbi ngezenzo zabantu abaziwako emphakathini abahlohlozela ummoya wokuzondana hlangana kwabantu abanzima namakhuwa, nenturhu ebaselwako hlangana nabo, njengoba lokho kuphambukisa indlela yekululeko yethu esayilwela kabudisi kangaka.  AmaSewula Afrika kufuze ayisole, ayikhalime imimmoya nezenzo ezinjengalesi sokukhahlunyezwa ngesihluku kuka-Rethabile Mlotshwa, okhahlunyezwe ngelunya lommoya wezondo phezu komunye umhlobo wabantu ongasi ngowekhabo labakhahlumezi; lelilunya elinje lilimaza namanye amaSewula Afrika, begodu alibusizi ngalitho Ubuntu belizwe lekhethu.                                                      

Kufuze godu sihlale siwuhlonipha soke isikhathi umthetho, sibaphikise nalabo abaphambana nomthethosisekelo ngokuhlohlozela abantu ukuthi bazithathele inarha ngokungasi semthethweni.  

3.9. IKhabinethi iyakuhlonipha ukuthokoza kwakaNomzana Brian Molefe othokoze isikhundla sokuba mPhathi oyiHloko kwa-Eskom, begodu imfisela itjhudu endleleni yakhe yangomuso. UNomzana u-Molefe ube nesandla esibonakalako ekutlameni ihlelo lokutjhugulula izinto kwa-Eskom, esele lithoma ukuthela iinthelo zalo ezihle njenganje.                                                   

IKhabinethi inesiqiniseko sokuthi u-Molefe utjhiye isiqhema esiphetheko esinamandla esizakuragela phambili ngokuphumelelisa umsebenzi othunywe ngu-Eskom, nokuphumelelisa ihlelo lakhe lamaqhinga wamatjhuguluko.                                                   

3.10. IKhabinethi iyitjhejile nezwangobatjho yeThelevitjhini i-Al Jazeera ngoNgqongqotjhe wezeVikeleko lomBuso uNomzana David Mahlobo, yatjheja nokuthi iButho lamaPholisa leSewula Afrika (i-SAPS) liyayiphenya izwangobatjho le.                                                    

3.11. IKhabinethi iphakamise ukuthi urhulumende bekhamba phambili ekulwiseni amacala aphathelene nebhoduluko; lapha-ke kubalwa nomsebenzi owenziwe kezokuphepha nokuvikeleka njengengcenye yomzamo karhulumende wokucitha amacala eqa imikhawulo, nokuqinisekisa ukuthi ubulungiswa buyenziwa kilabo abanesandla eenqhemeni zehlanganyela yabatlhurhelisi bobugebengu.                                                         

IKhabinethi Ithokozise Napa Abalandelako:    

3.12. UNgqongqotjhe wezeeMali u-Pravin Gordhan, othokoziswe badosiphambili bezamabubulo weSewula Afrika ngoNongorwana i-2016 Sunday Times Top 100 Company Awards.  Ukuthokoziswa kwakhe bosomabhizinisi kusitjengiso sokuthi sikhamba ndlela yinye, nokuthi sisoke sinawo ummoya olangazelela ukuyitjhugulula iSewula Afrika ibe yindawo engcono. Imizamo ehlanganyelweko karhulumende, amabhizinisi, iinhlangano zeensebenzi neenhlangano zomphakathi iphakamisa iinyawo incamele ukuphumelelisa iNembombono yomNyaka wee-2030 ye-NDP.  
                                    
3.13. U-Francois Groepe, obuyiselwe ngobutjha nguMengameli uZuma esikhundleni sokuba liSekela likaMengameli weBhanga yeNarha, isikhathi esiminyaka emihlanu ukusukela mhlana li-1 kuTjhirhweni wee-2017.                                   

3.14. Umsunguli we-Gift of the Givers u-Imtiaz Sooliman, owethweswa unongorwana i-Global Citizen Award ethweswa yifemu yezokweluleka yamazwe ngamazwe i-Henley & Partners. Lokhu-ke kusitjengiso sokuthi amaSewula Afrika aphakamisela iflarha yeSewula Afrika phezulu ngokulekelela nokunikela kabadingileko.                            

3.15. UMpheki wabapheki u-Martin Kobald, umpheki weSewula Afrika ongakavami, okhethelwe ukuba liSekela likaMengameli weHlangano YabaPheki ePhasini (i-World Association of Chefs Societies).                                      

3.16. I-Hotel Verde, eyihotela ephuma phambili e-Afrika ngokungabi nesilaphazo lebhoduluko, eseDoyelweni leemPhaphamtjhini leKapa, ivowudelwe yathumba ukuba ngephambili ekorweni yokuLalisa abaNtu eeNdaweni zemaDorobheni, mhla womnyanya wehlandla le-15 wokuthweswa kwabonongorwana bamaZwe ngamaZwe bezeVakatjhobukelo eliBambelelako, ebewubanjelwe e-Monaco.                              

3.17. Ikutana yama-Sevens we-Sewula Afrika u-Seabelo Senatla, okhethwe njengophume phambili waba mDlali womNyaka womDlalo kaMakhakhulwararhwe ekorweni yabaDlali abaDuna, ngokudlala kwakhe kuhle ngomnyaka wee-2016. Lomdlali kamakhakhulwararhwe weSewula Afrika wenza amalingagondelo ama-66 emidlalweni eli-10 emidlalwemi yomnyaka wee-2015/16; ungowesibili ukuba phezulu kangaka kilekoro eminyakeni eli-17 yomlando walemidlalo emlandelande; lokhu-ke kusikhuthazo ebadlalini bakamakhakhulwararhwe abasese batjha. Godu lokhu kumnyaka wesibili ngokulandelana umdlali weSewula Afrika athumba lonongorwana.                                                  

3.18. Umthumbi wemendlela yegolide weSewula Afrika u-Wayde Van Niekerk okhethwe njengomdlali omduna ophume phambili waphiwa unongorwana weKomidi yama-Olimpiki wemiDlalo yama-Olimpiki ebeyidlalelwa e-Doha.                                                           

3.19. U-Brad Binder, odlule ijima lakhe le-Motto3 elathumba unongorwana ephaliswaneni le-Valencia e-Spain.                                                

3.20. IKhabinethi ithokozise i-Proetas ngokuthumba kwayo imilandelande yemidlalo yeThesthi ebeyiyidlala ne-Australia, ithokozisa godu nesiqhema sebholo erarhwako iBafana Bafana, ngokwehlula kwayo i-Senegal emdlalweni wokulungela umdlalo weBhigiri yePhasi. IKhabinethi ifisela amaBhokoBhoko okuhle emdlalweni wawo neTariyana, begodu inesiqiniseko sokuthi ukwehlulwa kwawo yi-England kuzasiqinisa ukuya phambili lesisiqhema sangekhethu samaBhokoBhoko.                                                

IKhabinethi ithokoza woke amaSewula Afrika azibandakanye godu ekusekeleni iinqhema zemidlalo ezijamele ilizwe lekhethu ngokubukela imidlalo ehlukahlukeneko nangokwembatha imibala yeflarha lekhethu namkha ngokwembatha ijezi lesiqhema umuntu asithandako. Asirageleni phambili ngokuzikhakhazisa ngobuzwe bethu njengoba iinqhema zemidlalo zangekhethu ziphakamisela iflarha yenarha yekhethu phezulu nje.                     

3.21. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli uZuma ekuthokoziseni u-Donald John Trump, okhethelwe ukuba nguMengameli we-United States of America (i-USA), wehlandla lama-45 lobengameli, begodu inesiqiniseko sokuthi imikhulumiswano nokusebenzisana hlangana kweSewula Afrika ne-USA ngomuso izawasiza, azuze womabili amazwe amabili la.
                
4. Ukuqatjhwa                   

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
                                                       
4.1. UmNyango WezabaSebenzi     
a) UKskz. u-MSB Matebesi oqatjhelwe ukuba liSekela likamNqophisi Zombelele:  IPhiko lemiSebenzi yokuSekela ukuPhathwa komNyango no-
b) Nom.  TS Maruping oqatjhelwe ukuba liSekela likamNqophisi Zombelele esiKhwameni seTjhorensi yabangasaSebenziko nabasaFuna umSebenzi (i-UIF).                       

4.2. UMma u-CL Duma oqatjhelwe ukuba liSekela likamNqophisi Zombelele: IPhiko lemiSebenzi yokuSekela ukuPhathwa komNyango wezeVakatjho.                                    

4.3. UNom. H Ratshisusu oqatjhelwe ukuba liSekela likaKomitjhinari wezePhaliswano lokuThengisa.       

4.4. UNom.  Enver Daniels oqatjhelwe ukuba liSekela likaSihlalo weBandla lezePhaliswano lokuThengisa.                                            

4.5. UPhrof. H Cheadle oqatjhelwe ukuba lilunga elitorhako leBandla lezePhaliswano lokuThengisa.                                                

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Donald Liphoko
Inomboro kafunjathwako: 082 901 0766
 

Share this page

Similar categories to explore