IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wamhlana ali-16 kuNtaka wee-2016

1. IinQunto zeKhabinethi eziQakathekileko                          

1.1. IKhabinethi ihlole yalinganisa imiBiko yemiPhumela yeNdima yeKota yesiThathu kaSewula ukuyokufika kuNobayeni wee-2015. Imibiko le itjengisa indima ehle ekuphunyelelisweni kwamahlelo karhulumende anegalelo bunqopha ekwenzeni ipilo yamaSewula Afrika ibe ngcono.                                                                                                

ImiBiko yeNdima yemiPhumela iveza ubufakazi bokuthi urhulumende selanendima ekuphumeleliseni iminqopho yomTlamo wesiKhathi esiLingeneko womNyaka wee-2014-2019. Imibiko le godu iqalisisa nokuphumelelisa iNembombono yomNyaka wee-2030, njengoba kuvezwa mTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), wona onqophe ukurarha ubuchaka, nokutlhogeka kwemisebenzi kunye nokutjhiyana ngendima kwesitjhaba.                                                                                                                                                                       

IKhabinethi itjheje indima ekarisako eyenziweko yokuphumelelisa iminqopho eqakathekileko nemiphumela yakhona. IKhabinethi itjheje nokuthi nanyana iyihle nje indima esele yenziwe malungana nobunengi beenkomba, kodwana kukhona la urhulumende kusafuze bona athathe amagadango alungelelweko wokwenza ubungcono khona.                                                                                                                                                  

2. UkuPhunyeleliswa kwamaHlelo kaRhulumende aQakathekileko                                                          

2.1. IKhabinethi ithokoze woke amaSewula Afrika alalele isimemezelo seKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko (i-IE ) esithi abantu bazitlolisele ukuvowuda, bazihlolise nokuthi mbala amabizwabo akhona na hlangana nalabo esele bazitlolisele ukuvowuda, ngepelaveke yamhlana ama-5 ukuya kasi-6 kuNtaka wee-2016. Balinganiselwa eengidini ezintathu abantu abavakatjhele iinteyitjhi zokuvowudela elizweni lokeli, kanti-ke ebantwini abazii-544 552 ebebathoma ukuzitlolisela ukuvowuda (abama-78%) bebangaphasi kweminyaka ema-30; lokhu-ke kusitjengiso sokuthi amaSewula Afrika azimisele ukufaka isandla ekwakhiweni kwehlelo lentando yenengi.                                                                                                                                       

IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi asebenzise ilungelo lawo langokomthethosisekelo azitlolisele ukuvowuda, kanti ibe ikhuthaza nalabo abazitlolisele ukuvowuda emakhethweni weminyaka edlulileko ukuthi nabo bayokwenza isiqiniseko sokuthi imininingwana yabo isese njengoba kufanele na, njengoba zizinengana nje izinto ezenze ukuthi kube namatjhuguluko erhelweni labantu abazitlolisele ukuvowuda.                                                                                                                                                            

2.2.  Ipelavele yokugcina yokutlolisela ukuvowuda izakuba mhlana ali-9 ukuya nali-10 kuSihlabantakna wee-2016, mhlazana zoke iinteyitjhi zokuvowudela zizabe zivuliwe godu ukusukela nge-awa lobu-08:00 ukuyokufika nge-awa lesi-17:00. Lepelaveke-ke izakuba lithuba lokugcina elinikelwa abavowudi ukuthi bayozitlolisela ukuvowuda babe bahlole nokuthi imininingwana yabo yokuvowuda injengobanyana ifanele na.  Nokho-ke ema-ofisini we-IEC khona kuzabe solo kuvuliwe emini ngesikhathi somsebenzi ukusukela ngoMvulo ukuyokufika kuLesihlanu, bekube mhlazana kuvalwa ukuzitlolisela ukuvowuda eKhethweni laboMasipaladi lomNyaka wee-2016, mhlazana kumenyezelwa ilanga lekhetho laboMasipaladeli.                                                                                                                                                                               

 IKhabinethi iyayisola inturhu eliye ukuzitlolisa kezinye zeendawo ngepelaveke yokutlolisela ukuvowuda; iKhabinethi ikhuluma iyabuyelela ithi akunamuntu onelungelo lokukhandela nanyana ngimuphi omunye umSewula Afrika ukuthi asebenzise ilungelo lakhe langokomthethosisekelo ukuthi avowude. IKhabinethi ibuya godu ikhombela boke labo abakhandele abanye ukuthi bayozitlolisela ukuvowuda ukuthi bakhawule ukuraga lezizenzo zobulelesi, ikhombela godu nabongazimbi balokhu ukuthi bayokubikela bomthetho ngalokho okubehleleko. IKhabinethi ikhombela boke bomthetho ukuthi babathathele amagadango wokukhalima aqinileko boke labo abephula umthetho.                                                                                                                                                    

2.3. UMengameli u-Jacob Zuma uzokuvakatjhela eBhayi mhlana abu-8 kuSihlabantakana wee-2016, la ayokuhlola khona indima esele yenziwe ngokwakhiwa komthangalasisekelo wezokuthutha elwandle , njengengcenye yomNotho weLwandle welizwe leSewula Afrika. UmNotho weLwandle ungomunye wemikhakha emithathu yehlelo le-Operations Phakisa, kanti unjalo nje ubandameza ilizwe lekhethu ebujameni bokuvula amandla wamalwandle weSewula Afika, wona anethuba lamandla wokwenza imali emaBhiliyoni ali-R177 ePahleni ePheleleko yaNgekhaya (i-GDP), ube uvule nemisebenzi emitjha engaphezulu   kwesigidi.                                                                                                                                  

2.4. IKhabinethi ithokozela ipumelelo yeVakatjho lomBuso likaMengameli Zuma e-Federal Republic of Nigeria ukusukela mhlana abu-8 ukuya nakali-9 kuNtaka wee-2016, eliqinise ubudlelwano bepolitiki, bezomnotho kunye nebezomphakathi obukhona hlangana kwamazwe amabili la njenganje.  Enye yepumelelo yevakatjhweli kube kuphakanyiswa kweKomitjhini yamaZwe amaBili yayokuba sezingeni leKulu yomBuso, izinga elenza ukuthuthuka kezomnotho kube liqalontanzi hlangana kwamazwe amabii la.                                                                                      

IKhabinethi ithokozela ukuvulelwa kweenkhamphani zeSewula Afrika amathuba emnothweni we-Nigeria emakorweni ngamakoro, njengekoro yezobunjiniyera,   zemithangalasisekelothintano, zokwakha, zommoya, zeembikiindaba, zamahotela, zamabhanga, zokuzithabisa, zokwakha, zeentolo kunye nezokuthungathwa kwe-oli nerhasi.  Nje iKhabinethi ilindele ukwanda kwamasiso we-Nigeria lapha eSewula Afrika azakuqinisa ukurhwebelana hlangana kwamazwe amabili la.   
                                                                                                                                     
Umphumela wemikhulumiswana nokusebenzisana hlangana  kwalamazwe amabili angamakhulu kezomnotho e-Afrika uzakuhlanganisa iminotho yawo neyamanye amazwe we-Afrika, ngaleyindlela kwande amathuba wokusebenzisana kweemakethe kuphakame namathuba wokuhluma komnotho nokuvuleka kwemisebenzi e-Afrika.  Lokhu-ke kutjengisa ukuthi iSewula Afrika solo iyindawo ehle yokunzinzisa amasiso, ngitjho nanyana umnotho ephasini loke utjhigeme nje, begodu lokho kuzakubuyisela iSewula Afrika ngamathuba wemisebenzi nangokuthuthukiswa kwamakghonofundwa ebantwini balapha eSewula Afrika.                                                                                      

2.5. IKhabinethi itjheje ukuthi iSewula Afrika izokuba khona emButhanweni wama-60 weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) ngeJamo laboMma ( i-CSW60 ) ose-New York, e-USA, ukusukela ngomhlaka we-14 ukuyokufika kumhla wama-24 kuNtaka, ngaphasi kommongondaba othi: “UKuhlonyiswa kwabomma ngamandla nomphumela walokho etuthukweni ebambelelako.”  Umbuthano lo-ke ubanjwa ngomnyaka oqakathekileko eSewula Afrika, njengoba utshwaya amaqha amathathu aqakathekileko nje, wokuhlanganisa komThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ama-20 weminyaka owatlolwa ngomnyaka we-1996, nokuhlanganisa komZabalazo weLutjha leSewula Afrika ama-40 weminyaka, kunye nokuhlanganisa kweSewula Afrika ama-60 wemiNyaka ngemva koMmatjho waboMma womNyaka we-1956.                                                                                                                             

ISewula Afrrika inikele i-UN-CSWS0 umbiko, kanti-ke lokho kusinikela ithuba lokulinganisa indima esele siyenzile solo sathoma ukuphila ngentando yenengi. Kuqakathekile ukuyelela ukuthi solo iSewula Afrika yathoma ukuphilisana ngentando yenengi, ikghone ukungena eKhonfrensini yesine yePhasi lOke yaboMma ngomNyaka we-1995, yatlikitla nesiVumelwano se-Beijing neyeKundla yokuThatha amaGadango wona umnyaka loyo.                                                                                                                                          

Ngokukhambisana nesivumelwano i-E/RES/2013/18 somKhandlu wezomNotho nezokuHlalisana komPhakathi ngaPhasi kwe-UN, iSewula Afrika izibophelele ekurageleni phambili ngokuphumelelisa isiVumelewano se-Beijing neKundla yokuThatha amaGadango, esimtlamo wokuthoma ukuhlomisa nokuthuthukisa abomma.                                                                                                                                                   

3. Imithethomlingwa                  

3.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wee-2016 weTjhuguluko leenJamiso zaboMasipaladi ngaPhasi kwaboRhulumende beeNdawo. Kwenziwa amatjhuguluko emThethweni weenJamiso zaboMasipaladi we-1998 ( umThetho 117 we-1998 ) ngaphasi kwaboRhulumende beeNdawo, wona owabethwa ngaphambi kwekhetho lokuthoma lentando yenengi, elabanjwa ngomhlaka wesi-5 womnyaka wee-2000.                                                                                                                            

 Amatjhuguluko la azakwenza ubungcono endleleni yokuphathwa nokulawulwa kwamakhetho waborhulumende beendawo, kanti, hlangana nokhunye, anqophe:
                                                                                                                                            
a) ukutjhugulula zokukhetha abomasipaladi beKoro A;                                                 

b) ukususa koke okukhuluma ngokulawulwa kweenyingi;                                               

c) ukuhlathulula kuhle umhla wokuthoma ukusebenza kwekhansela;                            

d) ukubeka ukuthi uMengameli nguMengameli ekufuze abeke ilanga lekhetho labomasipaladi;                                                                                                               

e) ukuvumela ukwelulwa kwesikhathi sokumenyezelwa kwemiphumela yekhetho;               

f) ukufuna ukuthi kube mphathi kamasipaladi  ozakwazisa i-IEC ngeenkhundla ezikhona emawadini;                                                                                                                    

g) ukuthi kube liLunga lomKhandlu oPhetheko elizakubiza libe libeke ilanga lekhetho lokukhibelela;                                                                                                 

h) ukuhlathulula iimfuneko zokuthi ikhoramu yenziwa malunga amangaki ukuthi umhlangano womkhandlu ungaraga ngomsebenzawo;                                                   

i)    Ukuhlathulula ngobujamo bokungenzelelwa kwevowudi yekhansela eliphethe umhlangano womkhandlu;                                                                

j)  ukungezelela umehluko ngenani labavowudi kenye nenye iwadi emhlangaweni womkhandlu;     kunye                                                                                                  

k)  nokungezelela umehluko ngenani labavowudi kenye nenye iwadi nakuhlathululwa ukwabiwa kwenani leenhlalo eleqileko kiborhulumende beendawo.                                     

4. Iminyanya Ezako                             

4.1. UMengameli uZuma – njengoSihlalo obambisene noMengameli we-France u- François Hollande ukuba nguSihlalo  weKomitjhini ePhakemeko yezokuQatjha kezePilo nezokuThuthukiswa komNotho  -  uzokuya emnyanyeni wokuyisikimisa ngokusemthethweni, ozokuba se-Lyon, e-France, ngeLesithathu samhlana ama-23 kuNtaka wee-2016.  IKomitjhini le iqalene nesidingo seemfundiswa kezepilo emazweni wezakhamuzi ezirhola okulingeneko nezirhola kancani.  Leligadango le-UN kulindeleke ukuthi liphakamise belinzinzise kuhle zepilo ephasini loke, belikhuthaze nokuhluma komnotho oqalelela umuntu woke, okusiza ekuphumeleliseni i-Ajenda yee-2030 yeTuthuko eBambelelako.                                                                                             

4.2. UMengameli uZuma uzokuthatha   iVakatjho lomBuso lokuya eBukhosini be-Saudi Arabia ukusukela mhlana ama-27 ukuyokufika mhlana ama-28 kuNtaka wee-2016; lelivakatjho-ke lizakuqinisa ubudlelwano esele vele bukhona hlangana kwamazwe amabili la.                                                                                                 

4.3.  UMengameli uzokuya emHlanganweni weenKhulu wesiNe weze-Nuclear e-Washington, e-USA, ukusukela ngomhla wama-31 kuNtaka ukuya kumhla woku-1 kuSihlabantangana wee-2016. Umhlangano weenkhulu lo uzakucocisana ngengozi engaba khona ngokuthuthuka kwemikhambo yobuphekula be-nuclear, ube ukhanyise namagadango angathathwa mamazwe ngamazwe ukunciphisa ukusetjenziswa kwe-uranium enothiswe khulu, uphephise imethiriyeli engaqaphazeleka lula, uhlele amagadango wokulwisa umukghwa wokukhukhuthisa izinto ezingekho emthethweni, ukhandele, uthole, unyefise ube utlharulule nemizamo yobuphekula be-nuclear.                                                                                                                                       

4.4. UMengameli uZuma uzokudosa phambili imigidingo yeLanga lamaLungelo wobuNtu eTatawini lemiDlalo i-Moses Mabhida eKwaZulu-Natal ngoMvulo wamhlana ama-21 kuNtaka wee-2016, ngaphasi kommongondaba othi: “ ISewula Afrika ibumbene iyinyanda ekulweni nebandlululo.” Njengoba kwamenyezelwa eKulumeni yoBunjalo beliZwe yomNyaka wee-2016, iLanga lamaLungelo wobuNtu lanoNyaka lizakwendlala isendlalelo sehlelo lesikhathi eside sokwakha umphakathi onganabandlululo. IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika ukuthi abumbane acithe ibandlulo – kungaba libandlulo elenzeka emakhaya, emphakathini, emibuthanweni yomphakathi, emsebenzini namkha eenkundleni zokucocisana nge-inthanethi komphakathi. Kufuze soke sisebenzisane ukwakha idemokhrasi ebumbeneko, engabandlululi ngombala nengabandluli ngobulili.                                                                                                                              

4.5. Amalunga wesiGungu azakukhulumisana acocisane namaSewula Afrika elizweni lokeli ngeVeke yeMbizo ukusukela mhlana ama-4 ukuya nakali-10 kuSihlabantangana wee-2016, ngaphasi kommongondaba othi: "Sisoke siRagela iSewula Afrika Phambili: Thuthuka Sewula Afrika.” Iveke le ithomana neVeke YesiFunda seKhetho sePalamende kunye nesikhumbuzo seNyanga yeKululeko.                                                                                                                               

IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi afake isandla eminyanyeni le, abe akhulumisane neenkhulu zawo zepolitiki. IVeke YeMbizo izakuphakamisa ikhanyise ukuphunyeleliswa kweHlelo LamaPhuzu AliThoba elinqophe ukuphakamisa ukuhluma komnotho, ngaleyindlela kuvuleke imisebenzi edingeke kangaka le. Izakuveza nepumelelo yaborhulumende beendawo, la kuzakuqalwa khona nepumelelo eyenziwe lihlelo lokuvuselela aborhulumende beendawo – lendlela yokuBuyela EmiRabhini.                                                                                                                                         

Iveke le izakubuye ithomane nepelaveke yokuphela yokubhalisela ukuvowuda ngaphambi kweKhetho laboMasipaladi, ipelaveke ezakunikela abosopolitiki elinye godu ithuba lokukhwezelela amaSewula Afrika ngefundiso yezokuvowuda kobanyana azokuzibhalisela ukuvowuda abe athole nobufakazi bokuthi imininingwana yabo yokuvowuda injengobanyana kufanele.                                                                                                                                            

4.6. ISekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa uzokuvula umHlangano weenKhulu wesiBili ngezokuThuthukiswa kwemiThombo yaMandla  weenSebenzi e- Gallagher Convention Centre e-Midrand mhlana ama-29 ukuya nakama-30 kuNtaka wee-2016 ngaphasi kommongondaba othi: “Ukusebenzisana Ngamakghonofundwa  – Akusikinywe Kusetjenzwe”                                                                                                                           

Umhlangano weenkhulu lo uhlanganisa ababelani abavela ekorweni yefundo ephakemeko kobanyana bazokulekelela ekuthuthukiseni nekwakheni ubudlelwano bokusebenzisana ngokwabelana obakha amaziko wefundo ephakemeko anamandla angcono wokulungiselela abafundi ukuthi bakghone ngcono ukuqalana nobujamo bezinto ngemva kokuqeda kwabo ukufunda.  

4.7. IVeke YezaManzi Ye-2016 EliZweni LOke izakuthoma ngomhlaka we-14 ukuyokufika kumhla wama-22 ngaphasi kommongondaba othi:  “ Amanzi Ngawabantu, Amanzi Avela Ebantwini.” Iveke le izakuqala indaba yamanzi njengelungelo lobuntu ngokuphandlulula isitjhaba ngomtlhago wabantu abanganamanzi amahle wokudla.                                                                                                                               

 UmNyango wezaManzi nezokuHlwengisa usaphethene nomsebenzi wokuqeda ihlelo lokuthuthwa kweensila zezindlwana zokuphumela ngamathungana, kanti bekube nje sewuqede ama-78% wokusetjenziswa kwalelihlelo eendaweni ezihlelekileko eSewula Afrikapha. Malungana nalokhu, iimfunda ezilikhomba zisebenze kuhle khulu ngokuphelisa ama-90% walelihlelo. Iimfunda eziphumelele ukuliqeda nya ihlelo lokuthutha iinsila zezindlwana zokuphumela ngamathungana eendaweni ezihlelekileko  yi-KwaZulu-Natal, neTlhagwini Tjingalanga, neMpumalanga kunye ne-Gauteng. ITjingalanga Kapa seyiliqede ngama-99.8%  lelihlelo. Enanini ebeliqothelwe elizii-26 120 e-Tlhagwini Kapa, nePumalanga Kapa, neTlhagwini Tjingalanga kunye neFreyistata, angaba zii-11 650 amahlelo asele aqediwe bekube nje.  
                                                                                                                                             
Nanyana izulu lamhlaphanje likhokhise abantu ummoya nje, nokho igalelo lesomiso solo lisezwakala kezinye iindawo zelizwe lekhethweli. AmaSewula Afrika kusafuze bona aragele phambili ngokusebenzisa amanzi ngokuwababalela, athathe namagadango wokulondoloza amanzi. URhulumende selakhuphe imali eyiBhiliyoni yamaRandi ezakusetjenziselwa umraro obangwe sisomiso.                                                                                                                                          

IKhabinethi ithokozela indima eyenziwa liHlelo lemiNyaka emiHlanu lokuLwa nokuVuza kwaManzi, ngaphasi kommongondaba othi : “ Elinye Nelinye Ithosi Liqakathekile.” Ihlelweli linqophe ukuthola , lifundise belithume abantu abatjha abazii-15 000 bayokwenza umsebenzi ophathelene nalokhu; kufuneka abantu abatjha abaneGeryidi 12 namkha i-N3 ubuncani bakhona, abamaplambara, nama-athizeni kunye nabenza imisebenzi yezamanzi. 
                                                                                                                                   
5. Ubujamo BeKhabinethi Ngeendaba EziQakathekileko EBhodulukweni        

5.1. IKhabinethi ibawa abatjhagali ukuthi benze koke abakwenzako ngokuzithiba, bezwakalise iinlilo neenghonghoyilo zabo ngokulandela nokuhlonipha umthetho nomThethosisekelo. Ukugiribeza nokona ipahla sekweqele ngale kwelungelo lokutjhagala, begodu kumsebenzi wobulelesi. Bomthetho bazakusebenzisa umthetho ngokubabopha babe babavulele namacala labo abona ipahla emayunivesithi, nakezinye iinjamiso zefundo ephakemeko, emphakathini nangesikhathi semitjhagalo.                                                                                                                                

5.2. UNgqongqotjhe wezeeMali ukhe wabikela iKhabinethi ngejima lakhe lamhlaphanje abekaphume ngalo aye e-United States ne-United Kindom, la bekakhambe khona nababelani abambadlwana, ekubalwa hlangana nabo nabosomabhizinisi. IKhabinethi izibophelele ekuqinisekiseni ukuthi ilizwe leSewula Afrika liyasebenzisana kobanyana singazokwehliselwa ezingeni lokuthi asisese lilizwe ekungasiswa kilo.            

Ivakatjho likaNgqongqotjheli linikela urhulumende wekhethu ithuba lokubonisana ngeendlela eziimbadlwana zamagadango athathelwe ukurarulula lomraro. Hlangana nalokhu-ke kubalwa namagadango ahlanganyelweko wokukhambisa msinyana ihlelo lokuhluma, namagadango wokukhambisa msinyana ihlelo lokulungelelanisa iimali zombuso, nelokukhambisa msinyana ukuphunyeleliswa kokusetjenziswa kweHlelo lokuSisisa kezomThangalasisekelo lemali emabhiliyoni ama-R870, kunye nendima eyenziweko ekurarululeni ukutlhayela kwegezi, ekubalwa hlangana nakho negezi evuselelekako.                                                                                                                                           

IKhabinethi ibawa woke amakoro ukuthi akhulume ngawo woke amahlelo amahle namagadango athethweko wokuhlenga umnotho wekhethu. Kuqakathekile kiwo woke amakoro ukuqinisekisa ukuthi umnotho welizwe lekhethu usimelele, unamandla. Malungana nalokhu-ke, iKhabinethi seyilayele neKomidi eyiHlanganisela yaboNgqongqotjhe kezamaSiso ukuthi iziphumelelise msinyana iinqunto eziqakathekileko eziphathelene nomnotho. IKhabinethi ikhuluma iyabuyelela ithi amandla womnotho weSewula Afrika asekelwe mithethokambiso yezomnotho emihle nesebenzisekako.                                                                                                                                      

5.3.  IKhabinethi iyelele ukuthi icala elilethwe yi-Chamber of Mines ililethela i-Mining Charter ekhotho kufuze ukuthi lithathwe njengecala eliphambana nomthethosisekelo, nelilize lakolize. IKhabinethi ikhuluma iyabuyelela ithi ikambisolawulo ye-Mining Charter inqophe ekutjhugululeni ubujamo bezinto eemayini kobanyana kuzokulungiseka ukutjhiyana ngendima okwabangwa yi-apartheid, kulungiseke ngendlela yokuthi ibubulo leemayini lizokukhambisana namatjhuguluko enzeka lapha eSewula Afrika kezokuhlalisana kwabantu, kezepolitiki kunye nakezomnotho.                                                                                                                                  

Ukukhutjhulwa komphakathi ngenye indaba eqakatheke khulu ekufuze iqalwe, ezakuqinisekisa ukuthi indima yetuthuko eemayini ayibatjhiyi ngemva abantu abafeneleko. 

5.4. IKhabinethi ikhombela boke abasebenzisi beendlela, khulu khulu labo abazabe basendleleni ngamaholideyi athomako la, ukuthi benze ekufanele bakwenze ngokuqalelela ukuphepha kwabo nekwabanye abasebenzisi bendlela. Ukuqedwa kokuphela kwabantu eendleleni kusese liqalontanzi eliqakatheke khulu elizweni loke. Abatjhayeli abahlale baphapheme, bayelele, bahloniphe imithetho yendlela, bangatjhayeli basele, bahloniphe isilinganiselo sebelo endleleni, babe baqinisekise nokuthi iimodere zabo zikulungele ukuba sendleleni.                                                                                                                      

5.5. IKhabinethi ithokozisa boke abathumbe aboNongorwana bamaLungelo wabaKhubazekileko, ababathumbe mhlana ali-11 kuNtaka wee-2016. Abonongorwanaba ngebokuthokoza abantu abakhubazekileko nabatjhotjhozeli bamalungelo wabakhubazekileko abenze imisebenzi emihle khulu ngomnyaka wee-2015.                                                                                                                             

5.6. IKhabinethi ithokozisa boke abathumbi baboNongorwana bomNyaka wesiThathu bamaPholisa wakwa-SAPS aSebenze kuHle Khulu, ekuthokozwa ngabo amaPholisa wakwa-SAPS, namaPholisa wangeQadi (ama-Reservists) kunye namaLunga weHlangano eTjheje ukuPhepha komPhakathi.                                                                                                   

5.7. IKhabinethi ithokozisa abatloli abalekelelanako, uMandla Dube no-Leon Otto bePhambili Media ngefilimu i-Kalushi: The Story of Solomon Mahlangu. AmaSewula Afrika akhuthazwa ukuthi abukele lelifilimu lendaba yompherhuli wezepolitiki emalungana nomuntu omutjha weminyaka eli-19 ubudala odabuka e-Mamelodi, esiphandeni esisepumalanga yePitori, owagcina selayiNgwenya yomZabalazo. IKhabinethi ikhulume yabuyelela ukuthi izakusebenza ngomNyango wezeRhwebo namaBubulo nomNyango wezobuKghwari namaSiko ukusekela ukuya phambili ukukhula kwebubulo lezobukghwari ekugidingeni nekucoceni indaba yeSewula Afrika.                                                                                                        

5.8.  IKhabinethi ithokozisa umtjhotjhozeli wezobulungiswa bokuhlalisana u-Father Michael Lapsey ngokuthola kwakhe unongorwana wamazwe ngamazwe womNyaka wee-2016 wokuThula emPhakathini ekorweni yezokuThula nokuBuyisana ePhasini Zombelele – Umlethi wokuThula oHlonitjhwa emaZweni ngamaZwe.’                                                                                                                                

5.9. IKhabinethi ithokozisa u-Pieter du Preez ngokuphakanyiswa kwegama lakhe ephaliswaneni likaNongorwana womNyaka i-Laureus ebaNtwini abaKhubazekileko, ngokusebenza kwakhe kuhle khulu ngomnyaka wee-2015.                                                                                                                               

5.10. IKhabinethi ithokozisa u-Wayde van Niekerk otshwaye umlando wokujubalala ngokuba yindoda yokuthoma ukugijima womathathu amaphaliswano wokugijima: le-100m ngaphasi kwemizuzwana elitjhumi, nele-200m ngaphasi kwemizuzwana ema-20 nelama-400m ngaphasi kwemizuzwana ema-44, njengoba lokhu kufakazelwe yiHlangano yama-athletiki i-International Association of Athletics Federations nje.                                                                                                                              

6. Ukuqatjhwa               

6.1. Akunasimemezelo sokuqatjhwa komuntu esenziwe kilomhlangano weKhabinethi.                    

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Mma Phumla Williams (UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore