IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Wamhlana Li-1 kuNtaka wee-2017

1. Ukuphunyeleliswa Kwamahlelo Karhulumende

1.1. IKhabinethi iyazisekela iimbopho ezenziwe eSabelweni Seemali SomNyaka Wee-2017, zokukhwezelela amatjhuguluko wezomnotho atjhujileko nokwenza ukuthi ande amaSewula Afrika aba nesandla emnothweni ngomnqopho wokuphumelelisa ukuhluma okuqalelela umuntu woke.

Umlayezo ovela ngamandla lapha, kukuthi iSabelo seeMali lesi sigandelela khulu khulu indaba yokuthi ukuhluma okunganamatjhuguluko kuzakuqinisa iindlela zokwenza izinto ezingakalungi ezazisenziwa ngeenkhathi ezidlulileko.                                                            

Ukwaba ngobutjha okusekela ifundo, zamaphilo kunye nemisebenzi kamasipaladi eendaweni zemakhaya solo kusese yisika yamahlelo wethu wokusebenzisa iimali. Amatjhuguluko wokuthola nokuthenga iinsetjenziswa solo aragela phambili ngokwenza ubungcono bepumelelo yokusetjenziswa kweemali zombuso nokuvulela amabhizinisi amancani amathuba wokufaka isandla.                  
                                                                                                                             
Ukwabiwa kwesabelo seemali kusekela ukuhluma nokuthuthuka komnotho: Imali engange-R3.9 yamabhiliyoni ngeyamabhizinisi amancani, nalingeneko, namancancani kunye namabhizinisi ahlanganyelweko;  I-R4.2 yamabhiliyoni ngeyomthangalasisekelo wamabubulo eendaweni ezakhethelwa ukuba ziindawo ezikhethekileko zokuraga iindaba zomnotho neendawo zamafemu; I-R1.9 yamabhiliyoni ngeyokuphumelelisa ihlelo le-broadband, i-R3.9 yamabhiliyoni kube ngeyomKhandlu wezokuRhubhulula ngeSayensi namaBubulo (i-CSIR), enye imali eyi-R494 yeengidi kube ngengezelelelwe ukukhuthaza zevakatjhobukelo, enye eyi-R266 yeengidi kube ngengezelelelwe ukusekela ikoro yezokufuya okuphila ngemanzini ngaleyindlela kuphunyeleliswe umNotho wezeLwandle i-Operation Phakisa, nokusetjenziswa kwemali kezokulima, zokuthuthukiswa kweendawo zemakhaya nezokwenziwa kwamatjhuguluko wokubuyiselwa kwabantu iindawo zabo iindleko zakhona ezizabe sezilinganiselwa ema-R30 wamabhiliyoni  ngomnyaka wee-2019/20.  
                                                                                                                                                  
ISabelo seeMali  senza litho likhulu ekwenziweni kwamatjhuguluko ngokukhuthaza ukwabiwa kwenarha ngobutjha nokunikela iinsetjenziswa eziyindlala eminye imisebenzi yokuhlohlomezela amasiso ekuthuthukisweni kwamandla nekghono labantu lokwenza

1.2. Njengoba sivuma iqiniso lokuthi kunesidingo sokulungiselela ilutjha lethu ingomuso nje, iSabelo seeMali siqinisekisa ukuthi abafundi abadinge isizo lokusekelwa ngeemali bayayithola ifundo ephakameko.

IsiKhwama seliZweloke seSizo leeMali zokuFunda (i-NSFAS), ikhuphe imali yokusiza abafundi ngeemali elingene abafundi abatjha nabadala (ababuyako) abangaphezulu kwee-300 000 kobanyana bazokufunda emayunivesithi nemaKholeji wokuFundela umSebenzi (ama-TVET) kilo loke ilizwe leSewula Afrika ngomnyaka we-2017.  

  Isikhwamesi silindele ukuthi nonyaka nje sikghone ukungezelela elinye i-100 000 zabafundi nonyaka. Amabhiliyoni ali-R15  urhulumende awabele i-NSFAS azakusiza ukuphungula umthwalo weemali othwelwe bafundi abadingileko nabafundi abasesithubeni (missing middle).          
                                                                                                                                                            
1.3.  Ngemva kokobana iHlelo i-Operaiton Phakisa lithome ukusetjenziswa ngepumelelo emakorweni anjengewomNotho weLwandle, zamaPhilo nezeFundo esiSekelo, uMengameli u-Jacob Zuma usikimise i-Operation Phakisa yezokuLima, zokuBuyiselwa kwabantu iindawo zabo nezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya mhlana ama-24 kuMhlolanja wee-2017. 

I-Operation Phakisa ithathelwe endleleni yokusebenza ye-Malaysia i-Big Fast Results, i-Malaysia eyisebenzise ngepumelelo ukutjhugulula umnothwayo msinyazana; njengoba-ke iHlelweli lisetjenziswe ngepumelelo ebujameni bezinto beSewula Afrika, nje seliyingcenye yamathulusi wokuphumelelisa iHlelo lamaPhuzu aliThoba amHlahlandlela kaRhulumende.         
                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                              
I-Operation Phakisa kezokuLima, zokuBuyiselwa kwabaNtu iindawo zabo nezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya inqophe ukuphumelelisa ukuhluma okuqalelela umuntu woke, njengobanyana kusitjho inembombono yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), kanti godu ibe inqophe nokukhuthaza ukuhluma komnotho, nokuvulwa kwemisebenzi, kunye nokwenza amatjhuguluko ngomlandelande wokukhiqiza kezokulima. 

Ukudlula lapho, inqophe godu nokuqinisekisa ukuthi ukutholakala kwenarha kwenzeka ngendlela elungileko nefaneleko, malungana nokuthuthuka ngomnotho nangamatjhuguluko wezokulima.
                                                                                                                                                     
Ihlelweli lizakubuyekeza leziindlela ezisetjenziselwa ukusekela ukukhiqiza njenganje, lakhe iindlela zokusekela ngeemali ezinqophe ukuwukhambisa msinyazana umsebenzi wokwenza amatjhuguluko amalungana neendaba zeendawo nezenarha, njengoba kunesidingo esirhabako nje sokuthi urhulumende enze indima ebonakalako ngokufumaneka kokugoma nangeendlela ezisetjenziselwa ukufumaneka kwakho. 

Lapha-ke kukhulunywa ngokwenziwa kwamatjhuguluko wokufumaneka kweendawo nenarha – nokubuyiselwa kwabantu iindawo zabo – nokuthuthukiswa kweendawo zemakhaya, zemisebenzi, imikhiqizo elinywako eziimbumbulwana, ifuyo, ukulima kunye nesekelo labalimi.   
                                                                                                                                                           
1.4. Ngomnyaka wee-2016 zibe ngaphezulu kwetjhumi leengidi iimvakatjhibukeli ezifike eSewula Afrika; lokhu-ke kutjho ukuthi zande nge-13% iimvakatjhibukeli ezifike eSewula Afrika ngomnyaka wee-2016 nakulinganiswa newee-2015.

Ukuphumelela kwekoro yezevakatjhobukelo yekhethu kubufakazi bokusebenzisana kuhle hlangana kwakarhulumende, iinhlangano zeensebenzi namabhizinisi, okudoswa phambili mNyango wezeVakatjhobukelo, ngokusebenzisana namaHlelo wezeVakatjhobukelo eSewula Afrika, ukuvula amathuba apheleleko wokuzuza ngezomnotho ngepahla yethu yezevakatjhobukelo.

Sikhombela boke ababelani bezevakatjhobukelo ukuthi baragele phambili ngokuthuthukisa nokukhuthaza zevakatjhobukelo, kobanyana zizokusiza abantu bendawo ngokubavulela imisebenzi nokubathuthukisela umthangalasisekelo.       
                                            
1.5. Njengengcenye karhulumende yokuvula amandla wama-SMME namabhizinisi wemalokitjhini, iSewula Afrika izokusingatha umButhano wezamaBhizinisi wePhasiloke ukusukela omhlana ali-13 ukuyokufika nakali-16 kuNtaka wee-2017, eJwanisbhege.

UmButhano lo uyihlanganisela yokusikimisa amabhizinisi, odosa iinthunywa zamabhizinisi ezizii-4 000 ezivela emazweni ali-150. KilomButhano kuzokuya abadosiphambili bekghono elingakavami, abosomabhizinisi, abasisi, abarhubhululi kunye nababethimthetho esele bayingcenye  yezenzo ezithuthukisa amabhizinisi njengendlela yokwakha umnotho nokwenza ngcono ipilo yomuntu.                     
                                                                                                                                                  
Lokhu kungokokuthoma ukuthi umbuthano loI ubanjelwe e-Afrika; nje-ke ilithuba leSewula Afrika ne-Afrika yoke lokulumathisa ummoya wayo wobubhizinisi.                     
                                                                                                                                        
1.6. ISewula Afrika beyithokozela ukuthoma kweNyanga yamaLungelo wobuNtu mhlana li-1 kuNtaka wee-2017 ngaphasi kommongondaba othi:  “UmNyaka ka-OR Tambo: IBumbano EliSebenzela UkuThuthukisa AmaLungelo WobuNtu”, ngomnqopho wokuphandlulula nokukhuthaza ukuhlonitjhwa kwamalungelo wobuntu. 
                                                                                                                                                               
INyanga YamaLungelo WobuNtu izakuthokozelwa elizweni lokeli, ibe iyokugcina ngemigidingo ezakuba ngeLanga LamaLungelo WobuNtu mhlana ama-21 kuNtaka wee-2017 e-Gingsberg, eQonce, esePumalanga Kapa.    
                                                                                                                                                      
Mhlokho, uMengameli uZuma uzakudlulisela ngokusemthethweni indawo yeliba lika-Steve Bantu Biko emndenini wakwa-Biko. Lokhu-ke kuyingcenye yokuthokozela nokukhuthaza ibumbano, ngokukhambisana nenembombono ka-OR Tambo.     
                                                                                                                                                                
1.7.  IKhabinethi ibuye yatjheja nomphumela wePhenyo leKomitjhini yezePhaliswano ngezwangobatjho yesigobotjhwana sehlanganyela ngeemali zangaphandle, nje-ke seyilindele umphumela weBandla lezePhaliswano ngalokhu, nokuthi kuzakuthathwa siqunto bani namkha magadango waphi wokukhalima malungana nalokhu. 
                                                                                                                                                          
1.8. Njengoba sikhumbula iNyanga YezaManzi nje ngoNtaka wee-2017 ngaphasi kommongondaba othi: “Amalungelo WobuNtu NgaManzi NangokuHlwengisa NgaManzi,”      woke amaSewula Afrika akhunjuzwa bona alonde amanzi, kobanyana azokuhlala akhona soke isikhathi ngomuso.         
                                                                                                                                                                                                           
IKhabinethi ibikelwe ngesiphakamiso se-United Nations Educational Scientific and Cultural Organisation (i-UNESCO) ngaphasi  sokuthi iSewula Afrika isingathe iLanga LaManzi mhlana ama-22 kuNtaka wee-2017, ngaphasi kommongondaba othi: “Amanzi Alahlwako Amthombo Ongakabukuthintwa. ”                
                                                                                                                                        
UMengameli uZuma, olilunga leBandla eliPhakemeko leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngezaManzi, nguye ozakuvula umbuthano loyo ngokwethula umBiko wezaManzi wee-2017 ePhasini loke ngamanzi alahlwako nemisebenzi ekhambisana nalokho.                        
                                                                                                                                 
1.9. IKhabinethi ithokozela indima esele yenziwe ngokuphakiswa kwefuru yefuyo ukusekela abafuyi abaseendaweni ezikhahlunyezwe sisomiso ekhethwapha. Leligadango liyingcenye yesekelo lemali eziinggizi ezima-R212 urhulumende ayikhuphele ukulekelela abafuyi abaqaphazelekileko elizweni lokeli emnyakeni weemali wee-2016/17. 

Iimfunda ngeemfunda nazo zikhuphe imali engangeengidi ezili-R198  yesisomali, kanti kubuye kwasetjenziswa neemali ezivela ehlelweni lokuKhandela nokuRhobhisa ubuNgozi.

1.10. Njengendlela yokusiza ngemiraro yokufumaneka kwamanzi eTjingalanga Kapa, kufanele kwenziwe imizamo yokungezelela ezinye iindawo la kungatholakala khona amanzi, ezizakugada isimetjhe, nange kungenzeka kutlhayele amanzi kilomnyaka.        
                                                                                                                                                                           
Njengendlela yokukhandela ukurhagala kokusetjenziswa kwamanzi ngokweqileko, umNyango wezaManzi nezokuHlwengisa ngaManzi ulayele ikoro yezokulima ukuthi ukusetjenziswa kwamanzi kuqinteliswa ngelinye i-10%. Isiqinteliso samanzesi sizakusebenza bekufike isikhathi la amadamu azakuzala khona ngomthamo oma-85%.     
                       
1.11. Njengoba ilizwe lekhethu lithokozela lelizulu eline kilamalanga, elifuneka kangaka nje, elizakwenza litho likhulu ekulamuleleni isitjhaba emrarweni wesomiso, amadamu nemilambo atjengisa ukuthi ayazala. Manengi-ke namathuba wokuthi kunande kuba khona neenkhukhula njengoba lisina kangaka nje kilamalanga.

Sikhombela umphakathi ukuthi uhlale uyelele iinkhukhula ezingeza nengozi yokubulala abantu, neyokona ipahla nomthangalasisekelo. Urhulumende nabasebenzisani bakhe babeke ilihlo elibukhali phezu kobujamo bezintobu, nje-ke bahlezi balindele nanyana yini engenzeka.      
                                                                                                                                                            
1.12.  UMengameli uZuma uzokwethula iKulumo yakhe ayethula qobe mnyaka eNdlini yamaKhosi mhlana ama-3 kuNtaka emnyakeni wee-2017.                   
                                                                                                                                 
Ukusukela kileyoKulumo, kuzakutlanywa iGadango ekufanele lithathwe, beliphunyeleliswe yiNdlu yamaKhosi nomNyango wezeNdabuko. Nakuvulwa iNdlu yamaKhosi le ngokusemthethweni, kuzakubuye kuthokozelwe nama-20 weminyaka solo yaba khona indlu le.                 
                                                                                                                                                                       
1.13. UMengameli uZuma uzakuthwala ibandla leenthunywa leSewula Afrika ukuya emHlanganweni weenKhulu ze-SADC oKhethekileko omhlana ali-18 kuNtaka wee-2017, emBusweni woBukhosi beSwazini. I-SADC solo isese mkhambisi wokuthoma womthethomgomo wezangaphandle weSewula Afrika wokuphumelelisa ituthuko yesiphande nokulungelelana ngaphakathi kwalesisiphande sekhethu.                
                                                                                                                                       
Kulindeleke ukuthi umHlangano weenKhulu lo ukhulumisane ngobujamo bezokuthula nokuvikeleka emazweni wesiphande se-SADC, hlangana nokhunye okuzakukhulunyisanwa ngakho; lapha-ke kuzabe kuqalwe khulu khulu ngokwenzeka emBusweni we-Lesotho, ne-Democratic Republic of Congo, kunye nokuphunyeleliswa kweHlelo eliBuyekeziweko lamaQhinga wesiPhande.            
                                                                                                                                                       
ISewula Afrika, njengoba ithoma ukuba nguSihlalo we-SADC nje, ibekelwe ukuthi isingathe umhlangano olandelako ojayelekileko weenKhulu ze-SADC ngoRhoboyi wee-2017.         
                                                                                                                                                             
1.14. Mhlana abu-8 kuNtaka uMengameli uZuma uzokuthatha ikhambo leVakatjho lomBuso lokuya e-Indonesia. Amazwe amabili la, iSewula Afrika ne-Indonesia, angamanye aneminotho emikhulu khulu eemphandeni zawo ngokuhlukana kwazo, kanti-ke anothe khulu ngemithombo yemvelo neyelwandle.             
                                                                                                                                                        
1.15. Ngaphambi kwevakatjhweli, kuzakuthonywa ngokubanjwa komHlangano omKhulu wabaDosiphambili be-Indian Ocean RIM Association (i-IORA ) ukusukela mhlana asi-6 ukuyokufika nakali-7 kuNtaka wee-2017, nawo ozakubuye ugidinge nama-20 weminyaka i-IORA solo yasungulwako. Kiloyo umHlangano weenKhulu, uMengameli we-Indonesia, uJoko Widodo uzakudlulisela isikhundla sokuba nguSihlalo we-IORA eSewula Afrika.      
                                                                                                                                                     
Womabili amazwe la, iSewula Afrika ne-Indonesia, amalunga asungula i-IORA, enamalunga ama-21 amamazwe amagega nelwandle i-Indian Ocean. ISewula Afrika beyilisekela likaSihlalo we-IORA ukusukela ngomnyaka wee-2015, bekwayokuba sekuthomeni komnyaka wee-2017; nje-ke seyizakuba ngusihlalo ukusukela kiwo umnyaka wee-2017, ukuyokufika kewee-2019.                                                                                                                                        

2. IinQunto Zekhabinethi

2.1. IKhabinethi ivumele ukugazedwa komTlamo womThethokambiso wokuLawula aManzi eeMayini, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.  Ukulawulwa kwaManzi eeMayini, kufaka hlangana nokuTlelezela kwaManzi weeMayini ane-Esidi emiThonjeni Yamanzi weliZweloke, solo kusese mraro omkhulu phezu kwebhoduluko.      
                                                                                                                                                
Umthethokambiso lo unikela amandla wokusola iinqhema ngomphumela omumbi obangwa Mamanzi Weemanyini Ane-Esidi aTlelezela emiThonjeni Yamanzi Yelizweloke ophathelene nokusilaphazeka begodu nanyana yini okumbi okukambisana netlezi enjalo. Umthethokambiso lo unqophe ukuphakamisa iindlela iimayini ezingazifunela ukuzisebenzisa ukuthi zizokulawula ngazo amanzi weemayini ngcono.              
                                                                                                                                                   
2.2.  IKhabinethi itjelwe ngendima yombiko weKomidi yaboNgqongqotjhe yokuVuselelwa komPhakathi oKhahlumezekileko weeMayini, omalungana nokusetjenziswa kwalokho okufunyenwe liVakatjho lokuRhubhulula elenziwe ngeBubulo leeMayini le-Australia ukusukela mhlana ama-24 ukuyokufika nakama-28 kuRhoboyi wee-2015.         
                                                                               
Ivakatjho lokurhubhululeli belisekelwe maHlelo wokuLawula nokuHlola okuMsinya komThethokambiso weKoro yeeMayini kunye nemitlamo yomthetho elawula iimayini, nemikghwa yeenkhamphani zeemayini e-Australia, ne-Chile, neSewula Afrika kunye ne-Zambia.       
                                                                                                                                                   
Hlangana nokhunye okuvele njengendima ehle yalombiko, kube kusebenzisana hlanganakwakarhulumende neemayini ekwakheleni abantu iinkumba ezazisako nendlela yokuphila ehle ebasebenzini beemayini nomphakathi.

Kusabuyekezwa iindlela iimayini ezizisebenzisako zokuhlwengisa ngamanzi, ngomnqopho wokuhlola ukuthi ungahlanganyelwa njani umsebenzi wokusebenzisana ngezomthangalasisekelo. Sewuqediwe umsebenzi wokutjhugululwa kwamaplani wokwakhiwa kwamadorobha akhele iimayini amahlanu. 

Amaphrojekthi wokukhuthaza ukuthuthukiswa komnotho selathoma ukusetjenziswa eendaweni ezithumela iinsebenzi, la kuqalelelwa khona khulu ukuthuthukiswa kwekoro yezokulima emphakathini weemayini; nokukhambisa msinyana ihlelo elandisa amathuba wokuhlolwa kwepilo yabantu abakhe bebasebenza eemayini, nabantu abakhe hlanu kweemayini kunye nabantu abasasebenza eemayini njenganje.     

IKhabinethi ivumele umNyango wezabaSebenzi newezeNjiwa ukuthi ifundisise imifanekiselo ehlukahlukeneko yomphakathi weemayini ze-Australia kobanyana kuzokusizwa iinsebenzi zeemayini zalapha eSewula Afrika ezisuka emakhaya ziyokusebenza eendaweni ezikude nemakhabo, kobanyana zizokukghona ukuthi zinande zisiya emakhaya kanengana kunalokhu okwenzekako njenganje.                   
                                                                 
IKhabinethi ibuye yavumela umsebenzi womNyango wezamaPhilo ngokusebenzisana ngobuduze nomNyango wezeNjiwa nabanye ababelani ukwenzela iinsebenzi zeemayini zalokhuya imisebenzi esekelako ukulwa nezifo ezibangwa msebenzi umuntu awenzako, ngomnqopho wokunciphisa nokukhandela izifo ezibangwa kusebenza eemayini.      
                         
Kwenziwe isibawo somNyango wezokuHlaliswa kwabaNtu ukuthi uwenze msinyana amaphrojekthi wokwakhelwa nokuhlaliswa kwabantu ngokusebenzisana neenkhamphani zeemayini.                          
                                                                                                                            
2.3. IKhabinethi ivumele iplani yokwenza ubungcono eyenziwe ngokulandela lokho okufunyenwe lirhubhululo neemphakamiso ezenziweko zehlanganisela yeendlela zokuhlola ukuthi ukufumaneka kweenkumba zesiphekiso sombuso kuwurarulule na umraro wokutlhogeka kweenkumba zokuhlala nezabomasipaladi beendawo ngeendawo.                  
                                                                                                                       
Zingaphezulu kweengidi ezintathu iinkumba esele ziphume ngehlelo lombuso lokwakhela abantu. Kileziinkumba, eziziingidi eziyi-2.8 zifunyenwe ngaphasi kwehlelo lesiphekiso sombuso, lona elinikela umuntu ngamunye ubunikazindawo besitandi esizijamele sodwa ebantwini abarhola imali engaphasi kwee-R3 500 ngenyanga.  Ubufakazi obukhona buveza ukuthi ikumba isijamiso esiqakatheke khulu sobuphephelo bomuzi.         
                                                                                                                                                                                                 
2.4. IKhabinethi ivumele umbiko wokuHlolwa kokuPhunyeleliswa kweHlelo lomFundalize i-Funza Lushaka kunye neHlelo eliyiPendulo yabaPhathi ngomBiko owethuliweko elivela emNyangweni wezeFundo eSisekelo. Lokhu-ke bekuyingcenye yeHlelo lokuHlola lomnyaka wee-2014/15.

IKhabinethi ivumele ukuthi umNyango wezeFundo eSisekelo urage nalo iHlelo elavulwa ngomnyaka wee-2007 lokwandisa abotitjhere abanekghono elihle leemfundo ezikhethekileko ezimaqalontanzi. UmNyango wezeFundo eSisekelo uzakubuye uqalelele nokukhuliswa nokungezelelwa kwaleliHlelo.           
                                                                                                                                                
Ubufakazi obuphathekako butjengisa ukuthi indlela iHlelo elitlanywe ngayo ikhambisana nobujamo bepolitiki, nebezomnotho kunye nebezomphakathi. Godu ikhambisana khulu nebhoduluko lendawo la lisetjenziswa khona. 

IHlelweli liphumelelise ubungcono oburagako eqhingeni lalo, ekubalwa hlangana nalokho nokufakwa kwehlelo lokuqatjha eliphathelene nesiyingi nesiyingi, ngomnyaka wee-2012. Lobubufakazi benze okuqakatheke khulu ekuphakamiseni inani labotitjhere abayokufundiselwa ifundosisekelo.            
                                                                                                                                               
2.5. IKhabinethi ibikelwe ngomTlamo weKomba yokuKhubazeka yabe yavumela nokulingelelwa kweKomba yokungaLingani kokuKhubazeka. IKhabinethi godu isekela nokwenziwa ngcono kweendlela zikarhulumende zokubuthelela imininingwana ephathelene nobulili, ukukhubazeka kunye nobudala bomuntu.       
                                                                                                                                                        
IKomba yokuTjhiyana kokuKhubazeka   isisetjenziswa esiphambili sokulandelela ukungalingani hlangana nabantu abakhubazekileko nabantu abangakakhubazeki, kanti-ke godu iKomba le inikela nendlela emsinyana yezinga eliphezulu yokulinganisa indima ekutjhiyanwa ngayo. Lokhu-ke kuba lisizo ekwenzeni amahlelo karhulumende wokusiza aqalelele koke. 

Ihlelo lokubuthelela imininingwana yokulinganisa ukungalingani lizakwenza ukuthi urhulumende akghone ukuphendula ngesikhathi esifaneleko nakaphendula imibiko yokuba sengozini yokucatjhazwa.

Ukuthonyaniswa komThethokambiso nokwenziwa ngcono kwemithethokambiso le ngokwayo angeze kuqede lokhu kungalingani okukhona, ngaphandle kokulinganiswa kwendima yokutjhiyana ngendlela ehleleke kuhle.                                                                                                                                                             

2.6. IKhabinethi ivumele umThethokambiso wabaQaleleli bezeHlalakuhle womNyaka wee-2016.  Umphumela owengameleko lapha kukwethulwa kwezenzelwa zehlalakuhle zezinga elihle nezithuthukisako, ngokulawulwa kwabaqaleleli bemisebenzi yezehlalakuhle.  
            
Lokhu-ke kuvula ithuba elizakunabisa ubunjalo bamandla wokuthuthukiswa kwekoro yezehlalakuhle, kobanyana kuzokuphakanyiswa itjhejo nokuvikeleka kwemisebenzi yehlalakuhle ebantwini abacaphazeka lula.               
                                                                         
Kunesidingo sabaqaleleli bezehlalakuhle abanengi ngokwahlukahluka, ekubalwa hlangana nabo nomuntu ozakuqalelela ukuthuthukiswa komphakathi, abatjheji, nabaQaleleli bokuKhuliswa komNtwana kwebuNcanini (ama-ECD); koke lokhu-ke kuzakuvula amathuba wokuphendula amatjhuguluko wezomthetho, nokutjhuguluka kweendingo zomphakathi, kunye nobujamo bomnotho womphakathi ekorweni yezehlalakuhle.                                                                                                                                                            

2.7. IKhabinethi ivumele umLayelo wokuBekwa kwamanye amaKoro wabaSebenzi ebaKhonjiweko ebaFanele baVeze ubuJamo babo beeMali, ozakuthoma ukusebenza ukusukela nali-1 kuSihlabantangana wee-2017.  

Okungaba yingozi ekubuseni ngeendlela nangemikghwa emihle okusukela ekuphambaneni kweenrhuluphelo akukaqalani nabasebenzi beenkhundla eziphakemeko nje kwaphela.

IHlelo lokuVeza iinRhuluphelo ngeThungelelwanothintwano lisalungiselelwa ukuthi livumele abasebenzi bamanye amakoro ukuthi baveze iinrhuluphelo zabo zeemali ngethungelelwanothintwano, nokuthi ihlelo lokufakazela okuveziweko lenziwe eminyangweni ngeminyango.        
                                                                                                                                                                
2.8. IKhabinethi ivumele isiGaba sesiThathu seSewula Afrika seLandelela eTloliweko yomBiko weliZwe malungana nokuphunyeleliswa kwesiVumelwano se-OECD ngokuKhandela nokuKhalima umukghwa wokuFumbathisa noyiLandelela yeemPhathimandla zomBuso zamaZwe wangaPhandle emaBhizinisini wamaZwe ngamaZwe (isiVumelwano esiLwa nokuFumbathisa).                            
                                                                                                                            
Umbiko lo uveza imizamo karhulumende etjhujisiweko yokuthola, nokuphenya kunye nokutjhutjhisa amacala wokufunjathiswa wamazwe wangaphandle. LesisiVumelwano siqale ukusetjenziswa komthetho wangekhaya ngomnqopho wokubopha abafumbathisa iimphathimandla zamazwe wangaphandle. 

Umthetho lo-ke usebenza ekufumbathisweni okwenziwa ngendlela enqophileko nokwenziwa ngomtjhotjhaphasi, kodwana nokho awukaqali ukufunjathiswa kwangekhaya nokufumbathisa la umuntu ofunjathiswako angasisiphathimandla sembusweni, nanyana ukufumbathisokho kwenzeka ngendlela enqophileko nanyana kwenzeka ngomtjhotjhaphasi.            
                                                                                                                                                 
IsiGaba 1 siqale ukuthola iinsetjenziswa zomthetho neendlela amazwe azithathele zona ukuthi azisebenzise ukukhandela ukufunjathiswa kwangaphandle. IsiGaba 2 siqale ukusetjenziswa kwaleziinsetjenziswa neendlela zakhona nokuthi zisebenza kuhle kangangani. 

IsiGaba 3 sifuna ukuthola amandla wegalelo lokwamukelwa kwesiVumelwanesi yiSewula Afrika. IsiGaba 4, esithome ukusebenza ngomnyaka wee-2016, siqale iindaba eziqakatheke khulu nezinabileko eziphathelene nemizamo yokuphunyeleliswa, kunye namatjhuguluko emthethweni wangekhaya namkha iinjamiso zemitlamo yeenQhema.          
                                                                                                                                                 
2.9. IKhabinethi ivumele iimphakamiso zamagadango ekukhulunywa ngawo emTlolweni wokuKhulumela iGadango lokuHlela nokuJamisa iiNdaba zomNyango wezangeKhaya ngobutjha.  UmNyango wezangeKhaya kufanele ujame ngendlela efaneleko ngaphakathi kwehlelo lezokuphepha lombuso, kobanyana uzokulekelela ukufaka isandla sezokuphepha elizweni loke, ngaleyindlela ukghone ukuvikela abantu bawo, namahlelo wawo kunye nemininingwana osebenza ngayo.      
                                                                                                                                                    
Lokhu-ke kuzakwenza umNyango wezangeKhaya ukghone ngcono ukuyenza yoke, ngokupheleleko imisebenzi obekelwe ukuyenza, yokuthuthukisa umnotho ngokuqalelela umuntu woke, nokuvikela ilizwe loke, nokwethulela abantu izenzelwa ezifaneleko nangendlela yokuphatha ehle nefaneleko.          

2.10. IKhabinethi ivumele ukuthi iButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS), limemezele umbiko weembalobalo zobulelesi ngethemu yomNyaka wee-2016/17.  Njengoba kusenzeka nangombiko wobulelesi waqobe mnyaka, umbiko lo uzakukhuluma ngobujamo bobulelesi esifundeni ngasinye kunye nelizweni loke. Leziimbalobalo zithathwa emibikweni yobulelesi egadangiswa siteyitjhi samapholisa ngasinye .                         
                                                                                                                                
Imibiko ekhutjhwa qobe yikota izakwenza urhulumende akghone ukubeka ilihlo phezu kwalokho okuqothelwe khulu, khulu khulu ukuphungulwa kwemilandu yobulelesi obumbi obubikiweko, njengoba kusitjho iSakhelelo sesiKhathi esiLingeneko samaQhinga karhulumende kanti godu ingasetjenziswa nanjengesiyeleliso sokuthoma ukuqinisa imisebenzi yokukhandela ubulelesi namaqhinga kaRhulumende.           
                                                                                                                                                   
2.11. IKhabinethi ibikelwe ngomnqopho kaNgqongqotjhe wezamaPholisa wokumemezela isikhathi sokuthethelelwa kwabaphule umThetho wokuLawulwa kweenGidi, umThetho womNyaka wee-2000 (umThetho Nomboro 60 wee-2000), isikhathi esiziinyanga ezisithandathu, ukwenzelela ukuthi azokwanda amalunga womphakathi afaka isandla kilomzamo, kanti-ke lesisikhathi sokuthethelelwa sizakuthoma ukusebenza mhlana li-1 kuSihlabantangana wee-2017 sibe siyokuphela nakama-30 kuKhukhulamungu wee-2017.           
                                                                                              
Lesisikhathi sokuthethelelwa sizakuphungula iingidi ezingekho emthethweni; lokho-ke ngokwakho kuzakusiza ekuphunguleni ubulelesi obenziwa phezu komzimba womuntu.

Ukuthethelelwa kwabantu lokhu kuqaliswe kilababantu abalandelako abaphethe iingidi namkha iinhlavu zesigidi eSewula Afrika:                                                                                              
a) Abantu abaphethe iingidi ezingasi semthethweni namkha abaphethe iinhlavu zesigidi ngokungasi semthethweni; lapha-ke kubalwa neengidi ekukhe kwenziwa ngazo imilandu; kunye                     
                                                                                                                                      
b) Nabantu abatjhiyelwe iingidi namkha iinhlavu zesigidi kodwana azange balandele umthetho wokuLawulwa kweenGidi.                          
                                                                     
2.12.  IKhabinethi ivumele iQhinga lokuLwa nobuLelesi bamaGenge, ekuzakulwiswa ngalo imikghwa yamagenge evela ngazo zoke iindlela, ngendlela ephethwe ngurhulumende woke. Lokhu-ke kukhambisana nomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), ngomnqopho wokuqinisekisa ukuthi abantu abahlala eSewula Afrika bazizwa baphephile nabasekhaya, eenkolweni kunye nemsebenzini, bathokozele ipilo yokuba semphakathini ngaphandle kwevalo. Lokhu-ke kuveza nesilemukiso sokuthi inturhu ayisiyindaba yezokuphepha nje kwaphela, kodwana inemirabhu etjhingako kezokuhlalisana kwabantu nezomnotho, ngokunjalo inemiphumela emimbi.                                                                                                                                                             

2.13. IKhabinethi ivumele umbiko wesiThathu weSewula Afrika womZombelezo wokuBuyekeza, ekufanele wethulelwe ukubuyekezwa siQhema esiThunywe ukunande siBuyekeza emKhandlwini wezamaLungelo wobuNtu ngaphasi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, ngoMrhayili wee-2017.                                                                                                                                                               

Umbiko lo ubika ngendima eyenziwe yiSewula Afrika ekuphumeleliseni amalungelo wobuntu nekululeko ephethwe mThethosisekelo.                                                                                                                                                                    

IHlelo lokuNande kuBuyekezwa lihlelo elingakavami eliphethe nokubuyekezwa kwamalungelo wobuntu wawo woli-193 amaLunga weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, qobe ngemva kweminyaka emine.

Livulela yoke imiBuso ithuba lokwazisa ukuthi athethe magadango waphi ukwenza ukuhlonitjhwa kwamalugelo wobuntu kube ngcono emakhabo, nokuthi kuthethwe magadango waphi ukususa iiliyo eziliya ukuthokozelwa kwamalungelo wobuntu. Libala nokwabelana ngemikghwa emihle yokuragwa kwamalungelo wobuntu ephasini zombelele.  

2.14. IKhabinethi ivumele ukunikelwa komBiko wokuThoma oza qobe ngomNyaka weSine, ngesiVumelwano somNyaka wee-2005 ngokuVikelwa nokuKhuthaza kokuHluka ngezamaSiko, ePhikweni i-UNESCO.            
                                                                                                                                        
IsiVumelwanesi silimuka bona ipahla yezamasiko nemisebenzi yezamasiko kukhambisa umlayezo ohlathulula ukuthi umuntu ungubani, urhuluphele ini, nokuthi umalungana nani yena nakwenzako. Isiko linethuba lamandla wokuba nesizo elikhulu emnothweni, nekubumbaniseni umphakathi uthungelelane, nekuphunguleni umtlhago.
                                                                                                                                                             
Iinkomba zepumelelo kukwamukela amaqhinga amane asekelanako: iQhinga lomNotho i-Mzansi Golden Economy Strategy; iQhinga lokuBumbana nokuThungelelana komPhakathi; i-NDP) kunye neQhinga lokuHlumisa ngoButjha; nama-ejensi asele ajame asimelele womNyango wezobuKghwari namaSiko, namaBhodi wakhona. ISewula Afrika seyenze nendima ehle khulu ekuvumeni ukuqakatheka kwamalimi wesintu, wendabuko lapha eSewula Afrika emthethwenikambiso kunye nemthethweni. 
                                                                                                                                                   
3. ImiThethomlingwa    
                             
3.1. IKhabinethi ivumele umThethomlingwa weeNdawo zezamaPhilo eSewula Afrika ukuthi ungayokwethulwa ePalamende. UmThethomlingwa lo uvula ithuba lokuthi kuvulwe iindawo zezamaPhilo eSewula Afrika (i-NAPHISA), uvumela nokusebenza kwazo kunye namandla wazo.            
                                                                                                                                                    
INAPHISA inqophe ukuhlanganisa nokulungelela umsebenzi wokwelusa izifo nokukhubala kwabantu, irhubhululo, ukubeka ilihlo kunye nokuhlolwa kwemisebenzi namagadango anqophe ukurarulula eyona ingemikhulu etshwenya abantu kezamaphilo eSewula Afrika.

Lokhu-ke kuzakwandisa amandla wokubeka ilihlo ezifeni ezithelelanako, nezifeni ezingathelelaniko kunye nokukhubala; lokhu kuzakusiza ekufunyaneni msinyana la kunezifo khona, bekuthathwe amagadango wokwelapha, lapha kungakabi nasifo khona kuthathwe amagadango wokukhandela. Ekugcineni lokhu kuzakwenza ukuthi izifo zilawuleke, kuphungulwe nokugulela kwabantu futhi namkha ukubogaboga, kuphunguke nembalo yabantu ababhubhako.    
                                                                                                                                            
I-NAPHISA izakuba mthombo wamandla ozakusebenzela iinrhuluphelo zezamaphilo, kanti-ke inqophe ukuveza ihlelo lokuvikela kezamaphilo eliqale ukuvuleka kwamasango wokufumaneka kwepilo ehle, nokuvuleka kwamathuba wokuphathwa kwabantu ngendlela elungileko nelinganako, nokuphathwa kwabantu ngesandla esihle.                                                                         

3.2. IKhabinethi ivumele umThethomlingwa wokuTjhugulula umThetho wezamaPhilo wemiSebenzi eyeNziwa emaLabhorathri, kobanyana uyokwethulelwa iPalamende. UmThethomlingwa lo-ke utjhugulula umThetho wee-2000 wezamaPhilo emaLabhorathri (umThetho Nomboro 37 wee-2000).             
                                                                                            
Amatjhuguluko aphakanyiselwa ukunqophisa ukwenziwa ngcono kwendlela yokuphatha nokulawulwa kwezinto, ukuziphendulela kunye nekghono lokubambelela kweemali zamaLabhorathri wezamaPhilo.

Lokhu-ke kuzakwenza ikoro yezamaphilo elizweni loke icozulule imisebenzi yamalabhorathri wezamaphilo ngokusebenzisa iindleko eziphasi khulu nangepumelelo ekulu khudlwana, kobanyana kuzokuphakama izinga lomsebenzi wokusiza iingulani emagulweni, ngokutjhejwa nokulawulwa kwezifo ngesikhathi esifaneleko nesilungileko.     
                                                                                                                                                      
3.3. IKhabinethi ivumele ukuthi umThethomlingwa wabaNtu abaLupheleko womNyaka wee-2016 umenyezelwe kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho 13 wabaNtu abaLupheleko  womNyaka wee-2006.

Amatjhuguluko enziwa lapha akhuluma ngokuvikeleka nangamagadango wokuthobela imithetho nemibandela, okuzakusiza ngokwakhela abantu abalupheleko ibhoduluko eliphephileko nelivikelekileko.                                                                                                                                                       

ImiThethomlingwa le inqophe ukuqinisa nokubeka ilihlo namagadango wokuhlola imisebenzi eyenzelwa abantu abalupheleko ngokubeka nokusebenzisa amagadango abazakuthathelwa wona labo abangathobeli imithetho nemibandela; hlangana namagadango lawo kubalwa nokuhlawuliswa kwabanomlandu.

  Lokhu-ke kuzakwenza isiqiniseko lokuthi abantu abadala bathola izenzelwa zehlalakuhle zezinga elihle, baqalelelwe kuhle kezamaphilo, bafunyane netjhejo lokusizwa ngeendaba zezamaphilo eendaweni zokwelaphela zomphakathi, bafunyane nesizo lokulatjhelwa eendaweni abahlala kizo. 

3.4. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa wokuButhelela iiMali zomNikelo womNyaka wee-2016, kobanyana umphakathi khewuphefumule ngawo. Ukudlula lapho, iKhabinethi ivumele nokuthi kuvalwe leziinkhwama zemali ezikhona njenganje, kubuthelelwe kuhlanganiswe amafa nepahla yazo kwenziwe isiKhwama sinye.  

UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho wokuButhelelwa kweeMali zomNikelo we-1978, esele uphelelwe sikhathi.          
                                                                                                                             

UmThethomlingwa lo uhlela ngobutjha amagadango ekuphendulwa ngawo izehlakalo zehlekelele, kanti godu uvumela nokuthathwa kwamagadango wokuphungula ubujamo obuyingozi nokwandisa amaqhinga wezetuthuko ngokuhlanganisa iinkhwama zeemali ezikhona njenganje namafa nepahla yazo neenkwelede zazo ndawonye kube siKhwama sinye sokuThuthukisa nokuPhungula umThwalo. Amandla nekghono lomThetho lo kuzakuvuselelwa ngendlela yokuthi isikhwamesi asizukugcina ngokuphendula nakufuneka isizo lehlalakuhle yomphakathi kwaphela, kodwana sizakwenza nokuthi kuphunguke ubujamo obuyingozi emphakathini, ngokunjalo senze nokuthi umphakathi uthuthuke. 

3.5. IKhabinethi ivumele ukwethulwa phambi kwePalamende umThethomlingwa wokuTjhugulula imiThetho yokuLawulwa kweBhoduluko womNyaka wee-2016.  LomThethomlingwa-ke utjhugulula umThetho wezeBhoduluko womNyaka we-1998  ( umThetho Nomboro 107 we-1998 ) kunye neminye imiThetho embadlwana eqalene nokuLawulwa kweBhoduluko.

Lokhu-ke kuzakuqinisa: ilawulo lebhoduluko elilungelelweko; nehlelo linye lokulawulwa kwebhoduluko, namagadango wokuthobela newokuphumelelisa; ukwehluka ngobunjalo bepilo ebhodulukweni nokulondwa kwemvelo; ukulawulwa kwekhwalithi  yommoya ebhodulukweni; ukulawulwa kweenzibi nakho koke okulahlwako; nokulawulwa kweendawo ezimagega nelwandle ngendlela elungelelweko.                                   

3.6. IKhabinethi ivumele umTlamo womThethomlingwa oLawula iNarha eLinywako womNyaka wee-2017, kobanyana umenyezelelwe ukuthi umphakathi uzokuphefumula ngawo. Kunesidingo sokuthi kwenziwe amaTjhuguluko aPhathelene nobuNikazinarha, kobanyana kuzokuvuleka amathuba wamandla womsebenzi wokulima uzokwazi ukuqina ngokwakhela abantu imisebenzi.                                                                                                                                                          

Hlangana nokhunye, umThethomlingwa lo uvula ithuba lokusungulwa kweKomitjhini yezeNarha, ezakwenza isiqiniseko sokuthi iindaba zobunikazi benarha nokusetjenziswa kwayo zisetjenzelwa emkhanyweni ngokulandela imithethokambiso nemininingwana yakhona ephathelene nokulinywa kwenarha. 

Lokhu kuzakuphakamisa ikghono lombuso lokubeka ilihlo nokuhlola ukuthi imilayelo yomthethosisekelo ithotjelwa kangangani, kobanyana kuzokuba nesiqiniseko sokuthi  ilungelo lobunikazinarha likhanjiswa ngendlela efaneleko, ngokukhambisana namatjhuguluko aphekelelana nalokhu, ngomnqopho wokuthatha amagadango wokulungisa umonakalo owabangwa mithetho yebandlululo yangesikhathi esidluleko.                                                                                                                                                           

Lokhu-ke kuzakusiza inembombono ye-NDP yokuvuselela iindawo zemakhaya, nokuthuthukiswa komnotho ngendlela eqalelela umuntu woke kunye nokurarhwa kobuchaka, nakho okusime ngokwandiswa kokuvulwa kwamathuba alungileko nalinganako wobunikazinarha nokuvikeleka kwamaSewula Afrika woke.

3.7. IKhabinethi   ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa wobuNikazindawo wee-2016, eGazedeni yomBuso, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo ubulala lomThetho osasebenzako njenganje, umThetho wezeeNkumba neMakho owabethwa ngomnyaka we-1976 (umThetho Nomboro 112 womNyaka we-1976).                                                                                                                                                   

UmThethomlingwa lo ulandelela amatjhuguluko wobujamo enzeka emakethe yezokwakha nezeenkumba njenganje, nje-ke unqophe ukwakha ibhoduluko elivumela neliphakamisa imisebenzi yomnotho emakethe yezeenkumba. 

UmThethomlingwa lo godu ulungisa isidingo sokukhuphula ukuthotjelwa nokusetjenziswa kwemibandela yomthetho, nokuqinisekisa ukuthi kwenzeka itjhuguluko elibonakalako kilemakethe, bekulawulwe nendlela yokuziphatha yabantu abaphethe umsebenzi wezeenkumba. 
                                                                                                                                                                
Lokhu-ke kuthomana ne-NDP, yona efuna kwenzeke amatjhuguluko kezokuhlaliswa kwabantu nemnothweni wezeenkumba, ngokubuyekezwa kwemithethokambiso yezeenkumba nemithetho yePalamende ngezeenkumba, hlangana nokhunye, kobanyana amalungelo wezomThethosisekelo azokuphunyeleliswa ngcono. Lokhu kuzakwenza isiqiniseko sokuthi kusetjenziswa ukufumaneka kweenkumba ekuhleleni ngobutjha amadorobha bekuqiniswe namathuba wepilo engcono emakhaya ngamakhaya. 

3.8. IKhabinethi ivumele umThethomlingwa wee-2016 otjhugulula umThetho wokuVeza imiNiningwana ePhathelene nokuGalima iiMali zokwAkha/zokuThenga iKumba, ukuthi ungamenyezelwa emphakathini kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.   LomThethomlingwa utjhugulula umThetho wokuVezwa kwemiNiningwana yokuGalinywa kweMali yokwAkha/yokuThenga iKumba womNyaka wee-200 (umThetho Nomboro 63 wee-2000).
                                                                                                                                                  
UmThethomlingwa lo urarulula imiraro yezokuhlaliswa kwabantu ngekambiso ye-NDP.  Hlangana nokhunye, lapha kubalwa nalokhu okulandelako:  amaplani wokuhlaliswa kwabantu angasebenziko namkha angasebenzi kuhle eendaweni ngendawo kilo loke ilizweli, imiraro eqalene namadorobha, amancani namakhulu; ukuplanela ukwakha indawo ngendlela engazisiko kunye namandla wokuphatha nokulawula.             
                                                                                                                                               
  UmThethomlingwa lo unqophe ukwenza ukuthi kube nemali yokwakha, ngokukhambisana nesigaba sama-26 somThethosisekelo, sona esithi: woke umuntu unelungelo lokuba nendawo yokuhlala eyaneleko nelungileko”.

Ukudlula lapho, unikela ne-Ofisi yezokuVezwa kwemiNiningwana amandla wokwamukela nokuphenya ngeenlilo ezimalungana neemali ezigalinyiselwa ukwakha/ukuthenga iinkumba. Lokhu-ke kuzakukhuthaza ukuthi iinjamiso neenhlangano ezigalimisa ngemali zithobele imibandela efaneleko, kanti godu uzakubuye usize ngokwenza ubungcono beendlela ezisetjenziswa ziinjamiso neenhlangano ezigalimisa ngeemali zokwakha/zokuthenga iinkumba.                                                                                                                                                       

3.9.  IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa wee-2016 wezobuKhosi namkha wezoBurholi beNdabuko nomTlamo wokuPhatha nokuLawula, eGazedeni yomBuso, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. LomThethomlingwa-ke utjhugulula umThetho wee-2003 wezobuKhosi namkha wezobuRholi beNdabuko nokuBusa ngeNdlela eFaneleko, (umThetho Nomboro 41 wee-2003).                                                                                                                                                    

Amatjhuguluko la aqalene nemiraro yomthethosisekelo nokuvuselelwa kweenjamiso zobukhosi namkha zoburholi bendabuko ekuhlangatjezanwa nayo njenganje, laphokhunye aqalene ngitjho nanokubulawa kwezinye iinjamiso zobukhosi namkha zoburholi bendabuko. 

Umnqopho lapha kuqinisekisa ukuthi iinjamiso zebukhosini zivuselelwa ngendlela efaneleko njengemikhandlu yebukhosini, nokuvulwa kwemikhandlu yobukhosi neyobundlovukazi; nokuvalwa kwemibusositjhaba.                                                                                                                                                           
3.10. IKhabinethi ivumile ukuthi kungalethwa ePalamende umThethomlingwa wezokuLamula emaZweni ngamaZwe. Umnqopho womThethomlingwa lo kukwenza ukuthi izenzelwa zezobulungiswa zifikeleleke ngcono kunye nokuthi kuphumelele iminqopho ye-NDP, iminqopho yokukhulisa ukurhwebelana nokusiselana, kunye nokubeka iSewula Afrika ebujameni obufaneleko ephasini zombelele.                                                                                                                                                               

UmThethomlingwa lo uginye nesiFanekiselo somThetho wokuLamula kezokuThengisa emaZweni ngamaZwe, njengoba semukelwe yiKomitjhini yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko kezomThetho wokuRhwebelana wamaZwe ngamaZwe.

Lokhu-ke kungasetjenziswa mabhizinisi ukurarulula imibango yawo kezokuthengisa emazweni ngamazwe kunye nanokuthi ngiziphi iinqhema ezinganikelwa amandla wokuthi isiqunto esithethweko ekulamuleni sisibopho somthetho.

Igadango elinjalo lingasiza ekuphakamiseni izinga lokuhluma komnotho namasiso, bekuqinisekiswe nokuthi iSewula Afrika iba yindawo ekara amehlo woke eenqhemeni zamazwe ngamazwe ngokurarululwa kwemibango yezerhwebo. 

4. Iindaba Ezingundabamlonyeni      
               
4.1. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli uZuma ekukhombeleni ukuthi abantu abazibambe njengoba ummoya utjhubile nje hlangana kwamaSewula Afrika namaphandle ahlala lapha eSewula Afrika.

Inturhu ebeyiphekelelwa mitjhagalo eguruzelako ePitoria mhlapha nje ayivumakali nakancani, begodu ayinandawo ehlelweni lethu lokubusa ngentando yenengi. AmaPholisa azimisele, abe akulungele ukuthatha amagadango wamsinya wokulamula la kuvuka khona inturhu nalapho abantu bebela khona abanye ipahla.      

                                                                                                                                                          
Ubulelesi sisitha sethu soke, nje-ke ngokusebenzisana ngokusizana singakghona ukurarulula imiraro eqalene nomphakathi wekhethu. Nokho-ke nanyana kunjalo, akunandawo yenturhu neyokuthuselwa kwabanye abantu.

Asikho nasinye isililo esinamandla wokunikela amalunga womphakathi wekhethu ilungelo lokuthi azithathele umthetho ngezandla zawo. Ngokusebenza ngokulandela nokuthobela umthetho, singakghona ukwenza umphakathi wekhethu uphephe ube uvikeleke. Izakhamuzi kufanele zisebenzisane namaPholisa nezinye iinjamiso zomthetho ngomnqopho wokuruthula ubulelesi emphakathini wekhethu.                                                                                                                                                               

4.2. URhulumende uyazilimuka iinlilo zabathuthi bamalahle abanamakontraga wokuthutha amalahle malungana negalelo lamaphrojekthi weembaseli ezivuselelekako ezingaba nalo ekuthunyelweni kwamalahle kwa-Eskom, okungakhisimeza imisebenzi eemayini nakhona kwa-Eskom. 

Iminyango karhulumende ivulekile ukuthi kungakhulunyisanwa kubonisanwe ngommoya omuhle nabadosiphambili ekungibo bebubulo leenlori ezithutha amalahle, kurarululwe indabamraro le.         
                                                                                                                              
URhulumende kufanele asebenze ngendlela yokuziphendulela nakahlelela imisebenzi yakhe yeembaseli, ukuqinisekisa ukuthi iimbaseli zihlala zikhona, zifumaneka ngaphandle kokudura.  Ihlelweli lisimelele kuhlanganisela yamalahle ne-nuclear kunye negezi ezakunande iba khona khona hlanganapho (iimbaseli ezivuselelekako nerhasi).

Nawuqala umtlamo wee-2016 weHlelo eliLungelelweko, kuyakhanya ukuthi iSewula Afrika isazokuragela phambili ngokusebenzisa amalahle ukuphehla igezi ehlanganiseleni yeembaseli. 
                                                                                                                                                  
4.3. IKhabinethi iwutjhejile umlayo okhutjhwe yiKhotho ePhakemeko ye-North Gauteng ngesiqunto seSewula Afrika sokuphuma eKhotho yezoBulelesi bamaZwe ngamaZwe (i-ICC).   IKhabinethi iyalimuka ukuthi iPalamende isacabanga igadango elifaneleko ezalithatha malungana nalokhu.         
                                                                                                                                               
IKhabinethi iyawuthobela umlayo okhutjhwe yiKhotho, nje-ke sebe ivule nesiQhema esiThunywe ukutlama indlela yokuthobela imibandela ekhamba nalokhu.        

4.4. UKhomanda osiKhulu seButho lezokuVikela eSewula Afrika, uMengameli Zuma, nguye obekathwele umGidingo WesiHlanu  WeLanga LeeNqhema EziHlomileko, obewubanjelwe eThekwini ngasikhathi sinye nesikhumbuzo se-100 leminyaka kwacwila umkhumbi i-SS Mendi, sona ebesibanjelwe e-United Kingdom. IKhabinethi iyawahlonipha beyiyawakhumbula nokuwakhumbula amalunga weButho labaNtu abaNzima balapha eSewula Afrika ababhubhela esehlakalweni sokucwila komkhumbi i-SS Mendi, ekuyihlekelele embi kinazo zoke ezakhe zenzeka elwandle emlandweni wezamajoni weSewula Afrika. Amadoda aginywa lilwandle lawo kwakumadoda ayenesibindi, aba bomabizwasabele mhlazana abizwa baBusi bawo ngesikhatheso ukuthi ayokulwela ilizwe lekhabo epini.                                                                                                                                             

4.5. Ngemva kokufunyanwa kweqiniso lokuthi   kunomhlobo wesibungu ekuthiwa yi-Fall army worm esisahlele amasimu  eSewula Afrikapha, urhulumende, ngokudoswa phambili mNyango wezokuLima, uragela phambili ngokulinganisa ukuthi ungangani umonakalo esele wenziwe ngilesisibungu, ngahlanye godu uragela phambili ngokuphandlulula abalimi ngelwazi elifaneleko neendlela zokulawula lesisibungu, ngokunjalo nokuqinisekisa ukuthi amakhemikhali asetjenziselwa ukucitha isibungwesi ngasemthethweni.     

UmNyango wezokuLima sewuvule nesiqhema sokulwa neenunwana, esinande sihlangana ngomnqopho wokuqala indima esele yenziwe nemiphumela nayo yoke iminyango yezokulima karhulumende eemfundeni ngeemfunda, amalunga weenhlangano zokulima neenhlangano zerhubhululo.

IHlelo lamaGadango arhabekileko lokuLwa neeNunwana zeenTjalo, eliqalene nokufumaneka kwemihlobo emitjha yeenunwana zeentjalo, sikhuluma nje selithomile ukulwa ne-Fall Army Worm. URhulumende uzakuragela phambili nokukhulumisana neHlanganisela yamazwe we-SADC ukuqinisekisa ukuthi abonakala msinyana kusathoma amatshayo wokuba khona kwaleziinunwana eziyingozi enje. 

4.6. IKhabinethi ithanda ukubafisela ukululama kwamsinya abakhweli besitimela abakhubele engozini yokutjhayisana kweentimela ezimbili esiteyitjhini se-Rosslyn, ncangetlhagwini yePitori,      ngokunjalo godu ithokoza nebesizo elirhabako ngokuba kwabo bomabizwasabele bayokuhlenga lababantu abalimalele kilengozi.                                                                                                                                                     

Kufanele ube liqalontanzi umsebenzi weBhodi ephenya ngokupheleleko ngokubange lengozi, kobanyana singasabuyeleleka lesisehlakalo esinjengalesi. 

5. Imbiko Nezwelo     
                                       
5.1.  IKhabinethi ihlanganyela noMengameli uZuma ekudluliseni amezwi wokutjhiriya emndenini weJaji u-Essa Moosa, obekasibaneko sehlelo lezomthetho, osebenzele iSewula Afrika kuhle okubabazekako ngaphambi kobana athathe umhlalaphasi; uthethe umhlalaphasi aliJaji leKhotho ePhakemeko yeTjingalanga Kapa ngomnyaka wee-2011.

Uzakukhunjulwa ngokuzinikela kwakhe ekuphakamiseni nekuvikeleni amalungelo wobuntu, nekuzinikeleni kwakhe ekusebenzeleni ukusebenza nokusetjenziswa komthetho ngaphandle kokuzicabangela yena yedwa. Ngaphambi kobana abe seBandleni lamaJaji, u-Moosa wayeligcwetha lamalungelo wobuntu, kanti-ke wayedosa phambili ekulwiseni umbuso webandlululo ngomukghwa wawo wokuvalela abantu ngaphandle kokubagweba. 

Ngaphandle kwalokho, ube hlangana namalunga asungula iHlangano yamaGcwetha weNtando yeNengi (i-National Association of Democratic Lawyers). 
                                                                                                                                            
5.2. UMengameli uZuma umemezele ukuthi uzakubekwa ngeNdlela eKhethekileko ekuBekwa ngayo iimPhatimandla esiFundeni uNomzana Collen Monde Mkunqwana, owalwa emzabalazweni wekululeko yeSewula Afrika, nowakhe wadosa eJele ye-Robben Island, obhubhe ngeveke ephelileko mhlana ama-21 kuMhlolanja wee-2017.

UNomzana Mkunqwana usizukulwani sikaNomzana Makhanda Nxele, ijoni elalidosa phambili epini ekwasahlelwa ngayo amaNgisi eRhini; nje uMasipaladi weRhini selathiywe ngoMakana.              
                                                                                    
Imininingwana yomngcwabo isezakumenyezelwa nguRhulumende wesiFunda sePumalanga Kapa.

5.3. IKhabinethi iwulilela imbiko nomndeni ka-Mirriam Tladi, umma weSewula Afrika, obekamdosiphambili kezokutlolwa kweencwadi nowaba ngumma wokuthoma ukutlola amanoveli. UMma uTladi, owakhe wathokozwa ngoNongorwana IKhamanga ngomsebenzakhe wokutlola, wafahla imikhawulo yokufunda ngitjho nanyana waye ayalelwe ngemithetho yebandlululo ukuthi ayokufunda eYunivesithi ye-Witwatersrand ngoba amumuntu onzima.                                 
                                                                                                                            
5.4. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli uZuma ekuyilileleni imbiko imindeni emithathu yamalunga weButho lezokuVikela leManzini kunye neenseebenzi zekontrtaga ezintathu zomNyango wezemiSebenzi yomPhakathi ezibhubhele emsebenzini ngaphakathi kwepetsi yeswiriji eZikweni lamaJoni weManzini eThekwini. 

Amajoni amathathu abhubhileko la bekalinga ukuhlenga iinsebenzi zomNyango wezemiSebenzi yomPhakathi ebezidosa kabudisi, zisesimukwini bezitsirimezeka ngemgodini.       
                                                                                                                                                      
5.5. IKhabinethi iyililela imbiko imindeni yabantu abalikhomba ababhubhele engozini yokutjhayisana kweenkoloyi zilakanyane endleleni i-R34 phakathi kwe-Vryheid ne-Dundee, KwaZulu-Natal lokhuya nakutjhayisana itrogo neenkoloyi ezincani ezimbili.                                                                                                                                                          

5.6.  Imikhumbulo nemithandazo yelizwe inomndeni ka-Richard Thole, omntwana ekuzwakala ukuthi ngoMgqibelo uwele esibhobozweni semayini engasasebenziko ese-Boksburg.   IKhabinethi ithokoza isiqhema sabahlengi esenza yoke imizamo ukuthi u-Richard atholakale abuyiselwe kunina.                                                                                                                                                            

5.7. IKhabinethi ithumele amezwi wokutjhiriya emndenini nebanganini abalahlekelwe ziinini nabangani nakusahlele iinkhukhula eTlhagwini Tjingalanga, esiphandeni se-Rustenburg.                                                                 

6. Amezwi Wokuthokozisa                 
                      
6.1. IKhabinethi ithokozisa uMzenda u-Xawier Carrim   ngokuthatha kwakhe isikhundla esitjha sokuba nguSihlalo weHlangano yezokuRhwebelana kwePhasiloke (i-WTO), ukusukela mhlana ama-28 kuMhlolanja wee-2017. Kungekokuthoma ukuthi umSewula Afrika akhethelwe lesisikhundla, kanti-ke kungekwesine ukuthi lesisikhundla siphathwe mumuntu ovela e-Afrika.      
                                                                                                                   
6.2. IKhabinethi ithokozisa iHlangano yaboFlayi (i-Airport Company South Africa) ngokufunyana kwayo isikhundla sokuba hlangana netjhumi leenkhampani eziphambili ezilawula amadoyelo waboflayi abamba isikhathi ephasini zombelele, ngokombiko we-OAG Aviation Worldwide.  

Idoyelo laboflayi i-OR Tambo libe sesikhundleni sobunane ekorweni yamadoyelo waboflayi amakhulu, iDoyelo laboFlayi i-Cape Town International laba ngelesithandathu emadoyelweni waboflayi aphakathi naphakathi, kwase kuthi i-King Shaka International Airport yona yaba ngeyetjhumi ekorweni yamadoyelo waboflayi amancani.                                                                                                                                                                       

6.3. IKhabinethi ithokozisa i-Mamelodi Sundowns ngokuthumba kwayo uNongorwana we-Confederation of African Football (i-CAF). I-Mamelodi Sundowns izitjengisile ukuthi isiqhema sebholo erarhwako esiphambili kinazo zoke emazweni we-Afrika, ngemva kokubetha kwayo i-TP Mazembe 1-0. 

Sinethemba lokuthi lokhu kuphumelela kwe-Sundowns kuzakwenza litho likhulu ekukhuthazeni ezinye iinqhema ukuthi zilandele eenyaweni ze i-Mamelodi Sundowns.  
                                                                                                                                 
7. Ukuqatjhwa                                                       
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
                                                                                                                                                                         
7.1. UMm. uZanele Monnakgotla oqatjhelwe ukuba liLunga elingakaPhathi eBhodini eLinganisa iZinga leKhwalithi (i-SABS).                                                                  
7.2. AbaNqophisi abangakaPhathi kwa-South African Special Risk Insurance Association, ekuyihlangano yombuso (i-SOC) Limited:                                                                                               
a) UMm. uTando Mbatsha (obuyiselwe esikhundleni sakhe);  kunye no 
b) Mm. Tshwarelo Moutlane   (obuyiselwe esikhundleni sakhe)                               
7.3.  AbaNqophisi abangakaPhathi eBhodini yeBhanga yezokuThuthukiswa kweNarha nezokuLima:                                                                                                                        
a) UMm. uDumo Motau (obuyiselwe esikhudleni sakhe);
b) UMm. uThembekile Thelma Ngcobo (obuyiselwe esikhundleni sakhe); kunye no-
c) Mm.  uGugu Mtetwa.
7.4. UNom. TS Mokoena okhethelwe ukuba mNqophisi Zombelele womNyango wezeNjiwa.

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Donald Liphoko
Inomboro kafunjathwako: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore