IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Somhla Wo-1 Newe-2 KuSinyikhaba Wee-2016

1.  Ukuphunyeleliswa Kwamahlelo KaRhulumende Aqakathekileko
                                                                                                                                                                                                   
1.1. IKhabinethi ithokozisa uNgqongqotjhe wezeeMali u-Pravin Gordhan nesiqhema seZiko leeMali zeNarha ngokwethula kwakhe isabelo seemali esinzinzileko nesiqalisiswe besahlelisiswa.

IsiTatimende somThethokambiso weSabelo seeMali sokuKhibelela (i-MTBPS), sivulela iinhlangano zomphakathi, iinhlangano zeensebenzi kunye namabhizinisi ithuba lokusebenzisana norhulumende kobanyana kuzokuphunyeleliswa iminqopho yezomnotho welizwe lekhethu.      

IKhabinethi iyawasekela amagadango amenyezelwe ku-MTBPS azakuba yikombandlela yomnotho ngaleziinkhathi zomnotho obogabogako, aphumelelise nokuhluma komnotho okuqalelela umuntu bekusetjenziswe nemithombo yamandla yembusweni ngendlela ehle nelungileko.   
   
1.2. IKhabinethi ithokoza ababhadeli bomthelo abangaphezulu kweengidi ezi-4.5 ababuyisele amaforomu womthelo ngesiKhathi somThelo somNyaka wee-2016, kanti godu ikhumbuza boke abanye ababhadeli bomthelo abangakabukuwabuyisela amaforomabo womthelo ukuthi basize bawabuyisele njengoba litjhidela msinyana nje ilanga lokugcina lokubuyisela amaforomu womthelo mhlana ama-25 kuSinyikhaba wee-2016.      
                                                               
Ababhadeli bomthelo abathembekileko basiza umbuso ukuthi ukghone ukwenza ngcono ipilo yeengidigidi zamaSewula Afrika, ngoba ukuthembeka kwabo kunikela urhulumende amandla wokuphumelelisa izenzelwa ekufanele zenzelwe izakhamuzi, kusizwe nomphakathi woke eendaweni ngeendawo.     
                                                                                                                                              
IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuthi ahlanganyele nayo emizamenayo yokuhlumisa umnotho ngokuvula imisebenzi emitjha, nangokuzijayeza umukghwa wokulonda imali. Ukusebenzisana kungenza isiqiniseko sokobana umnotho wekhethu uhluma ngamandla.       
                                                                                                                                                     
IKhabinethi isekela isibawo sokuthi kuphenywe msinyana ngezwangobatjho yokuragelelwa kweensebenzi zeZiko eliButhelela umThelo weliZweloke (i-SARS). Izenzo ezifana nalezi zinomphumela oqeda ithemba ehlelweni lethu lokuqina kwesandla somthetho, nje-ke kufanele bona zikhalinywe msinya. 
                                                                                                                                                       
1.3. Ukusekela ngeemali ifundo ephakemeko solo kusese liqalontanzi likarhulumende, nje-ke imali emabhiliyoni ali-R17 ekungezelelwe ngayo imali yokufunda emayunivesithi eminyakeni emithathu ezako le izakusiza ukuphungula umthwalo ebafundini abayidingileko imali yokufunda nebafundini abasesithubeni (i-missing middle).

Imali izakubuye godu iqinisekise nokuthi bayanda abafundi abakghona ukuthola ifundo ephakemeko, njengoba phela emalini le, emabhiliyoni ali-R9.2 yayo izokufakwa esiKhwameni seliZweloke seSizo leeMali kubaFundi (i-NSFAS).        
                                                                                                                                                     
Liyathokozelwa lelisekelo leemali elinje, kodwana-ke nokho iqalontanzi lagadesi kubuyela ekufundeni nekufundiseni.  IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuthi asekele yoke imizamo yokuhlenga lomnyaka weemfundo wee-2016. Nje sikhathi sokuthi kuqedwe koke ukutjhagala, kubuyelwe ematlasini, kuqedelelwe ihlelo lokufunda nokufundisa ebelisasele, ngaphandle kokuriyada ukuya phambili godu.     
                                                                                                                                                      
URhulumende ukholwa ukuthi ukukhulumisana nabafundi ngeenlilo zabo kungenziwa ukube ngahlanye kuyafundwa nokho. Nanje sisafakaza ukuthi iye khona kuliqiniso ukuthi abafundi banalo ilungelo lokutjhagala, kodwana nanyana kunjalo, ilungelo labo lokutjhagala kufanele bona balenze ngokuhlonipha umthetho, nangendlela engeze yephule amalungelo wabanye.                                                                                                                                                                      
                                                                                                                                                          
Imizamo karhulumende yokuvula ikundla yefundo ephakemeko bona ifikelelwe ngibo boke abafundi ifakazelwa mbiko weZiko leemBalobalo leSewula Afrika omumethe zeeMali zamaZiko weFundo ePhakameko womNyaka wee-2015.

Umbiko lo utjengisa ukuthi bande ngama-32.5% abafundi abazitlolisele ukuyokufunda emaZikweni weFundo ePhakemeko ukusukela ngomnyaka wee-2006 ukuyokufika emnyakeni wee-2015. Ukudlula lapho, iimbonelelo zikarhulumende welizwe loke eFundweni ePhakemeko zikhuphuke nge-144% ngesikhathi esilitjhumi leminyaka ukusukela ngomnyaka wee-2006 ukuyokufika kewee-2015. 
 
Imali yeembonelelo zikarhulumende nemali yokufunda yona mithombo emikhulu yengeniso yamayunivesithi; kilemali, imali ema-43% yengeniso yemayunivesithi ngevela kurhulumende, bese kuthi imali yokufunda yona iba ma-34%. 

Lokhu-ke kutjengisa ukuncama kwakarhulumende ngeendaba zefundo, bekufakazela nesibawo sethu sokuthi labo abakghonako abazibhadelele iimfundo zabantwana babo emazikweni aphakemeko, bekuveza nokuthi iimali zokufunda zisese yingcenye eqakatheke khulu yeemali zokusekela ifundo nasele ziphelele zoke.           
                                                                                                
Iyabonakala nendima esele yenziwe siQhema saboNgqongqotjhe esiThunywe nguNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko nokuBandula, u-Blade Nzimande, ukuthi sitlame ihlelo leemali ekuzakusekelwa ngalo abafundi abaDingileko kunye nalabo abasesiThubeni.

Umtlamo osasetjenzwako wesihloko esithi:  Ikusasa Student Financial Aid Programme (ISFAP), kukhe kwakhulunyisanwa ngawo, kwenziwa iimphakamiso eziimbadlwana zemibono zabe zamukelwa, kwavunyelwanwa nabo boke abahlanganyeli ngesijamiso sangomuso esizakuphatha i-ISFAP.

I-KSFAP yenza iimphakamiso, njenganje ekusabonisanwa ngazo kobanyana zizokuthoma ukusetjenziswa. Lelihlelo leemali eliphakanyiswako ekukhulunywa ngalo embikweni, lizakwenza litho likhulu ekurarululeni imiraro yokutlhoga iimali kwabafundi abadingileko nabasesithubeni, kodwana hayi lokho kwaphela, kodwana   lizakusiza nakeminye imiraro iSewula Afrika eqalene nayo, hlangana nayo ekubalwa nanasi elandelako: 

  • Ukuphungulwa kwenani eliphezulu labafundi  abalisa isikolo ngaphambi kwesikhathi bangakaqedi ngenca yokutlhoga imali yokuqedelela ifundwabo emazikweni wefundo ephakemeko nemazikweni wokufundela umsebenzi;                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                          
  • Ukuvulela abafundi esele bazitholile iziqu zabo, ebebafundiswa ngokulekelelwa ngeemali zokufunda, amathuba angcono wokuthola umsebenzi;                                    
  • Ukwenza ngcono  ubujamo bamakghonofundwa welizwe leSewula Afrika;                      
  • Ukwenza ngcono ukusebenzisana hlangana kwakarhulumende, ikoro yangeqadi kunye namaziko wefundo ephakemeko ekusekeleni abafundi abanganamali kunye nabafundi abasesithubeni.                                                     

Umtlamo we-ISFAP usiza abafundi abatlhagako nabasesithubeni ukuthi bakghone ukubhadalela iimfundo zabo ngokupheleleko. Nanyana iphakamisa ukuthi abafundi abatlhagako basizwe ngokupheleleko ngeemali zokufunda ngokubapha imifundalize neembonelelo, kodwana ngahlanye iphakamisa nokuthi kancani kancani iphungulwe imifundalize neembonelelo ezinikelwa abafundi abasesithubeni, lokhuya umuzi ngamunye nawuthoma   ukwandelwa lingeniso; i-ISFAP ibe iveza nendlela etjengisa ukuthi lokhu kungenziwa njani ngokubuthelela iimali embusweni nekorweni yangeqadi.             
                                                                                                                                                    
1.4. Ukusikimisa kukaNgqongqotjhe wezeVakatjho u-Derek Hanekom ubuKhuliselo bamaBhizinisi wezeVakatjhobukelo e-Pilanesberg eseTlhagwini Tjingalanga, kuzakwakha indlela yokuqalelelwa ngezomnotho ngamabhizinisi wezevakatjhobukelo aphumelelako. Lokhu-ke kuphakamisa isandla esifakwa yikoro yezevakatjhobukelo ekwakhiweni komnotho oqalelela woke umuntu. 
                                                                                                                                                          
Ubukhululiselo bokulingelela buzakuqothela ama-50 wama-SMME esiYingini se-Bojanala, kanti-ke buzakusekela amabhizinisi la isikhathi esiminyaka emithathu, abe azijamele. UBukhuliselo bamaBhizinisi wezeVakatjhobukelo busekela amabhizinisi wezevakatjhobukelo.             
                                                                                                                                                      
1.5. Ukusikinyiswa kweZiko leemBaseli i-Ngwaabe Integrated Energy Centre mhlana li-4 kuSinyikhaba emnyakeni wee-2016, okwenziwe mNyango wezaMandla ngokusebenzisana nabahlanganyeli bendima eqakathekileko, kuyingcenye yehlelo lokwakha amaZiko weemBaseli aHlangeneko eendaweni ezidosa emhlweni.

Lendawo ezakuphatha koke okuphathelene neembaseli ivula indlela yokutholela imizi edosa emhlweni imithombo yeembaseli ephephileko netjhiphileko. Ibuye godu ikhuthaze nekoro yama-SMME, ikhulise namathuba wemisebenzi ngamabhizinisi aphathelene neembaseli.                                                                                                                                                                         

1.6. IKhonferensi nomBukiso weWindaba ozokubanjelwa e-Cape Town International Convention Centre mhlana ama-2 ukuya nakama-4 kuSinyikhaba 2016 ngaphasi kommongondaba othi: “Sisebenzela Ukuthola Iimbaseli eziVuseleleka ngokuPheleleko”, nayo iyayiqinisa imizamo karhulumende yokuthola iimbaseli ezivuselelekako.

Ibuthelela ihlanganise abahlanganyeli abasebenza ngeembaseli eziphehlwa ngommoya elizwenikazi le-Afrika kunye neSewula Afrika ngokwayo. Ngaphezu kwalokho, umHlangano weHlandla le-11 wee-2016 obanjwa qobe mNyaka ngezokuSebenzisa kuhle iimBaseli ukusukela mhlana abu-8 ukuyokufika mhlana ali-9 kuSinyikhaba wee-2016 e-Emperors Palace eseJwanisbhege uzakukhlumisana ubonisane ngemihlobohlobo ngamakoro ngamakoro weembaseli.   

Hlangana namanye amakoro ekuzabe kubonisanwa ngawo, kubalwa zobunjiniyera beembaseli, zokwenza ubungcono ekusebenzeni, ukulawulwa kweendawo nemakho, iimbaseli ezivuselelekako neminye imihlobo yeembaseli, ukusebenzisana ngokuveza iimbaseli, ukuphehlwa kweembaseli, imisebenzi yeembaseli kunye nokubambelela kweembaseli.    
                                                                         
1.7. Namhlanje uMengameli u-Jacob Zuma uzokuhlanganyela ukuba ngusihlalo emCimbini wokuSungula iKomitjhini yamaZwe amaBili (hlangana kweSewula Afrika ne-Zimbabwe) noMengameli we-Zimbabwe u-Robert Mugabe. 

Owona mnqopho waleKomitjhini kuqinisa ubudlelwano nokusebenzisana hlangana kwamazwe amabili la, nokuqinisa bekuthuthukiswe amandla akhona wokusebenzisana ngobuduze kezerhwebo, zamasiso, zeemayini, zamanzi, zeembaseli, zokuthuthukiswa komthangalasisekelo, zokuthutha kunye nezeLwazithintano (i-ICT), hlangana nokhunye.   
                                                                                                                                                     
Bekube khathesi, amazwe amabili la selatlikitle iimVumelwano zokuSebenzisana ezingaphezulu kwama-38, eziphathelene namakoro amanengi, hlangana nawo ekubalwa zokurhwebelana nokusiselana, iindaba zokuthutha kwezakhamuzi elizweni lekhabo ziyokwakha kelinye ilizwe kunye neendaba zobuzenda, zokuvikela, zokulima, zebhoduluko, zeembaseli, zepilo kunye nezobukghwari namasiko. 
                                                                                                                                                                                  
1.8 Ukusingatha ngepumelelo komNyango wezeTjhebiswano nokuSebenza kwamaZwe ngamaZwe ne-Proudly South Africa mhlana ama-29 kuSewula wee-2016 e-Union Buildings esePitori komBukiso wobuZenda waQobe mNyaka kuyikundla eqakathekileko yokufundisa umphakathi ngezobuzenda nangeminqopho yeSewula Afrika ngomthethokambiso wayo wezamazwe wangaphandle.

Umcimbi lo ubuthelele wahlanganisa abazenda kunye neenhlangano zamazwe ngamazwe ezivunyelweko eSewula Afrika ukuthi zitjengise zibe zikhuthaze ubuzenda kezamasiko nezobukghwari, ngokusebenzisa ikoro eveza ubukghwari bomuntu bezandla, nangobugagu bokuvuma nebokupheka nokwenza ukugoma, ephasini zombelele.

Angaphezulu kwama-60 ama-ofisi wabazenda namabhizinisi wangeqadi ambalwa atjengise bekabukisa ngepahlawo nangamathubawo nonyaka.     
                                                                                                                                                                                                     
2. IinQunto ZeKhabinethi Eziqakathekileko                          
                                                                                                                                        
2.1. UmHlangano oKhethekileko weKhabinethi obanjwe mhlana lili-1 kuSinyikhaba wee-2016 unikelwe imibiko yendima ngomsebenzi weKomidi eHlanganyelwe boNgqongqotjhe ngokuTjhugululwa kweenKhamphani zomBuso (ama-SOC), uSihlalo wawo ebekuliSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa.    
                                                                                                                                                                         
Lokhu-ke kusukela ekuphunyelelisweni kweemphakamiso zeKomitjhini kaMengameli yomnyaa wee-2010 yezokuBuyekezwa kwama-SOC, ezivunyelwe zaphasiswa yiKhabinethi.   
                                                                                                                                                   
IKhabinethi iyabuyelela ithi zoke iinjamiso zombuso kufuze zisebenze kuhle, kuthi ukusebenza kwazo kuzuzise nangemali.  Kuthethwe iinqunto zaba mlandelande ukulandelela umnqopho oyisika yomthethokambiso wokuqinisa ama-SOC kobanyana azokwazi ukuphumelelisa iminqopho yawo yetuthuko.                                                                                                                                   

  • IKhabinethi ivumele isaKhelelo seKoro yangeQadi sokuFaka iSandla emSebenzini wokuphumelelisa umthangalasisekelo, esizakuba yikombandlela yokusebenzisana hlangana kwama-SOC nekoro yangeqadi.                                                                                                                                               
  • IKhabinethi yamukele ikombandlela ezakulawula imirholo nehlohlomezelo yabanqophisi beenkhamphani eziphethwe mbuso (ama-SOEs).                                                                                                                                                                 
  • IKhabinethi ivumele ikombandlela ezakulawula ukuqatjhwa kwamabhodi neemphathimandla zeenkhulu eziphetheko, la umNyango wezeenSebenzi zikaRhulumende nokuPhatha  uzakuthwala khona umsebenzi wokuba mbonisi
  • Umtlamo wokuthoma omutjha womthethokambiso wabahlanganyeli bakarhulumende   uphakanyiselwe ukuthi khekubonisanwe ngawo ukuya phambili. Lokhu-ke kuzakugcina ngokuthi kubethwe umthetho ozakwengamela ama-SOC.                                                                                                                                                          
  • IZiko leeMali zeNarha litlame isiphakamiso sokuthola imisebenzi yetuthuko ekufuze yenziwe mabhizinisi wombuso, ngokunjalo libe libeke neendleko zakhona; ukuthonywa ukusetjenziswa kwalendlela kuzakusiza ukuhlela ngobutjha imisebenzi yama-SOC yokwenza imali nengasiyo yokwenza imali.                                

Lokhu-ke kubeka ama-SOC ebujameni obungcono bokufaka isandla ekuphunyelelisweni komTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP):  ukwakhiwa komthangalasisekelo, ukuhlunyiswa komnotho, ukukhuliswa kwamabubulo,  ukulekelela ngokwakha amakghonofundwa wezinga eliphezulu, ukuvulwa kwamathuba wemisebenzi kunye nokuphumelelisa eminye iminqopho yamatjhuguluko.           
                                                                                                                                               
2.2.  IKhabinethi ivumele ukuthi iHlelo leemBaseli eliLungelelweko (i-IEP) limenyezelwe emphakathini kobanyana umphakathi uzokubonisana ngalo, ngaleyindlela abahlanganyeli nezinye iinqhema ezinekareko nerhuluphelo zikwazi ukuthola ithuba lokubonisana ngalo ihlelweli. I-IEP ingaphakathi komThetho wee-2008 wezeemBaseli zeliZwe (umThetho Nomboro 34 wee-2008). 

Inqophe ukulawula okukhomba indlela yamasiso womthangalasisekelo wangomuso nokuthuthukisa umthethokambiso ozakwakha ingomuso lezeembaseli eSewula Afrika.  
                                                                                               
Kuyafuneka ukuthi kusetjenzwe ngokuhlela nakusetjenzwa ngeendaba zokululungelelwa kweembaseli, kobanyana kuzokuqinisekiseka ukuthi iindingo zemisebenzi yeembaseli yakhathesi neyangomuso ziphunyeleliswa ngendlela ehle khulu  nezakubuyisela umphakathi, ukube ngakelinye ihlangothi kulawuleka iindleko zomnotho, kurarululwe nemiraro yelizwe loke, njengokurarha ubuchaka nje nokuvula  imisebenzi, kuphungulwe namaqaphazela amambi phezu kwebhoduluko.    
                                                                                                                                                                     
I-IEP iza nenembombono yesikhathi eside yokuthi iSewula Afrika ingazisebenzisa njani iimbaseli ngokupheleleko njengendlela yokuhlala ikghona ukuphalisana namanye amazwe, lokho ngokwakho okufuna nokuthi kutjhugulukwe eendleleni ezihlukahlukileko zokusetjenziswa kwemithombo yeembaseli.      
                                                                                                                                                          
2.3.  IKhabinethi isitjhugululile isiqunto sayo samhlana ali-10 kuMgwengweni wee-2015 sokukhetha i-South African Energy Corporation njengesiJamiso seHlelo lenyukliya, i-Nuclear New Build Programme. Isiquntwesi ngesikhatheso sasivumela u-Eskom ukuthi aqalane namaphrojekthi i-Medupi, iKusile neNgula kunye nemiraro yeembaseli namkha yegezi ilizwe leSewula Afrika ebeliqalene nayo ngesikhatheso.     
                                                                                                                                                         
IKhabinethi ikhethe u-Eskom njengeHlangano eMnikazi noMtholeli wamaPhawa weNyukliya, ngokukhambisana nomThethokambiso weemBaseli zeNyukliya, wango-2008.

U-Eskom uneminyaka engaphezulu kwama-30 asebenza ngokuphepha ePhawa yeNyukliyar e-Koeberg, ebuye ibe kuphela kwePhawa yeNyukliya e-Afrika, kanti-ke beyisolo itlama iHlelo lokulinganisa uMonakalo owenziwa maphawa weNyukliya eBhodulukweni, ibe ihlanganisa nemibiko yokuphepha kilamaphawa anje, solo kwangomnyaka wee-2007.

IKhabinethi ibuye yavumela iHlangano yezeNyukliya eSewula Afrika, i-South African Nuclear Energy Corporation njengeHlangano eMnikazi noMtholeli wamaPhawa weNyukliya, umZombelezo weemBaseli kunye neZiko leziNto zOke.              
                                                                                                                                      
UmNyango wezaMandla uzakuragela phambili ngokwenza lokho othunywe ukukwenza, ukubeka umthethokambiso nokuba mnyango olungelelanisa  imiSebenzi yokwAkha iHlelo leNyukliya.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                

2.4.  IKhabinethi ibikelwe ngendima yeHlelo eliLungelelweko lemiThombo yaMandla (i-IRP), yabe yavumela nokuthi ukubonisana nomphakathi kwenziwe ngomfanekiselo osilinganiselo.     
                                                                                                                                                
Solo kuvulwe i-IRP 2010-30, sekunengana esele kwenzekile okucaphazele ikoro yeembaseli. Ihlelo lokubika nelokuletha imininingwana yamva–le ye-IRP lilinganisa belinzinzise iminqopho embadlwana ngomnqopho wokuqinisekisa ukuthi iyatholakala igezi, kobanyana kuzokwenza ukuthi iindleko zegezi zizokuba phasi, kukhuthazwe ukuvulwa kwemisebenzi nokusetjenziswa kwepahla yekhethu, kuphungulwe namacaphazela acaphazela ibhoduluko, kuphungulwe ukusetjenziswa kwamanzi kunye nokwenza ukuthi ihlukahluke imithombo esabalalisa igezi.                  
                                                                                                   
Sesiphethiwe isigaba sokuthoma esilinganisa ibanga esele likhanjiwe, esikubuthelela kuhlanganiswe iinlinganiselo ezizakusetjenziswa ku-IRP, kusalindelwe nje ukuthi khekubonisanwe nomphakathi ntanzi, kwaphela. Isigaba sesibili esilinganisa ibanga ngesimalungana nehlelo leendleko; naso sesiqediwe.  Isigaba sesithathu, esicozulula ubujamo bezinto, sesithomile, kusalindelwe ukuthi siphele.  Isigaba sesine sokulinganisa ibanga ngesokutjhugululwa komthethokambiso.                                                                                                                                                             

2.5. IKhabinethi ibikelwe ngokwenzekako emikhulumisanweni yeHlangano yokuRhwebelana kwamaZwe (i-WTO),  yabe yavuma ukuthi kunesidingo sokuthi kuqalelelwe iindaba zetuthuko ngemva kwesiVumelwano sehlelo lomsebenzi se-Nairobi malungana namalungiselelo weKhonferensi yeHlandla le-11 yaboNgqongqotjhe be-WTO ( I-MC11)    ekufuze ibanjelwe e-Argentina mhlana ali-17 kuNobayeni wee-2017.            
                                                                                                                                       
Lokhu-ke kukhambisana neminqopho yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) lokutlanywa kwemithethokambiso ephendula ubujamo bezinto ebhodulukweni lephais loke elitjhugulukatjhugulukako.     
                                                                                                                               
2.6. IKhabinethi ibikelwe ngeenqunto ezithethwe mhlangano womKhandlu kaMengameli wezokuLungelelanisa, umhlangano ebewubanjwe mhlana ali-11 kuNtaka wee-2016. UmKhandlu lo usiJamiso sezomThetho esasungulwa ngokomThetho wezeTjhebiswano laboRhulumende, womNyaka wee-2005 (umThetho Nomboro 13 wee-2005), wona ohlanganisa imikhakha emithathu karhulumende ndawonye ngeendaba ezikhambisanako neziphathelene nelizwe loke, ngomnqopho wokuqinisa ukubusa ngokuhlanganyela.             
                                                                                                                                               
Iindaba ekukhulunyisenwe ngazo kiloyo umhlangano, hlangana nazo kubalwa nalezi ezilandelako: Ukuphunyeleliswa kweHlelo lokuBuyela emiRajini, umbiko wendima ngokusungulwa kwabomasipaladi abatjha; ukuthi urhulumende uthini, uthatha amagadango maphi ngomraro wesomiso nangokutlhayela kwamanzi; nokubuyekezwa kwemiThetho yomnyaka wee-2014 eLawula ukuThuthela kwamaPhandle lapha eSewula Afrika.                   
                                                                                                                                                           
2.7. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komTlamo wesiLingelelo somTlamo womThetho ngeeNdaba zeenCimamlilo, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. Umtlamo lo ukhuluma ngeemphakamiso eziqakathekileko  zomthethokambiso nangezinye iindlela ezisisekelo sokubuyekezwa komthetho  ozakungena endaweni yomThetho weenCimamlilo womNyaka we-1987 (umthetho Nomboro 99 we-1987 ) ongasaSebenziko.            
                                                                                                                                               
Lokhu-ke kuphekelelana neHlelo lokuBuyela emiRajini, ngokubeka isibopho sokuthi iincimamlilo zinande zikhulumisana zibonisana nomphakathi eziwusebenzelako, kobanyana zizokuphungula ingozi yomlilo beziqinisekise nokuthi zinamaqhinga aneleko nafaneleko wokusikimela ubujamo obumbi ngesikhathi esifaneleko, nakufumaniseka ukuthi kukhona lapho kutjha khona namkha nakube kunomunye umonakalo okhambisana naloyo.     
                                                                                                                                                      
UmTlamo womThetho lo unzinzisa iincimamlilo ngobutjha ebujameni obunengozi yomlilo ekufuze ubhulwe namkha ucinywe.  Lokhu-ke kufaka isandla ekulawulweni kweencimamlilo, ngokwenza ukuphepha ngezomlilo iqalontanzi lokuvikela nokuphephisa, khulu khulu ukuphungula iingozi zomlilo emphakathini,        okuzakwenza ukuthi umphakathi uphephe ngcono, njengoba kusitjho i-NDP.                                                                                                                                                                

3. ImiThethomlingwa  
    
                                                             
3.1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa phambi kwePalamende komThethomlingwa wee-2016 wesiKhwama seeNgozi zeNdlela.  UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho wesiKhwama seeNdlela womNyaka we-1996 (uMthetho Nomboro 56 we-1996) wona oqalelela ukuliliswa kwabantu abalahlekelwe namkha abonakalelwe ngokungakafaneli ngenca yengozi yendlela.                 
                                                                                                                                                  
UmThethomlingwa lo ukhambisana ne-NDP nanoMphumela we-13 wona oqalelela ukuphepha komuntu woke emphakathini nehlelo lokuphepha emphakathini ngokuqinisekisa ukuthi abantu benzelwa msinyana nangepumelelo umsebenzi ekufanele benzelwe wona, babe bafumane isizo lokwelatjhwa kusese nesikhathi, ngaleyindlela bakwazi ukwelulama msinyana babe babuyele nemsebenzini msinyana ngokungakghonakalako, kusizwe nalabo abanganamtjhapho ekwenzekeni kwengozi yendlela leyo, ngaleyindlela kuphungulwe umthwalo weemali kilabo abadimeke amathuba namkha kilabo abasebujameni obumbi.                                                                                                                                                                 

4. Iminyanya Ezako          
                                                        
4.1. AmaLunga wesiGungu sikaRhulumende kiyo yomithathu imikhakha kaRhulumende azakubonisana namaSewula Afrika kilo loke ilizwe ngeVeke yeMbizo yeliZweloke ukusukela mhlana ali-7 ukuyokufika nakali-11 kuSinyikhaba wee-2016, ngaphasi kommongondaba othi “Sisoke Siragela iSewula Afrika Phambili: “Lingomuso Lethu – Liphumelelise.”

IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukuthi abe nakwenzako kilemicimbi, abe akhulumisane neenkhulu zawo zepolitiki, njengoba phela ukuba sisakhamuzi esinelwazi nesimajadu ngokungena eendabeni zelizwe kuyinto eqakatheke kangaka nje kuNembombono yee-2030 esekelwe yi-NDP. IHlelo leVeke yeMbizo lizakutholakala ku:www.gov.za        
                                                                                                                                                   
4.2. ISewula Afrika ihlonipha iNyanga YokuPhandlulula NgamaLungelo WabaKhubazekileko, ngaphasi kommongondaba othi “Abantu abakhubazekileko – babafaki besandla abalinganako ekwakhiweni kwengomuso elisimeleleko” ukusukela mhlana ama-3 kuNobayeni wee-2016.          
                                                                                                                                                          
Ihlelweli, elizokudosa inyanga yoke, lizokusetjenziselwa ukukhwezelela umphakathi nabathathi beenqunto ukuthi bathwale emahlombe wabo isibopho sokuqinisekisa ukuthi abantu abakhubazekileko banamalungelo alinganako nafanako wokuthola ekufuze bakuthole. 

Amahlelo walelijima azakubuye aphakamise nokuphandlululwa komphakathi ngokuba nesandla nokuhlanganyela kwabantu abakhubazekileko ekwakhiweni komphakathi osimeleleko nolungelelene kuhle. Nemininingwana ngelwazi ngamalungelo wabantu abakhubazekileko nayo izakutholakala kobanyana kuzokusekeleka lelijima lokuhlonyiswa kwabo ngamandla.                  
                                                                                                                                                
IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi aphakamise amalungelo nezinga lepilo yabantu abakhubazekileko, ngokukhambisana nokuzibophelela kwethu ku-NDP, kobanyana kuzokwanda ukuvuleka kwamathuba wokuthola izenzelwa, khulu khulu ifundo yezinga elihle kunye nokuqatjhwa kwabantu abakhubazekileko.     
                                                                                                                                               
4.3. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi asekele iJima lamaLanga ali-16 wokuLwa neNturhu Phezu kwabaNtu abaSikazi nabaNtwana.  ISewula Afrika yathoma ijimeli ngomnyaka we-1998, njengelinye lamagadango wokwakha umphakathi ongananturhu.      
                                                                                                                                                 
IJima lamaLanga ali-16 lijima lamazwe ngamazwe elibanjwa qobe mnyaka ukusukela mhlana wama-25 kuSinyikhaba ukuyokufika nakali-10 kuNobayeni. Ijimeli linqophe ukuphandlulula amaSewula Afrika ngomphumela omumbi wenturhu phezu kwabantu abasikazi nabantwana. Godu ijimeli likhuthaza boke abantu ukuthi balwe ngomnqopho wokucitha izenzo nemikghwa enenturhu phezu kwabantu abasikazi nabantwana.         
                                                                                                                                                         
4.4. IKhabinethi ivumile ukuthi umsebenzi wokubamba imikhulumiswano iSewula Afrika  ethunywe wona ungasebenza njengesisekelo sokungena eKhonferensini yeHlandla lama-22 yeenQhema ngaPhasi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngezamaTjhuguluko weTlayimethi  (i-COP22), neHlandla le-12 leKhonferensi yeenQhema esebenza njengomHlangano weenQhema zesiVumelwano se-Kyoto (i-CMP12),  ezokubanjwa ukusukela mhla ali-7 ukuyokufika nakali-18 kuSinyikhaba wee-2016 e-Bab Ighli, e-Marrakech, ese-Morocco.           
                                                                                                                                                   
Ubujamo bokubamba imikhulumiswano bukhambisana ne-NDP, yona ekhwezelela ikhuthaze ukusimelela kwebhoduluko kunye nomThethosisekelo, wona othi ibhoduluko lethu kufuze bona lilondelwe esikhathini sanje nesesizukulwani sangomuso.                                                                                                                                                                          

5.  UbuJamo BeKhabinethi Ngeendaba EziQakathekileko Esikhathini Sanje           
                                                                                                                                      
5.1. Isiqunto seBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA) sokucima amacala ebekummangalelwe ngawo uNgqongqotjhe wezeeMali u-Pravin Gordhan siyifikisa esiphethweni sayo indaba le, besinikela nelizwe ithuba lokusebenzisa yoke imizamo ekhona ukukhuphula nokuhlumisa umnotho, nokwakha ithemba labasisi, nokubalekela ukuthi ilizwe lekhethu lingehliselwa ezingeni lokuthi alisakwazi ukuthunyelwa amasiso ngamanye amazwe wephasi loke.        
                                                                                                                                                      
5.2. IKhabinethi ibikelwe ngegalelo lesomiso nokutlhogeka kwamanzi eSewula Afrika, ngokuqalisisa khulu khulu isifunda se-Gauteng, sona esiphakelwa amanzi liHlelo eliHlanganiselweko lomLambo weLigwa.             
                                                                                                                                     
NgoSewula nangoSinyikhaba wee-2015, izulu eline eSewula Afrika libe lincani ukudlula yoke eminye iminyaka ukusukela solo lagcina ukuna kancani kangako ngomnyaka we-1904 (eminyakeni eli-114 edlulileko); godu ngazo lezonyanga ezimbili zanyakenye iSewula Afrika isahlelwe mtjhiso omkhulu khulu. Lokhu-ke kube nomphumela omumbi khulu phezu komthamo wamanzi ebesinawo elizweni loke, njengoba umthamo wamanzi emadamini amakhulu wekhethu wehle wayokuba ma-48% nje, nakulinganiswa nesikhathi esifanako nanyakenye la umthamo wamanzi wamadamu wawu ma-66.6% khona. Solo izinto zisathiyelele, begodu kungenzeka ukuthi singalindela ukuthatha isikhathi eside sokuvuka sibuyele endimeni ejayelekileko ngemva kwalesisomiso.

Ubuncani bakhona, kungathatha iminyaka emibili ukuya eminyakeni emithathu ukuthi sibone ubungcono obunetlha bokubuya komthamo wamanzi azalise emadamini wekhethu   esithembele kiwo, begodu kungenzeka ukuthi kudose isikhathi eside esingabe sifike eminyakeni emihlanu.  Lokhu-ke kutjho ukuthi isese yide indlela esisazoyikhamba yokubuyela ekuhlumeni ngobutjha.                        
                                                                                                                                
Malungana neHlelo eliHlanganiselweko laManzi loMlambo iLigwa elinamadamu ali-14 aphakela amanzi e-Gauteng, ihlelweli njenganje limumethe umthamo wamanzi oma-49.1% nawulinganiswa newanyakenye owawuma-67.9% ngesikhathi esifanako.

Lelihlelo lamanzi liphakela namanzi ngobunengi emaphawa wa-Eskom aphehla igezi, liphakele ne-SASOL, liphakele nabalimi abasezela ngekasa, liphakele neemayini namabubulo namafemu esiphandeni esingePumalanga yesifunda seMpumalanga, neTlhagwini Tjingalanga, neFreyistata kunye neTlhagwini Kapa; lokhu-ke kutjho ukuthi lelihlelo lomthombo wamanzi weLigwa liphakela ama-45% wamanzi womnotho welizwe lekhethu, londle ama-35% wesitjhaba selizwe leSewula Afrika.                  
                                                                                                                                        
Ama-80% wamanzi avela eMlanjeni iLigwa asetjenziswa emakhaya. Le yiveke yesithathu solo ihlelo lamanzi weLigwa lingaphasi kwama-50%  kilesisomiso esikiso.

Njeganje umthamo wamanzi woMlambo iLigwa uma-26.4%, umthamo weDamu i-Katse ube ma-38.4%, iDamu i-Sterkfontein libe ma-91.5%, iDamu i-Grootdraai lona lijame ema-66.3%. Sekubekwe imibandela yesiqinteliso sama-15% wokusetjenziswa kwamanzi eendaweni zemadorobheni, kwabekwa sama-20% ekusezeleni amasimu ngekasa, njengoba kumenyezelwe eGazedeni yomBuso yamhlana ali-12 kuRhoboyi.  Ikatelelekile imibandela yokuqinteliswa kwamanzi le.    
                                                                                                                                                           
Sekubekwe isiQhema esiThunywe umSebenzi wokuBeka iliHlo ngokuthi isebenza kuhle na imibandela yokuqinteliswa kwamanzi le.

UmKhandlu wezaManzi i-Rand Water wona mthombo omkhulu wamanzi ophethe isifunda se-Gauteng, kanti-ke kuqothelwe ukuthi kuphungulwe amanzi avela ku-Rand Water ngamalitha aziingidi ezima-687 ngelanga. Nje-ke boke abomasipaladi abaphakelwa amanzi yi-Rand Water sebanikelwe isilinganiselo ekufuze basebenze ngaso, malungana nokuphungula amanzi asetjenziswa kilesisiphande.    
                                                                                                                                                                                                                                                                                                                         
Kuhlelwe ukuthi kuthonywe kancani kancani ukuphumelelisa ukuphungula amanzi asetjenziswako; kubekwe ukuthi kuthome kuphungulwe ngama-5%, kuye ngokukhuphuka njalo bekufike ema-15% ngokuvala amavelfu amakhulu. Ukusukela mhlana ama-3 kuSewula sithome ukulinganisa ngomthamo amanzi ekufanele siwasebenzise. 

Kuqakathekile ukuthi boke abasebenzisi bamanzi bayithobele imibandela yamanzi le, ukwenza isiqiniseko sokuthi azokubambelela wona la asese khonyana amanzi njenganje. Isifunda se-Gauteng sivula iZiko eliHlanganyelweko lokuBeka iLihlo nokuqinisekisa ukuthi kulandelwa imibandela yokusebenzisa amanzi ebekiweko. Boke abomasipaladi sebalayelwe ukuthi bavule amaziko wokubeka ilihlo khona nje, babe baqinisekise nokuthi abomasipaladaba bathola iindlela ezingcono zokukhulumisana nokwazisa umphakathi ngendlela efaneleko malungana nalokhu.                                                                                                                                                               

Umthamo wamanzi eDamini iLigwa uzakulondwa usema-25%, kanti-ke lokhu kuzokwenziwa ngokuthi kuvulelwe amanzi weDamu i-Sterkfontein ayokungezelela amanzi weLigwa. Lokhu-ke kuyafuneka ukuthi kwenziwe, kobanyana kuzokuvikeleka umsebenzi wakwa-Eskom, newe-Rand Water kunye newe-SASOL.

Ukuvulelwa kwamanzi eDamini le-Sterkfontein ayokungezelela amanzi weDamu leLigwa kuzakuthonywa mhlana ali-7 kuSinyikhaba, kurage njalo isikhathi esimalanga ama-54, ubuncani bakhona, bekuyokuba kumhlana ama-30 kuNobayeni. 
                                                                                                                                                                                                                                                                                      
Ubuncani besilinganiso sokuvulelwa kwamanzi njenganje yi-190 million cubic metres yamanzi, esizakwehlisa umthamo wamanzi weDamu i-Sterkfontein ngama-7%. Lokhu kuvulelwa kwamanzi ngamacozucozu kwenzelelwa ukukhandela ingozi engahle ibangwe kuvulelwa kwamanzi la ebantwini abakhe ngenzasi kwedamu la kuvulelwa khona amanzi la, kulingwa nokukhandela ukuthi kungonakali iligu lomlambo, osele unesikhathi womile. 

IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuthi asebenzise amanzi ngokuwababalela, awalonde. Boke abasebenzisi bamanzi kufanele basebenzise amanzi ngokwesilinganiso samanzi ababekelwe sona ngokwahlukahluka eendaweni zemakhabo, baragele phambili ngokunconcosela amanzi ngokusebenzisana nabomasipaladi. Urhulumende wenza koke angakghona ukukwenza ukunyefisa ubudisi balobubujamo bezinto bakhathesi, begodu usebenzisana nabo boke abahlanganyeli kizo zoke iindawo la kusahlele khona isomiso.         
                                                                                                                                                                     
5.3. USihlalo weKomitjhini yeHlanganisela yamaZwe we-Afrika uDorh. Nkosazana Dlamini- Zuma bekasingethe umhlangano hlangana kwabaHleli be-Afrika neemPhathimandla zeeMbikiindaba zawo woma-54 amazwe amalunga weHlanganisela yamaZwe we-Afrika, ngaphasi kommongondaba othi “Sidephisa Indaba Ye-Afrika Namandla Wokuphumelelisa I-Ajenda 2063.”  

I-Ajenda 2063 ikhombele zoke iindaba zabantu be-Afrika kunye nabaNtu be-Afrika abasekuDingisweni ukuthi basebenzisane ekwakheni i-Afrika ebumbeneko nephumelelako, esebenza ngokwabelana ngamagugu wayo nangomnqopho munye.                                                                                                                                                            

Abantu abavezwe eenlinganisweni zepumelelo zeHlanganisela yamaZwe we-Afrika eminyakeni emine edlulileko sebayizwisisa ngcono i-Ajenda 2063 nokuthi iimbikiindaba ze-Afrika zingenzani ekukhambeni phambili ngokuliphakamisa nokulitjhayela lelihlelo. Kubuywe kwacocisanwa nangendima nokuqakatheka kokubika iindaba ngendlela enembako ekujamiseni iindaba ze-Afrika kuhle nokukhuthazela ubunikazi beembikiindaba hlangana nama-Afrika.  
                                                                                                                                                    
5.4. IKhabinethi ihlanganyela esikhumbuzweni sepilo neenkhathi zomdosiphambili walokhuya we-ANC u-OR Tambo njengesitjengiso sokuhlonipha nokuthokozela umsebenzi owenziwa ngu-Oliver Reginald Tambo ekutjhayeleni i-ajenda yeSewula Afrika enganabandlululo, engakhethi ngobulili bomuntu, elawulwa yintando yenengi nephumelelako. UmNyango wezobuKghwari namaSiko sewuthomile ngokuhlelela umgidingo wekhulu leminyaka u-OR Tambo abelethwa, okuzokwenziwa mnyakawuvela wee-2017.                                                                                                                                                            

IKhabinethi Ithokozise Napa Abalandelako:       
                                                                   
5.5. I-Mamelodi Sundowns esele iziinkutana ezitja zebholo erarhwako e-Afrika ngokuthumba kwayo iphaliswano i-Confederation of African Football Champions League. IKhabinethi ithokoza boke abasekeli nawo woke amaSewula Afrika ngokusekela i-Sundowns, yona eyakhele iSewula Afrika ibizo elihle kezemidlalo yebholo erarhwako.    I-Sundowns igadange emanyathelweni wesinye isiqhema sebholo erarhwako seSewula Afrika, i-Orlando Pirates, yona eyathumba iphaliswano lokuba siqhema sebholo erarhwako esiphambili e-Afrika ngomnyaka we-1995, ngaleyindlela kwaba ngiso sokuthoma ukulethela iSewula Afrika unongorwana wephaliswaneli.       
                                                                                                                                                                                                                                          
5.6. Abathumbi beHlandla le-14 laboNongorwana beenSebenzi zemBusweni ezineKghono naMandla wokuSungula, abazakudlulela esigabeni sokuyokuphalisanela uNongorwana womNyaka weenSebenzi zemBusweni ezineKghono naMandla wokuSungula. Abonongorwanaba bakhuthaza bebaphakamise imikghwa emihle ekorweni yeensebenzi zembusweni kanti kuthokozwa ngabo ipumelelo yabantu ngamunye ngamunye neenqhema ngeenqhema kiyo yoke imikhakha karhulumende. Bayindlela yokukhuthaza nokuthuthukisa amandla wokusungula nokwenza izenzelwa zibe ngcono.                                                                                                                                                                      

IKhabinethi Ibalilela Imbiko Laba Abalandelako:             
                                                            
5.7. Umndeni nabangani beSekela laphambilini likaNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi uMma u-Bongi Maria Ntuli obekasebenzela umphakathi, azinikele ngakho koke ekutjhotjhozeleni iindaba zobulili.         
                                                                                                                                                        
5.8. Ihlanganyela noMengameli ekuwulileleni imbiko umndeni nabangani bombikiindaba obekamfodi weenthombe uNomzana Juda Ngwenya, iinthombe zakhe ezingeze zalibaleka ezihlobise umlando wekhethu zabe zasikatelela ukuthi sicocisane ngehlalakuhle yelizwe lekhethu neyelizwekazi le-Afrika.                         
                                                                               
5.9. Umndeni nabangani baka-Abram Thuri Phago obhubhele engozini yokutjhayisana kweentimela eTembisa, hlanu kweJwanisbhege, kanti godu ibafisela ukwelulama kwamsinya labo abalimalele kilengozi. UmNyango wezokuThutha uzokusebenzisana ne-Prasa noMlawuli wezokuPhepha kweenTimela ukuwukhambisa msinyana umsebenzi wokuPhenya kweBhodi yePheyo ukuthola ukuthi mbala-mbala ibangwe yini ingozi leyo, ukwenzelela ukuthi kungasabuyelela kwenzeke ingozi ebulala abantu efana nale eyenzekileko esiporweni.                      
                                                                                                                                          
5.10. Umndeni womdosiphambili wabafundi we-Tshwane University of Technology u-Lesego Benjamin Phehla obhubhele engozini e-Soshanguve. 

5.11. Ebantwini be-Cameroon, ngengozi yesitimela embi eyenzeke hlangana ne-Yaoundé  ne-Douala, la kubhubhe abantu abama-79.  IKhabinethi ibafisela nokululama kwamsinya abantu abamakhulukhulu abakhubele engozini yesitimela leyo.                                                         

6. Ukuqatjhwa               
                     
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
                                                                                                                                                               
6.1. Ukuvuselelwa kwekontraga yomsebenzi kaDorh. Sam Makhudu Gulube esikhundleni sokuba nguNobhala kezokuVikela.                                                                                                                                         
6.2. UNom. ZU Dangor esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele emNyangweni wezokuThuthukiswa komPhakathi.                                                                                                                         
6.3. UNom. Robert D Nkuna esiKhundleni sokuba mNqophisi Zombelele emNyangweni wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso.
6.4. UDorh. Thulani Dlamini esikhundleni sokuba mPhathi oyiHlokoemKhandlwini wezeRhubhululo ngeSayensi namaBubulo (CSIR).                                                                                                            
6.5. I-Ejensi yeKomitjhini yeBhodi yeLotto  kezobuKghwari, zomLando, zamaGugu aliLifa nezokuSatjalaliswa kwezamaSiko, iMvelo neMakho:                                                                         
a) UMma. u-Marjorie MM Letoaba (USihlalo);
b) UNom. Thendo Resnic Ramagoma (ISekela likaSihlalo);
c) UNom. Thanduxolo Lungile; kunye no-
d) Nom. Sershan Theeyaagaraj Naidoo.
6.6. IBhodi YabaPhatheli ye-Independent Develoment Trust:                                                                    
a) UPhrof. Somadoda Fikeni (USihlalo);
b) UMma uNomvula Rakolote (ISekela likaSihlalo);
c) UNom. Theo Charl Adam;
d) UNom. Siyaduma Biniza;
e) UMma uPhelisa Nkomo;
f) UMma u-Andani Amandaline Makhado;
g) UMma u-Octavia Matshidiso Matloa;
h) UNom. Tlhotse Enoch Motswaledi;
i) UNom. Rashid Amod Sadeck Patel;
j) UDorh. Lulama Zitha;
k) UNom. Zakhele Alex Tummy Zitha; kunye no-
l) Dorh. Gcwalisile Cynthia Zulu-Kabanyane.

Imibuzo ingathunyelwa ku: 
Donald Liphoko
Inomboro kafunjathwako: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore