IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana Ama-26 kuSihlabantangana Wee-2017

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu, mhlana ama 26 kuSihlabantangana wee-2017, e-Union Buildings, ngelanga langaphambi kwemiGidingo yeHlandla lama-23 yeLanga leKululeko. USihlalo womHlangano weKhabinethi lo bekunguMengameli u-Jacob Zuma, kanti-ke umHlangano weKhabinethi lo wamukele amaLunga amaTjha wesiGungu esiPhetheko wona angezelela ukuya phambili uburholi banje kurhulumende ngokudosa phambili umsebenzi wokuphumelelisa iHlelo lemiSebenzi kaRhulumende lokutjhugulula umnotho mbala nelokukhwezelela ukuhluma komnotho nehlalakuhle yomphakathi ngendlela eqalelela umuntu woke. 

  1. IinQunto zeKhabinethi                                             
    1. 1. IKhabinethi ivumele ukuthi umNyango wezokuLima, amaHlathi nezeenHlambi ithwalisane ukusingatha iKhonfrensi yeHlangano eSebenza ngokuFuya okuPhila ngeManzini ePhasini Zombelele ezokubanjelwa eKapa ukusukela mhlana ama-26 ukuyokufika nakama-30 kuMgwengweni wee-2017.                                                                                                                                                    

Lokhu-ke kufaka isandla sokusiza eLabhorathri Yezokufuywa Kweenlwanyana Zelwandle Nokulinywa Kweentjalo Zangemanzini yeJima le-Operation Phakisa, yona enqophe ukuhlumisa  umsebenzi wokufuya okuphila ngemanzini ngokubuyelelwe kahlanu  eminyakeni emihlanu ezako le, ukusukela emathanini azii-4000 ukuyokufika ee-20 000 zamathani, kobanyana kuzokuvuleka imisebenzi ezii-15 000, ngaleyindlela bekwandiswe isandla somsebenzi ongezelelwa kufuya kweenlwanyana zangemanzini ePahleni ePheleleko yangeKhaya (i-GDP).                                                                                                                                          

Umsebenzi iinlwanyana eziphila ngemanzini uvula ithuba elihle lokunabisa ukutholakala kweenhlambi kobanyana zizokukhiqizwa ekhethwapha, zisimelelise nokufumaneka kokugoma, zivule namathuba wokuthengisela amazwe wangaphandle zona iinhlambi bekuvulwe nemisebenzi. Ukusingatha ikhonferensi le kuzakuphakamisa ikoro le, kuphakamise amasiso wekoro yangeqadi newabanikeli bangeqadi, kulekelele nekuthuthukiseni umsebenzi wokufuya okuphila ngemanzini lapha elizweni lekhethu ngokuthola ilwazi elinabileko lamaqhinga wokufuya okuphila ngemanzini asetjenziswa ngamanye amazwe.                                                                                                                                       

  1. 2. IKhabinethi ivumele ukuvulwa kweKomidi eHlanganyelwe boNgqongqotjhe kobanyana izokubeka ilihlo ibe ihlahle indlela ngamalungiselelo wokusingatha umHlangano oJayelekileko weHlanganisela yamaZwe aThuthukisa isiPhande se-Afrika engeSewula (i-SADC) weenKhulu zamaZwe naboRhulumende, weHlandla lama-37, ozokubanjwa ngoRhoboyi wee-2017.                                                                                                                                  

UmHlangano weenKhulu ze-SADC lo uzokubanjwa ngaphasi kommongondaba othi “Sisebenzisana neKoro yangeQadi ekuThuthukiseni amaRherho wezokuKhiqiza emaBubulweni nesiPhandeni,” ukhulume uqinise khulu khulu isidingo sokubonelela iindaba eziqakathekileko zokuphumelelisa amaQhinga wezamaBubulo neHlelo lemiSebenzi emazweni we-SADC.                                                                                                                              

ISewula Afrika izakusebenzisa ubujamo bayo njengoSihlalo we-SADC ukusunduza iinrhuluphelo zelizwe leSewula Afrika njengokuvezwa kwazo emTlameni wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) ibe iqinise namathuba wezomnotho newesiphande kunye neendaba zokuphepha.                                                                                                                             

  1. 3. UmNyango wezoBukghwari namaSiko uzokusingatha umGidingo weNyanga ye-Afrika ngoMrhayili wee-2017, kwehlandla lesithathu. Lokhu-ke kuyingcenye yokuzibandakanya kweSewula Afrika ekuhlanganyeleni nenarhakazi ekuthokozeleni ukweyamela kwe-Afrika kuHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU) neenjamiso namahlelo wayo,  isuka eHlanganweni yoBunye be-Afrika (i-OAU), yona eyasungulwa mhlana ama-25 kuMrhayili ngomnyaka we-1963.                                                                                                                                               

Ukuthokozelwa kweNyanga ye-Afrika kufaka isandla ekutjhatjhululweni kwelizwekazi le-Afrika emithethweni nebujameni bokubuswa maphandle; lokho-ke kwenzeka ngokusebenzisa imihlobohlobo yamaphrojekthi waborhulumende neweenhlangano zomphakathi ngaphasi kommongondaba othi: “UmNyaka Ka-OR Tambo: Sakha i-Afrika Engcono NePhasi Elingcono.”                                                                                                                                              

INyanga ye-Afrika ifaka isandla esibaweni sokuthi i-Afrika ibumbane, isebenzisane, kanti isetjenziswa njengekundla ngiwo woke amaZwe amaLunga weHlanganisela yamaZwe we-Afrika ukulandelela indima esele yenziwe ekuphumeleliseni i-Ajenda yomNyaka wee-2063. \                                                                                                                                  

Ihlelo lemigidingo lenyanga yoke elizokuragwa minyango karhulumende ehlukahlukeneko, elizakuba khona kubunzinzolwazi i-www.gov.za, likhamba leqele ngale kwekoro yezobukghwari nezamasiko, lifake nalokho okuvela kuRhulumende weSewula Afrika ngokwenziwa ligalelo lezomnotho, lezepolitiki nelokuhlalisana komphakathi ekuthuthukisweni kwelizwekazi le-Afrika.  Imisebenzi eyenziwako nemikhulumiswano ebanjwako ngeyokuthokoza, beyiyafundisa nokufundisa, kanti yoke njalo inobuhle ebenzela abantu beSewula Afrika nelizwekazi le-Afrika loke ukuthokozela ubu-Afrika babo nokuzibophelela ekwakheni isitjhaba esisekelwe ngamagugu nekambisolawulo ehle elandelwa babantu be-Afrika boke.                                                                                                                                               

  1. 4. IKhabinethi ibikelwe ngepumelelo yokusingathwa koMbuthano wemiTaponcwadi nezokwAzisa woMfelandawonye oweNgamele iinHlangano zemiTaponcwadi neenJamiso zamaZwe ngamaZwe  (i-IFLA) obanjwa Qobe mNyaka, ebeyibanjelwe eKapa eSewula Afrika ukusukela mhlana ali-15 ukuyokufika mhlana ama-21 kuRhoboyi wee-2015.                                                                                                                                                 

 IsiTatimende se-IFLA seKapa sizokudluliselwa kiboNgqongqotjhe bezamaSiko be-AU kobanyana bafakazelane bavumelane ngaso, basisekele, babe basiphumelelise.  UmNyango wezoBukghwari namaSiko uzakuqinisa imizamo yokukhuthaza isiko nejayelo yokufunda eSewula Afrika.                                                                                                                                            

  1. Ukuphunyeleliswa KwamaHlelo KaRhulumende                               
    1. 1. Ukuzibophelela kwakarhulumende ekunzinziseni umnotho kufakazelwe ngobutjha lokhuya uNgqongqotjhe wezeeMali uMalusi Gigaba nakakhulumisana ngepumelelo nabasisi nomphakathi wamazwe ngamazwe nabekasevakatjhweni lakhe le-United States of America, akhambele imiHlangano yeTwasahlobo yeHlangano yesiKhwama seeMali samaZwe ngamaZwe (i-IMF)  kunye neBhanga yePhasi.  UNgqongqotjhe uGigaba ubuye wacocisana nanabasisi bakhona lapha ekhethu kunye neKomidi eKhethekileko yeemPhathimandla ze-Nedlac, uSihlalo wayo ekuliSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa.                                                                                                                                 

Imikhulumiswano le ifakazela ukuthi awuzukutjhugululwa umthethokambiso karhulumende wokusebenza ngekambiso yezeemali etjheja iyelele, nangekambiso enesandla sokulawula esiqinileko, njengoba kuvezwa eSabelweni seeMali somNyaka wee-2017.

 IKhabinethi ikhombela woke amakoro ukuthi asebenzisane norhulumende ukukhwezelela ukuzithemba nokukhwezelela umnotho ukuthi uhlume ngendlela ebambelelako neqalelela umuntu woke.                                                                                                                                 

  1. 2. Ukuvula kwakaMengameli u-Jacob Zuma isiZinda esiKhethekileko samaBubulo esibizwa ngokuthi yi-Maluti-A-Phofung Special Economic Zone (i-MAP-SEZ) e-Tshiame, e-Harrismith, esePumalanga yeFreyistata mhlana ama-25 kuSihlabantangana wee-2017 kutjengisa ukuthi urhulumende ukhuthazela ukwakhiwa nokuthuthukiswa kwamabubulo ayisika eqakathekileko yepumelelo yomnotho welizwe isikhathi eside.  Amakoro amaqalontanzi we-MAP-SEZ kukhandwa kwemitjhini yokukhambisa izinto zokukhamba nezokusebenza, ukukhiqizwa kwemikhiqizo yezokulima, ukutholakala nokusatjalaliswa kwepahla esetjenziswako (amalojistikhi), ithekhnoloji yelwazithintano (i-ICT), amafemu wabosokhemisi kunye nokukhiqizwa kwezinye izinto. Lokhu-ke kuvula amathuba wokukhiqiza nawebhoduluko lokurhwebelana esiphandeni nemazweni ngamazwe ngerherho lokukhiqiza elingezelelweko esiPhandeni sikaMasipala we-Maluti-A-Phofung.          

Ukuhlonywa kwale-SEZ kukhuphule isibalo sama-SEZ eSewula Afrikapha ayokuba bunane. Bekube gadesi, iHlelo le-SEZ selidose amasiso angaphezulu kwe-R9.9 yamabhiliyoni.  Selivule nemisebenzi enqophileko engaphezulu kwee-10 000 neminye imisebenzi engakanqophi ezii-65 000. Ama-SEZ godu solo aragela phambili ngokudosa amaSiso wangaPhandle aNqophileko (ama-FDI).                                                                                                                                               

Ukuvulwa kwe-MAP-SEZ emahagere ayi-1038 le kuyingcenye eqakathekileko yokuphunyeleliswa kweHlelo lomThethokambiso wezamaBubulo, lona elinikela ama-SEZ ikundla namandla wokukhambisa msinyana umsebenzi wokuhlumisa nokuthuthukisa umnotho eendaweni ezithileko, ezikhethekileko zekhethwapha.                                                                                                                                                        

  1.  3. IKhabinethi iyawuthokozela umbiko ka-A.T. Kearney wee-2017 weThemba ngamaSiso aNqophileko wangaPhandle, wona otjengisa ukuthi iSewula Afrika ililizwe lama-25 emazweni athandwa khulu basisi bamazwe wangaphandle ephasini zombelele; iSewula Afrika ililizwe lokuthoma emazweni we-Afrika ukuba kilobubujamo bokuthandelwa amasiso.                                                                                                                                         

ISewula Afrika ibuyele kukomba ememezela amazwe ama-25 angathandwa khulu ngokusisela kiwo, kokuthoma solo kwangomnyaka wee-2014. Ilinganisene namanye amazwe asathuthukako anjenge-China (esesigabeni sesithathu); ne-India; (esesigabeni sobunane); ne-Brazil (esesigabeni se-16) kunye ne-Mexico (esesigabeni se-17).                                                                                                                                                

  Lobubujamo bokuthandelwa amasiso iSewula Afrika ekibo butjengisa ukuthi kuya ngokuqina ukusebenzisana kwayo nabasisi bamazwe ngamazwe, godu kutjengisa nokuthi uthoma ukuhloma iinthelo umtlamo wezetuthuko welizwe lekhethu. Ubungcono bamathuba wezomnotho kwesikhathi esifitjhani kunye namasiso wesikhathi eside ekorweni yokukhiqiza elizweni lekhethweli kubalwa njengezinye zezinto ezenze iSewula Afrika iphakamele ebujameni obungcono bekomba yokuthandelwa amasiso nokuhlungelwa ubujamo bephasi kezomnotho.                                                                                                                              

  1. 4. Komunye umbiko ohlukileko, iKomba yezamaSiso yee-2016 e-Afrika yephiko lezerhubhululo elizijameleko le-Quantum Global ibeka iSewula Afrika ebujameni besine erhemweni lamazwe athandelwa amasiso khulu e-Afrika, ngemva kwe-Botswana, ne-Morocco kunye ne-Egypt. ISewula Afrika ithole amaphuzu amahle khulu ngendima yokuhluma kwePahla ePheleleko yangeKhaya (i-GDP), nangobulula bokuraga ibhizinisi lapha eSewula Afrika kunye nangokuba nabantu abanengi ngokwaneleko.                                                                                                                                                 

Ukuthandwa kweSewula Afrika njengelizwe ekungasiswa kilo kubuye kwaphakanyiswa nembikweni wee-2016 wobuJamo bezomNotho e-Afrika, wona obeka iSewula Afrika ebujameni besine hlangana namazwe we-Afrika akhambe phambili ngokuthandelwa ukusisisa kiwo ngomnyaka wee-2015 ngemva kwe-Egypt ($10.2 yamabhiliyoni), ne-Mozambique ($4.7 yamabhiliyoni), ne-Morocco ($4.2 yamabhiliyoni) ngamasiso wangaphandle ahlanganisa i-$3.6 yamabhiliyoni.

ISewula Afrika solo isaragela phambili ngokwakhela phezu kwesisekelo sayo esiqinileko seemali nezamabhizinisi; nje isebujameni bama-47 emazweni ali-138 kuKomba yomNyaka wee-2016/17 yokuPhalisana kezomNotho ePhasini yomHlangano WePhasi weKundla yezomNotho (i-WEF).                                                                                                                                               

  1. 5. UmHlangano wePhasi weKundla yezomNotho ngamaZwe we-Afrika weHlandla lama-27 uzokubanjelwa e-Albert Luthuli International Convention Centre e-Durban ukusukela mhlana ama-3 ukuyokufika ngomhla we-5 wee-2017 ngaphasi kommongondaba othi: “Siphumelelisa Ukuhluma Okuqalelela Umuntu Woke: Abarholi Abanokuziphendulela Nabatjhejako.”                                                                                                                                               

IKhabinethi ithokozela ithuba lamaSewula Afrika lokungena emikhulumiswaneni yamathuba wamasiso, nawokungena ngokutjhingileko ekulungelelisaneni amazwe we-Afrika kunye nokuvuselelwa kokuncama kokwenza ukuthi ukuhluma komnotho netuthuko kusimelele, kubambelele emazweni we-Afrika.                                                                                                                                             I-Afrika kusekhabo lamanye amazwe iminotho yawo ehluma ngebelo, ngaleyindlela-ke abasisi bamazwe ngamazwe baya ngokwanda ngokudosekela ukuyokusisisa kiwo lamazwe we-Afrika. ISewula Afrika ngiyo ephethe umnotho omagatjagatja nonemikhiqizo eminengi engafaniko, ukudlula yoke eminye iminotho yelizwekazi le-Afrika, kanti-ke yenza litho likhulu ekuthuthukisweni kwelizwekazi le-Afrikeli.                                                                                                                                           

  1. 6. Ukuzibophelela kweSewula Afrika ne-Oman ukuphakamisa nokuqinisa ubudlelwano bokurhwebelana ekundleni yezamabhizinisi ngomhla wama-27 kuNtaka wee-2017 hlangana kwakaNgqongqotjhe wezeRhwebo nezamaBubulo uRob Davies nomlinganakhe we-Oman uDorh. Ali Bin Masoud-Al-Sunaidy kuvulela abosomabhizinisi beSewula Afrika ukuthi basizakale ngamathuba i-Oman ewethulako, khulu khulu kezokulima nemikhiqizweni yezokulima.                                                                                                                                          

Ukudlula lapho, ijima lokusisa lokuya eGhana ne-Nigeria lomNyango wezeRhwebo nezamaBubulo ukusukela ngomhlaka wama-20 ukuyokufika kumhla wama-25 kuNtaka wee-2017 lisize ngokuthola amazwe wangaphandle anokuthengiselwa ipahla nezenzelwa ezinobungako ezibungezelelako zalapha eSewula Afrika. Godu likhuthaza beliphakamise ipahla yeSewula Afrika, nezenzelwa zalapha eSewula Afrika, livule nokusebenzisana hlangana kwabosomabhizinisi bamazwe athintekako lapha.                                                                                                                                

Ukwandiswa kwerhwebo emazweni we-Afrika nokwakhiwa kobudlelwana namazwe we-Afrika kungaphungula ubuchaka, kwandise ukurhwebelana, kukhuthaze ukwakhiwa nokukhula kwamabubulo, ngaleyindlela bekwande nokuvuleka kwemisebenzi ekuyona sika yokuhluma nokuqina komnotho e-Afrika.                                                                                                                                                          

  1. 7. UNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani uLindiwe Sisulu ubethwele ibandla leenthunywa leSewula Afrika emhlanganweni wezamabhizinisi e-Estonia, ebewusingethwe yi-South African Chamber of Commerce and Industry. Njengoba umnotho we-Estonia uma-90% wamaBhizinisi amaNcani, naLingeneko kunye namaNcancazana (ama-SMME) nje, ukwakha kwayo ubudlelwano bokusebenzisana neSewula Afrika kukhwezelela ukuzibophelela kwakarhulumende ngokuvula imisebenzi nokukhuthaza ama-SMME.                                                                                                                                                  
  2. 8. Ikghono lokujamelana nobujamo obuhlukahlukileko bekoro yethu yezokulima nokufuya elisekelwe mahlelo wokuyelelisa kusesenesikhathi nerhubhululo, ngitjho nanyana kukhe kwasahlela isibungu esibhubhisa iintjalo nje,  i-Fall Army Worm, kwasahlela nesomiso, litjengiswe bukhulu besivuno somumbu otjalelwa ukuthengisa sangomnyaka wee-2017, esibe sikhulu ngama-84% ukudlula sangomnyaka wee-2016, sona esibe ngesincani kinazo zoke solo kwangomnyaka wee-2007. Iindawo ezintathu ezona kungezikulu kezitjala isiphila, iFreyistata, iMpumalanga kunye neTlhagwini Tjingalanga zilindeleke bona ziveze isivuno somumbu esima-82% esivunweni somnyaka wee-2017.                                                                                                         

Ubukhulu besivuno somumbu otjalelwa ukuthengiswa kulinganiswa ukuthi bungaba mathani azingidi ezii-14. 324; lokhu-ke kungaphezulu nge-2.91% (amathani azii-405 050) kunesilinganiso ebesenziwe ekuthomeni samathani aziingidi e-13.918. Indawo ekulindeleke ukuthi isiphilesi sitjalwe kiyo isese mahagere azii-2.629, kanti-ke kulindeleke ukuthi isivuno sakhona sibe ngamathani azii-5.45 ihagere.  

  1. 9. Ukuzibophelela kwakarhulumende ngokuqinisa, nokukhulisa nokwandisa amathuba wemayunivesithi kutjengiswa kukwanda kwenani labafundi eminyakeni ema-20 edlulileko le. Lokhu-ke kufakazelwe nanga simemezelo sikaNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko nokuBandula uDorh. Blade Nzimande sokuthi urhulumende uzokusebenzisa imali ema-R7 wamabhiliyoni eminyakeni emibili ezako le yokubhadalela iindawo ezitja zokuhlalisa abafundi, neyamalabhorathri, netheknoloji yezokuthintana, neyezinye iinsetjenziswa engeze kusebenzeke ngaphandle kwazo, neyokwenza ukuthi indawo ihlale ilungisekile ingahohloki kunye neyokukhulisa amayunivesithi amatjha.  Enye imali ema-R2.5 wamabhiliyoni eminyakeni emihlanu ezako le izokuqothela ukuphakamisa amayunivesithi ayedimeke amathuba phambilini kobanyana azokukghona ukusebenza afike la kuphelela khona ikghono namandla wawo wezefundo.   

Ukwakhiwa komthangalasisekelo wokuzibekela ingomuso, njengeendawo zokufundela nezokwenzela irhubhululo, iinsetjenziswa kunye neendawo ezihle ezilungele ukuhlalisa abafundi, zizinto eziqakathekileko zokuqinisekisa ukuthi amayunivesithi ayaphumelela ukwenza umsebenzi athunywe wona. 

 

  1. 10. UNgqogqotjhe wezabaSebenzi u-Mildred Oliphant uzokudosa phambili ijima lokuphandlulula leNyanga yezabaSebenzi lomNyaka wee-2017, ngaphasi kommongondaba othi “Yazi Amalungelwakho Nemisebenzakho Esibopho Njengendlela Yokukhuthaza Ukuthotjelwa Kwemithetho.”                                                                                                                                                         

Ijimeli lizokufundisa abasebenzi beSewula Afrika ngamalungelo neembopho zabo. Lizakubuye godu liphakamise nepumelelo zabasebenzi eSewula Afrika, lihlole belilinganise nokuthi ithotjelwa kangangani imithetho yezabasebenzi. Hlangana nokhunye okuzakunande kusenziwa ngenyanga le, kuzakunande kugaselwa neendawo ezithathwa ukuthi zihlala zephula imithetho yekambiso.                                                                                                                                               

URhulumende uphasise umthetho ozakusebenza ngokutjhiyana ngendima khulu nokubandlululana okumbi okwatjhiywa mithetho yombuso webandlululo.  Imithetho yethu yezabasebenzi yomele ukuphakamisa ituthuko yezomnotho, ubulungiswa hlangana nabantu, ukuthula emsebenzini kunye nokwenziwa kweendawo ekusetjenzwa kizo zisebenze ngentando yenengi.  IKhabinethi ibawa woke amakoro ukuthi enze ekufanele akwenze, alungise ukutjhiyana ngendima okwabangwa mithetho yombuso webandlululo ngokurarulula umraro wokukhamba buthaka kwamatjhuguluko enziwa emsebenzini.                                                                                                                                  

  1. 11. Urhulumende ubize iMbizo eThatha iVeke engeyeHlandla lesiThandathu, yalombuso owathatha iintambo kusukela emnyakeni wee-2014,   ukusukela ngomhla we-17 ukuyokufika kumhla wama-23 kuSihlabantangana wee-2017. Ngaleveke-ke amalunga wesigungu esiphetheko akhulumisene ngokunabileko nezakhamuzi, kanti-ke lokhu kuyingcenye yendima enabileko yokwenza ipilo yazo zoke izakhamuzi zibe ngcono. IKhabinethi iyababuka abantu ababe nelizwi kilembizo la bebabonisana khona neemphathimandla zikarhulumende kilo loke ilizweli, ngomnqopho wokulungisa imiraro yomphakathi nokwenza ngcono ipilo kibo boke abantu.                                                                                                                                       

Ezinye iimbizo kube ngilezi ezilandelako:  ukuvulwa kweZiko lezamaBhizinisi e-Goldfields TVET College e-Welkom, eFreyistata, ivulwa nguNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani uLindiwe Zulu. IZikweli lisiza ekurarululeni imiraro yokutlhoga kwelutjha imisebenzi ngokunikela ilutjheli isekelo elifaneleko ibhizinisi isathoma. Kube nemihlangano ema-34 yokubonisana nomphakathi ngaleziimbizo elizweni lokeli.                                                                                                                                   

  1. Iindaba Ezingundabamlonyeni                                                                                    
    1. 1.UMengameli u-Jacob Zuma udose phambili imigidingo yeLanga leKululeko ngomhla wama-27 kuSihlabantangana wee-2017, ngaphasi kommongondaba othi: UmNyaka Ka-OR Tambo: Sisoke Sinabisa Intando Yenengi Besakha Nomphakathi Ophephileko Nonganabulelesi.”                                                                                                                                      

Ukuvakatjhela kwakaMengameli eManguzi KwaMhlabuyalingana KwaZulu-Natala ngoNtaka wee-2017, kuyingcenye yejima lokulwa nobulelesi elizweni lokeli, eliyilandelela yeHlelo likaMengameli, i-Presidential Siyahlola Monitoring Programme. Ukuvakatjhela kwakaMengameli esiphandenesi kuphakamisa isidingo esirhabako sokukhalima ubulelesi obuphuma ngakelinye ilizwe beqele ngakelinye, obenzeka emikhawulweni ehlukanisa amazwe akheleneko, khulu khulu ubulelesi bokwetjiwa nokuhluthulwa kweenkoloyi.  Urhulumende usebenza ngamandla kilendawo ukucitha ubulelesi nokurarulula imiraro yendawo yaKwaMhlabuyalingana, ekubalwa hlangana nayo nemiraro ye-Isimangaliso Wetland Park.                                                                                                                                        

Imigidingo le iveza ipumelelo yelizwe leSewula Afrika solo kwango-1994, ukube ngakelinye ihlangothi siyalimuka nokho ukuthi kusese kunengi ekusafuze bona kwenziwe ukwakha iSewula Afrika yamambala ebumbeneko, enganabandlululo, nengakhethi bulili, nelandela imithethokambiso yentando yenengi kunye nephumelelako. NgeNyanga yeKululeko sithokozela isandla esihle esafakwa ekululekweni yethu nentandweni yethu yenengi nguMengameli walokhuya we-ANC, noliqhawe lesizwe, u-Oliver Reginald Tambo, obekazabe ahlanganisa i-100 leminyaka yobudala nonyaka nangathana wayephile bekwaba nonyaka.

  1. 2.  Njengengcenye yehlelo leNyanga yeKululeko, uNgqongqotjhe wezokuThintana u-Ayanda Dlodlo uvule ikulumiswano yelutjha, njengengcenye yemikhulumiswano eragako nelutjha ehlathulula ukuthi kutjho ukuthini kilo (ilutjha) ukuthi “IKULULEKO YELIZWE AKUBE NGEYAKHO MATHUPHA”, okumagama asetjenziswako nakulandelwa ikulumiswano kuthungelwano lamacoco.                                                                                                                                                 

IKhabinethi ibawa ilutjha ukuthi lisebenzise amalungelo walo neembopho zalo ngokuyelela nangokuhlakanipha, lihloniphe nalabo abalwela ikululeko yethu, kobanyana ikululeko le izokusebenzela woke umuntu elizweni lethu esele liphila ngentando yenengi.                                                                                                                                              

  1. 3. IKhabinethi iyawuthokozela umhlangano wokuthoma wezinga eliphezulu Hlangana nabaNtu (i-PPEM) hlangana kweSewula Afrika ne-China, obanjwe ukusukela ngomhla wama-24 ukuyokufika kumhla wama-27 kuSihlabantangana. Lokhu-ke kube kuphunyeleliswa kwesivumelwano esenziwa mhlazana weVakatjho lomBuso lomNyaka wee-2015 likaMengameli we-China u- Xi Jinping; lesisivumelwano-ke senziwa hlangana kwakaMengameli we-China noMengameli walapha ekhethu u-Jacob Zuma.                                                                                                                                                      IKomidi eyiHlanganisela yaboNgqongqotjhe (i-IMC)   eqalene ne-PPEM, eyayithwelwe nguNgqongqotjhe uNathi Mthethwa yasingatha ivakatjho leSekela likaNdunakulu we-China u-Lui Yandong kunye nebandla lakhe leenthunywa le-People’s Republic of China.                                          

Zimbadlwana iimvumelwano zokusebenzisana ezatlikitlwa ngemimmongondaba emibili enabileko – yezokuThuthukiswa kwabaNtu abaSebenzako kunye neTuthuko neRhubhululo. Ukuhluma komnotho oqalelela boke, ophekelelwa matjhugulukombala wezomnotho nawezokuhlalisana komphakathi kukhambisana nokwakha amandla wokwenza wabantu bekhethu, khulu khulu ilutjha lekhethu emazingeni ahlukahlukileko.                                                                                                                                                                  

IKhabinethi iyawuthokozela umnikelo wesisetjenziswa sezokwelapha (esikhandwe khona lapha eSewula Afrika) esibuya kurhulumende we-China, njengengcenye yesivumelwano sokuzwana ngeendaba zepilo hlangana kwe-Afrika ne-China; lokhu-ke kuzakusiza ekukhuphuleni izinga lomsebenzi owenziwa eembhedlela zombuso.                                                                                                                                    

Ngeemvumelwano zokusebenzisana, womabili amazwe la azibophelele ngokuqinisa ukusebenzisana ngechwephetjhe, ukubandulwa kwabotitjhera nokwabelana ngelwazi kezefundo, khulu khulu eemfundweni zeMethemethiksi, zeSayensi neTheknoloji njengeenqabelelo zokukhulisa iminotho yelwazi. Amanye amakoro wokuphakamisa ukusebenzisana ngilawa: zamasiko; zokuthintana; zepilo; zesayensi netheknoloji; zemidlalo; zevakatjhobukelo; iindaba zabomma kunye nezelutjha.                                                                                                                                                                                                

  1. 4. IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani babantu abama-235 ababhubhele eengozini zeendlela ngamaholideyi weGudi. Leziimbalo zabantu ababhubhele eengozini zendlela ngamaholideyi la zitjengisa ukuthi kilababantu ababhubhileko, abama-50% babo bebakhamba ngeenyawo, kulandele ebebakhweziwe abama-24%, bese kuthi abali-19% kube batjhayeli.
  1. 5. IKhabinethi nayo njengoMengameli uZuma izwakalisa ubuhlungu behliziyo nokulila imbiko ngokubhubha kwabafundi abali-18 nabantu abakhulu ababili ababhubhele engozini yendlela eyihlekelele eyenzeke hlangana kwekhumbi ethutha abantwana besikolo nelori, e-Wolvenkop hlanu kwe-Verena, eMpumalanga, endleleni ye-Bronkhorstspruit. Sibuyelela isibawo sikaMengameli sokuthi bomthetho abaphenye msinyana ukuthi ibangwe yini ingozi le.                                                                                                                                            

IKhabinethi ithokoza yoke iminyango karhulumende, iinhlangano ezingasizo zikarhulumende (ii-NGO), abosokghonofundwa kunye namabhizinisi asekela imindeni ethintekileko ngalengozi kunye nabafundi nabotitjhere nezinye iinsebenzi zeenkolo lapho lababantwana ababhubhileko bebafunda khona, iMahlenga High ne-Refano Primary, ngalesisikhathi sobudisi namahlungu.                                                                                                                                    

Indaba yokuphelela kwabantu eengozini zeendlela, khulu khulu ngamaholideyi lapha eSewula Afrika, isese sililo esikhulu selizwe loke.  Kanenginengi leziingozi eziqeda abantu eendleleni ziingozi ebezingavimbeleka ngokuziphatha ngendlela enokuziphendulela nangokusebenzisa iindlela ngehlonipho nokulandela imithetho yendlela. Ukutjhayela budlabha yinto engavumakaliko, nje-ke woke amaSewula Afrika akhuthazwa ukuthi azitjheje nakaseendleleni kobanyana azokuhlala aphephile. 

  1. 6. IKhabinethi ibuka ikoro yeembhesi ngokubuyela kwayo emsebenzini ngemva kokunghala umsebenzi ngaphandle kwenturhu nokuguruzela, yaba sibonelo esihle sokuthi ngiyiphi indlela elungileko yokunghala umsebenzi. Kufanele uthokozwe umsebenzi owenziwe nguNgqongqotjhe wezabaSebenzi ekulamuleniumbango wokunghalwa komsebenzi kilekoro yezomnotho eqakatheke kangaka.                                                                                                                                      
  1. 7. IKhabinethi iyalila ngokuvuka kwemiguruguru mhlaphanje eVuwani, eLimpopo, ngemva kwesiqunto seBhodi yezemiKhawulo yaboMasipaladi sokufaka iVuwani ngaphasi kwakamasipaladi omutjha. IKhabinethi izisola khulu izenzo zokusetjenziswa kwabantwabethu njengamathulusi wemikhulumiswano, ngoba lesisikhathi eside abantwana abasihlala bangafundi nakuvalwe iinkolo ngenca yemiguruguru sifiphaza ingomuso lalababantwana abafakwe ngaphasi kwelinye igandelelo elingezelelweko. Inturhu, ukuthusela, ukugiribeza namkha izenzo ezenza ukuthi iinkolo zigcine zigiriziwe namkha abafundi bagcine sebadimeke ithuba lokuya esikolweni, zizinto ezinganandawo ehlelweni lethu lombuso wentando yenengi.                                                                                                                                   

IKhabinethi iyawuthokozela umsebenzi owenziwe yi-IMC, ebeyithwelwe nguNgqongqotjhe wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko u-Des Van Rooyen kunye nevakatjho likaNgqongqotjhe wezamaPholisa, uFikile Mbalula, begodu ivumelana nawo umbono othi angeze zihlekelwe izenzo zobulelesi nezokoniwa kwepahla.                                  

UMengameli uZuma ulungiselela ukuyokubamba umhlangano neKosi yabaVenda u-Toni Mphephu Ramabulana kunye namakhosi wesiyingi seVhembe, ngomzamo wokulinga ukunzinzisa lendawo.  IKhabinethi ikhuluma iyagandelela ukuthi imali nemithombo yamandla esetjenziselwe ukulungisa nokuvuselela iinkolo ezigiriziweko akusimali ebeyibekelwe lowo umsebenzi, kodwana beyibekelwe eminye imisebenzi. 

  1. 8. IKhabinethi ibuye yabawa nokuzithiba nokuthula ngemva kokuvuka kwemitjhagalo ebeyiguruzela edorobheni le-Lichtenburg neLokitjhini le-Blydeville, kuMasipaladi weNdawo ye-Ditsobotla, eTlhagwini TjingalangaUkufunda kuliyekile, iintolo zetjelwa, kwatjhiswa izindlu neenkoloyi. UNdunakulu weTlhagwini Tjingalanga u-Supra Mahumapelo selakhethe isiqhema sabosomkhandlu abahlanu, neemeyara ezimbili, kobanyana khebaphenye babe bararulule imiraro yokuphakelwa kwezenzelwa kilesisiphande.                                

3.9. IKhabinethi ibawa umphakathi we-Coligny eTlhagwini Tjingalanga ukuthi ukhawule ukutjhagala ngokuguruzela, unikele iButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) ithuba lokuphenya aqede ngokubhubha komntwana obhubhileko, ukuqinisekisa ukuthi kwenziwa ubulungiswa. Izakhamuzi zikhuthazwa ukuthi ziveze iinlilo neenghonghoyilo zazo ngeendlela ezifaneleko nangokulandela umthetho.     

3.10. URhulumende uthokoza iimphathimandla zomthetho ngokusikima kwazo zibathathele amagadango abaphehli benturhu ebantwini abasikazi nebantwaneni.     

Malungana nalokhu-ke, iKhabinethi ithokoza amagadango wamsinya athethwe liPhiko lama-Hawks eliLwa nokuKhukhuthiswa kwabaNtu, nesiQhema samaPholisa esiKhethekileko sakwa-SAPS, ababophe umfundisi obekanzinze e-Durban ngecala lokukhukhuthisa abantu; ubotjhelwe eBhayi lomfundisi.    

Kumsebenzi osibopho kiwo woke amaSewula Afrika ukusebenzisana neemphathimandla ukuvikela abantu abasikazi nabantwana ukuthi bangaqatjhazwa bogalajana, sibe senze neqiniso lokuthi senza ekufanele sikwenze ukuphephisa abantu beendawo zangekhethu.                                                                                                                             

  1. Imilayezo                                                                     
    1. 1. IKhabinethi ithokozisa uZolani Tete ngokuthumba kwakhe unongorwana wezamaguduva wobudisi be-bantam ngaphasi kweHlangano yezamaGuduva yePhasiloke (i-WBO).  Lokhu-ke kumbeka ebujameni bakanongorwana wokuhlanganisa iphasiloke – okutjho ukuthi kwanje selangakwazi ukutjhijilela abonongorwana bephasi eenhlanganweni zamaguduva zephasi ezingezikulu ezine:  i-World Boxing Council (i-WBC)_, i-World Boxing Association (i-WBA)i-International Boxing Federation (i-IBF) kunye ne-WBO.                                                                                                                                               
    2. 2. IKhabinethi nayo njengoMengameli uZuma ibalilela imbiko bomndeni nabangani bombanduli wezamaguduva owaziwa khulu, u-Nick Durandt, obekaziwa khulu ngekghono lakhe lokwakha ababethimaguduva abaziinkutani, aziwa nangokuthatha abesana abancani abagelagela esitradeni abenze iinkutani zomdlalo wamaguduva.                                                                                                                                      
  1.  Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.                             

  1. 1. Ukuqatjhwa li-Ofisi likaMengameli  kwamalunga weBandla labaThengi, ukusukela mhlazana welanga elitlolwe kuMemorandamu kaMengameli efaneleko:                                                  
  1. UPhrof. Joseph Mandal Maseko (uSihlalo oPhetheko);
  2. UMm. u-Laura Best (iSekela likaSihlalo);
  3. UNom. Lulama Andisa Potwana (ilunga lesikhathi esizeleko);
  4. UMm.  u-Penelope Anne Beck (ilunga lesikhatjhana);
  5. U-Adv. Hope Fiona Neo Sephoti (ilunga lesikhatjhana);
  6. UMm. u-Diane Reinette Terblanche (ilunga lesikhatjhana);
  7. UMm. uNomfundo Maseti (ilunga lesikhatjhana);
  8. UMm. uMaleho Margaret Daisy Nkomo (ilunga lesikhatjhana);
  9. UPhrof. Bonke Clayton Dumisa (ilunga lesikhatjhana);
  10. UPhrof. Tanya Ann Woker (ilunga lesikhatjhana);
  11. UPhrof. Kasturi Moodaliyar (ilunga lesikhatjhana);
  12. UDorh. Maria Claudina du Toit (ilunga lesikhatjhana);
  13. UNom. Xolela Christopher May (ilunga lesikhatjhana);
  14. UNom. Fungai Khumbulani Sibanda (ilunga lesikhatjhana);
  15. UNom. Lehlohonolo Lucky Rabotapi (ilunga lesikhatjhana);
  16. UNom. Trevor Albert Bailey (ilunga lesikhatjhana); kunye no
  17. Adv. Frans Kgolela Manamela (ilunga lesikhatjhana).
  1. .2 Ukuqatjhwa kwamalunga weenkhundla ezingasizo zokuphatha kuBhodi yeenKhali yeSewula Afrika (i-ARMSCOR):                                                                                       
  1. U-Vice Admiral (osele athethe umhlalaphasi) RJ Mudimu (uSihlalo nobuyiselwe esikhundleni sakhe);
  2. UMm. uThuthukile Skweyiya (iSekela likaSihlalo nobuyiselwe esikhundleni sakhe);
  3. UDorh. Moses Khanyile (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  4. UNom. Ndumiso M. Tyibilika (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  5. UNom. Raymond Mlungwana Vokwana (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  6. U-Adv. Virginia Lee Anne De La Hunt (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
  7. UMm. u-CE Simpson;
  8. UMm. T Mhlan; kunye no-
  9. Mzenda u-TJ Ndhlovu.

5.3. UNom. Kgabo Mahoai esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele emNyangweni weTjhebiswano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba.

Imibuzo ingathunyelwa ku: Willy Hlopheka Baloyi
Inomboro kafunjathwako: 083 3907 147                                                                                                 

 

Share this page

Similar categories to explore