IKulumo engobuJamo beNarha ngomHlonitjhwa uJacob G Zuma, uMongameli weRiphabhliki yeSewula Afrika, kuHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende, EKapa

10 Feb 2011

Somlomo oHloniphekileko weNdlu yesiBethamthetho seNarha,
Sihlalo womKhandlu weNarha oweNgamele iimFunda (i-NCOP),
Sekela likaSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha neSekela likaSihlalo we-NCOP, Sekela likaMongameli weRiphabhliki, mHlonitjhwa uKgalema Motlanthe,
Mongameli wangaphambilini Thabo Mbeki,
Sekela likaMongameli wangaphambilini FW de Klerk,
Sekela langaphambilini likaMongameli Baleka Mbete,
Mhlonitjhwa omPhathi wamaJaji eRiphabhliki yeSewula Afrika, nawowoke amalunga wezobuLungiswa,
BoNdunakulu abakhethekileko naboSomlomo beemFunda zethu,
Sihlalo we-Salga noburholi boke bukarhulumende wemakhaya,
Sihlalo weNdlu yeNarha yabaRholi beNdabuko; iinHloko zamaZiko aSekela iNtando yeNengi,
Mmphathi weBhanka eKulu yeNarha, Gill Marcus,
Iinhloko zeenhlangano zokuvikela,
UBurholi bamabubulo woke-wezabasebenzi, irhwebo, zemidlalo nabadosiphambili bezekolo,
Malunga wobuzenda,
Ababikiindaba beSewula Afrika nebangaphetjheya.
Zakhamizi zeSewula Afrika.

Dumelang, good evening, goeienaand, molweni, thobela.

Ngiyathokoza Somlomo oHloniphekileko weNdlu yesiBethamthethonomHlonitjhwa uSihlalo we-NCOP ngethuba engilitholako lokwabelana nezakhamizi zeSewula Afrika neemvakatjhi zeentjhabatjhaba ngebuyekezo lalokho esiphumelele ukukwenza neHlelo lokuSebenza lonyaka lo.

Ngibize iHlalohlanganiseleli ebusuku godu ngombana ngifuna boke ukufaka hlangana, abafundi nabasebenzi, bona babe nethuba lokuzizwelabunqopha lokha urhulumende wabo nakakhuluma ngeendaba ezithinta amaphilo wabo.

Sithokoza ithuba esilinikelwe ziimphathiswa ezengameleko.

Akhe ngamukele godu, egameni likarhulumende amaLunga wePalamende njengombana sele abuyile edorobheni elihle kangaka leKapa.

Sithanda ukuthokoza woke amaSewula Afrika afake isandla kileKulumo engobuJamo beNarha ngokusebenzisa imithombo yeendaba ejayelekileko, imithombo yezokuthintana komphakathi efana ne-Facebook ne-Twitter begodu nokuthintana bunqopha.

Imibono ibe lisizo elikhulu.

Kusasa kuhlangana iminyaka ema-21 soloko uMongameli wethu othandekako uNelson Mandela atjhatjhululwa ejele.

Kube sikhathi seqophamlando nesikhethekileko senarha yethu, esitjengise ukwehlula kwabantu bekhethu izenzeko ezinesihlungu zegandelelo.

Okwenzeke ngalelo langa kwasilungiselela ubujamo bokukghonakalisa inembo-mbono yethu yokuletha iSewula Afrika etjhaphulukileko, engakhethululi ngokobuhlanga, ngokobulili, yentando yenengi, ebumbeneko nenepumelelo.

Sesingene enyakeni we-17 wetjhaphuluko, lapho sesizimisele khona ukuragela phambili ngokwenza iSewula Afrika ibe yinarha enepumelelo, sakhele phezu kwesisekelo esaleywa nguMongameli uMandela.

Njengobana sitshwaya isehlakalo esiyiqophamlandwesi, sithanda ukudlulisa iimfisela kuhle zesitjhaba soke kuMadiba nomndenakhe begodu simfisela ukwelulama kwamsinyazana.

Bakwethu,

Sifanele samukele iqiniso lokobana uMongameli uMandela othandwa ngithi soke, abancani nabakhulu, abobaba nabomma, abanzima nabamhlophe, akasese mutjha.

Uzakunande, qobe nakutlhogekako avakatjhele amaziko wokwelapha okuyinto ejayelekileko ebantwini beminyaka elingana neyakhe.

Kufanele simnikele ithuba lokobana lokho akwenze ngesithunzi begodu umndenakhe nesiqhema sabodorhodere kufanele nabo sibanikele ithuba lokobana basitjhejele yena ngesithunzi.

Ihlonipho le kufanele simnikele yona nakanjani njengobana anikelele ngethando lokhe lenarha nabantu bayo, begodu nangokufaka kwakhe isandla emisebenzini yeSewula Afrika, i-Afrika nephasi loke.

Sithokoza umndeni, iHlangano yesiKhwama sikaNelson Mandela nesiqhema sezamaphilo ngomsebenzi wamambala abawenzako, wokutjheja ikutani eqakatheke iphasi loke, esizikhakhazisako ngokuyibiza bona ingeyethu.

Sithanda ukuqinisekisa isitjhaba bonyana uMadiba unikelwa itjhejo elihle khulu lokwelatjhwa begodu uzigedlile.

SISOKE SESIFIKELELE OKUNENGI

Bakwethu,

Siraga ngokwenza iragelo phambili eliqinileko njengobana sisebenzela ukuya ekuthuthukisweni komphakathi. Isisekelo sezepolotiki siqinile.

Siphumelele ukwakha umbuso wentando yenengi osekelwe kumThethosisekelo, onzinzileko nosebenza ngokupheleleko.

Sineenhlangano ezijanyiswe kuhle ezisekela intando yenengi begodu ezivikela amalungelo wezakhamizi zethu, njenge-Ofisi lomVikeli womPhakathi, iKomitjhana yamaLungelo woBuntu yeSewula Afrika, i-Ofisi yomHloliincwadi Mazombe, iKomitjhana yokuThuthukiswa nokuVikelwa kwamaLungelo wamaSiko, iKolo namaLimi wemiPhakathineKomitjhana yezobuLili.

Ngaphandle kokubhalelwa, amakhetho kazweloke enziwa qobe minyaka emihlanu ukwenzelela bonyana amaSewula Afrika azikhethele urhulumende abamthandako, lawo alawulwa yiKomitjhana yamaKhetho eziJameleko enobukghwari bokwenza lokho.

SinePalamende enzinzileko begodu eyenza isiGungu sibe nokuziphendulela.

SinePhiko lezobuLungiswa eliziJameleko elimlamuli othembekileko wokugcina kiyo yoke imiraro yomphakathi. Sineembikindaba lezo ikululeko yazo isekelwa mThethosisekelo.

Sineragelo phambili ekunikeleni ngeensetjenzisweni ezisisekelo. Inani labantu abafakelwe amanzi lingezelelwe ngama-400 000 unyaka ogadungileko. Iindawo ezingaba maphesende ama-81 enarheni yoke sele zifakelwe igezi lokha nakumadaniswa namaphesende ama-63 wonyaka wee-2000.

Iimbalobalo zobulelesi zitjengise ukwehla kwamazinga emihlobeni eminengi yobulelesi, khulukhulu ukubamba ikunzi uhlomile, ukugcekezwa kwamakhaya nokubamba amarhwebo ikunzi nobulelesi obuthinta umuntu siqu, isibonelo, izinga lokulwa kwabantu lehle ngamaphesende abu-8, 6 enyakeni ogadungileko.

Senza umehluko kezefundo, njengobana lokhu kufakazelwa kukhuphuka kwezinga lokuphumelela kwabafundi bakamethrigi unyaka ogadungileko begodu nerhuluphelo elitjengiswe lilutjha efundweni iphasi mazombe.

Malunga ahloniphekileko,

Pheze afikelela eengidini ezili-15 amaSewula Afrika afumana imali yesibonelelo sikarhulumende. Sizokungezelela isikhathisokunikelwa kweMali yesiBonelelo sabeNtwana ukuthi sifake abantwana abanelungelo lokurhola abangaphasi kweminyaka eli-18.

Njengobana sakha umbuso othuthukisako ingasi wehlalakuhle, imali yesibonelelo izokuhlotjaniswa nemisebenzi yezomnotho nokuthuthukiswa komphakathi, ukuze ivumele abazuzi besikhatjhana bonyana bakghone ukuzondla esikhathini esizako.

Malunga ahloniphekileko,

Siyakuthabe okwenziwa mabubulo wethu wezeemali.

Amabubulo la atjengise ukudzimelela nangesikhathi samva njesemiraro yezeemali nokufadalala komnotho wephasi loke.

Itlhayelo leSabelo seemali lilindeleke ukuthi lehle ukusuka kumaphesende asi-6, 7 ukuya hlangana kwamaphesende ama-3 nama-4% ngonyaka we-2013.

Ukutshwenyeka okukhona mayelana namandla weranda nakho kutjhejiwe.

Amatjhuguluko welawulo letjintjiselwano ngemali yeenarha zangaphandle sele amenyezelwa esiTatimendeni somThethomgomo wesAbelo seemali sesiKhathi esiPhakathi unyaka ogadungileko, sele enziwe. Ilwazi elinabileko lizokutholakala eKulumeni yesAbelo seemali kaNgqongqotjhe wezeeMali.

IBhigiri yePhasi yeBholo eRarhwako ye-FIFA ka-2010, ngokungangabaziko ibe yiphrojekthi ethabisa khulu yonyaka we-2010.

Mayelana nezeentjhabatjhaba, sihlonitjhwe khulu bona sihlanganyele neforamu ye-Brazil-Russia-India-China-South Africa (i-BRICS). Kumkhakha oqakathekileko weminotho esasikimako. Sesiwulindele ngabomvu umhlangano wokuhlonywa kwe-BRICS ngoSihlabantangana e-China.

Sifumene ubulunga besikhatjhana emKhandlwini wezokuVikela weenTjhaba eziBumbeneko, esizokwazi ukubusebenzisa ekuthuthukiseni iinRhuluphelo ze-Afrika nokuthula nevikeleko e-Afrika nephasini mazome.

Sibuya kude. Kunengi esele siphumelele kikho, kodwana iinqabo zisese khona.

Ngokusebenzisana sizokufikelela okunengi khulu.

UKWAKHA UMPHAKATHI OPHUMELELAKO

Bakwethu,

Nanyana kunamaSewula Afrika amanengi agidinga ukunikelwa kwezindlu, igezi namkhana amanzi kusesekhona abanengi abasalindileko.

Iinsalela zamatjhumi weminyaka wokutlhoga ituthuko ngonobangela wekhethululo negandelelo angeze zaqedwa ngeminyaka eli-17 kwaphela.

Kodwana sirorobhela phambili, ngetjisakalo yokuphumelelisa umnqopho wethu wokwakha ipilo engcono yabo boke.

Begodu senza lokhu ngesizo labantu bethu. Sithokozela umbiko obuyako abasolo basinikela wona.

UBongokuhle Miya utlole ekhasini le-Ofisi kaMongameli le-Facebook bona idorobha lekhabo, Umzimkhulu, lisebujameni obusabekako, amaphayiphi wesoritjhi ayavuza koke, akunakambiso ehlelekileko yamadreyini begodu nefuyo idurhela edorobheni loke.

Utlola wathi: Nangange urhulumende lo, osasebenza kuhle nagadesi, angatjheja ngokurhabako iindawo ezinjengalezi.

Kwamambala, siyavuma ukobana ukwethulwa kwezenzelo zomphakathi kufanele kwenziwe ngokurhabako.

Urhulumendethu osebenzisana nabantu ubuye ufumane ilwazi ngokuya bunqopha ebantwini.

Enyakeni ogadungileko, sivakatjhele iindawoezinengi zemakhaya, iingoga namasabhabhu. Umlayezwabo uyafana.

Bathabele iragelo phambili elenziweko, bakhombela ukuthi kurhatjiswe ukunikelwa kwezenzelo zomphakathi bebaveza ukuzibophelela kwabo ekusebenzisaneni norhulumende ngomnqopho wokufikelela okunengi.

Lokha nasiqala umsebenzi ekusafanele wenziwe, ngonyaka we-2009 sathatha iqunto lokobana sitjheje amaqalontangi amahlanu. Wona ngila, zefundo, zamaphilo, ukuthuthukiswa kweendawo zemakhaya nokuletha amatjhuguluko kezokulima, ukuragela phambili nokulwa nobulelesi nokuvulwa kwamathuba wemisebenzi enesithunzi.

Sisebenze kuhle kilamaqalontangi.

Nanyana kunjalo, sisatshwenyekile ngokutlhogeka kwemisebenzi nomtlhagoosaphikelelako, ngitjho nanyana kunokukhula kwezomnotho okubonakele eminyakeni elitjhumi egadungileko.

Njengendlela yokutjheja iminako le, sithatha unyaka we-2011 njengonyaka wokuvulwa kwamathuba wemisebenzi, ngokutjhugulula zomnotho ekuthe tjha nokukhula komnotho okufaka woke umuntu.

Sethule iHlelo eliTjha lokuThuthukiswa komNotho elizokuba mhlahlandlela womsebenzethu ekuphumeleliseni iminqopho le, sisebenze ngenqgondo yokobana ukuvulwa kwamathuba wemisebenzi enesithunzi kusemongweni wemithethomgomo yethu yezomnotho.

Sikhuthaza umkhakha nebubulo elinye nelinye,elizijameleko, ngokungakhathaleli isayizi, ukuthi atjheje ukuvulwa kwamathuba wemisebenzi.

Okhunye nokhunye ukufakwa kwesandla kuthathelwa phezulu emzameni wephasi loke.

Kilekulumo ngizokwendlala kwaphela ihlathululo ebanzi yeHlelo lethu lokuSebenza.

Abongqogqotjhe bazokumemezela imbalo abazibekele yona yokuvulwa kwamathuba wemisebenzabo baveze nemininingwana ezeleko yebubulo ngalinye, ekulumeni yabo yeVowudungesAbelo seemali.

Yoke iminyango karhulumende izakwenze bonyana amahlelwayo akhambisane nokurhabeka kokuvulwa kwamathuba wemisebenzi. Imikhakha karhulumende wesifunda neweendawo zemakhaya nayo ikhonjelwe bonyana yenze njalo.

Amahlelo wamarhwebo alawulwa ngurhulumende namaziko wokuthuthukiswa kweemali nawo kufanele azibandakanye khulu kilelihlelo lokuvulwa kwamathuba wemisebenzi.

Malunga ahloniphekileko,

Irhubhululo litjengise bonyana singavula amathuba wemisebenzi kilemikhakha esithandathu yamaqalontangi. Lawo-ke akuthuthukiswa komthangalasisekelo, zokulima, izenjiwa nokuzuzwa kwazo babantu, ukukhiqiza, zomnotho ezitjheje imvelo nezevakatjho.

Angeze sakwazi ukuvula amathuba wemisebenzi le sisodwa. Kufanele sisebenzisane namabhizinisi, abasebenzineenqhema zomphakathi.

Sesibonile ukuthi nasisebenzisanako siyaphumelela.

Isibonelo esiqakathekileko, msebenzi owenziwe siqhema sikaMongameli esiHlelelwe ukuTjheja iHlekelele yezomNotho weenTjhabatjhaba, esifaka hlangana urhulumende, amabhizinisi, abasebenzi namabubulo womphakathi.

Hlangana neempumelelo eziqakathekileko zesiqhema, iSewula Afrika isungule ihlelo layo lokubandula elingelokuthoma nelasafuthi elinikela ezinye iindlela zokubalekela ukurhirizwa kwabantu emsebenzini.

Okhunye ukungena hlangana kusekelwa ngeemali amafemu adosa emhlweni, ekulihlelo eliphephise imisebenzi ezii-7 000. Sithokoza isiqhema ngomsebenzaso omuhle, begodu sinerhuluphelo lokobana siragele phambili ngokusebenzisana.

Sisaqale khulukhulu ebubulweni langasese bonyana lisisize ekuvuleni amathuba wemisebenzi, urhulumende uqinisekisa bonyana uzokudlala indima eqakathekileko.

Sithabe khulu ukumemezela ukuhlonywa kwesikhwama sezemisebenzi seengidigidi ezilithoba zamaranda, eminyakeni emithathu ezako ukuze kusekelwe amahlelo amatjha wemisebenzi.

Ngaphezulu kwalokhu, iHlangano eThuthukisa amaBubulo (IDC) ibekele ngahlanye iingidigidi ezilitjhumi zamaranda eminyakeni emihlanu khona kuzakusiswa imali emahlelweni wezomnotho athembisa ukuvula amathuba wemisebenzi.

Kulithabo kimi godu malunga ahloniphekileko, ukunazisa ngeengidigidi ezi-R20 ezizokusetjenziselwa ukunikela iimbonelelo namkha izaphulelo zomthelo khona kuzakuthuthukiswa isisomali, kukhuliswe bekwenziwe ngcono ibubulo lezokukhiqiza.

Ukuze iphrojekthi ibe nelungelo lokungena, okungasenani ubuncani besisomali kufanele bube ziingidi ezima-R200 kumaphrojekthi amatjha, bese kube ziingidi ezima-R30 zokukhulisa nokwenza ngcono.

Ihlelo lizokunikela ngesibonelelo esifika eengidini ezima-R900njengesaphulelo sabasisimali abatjha bese iingidi ezima-R550 zizokusetjenziselwa ukukhulisa nokwenza ngcono.

Bakwethu,

Amabhizinisi amancani amkhakha oqakatheke khulu wehlelo lokuvulwa kwamathuba wemisebenzi.

Sizokuragela phambili ngokunikela ngesekelo leemali nekungasilo leemali emabhizinisini amancani, aphakathi nasakhasako (ama-SMME), abalimi abancani namabhizini wehlanganyela.

Sifanele sehlise iindleko zokulawula, sibalekele ukubuyabuyelela into efanako bese sisekele amabhizinisi amancani ngeensetjenziswa ezinengi.

Njenganje sicabanga ukuhlanganisa ama-ejensi amathathu siwenze ikoro eyodwa, i-Khula, isiKhwama sokuSekela ngeeMali amaBhizinisi asaKhasako weSewula Afrika ne-IDC esekela ngeemali abosomabhizinisi abasakhasako. Ijima lokubhadela ama-SMME ngesikhathi, kungakapheli amalanga ama-30, lisakhamba kuhle.

Inomboro yomtato erhabako yomNyango wezeRhwebo namaBubulo, yamukele pheze imitato elinganiselwa ema-20 000 enyakeni weemali ogadungikileko, begodu lokhu kwenze bonyana kubhadelwe iinkolodo ezibalelwa eengidini ezima-R210.

Eminye iminyango ihlome zazo iinsungulo, isibonelo i-Re Ya Patala (Siyabhadela) kusisungulo somNyango wezemiSebenzi yomPhakathi.

Siragela phambili ngokutjhugulula imithetho ejanyisiwekokhona kuzakuba lula ukutlolisa amarhwebo nokuqinisa umThetho wokuPhalisana emaBhizinisini khonakuzakulelwa abahlanganyeli abatjha imakhethe.

Malunga ahloniphekileko,

Izenjiwa zenarha yethu zimnono weNarha yethu begodu nelifa elingelamaSewula Afrika woke ukufaka hlangana urhulumende njengomelusi womnono lo.

ISewula Afrika inamafa wezenjiwa amanengi, gadesi alinganiselwa kumathriliyoni ama-2,5 wamadola we-Amerikha.

Ngonyaka we- 2009, ibubulo lezenjiwa linikele ngaphezu kwamaphesende ama-30 engenisweni lenarha ngemikhiqizo ethunyelwa eenarheni ezinye, kwabese kuqatjhwa amaphesende ama-2, 9 wabantu abasese sezingeni lokuSebenza nabamajadu kezomnotho wenarha.

Iinlinganiso zitjhukumise bonyana imithombo yethu yezenjiwa ilindeleke ukusetjenziselwa ukuzuza ekhulwini minyaka elizako.

Ukuze kusetjenziswe ithuba lamandla wokwenzeka la, urhulumende uhlome ikampani ebizwa ngokuthi yiKhamphani ye-Afrika yezeNjiwa yokuSekela ngeeMali elawulwa nguRhulumende ezokuthatha izenjiwa zemayini njengetshwayo eliqakathekileko letuthuko yomnotho.

Elinye iqalontangi likaRhulumende nonyaka , kukuqedelelanokwamukela iqhinga lokuzuza kwabafaneleko njengomthethomgomo karhulumende, khona sizakuthoma ukuvuna izuzo epheleleko yepahla yethu kezerhwebo.

Bakwethu,

Kezokuthintana, sizibophelele ekutjhugululeni isiginali kamabonakude neyemirhatjho , isuke ku-analogo isiwe kusiginali esebenzisa uburhahlarhahla bekhomphyutha, lokhu kuzakukghonakalisa ukuveza iinthombe namatjhada anetlha.

KuzokuvulekaI amathuba wemisebenzi kezokukhiqiza, ukupaka, ukusabalalisa nekufakeni iintlabagelo ezizokusetjenziselwa ukufumana isiginali etja le.

Somlomo oHloniphekileko nosiHlalo womKhandlu weNarha oweNgamele iimFunda,

Sithabe khulu ngepumelelo yebubulo lethu lezokuvakatjha, khulukhulu ngokwazi bonyana iimvakatjhi ezi-16 zivula ithuba lomsebenzi owodwa enarheni yekhethu.

Kufike iimvakatjhi ezingaphezu kweengidi ezi-7, 3 lapha eSewula Afrika ngonyaka ogadungileko, lokha nasimadanisa neziziingidi ezi-6, 3 ezafika ngonyaka we-2009. Ukuze kukhule ukuya phambili, sizokuqinisa iimakethe ezikhona, khonapho sifune nezinye iimakethe eenarheni zomnotho osakhasako.

Inarha yekhethu iragela phambili ngokuba yindawo edumileko ekungabanjelwa kiyo imihlangano yeentjhabatjhaba.

NgoVelabahlinze, sizokusingatha umhlangano wekhethelo wezemidlalo ozobe ubanjelwe eThekwini, umHlangano womButhwano maZombe weKomiti yama-Olimphiki weenTjhabatjhaba (i-IOC), we-123.

Sithokoza i-IOC ngethuba esinikele lona bonyana sisingathe umbuthanooqakatheke kangaka.

Kunemihlangano namakhonferensi ama-95 eyahlelelwa ukubanjwa hlangana konyaka we-2010 newe-2016.

Njengendlela yokukhuphula amandla webubulo lezevakatjho, hlangana neminye imizamo, sizokuphungula iimfuneko zemvumo yokungena enarheni le, silinge nokufumanaukwehliselwa kweemfuneko zokudoya kweemphaphamtjhinizenarha yekhethu emadoyelweni weNarha zangaphandle begodu sithuthukise nomthangalasisekelo wezokuvakatjha.

Okhunye okukhambisana nezokuvakatjha kukobana, sizokuragela phambili ngokuthuthukisa umkhakha webubulo lezamasiko, elingenise pheze iingidigidi ezimbili zamaranda ngomkhiqizo owenziwe ngenarheni yekhethu.

Sibonile-ke nezuzo elethwe minyanya enjengeFestivali yeJezi yeenTjhabatjhaba yeKapa, engenise ngaphezu kweengidi ezima-R475 emnothweni weKapa begodu kwavuleka namathuba wemisebenzi ezizi-2 000 ngonyaka we-2010.

Sithanda godu nokuthokoza ngokukhethekileko iphiko lomnyanya odumileko i-Cape Minstrels Carnival elihlala lirhanyazisa idorobhakazeli qobe ngunyaka mhlana amalanga ama-2 kuTjhirhweni, njengendlela yokugidinga ilanga lokutjhatjhululwa kwamakhobongo.

Malunga ahloniphekileko,

Ihlelo lethu lokuthuthukiswa komthangalasisekelo lisikghonisa ukwenza bonyana abantu bafumane izenzelo ezisisekelo zomphakathi begodu kwenziwe ngcono nobujamo bepilo.

Lokhu kufaka hlangana amaphrojekthi wokunikela ngamanzi, igezi nezindlu.

Ukuqinisekisa ukufumaneka kwegezi kuqakathekile ekuthuthukiseni umnotho nokuvulwa kwamathuba wemisebenzi. Ukuqinisekisa ukuba khona kwegezi ezakunikelwa isitjhaba, u-Eskom usise ngaphezu kweengidigidi ezi-R75, khulukhulu eentetjhini zokuphehla igezi ezitja, i-Medupi, i-Kusile ne-Ingula, begodu nokuvuselelwa kwezinye iintetjhi zokuphehla igezi ebegade zingasasetjenziswa.

Sisoke kufanelesonge igezi senzelele bonyana igezi inganande iquntwa ngomnqopho wokuyongo.

Unyaka lo, sizokuthoma ukuthenga igezi kubakhiqizi abakhiqiza igezi evuselelwako, lokhu kuyindlela yethu yokutjengisa ukuzibophelela egezini evuselelwako.

Malunga ahloniphekileko,

Ibubulo lezokwakha laziwa njengeliphuma phambili ekuvulweni kwamathuba wemisebenzi. Basigidi si-1, 2 abantu abahlala emitlhatlhaneni yokuzihlomela eseendaweni ezi-2 700 enarheni yokana.

Ngonyaka we-2014, amakhaya azi-400 000 wabahlali esele babaliweko, kufanele ibe sebanikelwe ngokomthetho izindlu begodu banikelwe iinsetjenziswa ezisisekelo.

Sizokwenza ngcono godu ukwakhiwa kweendawo zokuhlala eziqatjhiswako njengombana abantu abeza eendaweni ezimadorobha abakanqophi ukuhlalela futhi.

Lokhu kufanele kube ziindaba ezimnandi ezakhamizini ezinjengo-Portia Mrwetyana otlole ekhasini le-Facebook ngokuphathwa ngokungalinganiko eBekkersdal, ekuyindawo yesigiyani, enganansetjenziswa, ebekwe eduze nesabhabhu engehla kwendlela enikelwa zoke iinsetjenziswa zomphakathi.

Uyabuza: Engifuna ukukwazi kukobana kubayini nisiphatha ngokungalingani kanti sininikela amavowudu afanako, kubayini?

Nonyaka nje urhulumende uzokusebenzisa iingidigidi ezi-R2, 6 emisebenzini yokunikelwa kwamanzi.Iindawo ezizokunikelwa itjhejo lokuthoma zifaka hlangana isifunda se-Limpopo, i-KwaZulu-NatalnePumalanga Kapa, nekukulapho sifumanyana khona inani eliphezulu labantu abatlhoga amanzi wokusela ahlanzekileko, kanti godu angeze sazibekela ngeqadi nezinye iindawo.

Sitjheje iimbawo ezinengi ezivela emibonweni yabantu abasitlolele bonyana urhulumende akalungise imigodi eseendleleni.

IHlelo eliNatjisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba (i-EPWP) linqophe ukuvula amathuba wemisebenzi eziingidi ezi-4, 5 begodu amathuba angaphezu kwesigidi sele avuliwe soloko kuthome isiGaba sesiBili. Ingcenye yehlelo inqophe ekulungisweni ithungelelwano lethu leendlela.

Abantu abanengi bafumana isizo elikhulu elibuya ku-EPWP.

Abantu bafumana imisebenzi yokulungisa iindlela, kezemidlalo, ukufundisa abadala ukutlola nokufundanokwenza iindlela zihlale zihlanzekile.

Ihlelo lokulungisa iindlela elibizwa bonyana yi-Zibambele, lizokunatjiselwa enarheni yoke unyaka lo, ngomnqopho wokobana livule amathuba wemisebenzi.

Sizokuthuthukisa umthangalasisekelo ozokunikela umkhakha wezokulima amandla, ngakelinye ihlangothi usize ekuvulweniI kwamathuba we misebenzi.

Iindawo zokubulunga amanzi, iimvetmeli namahlelo wokusezela azokubuyiselwa ebujameni bokuthoma. Iintjalo, ifuyo namadlelo kuzokuvikelwa ngokubiyela ngedrada.

Amaphrojekthi la, azokuqinisekisa ukuthi ukudla kuhlala kukhona bekavule namathuba wemisebenzi wabantu abanengi, khulukhulu abomma abahlala eendaweni zemakhaya.

Njengendlela yokwenza ngcono umsebenzethu kezesayensi nethekhnoloji nokuvulwa kwamathuba wemisebenzi, senze isibawo sokobana isibonisakude esibizwa ngokuthi yi-Square Kilometre Array radio telescope sakhiwe enarheni yekhethu.

Isibawo lesi sele sinikele ngamathuba wemisebenzi wezokwakha ama-800 eTlhagwini Kapa begodu sizokuletha amathuba wemisebenzi engezelelweko eli-100 kilonyaka.

Itjhutjhuzelweli lokuvulwa kwamathuba wemisebenzi, kufanele lithuthukise ilutjha.

I-Ejensi yesiTjhaba yokuThuthukisa iLutjha isemkhulumiswaneni neenkoro zombusonamabubulo wangeqadi ngomnqopho woukuhlalisa kuhle ukuthuthukiswa kwelutjha emahlelweni wamaziko womphakathi nokuthuthukisa amabubulo welutjha newehlanganyela.

Bakwethu,

Sikholelwa ekutheni koke ukuzibandakanya esele sikubalile kafitjhazana, kuzokusisa phambili ekubekeni izinga lokuvulwa kwamathuba wemisebenzi phezulu ehlelweni labo boke abathathiinqunto enarheni.

Abongqongqotjhe abalikhomba bahlangene nabalingani bethu bezehlalakuhle ngeLesibili ngomnqopho wokukhulumisana ngetjhebiswano, begodu sinethemba elikhulu lepumelelo.

Somlomo oHloniphekileko noSihlalo oHloniphekileko,

Okhunye okukhambisana neenhlohlomezelo zokuvulwa kwamathuba wemisebenzi, sizokwenza itjhuguluko lomthethomgomo elihlobene nokwenza ngcono amaphilo wabasebenzi bethu.

Urhulumende nabasebenzisani bakhe bezehlalakuhle, babuyekeza umthetholawulo wabaqatjheli kanye netlhatlha lomthethomgomo eliqalelela imisebenzi yokuqatjhwa komphakathi.

Lokhu kuzokwenza urhulumende akwazi ukulawula irhelo lemininingwana yabantu abafuna umsebenzi neyamathuba wemisebenzi.

IPhepha lobuJamo bukaRhulumende ngeTjhuguluko lokuVikelwa kweHlalakuhle lilindelwe ukukhutjhwa unyaka lo, khona kuzakukhulunyiswana ngalo.

Iindaba ekuzokukhulunyiswana ngazo zifaka hlangana ukusizwa ngeemalinobunjalo besiKhwama seVikeleko lezeHlalakuhle yesiTjhaba nokobana ibubulo langeqadi lezabasebenzi nesikhwama somhlalaphasi lizokungena njani erherhweni loke nokwenzekako kwehlangano enamandla wokulawula.

Urhulumende kufanele aqatjhe abantu kizo zoke iinkhundla zemisebenzi esele zibekelwe imali. UmNyango wokuTjheja ukuSebenza nokuHlahluba uzokukhupha umbiko kungakapheli iinyanga ezisithandathu.

Somlomo oHloniphekileko noSihlalo oHloniphekileko,

Kwamambala, yide indlela esele siyikhambe soloko kwangonyaka we-1994. Siphumelele kokunengi, kodwana kunengi okusafuna ukwenziwa, begodu ngokusebenzisana simaSewula Afrika, sizokuphumelelisa okunengi!

Ngikhombela bonyana ningivumele ngikhulume ngamaqalontangi amanye amanenamanye amahlelo.

Umnqopho efundweni esisekelo unyaka lo, bo-T abathathu: Teachers, Textbooks and Time (aboTitjhere, Iincwadi zokufunda nesiKhathi). Sigandelela kilokhu ekhe sakutjho bonyana abotitjhere bafanele babe sesikolweni, etlasini, ngesikhathi, bafundise okungasenani ama-iri alikhomba ngelanga.

Abaphathi kezokutlolisa kufanele baqinisekise bonyana woke umntwana ufumana incwadi yokufunda ngesikhathi, begodu sisize abotitjhere bethu ukwenza ubujamo obulungele ukusebenza ukuze kunikelwe ngokufundisa kwezinga eliphezulu.

Ukukhamba emtlhaleni weragelo phambili, unyaka lo sithome ukuhlolwa konyaka okusezingenilenarha eemfundweni zekufunda nokutlola neembalo, njengombana kuziimedo ezikhambisana nezinga leentjhabatjhaba,kugreyidi lesi-3, 6 ne-9.

Sizokuragela phambili ngokusisa iimali ekubandulweni kwabotitjhere, khulukhulu eemfundweni zeeMbalo neSayensi.

Sizokutjheja ngokukhethekileko ukubandulwa kwabohlokokulu, ngokuqalisa khulu kilabo beenkolo zemiphumela engakarisiko.

Umnqopho wefundo ephakemeko uzokuba ngewokunabisa ilungelo lokungena emazikweni wefundo ephakemeko kwabantwana bemindeni edobha phasi.

Lokhu kufaka hlangana ukutjhugululwa kwemalimboleko ibe mfundalize kilabo abafundi abafaneleko abenza unyaka wokugcina.

Abafundi bemakholii wefundo eragela phambili nokubandula, abanelungelo lokusizwa ngeemali bazokulisiswa ukubhadela imali yeemfundo.

Sikhuthaza amabubulo alawulwa mbuso bonyana adlale indima eqakathekileko ekuthuthukiseni amakghono begodu asisize ngokuphumelelisa ijima lokunikela ngamakghono abuterhiniki atlhogwa ngezomnotho.

I-Denel, i-Eskom, i-SAA ne-Transnet zisekele ibandulo labafundi abapheze babe ngaphezu kwe-6 000 emakghonweni wobuterhiniki ? begodu nakhambisana nobunjiniyera angatlhogekako naqakathekileko.

MaSewula Afrika,

Siragela phambili ngokungezelela amapholisa nokwenza ngcono umsebenzabo, khulukhulu emisebenzini wokuphenya, ukucozulula ubufakazingokwesayensi nobuhlakani kezobulelesi.

Singezelele nangamapholisaakhambakhamba ngomqopho wokutjheja nokuphelisa ubulelesi eendaweni ezikhonjwe njengezobulelesi. Senza umehluko nomsebenzi obonakalako wokuphungula inani leengidi ezifumaneka emphakathini ezingasisemthethweni nezisemthethweni.

Amakhotho wethu araga ngokusebenza ngcono, begodu namahlelo wokuphungula umsebenzi wemilandu engakaqedwa ukulalelwa eeyingini neemfundeni aragela phambili kuhle.

Sizokuragela phambili ngokutjheja mantangi ubulelesi obuqaliswe kibomma nebantwaneni, begodu sinikele isekelo ngokusebenzisa amaziko wokutjheja weThuthuzela.

Sizokusebenzisana nemiphakathinababambisani abaqakathekileko ekusebenzeni ngabantu abathengisa nabasebenzisa iindakamizwa ngokweqileko, lokho okuyinto ehlakaza umphakathi.

Ukuvakatjhela kwami ezikweni lokwelapha nokuvuselela iimilo zabantu abasebenzise iindakamizwa ngokweqileko e-Mitchells Plain ngeLesibili, kungitjengisile bonyana sitlhoga amandla angezelelweko ekulwisaneni nokusebenzisa iindakamizwa ngokweqileko nabathengisa iindakamizwa emiphakathi yethu.

Ngilayele ibutho lamapholisa wethu bonyana liqinise isandla ebantwini abathengisela abantwana iindakamizwa eKapa nakezinye iindawo. Godu asikazokubabekezelela abanikazi bamathaveni abathengisela abantwana utjwala.

Ukulwa nobukhohlakali nakho kusaragela phambili.

Kuhlonywe iKoro eKhethekileko eLwisana nobuKhohlakali emNyangweni wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha ezokutjheja amacala ahlobene nobukhohlakali obubandakanya abasebenzi bombuso.

Ipumelelo selibonakele emaphenyweni amanengi asaragela phambili.

Sekubuyiswe imali eziingidi ezima-44 zamaranda kubasebenzi bombuso abazuze ngokungasisemthethweni ekusekelweni ngeemali zezindlu, begodu nehlelo lokuphelisa ubukhohlakali babantu abamukela imali yesondlo ngokungasisemthethweni nalo lisaragela phambili.

Silayele iKoro eKhethekileko yokuPhenya bonyana iphenye izwangobatjho yokuphatha okumbi namkha ubukhohlakali eminyangweni ehlukahlukeneko karhulumende, yabomasipala nemazikweni.

Nanyana singafuni ukuthi maduba singakaboni umbala mayelana nokobana imiphumela yephenyo izokuthini, kukhona esele bakwenzile ukuqeda ubukhohlakali emikhakheni yoke karhulumende nemiSebenzini yomBuso.

IsiQhema sokuThenga iPahla nemiSebenzi esiBandakanya iinKoro ezaHlukeneko, esidoswa phambili liZiko leeMali zeNarha, i-SARSneZiko lezobuHlakani beeMali sibuyekeza irherho loke lombuso lokuthenga ipahla nemisebenzi njengendlela yokuqinisekisa ukusetjenziswa ngcono kweemali ngurhulumende.

Ebubulweni lezamaphilo, kilonyaka, sizokugandelela indaba yokuqatjhwa kwabasebenzi abaneziqu ezifanelekoeenkhundleni abazilungeleko.

Sitlhoga iinhloko zeminyango ezifaneleko, iinkhulu eziphethe zeemali, iinkhulu eziphethe iimbhedlela, iinkhulu zezepilo zesiyingi nabaphathi bemitholapilo.

Sihlele ukuvuselela amakholiji ali-105 inarha yoke ngomnqopho wokubandula abahlengikazi abangezelelweko.

Sihlele godu ukuvula umnyango wezokubandulela ukwelapha esiBhedlela seFundo yokwElapha e-Limpopo ngomnqopho wokubandula abodorhodere abanengi.

Ukulungiswa nokwakhiwa kabutjha kweembhedlela nemitholapilo kuzokuragela phambili.

Njengendlela yethu yokugandelela ukuqakatheka kwezamaphilo wabantu bengubo, sizokunabisa ukudzimelela kwamalungelo wokubeletha, hlangana nokhunye, iimvikelambeleko, ukutshwayeleka ngobulwele bezomseme, ukuzithwala kwamatlawana nokunikelwakwabentazana ababuya emindenini edobha phasi amaphedze walokha nabasesikhathini.

Njengendlela yokulwa neNgogwana yeNtumbantonga (HIV) neNtumbantonga (AIDS), sivuselele amahlelwethu senza ngcono neendlela ezahlukahlukeneko zokuzivikela, ezifaka hlangana ukusikwa kwejwabu ebantwini bembaji esibhedlela, ukuvikela ukudluliselwa kwengogwana ukusuka kumma ukuya emntwaneni nokukhuthaza ukuhlolelwa i-HIV.

Ukuhlolelwa ingogwana yentumbantonga kube yinto edume iphasi loke neyamukelwe ngomdlandla omkhulu. Sekwenziwe ukuhlolelwa i-HIV okungaphezu kweengidi ezihlanu soloko kwahlonywa ijima lokuhlolwa ngoSihlabantangana unyaka ogadungileko.

Kilonyaka ogadungileko, uragele phambili umsebenzi wokuthuthukisa umthethomgomo weTjhorensi yezamaPhilo yeNarha nomtlamo wokwenza. Esikhathini esingaqedi ihliziyo urhulumende uzokwethula emphakathini umtlolo womthethomgomo wetjhorensi le ngomnqopho wokobana kuboniswane ngawo nomphakathi.

Somlomo oHloniphekileko noSihlalo oHloniphekileko we-NCOP,

Sizokuragela phambili ngeHlelo eliDephileko lokuThuthukisa iiNdawo zemaKhayaekunqotjhwe ngalo ukuvuselela amaphrojekthi wokulungiswa kwenarha namahlelo wokusezela eendaweni ebegade zingaphasi kombuso wezabelo zalokha namaplasi adosa emhlweni wobunikazi bomuntu munye.

Urhulumende usungule iHlelo lesiTjhaba lokuBonelela iluTjha leeNdawo zemaKhaya nomnqopho wokusiza ilutjha leendaweni zemakhaya. Bekube gadesi, ihlelweli seliqatjhe ilutjha elingaphezulu kweenkulungwana ezilikhomba.

Somlomo oHloniphekileko noSihlalo oHloniphekileko,

URhulumende selabethe umthetho wozokuvuselela iBhanga lePosweni, elaziwa nge-Post Bank, ezokusiza imiphakathi yemakhaya ngokuthi ibulunge imali begodu bagalime imali yokuzithomela amarhwebo amancani.

Ngalokho siyabakhuthaza bonyana bayisebenzisekhona kuzakufumaneka ituthuko.

UKWAKHA IHLELO LIKARHULUMENDE WEMAKHAYA OTJHEJA IIMFUNEKO ZOMPHAKATHI,, OPHENDULAKO, NOSEBENZA KUHLE NANGESIKHATHI

Malunga ahloniphekileko,

Inarha izokubamba amakhetho wesine waborhulumende bemakhaya ngaphambi kokuphela kukaMrhayili.

Kube neenghonghoyilo ezinengingorhulumende wemakhaya eenyangeni ezimbalwa ezidlulileko.

Ukuphelelwa sineke kwabantu kube nomphumela wemitjhagalo, okube sitjengiso esisepepeneneni semiraro ekhona kilo mkhakha.

Kufanele siqinisekise bonyana abantu bayakuthabela ukuba naborhulumende bemakhaya, njengombana bathinta amaphilo wabo wangamalanga bunqopha.

Abanye abomasipala basebenza kuhle khulu begodu amanye amakhansela enza imisebenzabo ngendlela efaneleko.

Sihlome iqhinga elincamileko lokulungisa ubujamo kiborhulumende bemakhaya, elinqophe, hlangana nokhunye, ukunikela amarhelo wokuphatha asisekelo samandla wokulawula, ukuphathwa kweemali nokutjhejwa kwamakhasimende.

Ukulungiselelwa kwamakhetho waborhulumende bemakhaya sele kuthomile begodu kukhamba kuhle.

Ukuzitlolisa kweveke egadungileko kukhambe kuhle, begodu sihalalisela labo abazitlolisileko. Sikhombela labo abanganabo abomazisi benze iimbawo msinyazana, benzelele ukobana bangaphundwa kuzitlolisaela amakhetho okuzokwenziwa enyangeni ezako.

Ngemva kokuhlonywa kweJima leNarha lokuTlolisa abaNtu, eLibode, ePumalanga Kapa ngonyaka ophelileko, kwakhutjhwa abomazisi babantu abathoma ukwenza iimbawo abazii-700 000, lokhu kutjengisa itjisakalo yabantu bethu yokobana babe nencwajana eqakathekileko le.

Njengobana silungiselela amakhetho nje, sitjhejile bonyana inarha yekhethu ihlaselwe ziinkhukhula eemvekeni ezimbalwa ezidlulileko begodu imindeni eminengi yathinteka.

Sithanda ukudlulisa amezwi wokutjhiriya emindenini ehlongakalelwe malunga wayo. Sibuye sizwelane nalabo abakhubeleko nabalahlekelwe yipahla yabo yoke.

MaSewula Afrika,

Angithathe lelithuba ngimemezela bonyana urhulumende ubekele ngeqadi imali eziingidi ezi-R800 yokusiza imiphakathi eyehlelwe yihlekelele.

Sibekele ngeqadi enye imali ezokuvuselela nezokwakha kabutjha izinto ezoniwa yihlekelele eminyakeni ezako.

Sithokoza zoke iihlangano ezinikela ngesizo, iinhlangano ezingalawulwa ngurhulumende, amabubulo wangeqadi, iinhlangano zekolo nemiphakathi ngokusiza labo abagade batlhoga isizo.

UKWAKHA I-AFRIKA ENGCONO NEPHASI ELINGCONO

I-Ajenda ye-Afrika izokuhlala imnqopho wethu womthethomgomo oqakathekileko.

ISewula Afrika izokuba lilunga lomKhandlu wezokuVikela nokuThula kweBumbano le-Afrika isikhathi esiminyaka emibili.

Kusukela ngoRhoboyi kilonyaka iSewula Afrika izokukuba nguSihlalo weKoro ye-SADC kezoMbanganarha, ukuPhepha nokuVikeleka.

Kilendima esinikelwe yona sizokuragela phambili ngokubandakanya iinqhema ekuphumeleliseni iiimVumelwano zePolotiki zePhasi Mazombe eZimbabwenokuthuthukisa umhlahlandlela osirholela emakhethweni.

Sizokukhuthaza ikghonakalo yokufikelela isisombululo senturhu yeMalagasy. Sizokutjheja besisize lapho kufanele khona ukuze siqinisekise bonyana ubujamo bepolotiki nevikeleko e-Democratic Republic of Congo (i-DRC) bulungele amakhetho.

Sizizwa sibakhulu ekuhlanganyeleni kokuthola iinsombululo zobujamo be-Cote d?Ivoire, njengelunga lePhaneli yeZinga eliPhezulu loBunye be-Afrika, njengobana sikhethelwe ukusiza ngeenselela zenarha leya.

Sikwakwazelela umsebenzi owenziwe liButho lezokuVikela leNarha yeSewula Afrika, ngokuthumela okungasenani amasotja angaphezu kwe-2 000 e-DRC, e-Sudan ne- Central African Republic ngomnqopho wokobana ayokwenza umsebenzi wokunzinzisa ukuthula.

Sizokuragela phambili nokudlala indima ekuvuseleleni iTjhebiswano eliTjha lokuThuthukisa i-Afrika ngomnqopho okhethekileko wokufezakaliswa kwehlelo layo lomthangalasisekelo, kileli hlelo sibadosiphambili bomongo wokuthuthukisa umthangalasisekelo ophakathi kweenarha eziseTlhagwini neziseSewula.

ISewula Afrika izitjhejile izehlakaloezenzeka eGibhide nalezo ezenzeka ngaphambilini enarheni ye-Tunisia.

Siragela phambili ngokutjheja ubujamo ngelihlo elibukhali, ukufaka hlangana umthelela walobu bujamo eenarheni ezisePumalanga ePhakathi neTlhagwini Afrika.

Sinekolelo eqinileko yokuthi ummongo nomnqopho wetjhuguluo elizokwenziwa nesiphetho esizokuthatha ziinarha ezibomakhelwanezi, kufanele kube ngesazo njengombana zivumelene

Kilobu bujamo iSewula Afrika inikela ngesekelo layo elinqophe ukuletha nokwenza amatjhuguluko kezepolotiki lawo azokuqinisekisa amatjhuguluko amahle nanokuthula eTunisia neGibhide.

Sinethemba lokobana akunalitho elizakukhandela ukufikelela iinrhuluphelo zabantu bePalestina ekutholeni inarha engumazibuse evikelekileko begoduezokubambisana ngokuthula noRhulumende we-Israyeli njengeenarha ezakheleneko.

ISewula Afrika isamemezela ukuthi umphakathi weentjhabatjhaba ukhuthaze iinhlangano ezithintekako bonyana ziragele phambili ngokurorobhela ukufumana isisombululo sesikhathi eside esizako seenarha ezisePumalanga ePhakathi.

Sithanda ukuletha amezwi wokuthokoza ebantwini be-Sudan ngokufikelela kuhlolomazizo enepumelelo, begodu samukela umBuso omutjha we-Sudan engeSewula.

Le yipumelelo eqakathekileko yenarhakazi ye-Afrika. Sithanda ukukwakwazelela iHlangano yeBumbano le-Afrika neyeenTjhaba eziBumbeneko ngobukghonibazo bokuphatha iphrojekthi le.

Mayelana nobujamo obubanzi beendaba zeentjhabatjhaba, sesilinde ngabomvuukusingathauMbuthano we-India-Brazil-South Africa kilonyaka.

EMbuthanweni weeNarha ezimalunga we-G20, sizokuragela phambili nokukhuthaza ezinye iinarha bonyanakuqakathekile bonyana kube nokwabelana komnotho ngokulinganako ephasini.

UKWAKHA UMPHAKATHI WENTANDO YENENGI NEWESITJHABA ESIBUMBENEKO

Bakwethu,

IBhegere yePhasi yeBholo eRarhwako ye-FIFA ka-,2010 isifundise bonyana sifanele sithabela zoke izinto ezihle zenarha yekhethu.

Iflarha yeSewula Afrika yaba yinto eqakathekileko esakhamuzini ngasinye.

Urhulumende uzokwakhela phezu kwalokhu ngokuqinisekisa bonyana kuhlonywa iflarha yenarha eenkolweni nemazikweni womphakathi njengendlela yokuphakamisa amatshwayo wenarha yekhethu nezinto esizikhakhazisa ngazo sibabauntu beSewula Afrika.

Sikhuthaza boke abantu bonyana bafunde ingoma yesitjhaba begodu bayibhine ngendlela engiyo nangokuzikhakhazisa.

Sizokuhloma ihlelo lokuhlonipha iinkutani zenarha yekhethu begodu sithuthukise iHlelo lamaGugu wesiTjhaba, njengendlela yokuhlonipha abantu abasebenzela itjhaphuluko yenarha yekhethu.

Malunga ahloniphekileko,

Siwabonile amandla wezemidlalo njengendlela yokusenzasibe munye begodu njengethulusi lokubumbanisa isitjhaba enarheni yekhethu.

Sisoke kufanele sisekele isiqhema seKhrikhethi ama-Protea azokudlala msinyazana nje kuBhegere yePhasi ye-ICC ka-2011 nama-Springbok azabe atjhinga e-New Zealand ayokuvikela uNongorwana wethu weBhegere yePhasi kaMakhakhulararhwe ka-2007.

Sibuye sidlulisele iimfisela buhle esiqhemeni senarha se-netball esizabe siyokuphalisana kuBhegere yePhasi ye-Netball ngoVelabahlinze. Sizobasekela ngokuzeleko.

Angithathe leli thuba ngihloniphe umdlali wekhrikhethi osezingeni eliphezulu , uMakhaya Ntini, osivakatjhi sethu esikhethekileko ebusukwini banamhlanjesi. Wenze umsebenzi omKhulu nomuhle khulu emdlalweni wekhrikhethi yekhaya neyeentjhabatjhaba.

Ngenyanga kaSewula kilonyaka iSewula Afrika izokubambaijima lokubalwa kwabantu kwehlandla lesithathu soloko kwapheliswa umbuso wekhethululo . Sithokoza uNom. uMakhaya Ntini ngokuvuma ukuba mzenda wejima eliqakathekilekweli.

Somlomo oHloniphekileko noSihlalo oHloniphekileko,

Sihlala sizibophelela ekwakheni umbuso osebenzako noletha imiphumela emihle.

UmNyango wokuTjheja ukuSebenza nokuHlahluba uzokuvumelanisa bewutjheje ngelihlo elibukhali umsebenzi weminyango karhulumende, njengombana ukuvulwa kwamathuba wemisebenzi kuyinto ehlangana namaqalontangi.

Samukela nesithemebiso sePalamende, sokobana izokutjheja bonyana urhulumende ukhambisana nesimemezelo sakhe seqalontangi lokuvula amathuba wemisebenzi.

Bakwethu,

Umnqopho wethu ucacile. Sifuna ukuba nenarha lapho ezinye iingidi zamaSewula Afrika zizokufunyana amathuba wemisebenzi ehloniphekileko, umthangalasisekelo wesimodeni, umnotho onzinzileko nepilo esezingeni eliphezulu.

Sisoke sinomsebenzi wokuzibophelela ekwenzeni bonyana lokhu kube yipumelelo.

Omunye nomunye kufanele acabange bonyana angafaka bunjani isandla ejimeneli lemisebenzi, ngokuba nendlela yokuzivulela amathuba wemisebenzi nokuvulela abanye.

Lokha nasenza lokhu, kufanele sifumane ukukhuthazeka okuvela esithandweni sethu esinguMongameli uMandela ekulumenakhe yokumethula esitjhabeni ngonyaka we-1994, lokha nasikhumbuza ngefuneko yokusebenzisana.

Wathi:

Siyazwisisa nagadesi bonyana, ayikho indlela elula eya ekululekweni.

Sazi kuhle bonyana, akekho noyedwa kithapha ongasebenza ayedwa afumane ipumelelo.

Ngalokho kuyatlhogeka bonyana sisebenzisane njengabantu ababumbeneko, senzelele ukubuyisana kwesitjhaba, ukwakha isitjhaba nokubelethwa kwephasi elitjha.

Akube nobulungiswa ebantwini boke.

Akube nokuthula ebantwini boke.

Akube nomsebenzi, uburotho, amanzi netswayi ebantwini boke.

Umuntu ngamunye kufanele azi bonyana kiloyo naloyo muntu, umzimba, ingqondo nomphefumulo kutjhatjhululwe ukwenzelela bonyana azanelise ngeemfiso zakhe.

Ngiyathokoza.

Issued by: The Presidency

Share this page

Similar categories to explore