Inkhulumo Leyetfulelwa Sive nguLohloniphekile Mengameli Jacob G Zuma, weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, Kumhlangano Weliphalamende LoyinhlanganiselaeKapa

10 Feb 2011

Somlombo Lohloniphekile weSigungu Savelonkhe,
Sihlalo weMkhandlu weTifundza waVelonkhe (NCOP),
Sekela Somlomo weSigungu Savelonkhe naSekela Sihlalo we-NCOP,
Sekela Mengameli weRiphabhuliki, Lohloniphekile Kgalema Motlanthe,
Mengameli Wesikhatsi lesengcile, Thabo Mbeki,
Sekela Mengameli Wesikhatsi lesengcile, FW de Klerk,
Sekela Mengameli Wesikhatsi lesengcile, Baleka Mbete,
Lijaji LelikhuluLelihloniphekeile leRiphabhuliki yeNingizimu Afrika, kanye nemalunga eTebulungiswa lahloniphekile,
Bondvunankhulu naboSomlomo betifundza labahloniphekile,
Sihlalo weSalga, nabobonkhe buholi bahulumende wasekhaya,
Sihlalo Wendlu Yavelonkhe Yebaholi Bendzabuko; Tinhloko Tetikhungo Tahulumende Letesekela Intsandvo Yelinyenti,
Mphatsi weLibhangingodla, Gill Marcus,
Baholi betikhungo tetfu tekuvikela,
Buholi bayoyonkhe imikhakha ? yemisebenti, yemabhizinisi, yetemidlalo kanye nebaholi betenkholo,
Malunga langemancusa alamanye emave,
Betetindzaba baseNingizimu Afrika nabemave angephandle,
Bantfu baseNingizimu Afrika,

Dumelang, good evening, goeienaand, molweni, thobela.

Somlomo Lohloniphekile weSigungu Savelonkhe naLohloniphekile Sihlalo we-NCOP, ngiyabonga ngalelitfuba lekwabelana nebantfu labatsandzekako, baseNingizimu Afrika netivakashi temhlaba wonkhe, ngalesikubuyeketile kanye neluhlelo lekusebenta lwalomnyaka.

Ngibite futsi Lokuhlala Lokuhlangene ebusuku kute bonkhe bantfu, kufak? ekhatsi bafundzi nebasebenti, batotitfolela kucala litfuba lekulalela hulumende wabo akhuluma ngetindzaba letitsintsa timphilo tabo.

Sibonga Labasesihlalweni ngekusiniketa lelitfuba.

Angiphindze futsi, ngikhulumela hulumende, ngemukele Emalunga Eliphalamende kuleli lelihle lidolobha laseKapa.

Sitsandza kubonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labadlale indzima kuleNkhulumo Leyetfulelwa Yesive yaMengameli ngabetidzaba labacondzile, betindzaba tekuchumana kwebantfu bemmango labafana ne-Facebook ne-Twitter, kanye nabekutsintsana ngco.

Imibono yabo ibe nelusito lolukhulu.

Kusasa sitabe sihlanganisa iminyaka lenge-21 soloko kwakhululwa ejele Mengameli wetfu lotsandzekako, Nelson Mandela.

Kwaba sikhatsi lesingumlandvo futsi lesikhetsekile selive letfu, lesakhombisa kuncoba kwebantfu betfu bancoba lesibuhlungu nesekucindzetela sikhatsi selubandlululo.

Tehlakalo tangalelolanga talungiselela indzima yekusebentisa umbono wetfu walekhululekile, lengabandlululi ngebuhlanga nangebulili, yentsandvo yelinyenti, lehlangene nalenemphumelelo iNingizimu Afrika.

Sesingene kuweli-17 umnyaka wenkhululeko, sikulungele kuchubeka kuchuba iNinguzimu Afrika kutsi ibe ngulelinemphumelelo futsi nalelinenchubekelembili live, ngekwakhela kusisekelo lesasekwa nguMengameli Mandela.

Njengoba sifika kulomgamu, sitsandza kufisela Madiba nemndeni wakhe tilokotfo letihle tesive futsi simfisela kwelulama lokusheshako.

Bantfu belive letfu,

Kumele samukele liciniso lekutsi Mengameli Mandela, loyintsandvokati yetfu sonkhe, lusha nalabadzala, labadvuna nalabasikati, labamnyama nalabamhlophe, kutsi akasasimusha.

Ngasosonkhe sikhatsi utawuvakashela tindzawo temitfolamphilo kuyocilongwa, lokuyintfo leyetayelekile kumuntfu lolingana naye.

Kumele simvumele kwenta loko ngenhlonipho, futsi sinikete umndeni kanye nabodokodela litfuba lekusinakekelela yena engwace.

Kuyisikweledu kitsi ngelutsandvo lwakhe lwalelive nebantfu balo, kanye nendzima layidlalele iNingizimu Afrika, i-Afrika nemhlaba.

Sibonga umndeni wakhe, Sikhwama se-Nelson Mandela kanye nabodokodela ngemsebenti lomangalisako labawentako, wekunakekela ligugu lemhlaba, lesitigcabha ngekutsi sitsi wetfu.

Sifuna kucinisekisa sive kutsi, Madiba utfola kunakekelwa lokuhle kutemphilo futsi unetsetekile.

SISONKHE SIZUZE LOKUNYENTI

Bantfu belive letfu,

Siyachubeka kancane kancane, ngekwenta inchubekelembili njengoba sisebentelela ummango lonenchubekelembili. Sisekelo setepolitiki sicinile.

Sakhe lephilako, lesebenta ngalokugcwele intsandvo yelinyenti leneMtsetfosisekelo.

Sinetikhungo letakheke kahle letesekela intsandvo yelintenyi futsi letivikela emalungelo etakhamuti, letinjengeLihhovisi Lemvikeli weSive, Ikhomishana Yemalungelo Ebantfu yaseNingizimu Afrika, Lihhovisi Lemhlolimabhuku Wavelonkhe, Ikhomishana Yekutfutfukuswa Nekuvikelwa Kwemalungelo Emasiko, Etinkholo Netilwimi Temimango kanye neKhomishana Yebulili.

Ngaphandle kwekuhluleka, sibamba lukhetfo-jikelele lavelonkhe njalo emva kweminyaka lemihlanu, kuniketa bantfu baseNingizimu Afrika litfuba lekutikhetsela hulumende labamfunako, luchutjwa nguletsembekile Ikhomishana Yelukhetfo Letimele.

SineLiphalamende leliphilako futsi lelenta baholi bahulumende kusti baphendvule.

Sinetebulungiswa letitimele letingumcolelanisi wekugcina lotsembekile kutotonkhe tingcabano temmango wetfu. Sinabetindzaba labanenkhululeko lecoshwe kuMtsetfosisekelo.

Kutetinsita-sisekelo, nakhona senta inchubekelembili. Bantfu labangetulu kwetinkhulugwane letingemakhulu lamane, baphakelwe emanti kulomnyaka lowengcile. Emaphesenti langaba ngema-81 elive afakelwe gesi uma acatsaniswa nalange-63 emnyaka wa-2000.

Linanilebugebengu libonakala lehla kubugebengu lobunyenti, ikakhulukazi bugebengu bekuhlasela kuhlonyiwe, bekugcekeza emakhaya nebugebengu bekuhlasela emabhizinisi kanye nebugebengu lobutsintsa umuntfu ngco, sibonelo, lizinga lebugebengu bekubulala lehle ngamaphesenti langu-8, 6 kumnyaka lowengcile.

Senta umehluko kutemfundvo, njengoba kunebufakazi lobumangalisako bekukhula kwelizinga lemiphumela yamatikuletjeni yemnyaka lowengcile, kanye nelisasa leliboniswe lusha kutemfundvo velonkhe.

Malunga Lahloniphekile,

Banftu baseNingizimu Afrika labacishe bafinyelele kutigidzi letisi-15 batfola kuMbuso lusito lwetenhlalakahle. Sitawufaka sengeta kuLusito Lwekusekela Bantfwana kute kuzuze bantfwana labadzingako labangaphasi kweminyaka leli-18 budzala.

Njengoba sakha umbuso lotfutfukako hhayi lophanako, lusito lwetenhlalakahle lutawuchunyaniswa nemisebenti yetemnotfo kanye nekutfutfukiswa kwemmango, kute labo labahlomula kwesikhashana bakhone kutesekela kulesidze sikhatsi.

Malunga Lahloniphekile,

Kuyasijabulisa kusebenta kwemkhakha wetetimali.

Kukhombise kubeketela lokumangalisako ngesikhatsi setinkinga tetimali nesekuwa kwemnotfo semhlaba wonkhe lesisandza kwengca.

Kwehla kweLuphakelotimali kubekelwe kutsi kwehle kusukela kulamaphesenti anyalo langu-6.7 siye kumaphesenti lasemkhatsini kwalama-3 kuye kula-4 ngembi kwa-2013.

Kukhatsateka ngelizinga lemandla lekuntjintjisa lemali nako kutsatselwe engcondvweni.

Tingucuko tekulawula emandla ekuntjintjisa letabikwa kusitatimende Senchubomgomo Yeluphakelomali Yelithemu Lelisemkhatsini semnyaka lowengcile setiyasetjentiswa. Lwati lolwengetiwe lutakwetfulwa nguNgcongcoshe Wetetimali ngesikhatsi Senkhulumo Yeluphakelomali.

Indzebe Yemhlaba Yebhola Letinyawo ye-FIFA ya-2010, ngaphandle kwekungabata ibe ngulomkhulu umklamo lowenamisako nga-2010.

Kumkhakha wetemhlaba wonkhe, sitiva sihlonipheke kakhulu ngekuba yincenye yenhlangano ye-Brazil-Russia-India-China-South Africa (BRICS). Kubalulekile kumave emnotfo lofufusako. Sibukelele phambili kumhlangano wekucala we-BRICS ngenyanga yaMabasa e-China.

Sitibophele kusihlalo sebulungu lobungakagcwali kuMkhandlu Wekuvikela Wenhlangano Yemave, lesisosisebentisela kugcugcutela i-ajenda ye-Afrika kanye nekuthula nekuphepha e-Afrika nakumhlaba wonkhe.

Sesihambe libanga lelindze. Sizuze lokunyenti, kepha kusanetinselela letisekhona.

Ngekusebentisana sitawuzuza lokunyenti kakhulu.

KWAKHA UMMANGO LONEMPHUMELELO LENKHULU

Bantfu belive letfu,

Nanobe linyenti leBantfu baseNingizimu Afrika babungata kuphakelwa tindlu, ugesi noma emanti, basebanyenti labanye labasalindzile.

Insalela yeminyakanyaka yesikhatsi selubandlululo yekungatfutfuki kanye nekucindzetelwa bachamuki ngete kwacedvwa kuminyaka leli-17 nje kuphela.

Kepha sichubekela embili, ngekutimisela kuzuza umgomo wetfu wekwakha imphilo lencono yawonkhewonkhe.

Futsi sikwenta loko ngelusito lwebantfu betfu. Siyatitfokotela timphendvulo lebahlala njalo basitfumelela tona.

Bongokuhle Miya ubhale kulikhasi le-Facebook leLihhovisi Lamengamelikutsi lidolobha lekulikhaya lakhe Umzimkhulu, lisesimeni lesibi, ngemaphayiphi ekutfutsa indle ladubukako kuyoyonkhe indzawo, akunaluhlelo lokuhambisa indle kanye nangemfuyo leluvandze kulolonkhe lidolobha.

Ubhala utsi: ?Uma ngabe Hulumende, losebenta kahle kangaka, anganakisisa tindzawo letifana naleti, ngekushesha?.

Kuliciniso siyavuma, kuphakelwa kwetinsita kumele kuhanjiswe ngesivinini lesikhulu.

Lohulumende wetfu lococisana nebantfu, uyalutfola futsi lwatiso ngekuchumana ngco nebantfu betfu.

Kulomnyaka lowengcile, siyesavakashela lamanyenti emakhaya, emalokishi nemadolobhana. Umlayeto wabo munye nje kuphela.

Bayayibonga inchubekelembili leyentiwe, bacela kuphakelwa kuhambe ngesivinini futsi, bachaza kutibophelela kwabo ekusebentisaneni nahulumende kute kuzuzeke lokunyenti.

Kubuka umsebenti lokusamele wentiwe, nga-2009 siye sancuma kugcila kulokusihlanu lokubekelwe embili. Loku lokubekelwe embili, temfundvo, temphilo, tekutfutfukiswa kwasemakhaya netingucuko kutekulima, kuchubekelembili nekulwa nebugebengu kanye nekwakha ematfuba emisebenti lencono.

Sentencono-ke kuloku lokubekelwe embili.

Kodvwa-ke, sisakhatsatekile ngekutsi kungasebenti nebuphuya solo kuyachubeka nanobe kube nekukhula kwemnotfo kuminyaka lelishumi leyengcile.

Kubukana naletidzingo, sibeke umnyaka ka-2011 kube umnyaka wekwakha ematfuba emisebenti ngekwenta tingucuko letibonakalako kutemnotfo kanye nekukhula lokucubile.

Setfule Indlela Lensha Yekukhula letocondzisa umsebenti wetfu ekuzuzeni imigomo yetfu, sente umsebenti wetfu sihambisana nekutsi kwacha imisebenti lencono kungumgogodla wetinchubogomo tetfu kutemnotfo.

Sicela yonkhe imikhakha natotonkhe tikhungo temabhizinisi, nanobe tinebukhulu lobungakanani, kutsi ticondze ngco ekwakheni imisebenti. Yonkhe imizamo inelifutse kulomzamo wesive.

Kulenkhulumo ngitanibekela umhlahlandlela weLuhlelo Lekusebenta letfu.

Bongcongcoshe batakwatisa imigomo yemisebenti yabo nemininingwane lecacile yemkhakha ngamunye, ngesikhatsi seTinkhulumo Teluphakelomali.

Onkhe ematiko ahulumende atawucondzisa tinhlelo tawo kute tihambisane nekubaluleka kwekwakha imisebenti. Bohulumende betifundza nabasemakhaya nabo baceliwe kutsi bente ngalokufanako.

Tinhlelo Tetemabhizinisi Ahulumende netikhungo tetimali tekutfutfukisa kumele nato ngalokukhulu tihambisane ne-ajenda yekwakha imisebenti.

Malunga Lahloniphekile,

Lucwaningo luvete kutsi, singayakha imisebenti kulemikhakha lesitfupha yalokubekelwe embili. Ngulena; kutfutfukiswa kwetakhiwonchanti, kutekulima, tetimayini nekupolisha timbiwa, tekukhicita, temnotfo wetitjalo netekuvakasha.

Angeke sakhe lemisebenti sisodvwana. Kumele sisebentisane nebemabhizinisi, nebetemisebenti kanye nemimango.

Emava abonisile kutsi siyaphumelela uma sisebentisana.

Sinye sibonelo lesibalulekile lesingasibeka, ngumsebenti lowentiwe Luhlaka Lwekuphendvula Kutebungameli kulicembu Letinkinga Temnotfo Temhlaba wonkhe, lelakhiwe umkhakha wahulumende, webemabhizinisi, watemisebenti kanye nemmango.

Kuletinye tetintfo letibalulekile lelicembu letikuzuzile, kutsi iNingizimu Afrika yetfule kwekucala luhlelo lweluhlaka lwekucecesha kuniketa lokunye lokungentiwa ngaphandle kwekudzilita bantfu emisebentini.

Lokunye kungenelela kufak? ekhatsi kusekela emafemu ladvonsa matima ngetimali, loku-ke kusindzise imisebenti lengaba tinkhulungwane letisikhombisa. Sibonga lelicembu ngemsebenti walo lomuhle, futsi sisabukelele kucubekel? embili ngalokusebentisana.

Uma sisabuke ikakhulukati kumkhakha wangasese kutsi uselekelele kwakha imisebenti leminyenti, nahulumende naye utawudlala indzima yakhe.

Sijatjuliswa kwatisa ngekwakhiwa kwesikhwama semisebenti lesitigidzigidzi letiyimfica seminyaka lemitsatfu letako kute kukhokhelwe imiklamo yekwakha imisebenti lemisha.

Kwengeta lapho, Inhlangano Yekutfutfukisa Yetimboni (IDC) ibekele eceleni tigidzigidzi letilishumi temarandi teminyaka lesihlanu letako yekusisa kumisebenti yetemnotfo lebonakalisa emakhono ekwakha imisebenti.

Kuyangijabulisa fusti malunga lahloniphekile, kwatisa ngetigidzigidzi letingema-20 temarandi letiselekelelo sentsela noma sephulelo sentsela kute kugcugcutelwe kusisa, kwandzisa nekukhulisa umkhakha wekukhicita.

Kute umklamo utfole lesephulelo, lokungenani kusisa kumele kube tigidzi letingemakhulu lamabili temarandi kumklamo lomusha, kube tigidzi letingemashumi lamatsatfu temarandi kuklamo wekwandzisa noma wekukhulisa.

Loluhlelo lutawuniketa selekelelo lesifinyelela kutigidzi letingemakhulu layimfica temarandi kuselekelelo sentsela lekhokhelwako kubasisi labasha bese kuba tigidzi letingemakhulu langu-550 temarandi kutekukhulisa nekwandzisa.

Bantfu belive letfu,

Umkhakha wabosomabhizinisi labafufusako ungumkhakha lobalulekile kumkhankhaso wekwakha imisebenti.

Sitawuchubeka ngekuniketa lusito ngetimali nangaphandle kwetimali kubosomabhizinisi labancane, labasemkhatsini nalabafufusako (ema-SMME), kubalimi labakhicica kancane kanye nabemabhizinisi labahlangene.

Sidzinga kucedza tindleko tekulawula, sigweme kuphindzaphindza tintfo bese sicondzisa-ngco tinsita kumabhizinisi lamancane.

Ngaloko-ke sicabanga kuhlanganisa ema-ejensi lamatsatfu, i-Khula, i-South African Micro-Finance Apex Fund kanye neselekelelo setimali kumabhizinisi lamancane sakwa-IDC kube iyunuthi yinye.

Umkhankhaso wekukhokhela ema-SMME ngesikhatsi, kungakapheli emalanga lange-30, uchuba kahle.

Inombolo yekukhokha yeLitiko Letekuhweba neTetimboni yemukele tingcingo letingaba tinkhulungwane letingemashumi lamabili kulomnyaka timali, kantsi lelinani lemali lekhokhiwe ibe tigidzi letinge-210 temarandi.

Lamanye ematiko etfule awayo imiklamo, sibonelo, Litiko Letemisebenti Yahulumende letfule umklamo i-Re Ya Patala (Siyakhokha).

Siyachubeka ngekugucula imitsetfo kute kubelula kubhalisa emabhizinisi futsi nekucinisa Umtsetfo Wekuchudzelana kute kuvulekele labasha emamakhethe.

Malunga Lahloniphekile,

Umnotfo wetimbiwa telive letfu wesive sonkhe futsi tiligugu leletayelekile labobonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, kantsi tingaphasi kwetandla teMbuso.

INingizimu Afrika icebile ngetimayini, letinebungako bemandla emali lelinganiswa kumathriliyoni langu-2.5 emadola aseMelika.

Nga-2009, imboni yetimayini ifake emaphesenti langetulu kwe-30 kulinani lonkhe lemali legcogciwe yekutfumela emaveni angaphandle, futsi yacasha bantfu labanemandla kutemnotfo labangemaphesenti langu-2,9.

Tilinganiso tiphakamisa kutsi, timbiwa tetfu tilindzeleke kutfolakala kute kube ngetulu kweminyaka lelikhulu letako.

Kusebentisa lamandla ekutfolakala, hulumende uvumele i-African Exploration, Mining and Finance Corporation ngetimali kutsi batiwe ngekutsi Inkhamphani Yetimayini Yahulumende, letophatsa kugubha kwetimbiwa ngemasu labalulekile.

Lokunye lokusetulu kuluhlu lwahulumende kulomnyaka kucedzisa nekwamukela lisu lekupolisha timbiwa njengenchubomgomo lesemtsetfweni yahulumende, kute sikhone kucala kuvuna kuzuza ngalokugcwele kumnotfo wetimbiwa welive letfu.

Bantfu belive letfu,

Kutekuchumana, sitibophelele kutsi sigucule emasiginali abomabonakudze nemisakato yetfu asuka ekubambeni nge-analogiayekusiginali yedijithali leselizingeni lelisetulu leyenta lizinga letitfombe nemisindvo kube kuhle kakhulu.

Imisebenti itawuvuleka ngalesikhatsi sekutakha letimphahla, kutipaka, kutiphakela nasekutiphanyekeni.

Somlomo Lohloniphekile naSihlalo Lohloniphekile we-NCOP,

Umkhakha wetekuvakasha uyasijabulisa ngemphumelelo yawo, ikakhulukati ngekutsi tivakashi letilishumi nesitfupha takhela munye umuntfu umsebenti kulelive letfu.

Tivakashi letingetulu kwetigidzi letingu-7, 3 tiyetafika eNingizimu Afrika kulomnyaka lofile, uma tichatsaniswa naletingaba tigidzi letingu-6.3 nga-2009. Kute kukhule futsi, sitawungeta emandla kumamakethe lasasebenta sibe sibuka iminotfo lefufusako.

Live letfu lisachubeka futsi kuba indzawo leyetayelekile yekubambela imihlangano yemhlaba wonkhe.

Ngenyanga yaKholwane, sitabe sengamele umhlangano wetemidlalo losezingeni lelisetulu eThekwini, Likomidi lema-123 lema-Olimphiki Wemhlaba (.IOC) Sigungu Jikelele.

Sibonga i-IOC ngekusipha litfuba lekungamela lokuhlangana lokubaluleke kangaka.

Sesitfole emahlandla langema-95 ekungamela imihlangano netinkomfa emkhatsini kwa-2010 na- 2016.

Lokunye lokutawuphakamisa likhono letfu kutekuvakasha, kuletinye tindlela, sitawubuka tidzingo leticegacegako tekutfola imvumo ye-visa, sitfutfukise tikhala tekuhlala kutikhumulo tetindiza temave angaphandle futsi nekutfutfukisa takhiwonchanti tetekuvakasha.

Kuchunywe kutekuvakasha, sitawuchubeka kutfutfukisa umkhakha wetimboni temasiko, letifaka tigidzigidzi letingaba timbili temarandi kumkhicito lomkhulu wasekhaya.

Sibonile kubaluleka kwemicimbi lefana ne-Cape Town International Jazz Festival, lefake ngetulu kwetigidzi letingu-475 temarandi kumnotfo waseKapa yabuye yakha imisebenti letinkhulungwane letimbili nga-2010.

Sifuna futsi kubala ngalokukhetsekile letsandvwako i-Cape Minstrels Carnival, legcamisa lidolobha minyaka yonkhe ngamhlaka 2 Bhimbidvwane, kubungatwa kukhululeka kwetigcila.

Malunga Lahloniphekile,

Luhlelo lwetfu lwekutfutfukisa takhiwonchanti lusenta sikhone kwandzisa kutfola tinsitanchanti nekwenta ncono lizinga lemphilo.

Loku kufak? ekhatsi kuphakelwa kwemanti, kwagesi netindlu.

Kucinisekisa kutfolakala kwagesi kuyintfo lebalulekile ekutfutfukiseni umnotfo nekwakha imisebenti. Kucinisekisa kugcina kuphakela live ngagesi, i-Eskom seyisise emabhiliyoni langetulu kwa-75 wemarandi, kutiteshi letisha i-Medupi, i-Kusile ne-Ingula, nekwenta imisebenti nekugucula leminye imiklamo.

Kumele sonkhe silondvolote gesi kute singatitfoli sekumele kucinywe gesi njendlela yekonga gesi.

Kulomnyaka sitawucala kutsenga gesi kubakhiciti bagesi ngemandla lavuselelwako , loku kutawukhombisa kutibophelela kwetfu kumandla lavuselelwako.

Malunga Lahloniphekile,

Imboni yetekwakha yatiwa njengemgogodla ematfuba emisebenti. Kunemindeni letigidzi letingu-1.2 lehlala etindzaweni temikhukhu letingu-2 700 velonkhe.

Ngemnyaka wa-2014, lemindeni lengu-400 000 lebaliwe ngenhla kumele ibe seyinendzawo yekuhlala kanye nekutfola tinsitanchanti.

Futsi sitakwentancono kuphakelwa kwetindzawo tekucasha njengoba labanye bantfu labeta emadolobheni abafuni kuhlala kuletindzawo ngalokugcwele.

Leti kungaba tindzaba letimnandzi kutakhamuti letifana na-Portia Busisiwe Mrwetyana lobhale kulikhasi le-Facebook yetfu ngekungalingani e-Bekkersdal, lapho indzawo yemikhukhu lengenatinsita, iseceleni kwelidolobhana lelinatotonkhe tinsita.

Ubute watsi: Lengifuna kukwati kutsi, kungani nisiphatsa ngendlela lengafani, kepha sininiketa livoti lelifanako, KUNGANI?

Hulumende utawusebentisa tigidzigidzi letingemarandi langu-2,6 ekuphakelweni kwemanti kulomnyaka. Tindzawo letisetulu eluhlwini tifundza i-Limpopo, iKwaZulu-Natal neMphumalanga Kapa lapho kusenelinani lelisetulu lebantfu labasete emanti ekunatsa laphephile, kepha kungabi kutsi angeke sitinake letinye tindzawo.

Siticaphele ticelo talabanyenti lababhalele kulelikheli, tekutsi hulumende alungise imigojana lesemigwaceni.

Luhlelo Lwekwandzisa Imisebenti Yemphakatsi (EPWP) ihlose kwakha ematfuba emisebenti latigidzi letingu-4, 5, kantsi sevele akhiwe ematfuba langetulu kwesigidzi solo kwacalwa Ngesigaba Sesibili. Incenye yeluhlelo igcile ngco ekulungiseni kuchumana kwemigwaco.

Bantfu labanyenti bakitsi batfola kusitakala kakhulu nge-EPWP.

Bantfu batfola imisebenti yekulungisa imigwaco, temidlalo, yekufundzisa bantfu labadzala kufundza nekubhala, nekugcina imigwaco ihlantekile.

Luhlelo lekulungisa imigwaco, lelatiwa ngekutsi yi-Zibambele , lutosatjalaliswa kulive lonkhe kulomnyaka kute lwakhe ematfuba emisebenti.

Sitawutfutfukisa sakhiwonchanti lesitophakamisa umkhakha wetfu wetekulima, sibe sakha ematfuba emisebenti.

Emadamu emanti, tiphekupheku, netinhlelo tekunisela titawuvuselelwa. Lokulinywako, imfuyo kanye nemadlelo nato titawuvikelwa ngekufakelwa kwadilada.

Lemiklamo itawukhulisa kucinisekisa kutfolakala kwekudla futsi yakhele labanyenti ematfuba emisebenti, ikakhulukati bomake basemakhaya.

Kukhulisa tindlela letisha tekwenta kutesayensi netebuchwepheshe kanye nekwakha ematfuba emisebenti, sikhankhasela kungamela itheleskophu yemsakato leyi-Square Kilometre Array.

Lomkhankhaso sewuletse ematfuba emisebenti kutekwakha lengema-800 eNyakatfo Kapa kantsi utakwakha lamanye ematfuba emisebenti lali-100 kulomnyaka.

Umkhankhaso wetfu wekwakha ematfuba emisebenti kumele futsi uphakamise kutfutfukiswa kwelusha.

Sikhungo Sekutfutfukisa Lusha Lwavelonkhe sisakhulumisana netinhlaka tembuso kanye nemkhakha lotimele ngekuphakanyiswa kwekutfutfukiswa kwelusha kutinhlelo temkhakha lotimele nekugcugcutela emabhizinisi ekuhweba nemabhizinisi elusha lahlangene.

Bantfu belive letfu,

Sikholelwa kutsi, kungenelela lesikubale kafushane nje kutasichubela phambili ekubekeni ematfuba ekwakha imisebenti etulu eluhlwini labobonkhe labatsatsa tincumo kulive letfu.

Bongcongcoshe labasikhombisa bahlangene nalabasebentisana nabo bemmango NgeLesibili kutococisana ngalokubambisana ngako-ke silindzele lokuhle futsi nemphumelelo.

Somlomo Lohloniphekile naSihlalo Lohloniphekile,

Lokuhambisana nelusitolematfuba emisebenti, sitotibophelela ekuguculeni tinchubomgomo letihambelana nekwentancono timphilo tebasebenti betfu.

Hulumende nebalingani bakhe bemmango, babuyeketa umtsetfo webacasheli neluhlaka lwenchubomgomo lwekuphakelwa kwetinsita temisebenti yahulumende.

Loku kutakwenta hulumende kutsi akhone kugcina umtfombo welwati lwebanftu labafuna imisebenti kanye newematfuba emisebenti.

I-Government Position Paper on Social Security Reform ilindzelekile kutsi ingetfulwa kulomnyaka kute kucociswane ngayo.

Tindzaba letitawudzingidvwa tifak? ekhatsi kulekelela ngekukhokhelwa kanye nebunjalo beSikhwama Sekugcina Tenhlalakahle Savelonkhe, sikhwama semkhakha webasebenti wangasese nesemhlalaphasi singasetjentiswa kanjani kuyoyonkhe lenchubo kanye nemtimba longentiwa wekulawula.

Hulumende kumele agcwalise tonkhe tikhala temisebenti letikhokhelwe. Litiko Lekuhlola Kusebentakanye Nekuphatsa litawuletsa umbiko kusikhatsi lesitinyanga letisitfupha.

Somlomo Lohloniphekile naSihlalo Lohloniphekile,

Kuliciniso, sibuya khashane kusukela nga-1994. Sizuze lokunyenti, kepha kusasekunyenti lokusadzinga sikwente, ngekusebentisana singebantfu baseNingizimu Afrika, sitawuzuza lokunyenti kakhulu!

Ngicela ningivumele ngikhulume ngalokunye lokubekelwe embili kanye naletinye tinhlelo.

Lesigcile kuko kutemfundvo lesisekelo kulomnyaka kubitwa ngekutsi bo-T labatsatfu: Teachers, Textbooks and Time (Bothishela, Tincwadzi tekufundza neSikhatsi). Siyaluphindza lubito lwetfu futsi lwekutsi, bothishela kumele babe sesikoleni, eklasini, ngesikhatsi, bafundzise lokungenani emahora lasikhombisa ngelusuku.

Balawuli kumele bacinisekise kutsi wonkhe umntfwana unencwadzi yekufundza ngesikhatsi, nekutsi sekelelele bothihela betfu kwakha simo lesikahle sekusebenta kute kwenteke lizinga lekufundzisa lelisetulu.

Kulandzelela inchubekelembili, kulomnyaka, sicalile ngeluhlolo lavelonkhe lwemnyaka kutekufundza nekubhala kanye nakunyumeresi lokulinganiswe kumhlaba wonkhe, kumabanga lesi-3, 6 nele-9.

Sitawuchubeka kusisa ekucecesheni kwabothishela, kakhulukati kuteTibalo neteSayensi.

Sitawunakisisa kakhulu ekucecesheni bothishelanhloko, kakhulukati baletotikolo letisebenta kabi.

Kugcila ngco kutemfundvo lephakeme sitakwandzisa kufinyelela etikoleni ikakhulukati kubantfwana labaphuyile.

Loku kufak? ekhatsi kugucula imalimboleko ibe imifundzate legcwele kubafundzi labanetisa tindzingo labenta mnyaka wekugcina.

Bafundzi labaseMakolishi Ekutfutfukisa Temfundvo Nekucecesha labanetisa tidzingo tekelekelelwa ngetimali bangahociswa ekukhokheleni tindleko tesikolo.

Sicela betemabhizinisi ahulumende badlale indzima lebalulekile ekutfutfukiseni emakhono futsi basilekelele kuphakela emakhono emisebenti yetandla ledzingwa temnotfo.

I-Denel, i-Eskom, i-SAA kanye ne-Transnet basekelile ngekucecesha bafundzi labangetulu kwetinkhulungwane letisitfupha kumakhono layinsweleko nalabalulekile ekusebenta ngetandla nalahambelana nebunjiniyela.

Bantfu baseNingizimu Afrika,

Siyachubeka ngekwentancono emandla nekusebenta lokulindzelekile kwemaphoyisa ikakhulukati baseshi, bacwaningi bekuphenya nabatinhloli tebugebengu.

Sikhulise kubonakala kwemaphoyisa kanye nekuhambahamba etindzaweni letibukwe njengetindzawo tebugebengu lobukhulu. Kunenchubekelembili lebonakalako ekwehliseni linani letibhamu letingekho emtsetfweni naletisemtsetfweni lelitfolakala kummango.

Tinkhantolo tetfu tiyachubeka ngekusebenta ncono, kanye netinhlelo tekwehlisa lokusalele emuva kutigodzi nakumarijini, tichubeka kahle kakhulu.

Sitawuchubeka ngekubeka etulu eluhleni kulwa nebugebengu kubomake nebantfwana, nekuniketa kusekela ngeTikhungo Tekunakekela njenge-Thuthuzela.

Sitawusebentisana nemimango nalabanye labadlala indzima kulwa nekushushunjiswa kanye nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva lokucekela phasi leminye imimango.

Kuhambela kwami kusikhungo sekuvuselela similo salabasebentisa tidzakamiva e-Mitchells Plain ngaLesibili, kungicinisekisile kutsi sidzinga emandla langetiwe ekulweni nekusetjentiswa nekushushunjiswa kwetidzkamiva kwimimango yetfu.

Ngicondzise emaphoyisa etfu kutsi asebente ngco ngebantfu labatsengisela bantfwana tidzakamiva eKapa nakuletinye tindzawo. Angeke futsi sibabeketelele banikati bemathaveni labatsengisela bantfwana tjwala.

Kulwa nekukhohlakala nako kusachubeka.

Iyunithi Lekhetsekile Yekulwa Nekukhohlakala seyakhiwe kuLitiko Lebasebenti Bahulumende Nekuphatsa kubukana nemacala laphatselene nekucondzisa tigwegwe ngemacala enkhohlakalo latsintsa tisebenti tahulumende.

Inchubekelembili iyenteka kukokonkhe kuphenya lokuchubekako.

Tigidzi letingaba ngema-44 emarandi setibuyisiwe kubasebenti bahulumende labahlomula ngalokungekho emtsetfweni kutelekelelo tetindlu, futsi kuyachubeka kulwa nekuntjontjelwa kwenchubo yeselekelelo setenhlalakahle.

Sicondzise Iyunithi Lekhetsekile Yebaphenyi kutsi ihlole tinsolo tekuphatsa kabi noma tekukhohlakala kulahlukahlukene ematiko ahulumende, abohulumende basemakhaya, nawetikhungo.

Nanobe singahluleli ngembi kweluphenyo, kubonakalisa kusombululeka kulwa nekukhohlakala kuwowonkhe emazinga ahulumende nekuTebasebenti Bahulumende.

Licembu Lema-Ejensi Lahlangene Ekusebenta Lelitsengako leliholwa Ngumgcinimafa Wavelonkhe, SARS neSikhungo Sebunhloli Kutetimali babuyeketa inchubo yonkhe yekutsenga yembuso kucinisekisa kusetjentiswa kahle kwetimali ngumbuso.

Kumkhakha wetemphilo, kulomnyaka sitawugcila ekugcwaliseni tikhala tebasebenti ngebantfu labawatiko futsi labawufundzele umsebenti.

Sidzinga baholi belitiko labawufundzele umsebenti, baphatsi betimali labakhulu, baphatsi betibhedlela labakhulu, baphatsi betemphilo betigodzi kanye nebalawuli bemitfolamphilo.

Sihlele kuvuselela emakolishi lali-105 ebahlengikati velonkhe, kute kuceceshwe bahlengikati labanyenti.

Sihlele futsi kuvula umkhakha wetebudokodela esibhedlela lesatiwa nge-Limpopo Academic Hospital ngenhloso yekucecesha bodokodela labanyenti.

Kuvuselelwa nekwakhiwa kabusha kwetibhedlela nemitfolamphilo kutawuchubeka.

Kugcizelela ngemphilo yabomake, sitawukhulisa indzima yemalungela ekubelekasinikete nangetinhlelo letifaka ekhatsi kuvikela kubeleka, tifo letitsatselana ngekwemacansi, kukhulelwa kwemantfombatane lasemancane kanye netinsita tekuya emalangenikulabo labaphuyile.

Kulwa neSandvulelangculazi Nengculazi, sivuselele tinhlelo tetfu futsi sagcugcutela tindlela letehlukene tekutivikela kufak? ekhatsi kusoka etibhedlela kwalabadvuna, kuvikela kudlulisela kwabomake Sandvulelangculazi Nengculazi kubantfwana nekugcugcutela kuyohlolela Sandvulelangculazi.

Kuhlola kuphakanyelwe live lonkhe. Kungetulu kwetigidzi letisihlanu tekuhlolela Sandvulelangculazi lokwentiwe kusukela kwetfulwa umkhankhaso wekuhlola ngaMabasa kumnyaka lofile.

Kumnyaka wonkhe lofile, umsebenti wekutfutfukisa inchubomgomo yeMshwalensi Wetemphilo Wavelonkhe neluhlelo lekusebenta kwawo kuchubekile. Masinyane nje, Hulumende utawukhipha umculu wenchubomgomo kute ummango uphawule ngawo.

Somlomo Lohloniphekile naSihlalo we-NCOP Lohloniphekile,

Sitawuchubeka ngeLuhlelo Loluphelele Lwekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemakhaya loluhlose kuvuselela imiklamo yetingucuko temhlaba kanye netinhlelo tekunisela etindzaweni lebetitimele kanye nangekusitabanini bemapulasi labukene netinkinga.

Hulumende sewakhe Luhlelo LwavelonkheLwekulekelela LushaLwetindzawo Tasemakhaya ngenhloso yekusita lusha lwasetindzaweni tasemakhaya. Kute kube ngulomuhla, bantfu labasha labangetulu kwe-7 000 bacashiwe kuloluhlelo.

Somlomo Lohloniphekile naSihlalo lohloniphekile,

Hulumende sewushaye umtsetfo wekuvuselela libhange lasePosini, lelatiwa nge-Post Bank, lelitolekelela basemakhaya ngekonga imali, kanye nekuboleka imali yekwakha emabhizinisi lamancane.

Sikhutsata bantfu kutsi balisebentise kute kutfolakale intfutfuko.

KWAKHA INCHUBO YAHULUMENDE WASEKHAYA LOKHATSALELAKO, LOPHENDVULAKO, LOSEBENTAKO FUTSI LOSEBENTA NGESIKHATSI

Malunga Lahloniphekile,

Live litawubamba lukhetfo lwesine lwabohulumende basemakhaya ngembi kwekuphela kwenyanga Inkhwekhweti.

Kube netikhalo letinyenti ngabohulumende basemakhaya kuletinyanga letimbalwa letengcile.

Lokudideka kuletinye tindzawo kubange kushuca lokube tinkhomba tekutsi kunetinkinga letikhona kuloluhlaka.

Kumele sente emava ebantfu ngabohulumende basemakhaya kube ngulajabulisako, njengoba kungibo labatsintsa emakhaya netimphilo tabo ngco, malanga onkhe.

Labanye bomasipala basebenta kahle kakhulu, futsi nalamanye emakhansela enta imisebenti yawo ngendlela lekumele bayente ngayo.

Setfule emasu ekujikisa indlela yekusebenta yabohulumende basemakhaya, sicondze ngco, kulokunye, ekuciniseni tindlela letisisekelo tekuphatsa, ekulawuleni timali nekunakekela batsengi.

Emalungiselelo elukhetfo lwabohulumende basemakhaya eme ngemumo.

Kubhalisa lokwentiwe kumphelasontfo leyengcile kuhambe kahle, siyababonga labo lababhalisile. Sicela labo labete bomatisi kutsi bafake ticelo ngaphandle kwekucitsa sikhatsi, kute bangalahlekelwa litfuba lesikhatsi sekubhalisa kulenyanga letako.

Kulandzela kwetfulwa kweMkhankhaso Wekubhaliswa Kwebantfu WavelonkheeLibode, eMphumalanga Kapa kulomnyaka lofile, bomatisi labangetulu kweti-700 000 bakhishilwe bantfu labacala kuba nabo, loku kube tinkhomba telisasa lelikhulu bantfu betfu labanalo ngalelibhukwana lelibalulekile.

Njengoba silungiselela lukhetfo, sinakile kutsi live letfu lehlelwe tinhlekelele tetikhukhula kumaviki lasandza kwengca, kantsi imindeni leminyenti itsintsekile.

Sedlulisa kudzabuka kwetfu lokukhulu kumindeni lelahlekelwe timphilo tabo. Kudzabuka kwetfu kuya nakulabo labalimele futsi balahlekelwa timphahla tabo.

Bantfu baseNingizimu Afrika,

Angitsatse lelitfuba ngimemetele kwekutsi, Hulumende ubekele bucalu tigidzi letinge-800 emarandi letilusito lolusheshako kwelekelela imimango.

Futsi sitawubukelela sikhwama sekubukana nekwelekelela emva kwetinhlekelele sekulungisa nekwakha kabusha kuminyaka letako.

Sibonga ema-ejensi ekulwa netinhlekelele, tinhlangano letingasitahulumende, bemkhakha wangasese, tinhlangano tetinkholo kanye nemimango ngekusita labo lebebadzinga.

KWAKHA I-AFRIKA LENCONO NEMHLABA LONCONO

I-ajenda yese-Afrika itawuhlala njalo iyinchubomgomo lesisekelo lesicondze ngco kuyo.

INingizimu Afrika itosebenta ithemu yeminyaka lemibili kuMkhandlu Wekutfula neKuvikela weLubumbano lwe-Afrika.

Lelive litawuba ngusihlalo Wemtimba we-SADC Kutembangave, Tekuphepha neTekuvikela kusukela ngenyanga Ingci.

Kulendzima lesiyidlalako, sitawuchubeka ngekusebentisana nemacembu ekusetjentisweni kweSivumelwano Setepolitiki Semhlaba eZimbabwe nekutfutfukisa emasu lacondze ekubambeni lukhetfo.

Futsi sitawugcugcutela sincumo sekungcubutana sase-Malagasy. Sitawulandzelela futsi selekelele lapho kungenteka khona kucinisekise kutsi simo setepolitiki nesekuphepha e-Democratic Republic of Congo (e-DRC) siyalungela kubamba lukhetfo.

Sitiva sihloniphekile ngekudlala indzima ekutfoleni tisombululo ngesimo sase-Cote d?Ivoire, njengelilunga Lemtimba Welizinga Lelisetulu Lenyonyana yase-Afrika locokelwe kusita kusombulula tinselele kulelo live.

Siwushayela tandla umsebenti Wembutfo Wemasosha Wavelonkhe waseNingizimu Afrika, langaba ngetulu kwetinkhulungwane letimbili latjalwe e-DRC, e-Sudan nase-Central African Republic kwenta imisebenti yekugcina kutfula.

Sitawuchubeka kudlala indzima ekuvuseleleni Budlelwane Lobusha Bekutfutfukiswa kwe-Afrika ngekucondza ngco ekusetjentisweni kweluhlelo lwesakhiwonchanti, lapho siphumembili ekutfutfukiseni sakhiwonchanti sendzawo yeNyakatfo neNingizimu.

I-Ningizimu Afrika ikunakile lokwenteka eGibithe kanye netehlakalo tangembili tase-Tunisia.

Sitawuchubeka sinakisise lesimo ngeliso lelusoti, kufak? ekhatsi nemitselela yaso Emphumalanga Lesemkhatsini kanye ne-Afrika leseNyakatfo.

Sikholelwa kutsi lokwentekako netizatfu tetingucuko kanye netincumo talapho labafuna kuya khona labomakhelwane, kumele kwentiwe ngibo.

Kuloku-ke, iNingizimu Afrika yesekela imizamo lehlose kwetfula nekusetjentiswa kwetingucuko tepolitiki letitawucinisekisa ingucuko lekahle nalenekutfula e-Tunisia naseGibhithe.

Siyetsemba kutsi kute lokutawugucula kucaphela tifiso tebantfu base-Palestine tekuba nembuso lotimele futsi lovikelekile, baphile nabomakhelwane babo ngekutfula labanguMbuso wakwa-Israeli.

I-Ningizimu Afrika iyaluphindza lubito lwayo kumave emhlaba lekugcugcutela emacembu kutsi achubeke ngekufuna sisombululo lesicinile seMphumalanga Lesemkhatsini.

Sibongela bantfu base-Sudan ngeluhlolovo lwabo lolube yimphumelelo, futsi samukele umbuso lomusha we-Sudan Leseningizimu.

Lena indzaba leyimphumelelo yase-Afrika. Sibonga Inyonyana yase-Afrika naMhlabuhlangene ngemasu lanebuhlakani ekuchuba lomklamo.

Kutemhlaba wonkhe ngebubanti, sitimisele kwengamela kwesihlanu Kuhlangana kwe-India-Brazil-South Africa kulomnyaka.

Kuforamu ye-G20, sitawuchubeka kukhuluma ngeluhlelo lokulinganisa temnotfo temhlaba.

KWAKHA UMMANGO WAVELONKHE LOYINTSANDVO YELINYENTI FUTSI LOBUMBENE

Bantfu belive letfu,

Emava eNdzebe Yemhlaba Yebhola Letinyawo ye-FIFA yanga-2010 asifundzise sidzingo sekubonga lokuhle kulive letfu.

Umjeke waseNingizimu Afrika ube yintfo lebaluleke kakhulu kuyoyonkhe imiti.

Hulumende utokwakhela kuloku ngekucinisekisa kulengiswa kwemijeke etikoleni nakutikhungo tahulumende, kugcugcutela timphawu nekutati kwesive.

Sicela bonkhe bantfu betfu kutsi bafundze liculo lesive futsi balicule kahle nengokuticabha.

Sitakwetfula luhlelo lekubungata Bantfu Labaligugu Lesive nekugcugcutela Indlela Yemagugu Esive, kuhlonipha bantfu labadlale indzima lenkhulu enkhululekweni yelive letfu.

Malunga Lahloniphekile,

Siwabonile emandla etemidlalo lalithulusi lekuhlanganisa nekwakha sive kulive letfu.

Sisonkhe kumele sesekele licembu leKhilikithi, ema-Proteas latobe adlala kuNdzebe Yemhlaba yanga-2011 madvutane nje, kanye neMabhokobhoko latohambela e-New Zealand kuyovikela Sicoco setfu Sendzebe Yemhlaba Yeragbhi sanga-2007.

Futsi sifuna kufisela licembu lebhola lekuncakisana lokuhle ngalesikhatsi bachudzelana kuNdzebe Yemhlaba Yebhola Lekuncakisana ngenyanga yaKholwane. Sitawuba sibasekela ngalokugcwele.

Ngalesikhatsi angitsatse lelitfuba kwetfulela sigcoko munye webadlali longushampeni wekhilikithi, Makhaya Ntini losivakashi setfu lesikhetsekile ngalokuhlwa. Udlale indzima lemangalisako kumidlalo yasekhaya neyemhlaba yekhilikithi.

INingizimu Afrika itawuba nekwesitsatfu emva kwelubandlululo kubalwa kwebantfu ngenyanga yeMphala kulomnyaka. Sibonga Babe Makhaya Ntini ngekuvuma kuba sitfunywa salomkhankhaso lobalulekile.

Somlomo Lohloniphekile naSihlalo Lohloniphekile,

Sitawuhlala sitibophelele ekwakheni umbuso lobuka kusebenta kahle.

Litiko letfu Lekuhlola Kusebenta Nekuphatsa litawuchumanisa futsi lilandzelele kusebenta kwematiko ahulumende ngeliso lelusoti, njengoba abeka etulu kwakhiwa kwematfuba emisebenti.

Siyasemukela sibophelelo seLiphalamende sekulandzelela kusabela kulubito lwaHulumende lalokubekelwe embili ngenhloso yekwakha ematfuba emisebenti.

Bantfu belive letfu,

Umgomo wetfu ucacile. Sifuna kuba nelive lapho bantfu labangetulu kwetigidzigidzi, baseNingizimu Afrika, banematfuba lancono emisebenti, lanetakhiwonchanti tesimanjemanje nemnotfo lophilako nalapho lizinga lemphilo lisetulu.

Sonkhe sinemtfwalo wekusebenta matima kute kugcwaliseke letifiso.

Wonkhe umuntfu kumele acabange kutsi angafaka kanjani sandla kulomkhankhaso wemisebenti ngekutakhela nekwakhela labanye ematfuba emsebenti.

Ngekwenta njalo, kumele sitfole inshisakalo kuMengameli wetfu lotsandzekako Babe Mandela kunkhulumo yakhe yekugcotjwa nga-1994, asikhumbuta ngesidzingo sekusebentisana.

Utsite:

?Sisakucondza kutsi, ayikho indlela lelula yekuya enkhululekweni.

Sikwati kahle kutsi, kute lapha kitsi lotisebentela yedvwana longazuza imphumelelo.

Ngakho-ke kumela sisebentisane njengebantfu lababumbene, sentele kubuyisana kwesive, kwakha sive, kutalwa kwemhlaba lomusha.

Akube nebulungiswa kubobonkhe.

Akube nekutfula kubobonkhe.

Akube nemsebenti, sinkhwa, emanti nasawoti kubobonkhe.

Munye namunye akati kutsi, umtimba, ingcondvo, nemphefumulo kukhululiwe kute kutenetise?.

Ngiyabonga.

Issued by: The Presidency

Share this page

Similar categories to explore