IKulumo yesiTjhaba kaMongameli weSewula Afrika, uKgalema Motlanthe, kuHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende, eKapa

6 kuMhlolanja 2009

Mma. Somlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha;
Nomzana. siHlalo womKhandlu weNarha oweNgamele iimFunda;
Mma. Sekela kaMongameli;
Sekela kaSomlomo noSekela kasiHlalo womKhandlu weNarha oweNgamele iimfunda;
MPhathi wamaJaji uLanga;
Sekela kaMongameli wangaPhambilini weNarha yeSewula Afrika noMongameli we-ANC;
BoNdunakulu beemFunda;
BoNgqongqotjhe naboSomlomo beemBethamthetho zeemFunda;
Mphathi wamaJaji wangaphambilini neemPhathiswa zangaphambilini ezeNgameleko zePalamende;
Mphathi wabaZenda oHloniphekileko, abaZenda neeNtatanyiswa ezivela ngaphetjheya;
Barholi abaHloniphekileko beenHlangano zePolitiki namaLunga wePalamende, abaRholi beNdabuko;
Meyara oHloniphekileko weDorobha leKapa;
Barholi bezeKolo nabajameli bomphakathi;
Madelisa nabangani;
Neenthekeli eziKhethekileko:

Ngithokoza ilungelo engilinikelweko lokobana ngithule ikulumo le kuHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende yeSewula Afrika, ekuthomeni kwesikhathi esiphelako sokubusa kweHlandla lesiThathu kwePalamende yeNtando yenengi.

Ngijama ngokuzithoba ngaphambi kwabantu beSewula Afrika ngithokozela nethuba enginikelwe lona lokuba nguMongameli ngemva kwequnto elikhethekileko lobujamo elathathwa yiHlangano eBusako lokwehlisa esikhundleni uMongameli weNarha wangaphambilini.

Mina nginokuziphendulela kwesikhathi esiziinyanga ezimbalwa, ukobana ngirhole isiGungu seNarha ekuqedeleleni lokho okwagunyazwa yi-African National Congress emakhethweni wonyaka we-2004. Begodu nokwakha umleyo wezokuphatha ngemva kwamakhetho.

Eenyangeni ezihlanu ezidlulileko sikwazile ukwamukela amatjhuguluko ekuphatheni kukarhulumende, ngalokho sithokoza ubuhle berherho lomThethosisekelo, elitjengise ukuba yingcenye yokubambisana kwamalunga wesiGungu netjhebiswano labaphathi bamabubulo karhulumende.

Nasiqala emva eminyakeni elitjhumi nahlanu edlulileko, kuyafika kimi bona ngithokoze ukuzinikela nokusebenza kabudisi kwaboMongameli bangaphambilini uNelson Mandela noThabo Mbeki, abomma nabobaba abanengi abadlala indima eqakathekileko ekukghonakaliseni ikambiso ngaphasi kwentando yenengi: isiGungu nokuphatha, iimBethamThetho kiyo yoke imikhakha karhulumende nePhiko lezoBulungiswa; lezo ezitjhutjhumezwa yifuneko yokwenza ngcono ipilo yamaSewula Afrika woke.

Ngaphezu kwakho koke, ngijame ngaphambi kwenu ngokuzikhakhazisa nokuthemba bonyana iSewula Afrika esiyigidingako namhlanjesi eminyakeni eli-15 kwaphela edlulileko ayisenakwehlukana, ukulwa nokukhethulula. Lokhu kumphumela wokusebenza kabudisi kwabomma nabobaba abavela emahlangothini woke wepilo.

AmaSewula Afrika la ajamele ithemba nokuqinisela lokho okutjho isitjhaba sekhethu.

Hlangana namaSewula Afrika esizikhakhazisa ngawo kunamaLunga wePalamende yethu yentando yenengi, labo ngetjhudu elimbi okwafuneka bona sibalayelise unomphela kusukela ngenyanga kaMhlolanja wonyaka odlulileko. Bafaka hlangana laba abalandelako, uBrian Bunting, Billy Nair, Ncumisa Kondlo,John Gomomo, Joe Nhlanhla, Cas Saloojee, John Schippers no-Jan van Eck.

Ngithanda ukufaka hlangana nalaba, umSewula Afrika okhetheke kwamambala uMma. uHelen Suzman, owajamela amagugu wePalamende yethu etjha ngeenkundleni ezidala.

Kungilaba abantu nabanye abathandi benarha yekhethu abazakwamukela isabelo esikhulu senzuzo lokha nasimemezela bonyana kungaba nesiwuruwuru sokunganzinzi kezomnotho, ukungabi nesiqiniseko ngobujamo obungahle behlele zepolotiki ngesimanga samatjhuguluko ekuphathweni kwenarha – Inarha yekhethu isebujameni obuhle.

Nanyana kunjalo, akukafaneli bona sizeqise amehlo iinselela esiqalene nazo. Ubujabo obumbi bezomnotho wephasi loke bulitshwayo lengozi engahle yehlele inarha yekhethu mayelana nokuphela kwemisebenzi nepilo engcono ebantwini bekhethu.

Eqinisweni ukungabi nesiqiniseko ngamatjhuguluko wepolotiki kuletha imibuzo engaphezu kweempendulo ezinganikelwa.

Ngomphumela walokho, abanye bethu singathatheka, sikhambe negagasi lamatjhuguluko alethwa siwuruwuru, sizifumane siphakathi kwetjharagano lezepolotiki nobujamo obumbi bomnotho.

Kodwana kwethu kulikhambo lethemba nokuqinisela.

Singabuye sitjho bona, ngesikhathi samsinyazana okunengi okumumethwe mThethosisekelo kulingiwe esikhathini esidlulileko; begodu koke lokhu okungaphakathi kuphumelele wokulingwa lokho okuveza bona intando yenengi ikhethekile ngokuqinisela.

Intando yenengi yethu ngehle. Kancani-kancani ikhula idlondlobala, isekelwa mThethosisekelo ongalinganiswa neminye ephasini loke.

Kwamambala ukuqina kokuzibandakanya kwethu kezepolotiki kilesi isikhathi sokuzifunela amavowudu – lokhu kungilokho esingavumelana ngakho bona kufanele kuhlonipheke begodu kube nokuthula – Lokhu kusiqiniseko esiragela phambili sokuqinisa intando yenengi yethu.

Iragelo phambili leli liqinisekiswe maSewula Afrika; begodu ngiwo azakuvikela intando yenengi eminyakeni ezako.

Mma. Somlomo noSihlalo ngivumelani bona ngisakhuluma ngalokhu ngikhuthaze woke amaSewula Afrika afanelekileko bona ayozitlolisela ukuvowuda begodu bavowude emakhethweni wenarha neweemfunda ezako, ngombana ngalokho sizabe sizilungiselela ikhambo ngokwethu.

Lokhu kumsebenzi ofanele ukwenziwa ngamalanga ema-ofisini wabomasipala, ngaphambi kokuvalwa kwerhelo labavowudi. Kodwana kuyafuneka ukuthi sisebenzise ithuba elikhethekileko lokuzitlolisa lepelaveke ehlelwe yiKomitjhini yamaKhetho yeSewula Afrika (I-IEC), kusasa nangoSondo, ngomhlaka 07 no 08 kuMhlolanja.

Angithathe godu ithuba leli ngiveze ukobana emalangeni ambalwa ezako ngizokuqedelela ukuthintana neKomitjhini yamaKhetho naboNdunakulu beemFunda ngemva kwalokho ngimemezela ilanga lamakhetho.

MaLunga aHloniphekileko;

Intando yenengi le ingeyabantu beSewula Afrika, labo abazingenela mathupha kilelikhambo kusukela ngomhlaka 27 kuSihlabantangana 1994, kokuthoma bathatha igadango ndawonye lokuzibambela bona ngokwabo.

Ngegadango lelo elibonakala lilula, kodwana elinamandla lokuvowudela urhulumende wabantu boke benarha yekhethu, safulathela isikhathi esidlulileko lapha sahlukunyezwa khona.

Kungalokho kuqakathekile bona esikhathini esinjengalesi sigidinge iminyaka ema-20 wokwamukelwa komTlolo wesiVumelwano weKomidi yesikhatjhana ye-OAU ophethe iindaba ze-Afrika engeSewula, omayelana nemiBuzo ngeSewula Afrika eyamukelwa ngoRhoboyi wonyaka we-1989 – Ngokujayelekileko waziwa njengomTlolo wesiVumelwano se-Harare.

Igadango leli lakha umleyo wesivumelwa sephasi, ngokusebenzisa iHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngehloso yokobana kufanele kubanjwe imikhulumiswano eSewula Afrika.

ESewula Afrika lokhu kwatjho bona akube neKhonferensi lapho kuzokukhulunyiswana ngekuSasa leNtando yenengi – Kuhlanganiswa abathandi benarha abasuka mahlangothi woke wepilo.

Koke lokhu kwakghonakalisa ukuba khona kwemikhulumiswano, leyo eyenza bona kube namakhetho wentando yenengi ngonyaka we-1994.

Mayelana nalokhu kufanele ingwani siyethulele ihloko leya ebegade inguMongameli we-ANC, u-Oliver Reginald Tambo ngokusungula nokubamhlahli wemikhulumiswano neengungu zangaphetjheya ekupheliseni ukulwa enarheni yekhethu ngendlela enokuthula.

Igadango elikhuthazako leli lokusungula umthangalasisekelo wokuletha ukuthula nokubuyisana, esikhundleni sepi netjharagano lagiriza imithangala yobumbi boke bekhulu leminyaka eyadlulako: Lokhu kwaba kupheliswa kwesiVumelwano seNarha esatlikitlwa ngonyaka we-1909 esaba mhlahlandlela wokusungulwa kweYuniyoni yeSewula Afrika.

Njengombana isiVumelwano lesi besihlathulula ukudzimelela kumbandela wokungangeni eendaweni ezithileko zeSewula Afrika, lokhu bekwenziwa ngegandelelo nekhethululo ngokombala.

Aloke eminyakeni eli-15 sikuntando yenengi singatjho ngesibindi bonyana ukwesaba, ukungabi nethemba nehloyo elaqeda ukuzwana nokuthula hlangana nababusi beentjhaba eminyakeni eli-100 eyadlulako, azange yangafumaneka kwaphela; kodwana yadurhiswa kwamambala.

Ukwesaba nokungabi nethemba lokhu kwabhebhedlhisa uMoya wokunghanghabala isikhathi esingaba matjhumi weminyaka. Kungalokho kufanele ingwani siyithulele indodana enesibindi yekhethu, uSolomon Kalushi Mahlangu owagwetjwa intambo eminyakeni ema-30 eyadlulako, ihlokwakhe ilengiswe phezulu. Siyazikhakhazisa ukwazi bona ngeengazi zakhe isihlahla sekululeko siyahluma.

Ngivumeleni bona ngamukele uLucas Mahlangu, umnakwabo kaKalushi ojamele umndeni wakwaMahlangu.

USolomon Mahlangu begade aragisela phambili isiko lamasotja weminyaka eyadlulako, hlangana nawo singabala lawo abegade aphethwe yiKosi uCetshwayo loyo owahlula amasotja we-Britain ngesandlwana ngonyaka we-1879. Ngalokho bebavikela ikululeko yabantu benarha yeSewula Afrika ngokokubelethwa kunye namagugu wenarha yabo.

Eminyakeni elikhulu namatjhumi amathathu (130) ukuragela phambili, singayama ethembeni nokuqinisela okwakhuthaza laba abegade baneenhliziyo ezinetjisakalo.

Emazikweni wokufunda kwaba khona ukuqinisa iintamo okwaphembethisa umukghwa wokuphikisa kabanengi ngesikhathi sobusika obumakhaza ngemva kokupheliswa kweenhlangano zokuletha itjhaphuluko nokuvalelwa kwenengi labarholi abaphezulu.

Isiqhema sabafundi abanesibindi sakgheruka ku-NUSAS ukuyokusungula iHlangano yabaFundi beSewula Afrika (SASO) eminyakeni ema-40 eyadlulako.

Ngaphakathi kwesizukulwani lesi kunabarholi bokuthoma be-SASO, abafaka hlangana abalandelako: uStrini Moodley, Phrofesa Barney Pityana, Steve Biko, Onkgopotse Tiro, Harry Nengwekhulu, Themba Sono, Mapetla Mohapi, Mosioua Lekota, Johnny Issel noMthunzi ka Shezi. Lokhu bekulithemba elikhuthazako eenkhathi zokuphelelwa lithemba, sibathulela ingwani. Mayelana nalokhu sithanda ukwamukela umzawakhe ka-Onkgopotse Tiro, uPat Tlhagwana.

Sisese lapho sithanda ukukhumbula ihloko leya uEphraim Mogale, umsunguli noMongameli we-Congress of South African Students (COSAS) eminyakeni ema-30 eyadlulako kunye nabalingani bakhe.

Lokha nasikhumbula abafundi beminyaka eyadlulako kuba nomlayezo oligugu osibophako, othi ukomela ikululeko nelwazi kuhlohlozeleka ngokungezelelekileko ekukhuleni kwelutjha lethu.

Umlayezo wemisebenzi yabo yobukutani usabonakala nanamhlanjesi, njengeminyakeni eminengi eyadlulako. Kufanele bonyana sisoke sikhulise amathuba esinawo; begodu lokhu sikwenze egameni lomTlolo weKululeko, begodu kuvule kabanzi amathuba “wokufunda newamasiko!

Senza ibizelo eenhlanganweni lezi namarholi bonyana bagandelele uMoya wethemba nokuqinisela loyo otjhutjhumezela ukulwela iNtando yenengi nanyana izinto zoke zibonakala zinganatlha; ukuziphendulela kusemahlombe kithi bonyana siqinisekise bona sibulunga ikululeko leyo abanengi abazidela ngenca yayo, singavumeli ukubhedlhwa budisi nezinto ezingakhambi kuhle.

Ngalokho-ke Mma. Somlomo noSihlalo oHloniphekileko kufanele sizibuze bonyana: Ingabe izenzo zethu ziyawahlathulula amatjhuguluko womphakathi weSewula Afrika eminyakeni elitjhumi nahlanu soloko kwasungula ukubuswa ngeNtando yenengi; begodu sifikelele kuphi ekukghonakaliseni ukuthuthukisa abantu nokubuyisa isithunzi sabantu soloko iNtando yeningi yasinikela igunya kusukela ngonyaka we-2004!

Namhlanjesi sinerherho leNtando yenengi elisebenza kuhle khulu, elisekelwa migomo yokusebenza nangokuvuleka nokungafihli litho. Nangokunikela umphakathi amathuba ahlukahlukeneko wokuzibandakanya namaziko azijameleko agunyazwa mThethosisekelo bonyana asekele iNtando yenengi.

Eminyakeni embalwa sikwazile ukwenza ngcono imakhiwo karhulumende. Sisungule irherho elihle letjhebiswano laborhulumende emikhakheni ehlukahlukeneko, bekwathuthusiswa nokuhlanganisa kokwenza izinto kwabo.

Kwamambala, urhulumende angazikhakhazisa ngokobana silethe amatjhuguluko ekuqatjhweni kwabantu bemihlobo ehlukileko kurhulumende, lokhu kutjengisa ihlonipho yobunjalo bomphakathi wethu.

Nanyana kunjalo, abantu bengubo bamaphesente ama-34 labo abaseenkhundleni zokuphatha kurhulumende, kodwana lokhu kungaphasi kwesibalo ebegade sizibekele sona.

Emkhakheni karhulumende ophezulu neembethamthetho zeemfunda, iinkomba zitjengisa bona enyakeni lo ubujameli babantu bengubo buzakudlula izinga elima-32% langonyaka we-2004 begodu sinethemba lokobana lizakudlula godu nama- 40% afikelelwa emakhethweni waborhulumende bemakhaya ngonyaka we-2006.

Sinethemba lokobana iinhlangano zepolotiki nazo zizalisekela ijima leli lokha naziqedelela amarhelo wabo wabongikhethani!

Nanyana ikhona ipumelelo kilokho esele kwenziwe, ubujamo buku-0,2% ngaphasi kwalobo obamukelekileko mayelana nokuqatjhwa kwabantu abakhubazekileko kurhulumende, lokhu kulinganiswa ne-2% esizibekele ukuyifikelela.

Mahlangothi woke amabubulo wangeqadi asese semva khulu ukufikelela kilokhu.

Iinlinganiso ezihlukileko zibekiwe ngehloso yokwenza ngcono ukunikelwa kwemisebenzi ebantwini, ukufaka hlangana ukuphathwa kweemali, amaziko wokunikela ngemisebenzi karhulumende ebantwini njenge-Thusong neminye imikhuba yokunikela ngemisebenzi karhulumende ebantwini, izimbizo, begodu esikhathi esikiso kutlhogeka ukuphatha okuqinileko kumNyango wezeKhaya.

Nanyana kunjalo usese mkhulu umsebenzi osatlhoga bona wenziwe ekuthuthukiseni isiko lokunikela ngemisebenzi karhulumende nokufundiswa kwabasebenzi bakarhulumende, khulukhulu labo umsebenzabo ubathintanisa nomphakathi ngamalanga.

Njengombana amaLunga aHloniphekileko asazi, urhulumende wethu uthatha indaba yokulwa nobukhohlakali njengaleyo eqakatheke khulu kinazo zoke.

Lokhu kutloliwe hlangana nokhunye kumiThetho, imithetho nakumithetholawulo, leyo elawula abasebenzi bakarhulumende nabosopolotiki abaphetheko, ukusebenzisana nomphakathi nabosomabhizinisi neenomboro zomtato zokubika ubukhohlakali.

Kungenzeka bona irherho elisetjenziswako lokuvikela nokulwisa ubukhohlakali alikaneli; kodwana ngokuqala indlela urhulumende asebenza ngayo, singatjho bona ukwazi bona amacala angaba ma-70% wobukhohlakali aveziwe ngokubikwa emaphephandabeni kutjho bona urhulumende ububonile ubumbi balokhu begodu uyabulungisa.

Iselela ebambe urhulumende iyawanamatha namabubulo wangeqadi. Ekugcineni kuyahlathuluka bona iselela esinayo ngeyokobana kulawulwa bunjani; begodu kutjhejwe nokuthi lokho kugandelelwa kangangani.

MaLunga aHloniphekileko;

Nginesiqiniseko sokobana sizakuvumelana bona ihlalakuhle yomphakathi iyame khulu epumelelweni esiyenzako yokuthuthukisa umnotho nokuqinisekisa bona inzuzo yokukhula komnotho yabelwa boke abantu.

Kuyinto ejayelekileko neyaziwako bona, ngemva kokuridila komnotho kweminyaka eyadlulako yabo-1980 nekuthomeni kuka-1990, iSewula Afrika yazifumana isebujameni besikhathi eside somnotho onzinzileko kusukela ngesikhathi kwathoma ukutlolwa khona kwembalobalo lezi ngonyaka we-1940.

EmiNyakeni eliTjhumi yokuThoma yeKululeko, ukukhula komnotho kwaba maphesente ama-3 lokhu kwakhuphuka kwaya kumaphesente ama-5 ngonyaka okungasenani kusukela ngonyaka we-2004 newe-2007.

Ukhula msinyana kwamakhasimende, okubangelwa kuvela kwamathuba amanengi womsebenzi, ingeniso nokwehla kwebhebhedlho-ntengo nemali-nzalo, kudlale indima eqakathekileko mayelana nalokhu. Sikhuthazwa mathuba anjengalawa ukuthi siragele phambili ngokuthuthuka.

Kokuthoma lokhu kufaka hlangana, iintengo eziphezulu zetjalo-mali elenziwa mabubulo karhulumende newangeqadi. Sisaphethe lezi, singatjho bona eminyakeni emihlanu edlulileko bekungakanzinzi, besilapha kumaphesente ali-16 we-gross fixed capital yomkhiqizo wangekhaya opheleleko (GDP). Lokhu bekukukhula kwamsinyana kwetjalo-mali okubangele bona namhlanjesi sibe ku-22% sitjhidele ku-25% esizimisele ukuyifikelela enyakeni we-2014. Lokhu kumphumela wamahlelo wangabomu karhulumende wokukhulisa umthangalasisekelo womphakathi.

Lokhu kumphumela godu wemithethomgomo yokwenza ngcono ubujamo kutjalo-mali lamabubulo wangeqadi; begodu kwenziwe imithethomgomo yeemali zikarhulumende ezilawulwa libhebhedlho-ntengo ezakukghonakalisa ukufikelelwa kwemisebenzi begodu kwehliswe ubudisi obubangwa libhebhedlho-ntengo. Kusesenjalo kuqinisekiswe bona kuba nokunzinza nokukhula kezomnotho olingeniso nophumako.

Itjhejo lokulungisa umnotho olingeniso nophumako eminyakeni elitjhumi edlulileko, nemizamo eyenziweko, khulukhulu solo kwangonyaka we-2004 ukususa iinqabo eziliya ukukhula kube nomthelela omuhle kwamambala.

Kungebangelo bona i-Accelerated and Shared Growth Initiative (AsgiSA) isetjenziswa ukuqinisekisa bona zoke iinqabo ezinamandla ezinjengokuminyana komthangalasisekelo, ihlanganisela yomthethomgomo wamabubulo namahlelo, ukutlhayela kwamakghono, ukutjhitjhiriza kwelawulo nokurhaba kokunikelwa komsebenzi karhulumende kuzizinto ezitjhejwe ngelihlo elibukhali.

Mva nje umnotho wethu uvuleke khudlwana, begodu solo kwangonyaka we-1994 ubonakele usebenza ngokuhlanganyela namarherho womnotho wephasi. Amaziko weemali abonakele asibonelo esihle, leso ngakelinye ihlangothi sisivikela esiwuruwurwini somnotho sephasiloke.

Bekube gadesi ukufikelela kwabo emphakathini wethu kusese ngaphasi kwezinga elilindelweko. Umnotho wethu soloko uyame khulu kurhwebo lokuthengisela iinarha zangaphandle izenjiwa nemikhiqizo yezelimo. Ngaphandle kwamabubulo wemisebenzi, asikabukubona ukukhula okwanelisako emabubulweni aqakathekileko, khulukhulu akhiqizako.

Ngokufanako, izinga lokukhula kwemikhiqizo esiwa ngaphetjheya ayikabukuba minengi nayimadaniswa neyeenarha ezinye. Kuyatjho bona ubuthakathaka lobu ngibo obubangela itlhayelomali kuma-Current Account, khulukhulu lokha nasisebujameni obuphezulu bokukhula komnotho.

Ngombana sisezingeni eliphasi lokubulunga imali, kufuneke bona siyame ku-short-term capital flow ukubhadela imali etlhayeleko namahlelo wethu wetjalo-mali.

Lezi ziinselela ekufanele inarha yekhethu izitjheje nakanjani ukuze kulungiselelwe ukuya phambili.

Umbuzo oqakathekileko uthi: Ingabe ukukhula komnotho kufanele kube mayela nani? Ukunjinga kuba khona ngehloso yokwenza ngcono iimpilo zabantu.

Ngokunjalo, umbuzo wokobana ukukhula komnotho kwabiwa ngokulingana uba yingcenye ekulu ekuqalisiseni zoke iindaba eziphathelene nomnotho.

Okuqakathekileko kukobana ukwabelana ngenzuzo yokukhula komnotho kufanele kufake hlangana ukuqatjhwa kwabantu, bekuqinisekiswe bona kunemisebenzi enesithunzi.

Kwamambala siyazikhakhazisa ngembalobalo ezithi phakathi konyaka we-1995 newe-2003, umnotho ukwazi ukuveza amathuba wemisebenzi engaba sigidi esisodwa nesiquntu; neminye engezelelweko, kube misebenzi engaba yi-500 000 yemisebenzi ngonyaka kusuka ngonyaka we-2004 newe-2007.

Esikhathini samva lesi, kokuthoma soloko safumana intando yenengi kwavela amathuba amanengi wemisebenzi kunenani labantu abathoma ukusebenza, lokhu kwehlisa izinga lokutlhoga imisebenzi ukusuka ku-31% ngonyaka we-2003 ukuya ku-23% ngonyaka we-2007.

Lokhu akukafaneli bona kuphambuke kusibopho sethu, ngokuragela phambili kubhenyegululwa indaba ephathelene nekhwalithi yemisebenzi le, ukufaka hlangana amalungelo nokuzuza lokho okuthatjelwa basebenzi.

Ukwabelana ngalokho okuzuzwa emnothweni kufanele kufake hlangana ukukhanjiswa msinyana kwehlelo lokulungisa, kufakwe hlangana godu i-Broad-based Black Economic Empowerment.

Lokhu akusikho ukuraga ihlelo elingabizwa bona ngelokukhethulula ngokombala. Eqinisweni inarha engabandakanyi izakhamuzi zayo emikhakheni yoke yomnotho izakuhluleka ukufikelela izinga elifaneleko.

Ukuba semva kwamabubulo wangeqadi ekutjhugululeni indlela yokuqatjha eenkhundleni zabaphathi nezabantu abanamakghono, ukuthuthukisa irhwebo nokhunye kwenza bona inarha ibopheke ngokungaqiniseki ngezinga eliphezulu lomnotho.

Ukwabelana ngenzuzo yomnotho kubuye kutjho ukudlala indima emsinyana neqakathekileko enarheni ngosebenzisa isikhwama seemali zikarhulumende njengesisetjenziswa sokusabalalisa nokwabelana umthwalo wokunikela ngepahla namkha iinsetjenziswa zomphakathi.

AmaLunga aHloniphekileko anelwazi mayelana neendaba eziphathelene neemali zehlalakuhle. Nanyana kunjalo ngizakunikela godu ngeembonelo ezimbalwa ukuze ngihlathulule ubujamo beragelo-phambili esele sinayo neenselela esiqalene nazo.

URhulumende uyazi begodu uphatheke kumbi ngomtlhago osagandelele umphakathi wekhethu; begodu nezinga lokungalingani eliphezulu khulu.

Eminyakeni eli-15 edlulileko senze koke okusemandleni wethu ukubalekela ubudisi lobu ngokusebenzisa iimali zehlalakuhle. Naku umdzubhulo womsebenzi owenziwe siqhema seemfundiswa zeyunivesithi ye-Stellenbosch, esidoswa phambili nguPhrofesa uServaas van der Berg:

“Kokuthoma, umtlhago wemali wehlile kusukela ngesikhathi sokutjhuguluka kwekhulumnyaka. Ukwehla lokhu kukhambisana neendleko zesibonelelo sezehlalakuhle kamanye amahlangothi kusukela enyakeni we-2002 ukuragela phambili. Ukwenzeka ngcono lokhu kubonwa ngemisebenzi eziindingo qangi ebantwini – ukutjhabalala komtlhago wepahla kukghone ukuphelisa umtlhago wemali. Kwesibili, nanyana ukupheliswa komtlhago kuqakathekile, kusonga imbalo yokungalingani eyangezeleleka eminyakeni yabo-1990. Kwesithathu, izinto eziletha amatjhuguluko emirarweni yomtlhago nokungalingani kulawulwa bubanzi bomthethomgomo… [U]mtlhago wehlile soloko kwafika amatjhuguluko, kodwana … ukungalingani khona akubi ngcono.”
(Poverty since transition: What we know, p8: van der Berg et al, August 2007)

Nasitjheja imininingwana ngokuzeleko, abarhubhululi baragele phambili batjheja lokhu:

“… Amakhaya anabentwana (abahlathululwa njengalabo abaneminyaka eli-17 nabangenzasi), inani lamakhaya abegade abika ukulamba kwabentwana lehle khulu (ukusuka ngaphezu kwamaphesente ama-31 ukuya kumaphesente ali-16) phakathi konyaka we-2002 nowe-2006. Lokhu kuhlathulula bona izinga lomtlhago lehle khulu kwamambala, khulukhulu kilabo abantu abadinywe amathuba wokuthola isizo lezehlalakuhle. Ukulamba kwabantwana kwehle kwafika esiquntwini eminyakeni engaba mine.”
(Poverty since transition: What we know, p25: van der Berg et al, August 2007)

Kwamambala imininingwana le iqinisekiswa lirhubhululo lethu, elitjengisa bona umtlhago wokungabi nengeniso khulukhulu emphakathini wabantu abanzima nebebala wehlile, ngahlanye kubangelwe kungezeleleka kwabantu abafumana umsebenzi nalabo abafumana imali yesibonelelo sezehlalakuhle. Inani labazuzi bemali yesibonelelo sezehlalakuhle beliziingidi ezi-2,5 ngonyaka we-1999, ngonyaka we-2008 inani leli lingezelelekile lafika eengidini ezili-12,4.

Ihlangothi elikhulu lalokhu limphumela wokukhula kwezinga lokwamukelwa kweMali yesiBonelelo sabeNtwana, esikhule kusukela kubazuzi abaziinkulungwana ezima-34 ngonyaka we-1999 ukuya eengidini ezi-8,1 ngonyaka we-2008.

Njengomzamo wokufaka isandla engenisweni labantu abatlhagako, isilinganiso ebegade sibekiwe samathuba womsebenzi ngokwe/Hlelo eLandisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba ebegade sisuka kusigidi esisodwa safikelelwa ngonyaka we-2008, unyaka owodwa ngaphambi kwesikhathi esasibekiweko ngokwegunya lamakhetho wonyaka ka-2004. Lokhu kwaletha ithemba lokobana kuzakukghonakala ukuthi ihlelo leli likhule belibe ngelingcono.

Mayelana nokutholwa kwesizo neendingo qangi zomphakathi, iimbalobalo ziyazikhulumela. Isibonelo, izinga lokutholwa kwamanzi ahlanzekileko likhuphuke kusuka ku-62% ngonyaka we-1996 ukuya ku-88% ngonyaka we-2008; igezi (58% ukuya ku-72%); ukukhanjiswa kwendle (52% ukuya ku-73%).

Ubufakazi bemali yezehlalakuhle bubonakala ngokwenziwa ngcono kwemisebenzi yesizo lezamaphilo. AmaSewula Afrika angaba yi-95% njenganje ahlala eendaweni ezingaba makhilomitha amahlanu eduze nemiTholapilo; begodu sazisiwe bonyana njenganje yoke imiTholapilo inamanzi ahlanzekileko. Umsebenzi wokuhlatjelwa kwabentwana ukhule bewayokufika ku-85%; begodu nokubikwa kobulwelwe bakamalalahlengezela kwehle ngendlela ekarisako.

Godu sithintwa kukobana irhubhululo ngeNtumbantonga litjengisa bona kunokunzinza nokwehla okuncazana ezingeni lokuthelelana ngobulwele lobu.

Nasiragela phambili, ihlelo lokwelapha ngama-antiretroviral alisingilo kwaphela elikhulu ephasini; kodwana liyakhula ngeenkhathi zoke. Kuneengulani ezingaphezu kwe-690 000 esele zifakwe ekwelatjhweni ngama-antiretroviral soloko ihlelweli lasungulwako.

Eminye imiTholapilo ayihlali ineenhlahla ezitlhogekako ngeenkhathi zoke, abasebenzi abaneleko, nokunikelwa kwangamalanga kweensetjenziswa ezizindingo qangi, ezifana namanzi ahlanzekileko negezi. Kezinye iindawo zomphakathi, ukuphatha kusezingeni eliphasi begodu ukuziphatha nemikghwa yabasebenzi ifuna ukulungiswa.

Kezefundo, sibone ukwehla kwezinga labafundisi: Izinga labafundi; pheze indlela iyafana yokutloliswa kwabafundi eenkolweni zamazinga aphasi; nokwenziwa ngcono kwezinga labantwana abaphumelela esifundweni seembalo, lapha bengidzubhula iimbonelo ezimbalwa kwaphela.

Kusesenjalo, imizamo yokwenziwa ngcono kwemithangalasisekelo yeendaweni ezitlhagako sele yenziwe.

Siyazi ukobana isibalo sabafundi abalisa isikolo bangakaqedi, khulukhulu eenkolweni zamazinga aphakamileko nemayunivesithi siphezulu ngendlela engamukelekiko. Begodu ihlelo lezefundo lisazokukhiqiza amakghona aqakathekileko atlhogwa mphakathi.

Nangingezelelako, isiqhelo semiphumela mayelana nokufundisa nokufunda sitjengisa ukuragela phambili kokuhlukaniswa kwabantu kwesikhathi esadlulako.

Ngokutshima singatjho bona, lapha ifundo ifuneka khona khulu, kulapha ingasiza ukudabula iinketani zomtlhago, kukulapha umthangalasisekelo, ukuphatha nekghono lomfundisi kukarisa khona.

Amahlelo wezehlalakuhle wakarhulumende enze ngcono umtlhago wepahla, ngokunikela ngezindlu eziziingidi ezi-2,6 zizindlu ezisekelwa ngurhulumende ngeemali.

Begodu kuyatlhogeka ukobana sithokoze ihlelo lokubuyiselwa kweenarha kubanikazi njengombana isekelo lamva belingenziwa msinyana begodu ngcono.

Ngaphezu kwakho koke, siyazikhakhazisa ngomsebenzi omuhle wamahlelo wezehlalakuhle. Kodwana angeze sazithokozisa thina ngamatjhuguluko ambalwa.

Indikimba yombuzo wangamalanga mayelana nezefundo, zamaphilo amanzi nokukhanjiswa kwendle, ngothi ingabe ngiyiphi indlela engcono yokunikelwa kwemisebenzi le! Mayelana nalokhu sisalindelwe msebenzi omkhulu.

Malunga aHloniphekileko;

Izinga lobulelesi linomthelela omkhulu ekutheni amaSewula Afrika angavikeleki. Izinto ezenzeka ngamalanga, emiphakathini etlhagako kuyingcenye yezehlakalo zokusahlela kulinyazwe ngesihluku.

EmaZikweni karhulumende nemabubulweni wangeQadi kunekghonakalo yokobana kunemikghwa emimbi nokungasetjenziswa kuhle kweentlabagelo ngesibanga sobukhohlakali obukhona, lokhu kuzokuhlala kumnako omkhulu.

Kuyaziwa bona inani lokubhebhedlha kobulelesi okwenzeka enyakeni we-2002 sele lirhobhile. Kuneembalobalo ezinganikelwa ukusekela lokhu.

Kodwana siyazi bonyana ukwehla lokhu akhange kukhambe msinyana ngendlela ebegade ilindelwe, okungasenane ingasi nangebelo elisuka ku-7 ukuya 10% ebegade sizibekele lona ukulwa nobulelesi bangamalanga. Ubulelesi bokuphula nokukhuthuza amakhaya namabhizinisi soloko kusaragela phambili; Ubulelesi obumayela nokutlhoriswa kwabomma nabentwana abukabukwehla ngesibalo esibonakalako, lokhu kumraro esinomnako omkhulu ngawo.

Lokhu kutjengisa ubuthakathaka kutjhebiswano labomakhelwani, khulukhulu ekwakheni ubuhlobo bokuba munye lobo obuzakusiza ekuvikeleni nekupheliseni ubulelesi. Kubuye kutjengise godu nobuthakathaka obukhona kuHlelo eliQalene nobuLelesi kezoBulungiswa. Lokhu kulirhubhululo elenziwa nakuvuselelwa iimilo zeembotjhwa. Lokhu kuveza nobuthakathaka bokwenza izinto msinyana, obukhona kuhlelo lamakhotho. Lokhu kufaka hlangana umthangalasisekelo nokuphatha.

Lokhu ngokuhlangana nalokho okutjhejiweko lokha nakusungula ngamatjhuguluko azokulethwa kuHlelo eliQalene nobuLelesi kezoBulungiswa.

Nasenza lokhu kufanele bona singakhohlwa bona sihlola ihlelo elitjhejwe khulu kunanyana ngiliphi elikhe lathatjelwa enarheni.

Lokhu kubangelwa matjhuguluka lawo amaziko la abe nawo, aphathelene nekambiso yemikhuba enzinze kusiko lamalungelo wobuntu, ihlalo nokuvangana kwabantu, namahlelo wabo wokuziphendulela.

Kodwana asingazikhohlisi: mayelana nehlalakuhle yepilo yethu, amatjhuguluko anjengalawa asakhasa. Isese yide indlela ekumele siyikhambe.

Nginesiqiniseko sokobana amaLunga aHloniphekileko azakuvumelana nami lokha nangithi ubuntu obulethwe matjhuguluko wentando yenengi bufanele butjhunyayelwe ngehloso yokuthi bufikelele emiphakathini enehlalakuhle eqokamileko.

Mayelana nalokhu, sisebenzise umthetho, iimvumelwano zeentjhabatjhaba, ikambisolawulo namajima ukuqinisekisa bona kuba nemizamo etjhujileko yokwenza ngcono ubujamo bepilo yabantwana, abomma, abantu abakhubazekileko nabalupheleko.

Ngokusetjenziswa kwamajima wesekelombono begodu nangetjhebiswano esilakhileko neenhlangano ezijamele iinqhema zabantu abaqokamileko kezehlalakuhle, senze ngcono neendlela zokuyelelisa mayelana neendaba ezibathintako. Njengendlela yokuragela phambili sikhuthaze ukuhlanganyela kokusebenza ngeminako le.

Kuyinto esizikhakhazisa ngayo ukwazi bona, amakhaya aphethwe bomma afumene ngaphezu kwenani loke lemali yehlalakuhle, ukufaka hlangana iinkumba nesizo lezamaphilo; begodu hlangana namanye amahlelo aphumelelako kubekhona amajima wokuhlatjelwa kwabentwana newefundiso ngokugoma okunepilo.

Nanyana kunjalo ukungabi khona kwemisebenzi kumraro omkhulu kibomma beendaweni zemakhaya, ilutjha nabantu abakhubazekileko. Intumbantonga inomthelela omumbi khulu phezu kwabantu bengubo abasakhulako. Inturhu nokuhlukunyezwa kwabomma nabentwana kusezingeni eliphezulu kwamambala.

Koke lokhu kumsebenzi ekufanele kuqalanwe nawo esikhathini esizako.

Mma. Somlomo noSihlalo oHloniphekileko;

Lokhu kuhlangana nokuzuza okulethwe yintando yenengi; neragelo phambili elenziwe ngurhulumende ukufikelela amagunya ewanikelwe bavowudi.

Akukho ukuphikisa esingaba nakho, nangayiphi indlela ekutheni ipumelelo efikelelweko kusukela ngonyaka we-1994 ibe ngekarisako. Nanyana kunjalo asithandabuzi ukutjho bonyana iinselela zisese khona.

Kuyatlhogeka bonyana sizikhumbuze ngefunisiso elinombono wethemba nokuqinisela, ukuragela phambili netjhuguluko, likaMongameli wangaphambilini uNelson Mandela, encwadini yomlando wakhe i-Long Walk to Freedom:

Ngikhambe indlela ede leya, eya ekululekweni. Ngilingile ukungaphambuki; Ngibe nobutjhapha engibenzako ekukhambeni. Kodwana ngirhubhulule ifihlo yokobana ngemva kokukhuphuka umbundu, ufumana bona kusese neminye imibundu eminengi ekufuneka bona uyikhuphuke. Ngizinikele ithutjana lokobana ngiphumule lapha, ngithole imibono ekarisako engizombelezileko, ngiqale ibanga elingemva kwami engilikhambileko. Kodwana ngizokuphumula kwesikhatjhana, ngombana ikululeko iza nokuziphendulela, begodu angeze ngalibaziseka, ngombana ikhambo lami elide alikafiki ekupheleni.

Eenyangeni ezimbalwa ukusuka gadesi abantu benarha yekhethu bazokuphakamisa uburholi obunyulwa ngibo, khona buzakuragela phambili ngomsebenzi omuhle wekutani eyalwela ikululeko nabanye abasunguli bentando yenengi.

Nanyana iindlela zethu zokwenza zingahluka, kodwana iminqopho esifuna ukuyifikelela icacile njengongombana ileyiwe kumThethosisekelo: ukuletha intando yenengi ebumbeneko, engakhethululi ngobuhlanga, engaqali ubulili, nenomphakathi oragela phambili odlala indima eqakathekileko ekwakhiweni kwephasi elingcono.

Eminyakeni esithandathu edlulileko, abarholi bethu babamba i-Growth Development Summit, lapha bavumelana khona ngemisebenzi ekufanele thina soke siyenze ekwenzeni ngcono ipilo yamaSewula Afrika, khulukhulu mayelana nokunciphisa ukungabi khona kwemisebenzi nomtlhago bekufike esiquntwini ngaphambi konyaka we-2014. Lokhu kufaka hlangana:

* Ukuletha amathuba wemisebenzi, imisebenzi engcono
nenesithunzi, koke lokhu kuzakwenzeka lokha nakutjalwa iimali
ezaneleko, amahlelo wemisebenzi yomphakathi, itjhebiswano
namano wamabubulo, ukuthenga kwangenarheni, ukuthuthukisa
amabubulo amancani nokusekelwa kwamabhizinisi wehlanganisela;
* Ukulwisana neenselela eziphathelene nokutjalwa kweemali
ngokonga imali, ukukhutjhwa kuhle kweensetjenziswa
ngokusebenzisa imali ebulungelwe umhlalaphasi, yezindlu, imali
efakwe mabubulo arhweba ngemali nokuthuthukiswa kwabanzima
ngomnotho;
* Ukukhuliswa kokulingana, ukulolwa kwamakghono, ukuvezwakwamathuba womnotho
nokululwa kokulethwa kwamathuba wemisebenzi; begodu
* Nokutjheja khulu iindaba zangenarheni nokukghonakalisa ukuthuthukisa, kufakwe
hlangana isibonelelo somthangalasisekelo nokunikelwa kwemisebenzi eziindingo qangi.

Nginesiqiniseko sokobana, njengengcenye begodu nokuzaliselela eminqopheni le, amaSewula Afrika azokwehluka mayelana nesidingo sokwenziwa ngcono kwehlelo lezefundo; ukunikela ngesizo lezamaphilo elimsinyana nelinesithunzi, ukuthuthukisa iindawo zemakhaya nokuqinisekisa bonyana kunokugoma okwaneleko; nokuqinisa isandla ekulwisaneni nobulelesi nobukhohlakali.

Angikhulumi ngeendabezi ngombana zifaka koke okwenzekako namkha ngombana ukukhuluma ngazo kuzakwelapha koke ukugula komphakathi wethu. Ngikhethe ukukhuluma ngalokhu ngehloso yokugandelela iphuzu lokobana iSewula Afrika ayitlhagiswa zizinto esizifuniselako. Iselela yethu kutjhugulula lokhu esikwaziko kube mahlelo namaphrojekthi kwenzelelwe ukukhambisa izinto msinyana.

Zoke lezizinto ezaziwako zisebantwini boke, njengombana kuveziwe kumiNqopho yeMiliniyamu yokuThuthukiswa kweenTjhaba eziBumbeneko.

Kunjalo nje ubuntu banamhlanjesi buqalene nengozi yokobana ukufikelela iminqopho le kungahlehliswa ngeminyaka eminengi, nakungasi litjhumimnyaka njengomphumela wobujamo obumbi bomnotho obusele buginye umphakathi wephasi loke.

Lokhu okuthome njengobujamo obumbi beemali emazikweni abolekisa ngemali kuphenduke kwaba sikhathi esimbi somnotho wephasiloke, esinemiphumela emimbi kezokukhiqiza nokurhwebelana.

Singabalekela amarhamaru, ukubekwa kwesikhathi esincani nobutjhapha babaphathi bamabubulo amakhulu, lawo abe nesandla kilobu bujamo obumbi bomnotho. Singaqalekisa imithethomgomo karhulumende leyo ebalekela iqiniso, bese ivumele ukurhweba ngokungemthetho kwamabubulo bese lokho kuletha itjharagano emahlelweni weemali. Singakwazi ukukwenza koke lokhu; begodu singalithola isekelo kilokho.

Umsebenzi wethu oqakathekileko kukwamukela ngokuzeleko umphumela wokuthuthuka lokhu emnothweni nesifundeni sethu, bese siza neempendulo ezizakunciphisa umthelela khulukhulu kumabubulo aqokamileko womphakathi wethu.

Esikwaziko kukobana ibhoduluko lelawulo enarheni yekhethu nemithethomgomo yesAbelo seeMali ephikisa ikambiso yemizombe esayamukelako, yasisiza ekutheni sibalekele ubudisi obukhulu bomthelela lo.

Kodwana soke siyazi ukuthi ngombana singenelele kuhlanganisela yomnotho, ifuneko yokuthi sikhuphele imikhiqizo yethu ngaphetjheya inciphile; Ukuthola isizo leemali nengeniso lokusikimisa ibhizinisi kusebujameni obumbi; ukuncipha kokufuneka kwezinto kwehlise umkhiqizo; ukuvezwa kwamathuba wemisebenzi kuthinteke kumbi begodu kamanye amabubulo ukuphungulwa kwabantu emsebenzini kusenzeka.

Ubujamo obubudisi lobu buthomene nesikhathi lapha ibhebhedlho-ntengo nemali-nzalo zisese phezulu khulu.

Seyiyoke ipumelelo le itjhabalalisa ingeniso esilifunako ekukhuliseni ukunikelwa kwemisebenzi karhulumende nokuragisela phambili amaphrojekthi womthangalasisekelo. Kusesenjalo, sikatelelekile ukobana sehlise ibonelo phambili mayelana nokukhula komnotho nokuvezwa kwamathuba wemisebenzi.

Nanyana kunjalo siyazi bonyana iSewula Afrika ayikathinteki kumbi khulu njengeenarha ezinye ezinengi. Kwamambala esikhathini lapha ezinye iinarha bezisebujameni namkha bezihlongoza ukugirika komnotho, iSewula Afrika nezinye iinarha zephasi zisajamele ukukhulisa umnotho, nanyana lokhu kukhamba kancani.

Malungana nalokhu maLunga aHloniphekileko ngiyathaba ukuthi nginibikele bonyana ekuthintaneni kwami ne-Ofisi yobuMongameli nabarholi beenhlangano zomphakathi sivumelene ukuthi kufanele size nemikghwa yokungena hlangana ezokunciphisa umthelela omumbi emphakathini wethu. Isiqhema somsebenzi esiqalene neendabezi sisese matasatasa; begodu eminye imikhakha engeneleleko kusakhulunyiswana ngayo.

Kokuthoma, urhulumende uzokuragela phambili ngokutjala iimali kumaphrojekthi womphakathi, lawo anenzuzo ekhule yafika kumabhiliyoni ayi-R690 eminyakeni emithathu ezako. Mayelana nalokhu nakutlhogekako sizakufumana iindlela ezinobuhlakani zokubuthelela iimali.

Lokhu kuzakufaka hlangana isekelo elibuya kumaziko weemali athuthukisako neemali-mboleko ezizakufunyanwa kuma-ejensi wangaphetjheya, ubudlelwano namabubulo wangeqadi nokusetjenziswa kweentlabagelo ezifana nemali yesikhwama somhlalaphasi elawulwa basebenzi.

Kwesibili, sizokuqinisa amahlelo wokuqatjha emabubulweni karhulumende. Ngakelinye ihlangothi sizokuragela phambili, size namano wokungezelela imisebenzi emikhakheni enjengezamaphilo, yabonohlalakuhle, yezefundo nama-ejensi womthetho. Ngakelinye ihlangothi, sizokurhabisa ukusungula ngesigaba esilandelako se-iHlelo elaNdisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba.

Kwesithathu, ukudambisa ubujamo kungenziwa kumabubulo wangeqadi ngehloso yokuphikisa ukwehla kwezinga lokutjala iimali. Nokujanyiswa okunganasidingo kwemikhiqizo namkha ukuvalwa kwamabubulo.

Ngehlangothini elinye urhulumende uzozijayeza ukusekela amabubulo ngeemali nangeentlabagelo ngehloso yokusiza ekulwisaneni neenselela emabubulweni ahlukakahlukeneko, begodu kukhuthazwe nokukhula kwamaziko weemali ekusizeni lawo asemrarweni ngesimanga sobudisi bomnotho.

Namkha kuzakuba nokungasebenzi kwesikhatjhana, ukufaka hlangana amaholideyi amade, ukubandulwa okululiweko nomsebenzi wesikhatjhana namkha wokudlhegana. Lokhu kuzakukhanjiswa nokukhutjhulwa kwejima lokuziKhakhazisa ngobuSewula Afrika nokuthathwa kwamagadango aqinileko ngokungeniswa okungasisemthethweni kwepahla.

Kwesine, urhulumende uzakunzinzisa begodu alule iindleko zehlalakuhle, ukufaka hlangana neragelo phambili lokuthola isibonelelo semali yabentwana esilulelwe eminyakeni eli-18 begodu iminyaka yabobaba yokulungela ukuthola imali yomhlalaphasi yehliselwe ema-60.

Sizokuragela phambili sisebenzise isiBonelelo sezeHlalakuhle sokuDambisa amaTlhuwo neendlela zokunikela ngokugoma, kuqalelelwe khulu nalabo abantu abangakavikelwa siKhwama seTjhorensi yabangaSebenziko namkha labo abasebenzise baqeda zoke iinzuzo zabo.

Sizakuragela phambili godu sitjhejisise iinselela ezimayelana nomukghwa wokungabi nephaliswano kwamanye amabhizinisi. Mayelana nalokhu sithanda ukuthokoza iKomitjhini yePhaliswano ngokuqinisa kwayo isandla nokuqinisekisa bona abeqimthetho bayajeziswa.

Begodu sinerhuluphelo lokobana umphakathi nawo uzakufaka isandla kuqinisekiswe bonyana abantu boke bayazuza lokha iintengo nazehlako.

Amagadango afana nala azakulawulwa migomo yesabelomali ephikisana nekambiso yomzombe. Nanyana kunjalo sizakuqinisekisa bonyana ukuboleka iimali kukarhulumende kuba ngokuhlakaniphileko nokunzinzileko. Lokhu kuhlathulula ukwehla kwamsinyana kweenkolodo zikarhulumende, ngazo zoke iinkhathi lokha ubujamo nabungcono.

Imizamo yethu izakusekelwa kuthokozelwa okuhlose ukuvikela ibhoduluko bekurhojiswe umthelela olethwa matjhuguluko wobujamo bezulu, lawo angahle asize ekulethweni kwamathuba womsebenzi.

Emhlanganweni we-G20 neyokuhlanganyela namaziko weenarha, urhulumende wethu ugandelele bonyana kufuneka ukungena hlangana kwamsinyazana, khulukhulu eenarheni ezithuthukilelo, lapha kuthome khona itjharagano begodu kubudisi khulu. Sikholwa bona sesifikile isikhathi sokuqinisa ikambisolawulo yangenarheni begodu nokutjheja ihlelo leemali; Kodwana ngaphezu kwalokhu, indlela yokutjhejwa kwalokhu kwephasiloke ayinakubalekelwa begodu iqakathekile.

Kuqakathekile godu ukobana sivikele isithunzi sehlelo lokurhwebelana kweenarha, kuqedelelwe imikhulumiswano yagadesi ye-Doha Round emayelana nokurhwebelana kweenarha, bekuqinisekiswe bona isizo lokuthuthukisa alincitjhiswa.

Isifundo esisibophako kileli lwazi, kukobana sitlhoga itjhebiswano eliqinileko hlangana nalabo abadlala indima kezomnotho wangenarheni neweentjhabeni. Kodwana ingasi ngehloso yokukhandela kwaphela umthelela wobujamo obumbi; kodwana nangehloso yokuza neendlela ezizakuvimbela ukubuyeleleka kwalokhu.

Enarheni yekhethu sizokusungula ukwenza lokhu njengengcenye yekambiso yokuthuthukisa umphakathi wethu kezomnotho. Ubude besikhathi esibekiweko sokufikelela lokhu singahle silulwe. Kodwana asithandabuzi bonyana isikhathi leso sizakufika msinyazana ngendlela engakatjhejeki.

Nakunje, ingabe siyilungiselela bunjani inarha yekhethu ukuthi isebenzise ithuba leli esilifumeneko ngombana liqakathekile. Nangikhuluma ngalokhu ngiqalise khulu kuBhegere yePhasi ye-FIFA ka-2010 neBhegere yeenHlangano ezokubanjwa eenyangeni ezimbalwa ezizako. Eqinisweni woke amaphrojekthi nokuhleliweko sekuqediwe namkha amanye sele azokuqedwa – sikhuluma ngamatatawu wemidlalo, umthangalasisekelo weenthuthi, zokuvikela, iindawo zokuhlala, zamaphilo namaqhinga wezokufudukela. Ngalokhu siqinisekisa ukuzithemba kwethu ekusingatheni ngepumelelo iphaliswano lebholo erarhwako.

Begodu sithemba ukobana ngemva kokuthumba kahlanu okumlandelande, isiqhema senarha sebholo erarhwako, njenganje sesizilungiselela ngokuzithemba, ukwenzelela ukudlala kuhle ngaphezu kwalokho okulindelweko!

Ngaphezu kwalokhu, igugu lamambala lizakubonakala ekghonweni lamaSewula Afrika lokuphatha iimvakathi nelobuntu. Ngalokhu sizabe sitjhugululela futhi imibono engasiyo ngeSewula Afrika ebantwini bekhontinenthi nebeentjhaba. Lokho kuyame kithi soke; begodu lokhu singakubiza intengo ephakamileko!

Mayelana nalokhu sithanda ukuthokozisa zoke iinqhema zemidlalo lezo ezivikele ipumelelo yeSewula Afrika eminyakeni edlulileko. Ukuthokozisa okukhethekileko sikunikela isiqhema sekhrikhethi esikwazileko ukuqaqada safikelela ezingeni eliphezulu lephasiloke.

Begodu siziinKutani zikaMakhakhulararhwe wePhasi; u-Giniel de Villiers nesiqhema sakhe bathumba inongorwana we-Dakar Rally; ama-Olimphiki wabaKhubazekileko nawo aragela phambili ngokusenza bonyana sizikhakhazise; nesiqhema sebholo erarhwako sabangaphasi kweminyaka ema-20 sisebenze kuhle khulu kwamambala kuphaliswano lezinga eliphezulu.

Mma. Somlomo noSihlalo oHloniphekileko;

Eemvekeni ezimbili ezidlulileko, iSewula Afrika nenarha yeMali ziqedelele ingcenye yepahla eligugu ngehloso yokubulunga imitlolo yekadeni ye-Timbuktu.

Amagugu anothileko la eza i-Afrika yaba mhlahlandlela wesayensi nezemitlolo efundwako, ifilosofi nezerhwebo, okuphazanyiswe kugandeleleka kwerhwebo nokugirizeka komnotho we-Afrika.

Igadango leli kufanele libe yinzuzo kithi, kwenzelelwe bona sidlale indima kezinye iinarha ezikukhontinenthi yethu, begodu kuragelwe phambili ngokwenza ngcono ubujamo bepilo yabantu.

Eminyakeni engaphezu kweli-15 asikazinikeli ithuba lokuqinisekisa bona ilwazi le-Afrika liyavuselelwa ngehloso yokuthi libe sendleleni yokwenza kwe-Afrika ekhulwini leminyaka. Kukhamba kancani, kodwana sizakufika lapha ikhonthinenti yethu izakuragela phambili ngokuvuselela isimilo, ngokuqalelela ukungezeleleka kwekareko labantu babe ngaphezulu kwalokho okuhloswe barholi babo, kuqinisekiswe ithemba nokuqinisela ephasini loke.

Ngikho lokhu, khona kodwa okusibangele irhuluphelo lokobana sisize abantu benarha ye-Zimbabwe ekutheni bathole ipengu yokurarulula ihlekelele esenarheni leya. Mayelana nalokhu sithanda ukuthokoza zoke iinhlangano ze-Zimbabwe ngokuqeda imikhulumiswano, zinikele ngalokho ebegade kusifiso sabantu benarha leya nebekhonthinenti jikelele: Lokhu kutjhiya urhulumende onzinzileko ovunyelweko ngokomthetho olungele ukulwa neenselela eziqalene nabantu. Sikhuthazekile ngokobana izolo, iPalamende ye-Zimbabwe iphasise umThethosisekelo oKhitjelelwako wenomboro ye-19, loyo ohlathulula isisekelo sikarhulumende obusa ngokuhlanganyela.

Ukuthokoza okukhethekileko malungana nalokhu kudluliselwa kumkghonakalisi we-SADC, uMongameli wangaphambilini uThabo Mbeki nesiqhema esisebenze umtjhawutjhile nangesineke ukusiza bonyana kufikelelwe esivumelwaneni.

Njeke umsebenzi wokwakha kabutjha ungasungulwa; begodu iSewula Afrika ijame ngomumo bonyana isize lapha ingakghona khona. Mayelana nalokhu kunesidingo esirhabako sokusiza kuhlekelele yezehlalakuhle yabantu benarha leya. Sinethemba lokobana, ngombana iinarha zangaphetjheyeya zinetjhejo zizakusebenzisana nabantu be-Zimbabwe lokha nabasazijayeza ikambiso etjha le.

Siyakhuthazwa godu bonyana, namkhana yini ethomako nefanelekako ibonakala iletha iragelo phambili ebantwini be-Democratic Republic of Congo, kilokhu kurorobhela kwabo ukunzinzisa nepumelelo, kungilokho ekungeze kwaqintelwa.

Ubudlelwano obusungulweko esikhathini samva nje phakathi koburholi be-DRC ne-Rwanda bumumethe isithembiso mayelana neendaba zokuvikeleka nokusebenza ngeendaba ezinthinta ihlekelele yehlalakuhle yabantu; Kodwana ngethemba kuzakutjhejwa ipikiswano kezepolotiki.

Kusesenjalo, sizakuragela phambili sisebenzisane neenarha ezinye neYuniyoni ye-Afrika ngehloso yokutjhitjhizela iminqopho ye-Burundi, Sudan, Western Sahara, Côte d’Ivoire, Somalia nakezinye iinarha.

Njengombana lokhu kufakazelwa ziintuthuko ezihlukahlukeneko ezenzeke eenyangeni ezimbalwa ezidlulileko, iSewula Afrika izakusebenzisa ithuba enikelwe lona lokuba nguSihlalo we-SADC ukuqinisa amaziko wesifunda, ngalokhu kuqalwe khulu ukusebenzisa iinsombululo ezathathwa emhlanganweni weenkhulu zombuso nokulethwa ndawonye kwamano weemfunda.

Kusesenjalo sizokwenza ngcono ukuthintana phakathi kwe-SADC ne-Common Market ye-Afrika esePumalanga neseSewula (COMESA) nomphakathi we-Afrika esePumalanga (EAC). Amagadango lawa azokuthathwa ngehloso yokwakha kunokubhiriza itjhebiswano esilithabelako le-Southern African Customs Union (SACU).

Mayelana nalokhu sithanda ukudlulisa amezwi wokuthokoza ebantwini nokuburholi be-Zambia, Ghana ne-United States of America ngamakhetho alitshwayo lokubonisa umuda omncani wokwahluka kwamadorobha weentjhaba.

Sizokuhlala njalo sinetjisakalo yokuqinisa itjhebiswano neenarha lezi, ngehloso yokufikelela lokho esithi bubuntu.

Sibuye godu sizikhakhazise ngokobana kilonyaka sigidinga ikhulumnyaka lokuthoma letjhebiswano lobuhlakani esinalo nenarha ye-China. Eminyakeni yoke edluleko kube tjhatjhalazi ukobana yinengi inzuzo esiyifumanako kileli tjhebiswano esinalo.

Sibuye sithande ukugandelela bona itjhebiswano eliqinileko phakathi kwethu nenarha ye-Brazil neye-India lizakuragela phambili ngokusebenzisa i-IBSA; begodu nangokukhuliswa kwesebenziswano esinalo nenarha ye-Russia, neenarha ezise-Asia, Middle East, kunye ne-Latin ne-Amerika eseTlhagwini.

Emahlandleni ambalwa siwuvezile umnako mayelana nepi eragela phambili e-Middle East jikelele, kwa-Israyeli nePalestina. Sinokudana okukhulu ngenturhu yamva nje ebangele ukubhubha kwabantu, khulukhulu umphakathi, ukufaka hlangana abentwana, abomma nabantu abalupheleko- kwamambala ubujamo lobu abuhlathululeki.

Akunabanga elingabekwa, lizwisiseke ngobujamo obukhahlumezako nobutjhabalalisako lobu. Sinethamba lokobana ukungenelela kweentjhabatjha kwamva nje, ngehloso yokurarulula unomphela kuzakwenza umehluko. Lokho kuzakutjho bonyana abantu bakwa-Israyeli nebePalestina bazazithabisa ngokuthula nokuvikeleka njengeenarha ezibomakhelwana babo.

Sidlulisela ukuthokoza okukhethekileko kurhulumende nabantu be-Cuba ekugidingeni iminyaka ema-50 yokufikelela inarha kamazibuse, begodu ngomazibuse bakwazile ukukhetha indlela yokuzithuthukisa.

Eminyakeni edlulileko sikwazile ukufikelela esiphethweni semikhulumiswano ne-European Union, ebegade imayelana nobuhlakani obuzakusetjenziswa kilokhu kusebenzisana; Sinerhuluphelo lokobana uMoya owenza bona sifikelele esiphethweni semikhulumiswano yesiVumelwano sobuDlelwano bomNotho neenarha ezisesifundeni sethu uzakuragela phambili.

Sisazimisele ngokuragela phambili siqinise itjhebiswano lethu, lokha nasizokubamba i-South Africa-EU Summit, pheze ekupheleni konyaka esikiwo.

Ngokusebenzisana nezinye iinarha ezisePumalanga sizokuragela phambili ngokutjhitjhizela ukwakhiwa kabutjha kweenTjhaba eziBumbeneko, isiKhwama seeMali zeenTjhabatjhaba namanye amaziko weentjhaba, khona zizakutjengisa ukutjhuguluka kweqiniso leentjhaba begodu zisebenze ngomukghwa wentando yenengi, ukulinganisa nangokuvuleka.

Sibuya siyazibophelela bonyana sizakufikelela iminqopho yeemvumelwano zeentjhabatjhaba, ukufaka hlangana i-Kyoto Protocol nabalandeli bayo esikhundleni ngehloso yokuzuzisa isizukulwani sabantu bekhethu nesabantu bephasiloke.

Mma. Somlomo noSihlalo oHloniphekileko;

Ekufikeleleni lokhu sizokulinga ngeminqopho emibili emleyo: Ukutlhogeka kokuqedelela kwethu igunya elanikelwa urhulumende lo ngonyaka we-2004; nokuqakatheka kokuqinisekisa bona urhulumende ozokubusa ngemva kwamakhetho uthola ubujamo bulungele ukusebenza kwamahlelo, ngaphandle kokuliyeka.

Eenyangeni ezimbalwa ezizako ngemva kwamakhetho wenarha neweemfunda, sizakuqinisekisa bonyana senza koke okufunwa sitjhaba ngegunya esinikelwe lona. Lokhu kuyingcenye yamaphrojekthi adephileko amanengi lawo aseHlelweni lemiSebenzi karhulumende, sizokutjheja khulu lokhu:

* Ukunikela ngeensetjenziswa ezitlhogekako khona kuzakwenziwa ngcono imisebenzi
yomphakathi nokusebenza ngokuhlanganyela hlangana
kwemikhakha karhulumende, ukufaka phakathi amano wokuhlela
wesitjhaba;
* Ukuragela phambili ngejima lokuLwa nomTlhago nokuqedelela umtlamo wamAno
aDephileko aLwisana nomTlhago ngokuthintana nomphakathi
okwenzekako njenganje;
* Ukusetjenziswa kwamahlelo adephileko lawo anzelwe ukuphelisa izehlakalo
zekholera emahlangothi wenarha ahlukeneko;
* Ukuragela phambili ngerhubhululo nokuthintana mayelana neHlelo
eliDephileko lokuVikeleka kezeHlalakuhle, kufaka hlangana iindaba
eziphathelene neTjhorensi yezamaPhilo eNarheni;
* Ukutjhujisa ijima lokonga amandla wegezi, ngehloso yokunzinzisa ubudisi
bagadesi namatjhuguluko ekuziphatheni kwethu, kusesenjalo kukhanjiswe
msinyana amaphrojekthi wokwakha ubukghoni nokusebenzisa eminye
imihlobo yamandla – sikhumbule bonyana ukutjhuguluka kobujamo
nomtjhiso wenarha kunomthelela , iinsetjenziswa ezifana neembaseli ze-
fossil namanzi ziyancipha, ngakelinye ihlango ukufuneka kwazo kuyanda;
* Ukuhlanganisa imiphumela yerhubhululo lemikhakha esebenzisanako,
mayelana nokungena hlangana kumnotho wezinga eliphezulu ofana
namahlelo wemisebenzi yomphakathi, isekelo lamarhwebo amancani
nasathuthukako namahlelo wokuthuthukisa iindawo zemakhaya;
* Ukutjhujisa imizamo yokuvuselela iHlelo eliqalene nobulelesi
kezobulungiswa, ukufaka hlangana amakghono angcono wesiforensiki,
ukungezelelwa kwabaphenyi, ukusetjenziswa okupheleleko
kwemininingwana nethekhnoloji yozokuthintana, nokuphathwa ngcono
kwamakhotho; begodu
* Nokutjhejwa kwekambiso ngomnqopho wokuqinisa amaziko asebenza
ngeendaba eziphathelene nokulinganiswa kobulili, ezinjenge-50/50
ekuthathweni kweenqunto, ukuthuthukiswa kwelutjha, amalungelo
wabantu abakhubazekileko namalungelo wabentwana – kufakwe
hlangana ukuqedelelwa kokuthintana mayelana nomThethomgomo
weLutjha leNarha, ngalokhu kuzabe kulungiselelwa ukusetjenziswa
komTlolo weLutjha le-Afrika. Ngemva kwalokha uzakuphasiswa
yiPalamende bekuhlonywe i-Ejensi yokuThuthukisa iLutjha leNarha;
ukuthunyelwa kwemiThetho yeKambiso ye-SADC ephathelene nobulili
nokuthuthukiswa kwepalamende; ukuqiniswa kokujanyelwa kwamalungelo
wabantu abakhubazekileko; nokwandiswa kwabomasipala labo abajamele
ngokuzimisela amaLungelo wabeNtwana ngaphezu kwe-60% esikiyo
gadesi.

Lawa namanye amahlelo, ukufaka hlangana iimBonelelo-qangi eziPhambili ezavezwa kuKulumo yesiTjhaba yangoMhlolanja ngonyaka odlulileko, kuba sisekelo semizamo yethu yokufikelela lokho okuvezwa ligunya lethu nokwenza umleyo wekusasa.

Sizakuqinisa imizamo yethu ezabe ihlohlozelwa yitjisakalo, ithemba nokuqinisela kwabantu beSewula Afrika ngehloso yokufikelela lokho okulungele thina soke. Lokhu, khona kodwa kumthombo wokuzikhakhazisa kwethu nasithi isitjhaba sisebujameni obuhle. Intando yenengi yethu ingelungileko. Kancani kancani ikhula ngokudlondlobala.

Ngalokho, emagameni kaMongameli wangaphambilini uMandela, “angeze [Sa] libaziseka, ngombana ikhambo [lethu] elide alikafiki ekupheleni.”

Ngiyathokoza.

Issued by: The Presidency
6 February 2009

Share this page

Similar categories to explore