Ikulumo YesiTjhaba kaMongameli Wesewula Afrika, uThabo Mbeki, ukuhlala ngokuhlanganyelweko kwePalamende

8 KuMhlolanja 2008

Nomlomo weBandla lesiTjhaba;
Sihlalo woMkhandlu weNarha wamaPhrovinsi;
Sekela likaNomlomo weBandla lesiTjhaba kunye neSekela likasiHlalo we-NCOP;
Sekela likaMongameli weRiphabliki;
Barholi abaHloniphekileko beenhlangano zepolotiki kunye namaLunga aHloniphekileko wePalamende;
BoNgqongqotjhe kunye namaSekela waboNgqongqotjhe;
Nmz Jacob Zuma, obeGade aliSekela likaMongameli weRiphabliki nonguMongameli we-African National Congress;
IHloko yezoBulungiswa ehloniphekileko kunye namalunga wabaHluleli;
IHloko yezemiSebenzi yezokuVikela;
Umlawuli weBhanka lokuBulunga;
BoNdunakulu abahloniphekileko aboSomlomo naboNomlomo bamaPhrovinsi;
Sihlalo we-SALGA, mameya kunye nabarholi bemarhelo karhulumende wendawo;
Sihlalo weNdlu yesiTjhaba yabarholi bendabuko kunye nabarholi bendabuko abahloniphekileko;
BaPhathi bemiNyango kaRhulumende abasekela umthethosisekelo wedemokhrasi;
BaNqophisi-Zombelele kunye nabarholi bemisebenzi yomphakathi;
BaHlonipheki, BaZenda kunye naboKomtjhinara abaKhulu;
Mvakatjhi eziKhethekileko, bangani kunye nabasebanzisani;
Abantu baseSewula Afrika:

Ngivumelani kilomnyanya ongaphambi kowamaswaphela wokuhlala ngokuhlanganyelweko kwezindlu zombili zePalamende yesithathu ngekulumo pikiswano yomnyaka ngekulumo yesiTjhaba kamongameli, ukufisela woke amaLunga aHloniphekileko wePalamende umNyaka omuTjha omuhle nonepumelelo.

Ngiyethemba bonyana u-2008 kuzakuba mnyaka oqakathekileko kudemikhrasi yethu, njengoba sisebenza soke ukubonelela umnqopho wabantu bethu ukufumana ipilo engcono yabo boke. Ngitjho lokhu ngombana, ekulinganiseni kwethu, akusikanengi isitjhaba sibizwe ngaso soke isikhathi ukudisibeza omunye nomunye umsipha womzimba waso ukufeza ibhudango laso. Lokho kumlayo esawufunzwa mlando namhlanje.

Ngikhuluma lapha namhlanje phambi komma, u-Epainette Mbeki, uMaMofokeng, oze ukuzokukhuluma umlayezo ozwisisekako ovela ebantwini bemakhaya e-Transkei, aphila phakathi kwawo iminyaka eminengi. Uthi umphakathi lowo ufuna bonyana soke esithi sibarholi bawo, bonyana sibatjele nabo boke abafana nabo enarheni le, bonyana sizimisele kilokho esibathembise khona kobanyana kusasa kuzabangcono kunanamhlanje. Emalangeni abunane, ngomhlaka 16 kuMhlolanja, uzabe aqeda iminyaka ema-92 ubudala. Lokho akufunako njengesipho sakhe selanga lamabeletho liqiniso. Ngiyamthokoza bonyana azitshwenye azokuba nathi lapha namhlanje, anethemba lokobanyana angekhe simdanise.

Ngizakuthatha lelithuba ukulotjhisa uMongameli u-Nelson Mandela, omunye ongoqakathekileko owasitholela idemokhrasi, ozabe aqeda iminyaka ema-90 ngomhaka 18 kuVelabahlinze umnyaka lo.

Samukela uNmz Arthur Margeman kilomnyanya, ojamele abomakadebona bokunghala ibhesi ye-Alexandra eminyakeni ematjhumi amahlanu eyadlulako, owafaka noNelson Mandela. Sinetjhudu nokubakhona hlangana nathi uKsz Jann Turner, omntwana ka Rick Turner owabulawa basebenzeli bomthethokambiso owawuhlukanisa abantu ngemihlobo nemibala eminyekeni ema-30 eyadlulako.

Siyajabula ukubakhona phakathi kwethu uNmz Dinilesizwe Sobukwe, indodana yomlwelinarha owayevelele kunye nomrholi, u-Robert Sobukwe, naye wahlongakala eminyakeni ema-30 eyadlulako emva kobanyana aqede isikhathhi eside ngejele, ukukhutjhwa ngenarheni yekhenu kunye nezinye iindlela zokugandelela. Siyabamukela, bobabili emaLungwini aHloniphekileko kunye neemvakatjhi, abasunguli abanengi be-United Democratic Front, eminyakeni ema-25 eyadlulako.

Zoke iimvakatjhi ezihloniphekileko lezi, ezijamele iinkumbulo kunye nethemba, ngokubakhona kwazo zisikhumbuza umsebenzi wethu okumele siwubambisane sakhe kabutjha ukuze ibhudango lethu lepilo engcono lifezeke kumaSewula Afrika woke. Kwamambala bajamele ibumbano eliqinileko labantu bethu, begodu baletha iinselele kithi soke bonyana sisebenze ngendlela engeze yabadanisa kilokho abakulindeleko.

Sesizokuthoma umnyaka wamaswaphela weemali kupalamende yedemokhrasi yesithathu kunye norhululmende lapho emva kwalokho sizokwenza amaKhetho womuntu Woke wehlandla lesine. Urhulumende sewuhlolile ibanga esele likhanjiwe ekuphumeleliseni igunya esilinikelwe babantu ngo-2004.

Ngiyajabula ukutjho bonyana sesenze okukhulu ukuphumelelisa iimbopho esazenzako ebantwini ngo-2004. Namkha kunjalo, hayi ngokungakalindeleki, kusobala bonyana sisese nomsebenzi esingakawenzi.

Njengombana sazi bonyana siya emaphethelweni wesikhathi sokuphatha esinikelwe sona, urhulumende ucabange bonya kumele uqale isitlhopha sama-Apex Priorities okumele kudzinyelelwe kiwo ngendlela ekhethekileko, kusetjenziswe lokhu njengamatjhuguluko ukurhabisa iragelophambili ekutholeni iminqopho leyo abantu abasigunyaze bonyana siyenze.

Ngokujabula, iKulumo yesiTjhaba inginikele ithuba lokobana ngibikele ipalamende kunye nesitjhaba nge-24 Apex Priorities, lezo amalunga ahloniphekileko angazithola kuwebhsayidi karhulumende phakathi kweveke ezako.

Ukufaniswa kwe-Apex Priorities kutjho bonyana amakoro womathathu karhulumende, karhulumende ophezulu, wephrovinsi kunye nowendawo, emazingeni womabili wesigungu esiphezulu kunye nesilawulako, bayathembisa bonyana bazakusebenzisa isikhatjhana esiseleko esincani ukufaka umfutho ekuqaleleleni yoke iminqopho eqakathekileko yokwenza ngcono ipilo yabantu bethu.

Ihlelo lethu loke lokubusa lenza isibopho esikhathini esizako bonyana lizakwenza ngcono okurhabekileko – UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki! Sikhuluma nge-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki singatjho amatjhuguluko kumthethokambiso osele ukhona kodwana sitjho ukwenza ngokurhabileko ngokuphumelela nangokwenza ngcono ekusebenziseni umthethokambiso kunye namahlelo, ukuze iimpilo zabantu bethu zitjhuguluke zibe ngcono msinyana.

Ukuqinisekisa bonyana lokhu kuyenzeka; sesithethe amagadango afaneleko ukuqinisekisa bonyana iBhajethi yoMnyaka kangqongqotjhe wezeeMali azoyethula inyanga le izakufaka koke esizimisele bonyana kwenziwe okunjenge-Apex Priorities.

Iingaba eziqakathekileko lezo okumele zenziwe ngaphambili ngilezi:

* ukuragisela phambili ukukhula komnotho kunye nokuthuthukisa
* ukurhabisa ikambiso yokwakhiwa kwemithangalasisekelo esifuna ukuyifezakalisa ngomnqopho wethu wezomnotho nezomphakathi
* ukwenzangcono ipumelelo yokunzinzisa zomnotho eziqaliswe emnothweni ongakathuthuki, nokuqedwa kobuchaka
* ukungezelela umfutho wamahlelo wethu siqale indawo eziqakathekileko zezefundo
kunye nokubandula
* sirhabise osele kuthonyiwe ekufezakaliseni iminqopho yezamaphilo kumuntu woke
* silungise irherho lobulungiswa ngobulelesi siqinise ukulwa nobulelesi
* siqinise iinsetjenziswa zikarhulumende ukuqinisekisa bonyana zinomthamo ezizakwazi ukujamelana netuthuko ekatelelekileko; begodu
* ukungezelela umnqopho ezintweni eziqakathekileko ngokuya ngokwerherho letjhebiswano yeentjhabatjhaba, ngokomnqopho wezinto ezinye ze-Afrika begodu netjhebiswano yeSewula-Sewula.

Ngaphezu kwanoma ngisiphi isikhathi, ubujamo obuqalene nesitjhaba begodu nenarha, kunye nemisebenzi esizibekele wona, ufuna bonyana sikhuthale begodu sihlele boke abantu bethu bonyana basebenzisane, ukwenza zoke izinto okumele zenziwe, ngokuzwisisa bonyana soke, ngokuhlanganyela, siphethe ikusasa lethu ezandleni zethu!

Nasisebenzisana soke noma kuphi enarheni yethu, kumele sizwisise bonyana lokho esikwenzako yi-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki!

Nangilungisa ikulumo le, omunye kithi uveze bonyana inarha yekhethu ivelewe budisi obenze bonyana kubenzima ukubonela phambili bonyana inarha yekhethu izabe ikuphi kusasa.

Uveze bonyana, ukubamba lokho okuqaleka njengeqiniso elisilandelako namhlanje, kumele ngikhumbule amagama azekako ka-Charles Dickens avula ngawo inoveli yakhe, A Tale of Two Cities.

Manje ngiyadzubhula amagama alandelako:

"Bekuziinkhathi ezihle, bekuziinkhathi ezimbi, bekusikhathi sokuhlakanipha, bekusikhathi sobudlhayela, bekusikhathi sokukholwa, bekusikhathi sokungabaza, bekusikhathi somnyaka esinokukhanya, bekusikhathi somnyaka esinobumnyama, bekukuthoma kwehlobo, bekubusika bokutlhaga, besinakho koke phambi kwethu, besinganalitho phambi kwethu, soke besiya eZulwini, soke besikhamba ngenye indlela – ngokurhunyeziweko, isikhathi lesi besingafani nalesi, eminye imikhandlu ekhulumela futhi ikatelele bonyana samukelelwe okuhle namkha okumbi ngezinga lokumadanisa okungamadanisekiko."

Uzakubuza bonyana ngiyavumelana nalelihlolo na, nami ngiyavuma bonyana singene esikhathi sokutjharagana, lapho soke singekhe sayilahla indlela, singazithembi ngamagadango wethu, singakadzimeleli ngenyawo zethu, sinokwesaba ngekusasa lethu!

Ipendulwami kilombuzo ngu-Awa! Njengorhulumende wethu woke ngiyakholwa bonyana iinsekelo ezithome umtjhagalo oyaphambili eminyakeni eli-14 edlulileko zisesekhona. Zisaragela phambili ngokusinikela isisekelo esiqinileko lapho kumele siragele khona phambili siqalise amehlo wethu eminqopheni yokwenza ipilo engcono ebantwini bethu boke. Ngalokho-ke kumele soke siqiniseke bonyana sihlala njalo sisendleleni njengombana siragele phambili ngokulwela bonyana yethu kube sitjhaba esithumbako.

Namkha kunjalo, njengawo woke amaLunga aHloniphekileko, ngiyazi bonyana abanengi emphakathini bakhathazekile ngokuthi ilizwe lethu lizabe likhuphi kusasa.

Bakhathazeke ngobujamo oburhabako inarha le ekibo ngokuphazamiseka okungakalindelei kokusatjalaliswa kwegezi.

Bakhathazeke ngetuthuko ekhona kezomnotho, khulukhulu ukukhuphuka khulu kwenzaloboleko, ukudla kunye nentengo yepetroli ekhwahlisa khulu labo abakhwahlileko. Okhunye phakathi kweenkinga umfutho ongabakhona kezomnotho okungaba yingozi yokwehla kwezinga lezomnotho e-United States.

Bakhathazekile ngombana bafuna ukwazi bonyana singakwazi ukuvikela amalungelo wedemokhrasi kunye nomthethosisekelo wedemikhrasi okwaba khona ngokukhulu ukuzinikela. Lokho kulawulwa ngetuthuko efana nokutjhutjhiswa kukaKomtjhinara wamaPholisa wesiTjhaba, ukujanyiswa kwe-National Director of Public Prosecutions, ukwesaba ubungozi ekuzijameleni kwabezomthetho kunye nokubusa komthetho, kunye nokulwa ngokusetjenziswa butjhilweni kwamandla wombuso asetjenziselwa zepolotiki.

Bakhathazeke ngokuthi inarha yethu ayinamthetho oqinileko ngobulelesi obufana nokutjhiswa kweentimela ezisithandathu eTshwane inyanga ephelileko.

Nabasaqale bahlonipha ilungelo lehlangano ebusako ukulawula iindaba zalo, bakhathalela bonyana iragele phambili ngokudlala indima yayo njengomtlami omkhulu weSewula Afika enedemokhrasi, engabandlululi ngokobutjhaba, ngokobulili begodu nephumelelako.

Okusobala kukuthi izabe ingakhathali nayinganaki lokhu nezinye iinkathazo namkha bazeqise amehlo njengezinto ezikhulunywako-nje jeremiads typical of the prophet of doom. Iinsalela ekulu kukubaphendula ngendlela ezokunikela umlayezo ozwakalako kiwo woke umuntu enarheni neengidigidi e-Afrika namkha kukuphi ephasini labo abaqale inarha le ngekulu itjisakalo, kumele sihlale siqinile ekurageleni phambili nokwakha iSewula Afrika enikele ithemba kungasi ebantwini bethu, kodwana nakabanye abangaphandle kwemikhawulo yethu.

Angitjho ngokuzwakalako isikhathi esimlando lesi sifuna kobana isitjhaba sethu sihlangane ukudlula phambilini siqinise omunye nomunye umsipha womzimba waso ukuqalana neenselela yethu ejayelekileko begodu ibhudango lona lihlale likhona kithi njengombana besikhamba indlela engakajayeleki siya ekwakheni iSewula Afrika etjengisiweko kumthethosisekelo wethu.

Ubujamo oburhabako besitjhaba obenziwa kungabikho kwegezi kusitjengisa iinselela begodu kusinikela ithuba kiso soke isitjhaba ukunikela ihlathululo eqinileko kilokho esekubawe ukwenziwa lokho okumele soke sihlangane senze okuthileko ukugcina inarha yekhethu isendleleni. Lokho kumele kutjho kithi soke kobana sisesikhathini seenselela, kodwana iinselele ezizokwehluleka. Ngombana kusikhathi senselela, nalapho sikhathi samathuba!

Kilokhu, ngifuna ukuveza ukuthokoza kwethu nokumelana nemibono eyenziwe yi-Chief Executive of Anglo American, Cyntia Carroll, nagade akhuluma ku-Mining Indaba eKapa ekuthomeni kweveke le, ngoLesibili, ngomhlaka 5 kuMhlolanja.

Njengombana amaLunga aHloniphekileko asazi, uthe: Angiboni ikinga yokusabalaliswa kwegezi kumraro lapha. ISewula Afrika ayisiyodwa: kunekinga yokusabalalisa okuphathelene nokukhula kwamaphrojekthi e-Chile kunye ne-Brazil.

"Iye iinkinga lapha zibudisi; ukuzehlula kufuneka amakghono, khulukhulu ukubandulwa kwezamandla kunye nokubulungwa kwegezi, begodu nokuthuthukiswa kwamandla angasetjenziswa esikhundleni segezi. Kodwana soke nasingabambisana ukulwa nalobu bujamo, soke sizakuphumelela – ngokuphephileko… Njenganje akusi sikhathi sokukhombana ngemino, kodwana sikhathi sokusebenzisana ukuze kutholakale isisombululo."

Lokho osele kutjhiwo, kufanele bonyana ngicolisele urhulumende kunye no-Eskom ngobujamo oburhabako besitjhaba okusenze soke sifuna ukuphikisana nokuncitjhiswa kokufuneka kwegezi. Ngithanda ukuthokoza zoke izakhamuzi ukubekezela ebunzimeni banjenganje.

Emavekeni amabili adlulileko, aboNgqongqotjhe beZokwenjiywa phasi naMandla kunye noweNkampani zoMphakathi baveze ubujamo bokurhabeka esiqalene nabo nokuthi omunye nomunye wethu angenza bunjani ukwenza isimo lesi sibe ngesijayelekileko. Iveke ephelileko amalunga ahloniphekileko babe nethuba lokuqala iindaba lezi.

Kuhlekuhle ukuphakama khulu kwefuneko yegezi eminyakeni emibili edlulileko kudlule umthamo omutjha olethwe lapha enarheni. Imiphumela yokusatjalaliswa kwegezi okungakarisiko kwenza loke irherho libe sengozini kinoma ngibuphi ubujamo obenza ukutholakala kwegezi kube budisi. Kilobu bujamo, kumele kuncitjhiswe ukuqunteka kwegezi begodu indlela eyodwa okungancitjhiswa ngayo ukufuneke kwegezi ukuqinsekisa indlela zokubekisa.

Njengorhulumende umsebenzi wethu kurhola begodu sihlanganise inarha ngejima lokwenza igezi yanele ukuze sihlangabezane nalenselela. Hlangana nokhunye kumele sisebenzise ubudisi esikubo ukuqinisekisa bonyana amakhaya wethu kunye nomnotho kube negezi eyaneleko.

Kunezenzeko ezidzimeleleko okumele omunye nomunye, umkhaya kunye namabhizinisi ukwenze. Lokho ngilokho okuphakiswe mNyango weZokwenjiwa phasi naMandla begodu sizimisele ukwamukela esinye nesinye isiphakamiso esenziwa balwelinarha kunye nawe, engasenza begodu sabelane omunye nomunye.

Urhumumende uzakuthoma ukwenza ijima ukuqinisekisa ukukhanya okwaneleko, ihlelo lokufuthumeza amanzi ngesola kunye nokulawulwa kwamagizara emakhaya, kufaka hlangana namazinga wezindlu ezindlini zoke ezitja kunye nalezo ezithuthukiswako. Sibawa imikhaya engakwazi ukuthola lokho ikwenze lokho ukusebenzisa amagadango wokongiwa kwegezi.

Kukhitjhwe umyalelo wokobana yoke imakhiwo karhulumende iphungule ukusetjenziswa kwegezi begodu uyakhonjelwa bonyana uveze labo abangakwenziko lokho.

Imininingwana yokuzinikela kunye negunya eHlelweni loKongiwa kweGezi ikhitjhwe nguNgqongqotjhe begodu lokhu kuzakwenziwa ngcono ngokuthintana nabadlalindima abahlukahlukeneko bese liyagadangiswa.

Ngehlangothini lokusabalalisa u-Eskom usebenza ngokuqinisekisa bonyana ukungeniswa kwephrojekthi yeemtjhini njengonto erhabekileko. Sithatha amagadango wokungezelela umthamo wokutjhejwa kuka-Eskom. Sinesitlhopha esiqalelene neenselela zekhwalithi nokusabalaliswa kwamalahe sihlangene namabubulo wamalahle, begodu sisebenzela ukurhabisa ukuvunyelwa kokwakhiwa kwephrojekthi yerhasi. Koke lokhu, kuhlanganiswe namagadango wokubabalelwa kwegezi, sizakwenza bonyana sithembeke.

Ihlelo lokwakha elikhulu lakwa-Eskom ngemitjhini, iintetjhi zokuphakela zizakuragela phambili, nakukghonekeko, amanye amaphrojekthi azakurhatjiswa.Kilokhu ngizakuthanda ukuthokoza ikoro yangeqadi ngokuzimisela kwayo ukurhelebha ngendlela abangakghona ngayo. Emhlanganweni nosihlalo we-General Electric phakathi neveke ephelileko, bakwa-General Electric bazinikele ngokurhelebha ngokunikela ngeensetjenziswa ezitlhogakalako ze-turbine. ESewula Afrika amakanpani amakhulu anjengabo-Sasol, Anglo kunye ne-BHP Billiton zoke zihlangene eenkululmiswaneni nomNyango weZokwenjiwa phasi naMandla kunye nezamaBubulo womPhakathi ukuthola isisombululo sasafuthi esiphathelene neenqabo zokusabalaliswa kwegezi Iqhinga labo ngelijayelekileko kunaleli elisolwa babantu.

Ngifuna ukuhlonipha ibubulo lezeemayini ngendlela abasirhelebhe ngayo kunye nomnotho ukurarulula umraro ebesinawo ngomhlaka 24 kuTjhirhweni. Sizakusebenza soke ukunciphisa umfutho okhona ebubulweni leli.

Imizamo ehlanganyelweko kunye nokuthintana esekabeni yalokho esizakwenza kilobujamo oburhabako. Iintlhopha ezihlonyiweko njenganje ziyasebenza eendaweni ezinengi. Iveke ezako aboNdunakulu bamaPhrovvinsi bazakubiza umhlangano namaMeya ukutlama nokufezakalisa amagadango wokubulungwa kwegezi kibo boke aboMasipala inarha yoke. Bazakusekelwa ziinqhema zobuthekniki ezivela ku-EDI Holdings, i-Eskom kunye ne-National Energy Efficiency Agency. Umnyango wezamaPhrovinsi naborhulumende beNdawo wona uzakulumathisa umsebenzi lo osekelwa mNyango weZokwenjiwa phasi naMandla kunye namaBubulo womPhakathi.

Ngizakubamba umhlangano nesitlhopha esiSebenzako saboMongameli esiHlanganeko (Joint Presidential Working Groups) ukulumathisa izenzo zethu zoke, begodu sizakumemezela isiqhema seNkutani zeGezi (Energy Champions) esinabantu abadumileko nabanelwazi beSewula Afrika abazokurhelebha urhulumende ngejima lokusebenza kuhle kwegezi nokwazisa abasisi nomphakathi ngobujamo obungibo begodu bonyana bangenza bunjani ukuqalana neenselela ezikhona njenganje.

Ungqongqotjhe wezeMali uzakunikela ilwazi elinabileko ekulumeni yakhe yeBhajethi ekusekeleni lokho urhulumende akutjhoko kobanyana uzakubonelela ijima lokubakhona kwegezi kunye nokubonelela bakwa-Eskom ngehlelo lokwakha.

Njengenje siqalene nenselela kodwana sizozehlula iinkinga ngesikhatjhana esincani, Ubujamo lobu bubangele isimo esingekhe sasibalekela lapho igezi enengi begodu netjhiphileko singeze sisayithola. Namkha kunjalo njengombana sesinikelwe isisekelo esikhulu somthamo ofakiweko wemitjhini. Esikhathini eside esizako yethu izakuhlala ingothengekako hlangana nomnotho wonke.

Simthombo wamaminerali wezomnotho. Ngalokho ke kumele siragele phambili ngokusekela ibubulo lezemayini. Kuyabonakala bonyana nangabe sizokuragela phambili ngendlela yokukhula kwethu njengenarha ekhiqizako, kuzomele siragele phambili ngokusekela ibubulo elikhiqizako. Namkha kunjalo kuqakathekile bonyana woke amabhizinisi abanegezi enengi. Iye ngokunjalo ukuba khona kwegezi kunikela umnotho amathuba.

Ngalokho-ke asisebenziseni isikhathi sobujamo oburhabako lobu sithome ukulungisela ikusasa elinegezi eyaneleko lokho engeze besakwazi ukukubalekela. Asiqinisekise bonyana siyabambisana ukusombulula umraro esikiwo, ngokukhuthazwa yindlela ubujamo bezinto busikatelela bonyana senze i-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki!

Lokhu kufana poro nendlela esiyamukela ngokukhulu ukuzimisela nasiragela phambili ngokulungiselela ukusingatha umnyanya we FIFA Confederations Cup ngo-2009 kunye ne-2010 FIFA Soccer World Cup ezakuthoma enarheni yekhethu emalangeni ama-854 kusukela namhlanje. Ngikhuluma ngendaba eqakatheke kangaka namhlanje ngombana iinselela zanjenganje seyirholele abanye lapha khunye lapha ephasini babuza kobanyana sizakwazi ukusingatha imidlalo le ngepumelelo.

Iye, angingabazi bonyana sizakwazi ukufeza esikuthembise i-FIFA kunye nomphakathi wephasi loke wabadlali kunye nabathandi bebholo ukuba senze boke ubujamo obufunekako ukuze sibambe iphaliswano le-FIFA world Cup.

Ngalokho esikutholako emakorweni woke womphakathi weSewula Afrika nakude, kujanyelwe iragelophambili langamalanga esilenzako ngokulungisa ngelinye le- uKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki: hlanganisani izandla ukulungiselela u-2010! Kumele siqinisekise bonyana asiyilahli le indlela yekambiso.

Siyazi bonyana okusemqoka ekulungiseni kwethu kukwakha isitlhopha esiqinileko seSewula Afrika esizakusenza sizikhakhazise ngaso kunye nemikhakha yoke yebholo leenyawo. Ngiqinisekile bonyana i-South African Football Associaton, ababanduli bethu abarholwa ngu-Carlos Alberto Parreira, kunye nabadlali ngokwabo bayasazi isibopho sabo ekulungiseni isiqhema sesitjhaba esizakuzikhakhazisa ngaso.

Godi sithokoza ama-Springbok akhombise indlela nakathumba i-Rugby World Cup umnyaka ophelileko. Lokhu kumele kukhuthaze isiqhema seBafana Bafana, njengombana kumele sikhuthaze abosobelo abazobe baphalisana e-Beijing Olympic Games umnyaka lo.

Manje angikhulume nge-Apex Priorities

Ukurhabisa ukukhula komnotho kunye nokuthuthukisa sizakusebenzisa i-Industrial Policy Action Plan. Urhulumende uzakuragela phambili ngehlelo lamabubulo begodu liragele phambili ngokwakha amathuba wokukhula kunye namathuba wemisebenzi. Kilokhu, iingidigidi ezima-R2,3 sezibekelwe ngeqadi ukusungula umgomo wamabubulo begodu nenye i-R5 yeengidigidi yomthelo weminyaka engaphezu kwemithathu izakusekela umgomo wamabubulo.

Ukusebenzisana kwamabhizinisi nabasebenzi, sizakuzama ukuthuthukisa ngokurhabileko, imitlamo yokwenza eqakathekileko emakorweni lapho imitlamo enjalo ingekho, enjengemayini kunye nokuzuza kwezenjiwa phasi, nokufunwa bathengi, sirhwebe ngokuqala ukwenza ngcono isekelo emabubulweni amancani, amakontraga, amabubulo wobukghwari, zokulima kunye neziphathelene nomkhiqizo ophathelene nezokulima.

Gogu bengifuna ukugandelela bonyana sihlale sizimisele ukusekela ikoro yezinto ezikhambako begodu sizakuqinisekisa bonyana isekelo elinikelwa kilekoro ngokweHlelo kokuThuthukisa iBubulo leeNkoloyi liyasororheka.

Ezingeni lezomnotho othuthukileko, sizakuragela phambili ukuqinisa ubujamo kezomnotho ezisekela ukukhula kwezomnotho kunye nokuthuthukisa nokunciphisa iinkwelede zangaphandle.

Ukurhabisa irherho lokwakhiwa kwemithangalasisekelo sizakuqedelela ukuthuthukisa umtlamo womthangalasisekelo ohlangeneko, kuqalalelelwe khulukhulu ekutholakaleni kwegezi. Lokhu kufaka hlangana ukulumathisa amahlelo wamaBubulo alawulwa mBuso begodu kwendlalwe phasi yoke imitlamo yemithangalasisekelo, kufaka hlangana imithwalo kunye nokhunye, amaphayiphi wegezi, itheknoloji yelwazi nezokuthintana, imithangalasisekelo yeendlela, amanzi negezi zoke ngendlela ezibekwe ngayo ngokobujamo bephasi.

Ukufezakalisa imitlamo le, okuqakatheke khulu itheknoloji yelwazi nezokuthintana zombili zizinkghonakalisi begodu ziyikoro zona ngokwazo. Ngokunjalo, umnyaka lo sizakuqedelela ukunikela amalayisensi nokusebenza kwe-Infraco. Ngokunjalo, imali ibekelwe ngeqadi ye-Sentech ukuze ibe mthengisi we-inthanethi enganamtato begodu ibhadalele nokuthengisa kwayo. Ngokusebenza naborhulumende abanye enarhakazini kunye neenkoro zangeqadi, sizakuqedelela ikambiso leyo ukuhloma amakheyibuli akhamba ngaphasi kwelwandle.

Okhunye, sinqophe ukuvumela ukurhatjha ngokwamadijithi emaphesenteni ama-50 wesitjhaba ekupheleni komnyaka. Okuzakukhamba nalokhu liqhinga lokukhiqiza ukuthuthukisa i-Set Top Boxes weSewula Afrika, okumele kuqedelelwe phakathi nomnyaka.

Njengoba sesibonile ubuthaka urhulumende asebenza ngabo ekuqaleni iimbawo zokusisa eziphathelene neendaba ezifana nokutholakala komhlaba, imithangalasisekelo kunye nokuhlolwa komfutho wezebhoduluko lokhu kesinye isikhathi kuphule isiqunto sabasisi, sesiquntile, ngomoya woKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki, umsebenzi uragela phambili ngokurhabako ukuhloma iziko lemitato (call centre) lapho abasisi abaphumelelako kunye norhulumende bangakwazi ukubuza ngeragelophambili. Umsebenzi sewuthomile.

Imisuka karhulumende ye-Apex of Priorities izakukhulunywa kuqalwe eendabeni zokuthuthukiswa kwamakghono. Kuzokusetjenzwa ngokubuyelelwa kwe-National Human Resource Development Strategy kuzokuqedelelwa umnyaka lo, begodu amaphrojekthi isiqhema esihlangeneko sikarhulumende, abasebenzi, amabhizinisi kunye neenkhungo zefundo ephakeme zihlelwe ngaphasi kwe-Joint Initiative on Priority Skills Acquisition (JIPSA) ziza kufakwa umfutho.

Kwamambala, sikhuthazeke khulu ngependulo ethokozisako evela ekorweni yangeqadi njengombana itjengiswe ngokuzimisela kuka-CEO wamakhampani ama-70 we Johannesburg Securities Exchange azimisele ukusebenzisana norhulumende ekuqalaneni nomraro wokutlhogeka kwamakghono.

Ekungezeleleni kilomsebenzi esikhathi esizako sizakubeka phambili ukungenelela kumakholeji we-FET, ama-SETA, ukunikelwa kweenkolo iinsetjenziswa ngohlukaniswe kathathu, baphume embopheni zokubhadalisa iimali, barhabise ukuthwasisela umsebenzi kubaphothuli beemfundo.

Okhunye, emva kokulungisa ubutjhapha bethu ehlelweni le-Adult Basic Education, lokho esikubone umnyaka ophelileko, inyanga le sizakuhloma ijima lokufunda ngobunengi i-Kha Ri Gude (masifunde). Lokhu kuzakufaka hlangana ukuthwasiswa kwabathwasisi abakhulu abazakufundisa amaklasi wokufunda ukubhala nokubala okusisekelo ebantwini abadala aba-300 000 kunye nolutjha ngomnyaka ka-2008.

Nomlomo kunye noSihlalo;

Ekabeni yehlelo lezomnotho,begodu kuzakuhlala kunjalo, kuzakutjhejwa bonyana ipumelelo yabo iyabarhelebha ukwenzangcono ikhwalithi yepilo yamaSewula Afrika boke, kwenzeke njengesikhali esiqakathekileko ePini yobuChaka begodu nokurhabisa esikuthomileko ekutholeni iminqopho yokunciphiswa kokutlhogeka komsebenzi nomnqopho wokuphila kuhle kwabo boke.

Ehlelweni lokunikela iindawo zokuhlala ezingcono, njenganje sikghona ukwakha izindlu ezi-260 000 ngomnyaka, kufikelelwe esivumelwaneni ne-SALGA ukujanyiswa kwesikhatjhana ukuthengiswa komhlaba ongabangowehlelo lokwakhiwa kwezindlu.

Ngeragelo phambili elenzekako lokungenelela ezintweni ezinengi eziqaliweko njengokunciphiswa kobuchaka, siragela phambili ngokuqalelela imitjhapho emincazana, kufaka hlangana ukuragiselwa phambili kwe-Land Use Management Bill, ukuqedelelwa kwamacala wokwabiwa komhlaba, ihlelo lokusekela labo abathole umhlaba, begodu nokuthuthukisa nokufezakaliswa kwehlelo lokuthuthukisa iindawo zemakhaya ezikhethiweko.

Lezi ngezinye zezinto esizoziqalisisa umnyaka lo, besiqinisekise bonyana siyazenza ngendlela esizimisele ngayo.

Enye yama-Apex Priority aqakathekileko ukunabiswa kweqhinga lokulwa nobuchaka elihlangeneko nelizwisisekako lelo elizokuqalana khulukhulu neengaba zesitjhaba lezo ezithintwa mtlhago lo. Kufaka hlangana abantwana, abafazi, ilutjha, abantu abahlala endaweni zemakhaya kunye neendaweni ezisemadorobheni esingasisemthethweni, abantu abarholopheleko namkha abanokugula okungapholiko nabantu abadala.

Hlangana nezinto ezihlongoziweko ezizokwenzeka: ukunabisa ihlelo lezemisebenzi yomphakathi, imihlinzekelo yokuqatjhwa yokudalwa kwemisebenzi yeentlhopha ezinqotjhiweko, ukungezelela umthamo wokufunwa kwemisebenzi, ukwenzangcono zefundo nokuthwasisa,ukwenzangcono imisebenzi nepahla emiphakathini echakileko, ukungenelela emakhayeni achakileko, nokuqinisekisa kokuphumelelisa iinkhungo ezisekela abafazi kunye nezinye iinkoro. Hlangana nokhunye, sizakuhlola ukusebenza ngemitjhini ngokobulili ukwenzangcono zoke izinto eziphathelene nokuhlonyiswa kwamakghono wabafazi.

Okukhambisana nalomtlamo yiphrojekthi ekhethekileko ukuhlola iingenelelo ezifuneka ukusebenza ngabantwana abasengozini abaneminyaka engaphezu kwe-14.

Kodwana soke siyavumelana umphakathi kunye nabachakileko khulukhulu, angeze bakwazi ukulinda amaqhinga kunye neenkulumiswano nemfundiso kulumiswano- njengombana zoke njalo ziqakathekile. Kokhunye, ukungenelela okungenzeka ngilokho urhulumende asele akwenza noma angakwenzi ngokupheleleko. Kilokho, kumoya woKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki, urhulumende umnyaka lo uzimisele ukuqinisa ijima ukuthola amakhaya akhethekileko nabantu abafuna irhelebho ukuze kungenelelwe ngokubarhelebha, ngesikhathi sokungenelela, ukulwa nomtlhago emakhaya wabo.

Ngalokhu, sizakudinga i-National War Room for a War Against Poverty ukuhlanganisa iminyango yaborhulumende efana nomNyango wezokuThuthukiswa komphakathi, umNyango wamaPhrovinsi noweNdawo , wezeRhwebo namaBubulo, zokuLima neeNdaba zomHlaba, wezemiSebenzi yomPhakathi kunye nowezamaPhilo kunye nowezokulawulwa kwamaphrovinsi kunye nezendawo, ezakusebenzisana nama-NGO kunye namabhizinisi ukukhomba ukungenelela okufunekako emakhaya athileko begodu asetjenziswe ngokurhabako.

Umnyaka lo sizakuqalana neendingo ezithileko eziqakathekileko ngokulwa nobuchaka obudlange enarheni, ekuphumeleliseni ukufakwa komnotho nendlela yokuhlalisana, zona ngilezi:

* ukurhabisa itjhuguluko lokukhambisana nezokulima kunye nomhlaba ngomtlamo onabileko wokutholakala komhlaba, ukusetjenziswa ngcono imisebenzi yokusekela zokulima kunye sokusekelwa ngokudla komkhaya, nokwenza ngcono isisekelo esiqakathekileko nokutholakala ko-MAFISA ukunikela ukwesulwa kwesikolodo esikhulu ekorweni le: kuzabe kuqalelelwe ebantwini abahlala emaplasini ukukhitjhwa ngekani kwezinga eliphezulu, begodu sinqophe ekungezeleleni abosomabhizinisi abanzima emikhiqizweni wezokulima ngamaphesente ama-5 ngomnyaka, ukubalwa kobunikazi bomhlaba nabo buzakurhabiswa

* ibhajethi izakungezelela irherho lokusizwa komphakathi ngokulinganisa ubudala bokutholakala kwepentjheni yabadala eminyakeni ema-60, lokho kuzokusiza isiquntu seengidigidi zamadoda

* ukufaka umfutho osele uthonyiwe ukuphumelelisa irhelebho emabubulweni amancani nahlanganyelweko khulukhulu lawo afaka abafazi, ngokugandelela ukuthwasisa kunye namamakethe, kufaka hlangana ukuhlanganisa namabubulo asele athuthukile

* ukukhuphula ihlelo lemiSebenzi yeLutjha lesiTjhaba kufaka hlangana ukungezelelwa kokuthathwa ehlelweni lokuThuthukiswa kwamaKghono wesiJoni se-South African National Defence Force kusukela ku-4000 kufikela ku 10 000. Iingidi ezi-R700 sebayinikele i-SANDF ukuze ithome ihlelo lelo;

* ukufaka umfutho eHlelweni lezemiSebenzi yomPhakathi eKhulisiweko (Expanded Public Works Programme), ngokwenza ngcono lokho okuhlosiweko, kutjengise ukuthatha abantu abanengi; lokhu kuzakufaka hlangana ukuthathwa inani elikhulu labantu abatjha kulelihlelo ukugcina iinsetjenziswa zomphakathi, ukubuyelela inani labantwana abatloliswe ku-Early Childhood Development ngaphezu kwe-600 000 nge-1000 iindawo ezitja iimfundiswa ezithwasisiweko zaqatjhwa, kungezeleleke inani labatlhogomeli. Iingidigidi ezi-R1 phezu kwe-baseline izakufakwa emahlelweni awela ngaphasi kwehlelo lezemiSebenzi yomPhakathi eKhulisiweko; kwamaswaphela

* ukungenisa irherho lomkhiqizo wokutholakala kwalokho okwenyulwa ngurhulumende kususela kumabhizinisi amancani ahlangana kunye namakhulu, ngokwe-Small Enteprises Develeopment Agency ukuhlelwa kwerherho eliyelelweko ukuqinisekisa bonyana isikhathi sokubhadala samalanga ama-30 siyenzeka.

Sizakuhlanganisa amahlelo ukurhabisa ituthuko yokuhlaliswa kwabantu kwasafuthi, ngemizamo enomfutho, njengalokho okumele kwenziwe maqangi, ukurhabisa ukutholakala kwamanzi endaweni zoke, ihlwengiso kunye negezi, ukuze ngo-2014, sesineendawo zokuhlalisa abantu ezihle ezizokutholwa ngiyo yoke imindeni.

Ukurhabisa lokho esele sikuthomile ekufezakaleni komnqopho wezamaphilo wabo boke kufaka hlangana ukusetjenziswa ngomfutho kwe-National Strategic Plan yokulwa ne-HIV ne AIDS. Sizimisele ukunciphisa izinga lokungalandeli ihlelo lokuselwa kweenhlahla kwabaphethwe yi-TB kusukela kumaphesente ali-10 kuya kali-7, sithwasise abasebenzi bezamaphilo abangaphezu kuka-3000 ekulawulweni kobulwele lobu besiqinisekise bonyana abangakwazi ukuthola iindakamizwa ezisebenza ngokwehlukahlukana iingulani ze-TB zithola ukwelatjhwa.

Sinqophe ukuqedelela umsebenzi erherhweni lokuvikelwa komphakathi elihlangeneko, ngokuzuza ekuthintaneni okusele kuthomile nabasebenzisani bezomphakathi.
Njengoba sihlanganisa izandla sizilungiselela UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki kumele sifake umfutho eenkulumiswaneni zesitjhaba ezindabeni ezisihlathulula njengesitjhaba.

Iindaba ezimbili ezifana nalezo zifanele ukutjhiwo kafitjhani.

Kokuthoma kwalokho isitjhukumiso okumele sisenze kusifungo okumele sitjhiwe bafundi ekuseni emithandazweni yabo esikolweni, kunye nesiThembiso seLutjha babuka imikghwa emihle eyenziwe mumuntu hlangana nawo woke amaSewula Afrika. Ungqongqotjhe wezeFundo uzakungenelela eenkululmiswaneni zesitjhaba iveke ezako.

Indaba yesibili ngeyokuthiywa ngobutjha kwamagama weendawo, okufuneka bonyana kwenziwe ngokurhaba kiwo woke amaphrovinsi ukuze kwakheke isisekelo samatjhuguluko esifuna ukuwenza. Sizakuhloma ikambiso yokuhlanganisa koke masinyana, ngokuhlahlelwa Mkhandlu wokuthiywa kwaMagama weNdawo kunye namaKomiti wamaPhrovinsi (South African Geographical Names Council kunye nama-Provincial Committees).

Nomlomo kunye noSihlalo,

Nasiqala iindaba zobulelesi umnyaka ophelileko emHlanganweni wokuHlala okuHlanganyelweko, soke saphawula ngokukhathazeka kungasi izinga eliphezulu lobulelesi, kodwana kokuthi izinto ziyangokuthuwelela ekubulaweni kwabantu – kuvimbela imizamo yokwenzangcono kusukela ekutholakaleni kwedemokhrasi.

Ngalokho-ke, umnyaka ophelileko sizibandakanye erherhweni lokuhlanganyela namabhizinisi kunye nezinye iinkoro zomphakathi, ukuthuthukisa indlela engcono yokwenza irherho lezobulungiswa kwezelelesi.

Kilokhu-ke, ngomoya we-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki, iKhabhinethi ivumile ngamatjhuguluko athileko afunekako ukuthoma irherho lezobulungiswa kwezelelesi elitjha, lesikhathi sanje nelitjhugulukileko. Hlangana nezinye izinto, lokho kuzokufaka ukwakhiwa kwesakhiwo sokuphatha esitjha nesithintanisako ezingeni elinye nelinye, kusukela embusweni wesitjhaba kuya kowendawo, kuhlanganiswe ukwahlulela begodu nokutjhutjhisa, amapholisa, abatjhutjhisi,imisebenzi yezobulungiswa kunye ne-Legal Aid Board, kunye nokhunye okuhlangeneleko, kufaka hlangana nekunikelweni amandla kwe-Community Police Forums.

Njengombana amaLunga aHloniphekileko asazi, okhunye kwalezinsungulo sezithonyiwe; kodwana siyaqinisekisa bonyana, nangabe koke kwenziwa ngokuhlanganyela nangokubuka, umfutho wakhona uzakubalula ekulweni nobulelesi. Ungqongqotjhe wezobuLungiswa, ukuVikelwa kobuBulelesi kunye nesiQhema sezokuVikela bazakungenelela emininingwaneni yalokho okuthonyiweko ngeveke ezako.

Phakathi komnyaka lo, sizakudlulisa imiThethomlingwa ekutjhugululweni kokwehlulela ngokubonisana nabatjhutjhisi kunye nabomarhastrada, ukuqedelela iqhinga okunqotjhwe kilo ukuqinisa ukulawulwa kwemikhawulo nokuvikela, kunikele ipilo ku-Victim Charter, kuqalwe khulu ezelelesini ezibuyelele ukwenza ubulelesi, kuragelwe phambili ngokusetjenziswa kwamagadango angezelelweko avela eemphakamisweni zeKomitjhana yokuBuyisana namaQiniso.

Ngokutjelwa yindlela ekatelelako ukufaka umfutho kilokho okusilingako maqophana nobulelesi obuhleliweko, kunye neemphakamiso neKhomitjhana yokwaHlulela kaKhampepe ekusebenzini nokubekwa kwe-Directorate of Special Operations kunye nokuragela phambili ukubonakala kwalokhu, kufaka hlangana itjhuguluko leRherho lezoBulungisa kwezoBulelesi, ekupheleni kukaNtaka umnyaka lo, sizakuhlangana nepalamende ngemithetho nangamanye amagadango afunakalako ukungezelela umfurho wokulwa nobulelesi obuhleliweko.

Khuyini okuzakusitjela bonyana sithathe amagadango kuzakuba kukuzibophelela kukarhulumende ukulwa nobulelesi obuhleliweko kunye nokuthuthukiswa kokuphatha, ubukghoni kunye nokuthintaniswa kwama-ejensi aphathelene nokugandelelwa komthetho.

Okuqakatheke khulu, ipumelelo yokulwa nobulelesi idzimelele ekubambisaneni kwethu soke thina esibalandeli bomthetho, abanekareko ngekambisolawulo yomthetho obusako, abahlonipha okuphathelene nomthetho begodu abazama ukuhlonipha ukulingana kwamalungelo wobuntu, lawo umthethosiseko owubeka phezu kwethu bonyana siwulandele empilweni zethu zoke kunye nangendlela ukhulumeka ngakhona.

Malunga ahloniphekileko;

Umnyaka lo godu sizokuzama ukuragela phambili ngemizamo yethu yokuthuthukisa ukusebenza kukarhulumende ukufezakalisa iimbopho zezakhamuzi. Nakungenzeka okhunye, umoya we-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki kumele kubekhona kibo boke ababenetjhudu lokuba basebenzi bombuso.

Kukhona izinto ezilula kodwana ezirhabekileko okumele ziqalwe, okuyingcenye yemizamo yokuthuthukisa ihlangano kunye nomthamo wombuso.

Kokuthoma, kuvunyelenwe kiyoyoke imikhakha karhululmende bonyana iinkhala eziqakathekileko kumele zizaliswe ngeenyanga ezisithandathu emva kokuvuleka kwesikhala leso. umNyango wezokuLawulwa kwemiSebenzi yomBuso uzakubeka irherho lokubeka ilihlo elizokuqalelela ukusetjenziswa kwalesisiqunto.

Okwesibili, ngenyanga kaMrhayili qobe mnyaka (enyangeni ezimbili zokuthoma komnyaka weemali kurhulumende wendawo) abaphathi abakhulu kumele bonyana sebatlolile iimvumelwano ngamahlelo wokusebenza wabo kunye nabaphathi abafaneleko. I-Ofisi leKomitjhana yemiSebenzi yomBuso izakubeka irherho lokubeka ilihlo ihlelo lelo.

Okwesithathu, kubonakele bonyana umNyango weeNdaba zangeKhaya uthinta ummongo weempilo zezakhamuzi, nangomnyaka lo sisazokukhulisa ukwenziwa kwetjhuguluko kuleliqhinga elivunywe yikhabhinethi. Lokho kufaka hlangana ukwenziwa ngcono kwerherho le-IT, ukuthwasiswa kwabasebenzi ekusebenziseni irherho elitjha lelo, ukusiphula okubukhohlakali kunye nokulingelelwa kwamakarada we-ID.

Ukwenzangcono ukusebenza kwabasebenzi bombuso kudzimelele phezu kwekhwalithi yoburholi obunikelwa baphathi abaphezulu kunye neenkhulu. Okhunye, kubudisi ukuphuhlisa ukuzinikela kwabaqhatjhwa bombuso emisebenzini yabo – okumsebenzi oqalene nabarholi, abasebenzi bombuso ngokwabo kunye neenyonyana zemikhandlu yabo.

Kilokhu, umnyaka lo, ekuthintaneni neenyonyana zabasebenzi bekoro yombuso, sizakuba nomHlangano weKoro yomPhakathi ukulungisa zoke iindaba ukuze umoya we-Batho Pele ube nalokho okutjhoko qobe nakwenziwa umsebenzi karhulumende.

Sisebenzisana nabanye ababambisani emphakathini, sizakuqinisekisa bonyana, ekupheleni komnyaka lo, iHlelo lesiTjhaba lokuVimbela ubuKhohlakali elingelesibili liyamukelwa, begodu umtlamo wokwenza okuvunyelenwe ngawo namabubulo ahlelekileko uyenzeka. Esigabeni sika rhulumende wendawo, sizakurhelebha abomasipala abama-150 bokuthoma ukuthuthukisa iqhinga labo lokuvimbela ubulelesi.

Sizakuragela phambili umnyaka lo sizakwenza imizamo yokuqinisa umthamo karhulumende wendawo ngokukhambisana nehlelo lamaQhinga kaRhulumende weNdawo leminyaka emihlanu. Ukuqinisekisa ukubeka ililhlo ngerherho kilokhu, i-SALGA ivumile ukunikela ngemibiko ngekota ngemisebenzi eyenziweko.

Ukuze sithuthukise imisebenzi enikelwa eenkorweni ezibuthakathaka ezinjengabomakadebona, abafazi kunye nelutjha, sizakuhlola ngobutjha isijamiso esikhethelwe ukwenza lomsebenzi begodu sihlolisise amalungiselelo anembako, kufaka hlangana ukuhlolisisa iinjamiso zikarhulumende khulukhulu ezahlonyelwa ukuqalelela ukuthuthukiswa kunye nokunikelwa ilwazi kwelutjha.

Insalela ekulu emsebenzini wethu esizibonileko zivela ekubhalelweni kwethu kutlama. Kilokho-ke, njengencenye yama-APEX PRIORITIES esikhathini esizako sizakuqedelela indlela yekambiso ezasenza bonyana siphuhlise umthamo karhulumende ukuletha phambili imitlamo ehlangeneko nenembileko, kufaka woke amaphiko karhulumende.

Malunga ahloniphekileko;

Ihlelo esilivezileko lihlanganisa ukuzibophelela inarha yekhenu evumelene ngakho noburholi benerhakazi ngokwe- African Peer Review Mechanism.

Umnqopho wethu, ukuthuthukisa i-ajenda ye-Afrika umnyaka lo, kuzadzimelela ekuqiniseni iinkhungo ze-Afrika, kufaka hlangana iBumbano ye-Afrika (African Union) kunye namahlelo wabo wetuthuko, i-NEPAD.

Lokho sizakwenza, sikhuthazwe ziinkanuko ezazekako zabantu benarhakazi le ngokuzibandakanya okukhulu ekukhanukeni ibumbano yenarhakazi le kiwo woke amazinga. Igadango elikhulu kilokhu kukuhlanganiswa kweenkhungo zeemfunda kunye nemisebenzi enqophe ekuhlanganisweni kweemfunda.

Siragela phambili ngokuzibophelela bonyana sibe yindawo etjhaphulukileko yokurhweba ku-Southern African Development Community, sethemba nokobana sizakusebenzisa ukuba boSihlalo be-SADC ngo-2008/2009 nokunikela isiphakamiso kuzenzeko zeemfunda.

Kukilobo bujamo, lapho sizakuragela phambili ngokukhulumisana ngeendlela ezinengi nabomakhelwana kunye neBumbano le-Yurophu (African Union), ukuqinisekisa bonyana iinkulumiswano zeSivumelwano sesiKhozi kezoMnotho ziyaqedelelwa ngokurhabako, lezo ezathonywa ekurhabiseni ekuthuthukiseni isifunda sethu.

Ngomnyaka odlulileko, sifezakalise igunya le-SADC ukurhelebha uburholi bezepolotiki beZimbabme ukuthola isirarululo enseleleni zepolotiki abaqalene nazo. Sibe nethuba, ekuphethweni kwe-AU Summit e-Addis Ababa ukunikela ngokusemthethweni umbiko ozeleko ngoburholi be-SADC.

Ngobufitjhani, iinhlangano ezibandakanyekako kileziinkulumiswano sezifike esivumelwaneni seendaba zoke eziphathelene neendaba eziqakathekileko obe kumele iinhlangano zikhulume ngazo. Lokho kufaka hlangana iindaba eziphathelene nomthethosisekelo, ukuvikeleka, zemirhatjho kunye nemithetho yezekhetho, kunye nezinye iindaba ebekungavunyelwana ngazo eminyakeni eminengi. Imithetho efaneleko njenganje seyivunyelwe yipalamende, kufaka hlangana ukutjhugululwa okufaneleko komthethosisekelo. Okuseleko, namkha kunjalo, yindaba yendlela yekambiso ephathelene nesikhathi ngangendlela yokuqinisekisa umtlamo wemthethosisekelo omutjha okuvunyelwene ngawo.

Ngalokho-ke, sihlanganisa abaPhathi bomBuso we-SADC kunye norhulumende ekuthokoziseni iihlangano ezisenKulumiswaneni zeZimbabwe ngalokho abakwenzileko kunye nokubakhuthaza ekusebenzisaneni ukusombulula iindaba eziyikambiso ezisasaleleko. Njengombana sibawe baPhathi bomBuso we-SADC kunye norhulumende sikulindele ukuragela ohambili ukwenzalula iinkulumiswano zeZimbabwe. Kilokho, sifisa bonyana abantu beZimbabwe baphumelele emakhethweni abekelwe mhlaka 29 kuNtaka.

Ubuhlobo bethu obungeneleko ne-Democratic Republic of Congo burokuragela phambiili, njengombana sifuna ukufaka isandla emizameni yabantu benarha leyo ukuze bathole ukuthula, ukuze kusebenze ihlelo lokuthuthukisa nokwakha kabutjha.

Urhulumende wethu uzakuhlala ubotjhwe yindlela yekambiso esendleleni eKenya, Chad Burundi, Darfur eSudan, Western Sahara, Côte d’Ivoire, Somalia, the Comoros kunye ne-Central African Republic ukuthola ukuthula kunye nokunzinza.

Sitshwenyekile ngomguruguru onganangqondo kunye nokubulalana eKenya kunye nase-Chad, lokhu okuqubukileko okubuyisela iragelo phambili emuva leli besilenza iminyaka edlulileko ephathelene nokwakhiwa ngobutjha kwenarhakazi ye-Afrika. Simema boke abantu besitjhaba se-Afrika benze lokho abangakukghona, ukuphelisa ituthuko engakalungi.

Sizakuragela phambili ukwenza umsebenzi wethu ku-United Nations Security Council. Okuqakathekileko kilokhu, kuqinisa ibambiswana hlangana ne-UN Security Council kunye ne-Peace and Security Council of the African Union.

Sikhuthazwa yitjisakalo yokukhulisa ituthuko kukhwalithi yamaphilo wabantu boke, khulukhulu eenarheni ezisathuthukalo, sizakuqalelela ekuqiniseni ukuzibandakanya kwethu ku-India-Brazil-South African Forums, i-Afrika-Asia Strategic Parternership, i-Non-Aligned Movement, isiTlhopha sabama-77 begodu neenkulumiswano ukuqedelela isivumelwano sokurweba se-SACU-Mercusor.

Kilokho godu, sizakuragela phambili ukufaka isandla ekuthathelweni phezulu kweminqopho ye-Kyoto Protocol ngeTjhuguluko lobuJamo bezulu nentuthuko eragela phambili, ekunikeleni iragelo phambili eenkulumiswaneni nge-WTO Doha Development Round.

Umnyaka lo sigidinga iminyaka elitjhumi yokuhlonywa wobudlewana sokusebenza ngezobudlelwane phakathi kweSewula Afrika kunye ne-People’s Republic of China. Ukukhulusa ubudlelwano emkhakheni eyahlukeneko hlangana naborhulumende kunye nabantu abafakazela bonyana i-China-South Africa Partnershhip okuphathelene nokuKhulu kunye neTuthuko luliqhinga lobuhlobo ukuze kusizakale thina soke, lokho okungenza bonyana kukhule ngamandla.

Umnyaka ozako, sizakuba basingathi be-Review Conference ukuhlola ukusetjenziswa kweenqunto ze-World Conference Against Racism eyayibanjelwe enarheni yekhethu ngo-2001. Siyathemba bonyana, ngonobangela wehloyo lokusola lebandlululo kunye nemiphumela engakarisiko kuragela phambili ngokunemba ebuntwini, urhulumende kunye nabantu bomhlaba bazakurhelebhana nathi ukuqinisekisa bonyana i-Review Conference ifezakalisa iminqopho yawo.

Leembopho zomhlaba woke, kufaka hlangana ukuksingathwa kweBhegere yePhasi ka-2010, kuletha okukhulu ukukhululeka nesithunzi sobuntu esikhona enarheni yekhethu njengeqhinga lomdlali emisebenzini emihle yobuntu. Kodwana akukameli lokho sikuthathele phasi.

Ngiyethemba bonyana, ngaphasi koburholi be-International Marketing Council, Trade and Investment South Afrika (TISA), Tourism South Africa kunye namanye ama-ejensi sizakuhlanganisa izandla sithintane nomhlaba woke ngomoya we-UKwenza iZinto ngeNdlela eNgakajayeleki, nokuragela phambili ngokwakha umphakathi onakekelako nobujamo bokobana iphasi lihlangane enarheni yekhethu ukugidinga ubuntu be-Afrika ngo-2010.

Nomlomo, Sihlalo kunye namalunga ahloniphekileko;

Sengitjhwile koke lokho, ngibuyela embuzweni: iyini isimo sesitjhaba njengombana singena ku-2008! Engikwaziko begodu engikutjhoko ngokukhulu ukuzikhakhazisa: nanyana ngiziphi inselele zangalesisikhathi, sisesendleleni.

Ngikutjho lokhu ngaphandle kokungabaza ngombana nginethemba lokobana amaSewula Afrika ayakwazi begodu bafundisiwe ukuqalana neenselela zomlando – ukudisibeza omunye nomunye umsipha wobuntu bethu – ukuqalana neenselela zesitjhaba zanjenganje, kufaka hlangana lezo eziphathelene nezomnotho, zepolotiki kunye nobujamo bezomnotho e-Afrika nanyana kuphi kuleliphasi, sibhudungele amathuba lawo ituthuko yenarha yekhethu ebe nayo eminyakeni elitjhumi nane edlulileko.

Ukuhlanganisa izandla sizilungiselela, sizibophelele ukwenza umsebenzi wethu ngendlela engakajayeleki nangendlela yesimanjemanje, sizakugcina ikambiso yokwakkha kabutjha kunye nokuthuthukisa size siyibeke ezingeni eliphezulu.

Ngithokoze khulu.

Issued by: The Presidency

Share this page

Similar categories to explore