Inkhulumo leyetfulelwa sive ngumengameli weleNingizimu Afrika, Thabo Mbeki: Kuhlala lokuphelele kweliPhalamende

8 Indlovana 2008

Make Sikhulumi sesiShayamtsetfo;
Sihlalo weMkhandlu wetifundza tavelonkhe;
Lisekela lesikhulumi sesiShayamtsetfo nelisekela lasihlalo weMkhandlu wetifundza tavelonkhe;
Lisekela lamengameli waleli;
Bahlonishwa, lababaholi bemacembu etembusave nebahlonishwa labamalunga eliphalamende;
Tindvuna nemasekela etindvuna;
Babe Jacob Zuma, lobekalisekela lamenganeli weleNingizimu Afrika nalokanguMengameli we African National Congress;
Tikhulu tetebulungiswa kanye nemalunga elihhovisi lemajaji;
Tinhloko tetinhlelo tekuphepha;
Mphatsi welibhangi lelikhulu;
Bondvunankulu netikhulumi tetifundza takitsi;
Sihlalo we SALGA, bosodolobha kanye nebaholi babohulumende basemakhaya;
Sihlalo wendlu yebukhosi bendzabuko nebahlonishwa lababaholi bendzabuko;
Tinhloko temalunga embuso letesekela intsandvo yetfu yelinyenti letfolakele ngemtsetfosisekelo;
Bacondzisi jikelele nalabanye baholi bemisebenti yemphakatsi;
Makhosi, Mancusa nabonkhomishani labakhulu;
Tihambi letimcoka, bangani nebangani emzabalazweni;
Bantfu beleNingizimu Afrika;

Ngivumeleni kutsi ngifisele bonkhe bahlonishwa labamalunga eliphalamende umnyaka lomusha lonentfokoto nalonetitselo, ngalokuhlala lokuphelele kweliphalamende kwelihlandla lesitsatfu lokulandzelwa kwekugcina lapho kuba khona inkhulumomphikiswano yeminyaka yonkhe lemayelana nesimo sembuso wetfu.

Nginelitsemba lekutsi umnyaka wa 2008 utakuba ngulomunye weminyaka lebabatekako entsandvweni yetfu yelinyenti, njengobe sisebenta ngekubambisana ekufezeni sifiso sebantfu bakitsi sekutsi batfole imphilo lencono yawo wonkhe umuntfu. Loku ngikusho ngobe, ekwenteni kwetfu silinganiso, akukevami kutsi sive sidvose yonkhe imisipha sisiphalate kute sifeze emaphupha aso. Lamuhla loku sekungumyaleto lesesigidlabetwa wona ngumlandvo wetfu.

Ngikhuluma lamuhla, make sikhuIumi, kukhona namake wami, Epainette Mbeki, MaMofokeng, lote kutewetfula umlayeto longete waphikiswa lovela kubantfu basemakhaya endzaweni yase Transkei, lasahleti nabo iminyaka leminyenti. Utsi labantfu bafuna kutsi tsine lesitibita ngebaholi babo, sibatjele sitjele nalabanye eliveni lakitsi, kutsi ingabe sisatibophetele yini kuloku lesakwetsembisa kwekutsi lakusasa sitawulenta libe ngulelincono kunalamuhla.

Esikhatsini lesimalanga lasiphohlongo latako, mhlaka 16 enyangeni yeNdlovana, utawube enta iminyaka lengu 92. Ulindzele licinisa njengesipho sakhe selusuku lwekutalwa kwakhe. Ngiyambonga ngekutihlupha kwakhe kutsi abe natsi lamuhla, ngitsemba kutsi ngete samjabhisa. Ngitsatsa lelitfuba futsi ngibongele Mengameli Nelson Mandela, longulomunye webasunguli bentsandvo yetfu yelinyenti, lotawube ahlanganisa iminyaka lengu 90 mhlaka 18 Kholwane kulomnyaka.

Semukela kulomcimbi Babe Arthur Margeman, lomele bantfu labadzala lababhikishela emabhasi e Alexandra eminyakeni lengemashumi lasihlanu leyengca, labebafaka ekhatsi Nelson Mandela. Sinentfokoto futsi emkhatsini wetfu kuba na Make Jann Turner, loyindvodzakati ya Rick Turner lowabulawa titfunywa telubandlululo eminyakeni lengu 30 leyengca. Siyajabula futsi kuba na Babe Dinilesizwe Sobukwe emkhatsini kwetfu, loyindvodzana yesishoshovu nemholi lobabatekako, Robert Sobukwe, lowashona eminyakeni lengu 30 leyengca ngemuva kwekuhlupheka kakhulu aboshiwe, asekudzingisweni kanye nangaletinye tinhlobo telucindzetelo. Sibonga emkhatsini wetfu Bahlonishwa labangemalunga kanye netivakashi tetfu, linyenti lebasunguli be United Democratic Front, eminyankeni lengu 25 leyengca.

Tonkhe letivakashi letihloniphekile, letimele inkhumbulo nelitsemba, ngekubakhona kwato tisikhumbuta kutsi umsebenti wetfu kugijima umjaho wekutalwa kabusha lokuchubekako kute liphupha lemphilo lencono labo bonkhe bahlali beleNingizimu Afrika lifezeke. Nembala, bamele kuhalalisela umoya longapheli webantfu bakitsi, baphindze baphose inchabhayi kitsi sonkhe kutsi sente ngetindlela letingacekeli phasi nome letingajabhisi kuloko lokulindzelwe bantfu.

Sisedvute nekucala umnyaka wekugcina locwebe wetimali nalongoweliphalamende nahulumende lokhona kungunyalo longowesitsatfu wentsandvo yelinyenti lokutawutsi ngemuva kwawo sibambe lukhetfo jikelele lwesine. Ngaloko hulumende ubuyekete libanga lesesilihambile ekwetfuleni lesatfunywa kona bantfu nga 2004. Ngiyajabula kusho kutsi nembala sente lokunyenti ekwetfuleni lesatibophetela ngako kubantfu nga 2004. Nanobe kunjalo, akungabi ngulokungakalindzeleki, kuyacaca kutsi sisesenemsebenti lomnyenti losasele lokusamele siwente.

Ngekubona kutsi sewuya ngasemaphetselweni esikhatsi latfunywe ngaso, Hulumende uncume kutsi kumele ente inhlanganisela yetihloko tetintfo letibalulekile lokumele abukane nato ngendlela yelikhetselo, asebentisa letihloko njengetintfo letinonophisa inchubekelembili ekufezweni kwetinhloso bantfu labasitfume kutsi sitente.

Ngekujabula, lenkhulumo leyetfulelwa sive inginikete litfuba lekubikela liphalamende nesive ngetihloko tetintfo letibalulekile letingu 24, leti malunga lahloniphekile latatititfola kuwebsayidi yaHulumende elivikini lelitako. Kukhonjwa kwetihloko tetintfo letibalulekile kusho kutsi tonkhe totintsatfu tinhlaka tahulumende, kuvelonkhe, kutifundza nakubohulumende basemakhaya, emazingeni lasetulu nawekuphatsa, sitibophetela kutsi sitawusebentisa lesikhatsi lesincane lesisele kutsi sisebente ngemandla kufezekisa inhloso lebalulekile yekwenta ncono timphilo tabo bonkhe bantfu bakitsi.

Luhlelo lwetfu lonkhe lwekuphatsa lutibophetela ekutsaneni kulesikhatsi lesisele, lutawusebenta ngekutikhandla kufezekisa tintfo letibalulekile Kusebenta Ngalokungaketayelekile! (Business Unusual) Sikhuluma ngekusebenta ngalokungaketayeleki singabhekisi etingucukweni temigomo levele ikhona kodvwa sisho mayelana nekwetfulwa kwalemigomo ngekunonopha, ngalokukahle nangalokuyimphumelelo, kute timphilo tebantfu bakitsi titewuntjintja tibe nguletincono, ngekushesha kunekuba kutsatse sikhatsi lesidze.

Kute kucinisekiswe kutsi loku kuyenteka; sitsatse tinyatselo letifanele kucinisekisa kutsi lucombelelotimali lwemnyaka lolutawetfulwa yiNdvuna yetetimali ngasekupheleni kwalenyanga lwenta kutsi sikwati kwetfula kwetihloko tetintfo letibalulekile. Tinhla letisemcoka kuloku lokubalulekile nguleti:

* kuchubekela embili ekunonophiseni kukhula nekutfutfuka kwemnotfo wetfu
* kunonophisa luhlelo lwekwakhiwa kwesakhiwonchanti lesisidzingako kute
* siphumelele etinhlosweni tetfu tetemnotfo netenhlalo
* kwenta ncono imphumelelo yekungenelela kwetfu lokubhekiswe emnotfweni wesibili kanye nasekucedzeni buphuya;
* kwenta ncono umtselela wetinhlelo tetfu letibhekiswe etindzaweni letibalulekile tetemfundvo nekucecesha
* kunonophisa kuchubekela embili kwetfu ekufezeni tinhloso tetemphilo tawo wonkhe umuntfu
* kuvuselela luhlelo lwetebulungisa bemacala ebugebengu kute kuciniswe kulwa kwetfu nebugebengu
* kuchubeka nekucinisa kusebenta kwahulumende kute kucinisekiswe kutsi unemandla lanele ekubukana netinhlelo tetfu tekutfutfukisa kanye
* nekwenta ncono kubhekisa kwetfu etindzaweni letibalulekile ngekuya kweluhlelo lwetfu lwebudlelwane nemave emhlaba, ikakhulukati kuletinye tindzaba tase Afrika kanye nasebudlelwaneni beNingizimu-neNingizimu.

Ukwengca nanome ngusiphi sikhatsi, simo lesibukana nesive kanye nelive letfu, kanye nemsebenti lesitibeke wona, uphocelela kutsi sidvose futsi sihlele bonkhe bantfu bakitsi kutsi babe yinyandza, ekwenteni tonkhe tintfo lokumele tentiwe, kuvisisa kutsi, mbamba, sonkhe, ngekubambisana, siphetse likusasa letfu etandleni tetfu!.

Ngalesikhatsi sisebenta ngekubambisana kuyo yonkhe indzawo yelive lakitsi, kumele sikuvisise kutsi loku kumayelana Nekusebenta Ngalokungaketayeleki!

Ngalesikhatsi ngilungiselela lenkhulumo, lomunye emkhatsini kwetfu uphakamise kutsi live letfu beliphephetfwa yimimoya lenemandla levundlako leyente kube matima kubukela embili kutsi live letfu litawube likhuphi kusasa.

Uphakamise kutsi kubamba loko lakutsatsa njengalokulicinisa loko lokubukene natsi lamuhla ekuseni, ngitakubita ngemagama lavamile Charles Dickens lavula ngawo inoveli yakhe, A Tale of Two Cities. Ngiphindze ngicaphune lamagama lalandzelako:
"Bekutikhatsi letinhle, bekutikhatsi letimbi, bekungumnyaka webuhlakani, bekungumnyaka webuwula, bekusikhatsi sekucala sekukholwa, bekusikhatsi sekucala sekungakholwa, bekusikhatsi semnyaka sekukhanya, bekusikhatsi semnyaka sebumnyama, bekusikhatsi sekutfwasa kwelitsemba, bekusikhatsi sebusika bekuphelelwa litsemba, besinako konkhe embi kwetfu, besite lutfo embi kwetfu, sonkhe besiya ezulwini, sonkhe besiya kulolunye luhlangotsi ngalamafishane, sikhatsi besifana naleso sanyalo, kutsi letinye tishayamtsetfo taso tiloku tigcizelela ekutfolweni kwaso, ebuhleni nasebubini, ngelizinga lekuchatsanisa lelisetulu kuphela."

Ungabuta kutsi ingabe nami ngiyahambisana yini nalombono, kutsi ingabe nami ngiyakholelwa ekutsaneni singene esikhatsini sekudideka, lapho sonkhe singakwati kutfola indlela, site siciniseko setinyatselo tetfu, sitsambile etinyaweni tetfu, sisaba likusasa! Imphendvulo yami kulombuto itsi Cha! Njengalabanye kuhulumende ngicinisekile kutsi lugogo loluchubekisele embili live letfu eminyakeni lengu 14 leyengcile lusemile nanyalo. Luyachubeka nekusiniketa sizindza lesicinile lokumele sichubeke kuso ngalesikhatsi sivula emehlo etfu sibuke enhlosweni lesifuna kuyifezekisa yekwenta imphilo lencono yabo bonkhe bantfu bakitsi. Ngako kumele sonkhe sivuselele kutinikela kwetfu ngalesikhatsi sisendleleni yekutama kwenta sive setfu kube ngulesiphumelelako.

Nanobe kunjalo, njengawo onkhe emalunga lahloniphekile, ngiyati kutsi linyenti emphakatsini wetfu lihlushwa kungakhululeki kwekutsi live letfu litawube likuphi kusasa. Likhatsateke ngetintfo tesive letiphutfumako lapho live letfu libukene khona nekuphatamiseka lobekungakalindzeleki ekuphakelweni kwemandla agezi.

Bakhatsateke ngentfutfuko letsite emnotfweni wetfu, ikakhulukati kwenyuka njalo kwentalo yemali lebolekwa emabhange, kwenyuka kwemanani ekudla nephethiloli, lokuyintfo lechubekiselembili kuphuyisa ikakhulukati labo labaphuyile. Labanye emkhatsini walaba bakhatsateke ngaloko lokungaba nemtselela emnotfweni wetfu ngekwetfuswa kuma kwemnotfo e Melika.

Bakhatsatekile ngekutsi ingabe sinawo yini emandla ekuvikela emalungelo entsandvo yelinyenti kanye nemtsetfosisekelo wentsandvo yelinyenti lokube ngumphumela wekubeketela lokunyenti. Loku kubhebhetsekiswa kwandza kwendzaba yekuboshwa kwemkhomishane wemaphoyisa, kumiswa kwemcondzisi weluphiko lwabofecela, kwetfuka lokumayelana nekwesabela kutimela kwetebulungiswa nekusebenta kwemtsetfo, kanye netinsolo letimayelana nekungasetjentiswa kahle kwemandla embuso ngetinhloso tetepolitiki. Bakhatsatekile kutsi ingabe live letfu lesatjiswa siphitsiphitsi lesiletfwa sento sebugebengu sekushisa emagumbi esitimela lasitfupha e Tshwane kulenyanga leyengcile.

Nanome bavuma babuye bahlonipha lilungelo lelicembu lelibusako kutsi lilungise tindzaba talo, bakhatsatekile kutsi kumele lichubeke nekudlala indzima yalo njengebasunguli labakhulu beNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti, lengavuni buhlanga, lengavuni bulili nalenenchubekelembili.

Ngalokucacile kungaba kwenta ngekungacabangi nakunganakwa letintfo kanye naletinye bantfu labakhatsateke ngato nome kutichitsa njengaletinye letingayi ndzawo. Inchabhayi lenkhulu kubukana nato ngendlela letawundlulisela umlayeto longiwo kubo bonkhe bantfu eliveni lakitsi kanye nasetigidzini tebantfu e Afrika nasemhlabeni wonkhe lababuka live letfu ngekufuna kwati kutsi kwentekani kulo, kutsi sisatimisele yini ekuchubekeni nekwakha luhlobo lweNingizimu Afrika lenikete litsemba kubantfu bakitsi kanye nakulabanye labangephandle kweminyele yelive lakitsi.

Angisho ngekutigcabha kutsi sikhatsi semlandvo siphocelela kutsi sive setfu sihlangane kunakucala sidvose yonkhe imisipha yemtimba munye kute kubukanwe netinchabhayi letivamile kuvuselelwe liphupha lelisisimamise sonkhe ngalesikhatsi sihamba endleleni lenemanyeva ngalesikhatsi sakha iNingizimu Afrika legcanyiswe ngumtsetfosisekelo wetfu.

Simo lesiphutfumako eliveni lesiletfwa kuphatamiseka ekuphakelweni kwemandla agezi siletsa inchabhayi sivete litfuba kuso sonkhe sive sakitsi kutsi sivete timvo taso kulolubito lesicedza kukhuluma ngalo lwekutsi sihlangane sonkhe sisebente njengenyandza nangekubambisana kute sigcine live letfu lisendleleni lengiyo. Loku kumele kusho kitsi sonkhe kutsi nembala sisesikhatsisi setinchabhayi, kodvwa tinchabhayi lesingabukana nato. Ngobe kusikhatsi setinchabhayi, kuphindze kube sikhatsi sematfuba!

Ngaloku, ngitsandza kuveta nekuvumelana ngalokucwebe nekuphawula lokwentiwe Sikhulu lesisetulu se Anglo American, Cynthia Carroll, ngalesikhatsi etfula inkhulumo yakhe ku Mining Indaba eKapa ekucaleni kwaleliviki, ngeLesibili, mhlaka 5 enyangeni yeNdlovana.

Njengobe emalunga lahloniphekile ati, utsite: "Angitsatsi letinkhinga tekuphakelwa kwagezi njengenhlekelele. INingizimu Afrika ayisiyodvwana: kunengcindzeti ekuphakelweni kwagezi kumiklamo yetinhlelo tetfu tentfutfuko e Chile nase Brazil."

"Nembala, tinkhinga lana nguletinkhulu; kute tehlulwe kutawudzinga buhlakani, ikakhulukati ekwetfulweni kwagezi ngemphumelelo nasekulondvolotweni kwagezi, kanye nasekusunguleni letinye tizindza temandla agezi. Kodvwa uma sonkhe singasebenta ngekubambisana kute sibukane nalesimo, sonkhe sitawuphumelela Ngitsemba ngalokubate licala… Lesi akusiso sikhatsi sekukhombana ngeminwe, kodvwa sikhatsi sekusebenta ngekubambisana ekutfoleni tisombululo."

Njengobe sekushiwo loku, kubalulekile kutsi sitsatse lelitfuba kwendlulisela eliveni kucolisa kwaHulumende na Eskom ngalenkinga lekhungetse live lonkhe leseyibangele kutsi sonkhe sigcine sesibukana nemphumela wekwabelana ngagezi. Ngitsandza futsi kubonga bonkhe bahlali balelive ngekumelana nekubeketela kwabo ngalesikhatsi sebumatima.

Emavikini lamabili lengcile, Indvuna yelitiko letimbiwa nemandla kanye nendvuna yelitiko lemabhizinisi emphakatsi betfule simo lesiphutfumako lesibukene naso nekutsi yini umuntfu ngamunye langayenta kute simo sibuyele kulesetayelekile. Ngeliviki lelengcile emalunga lahloniphekile atfole litfuba lekubhunga ngaletindzaba.

Ngalokunjalo kwenyuka kwesidzingo sagezi kuleminyaka lemibili leyengcile kwendlule emandla lamasha lesinawo eluhlelweni lwagesi. Umphumela lobe khona ekuphakelweni kwagezi wenta sonkhe lesimo sibe matima kuyo yonkhe indzawo futsi siphatamise kuba khona kwagezi. Kulesimo, kumele sinciphise kuhamba kwagezi lokungakahlelelwa kantsi indlela yekwenta loko nyalo kunciphisa kufunwa kwawo ngaloko kutawucinisekisa kancono kutsi logodliwe uba mnyentana.

Njengahulumende umsebenti wetfu nyalo kuhola nekuhlanganisa live kumkhankaso losebentako lotawubukana nalenchabhayi. Emkhatsini walokunye, kumele sisebentise kuhlupheka lokukhona kungunyalo kute sicinisekise kutsi imiti yetfu kanye nemnotfo kusebentisa emandla agezi ngalokuyimphumelelo.

Kunetinyatselo letivakalako umuntfu ngamunye, likhaya nelibhizinisi labangatitsatsa. Letinyatselo tindluliselwa kubantfu litiko letimbiwa nemandla futsi sonkhe silindzele tiphakamiso longatiniketa wena, njengemuntfu lonenshisekelo ngelive lakhe kute sabelane ngato sisonkhe. Hulumende utawucala kwetfula umkhankaso kucinisekisa kutsi kuba khona kulawulwa ekukhanyiseni, ekushisisweni kwemanti negiza kusetjentiswa emandla elilanga emakhaya, kufaka ekhatsi kuto tonkhe tindlu letinsha naletakhiwako. Sicela emakhaya lakhonako kwenta ngekunonopha acale kusebentisa letindlela tekonga gezi.

Sekukhishwe umlayeto wabhekiswa kuto tonkhe takhiwo tahulumende kutsi tinciphise kusebentisa kwato gezi, uyacelwa kutsi ukhululeke kusho nekubika labo labangawulandzeli lomlayeto.Imininingwane yaletinye tinyatselo longatikhetsela ngekutsandza naletiphocelelako eluhlelweni lwekongiwa kwemandla (Power Conservation Programme) tibekwe tindvuna futsi tisetawulungiswa kahle ngekubonisana nalabatsintsekako bese tishicilelwa.

Ngaseluhlangotsini lwekuphakelwa kwagezi, Eskom usebenta ngemandla kucinisekisa kusungulwa kwemiklamo lebambisene njengesimo lesiphutfumako. Sitsatsa tinyatselo kwengeta emandla a Eskom ekulungisa. Sinematsimba etimo letiphutfumako labukene netinchabhayi temalahle lasezingeni lelifanele kanye nekuphakelwa kwemalahle yimboni yetimayini futsi sisebentela kunonophisa kuvunywa nekwakhiwa kwemiklamo yethebhani yegesi. Tonkhe letento, natitsetfwe kanye netindlela tekonga gezi, titakwenta ncono tibuye tikhuphule linani lagezi lolondvolotiwe.

Luhlelo lolukhulu lwa Eskom lolwakhiwako lwesiphehlo lesisha, kutfunyelwa nekusatjalaliswa kwemandla lutawuchubeka; nakwenteka, leminye imiklamo itawunonophiswa. Ngaloko, ngitsandza kubonga bemabhizinisi asengwace ngekutimisela kwabo ekusiteni ngato tonkhe tindlela labakhona ngato. Emhlanganweni lobewubanjwe nasihlalo we General Electric emkhatsini weliviki lelengcile, i General Electric itinikele kusita ekusitfoleleni imphahla lengatfolakali malula yethebhini. eNingizimu Afrika tinkhapani tetfu letinkhulu letinjengabo Sasol, Anglo ne BHP Billiton http://www.treasury.gov.za/documents/national%20budget/2008/speech/speech.pdf
on tikhulumisana ngalokubanti nelitiko letimbiwa nemandla kanye nelemabhizinisi emphakatsi ngenhloso yekutfola tisombululo letinekonga naletinekusimama kulenkinga yekuphakelwa kwagezi. Indlela yekwenta loko nguleyo yekubambisana kunekubekana emacala.

Mine ngesingami ngifuna kubonga imboni yetetimayini ngendlela lesisite ngayo kanye nemnotfo ekusombululeni inkinga leyasihlasela mhlaka 24 kuBhimbhidvwane. Sitawusebenta sonkhe ekunciphiseni umtselela longasimuhle letigameko letibe nawo kulemboni.Kusebenta ngekubambisana kanye nekuchumana kutintfo letibalulekile ekubukaneni kwetfu nalesimo lesiphutfumako.

Ematsimba labekiwe kwanyalo asebenta etindzaweni letinyenti. Elivikini lelitako bondvunankhulu betifundza batawubita tigcawu tabo tekuhlangana nabosodolobha kute bahlele babuye betfule tindlela tekulondvolota gezi kubomasipala labakulo lonkhe lelive. Batawube basekelwe ngematsimba abochwepheshe labavela ka EDI Holdings, Eskom naku National Energy Efficiency Agency. Litiko labohulumende betifundza nabasemakhaya litawuchumanisa lomsebenti lowesekelwe Litiko letimbiwa nemandla kanye nelitiko lemabhizinisi emphakatsi.

Ngitawubita umhlangano we Joint Presidential Working Groups kute sihlanganise tinyatselo letitawutsatfwa futsi madvute nje sitawumemetela litsimba labongoti kutemandla 'Energy Champions' lelakhiwe bahlali beleNingizimu Afrika labatiwako nalabanelwati lolubanti labatawusita hulumende emkhankhasweni wekusebentisa gezi ngendlela lekahle baphindze batise basisi timali kanye nemiphakatsi ngebunjalo besimo kanye nekutsi bangasita njani ekutseni sikwati kubukana nalenchabhayi lesembikwetfu.

Indvuna yetetimali itawuniketa lwati lolucwebe enkhulumeni yelucombelelotimali ngelusito hulumende lataluniketa emkhankhasweni wekusetjentiswa kwagezi ngendlela lelondvolotako kanye naseluhlelweni lwa Eskom lolwakhiwako.

Sibukene nesimo lesiphutfumako kodvwa singatehlula tinkinga esikhatsini lesifishane. Lesimo sivete licinisa lekutsi sikhatsi sagezi longabiti kakhulu nalochaphakile sifika emaphetselweni. Nanobe kunjalo, nakubukwa sizindza setfu lesikhulu lesinemandla ekuphehla gezi, esikhatsini lesidze lesitako umnotfo wetfu utawuhlala uphakatsi kweminotfo lembalwa lenagezi lotsengekako.

Singumnotfo lonemtfombolusito lwetimbiwa. Ngako kumele sichubeke nekwesekela imboni yetetimayini. Ngete kwagucuka kutsi uma sichubeka endleleni yetfu yekukhula njengelive lelikhicitako, kutawumele futsi sichubeke nekwesekela imboni lehlanganisa tinhlelo. Nanobe kunjalo kubalulekile kutsi wonkhe emabhizinisi asebentise gezi ngekuwulondvolota. Kulicinisa kona kulondvolota gezi kuniketa umnotfo ematfuba.

Ngako asisebentise lesimo lesiphutfumako kucalisa kutsatsa sinyatselo sekucala sekusebentisa gezi ngendlela lenekulondvolota esikhatsini lesitako lesingete sayibalekela. Asicinisekise kutsi tonkhe tandla tikumele kubukana nalolutfuli lolusihlasele, sibe sikhutsatwa ngukutsi simo setfu sidzinga Kusebenta Ngalokungaketayeleki! Lena yindlela lefanako lokumele siyitsatse ngalesikhatsi sichubeka nekulungiselela kubamba imidlalo ye FIFA Confederations Cup nga 2009 kanye nemidlalo yendzebe yemhlaba yelibhola letinyawo yanga 2010 letawuba kulelive letfu emalangeni langu 854 kusukela lamuhla. Ngibala loludzaba lolubalulekile lana ngobe tinchabhayi lesibukene nato kungunyalo tente kwekutsi labatsite baphindze batibute kutsi ingabe sitawukwati yini kubamba lemidlalo ngalokuyimphumelelo.

Kunjalo, anginakungabata kutsi sitawufezekisa kutibophetela kwetfu ku FIFA nasemphakatsini wemhlaba webadlali nebatsandzi belibhola letinyawo kutsi sisungule timo letifanele tekubamba imidlalo yendzebe yemhlaba yelibhola letinyawo. Umcondvo lesiwutfolako, kuto tonkhe tinhlaka temphakatsi weleNingizimu Afrika nasemaveni amshiya lowa, lovetwa yinchubekelembili lesiyenta onkhe emalanga ngawo onkhe emalungiselelo etfu, munye nje vo Kusebenta Ngalokungaketayeleki: tonkhe tandla tilungiselela 2010! Kumele futsi sicinisekise kutsi sisimamisa lendlela yekusebenta.

Siyati kutsi luhlangotsi lolubalulekile ekulungiseleleni kwetfu kumele kube kwakha licembu lelicinile leNingizimu Afrika letawukwenta kutsi tsine nawo wonkhe umphakatsi welibhola letinyawo utigcabhe. Nginesiciniseko sekutsi i South African Football Association, baceceshi betfu labaholwa ngu Carlos Alberto Parreira, kanye nebadlali ngekwabo bayalati lijokwe lelimatima labalitfwele lekulungisa licembu lesive lesitigcabha ngalo tsine kanye ne Afrika yonkhe.

Asesiphindze sibonge ema Springboks ngekukhomba indlela ngalesikhatsi batsatsa indzebe yemhlaba ye rugby emnyakeni lowengcile. Loku kumele kukhutsate Bafana Bafana, njengaloko kumele kukhutsate basubatsi bakitsi labatawube bachudzelana emidlalweni yema Olympic e Beijing ngasekupheleni kwalomnyaka.

Asengibuyele kwetihloko tetintfo letibalulekile lengikhulume ngato ngaphambilini. Kuchubeka nekunonophisa kukhula nekutfutfuka kwemnotfo wetfu sitawetfulwa luhlelo lwekusebenta i Industrial Policy Action Plan. Hulumende utawuchubeka ngeluhlelo lwetfu lwetetimboni aphindze achubeke nekusungula ematfuba ekukhula nekwenta imisebenti. Ngaloku, kubekelwe eceleni R2, 3 wemabhiliyoni ekucalisa tinhlelo tetimboni kanye nalomunye R5 wemabhiliyoni wetihabiso tentsela eminyakeni lemitsatfu lotawesekela tetimboni.

Kusebenta ngekubambisana nemabhizinisi neluphiko lwetisebenti, sitawuphindze sisungule ngekunonopha, tinhlelo letibalulekile etincenyeni lapho letinhlelo tingekho khona, njengakutetimayini, nasekutfolweni kwebuniyo betimbiwa, kubasebentisi bemagugu, kutentsengiso ngekubhekisa ekwenteni ncono kwesekelwa kwemabhizinisi lamancane, tekwakha, timboni leticambako, tekulima kanye nekuhanjiswa kwetilinywa.

Asengiphindze futsi ngigcizelele kutsi sitimisele kwesekela imboni yetimoti futsi sitawucinisekisa kutsi kwesekelwa lokuniketwa lemboni ngaphasi kweluhlelo i Motor Industry Development Programme luhlala lunjalo. Ezingeni lemnotfo lomkhulu, sitawuchubeka nekugcina simo lesesekela kuchubeka kwekukhula nekutfutfuka kwemnotfo kanye nekunciphisa kubuka kuletinye tindzawo.

Kute sinonophise luhlelo lwekwakhiwa kwesakhiwonchanti sitawucedzela kusungulwa kweluhlelo loluhlangene lwesakhiwonchanti, sibe sigcizelela ikakhulukati ekusetjentisweni kwemandla ngalokuyimphumelelo. Loku kufaka ekhatsi tinhlelo letigadziwe temabhizinisi ahulumende kanye nekwendlala tonkhe tinhlelo tesakhiwonchanti, letifaka ekhatsi titfutsi nalokunye kwekutfutsa, emapayipi emandla, buchwepheshe belwati nekuchumana, sakhiwonchanti semigwaco, emanti nagezi, ngekwesikhatsi nangekwendzawo lokukiyo.

Kungena kuletinhlelo, intfo lebalulekile buchwepheshe belwati nekuchumana njengemchubi kanye nemboni ngekwayo. Ngalokufanele, kulomnyaka sitawuphotfula kuniketwa kwemvume nekusetjentiswa kwetinhlelo te-Infraco. Imali seyivele iniketwe i-Sentech kutsi kube ngiyo leba batsengisi be-intanethi lengasebentisi tintsambo kanye nekusita ngetimali kutsi icalise ngekunombola. Ngekusebentisana nalabanye bohulumende evenikati kanye nemabhizinisi asengwace, sitawuphotfula luhlelo lwekwetfula tintsambo letihamba ngaphasi kwelwandle.

Ngesikhatsi lesifanako, sihlose kuniketa kusakata ngetinombolo kubahlali labangu 50% ekupheleni kwemnyaka. Loku kutawuhlanganiswa nelisu lekwakha nekutfutfukisa i Set Top Boxes eNingizimu Afrika, lokumele lucedzelwe emkhatsini wemnyaka.

Njengobe sekubonakele kutsi kwephuta kwahulumende ekubukeni labo labafake ticelo tekusisa letihambisana netindzaba tekutfolwa kwemhlaba, kuhlolwa kwesakhiwonchanti nemtselela wetemvelo konkhe loku kuletinye tikhatsi kwenta kube nekuma kwebasisi ekutsatseni tincumo, ngaloko sesincume, ngemoya weKusebenta Ngalokungaketayeleki, kuchubeka nekusebenta ngekunonopha kusungula sikhungo setincingo lapho labafuna kusisa kanye nahulumende batawutfolisisa khona ngaletinhlelo. Lomsebenti sewuvele ucalile.

Incenye yahulumende yetihloko tetintfo letibalulekile itawubukana netindzaba tekutfutfukiswa kwemakhono. Umsebenti wekubuyeketa lisu lekutfutfukiswa kwebantfu kutemisebenti, i National Human Resource Development Strategy, itawuphotfulwa kulomnyaka, kantsi kutawuphindze kuciniswe imiklamo yematsimba ahulumende lahlangene, tetisebenti , tikhungo temabhizinisi netemfundvo letihlelwe ngephasi kwe Joint Initiative on Priority Skills Acquisition (JIPSA).

Nembala, sikhutsatwa kakhulu timphendvulo letinhle letivela etimbonini tasengwace njengobe tivetwe kutibophetela kwebaphatsi labasetulu betinkhapani letingetulu kwa 70 letibhaliswe eluhlwini lwe Johannesburg Securities Exchange ngekutsi batawusebentisana nahulumende ekubukeni nalenchabhayi yekwesweleka kwemakhono.

Ngetulu kwalomsebenti kulesikhatsi lesitako sitawubeka etulu eluhlwini tinhlelo tekuchubeka nekungenelela kumakholiji emfundvo lechubekako (FET colleges), ema SETA, kuhlonyiswa kwetikolo ngemitfombolusito kuletincenye letintsatfu letisezingeni leliphasi, kutikhulula emsebentini wekukhokhisa imali, nekunonopha ekuceceshelweni emakhono kulabo labasetikhungweni temfundvo letiphakeme.

Ngetulu kwaloko, ngemuva kwekulungisa butsakatsaka eluhlelweni lwetfu lwemfundvo yalabadzala, lesikubone emnyakeni lowengcile, kulenyanga sitawetfula umkhankhaso wekufundzisa sive i Kha Ri Gude (asifundzeni). Loku kutawufaka ekhatsi kuceceshwa kwalabo labatawufundzisa emaklasi alabadzala nensha labangu 300 000 nga 2008.

Make sikhulumi naSihlalo:
Enkhabeni yeluhlelo lwetfu lwetemnotfo, kunekubuka futsi kumele kuhlale kunekubuka kutsi ingabe imphumelelo yabo iyasita yini ekwenteni ncono lizinga lemfundvo labo bonkhe bahlali beleNingizimu Afrika, kusebenta njengesikhali lesibalulekile eMphini yetfu yekulwa nebuphuya nekunonophisa imitamo yetfu yekufeza tinhloso letinjengekwehlisa lizinga lekwesweleka kwemisebenti kanye nekufeza inhloso yetemphilo yawo wonkhe umuntfu.

Eluhlelweni lwekuniketa bantfu tindlu tekuhlala letisimeme, sesiyakwati nyalo kuniketela ngetindlu letingu 260 000 ngemnyaka, futsi sekwentiwe sivumelwano ne SALGA kumisa kutsengiswa kwemhlaba longabekelwa luhlelo lwekwakhiwa kwetindlu.

Ngenchubekelembili lesiyentako ekungeneleleni lokwehlukahlukene lokubhekiswe ekulweni nebuphuya, siyachubeka nekubukana nebutsakatsaka lobunyenti, lobufaka ekhatsi kulungiswa kwemtsetfo lovivinywako wekuphatfwa nekusetjentiswa kwemhlaba (Land Use Management Bill), kuphotfulwa kweticelo tekubuyiselwa kwemhlaba, luhlelo lwekwesekela labo labatfola umhlaba, kanye nekusungulwa nekwetfulwa kweluhlelo lwekutfutfukisa bantfu etindzaweni tasemakhaya.

Leti nguletinye tetintfo lesitatibuka kakhulu kulomnyaka, siphindze sicinisekise kutsi sihlangabetana nemanani lesitibekele wona. Lokunye lokusetulu eluhlwini lwetintfo letibalulekile kuchaza kabanti ngelicebo lelihlanganisako lekulwa nebuphuya lelibuka ikakhulukati tincenye temphakatsi letihlaselwe kakhulu ngulenkinga. Loku kufaka ekhatsi bantfwana, labasikati, insha, bantfu labahlala etindzaweni tasemakhaya nalabahlala emikhukhwini emadolobheni, bantfu labakhubatekile nome labanekugula lokungapholi kanye nalabadzala.

Phakatsi kwekungenelela lokuhlongotwako: kwelulwa kweluhlelo lwemisebenti yemphakatsi lolwandzile, kusitwa kwemacembu latsite lahlose kusungula ematfuba emisebenti, kudvosa etindleleni tekufunwa kwemisebenti, kwenta ncono imfundvo nekucecesha, kwenta ncono tinhlelo nemphahla emphakatsini lehluphekako, kungenelela lokucondzile emakhaya lahluphekako, nekucinisekisa kusebenta ngemphumelelo kwetikhungo letesekela labasikati kanye naleminye imikhakha. Phakatsi kwalokunye, sitakwenta luhlolo lwekusebenta kwebulili ngenhloso yekwenta ncono tonkhe tincenye letiphatselene nekuhlonyiswa kwalabasikati.

Lokuhambisana nalomsebenti ngumklamo welikhetselo lohlola kungenelela lokudzingekako kute kumelanwe nebantfwana lababondzingasitsebeni labangetulu kweminyaka lengu 14.

Kodvwa sitawuvumelana sonkhe kutsi umphakatsi wetfu ikakhulukati labahluphekile, ngete bamela emacebo netinkhulumiswano kanye netigcawu letifundzisako – nanobe loku kubaluleke kanganani. Kungenelela lokunyenti kusetintfweni hulumende lasavele atentako nanobe tingakahlanganiswa ngalokwenetisako. Ngalokunjalo, ngemoya weKusebenta Ngalokungaketayeleki, hulumende uhlose kulomnyaka kucinisa umkhankhaso wekukhomba emakhaya nebantfu labatsite labadzinga kakhulu bese wenta luhlelo lwekungenelela lolutawusita, ngesikhatsi sekungenelela, ekulweni nekuhlupheka kulawomakhaya.

Ngaloku, sitawudzinga Indzawo lenkhulukati yekulwa nemphi yebuphuya sihlanganisa ndzawonye ematiko lanjengalawa; Litiko letenhlalakahle, labohulumende betifundza nebasemakhaya, lekuhwebelana netimboni, letekulima netindzaba temihlaba, lemisebenti yemphakatsi neletemphilo kanye nemahhovisi etifundza nawasemakhaya, latawusebentisana netinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende kanye nemabhizinisi kute kukhonjwe kungenelela lokudzingekako emakhaya latsite bese kwetfulwa ngalokunonophako.

Kulomnyaka sitawubukana naletinye tintfo letisetulu eluhlwini letibalulekile kulelive ekulweni nebuphuya, ngenhloso yekufaka ekhatsi tekuhlalisana kutemnotfo. Letintfo nguleti:

* Kunonophisa kwabiwa kwemhlaba ngeluhlelo lolucwebe lwekutfolwa kwemhlaba, kwetfulwa lokuncono kwetinhlelo letesekela tekulima nekusekwelwa kwemakhaya ngekudla, nekwenta ncono sizindza setimali nekufinyelela kwe MAFISA ekuniketeleni ngetikweletu kulomkhakha: kutawubhekiswa etindzaweni lokuhlala kuto bantfu basemaplasini kanye nalabo labanemazinga ekucoshwa lasetulu, sifuna futsi kwenyusa nga 5% ngemnyaka bosomabhizinisi labamnyama ekukhicitweni kwemikhicito lelinywako, kantsi neluphenyomabhuku lwebunini bemhlaba nalo lutawunonophiswa.
* Lucombelelotimali lutawuniketa kwenyuswa kwemali yetibonelelo ngekulinganisa iminyaka yalabo labalungele kutfola imali yesibonelelo sebudzala labaneminyaka lengu 60, ngaleyondlela kutawuzuza labadvuna labangaba nguhhafu wesigidzi.
* Kucinisa imitamo lesivele icaliwe yekutfola lusito loludzingwa tinhlangano nemabhizinisi lamancane ikakhulukati lafaka ekhatsi labasikati, kube kugcizelelwa ekuniketeleni kucecesha netimakethe, kufaka ekhatsi kutichumanisa netikhungo lesetivele tisebenta.
* Kutfola tinhlelo talabasha (National Youth Service programme) kufaka ekhatsi kwenyuka kwelizinga lekutsatfwa kwalasabacedzile kufundza eluhlelweni lwekutfutfukiswa kwemakhono eMbutfweni wemphi (Military Skills Development programme) bafakwa embutfweni wetekuvikela ukusukela ku 4 000 ukuya ku 10 000. Imali letigidzi letingu 700 seyivele iniketwe umbutfo wetekuvikela kutsi ucalise kwenyusa loluhlelo.
* Kucinisa luhlelo lwemisebenti yemphakatsi lolwandzile (Expanded Public Works Programme) lolwengca emanani labekiwe, lukhombise kumumatsa linyenti lalabo labangenako: loku kutawufaka ekhatsi kwandza kwekutsatfwa kwebantfu labasha eluhlelweni kute kugcinwe sakhiwonchanti semphakatsi, kuphindvwe kabili linani lebantfwana lababhaliswe etikhungweni tekutfutfukiswa kwebantfwana (Early Childhood Development) lengca 600 000 etikhungweni letinsha letingu 1 000 letinebafundzisi labaceceshiwe nalabacashiwe labangetulu kwa 3 500, kanye nekwenyusa linani lalabo labanakekela labanye. Cishe imali lengu 1 webhiliyoni emarandi kulesikhatsi itakwabelwa tinhlelo letitawungena ngaphasi kwehlelo lwemisebenti yemphakatsi lolwandzile; kwekugcina.

* Kwetfula luhlelo lwemikhicito lokuhloswe kutsi itfolwe nguhulumende levela kubosomabhizinisi labancane, labasemkhatsini nalabakhulu; kanye nangeluhlelo lwabosomabhizinisi labancane i Small Enterprises Development Agency kusungulwe luhlelo lolutawucinisekisa kutsi sikhatsi sekukhokha semalanga langu 30 siyahlonishwa.

Sitawuphindze sihlanganise luhlelo kunonophisa kutfutfukiswa kwetindzawo tekuhlala letisimeme, ngemitamo lecinisiwe, njengentfo lesetulu eluhlwini lwetintfo letibalulekile, kute kunonophiswe kutfolwa kwemanti, tinhlelo tekuphila kanye nagezi, kute nga 2014, sibe sesinetindzawo tekuhlala letifanele kantsi nawo onkhe lamakhaya afinyelele kuletinhlelo.

Kunonophisa inhloso yetfu yekutsi bonkhe batfole temphilo kufaka ekhatsi kwetfulwa lokucinisiwe kweluhlelo lwelisu lavelonkhe lolubukene nekulwa neligciwane le HIV ne AIDS. Sihlose futsi emkhatsini walomnyaka kunciphisa emazinga ekutfolakala kwe TB kusukela ku 10% kuya ku 7%, kucecesha ngetulu kwa 3 000 webasebenti betemphilo labatawubukana nekulawulwa kwalesifo kanye nekucinisekisa kutsi tonkhe tiguli letinemkhuhlane loweyisa emakhambi tiyayinatsa imitsi lehlulahlukene yekulwa nalomkhuhlane.

Sihlose kucedzela umsebenti locwebe weluhlelo lwekuphepha kutenhlalo, kususela kubachumanisi lasebavele bacalile ngekubambisana kutenhlalo. Njengobe sihlanganisa tandla tetfu sitilungiselela Kusebenta Ngalokungaketayeleki kumele siphindze sicinise inkhulumomphikiswano kuvelonkhe etindzabeni lechaza tsine njengesive.

Tindzaba letimbili letidzinga kuphawulwa:
Yekucala siphakamiso sekutsi kumele sisungule sifungo lesitawushiwo bafundzi ekuseni nabahlangene esikolweni, kanye nekutibophetela kwensha nayitusa emandla ekutiphatsa kanye nekubambisana emkhatsini kwabo bonkhe bahlali beleNingizimu Afrika. Indvuna yelitiko letemfundvo kuleliviki lelitako itawenaba ngenkhulumomphikiswano kuvelonkhe ngaloludzaba.

Ludzaba lwesibili luphatselene nemagama etindzawo, loludzinga luhlelo lokuvunyelenwe ngalo kuto tonkhe tifundza kute sikwati kusungula sizindza lesiba lukhetse lwekuntjintja lesikuhlongotako. Sitawetfula loluhlelo lokuvunyelenwe ngalo madvute nje, lolutawube luholwa ngumkhandlu i South African Geographical Names Council kanye nemakomiti awo etifundza.

Make sikhulumi naSihlalo:
Ngalesikhatsi sikhuluma ngeludzaba lwebugebengu ekuhlaleni lokuphelele kweliphalamende ngalomnyaka lowengcile, sivete kukhatsateka lokukhulu ngemazinga ebugebengu, kanye nekutsi kubonakala shangatsi tintfo tiya ngekuba matima kakhulu eluhlangotsini lwekubulawa kwebantfu kwengca kubancono lesikubona kwenteka kusukela satfola intsandvo yelinyenti.

Ngalokunjalo, emnyakeni lowengcile, sitibandzakanye ekukhulumisaneni nabemabhizinisi kanye naletinye tinhlaka temphakatsi, kusungula indlela lehlanganisako yekuvuselela luhlelo lwebulungisa kutebugebengu nako konkhe kwalo. Kuloku, ngemoya weKusebenta Ngalokungaketayeleki, ikhabinethi ivumelene ngetingucuko letidzingeka ekusunguleni luhlelo lwetebulungisa lolusha, lolwentiwe sinyalo, lolusebenta ngalokufanele nalolugucukile. Phakatsi kwalokunye, loku kutawubandzakanya kusungulwa kwesakhiwo lesisha lesilunganisiwe nesekuphatsa kusukela ezingeni lavelonkhe ukuya kulasemakhaya, kuhlanganisa ndzawonye luhlelo lwemajaji nelwetimantji, emaphoyisa, bashushisi, tinhlelo temajele nelibhodi letemtsetfo (Legal Aid Board), kanye nalokunye kungenelela, lokufaka ekhatsi kuhlonyiswa kwetinhlangano temaphoyisa emphakatsi.

Njengobe emalunga lahloniphekile ati, letinye taletinhlelo setivele tiyachubeka; kodvwa sicinisekile kutsi, uma tonkhe tetfulwa ngendlela lehlanganisako nalegcwalisako, umtselela kutawuba ngulonemphumelelo ekulweni kwetfu nebugebengu. Indvuna yetebulungisa nendvuna yekulwa nebugebengu nekuphepha batawuchaza ngemininingwane yaleti naletinye tinhlelo evikini lelilandzelako.

Sitawuphindza futsi kulomnyaka, sibuke umtsetfo lovivinywako ekuguculweni kweluhlelo lwemajaji ngekubambisana nemajaji nabomantji, sicedzele licebo lokuhloswe ngalo kucinisa kulawula nekuphepha eminyeleni, siphindze sinike litsemba lemphilo emculwini walabahlukumetekile, sibhekisa ikakhulukati eludzabeni lwabalabo lababoshwa ngalokuphindvwako, siphindze sichubeke nekwetfula letinye tindlela tekwetfula tiphakamiso letivela kukomishani yemacinisa nekubuyisana.

Ngekwatiswa kubaluleka kwekucinisa kulwa nebugebengu lobuhleliwe, netiphakamiso telikhomishani lekuphenya, i Khampepe Judicial Commission, mayelana nekusebenta nendzawo yeluphiko lwetinhleko letisipesheli (Directorate of Special Operations) kanye nekuchubeka nekubukana naloludzaba, kufaka ekhatsi Luhlelo lwebulungisa emacaleni ebugebengu, sitawukhulumisana neliphalamende ngasekupheleni kwenyanga yeNdlovu kulomnyaka kanye nangaletinye tindlela letibalulekile letidzingekako ekwenteni ncono emandla etfu ekulwa nebugebengu lobuhleliwe.

Lokutawuchubeka nekusatisa ngalesikhatsi sitsatsa lesinyatselo kutawuba kutibophetela kwahulumende ekulweni nebugebengu lobuhleliwe kanye nekwenta ncono tikhungo tetfu letibukene nekuphatsa, kusebenta kahle kanye nekucondzanisa kwetfulwa kwemtsetfo.

Lokubaluleke kakhulu, imphumelelo yetfu ekulweni nebugebengu yeyeme ekubambisaneni emkhatsini kwetfu njengebahlali labahlonipha umtsetfo, labakhutsatwe ngumgomo wekubusa kwemtsetfo, kuhlonipha temtsetfo nekulwela kutfola emalungelo eluntfu lalinganako, lafakazelwa ngumtsetfosisekelo wetfu etimphilweni tetfu temalanga onkhe kanye nakuloko lesihlala sikhusho.

Malunga lahloniphekile
Sitawuchubeka kulomnyaka nemitamo yekwenta ncono kusebenta kwahulumende kute ahlangabetane netimfuno tebahlali. Ngaloko, umoya weKusebenta Ngalokungaketayeleki kumele usebente kubo bonkhe bantfu labatfwele lijokwe lekuba tisebenti tahulumende. Kunetintfo letimalula kodvwa letibalulekile lokumele sibukane nato, njengencenye yemitamo yonkhe yekwenta ncono sakhiwo kanye nemandla embuso.

Kwekucala, kuvunyelenwe kuto tonkhe tinhlangotsi tahulumende kutsi ikakhulukati tikhala letibalulekile kumele tigcwaliswe etinyangeni letisitfupha kusukela ngalesikhatsi leticale kuvuleka ngaso. Litiko letisebenti tahulumende nekuphatsa litawubeka luhlelo lolutawubuka luphindze lulandzelele kwetfulwa kwalesincumo.

Kwesibili, minyaka yonkhe ngeNkhenkhweti (nasetinyangeni letimbili tekuphela kwemnyaka wetimali ezingeni labohulumende basemakhaya) bonkhe baphatsi labasetulu kumele babe sebafake tivumelwano tekusebenta kwabo (Performance Agreements) kutishayamtsetfo letifanele. Lihhovisi leliKomishane lemphakatsi litawubeka tinhlelo tekulandzelela loluhlelo.

Kwesitsatfu, ngekubona kutsi Litiko letindzaba tasekhaya litsintsa incenye lebalulekile emphilweni yabo bonkhe bahlali, kulomnyaka sitawucinisa kwetfulwa kweluhlelo lwekugucula tintfo loluvunywe yikhabinethi. Loku kufaka ekhatsi kwenta ncono tinhlelo tabongcondvomshini, kuceceshwa kwetisebenti eluhlelweni lolusha, kucedvwa kwenkhohlakalo kanye nekuhlolwa kwemakhadi lamasha abomatisi (ID). Kwenta ncono kusebenta kwetinhlelo tahulumende kubuye kweyame kubuholi bezinga lelisetulu lobukhonjiswa tikhulu nebaphatsi labasetulu. Lokunye, kubalulekile kuheha kutibophetela kwetisebenti tahulumende emisebentini yato – lokungumsebenti webuholi, tisebenti tahulumende cobo lwato kanye netinhlangano tetisebenti.

Kuloku, kulomnyaka, ngekukhulumisana netinhlaka tetinyonyani tetisebenti tahulumende, sitawubita ingcungcutsela yetisebenti tahulumende (Public Sector Summit) sitewukhuluma ngaletindzaba kute umoya we Batho Pele utewukhonjiswa kahle konkhe lapho kwetfulwa khona luhlelo lwahulumende.

Ngekusebentisana nalabanye kutenhlalo, sitawucinisekisa kutsi, ekupheleni kwemnyaka, luhlelo lwesibili lwekulwa nebugebengu (National Anti-corruption Programme) luyavunywa, nekutsi luhlelo lwekusebenta lokuvunyelenwe ngalo nabemabhizinisi labahlelekile luyetfulwa. Ezingeni labohulumende basemakhaya, sitawusita bomasipala betfu bekucala labangema 150 kutsi basungule emacebo abo ekulwa nebugebengu.

Sitawuchubeka kulomnyaka nekucinisa imitamo yetfu yekucinisa emandla abohulumende basemakhaya ngekuhambisana nelicebo leminyaka lesihlanu yabohulumende basemakhaya (5-year Local Government Strategic Agenda). Kucinisekisa kulandzelelwa kwaloluhlelo, i SALGA ivumile kuniketa imibiko yanyangantsatfu ngemsebenti lowentiwako.

Kute sikwati kuchubeka nekwenta ncono tinhlelo letetfulelwa tinhlangotsi letisengcupheni letinjengalabadzala, labasikati kanye nensha, sitawubuyeketa tinhlaka letibekelwe kwenta lemisebenti siphindze sihlole tindlela letifanele, kufaka ekhatsi luhlolo lwetinhlaka tahulumende ikakhulukati letisungulelwe kubukana nekutfutfukiswa kanye nekuhlonyiswa kwensha. Linyenti laletinchabhayi emsebentini wetfu lesesiwukhombile lisukela ebutsakatsakeni lobukhulu bekuhlela kwetfu. Ngaloko, njengencenye yetintfo letisetulu eluhlwini lwalokubalulekile esikhatsini lesitako sitawucedzela luhlelo lolutakwenta kutsi sikwati kwenta ncono emandla ahulumende ekubeka tinhlelo letingito naletihlanganisako, letitsintsa tonkhe tinhlangotsi tahulumende.

Malunga lahloniphekile
Luhlelo lesesikhulume ngalo luhlanganisa kutibophetela kwekutsi live letfu livumile kanye nebuholi belivekati ngemlomo we African Peer Review Mechanism.

Lesibhekise kuko, ekutfutfukiseni luhlelo lwe Afrika kulomnyaka, kutawuba sekuciniseni tikhungo tase Afrika, letifaka ekhatsi i African Union kanye netinhlelo tayo tekutfutfukisa, NEPAD.

Loku sitakwenta sikhutsatwa kulangatelela lokufanako kwebantfu belivekati labafuna kube khona kubumbana kwelivekati kuwo onkhe emazinga. Sinyatselo lesibalulekile kuloku kuhlanganisa tikhungo tetifundza kanye nemisebenti lehlose kufeza kuhlanganiswa kwetifundza.

Siyachubeka nekutibophetela emkhakheni wekuhweba ngalokukhululekile emphakatsini wemave ase Afrika leseNingizimu (Southern African Development Community), siphindze sibe nelitsemba lekusebentisa sikhundla setfu sekuba ngusihlalo we SADC weminyaka ya 2008/2009 kanye nekuniketa emandla ekuchubeka emitameni yetifundza ekwenteni lomsebenti.

Kungalendlela futsi kutsi sitawuchubeka nekukhulumisana nabomakhelwane betfu kanye nemave elubumbano lwaseYurophu, kute sicinisekise kutsi tivumelwano tetemnotfo (Economic Partnership Agreements) tiphotfulwa ngekunonopha, kwentelwa kunonophisa kutfutfuka esifundzeni sakitsi.

Emnyakeni lowengcile, setfwala kutfunywa kwetfu yi SADC ekusiteni buholi betepolitiki eZimbabwe kute butfole sisombululo lesisimile kutinchabhayi lababukene nato. Ekubanjweni kwemhlangano wemave elubumbano lwase Afrika e Addis Ababa, sibe nelitfuba lekwetfula ngalokusemtsetfweni umbiko locwebe kubuholi be SADC ngaloludzaba.

Ngalamafishane, emacembu latsintseka ekukhulumisaneni afinyelele esivumelwaneni lesicwebe ngato tonkhe tindzaba letibanti lebekumele lamacembu akhulumisane ngato. Loku kufaka ekhatsi tindzaba letitsintsa Umtsetfosisekelo, tekuvikela, tekusakata nemitsetfo yelukhetfo, kanye naletinye tindzaba lebesolomane kungevanwa ngato iminyaka leminyenti. Imitsetfo lefanele kuloku seyivele ivunyiwe liphalamende, kufaka ekhatsi kuguculwa lokudzingekako kwetindzaba temtsetfosisekelo. Losekusele, noko, ludzaba lolutsintsa sikhatsi nendlela yekumiswa kweluhlaka lwemtsetfosisekelo lomusha lokuvunyelenwe ngawo.

Ngalokunjalo, sihlanganyela nebaholi nabohulumende bemave e SADC ekuhalaliseleni emacembu etinkhulumiswaneni tase Zimbabwe ngemphumela lobabatekako, siphindze sibagcugcutele kutsi basebente ngekubambisana ekusombululeni ludzaba lolusasele lwetindlela. Njengobe sicelwe tinhloko nabohulumende bemave e SADC sihlala sikulungele kuchubeka nekuba balamuli etinkhulumiswaneni tase Zimbabwe. Sifuna futsi kufisela bantfu base Zimbabwe imphumelelo elukhetfweni lolutakuba mhlaka 29 enyangeni yeNdlovu.

Budlelwane betfu lobehlukahlukene nelive lase Democratic Republic of Congo butawuchubeka, njengobe setama kufaka sandla emitameni yebantfu balenye incenye yalela live kute batfole kuthula lokusimeme, kanye nekwetfula luhlelo lwabo lwekwakha kabusha kanye nekuvuselela.

Hulumende wetfu utawuhlala ungena etinhlelweni letichubekako e Kenya, Chad, Burundi, Darfur e Sudan, Western Sahara, Cōte d'Ivoire, Somalia, e Comoros kanye nase Central African Republic kute kutfolakale kuthula nelutinto.

Sikhatsateke kakhulu ngeludlame lolungavisiseki kanye nekubulalana e Kenya nase Chad, leti tintfo letibuyisela emuva inchubekelembili lebesesiyentile eminyakeni lembalwa leyengcile lephatselene nekwakhiwa kabusha kwelivekati lase Afrika. Sicela bonkhe bahlali bemave ase Afrika bente lokusemandleni abo, ngekubambisana kute basite kucedza tonkhe letintfo letimbi letivelako.

Sitawuchubeka nekwenta imisebenti yetfu emkhwandlwini wekuvikela wamhlabuhlangene. Okubalulekile, ukucinisa kusebentisana emkhatsini kwemkhandlu wekuvikela wamhlabuhlangene kanye nembutfo wekugcina kuthula nekuphepha wemave elubumbano lwase Afrika.

Sichutjekiselwa embili yinshisekelo yekwenta ncono lizinga lemphilo yabo bonkhe bantfu, ikakhulukati emaveni latfutfukako, sitawubhekisa ekuchubekeni nekucinisa kutibandzakanya kwetfu etinhlanganisweni te India-Brazil-South Afrika, New Africa-Asia Strategic Partnership, Non-Aligned Movement, Group of 77 kanye nasetinkhulumiswaneni tekuphotfula sivumelwane sekuhwebelana lesibitwa i SACU-Mercusor.

Ngalokufanako, sitawuchubeka nekufaka sandla ekufezweni kwetinhloso tekugucuka kwesimo selitulu i Kyoto Protocol on Climate Change nasentfutfukweni, kanye nasekutfoleni emandla ekuchubeka netinkhulumiswano kutekuhwebelana kwemave emhlaba i WTO Doha Development Round.

Kulomnyaka sigubha iminyaka lelishumi yekusungulwa kwebudlelwane bosomacebo emkhatsini kweNingizimu Afrika nelive lase China. Lokukhula kwebudlelwane emikhakheni lehlukahlukene emkhatsini kwabohulumende nebantfu kufakazela kutsi budlelwane be China-South Africa Partnership for Growth and Development bubudlelwane lobenta lamazwe omabili azuze, lobungakhula buqine ngemandla.

Emnyakeni lotako, sitawubamba ingcungcutsela yekubuyeketa (Review Conference) lokuyingcungcutsela lapho kutawubukwa khona kwetfulwa kwetincumo tengcungcutsela yemave emhlaba yekulwa nebuhlanga (World Conference Against Racism) leyayibanjelwe kulelive lakitsi nga 2001. Sinelitsemba lekutsi ngekwatiswa ngekwenyanyiswa kwabo ngulesihlava sebuhlanga kanye nemiphumela lemibi lesichubeka nekuba nawo eluntfwini, bohulumende nebantfu bemave emhlaba batawusebentisana ngekubambisana natsi kucinisekisa kutsi ingcungcutsela yekubuyeketa iyatifeza tinhloso tayo.

Letibopho temave emhlaba, kufaka ekhatsi umchudzelwano wendzebe yemave emhlaba wanga 2010 welibhola letinyawo, tiletsa kutetsemba lokukhulu lokute nebuntfu eliveni lakitsi njengelicebo lelidlale indzima emitameni yekutitfoba yalo lonkhe luntfu. Kodvwa loku akukameli sikutsatse malula.

Nginelitsemba lekutsi, ngaphasi kwebuholi bemkhandlu wekuhwebelana kwemave emhlaba (International Marketing Council), Trade and Investment South Africa (TISA), Tourism South Africa naletinye tikhungo sonkhe sitawuhlanganisa tandla ekwatiseni umhlaba ngemoya weKusebenta Ngalokungaketayeleki, kanye nekuchubeka kwetfu emitameni yekwakha imiphakatsi lenakekelako kanye netimo tekutsi umhlaba wonkhe uhlanganele eliveni lakitsi kugubha buntfu base Afrika nga 2010.

Make sikhulumi, Sihlalo nemalunga lahloniphekile;
Ngekusho konkhe lesengikushito, ngibuyela emuva embutweni: sinjani simo sesive setfu njengobe singena emnyakeni wa 2008!

Lengikwatiko nalengikusho ngekutigcabha ngukutsi: nome kungaba khona tinchabhayi ngalesikhatsi, kodvwa sisesendleleni lengiyo!

Ngikusho loku ngekwenetiseka lokungenakungabatwa ngobe ngicinisekile kutsi bahlali beleNingizimu Afrika banelikhono futsi bakulungele kubukana nenchabhayi yemlandvo kudvosa yonkhe imisipha yetfu kute sibukane netinchabhayi letikhona velonkhe, letifaka ekhatsi umnotfo wetfu, simo setepolitiki nesemnotfo e Afrika nakuletinye tindzawo emhlabeni, nekugola ematfuba lasavetwe yichubekelembili yelive letfu kuleminyaka lelishumi nakune leyengcile.

Ngato tonkhe tandla letibambisene, kutibophetela ekwenteni kusebenta kwetfu ngendlela lengaketayeleki nalenemphumelelo, sitawusimamisa luhlelo lwetfu lwekwakha kabusha nekuvuselela siphindze silubeke emazingeni lasetulu.

Issued by: The Presidency

Share this page

Similar categories to explore