Inkulumo leyetfulelwa sive ngumengameli weleNingizimu Afrika, Thabo Mbeki: Kuhlala lokuphelele kweliPhalamende

9 Indlovana 2007

Make Sikhulumi sesiShayamtsetfo;
Sihlalo weMkhandlu wetifundza tavelonkhe;
Lisekela lesikhulumi sesiShayamtsetfo nelisekela lasihlalo weMkhandlu wetifundza tavelonkhe;
Lisekela lamengameli waleli;
Bahlonishwa baholi bemacembu etembusave nebahlonishwa malunga eliphalamende;
Tindvuna nemasekela etindvuna;
Tikhulu tetebulungiswa kanye nemalunga elihhovisi lemajaji;
Tinhloko temisebenti yetekuphepha;
Mphatsi welibhangi lelikhulu;
Mengameli Nelson Mandela namake Graca Machel;
Mengameli F.W. de Klerk namake Elita de Klerk;
Bondvunankulu netikhulumi tetifundza takitsi;
Bosodolobha kanye nebaholi kubohulumende basemakhaya;
Bahlonishwa baholi bendzabuko;
Tinhloko temalunga embuso letesekela intsandvo yetfu yelinyenti letfolakele ngemtsetfosisekelo;
Bacondzisi jikelele nalabanye baholi bemisebenti yemphakatsi;
Makhosi, Mancusa nabokhomishani labakhulu;
Tihambi letimcoka, bangani nebangani emzabalazweni;
Bantfu beleNingizimu Afrika:

Ngalesikhatsi asishiya, besati kutsi Make Adelaide Tambo ucedza kuphuma esibhedlela. Kodvwa ngobe besati kutsi unemoya nemandla ekuphikelela kutsi abe nalabaphilile, besinesifiso sekumemukela yena kanye nalamanye emalunga elusentfo lwakhe njengetihambeli tetfu emsimetweni lotakuba ngenyanga yeNgci. Kodvwa loko bekungakahleleki kutsi kwenteke. Kusasa sitawukhombisa inhlonipho yetfu yekugcina nasibeka umtimba wakhe. Ngaloko utawube anatsi ngekwemoya kuphela ngeMphala kulomnyaka losetulu nasigubha lusuku lweminyaka lengu 90 lwekutalwa kwemyeni wakhe, longuyise webantfwana bakhe, umngani wakhe, umngani wakhe emzabalazweni lobuye futsi abe yindvodzana yebantfu bakitsi, Oliver Reginald Tambo. Sitsandza kundlulisa kuvelana kwetfu nelusentfo lwakaTambo.

Nanobe kunjalo, nginentfokoto lenkhulu kwemukela emkhatsini wetfu lamuhla ekuseni uMhlonishwa Albertina Luthuli, loyindvodzakati yaloyo lowaba wekucala kunikwa i-Nobel Peace Laureate, Inkhosi Albert Luthuli, lesitawube sikhumbula kushona kwakhe lokwetfusa eminyakeni lengu 40 leyengca, kulomnyaka sitawube sikhumbula lusuku lolubuhlungu lokwabikwa ngalo kushona kwakhe kabuhlungu nasiva kutsi ushayiswe sitimela lesasigijima ngalelikhulu litubane emasimini emoba KwaDukuza. Kushona kwakhe kwakwetfusa futsi kungacondzakali njengobe nemphilo yakhe kwakuyinkhanyeti lesiholela kulenkhululeko lesitigcabha ngayo lamuhla.

Ngitiva ngijabule kakhulu kutsi iNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti ibe nembono neluvelo lekubonisa kutsi Albert Luthuli na Oliver Tambo babaluleke kanganani esiveni setfu ngekubita ngabo tindondo tetfu letimbili tekuhlonishwa sive i the Order of Luthuli, kanye ne-the Order of the Companions of O.R. Tambo. Ngiyati futsi ngekutigcabha kwalabo labemukelwe eluhlwini lwalabo labatfole letindondo tekuhlonishwa sive.

Ngiphindze ngibe nentfokoto lenkhulu kwemukela emkhatsini wetfu tishoshovu temshuco wabomake wanga-1956 kanye netembikisho waseSoweto wanga-1976 labahleti elibhokisini lamengameli, kanye nalabo labatiwa ngekulwela live labavela kuto tonkhe tifundza, labacelwe Tikhulumi Tetishayamtsetfo tetifundza kutsi babe yincenye yetihambeli letimcoka labahlanganyele natsi lamuhla.

Hulumende weleNingizimu Afrika lengikhulumela wona lamuhla, njengobe ngibe nenhlanhla yekwenta njalo nangemnyaka lowengcile, wasungulwa nga-2004, kulandzela lukhetfo jikelele lwangalowo mnyaka. Emhlanganweni walo wemnyaka wasengwace nome iBoseberaad lowawunga Bhimbidvwane kulenyanga leyengcile, likhabinethi lelime esicongweni setinhlelo tekuphatsa lesinenhlanhla yekutengamela, livete kutsi umhlangano walo ungulosemkhatsini wemphilo yahulumende lowaba ngutfunjana welukhetfo lwa-2004.

Ekuvisiseni kwetfu loku, kwaba ngulokwetayelekile kutsi sitibute umbuto - nguyiphi inchubekelembili lesesiyentile emitameni yekufinyelela etinhlosweni lesatitsembisa ummango kutsi sitinikele ekutifezeni, ngenca yaloko bantfu bakitsi basinika ligunya lekuphatsa live lakitsi kusukela nga-2004 kudzimate kube lukhetfo lolulandzelako nga-2009! Ngekuvunyelwa nguywe, ngitsandza kubuyela emuva, ngikhumbule lesakusho nga-2004 njengalabamele bantfu bakitsi, lapho kwakukhona bangani betfu bakulamanye emave, sihlangene etindlini tembuso e-Union Buildings eTshwane ngelusuku lwenkhululeko, sikhumbuto seminyaka leli-10 yekukhululeka kwetfu, sabuye sabamba lichaza ekubekweni kwamengameli weRiphabliki, lowakhetfwa liphalamende letfu, ihlonipha sifiso bantfu labasikhombisa ngentsandvo yelinyenti ngelukhetfo lwa-2004.

Ngalolo lusuku satsi ngalokufushane:
"Live letfu selibe sekhatsi kwalo sikhatsi lesidze labuye lamela lokungasikuhle nalokunyanyekako emphakatsini...
"Bekuyindzawo lapho kutalwa ungulomnyama bewuba yindlalifa yesicalekiso semphilo yonkhe. Bekuyindzawo lapho nawutalwa ungulomhlophe bewutfwala lijokwe lelingapheli lekwesaba nekuba sibheva lesifihlakele ...
"Bekuyindzawo lapho kungcola, liphunga lebuphuya, indle levulekile, ligundvwane lelibolile, tigidzigidzi talabahluphekako, titfombe letingapheli telive lelisakateke ngekungcola kwekunganakwa, lacala incenye leyabukeka inesidzingo sekwandziswa buhle balelinye live lelinemigwaco lehlobile, netihlahla, nekuvela kwetimbali letihlobile kuluhlata netjani lobuhlabelelako, netinyoni netindlu letifanele emakhosi netindlovukati, nemagama emculo, nelutsandvo.

"Bekuyindzawo yekutsi kuhlala kuletinye tindzawo bekungukubita labanye batewudla kuwe nome yekutisola ngekudla kulabanye, bomakhelwane labacinisekisiwe lababa tigcila tetjwala netidzakamiva labatawucundzeka ngebuhlungu bekuphila, labatiko kutsi timphilo tabo ngete taba ngito ngaphandle kwekubulala, kugagadlela netimphi letinganasisusa emkhatsini webantfu.

"Bekuyindzawo lapho kuhlala endzaweni lesedvute bekungukutsakasela kuphepha nekuvikelwa ngobe kuphepha bekungukuvikelwa mabondza lamadze, ifenisi yagezi, tinja letigadzako, emaphoyisa lahamba yonkhe indzawo nembutfo wemasotja uhlala ugadze kuvikela labo labekadze bangemakhosi etfu, ngetibhamu nemathangi netindiza letinekuphephela ecolo lokumele kushaye kubhubhise konkhe lobekungaba ngulokutsikameta kuthula kwemakhosi etfu...

"Sihlangene lana lamuhla, ngeluSuku Lwenkhululeko, ngobe sikhatsi lapho bantfu bakitsi, ngekuhlanganyela netigidzigidzi talabanye emhlabeni wonkhe, labatishoshovu emzabalazweni wetikhali ... bancuma kuletsa - siphelo kuko konkhe loko! ...
"Sigcugcutelwa kakhulu kutsi lukhetfo lwavelonkhe lolwenteke emavikini lamabili lengcile lufakazela kutinikela kwabo bonkhe bantfu bakitsi, ekubambisaneni ekwakheni iNingizimu Afrika ngekwembono munye, kungabukwa buhlanga, umbala kanye nebuve... Â

"Ayikho nayinye yetinkinga tetenhlalo lokumele siyisombulule lenekusombululeka ngephandle kwekusungula ematfuba emisebenti kunciphisa nekucedza buphuya. Loku kusho konkhe, kusukela ekwentiweni ncono kwemphilo yebantfu bakitsi, kuye ekunciphiseni emazinga ebugebengu, ekwandziseni emazinga ekukwati kufundza nekubhala netibalo, kanye nekuvula iminyango yemfundvo nemasiko kubo bonkhe...

"Sitinikele kuwo wonkhe emachawe nemachawekati latinikela kutsi sitfole inkhululeko, kanye na ‘kubangani betfu labakulamanye emave emhlaba, kutsi singete satsengisa ngelitsemba lesiniketwe lona ngesikhatsi nisisita nisisekela ekuguculeni iNingizimu Afrika ibe live lentsandvo yelinyenti, lenekuthula, lengacwasi ngekwebuhlanga, lengacwasi ngekwebulili ibe ngulenenchubekelembili, letinikele embonweni wekuvana kwebantfu.

‘Umsebenti wekwakha iNingizimu Afrika sewucalile. Lomsebenti utawuchubeka nasesigabeni sesibili semnyaka lelishumi yenkhululeko."Iminyaka lengemashumi lasihlanu yangembili, ngesikhatsi balungiselela kubamba umhlangano lomkhulu webantfu i-Congress of the People, lokungiwo lowavuma Umculu Wenkhululeko, tigagayi tatsi, "Asikhulumeni sonkhe, sonkhe sihlangene - Ma-Afrika nebaseYurophu, emaNdiya nemaKhaladi .. bonkhe batfu beleNingizimu Afrika ... asikhulume ngalivi linye ngenkhululeko. Nangekujabula lokungeta kumadvodza nemakhosikati nangabe baphila endzaweni lekhululekile".

Lamuhla kumele sivuselele kutinikela kwetfu, sikhulume sonkhe ngenkhululeko, sisebente ngekubambisana kute sibone kujabula lokumele kute nenkhululeko, sisebente sonkhe ekhwakheni iNingizimu Afrika lechazwa ngembono lofanako, sisho sonkhe ngekwenta - kwenele ngako konkhe lokwenta live letfu libe sekhatsi kwalo sikhatsi lesidze labuye lamela lokungasikuhle nalokunyanyekako emphakatsini webantfu!

Kumele sichubeke nekubukana nesimo lesakhuluma ngaso njengobe lohulumende lokhona nyalo atawungena emsebentini wawo, sibe sicabanga ngalokugcwele kutsi ‘ayikho nayinye yetinkhinga letinkhulu kuleti lokumele sitisombulule letingasombululeka ngaphandle kwesimo sekuvetwa kwematfuba emisebenti ekunciphisa nekucedza buphuya', ngaloko kutsi "imphi yekulwa nebuphuya seyicaliwe futsi isatawuchubeka nekuba yintfo lemcoka yemitamo kuvelonkhe yekwakha iNingizimu Afrika lensha".

Ekuphendvuleni kulokumcoka kute kube nekuchubekelembili ngalokukhulu kunonopha ekwakheni iNingizimu Afrika lenembono munye, hulumende wetfu utibophetele ekusebenteni nabo bonkhe bahlali beleNingizimu Afrika, ngenhloso yekwetfula luhlelo lolucwebe lokuhloswe ngalo:
* kukhuphula lizinga lekusisa emnotfweni wekucala;
* kunciphisa tindleko tekwenta libhizinisi eliveni lakitsi;
* kufukula kukhula kwemabhizinisi lamancane kanye nalasemkhatsini;
* kunonophisa luhlelo lwekutfutfukiswa kwemakhono;
* kwenta ncono lizinga letfu letimphahla letitsengiswa ngaphandle, kubukana nemisebenti kanye netimphahla letentiwa etimbonini;
* kukhuphula imali lechitfwa eluphenyweni lwesayensi nasekutfutfukeni;
* kwetfula luhlelo lolwenabile lolubukana netinselele temnotfo wesibili;
* kwetfula tinhlelo kute kucinisekiswe kuhlonyiswa kwemnotfo lobanti kulabamnyama;
* kuchubeka netinhlelo tekwakha kuphepha kwemphakatsi kute kuhlangatjetanwe netinhloso tekunciphisa buphofu;
* kwandzisa kufinyelela etinhlelweni letinjengemanti, gezi netinhlelo tekuhambisa indle;
* kwenta ncono lizinga letemphilo lesive sonkhe;
* kucinisa luhlelo lwetetindlu;
* kwetfula tinhlelo letengetiwe kute kuvuleke kakhulu iminyango yemfundvo nemasiko;
* kwenta ncono kuphepha nekuvikeleka kwabo bonkhe bahlali nemiphakatsi;
* kucinisekisa kutsi umphakatsi udlala indzima yawo njengemdlali losemcoka ekukhuliseni, ekwakhiweni kabusha nasekutfutfukisweni kwelive lakitsi;
* kunonophisa luhlelo lwekuvuselelwa kabusha kwelivekati le-Afrika
* kufaka sandla ngalokwandzile ekusonjululweni kwetincabhayi letinkhulu letibukene nebantfu bemhlaba wonkhe.
Make Sikhulumi nalokabuye abe ngumgcinisihlalo;
Nginentfokoto yekubika kutsi mayelana nekutinikela ngakunye kwako, hulumende uhlala acinisele emsebentini kute kucinisekiswe kutsi tinhloso tesive tiyafezeka.

Ezingeni lelingetulu kwa 4,5%, lizinga lekukhula kwemnotfo wetfu eminyakeni lemibili nesigamu leyengcile libe setulu kakhulu soloku satfola inkhululeko yetfu nga-1994. Kusisa emnotfweni lokwentiwa tinhlangano temphakatsi netasengwace bekukhula cishe nga 11%, nekuchitfwa kwetimali kungcalasizindza yemphakatsi kukhuphuke ngelizinga lelingu 15,8% ngemnyaka. Lamuhla kusisa ngekwemaphesenti emkhicito wasemkhaya i-Gross Domestic Product - ku 18,4% - kusezingeni lelisetulu kusukela nga-1991.

Linani lebantfu labacashiwe emisebentini lenyuka cishe ngahhafu wesigidzi ngemnyaka kuleminyaka lemitsatfu leyengcile.
Sibone inchubekelembili letintile ekukhushulweni kwebantfu labamnyama kutemnotfo. Kusukela ekuphatseni ngetulu nje kwa 3% wetimali tetimakethe te JSE nga-2004, lesibalo senyuke sayewuyefika ku 5%; nesibalo salabamnyama etikhundleni letisetulu sikhule kusukela ku 24% sayewufika ku 27% welinani selilonkhe. Kumele kodvwa sibe nekukhatsateka kutsi letibalo tisesephasi ngendlela levisa buhlungu.

Kuya embili kutemnotfo kusiletsele tinselele letinkhulu. Kwandza lokukhulu etintfweni letitsengwako kukhombisa kukhula lokuhle emazingeni enchubekelembili kubo bonkhe bantfu; imisebenti lemikhulu yengcalasizindza lesiyicalako idzinga kusitwa betfuli betintfo kanye nemishini. Kuhwebelana kwetfu nemave emhlaba kukhombisa kutsi asikephumeleli ekukhipheni bantfu labenta umkhicito netimpahla letiletsa imali labadzingwa live lakitsi. Njengobe tikweneti bantfu labanato emakhaya tenyuke kakhulu ngelizinga lelilingana nelemali lengenako, liciniso ngukutsi bantfu beleNingizimu Afrika bonga kancane imali kusho kutsi kumele sitsembele ekongeni lokwentiwa nguletinye tive. Kugucugucuka lokuhlala kukhona emalini yetfu akusito tindzaba letinhle etimbonini letikhicita imphahla lekhishelwa ngaphandle.

Eminyakeni lemitsatfu leyengcile, umnotfo usungule imisebenti lengaba nguhhafu wesigidzi. Kuyajabulisa kutsi ngeNdlovulenkhulu 2005 kuya kuNdlovulenkhulu 2006 kuphela, kwasungulwa imisebenti lengu 300 000 etincenyeni letingatsintsi tekulima, lokumele lizinga lekukhula lelingaba ngu 4%. Incenye lencane yaloku ngematfuba ekusebenta ngalokuphele lasunguleke ngeluhlelo lwahulumende lwetemisebenti (Expanded Public Works Programme). Kodvwa akukho kungabata kutsi loluhlelo lukhushulelwe etulu kahle. Akunakungabata kutsi singenta lokuncono ngekusungula ematfuba ekutsi bantfu batisebente ngaphansi kwemabhizinisi lasemkhatsini nalamakhulu. Ngekubuka kutsi incenye lenkhulu yalabangasebenti ngulabasha, singenta lokuncono kakhulu ngetinhlelo tekungenelela letinjenge National Youth Service kanye nekutfutfukiswa kwabosomabhizinisi labasebancane.

Kungenca yekutigcabha lokuhambisana nekutibophetela ekwakheni umphakatsi lonakekelako, kusukela nga 2004 sente ncono tinhlelo tekwetfulwa kwemisebenti kanye naletinye tincenye temaholo. Ngesikhathi labatfola imali yahulumende lesibonelelo batigidzi letingu 8 nga 2004, lamuhla bantfu labatigidzi letingu 11 labaphuyile beleNingizimu Afrika labatfola lemali yesibonelelo. Kuyajabulisa kutsi kwandza kwelizinga labazuzako eminyakeni lembalwa leyengcile kube nguleliphatsekako njengobe letinhlelo tifinyelela ezingeni lekuvutfwa. Loku kutawucinisekisa kusimama, nekusetjentiswa kwetinsita letinyenti tahulumende ekwetfulweni kwetinhlelo tetemnotfo kute kusungulwe imisebenti kanye nematfuba emisebenti.

Luhlelo lwetetindlu luniketele ngetindlu letinsha teluchaso letisondzele ku 300 000 eminyakeni lemibili leyengcile. Nanobe kunjalo, sitama kwenta ncono lizinga sibuye sitfutfukise tinhlelo kulabo labagejwa tinhlelo temphakatsi netasengwace letikhona kungunyalo, lizinga lekuphakelwa kwetinsita kube ngulokuhamba kancane kunaloko bekulindzelekile. Kumele sisebentele kugucula lesimo. Njengobe emalunga lahloniphekako ati, kuleminyaka lembalwa leyengcile sisungule sabuye sacalisa kwetfula tinhlelo letehlukahlukene lokuhloswe ngato ekwenteni ncono tekutfutsa bagibeli. Loku kufaka ekhatsi luhlelo lwekucedvwa kwematekisi lamadzala kanye netinhlelo letisungulwa tifundza letinjenge Moloto Rail Corridor eMpumalanga lokungukutsi umsebenti wekuphenya kabanti sewucalile, imisebenti i-Klipfontein Corridor eKapa kanye neGautrain nekuchumana kwayo naletinye tinhlelo tetitfutsi temphakatsi.

Lena naleminye imisebenti kuyincenye yelisu leliphelele letitfutsi tebagibeli, lokubuye kuhlanganise umgwaco naloliwe. Sitawubukana nekwetfulwa kwaletinhlelo ngekunonopha lokukhulu kute kwentiwe ncono lizinga lemphilo ikakhulu bantfu labasebentako. Kuphakelwa kwagezi, emanti naletinye tinsita kwenyukile. Nga 2005, leNingizimu Afrika bese lifinyelele enhlosweni yekutfutfukisa i Millennium Development Goal lemayelana nekuphakelwa kwemanti, kanye nasekwenyuseni labawatfolako kusukela ku 59% nga 1994 kuya ku 83% nga 2006. Ngekwe United Nations Development Programme (UNDP), iNingizimu Afrika ingulelinye lamave lambalwa lasebentisa imali lencane kutemphi kunasemantini kanye naletinye tinsita. Lawa ngemavi embiko we UNDP wetentfutfuko yebantfu wa 2006:
"... iNingizimu Afrika ikhombise kutsi lilungelo lesintfu lekutfola emanti lingasebenta njani njengesikhali sekuhlomisa kanye nemhlahlandlela wekwenta umtsetfomgomo... ingucuko yekuphakelwa kwemanti njengelilungelo yenta iNingizimu Afrika yandzise kufinyelela kwebantfu emantini yabuye yancoba kungalingani ngekwelibala lokuvela embusweni welibandlululo, ngekusebentisa loko lokungemalungelo ebantfu". (likhasi 62/63)

Kumele sijabulele lemphumelelo lengaka. Kodvwa kuliciniso kutsi bantfu labatigidzi letingu 8 emanti asengakafinyeleli kubo. Labanyenti basengakabi nagezi naletinye tinsita. Siyatigcabha ngekutsi emnyakeni munye, sikwatile kunciphisa cishe ngahhafu kuba khona kwemabhakede etindzaweni lokwakhiwe kuto imikhukhu. Sisendleleni yekucedza loluhlelo lolwehlisa sitfunti sebantfu kuletindzawo ekupheleni kwalomnyaka lesikuwo. Sitawuchubeka nekubukana naletinselele kute kwesulwe eliveni letfu loko lokungasikuhle nalokunyanyekako kute sitewukwati kukhuluma ngenkhululeko sisonkhe kanye nekujabula lokuta nenkhululeko.

Kuhlolwa kwetemfundvo kanye nekutfolwa kwemakhono kukhombise kwenyuka lokusetulu nga 2004, nakube kube ngelunyawo lwelunwabu. Loku kubhekiswe emazingeni ekukwati kufundza nekubhala, ekubhaliswa etikolweni kanye newekutibandzakanya emfundvweni lephakeme. Kwehla nekwenyuka kwelizinga lekuphumelela eliBangeni 12 kukhombisa kutsi kusenalokunyenti lokusamele kwentiwe ekusimamiseni luhlelo kanye nekucinisekisa kutsi lizinga lekusebenta kancono lihlala linjalo. Kusenjalo, linani lebafundzi beliBanga 12 labaphumela etifundvweni teMethemetiki ngelizinga lelisetulu cishe linconywana kunaku 1995. Sibuye sichubeke nekukhombisa kuba butsakatsaka ekwetfuleni luhlelo lwemfundvo yalabadzala.
Njengobe luhlelo lwekuphakelwa kabusha kwemhlaba luholele ekwakhiweni kwemikhukhu leminyenti eminyakeni lembalwa leyengcile, kusadzingeka sifake emandla lamakhulu ekubukaneni netincabhayi letisasele, letinyenti tato kunguletimatima. Ngakulolunye luhlangotsi, yincane kakhulu inchubekelembili leseyentiwe ekwabiweni kabusha kwemhlaba. Sitawubuyeketa kahle lokutimbangela taloko kute loluhlelo lunonophiswe.

Tonkhe letinhlelo tetemnotfo netenhlalo takha incenye yemasu ekunciphisa nekucedza buphuya lokuchubekako nekuhluphekisa bantfu bakitsi. Umsebenti lowentiwe ngemnyaka lowengcile bomake nge South African Women in Dialogue basebentisana nematiko ahulumende, kufaka ekhatsi kuvakashela emaveni lanjengeTunisia neChile lapho kwentiwe khona imphumelelo lenkhulu ekubukaneni nebuphuya, kukhombisa kutsi kunekwehluleka lokutsite etinhlelweni tetfu. Elwatini lolute naletitfunywa kuyacaca kutsi kumele emkhatsini walokunye:
* Sichaze kahle lizinga lebuphuya belive lakitsi;
* Sisungule sizindza sedatha yawo onkhe emakhaya lakhungetfwe buphuya;
* Sikhombe sibuye setfule kungenelela lokutsite lokufanele lawo makhaya;
* Sibuke inchubekelembili kulamakhaya uhlelo naluloku luchubeka nekukhipha lamakhaya kulobuphuya;
* Kulesimo, sibukane nebuvila, ikakhulu elinanini lelisetulu labomake labatsintsekako;
* Sihambise sibuye sicondzise tonkhe tinhlelo tekulwa nebuphuya kute kwenyuswe umtselela kugwenywe lokulahlwako kanye nalokuphindvwaphindvwako;
* Sinonophise kuceceshwa kwebasebenti betenhlalakahle emazingeni alabaceceshiwe nalabasitako kute kucinisekiswe kutsi wonkhe emakhaya lakhonjiwe asekelwa futsi abhekwe ngalokufanele.
Loku kutawucinisekisa luhlelo lwekuchumana kulabo labatfola lusito kutenhlalakahle etinhlelweni temphakatsi kanye nakumatfuba emisebenti, kuchubeka nekubukana nemsebenti kute kucinisekiswe kutsi bantfu labanyenti baphuma kancane eluhlelweni lwekweyama emalini yesibonelelo bangene etimakethe. Kwanyalo sitawuchubeka nekubuka tindlela letinsha letitawuchubekiselembili kwenta ncono emaholo.

Umlente lomatima walokungenelela kumele kube kusebenta ngekubambisana emkhatsini wabo bonkhe bahlali beleNingizimu Afrika ekwenteni ncono tekuhlalisana. Kulomnyaka wekugubha iminyaka lengu 60 yelubumbano lwebaholi bemiphakatsi i Doctors Pact of leaders of African and Indian communities (bo AB Xuma, GM Naicker na Yusuf Dadoo), umnyaka wekugubha iminyaka lengu 30 yekubulalwa kwa Steve Biko kanye nekugubha iminyaka lengu 20 yekuvakashela kwetihlakaniphi temaBhunu eDakar kuyewuhlangana ne ANC, ludzaba lwekwehlukahlukana kwetfu ngekwebuve kanye nekugcizelelwa kwemvelaphi yebahlali beleNingizimu Afrika kumele kuhlolisiswe kancono kuyo yonkhe imiphakatsi, ngendlela lecinisa kubumbana kwetfu njengesive. Ngetulu kwaloko, ngalomnyaka wekugubha iminyaka lengu 30 yekuvalwa kwemaphephandzaba i The World ne The Weekend World, siphocelekile kubuta imibuto - ingabe sonkhe sesiwati ngalokucwebe umsebenti wetfu wekwakha lubumbano kutenhlalo kanye nekwandzisa umcondvo wekutsi sivelaphi, kucinisa loko lokusinamatselisa ndzawonye njengesive!

Ngalamanye emavi, tinyatselo lokumele tente ncono kusebentisana kutenhlalakahle tingete tentiwa nguhulumende yedvwana. Kumele sonkhe njengebahlali beleNingizimu Afrika sikhulume ngenkhululeko kuloko lokufunekako kanye nekutiphatsa, siphindze sisebentele kutfola kujabula lokuta nenkhululeko.

Make Sikhulumi nalokabuye abe ngumgcinisihlalo;

Ngicinisekile kutsi sitawuvumelana sonkhe kutsi kusebenta ngekubambisana kute sitfole kujabula lokuhambisana nenkhululeko kwenteka ngenselele lefanako nekubhekana ngco nebugebengu. Nga 1994 I White Paper lemayelana neluhlelo lekwakhiwa kabusha nekuvuselela yabeka yatsi:
"Kwenyusa lizinga lekuthula nekuphepha kutawubandzakanya wonkhe umuntfu. Kutakwakhela kubuye kwandzise luhlelo lwavelonkhe lwekuthula kanye nekulwa neludlame imiphakatsi lebukene nalo...kubhekiswa ikakhulukati etinhlotjeni letehlukehlukene letibukene nemakhosikati...

"Kuthula nekutinta kutepolitiki tintfo letibalulekile emitameni yahulumende yekwenta sibe ngulesigcugcutela basisi betimali kutsi batisise...Kutawutsatfwa tincumo letiphelele kute kucedvwe kuphulwa kwemtsetfo, kushushumbiswa kwetidzakamiva, kuphatfwa kwetibhamu ngalokungekho emtsetfweni, bugebengu ikakhulukati kuhlukunyetwa kwalabasikati nebantfwana."
Kuliciniso, singete sesula loko lokubi nalokunyanyekako bese sitsi sijabulela loko lokuta nenkhululeko nangabe imiphakatsi ihlalele eluvalweni, ivalelwe mabhondza lamadze netincingo letihlabako, ihlala yetfukile emitini yayo, etitaladini nasemigwaceni yetfu, ingakwati kuhlala etindzaweni tetfu temphakatsi ngekukhululeka. Kuyacaca, kumele sichubeke nekucinisa imitamo yekulwa nebugebengu.

Njengobe sesengce linani lebelihlosiwe lemaphoyisa langu 152 000 lacashiwe embutfweni wemaphoyisa akuleli (SAPS), futsi njengobe sesente ncono luhlelo lwekucecesha, sibona kutsi umtselela waloku usengakanetisi wonkhe umuntfu ekutseni ative aphephile futsi avikeleke kancono. Nakuba sinciphise tigameko tebugebengu lobentiwa kubukiwe, lizinga lemnyaka lekwehla etigabeni letinjengekubamba inkunzi, kushaya nekubulala lisephansi ku 7% - 10% kuloko besikuhlosile. Kuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana kuyachubeka kuya etulu ngalokungakamukeleki. Kwandza kwetigameko tebugebengu lobutsite ngesikhatsi tisebenti letibologadza tente umshuco bekumele kusicacisele sonkhe kutsi lelitiko labologadza akusilo lelingatsatfwa melula njengelwasengwace futsi lolubukene netincenye tasengwace. Kuyacaca kutsi luhlelo lwekulawula lesinalo alenetisi. Loku kutsintsa tindzaba letimayelana nemazinga emiholo, kuhlolwa kwetisebenti kanye nekuciniswa kwemitsetfo lelawula timoti letitfwala imali nalokunye.

Lolu luludzaba lokutawumele kutsi silubuyekete emkhatsini walomnyaka kute sitewukwati kutsi ngetulu kwekwenta ncono umsebenti wemaphoyisa, ngekuhlanganyela nemboni yetekuphepha kwasengwace sakhe indzawo lapho sitawuhlangabetana khona nalokulindzelwe ngummango kutekuphepha nalapho futsi kwandziswa khona tinsita kutekuphepha.
Sitawuphindze sichubeke nekufaka lelinye ligalelo ekwenteni ncono kusebenta kwetinkantolo tetfu, kute sandzise umsebenti wekunciphisa emacala lasalele emuva. Sitawubuye sicinisekise kutsi tincumo tekwandzisa ingcalasizindza yemsebenti wemajele tiyentiwa, kwentiwe ncono kuphatfwa kwekulawula eminyeleni kanye nekucinisekisa kutsi kwetfulwa kweluhlelo lwabangena kulelive kanye netinhlelo tetetincwajana kuyetfulwa.

Lokunye lokwenta kube nekwehluleka ekwenteni ncono kwetfulwa kwetinsita ebantfwini kungabikhona kwebantfu labenele kanye netinhlelo letitawubheka lokwetfulwa kwemisebenti. Kusenjalo, esikhatsini lesiholela emnyakeni wa 2009, ludzaba lwekuhlelwa kanye netisebenti tembuso kutawuhlala kutintfo letisetulu eluhlwini lweluhlelo lwahulumende.
Lokuvelile emkhatsini walokunye, njengemkhakha wekungenelela ngulokucuketfwe eluhlelweni lwekucecesha lokutfolwa tisebenti tahulumende etikhungweni letahlukahlukene kanye nendzima ledlalwa yi SA Management Development Institute (SAMDI) lokumele kube batfuli betinhlelo lababalulekile lokufaka ekhatsi kwesekwa kwetisebenti tahulumende.
Emazinga ekulandzela umtsetfo kumatiko ahulumende, budlelwane nemisebenti yahulumende kanye nekuphatfwa kwetimali kubonwe ngetindlela letehlukehlukene. Loku ngete kwavunyelwa kutsi kuchubekelembili, nakuba sibuka kutsi tidzingo teluphenyo emazingeni avelonkhe nawetifundza kube ngulacinile. Ngaloko, kusetjentiswa kweluhlelo lwekusebenta ngekwesivumelwane ikakhulukati kubaphatsi labasetikhundleni letisetulu kubalulekile.

Tinhlelo tekwenta ncono lizinga lekusebenta kweluhlelo lwabohulumende basemakhaya luyachubeka. Ngemuva kwelukhetfo lwabohuluimende basemakhaya lweNdlovulenkhulu 2006, kwentiwa tinhlelo tekwetfulwa, kubhekelwa bosodolobha labangema 62% labasha. Lokukhatsatako ngukutsi kulinyenti lalabomasipala kuhlala kunetikhala temsebenti letinyenti nome kuvuleke tikhala tebaphatsi labasetulu kanye nalabaceceshiwe. Sibonelo, ngeNyoni emnyakeni lowengcile, bomasipala labangema 27% abamange babe nebaphatsi; esifundzeni seNyakatfo Nshonalanga lizinga letikhala tebaphatsi labasetulu lalingetulu kwa 50%; eMpumalanga liphesenti linye 1% lebaphatsi labasetulu lelacedzela Tivumelwano Tekusebenta Ngalokulindzelekile (Key Performance Agreements).

Siyachubeka nekubukana naletinchabhayi futsi sitawutsatsa yonkhe imisebenti ledzingekile, ngekulandzela luhlelo lwetfu i Five Year Local Government Strategic Agenda, lolufaka ekhatsi kusitwa ngco kwabomasipala lokwentiwa yimikhakha yavelonkhe neyetifundza, kufakwa etikhundleni kwebantfu labaceceshiwe kufaka ekhatsi emavolontiya laceceshiwe lavela emmangweni, kanye nekuciniswa kwemakomiti emawadi - langema 80% awo savele asunguliwe eliveni lonkhe.
Luhlelo lwekulungisa tikhali tekuhlela kuto tonkhe tinhlaka tahulumende (lokuyi National Spatial Development Perspective, Provincial Growth and Development Strategies and Integrated Development Plans) luyachubeka, kanye nemisebenti lehlolako lecwebe yekulungisa leyentiwa etindzaweni letingu 13 temikhandlu nabomasipala bakitsi. Lemisebenti lehlolako kumele ibe icedziwe ekupheleni kwalomnyaka.

Kungukutigcabha kwekutsi ngetulu kwahhafu wetifundza nabomasipala bemetro sebatibambile tinhlanganiso tabo i Growth and Development Summits, kantsi labanye bahlose kucedzela loluhlelo ekupheleni kweNdlovana. Loku kutawubeka sisekelo sekusebentisana emkhatsini wabo bonkhe labasebenta ngetenhlalakahle ekutseni banonophise kutfutfukiswa kwemnotfo wakitsi.

Malunga lahloniphekako;
Ngitsandza kusebentisa lelitfuba kwendlulisa kubonga kwami kuliSekela Mengameli Phumzile Mlambo-Ngcuka ngebuholi labukhombise eluhlelweni lwekutfutfukiswa kwetemnotfo (AsgiSA), asebentisana netiNdvuna kanye naboNdvunankhulu labenta litsimba, babukana ngco netindzaba letitsite lokumele tentiwe kucinisekisa emazinga ekusisa lasetulu kanye nekufakwa kwetisebenti emisebentini, netindzaba letiphatselene nekutfutfukiswa kwemakhono kanye nekusebenta kweluhlelo lwahulumende ngalokuyimphumelelo. Sibonga kakhulu lusito loluvela kuwo onkhe emalunga Esigungu lesisetulu kanye nebaphatsi bemisebenti yemphakatsi kuto tonkhe tinhlaka tahulumende letintsatfu, ekuholeni loluhlelo kanye nasekwetfuleni luhlelo lonkhe lwahulumende. Loku kungulokubalulekile emitameni yetfu yekusula loko lokubi nalokunyanyekako emmangweni wetfu kute sitewukwati kukhuluma ngenkhululeko kanye nenjabulo leletfwa kukhululeka.

Kute kunonophiswe kwetfulwa kweluhlelo lwekutfutfukiswa kwemnotfo i AsgiSA, ngetulu kwetinhlelo letehlukehlukene temnyaka letiphakanyiswe esikhatsini lesengcile, hulumende kulomnyaka utakwenta lokhu:
* kucedzela luhlelo lwekubuyeketa lwati lelive lelinalo ekuveteni tinkhomba tetemnotfo letingemazinga ekuhwebelana, emandla emnotfo kanye nemazinga entsela, kute kubekwe imigudvu letawulandzelwa ekuhambiseni kukhula kwemnotfo wetimboni lokungiwo lowukhicita tintfo lekungahwebelanwa ngato etimakethe tasekhaya netangaphandle, kanye nekuba nemandla ekuheha linyenti lebantfu labate emakhono labaceceshelwe wona;
* ngekuhambisana nemtsetfomgomo weluhlaka lwetetimboi i National Industrial Policy Framework leseyicedziwe nyalo, sitawu:
- cinisa kwetfula kwetindlela kwelitiko letetisebenti kute kuhanjiswe kusiswa ku Business Process Outsourcing, kutekuvakasha, kutibati nemakhemikhali kanye nekuphetsa tinhlelo letibonakalako kutemahlatsi neliphepha, tekwembatsa nendvwangu, insimbi kanye nekwabonjiniyela;
- sungula lisu lekungenelela kutetimayini nemagugu latfolakala kutimbiwa, kutekulima, nasekuhlelembisweni kwemphahla lelinywako, timboni tetimphahla letitidzingo, timboni tekucamba, tinhlelo temphakatsi netetenhlalo kanye netemitsi. Loku kumele kubandzakanye inshisekelo yekwandzisa linani letfu lavelonkhe lekukhicita timphahla letingenisa imali. Mayelana nenzuzo letfolakala kumagugu latimbiwa sibonelo, sitawubeka umhwebi welidayimane wembuso lotawutsenga 10% kubakhiciti balakhaya bese utsengisela labasikako nebakhiciti balakhaya. Sinentfokoto ngekutsi DeBeers uvumile kusisita mahhala ekuphatseni lomsebenti, ngemakhono alokutheknikhali kanye nekuniketelwa kwemphahla sikhatsi lesiminyaka lemitsatfu;
- tfutfukisa tinhlelo letihambisa kusiswa kwetimali emikhakheni lehambisana nabetfuli bemphahla betinhlelo tengcalasizindza yetfu, kufaka ekhatsi letitsintsa imali ku ICT, kutekutfutsa netemandla: mayelana nemandla, sitawubuye sifinyete umsebenti wetfu kucinisekisa kutsembela ekwentiweni kwemandla enyukliya, kumagezi emvelo kanye netinhlobo letehlukehlukene temtfombo wemandla laphindze entiwe kabusha. Mayelana netekuchumana, nginentfokoto yekumemetela kutsi Litiko letekuChumana ngekubambisana netinkhampani tabomakhalekhikhini kanye na Telkom ticedzela luhlelo lwekubukana netindleko tekushaywa kwelucingo kulomnyaka kute kuzuze bonkhe batsengi. Ngetulu kwaloko, Telkom utawufaka sicelo semanani laphasi nawushayela emave langephandle kuyewufika kutikhungo tetincingo letili 10, sikhungo ngasinye sichashe bantfu labayi 1000, njengencenye yeluhlelo lwekwandzisa tikhungo te BPO. Letikhungo titawusungulwa etindzaweni letikhonjwe nguhulumende. Lamanani lasipesheli atawucatsaniswa nalawo emsebenti lofanako kanye nebasebenti njalo ngenyanga kulamanye emave lekungacatsaniswa nawo.
* wubuye sitsatse tinyatselo letehlukahlukene ekwenteni ncono kuchudzelana kutemnotfo, phakatsi kwalokunye kwehlisa emanani ekwenta libhizinisi kanye nekutfutfukisa kusiswa kwetimali, kufaka ekhatsi kungeniswa lokubonakalako kweluhlelo lweluhlolo i Regulatory Impact Assessment (RIA), kutfutfukisa bantfu labasezingeni lavelonkhe kanye nelemave emhlaba labanonophako, kucedzela luhlelo lwekwenta ncono kusebenta kwaloliwe nalabasebenta kumachweba, kanye nekucinisa kusebenta ngemphumelelo kwalabo lesichudzelana nabo.

Inchubekelembili lesesiyentile mayelana nekuhlelwa kabusha kwetikhungo teMfundvo leChubekako nekuCecesha yenta simo sekutsi singenyusa linani labochwepheshe lesinabo. Kusukela kulomnyaka, sitawusita ngetinsita tetimali labaceceshwako labadzinga lusito lababhalisa kuletikhungo. Ngakulolunye luhlangotsi sitawusombulula ludzaba lwemsebenti emkhatsini wetinhlaka tavelonkhe netetifundza ekuphatfweni kweluhlelo lwe FET. Sinelitsemba lekutsi imitamo yetfu yekutfutfukisa lamatfuba itawubuye isite ekutfumeleni umlayeto kubantfu labasha, kutsi emakhono abochwepheshe nawo amcoka ekufukuleni umnotfo njengalamanye emazinga eticu.

Ngemuva kwetinkhulumiswano emkhatsini wahulumende nebaholi bemanyuvesi etfu, kufinyelelwe esivumelwaneni kwabuye kwatsatfwa sincumo ngetinsita letidzingekako kute kucinisekiswe kutsi emakhono lanetinsita letishodako abonelelwe ngato.
Ngaloku sitsandza kubonga indzima lencomekako ledlalwe yi Joint Initiative on Skills Acquisition (JIPSA), lehlanganisa ndzawonye hulumende, temabhizinisi, tetisebenti, tikhungo tekucecesha kanye naletinye. Njengobe emalunga lahloniphekile ati, sibuye senyusa linani letikolo lokungakhokhwa kuto.

Ekwetfuleni lengcalasizindza naletinye tinhlelo, sitawubona ngekutiniketela kwetfu kucinisekisa kutsi imidlalo yendzebe yemhlaba yanga 2010 ibe ngulencono kunato tonkhe. Ngaloko sifuna kuhalalisela likomiti lelibukene nekuhlelwa kwalemidlalo I Local Organising Committee (LOC) kanye nalabo lababambisene nabo ngemsebenti lomuhle labawentako. Â
Ngalokucacile, kute kucinisekiswe kutsi bonkhe bahlali beleNingizimu Afrika batsakasela injabulo leta nemnotfo lokhulako, kutawumele leti naletinye tindlela tihambisane netinhlelo leticinisiwe ekubukaneni netinchabhayi temnotfo wesibili. Ngenca yaloku, emkhatsini walokunye kulomnyaka sitakwenta loku:
* kutsatsa letinye tinyatselo letibonakalako ekwenteni ncono kufinyelela kutimali letibolekwako kufaka ekhatsi kufinyelela kutetimali te Apex Fund (Samaf) kanye ne agricultural micro-credit fund (MAFISA);
* kucinisekisa kutsi luhlelo lwemabhizinisi lamancane (SEDA) lusebenta ngalokufanele;
* kungenisa umtsetfo wetinkhampani lowavunywa yiKhabinethi kutsi umphakatsi uphawulwe ngawo ngelesitfatfu lowengcile njengencenye yendlela yekunciphisa kulawulwa kwemtfwalo losemahlombe emabhizinisi lamancane, lasendzimeni nalamakhulu kanye nekuhlomisa linyenti lelinemasheya lamancane kanye netisebenti;
* ngemuva kwekengca linani lebesitibekele lona la 10 000, sitakwandzisa linani lebantfu labasha labatibandzakanya etinhlelweni telusha i National Youth Service lokungenani nga 20 000 kuwo onkhe ematiko etfu langu 18 lasavele asungule tinhlelo ngaloku, kubhalisa emavolontiya lamancane langu 30 000 etinhlelweni tekutfutfukiswa kwemphakatsi; kubuye kucashwe labasha labangu 5 000 njengeluhlelo lwekutfutfukiswa kwemphakatsi i Expanded Public Works Programme ekulungisweni kwetakhiwo tahulumende;
* kucinisa imitamo yekuhlanganisa kutfutfukiswa kwensha ifakwe emisebentini yahulumende, kufaka ekhatsi tinhlelo tekusebentisana kwensha, kanye naleminye imitamo lechubekako yekuchumanisa labaneticu labangasebenti kanye nematfuba emisebenti - kuloku sitsandza kubonga linyenti letinkhampani, temphakatsi netasengwace, letinkhulu naletincane letiphendvule kahle kakhulu nangendlela lebonakalako ekusiteni kulomtamo,
* kucala kwetfula umtsetfo lonika bantfu emalungelo ekusebentisa umhlaba ngekubambisana i Communal Land Rights Act kute kwentiwe ncono kusetjentiswa kwemhlaba ngalokunenzuzo kutemnotfo, kube kwandziswa lusito etintfweni letinjengekunisela, imbewu bese kwetfulwa kubalimi labasebancane kanye nalababambisene.

Malunga lahloniphekile;

Tinhlelo tetemnotfo lesikhulume ngato tiyincenye yemtamo lokumele iNingizimu Afrika yonkhe itibandzakanye kuto kute kuncishiswe emazinga ebuphuya kanye nekungalingani emmangweni wetfu. Kitsi akusiwo umbono nje kuphela lofakaza kutsi imphumelelo yentsandvo yetfu yelinyenti kumele futsi itawulinganiswa ngetinyatselo letingevakali kahle emmangweni wetfu.
Kute sitfutfukise tinhlelo tentenhlalakahle lesitetfule eminyakeni leyengcile, kulomnyaka sihlose kucedzela umsebenti losevele ucaliwe wekuvuselela luhlelo lwetfu lwekuphepha kwemphakatsi kute kwetfulwa lokungenisiwe kwetfulwe ngekunonopha. Incenye lemcoka yalokuvuselela kutakuba ngumsebenti wekulungisa emaphutsa laphawulwe embikweni welikomiti leliphenyako wanga 2002 i Report of the Committee of Inquiry into a Comprehensive System of Social Security in South Africa. Loku ngukutsi loko lokuzuziwe lokusisekelo seluhlelo lwekuphepha kwemphakatsi wetfu akukho futsi akunakwetsembeka kubantfu labanyenti labasebentako. Umgomo lohola lendlela ngukutsi, ngetulu kwelusito lwetenhlalo lolwetfulwa ngeluhlelo lwetimali tahulumde, kumele sibuke setfulo salokusondzelene nalokuzuziwe kweluhlelo lwekuphepha kwemphakatsi loluhambisana nemgomo wekuvelana kutenhlalakahle.

Loku kusho kutsi iNingizimu Afrika itawutsakasela bulungu lobufanako, luhlelo lwekuphatfwa ngalokuyimphumelelo kwemshwalensi wetenhlalakahle, ngalesikhatsi labahola kakhulu bachubeka nekusisa timali etinhlelweni tasengwace letibeka timali temhlalaphansi netemshwalense. Etinkhulumiswaneni letibanjwe nahulumende kudzimate kube ngunyalo, kukhona kuvumelana kutsi tincenye taloluhlelo kutawumele tifake ekhatsi:
* kuchubekelembili kwenzuzo letfolakala eluhlelweni lwemali lesibonelelo sahulumende imali letawukhokhwa kusetjentiswa tinhlelo tekuphatsa tesikhatsi salamuhla;
* kuchaswa kutemaholo kuleto tisebenti letihola kancane, kubhekiswa kulabo labacalako kungena emisebentini, ikakhulukati bantfu labasha; kanye ne
* ntsela ledvoselwa bantfu kute kubukanwe netidzingo temali leyongelwa umhlalaphansi, kufa, kukhubateka kanye netibonelelo tekungasebenti.
Indvuna yetetimali itawenaba kabanti ngaloludzaba enkulumeni yeluhlelotimali. Lokumele sikubukisise ngukutsi eluhlelweni lolusha lwekukhishwa kwetibonelelo tetenhlalo, hulumende utawulandzela luhlelo loluhlanganisako lwekubonisana nabo bonkhe labatsintsekako umuntfu ngamunye nangekusebentisa i NEDLAC.
Ngetulu kwaloko, sicalise kuhlola tindlela tekufinyelela kubantfwana labeswele labangetulu kweminyaka yebudzala lengu 14.
Luhlelo lwetfu kutenhlalakahle kulomnyaka lutawuphindze lufake ekhatsi:
* kunonophiswa kwekwakhiwa kwetindlu letibita kancane lolutawudzinga kusungulwe umgudvu lobukene nalo i Special Purpose Vehicle lolutawuphatsa timali, kuhlola umtsetfo losavivinywa wekusetjentiswa kwemhlaba kanye nekucinisekisa kutsi tincenye letisele tesivumelwano lesisemuva lokufinyelelwe kuso netinkhampani tasengwace mayelana netindlu letibita kancane tiyacedzelwa;
* kunonophiswa kwetfulwa kweluhlelo lwekufakwa kwematekisi lamasha, kwetfula tinhlelo leticwebe tebagibeli betitimela nalabahamba ngemgwaco kufaka ekhatsi luhlelo lwekutfutsa ngemabhasi i Bus Rapid Transit System kubomasipala labakhulu kanye nekungeniswa kwetitimela letinsha: kuloku asengisebentise lelitfuba ngigcizelele kutsi hulumende nabalingani betfu ku SANTACO ngete baphocelelwa kuyekela luhlelo lolusha lwematekisi, kanye naleminye imitamo yekubukela phasi kugcinwa kwemtsetfo ngenhloso yekuchubekisa tinhloso tebantfu labatsite letingenanzuzo kutawubukanwa nako ngalokufanele;
* kwandzisa kufinyelela eluhlelweni lwekutfutfukisa kukhula kwemntfwana i Early Childhood Development njengencenye yeluhlelo lwekwenta ncono luhlelo lwemfundvo yonkhe nanjengencenye yeluhlelo lwekutfutfukiswa kwetinhlelo temphakatsi i Expanded Public Works Programme;
* kwandzisa kuceceshwa nekucashwa kwemanesi netisebenti tetenhlalakahle kanye nalabasitako, kwandziswa kwelinani letikhungo tekucecesha, kwenta ncono lizinga lekucecesha kanye nekwetfula luhlelo lwekusita ngetimali;
* kuchubeka nekwetfula kukhokhelwa kwekukhishwa kwemitsi lokwentiwa ngulabaceceshiwe, nekuniketwa kwaletinye tinsita ekwenteni ncono emazinga ekuhola kwemathishela;
* kucinisekisa kwetfulwa kwetindlela tekunciphisa emanani emitsi ngaphandle kwekuchitsa sikhatsi; kanye ne
* kuchubeka nekusebenta ekubukaneni ikakhulukati nekufa lokungasiko kwemvelo emphakatsini wetfu kanye netifo lesiphila ngephasi kwato, malaleveva, naletinye tinhlobo tesifo sesifuba (TB), tingoti temgwaco kanye nebugebengu lobunebudlova.
Kuloku, hulumende utiniketela ekuciniseni imikhankaso yekulwa neSANDVULELA NGCULAZI NENGCULAZI nekwenta ncono tonkhe tincenye tekubukana nayo ngalokuphelele lenjengekuvikela, kunakekelwa kwalabagulela emakhaya kanye nekwelashwa. Sitawucinisekisa kutsi budlelwane lobakhiwe eminyakeni leyengcile buyaciniswa, kanye nekutsi lisu letfu lelentiwe ncono lekulwa neSANDVULELA NGCULAZI kanye naletinye tifo letitsatselana ngekwemacansi kuphotfulwa ngekunonopha.

Kulomnyaka sitawucedzela tinhlelo letivakalako ekwetfulweni kwesigaba sekugcina seluhlelo lwetfu kute sikwati kuhlangabetana netikhatsi letibekiwe tekutfola emanti nga 2008, kuba netinsita nga 2010 kanye nagezi nga 2012. sitawubuye sicedzele lisu netinhlelo kute kubukanwe nekubambisana kutenhlalo, kufaka ekhatsi lisu leliphelele naloluhlanganisa ndzawonye kulwa nebuphuya ekubukaneni netindzaba letitsintsa lubumbano lwesive, tinhlelo tebuntfu kanye nebuve.
Konkhe loku, Make sikhulumi lokabuye abe ngumgcinisihlalo, kumele kuhambisane nemitamo lesimeme yekutfutfukisa kuphepha kanye nekuvikeleka kwemphakatsi. Kuloku, hulumende utawucinisekisa kutsi tincumo lesetivele titsetfwe mayelana nekucinisa kulwa kwetfu nebugebengu titfulwa ngalokuyimphumelelo. Inselele lesibukene nayo itsintsa kancane imitsetfomgomo.

Lokudzingekako kuphatfwa kahle kwenhlangano, kubutsanisa bantfu kanye nekuhola kulandzelwa kwemtsetfo webantfu, tikhulu tetebuhlakani netemajele, kanye nemsebenti weluhlelo letebulungiswa. Linyenti lalaba labasebentela hulumende selikhombise tikhatsi letinyenti kutsi litimisele kubeka timphilo talo engotini kanye nekutiniketela ngesikhatsi sabo lesincane labanaso nemndeni yabo, kute bavikele inkhululeko yetfu kanye nekuphepha kwetfu.

Ngetulu kwaletinhlelo letinyenti letichubekako lebesitetfula, hulumende kulomnyaka:
* utawuchubeka nekwenta ncono emaholo netimo tekusebenta kwemaphoyisa, abuye acale luhlelo lwekwandzisa umbutfo wemaphoyisa kute wengce 180 000 eminyakeni lemitsatfu, abuye acinisekise kusetjentiswa ngalokucwebe luhlelo lwekubuka nekuhlola lolusebenta ngemishini lolusandza kwetfulwa;
* utakwenta kutsi emalabhorethri acwabe ngemishini yakamuva lesebentisa tebuchwepheshe abuye acinisekise kusetjentiswa ngalokuphelele kwelwati lolutfolakala ekutsatfweni kweminwe - nembala kuphumelela lokunyenti ekusombululeni tinkhinga tebugebengu lobukhulu lokwenteke kamuva bekusetjentiswa letinhlelo;
* utakwenta kusebenta kwelitiko letangephandle lisebente ngalokucwebe, ngekutsi kugcwaliswe tikhala temisebenti, kwenta ncono tinhlelo kanye nekulandzela tiphakamiso teTask Team lebeyisebentisana neNdvuna ekwenteni ncono umsebenti lobalulekile;
* utakwetfula tiphakamiso telikomishani laKhampepe ngetibopho nemisebenti yelihhovisi labofecela i Directorate of Special Operations (Scorpions);
* utawucala luhlelo lwekuchubeka nekwenta kube nguleto tesikhatsi sanyalo, ikakhulukati ekulawulweni kweminyele kanye nekwenta ncono umsebenti wekusebentisana kwetinhlaka tematiko ahulumende;
* utawucinisa umsebenti webuhlakani lohambisana nebugebengu lobuhleliwe, kwakhela etukwemphumelelo letfolakele etinyangeni letimbalwa letengcile ekulweni nekuvinjwa kwetimoti letitfwala imali, kushushumbiswa kwetidzakamiva kanye nekwebiwa kwetilwane kanye netimbasa;
* utawusebentisa kahle luhlelo lolusha lwebucwepheshe lolunikwe luhlelo lwetebulungisa kanye nekwenta ncono kusebenta kwetinkantolo tetfu netinhlelo tekushushisa, kute kunonophiswe kubuye kuncishiswe emacala lasalele emuva;
* kucedzela tincenye letisele tekugucula tinkhantolo temtsetfo kanye nekwenta ncono kusebenta kwato, ngekubambisana nalesikhungo setfu lesiphakeme sentsandvo yelinyenti;
* utakwetfula tinhlelo lokuvunyelenwe ngato ekwakheni tindzawo tekulungiswa timilo kubuye kufezeke netinhloso te White Paper letimayelana nekulungiswa kwetimilo;
* utawuchubeka neluhlelo lwekunika tikhungo tetebuhlakani emandla, abuye acinisekise kutsi tisebenta ngekulandzela umtsetfosisekelo kanye nemitsetfo ngaso sonkhe sikhatsi; kanye Â
* nekwenta ncono luhlatiyo lwetfu lwesimo sebugebengu kute kwentiwe ncono kusebenta kwetfu lokucondziswe ekuvimbeleni bugebengu kanye nasekulweni nabo. Kuloku, kumele siphendvule kulombono wekutsi njengakulamanye emave, bugebengu lobunyenti benteka ikakhulukati etindzaweni letikhungetfwe buphuya kantsi budzinga kungenelela lokunemandla nalokusimeme lokwentiwa ngumphakatsi lokubukene nekuvinjelwa kwebugebengu.
Njengobe sesishito, letindlela kanye naletinye titawuphumelela ingce nje nasakha budlelwane lobuzikile lobubonakalao ngetento emiphakatsini yetfu kanye nasemkhatsini wemiphakatsi nemaphoyisa, kute kwentiwe imphilo ibe matima kakhulu etigebengwini.
Sitsintfwe sisombululo lesikhonjiswe baholi betemabhizinisi kanye nabetenkholo ekuchubekeni nekucinisa lobudlelwane kubantfu, kanye nekunikela ngesikhatsi sabo netinsita ekuciniseni kulwa nebugebengu. Hulumende utawudlala indzima yakhe kucinisekisa kutsi lobudlelwane buyasebenta, kanye nekutsi sisebenta sonkhe kulomsebenti wekuvikela bahlali bakitsi.
Kumele ngisho kutsi iNdvuna yeteKuphepha neKuvikela kanye nembutfo wemaphoyisa basebenta ngetiphakamiso ekwenteni ncono kusebenta kanye nekusebenta kahle kwetinhlaka temaphoyisa emphakatsi ema Community Police Forums.
Make sikhulumi lokabuye abe ngumgcinisihlalo;
Kuchubeka nekwetfula kahle tinsita ebantfwini, hulumende kumele andzise linani letisebenti kanye nekusebenta kahle kwenhlangano. Kute kufezeke letinhloso, kulomnyaka sitakwenta loku:
* kucinisa kubukwa nekuhlolwa kwemandla ekuphatsa kuyo yonkhe imikhakha, kufaka ekhatsi kuceceshwa kwebaphatsi lababukene nekwetfulwa kwaloluhlelo;
* kucedzela umsetfo munye wetisebenti temphakatsi etinyangeni letingu 18 letitako, kanye nemigomo nemazinga lafanele, imitsetfomgomo lemayelana nemaholo kanye neludzaba lolutsintsa tekwelashwa kanye netemhlalaphansi;
* kucinisa kufinyelela nekwatisa eludzabeni lwekutfutfukiswa kwendzawo kuvelonkhe, kube kwandziswa linani labomasipala lababambe lichaza ekuhlanganisweni kwetikhali tetinhlelo kuto tonkhe tinhlaka letintsatfu;
* kuhlolwa kwemandla ekuphatsa kanye nekwetfula luhlelo lwekungenelela ematikweni etifundza labukene nabohulumende basemakhaya, kanye nasemahhovisi abondvunankhulu, ngalesikhatsi kuchutjekwa nekwenta ncono kunikwa kwemandla ematikweni avelonkhe;
* ngalesikhatsi kuciniswa temphakatsi netinhlelo tavelonkhe tekulwa nekukhohlakala, ngalokucwebe ekupheleni kwemnyaka kuchutjekwe neluhlelo lwekwenta ncono kusebenta kahle kwemasu etfu ekulwa nebugebengu kuto tonkhe tinhlaka tahulumende;
* kucalisa kwetfulwa kwemkhankhaso we Batho Pele kubohulumende basemakhaya, kucinisa tinhlelo tekufinyelela ebantfwini, kufaka ekhatsi timbizo kanye nekwetfulwa kwetikhungo temphakatsi letibukene netinhloso letehlukahlukene kwendlula letisebentako, kanye ne,
* kuchubeka nekunika emandla kanye nekwesekela lokwengetiwe kutikhungo tebuholi bendzabuko.
Kwenta ncono tekuphatsa kubuye kusho kuba nedatha yetibalo levakalako lemayelana nekwehlukahlukana kutenhlalo esiveni setfu. Kuloku kutakwentiwa luphenyo lolutinhlaka letimbili nga 2007. Kusukela emalangeni lamabili lengcile tisebenti letingu 6 000 te Statistics South Africa tiphume umkhankaso eliveni lonkhe kuyewugcogca lwati ngemakhaya langu 280 000 lakhetfwe kutsi abambe lichaza kuloluhlolo lwemphakatsi, lolutawunika hulumende simo lesingiso ngebahlali labakuto tonkhe tincenye talelive.
NgeMpala labanye bantfu labangu 30 000 emakhaya langu 8 000 batawukhetfwa kutsi babambe lichaza esifundvweni setemaholo kuvelonkhe (National Income Dynamics Study). Labantfu batawulandzelwa sikhatsi lesidze, kute sitewukwati kuvisisa ngetindzaba letifana nekutfutseleka kulamanye emave, kugucuka kwetetimakethe, kusebentisana kwebalingani nelwati lwamakhaya kanye nekuhlakateka. Ngitsandza kutsatsa lelitfuba kumema bonkhe labakhetsiwe kutsi batinikele ngalokucwebe kulemisebenti lebaluleke nakangaka.

Make sikhulumi nalokabuye abe ngumgcinisihlalo:

Phakatsi kwalokunye lokukhulu lokuzuzwe bantfu bele-Afrika eminyakeni lemibili nesigamu leyengcile kube kubuyiselwa kwekutfula esifundzeni iGreat Lakes Region. Siyatigcabha, njengebantfu beleNingizimu Afrika, ngendzima ledlalwe bantfu bakitsi ngekusita kuletsa loku - kusukela kulabadvuna nalabasikati labasebancane embutfweni wetekuvikela kuya kubasebenti betikhungo temphakatsi netasengwace [nakulikomishani lelengamele lukhetfo] labanikele ngesikhatsi sabo kucinisekisa kutsi liphupha le-Afrika liyafezeka endzaweni ya Patrice Lumumba.

Sitawuchubeka nekusebentisana nebantfu baseDemocratic Republic of Congo, Burundi, eComoros naseSudan kute kucinisekiswe kutsi simo sekutfula nelutinto losekutfolakele kungunyalo kuguculelwa ngaphandle kwekumisa kwenta lokuvunyelenwe ngako lokwentelwa kwakhiwa kabusha kwemnotfo kanye nekutfutfukiswa kwetenhlalo.
Nanobe kunjalo, ngalesikhatsi sesekelwa ngalokucwebe ekutsakaseleni imphumelelo i-Afrika leyitfolile emitameni yekutfola kuthula nentfutfuko, singete sabukela phasi tinchabhayi lesibukene nato letimayelana nemikhakha leshiyekile yekungevani, ikakhulukati luhlelo lwekuthula eSudan, kufaka ekhatsi simo e Darfur, Côte d'Ivoire nase Somalia.

Hulumede wakitsi utawuphendvula ngekuvunyelwa ngemandla etfu, elubitweni lwe-African Union kutsi sisite bantfu nahulumende waseSomalia. Lokubalulekile lana yimitamo leyentiwako kucinisekisa kutsi labadlala indzima lemcoka eSomalia bayacocisana kute kutfolakale sisombululo lesifaka wonkhe ekhatsi nalesinekwentiwa, lesesekelwe kusidzingo sekubuyisana kuvelonkhe. Kulomnyaka i African Peer Review Forum itawucedzela kubuyeketa kwayo kwelive lakitsi. Ngitsandza kusebentisa lelitfuba kubonga tishayamtsetfo takitsi, Tindvuna tematiko ahulumende, tinhlangano temphakatsi kanye nemmango wonkhe ngeligalelo labalifakile emsebentini lobowunetinchabhayi njengobe bewehlukile entsandvweni yetfu yelinyenti leseseyinsha. Sitawubuye sitsatse tinyatselo letifanele ekwetfuleni tinhlelo letidzingekako letitawulandzela ngenca yeluhlelo lwekuhlolana kwemave langebalingani betfu. Ngalokunjalo sitachubeka nekusebentisana nalamanye emavekati kanye nalabo lesisebentisana nabo ekutfutfukiseni kute kunonophiswe kwetfulwa kwetinhlelo te NEPAD.

Esikhatsini lesingetulu nje kwenyanga lesengcile iNingizimu Afrika icalise umsebenti wayo njengelilunga lelingakagcwali lembutfo wetekuphepha wamhlabuhlangene. Sitsandza kutinikela egameni lebantfu beleNingizimu Afrika kutsi sitakwenta konkhe lokusemandleni etfu kufaka sandla kutekuthula nekuphepha emaveni emhlaba kulenhlangano lehlonishwako emitimba leyehlukehlukene. Sitawuphindze sichubeke nekubandzakanya baholi bebantfu basePalestine, Israel, Iraq nakulamanye emave ase Middle East kanye nase Persian Gulf.

Sitawuchubeka nekucinisa budlelwane betfu nalamanye emave kulelivekati, balingani betfu eNdiya, Brazil nelive laseChina, kanye neJapan, Yurophu ne North America. Ludzaba lolubalulekile lesitaluchuba kunonophiswa kwekucalwa kwetinkhulumiswano temave emhlaba kutekuhwebelana (Doha Development Round of WTOrganisation) sinelitsemba lekutsi tisombululo talokungevani lokukhona kungunyalo tingatfolakala, nekutsi loku kuyintfo leyifunwa ngemave latfutfukile nalasatfutfuka ekuhambeni kwesikhatsi lesidze kanye nekutsi letinkhulumiswano titsele titselo.

Make sikhulumi, Sihlalo nemalunga lahloniphekile;

Kusukela satfunywa nga 2004, sekube khona inchubekelembili lesesiyentile ekuguculeni iNingizimu Afrika ibe ngulencono. Kodvwa akumele sibukele phansi linyenti lebumatima lesisabukene nabo. Kodvwa lwati lwetfu sonkhe loludluliselwa kitsi ngukutsi, kusebenta ngekubambisana, singaphumelela futsi sitawuphumelela ekuhlangabetaneni netinhloso letifanako lesitibekele tona njengesive - kute sakhe imphilo lencono yawonkhe wonkhe, naseliveni lelingasenako kulo loko lokumela lokubi nalokwenyanyekako emphakatsini webantfu.

Kumele lamuhla ngekutetsemba lokukhulu, sikhulume sonkhe ngenkhululeko. Kumele sisebente ngekuvumelana kute sichube "injabulo lengaba khona kulabadvuna nalabasikati nangabe bahlala eliveni lelikhululekile". Asikefiki lapho siya khona. Akekho, ngaphandle kwetfu lucobo lotawucinisekisa kutsi leliphupho liyafezeka. Ngako asibhukule, sicale kusebenta sibe sicabanga ngalokuphelele kutsi lomsebenti wekwakha iNingizimu Afrika lesiyifunako ungumsebenti lobukene natsi sonkhe.

Ngiyabonga.

Ikhishwe: Lihhovisi laMengameli
9 Indlovana 2007

Share this page

Similar categories to explore